Eduard WiiraltEduard WiiraltIrina Irina Šulgina Kohtla-Järve Tammiku GümnaasiumŠulgina Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium

Eduard Wiiralt (20. märts 1898 Peterburi Eduard Wiiralt (20. märts 1898 Peterburi kubermang – 8. jaanuar 1954 Pariis) oli kubermang – 8. jaanuar 1954 Pariis) oli eesti graafik.eesti graafik.

KronoloogiaKronoloogia Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud

katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna.õppejõuna.

Enne sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal, sh aasta Marokos. Enne sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal, sh aasta Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis.Teise maailmasõja elas ta üle Eestis.

1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule.kuulsuste kalmistule.

Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele hilisema presidendi Lennart Meriga masside mällu kinnistus.hilisema presidendi Lennart Meriga masside mällu kinnistus.

NäitusedNäitused

Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne.Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne.

ABSINDI JOOJADABSINDI JOOJAD

KABAREEKABAREE

SELTSKONDSELTSKOND

JUTLUSTAJAJUTLUSTAJA

SUPLEJADSUPLEJAD

LAMAV TIIGERLAMAV TIIGER

VILJANDI MAASTIKVILJANDI MAASTIK

kuivnõelkuivnõel

"Tehnika peab olema omandatud "Tehnika peab olema omandatud nii, et sellele enam ei mõeldagi."nii, et sellele enam ei mõeldagi."

PÕRGUPÕRGU