ÕPPEKAVA•PPEKAVA 2018-2019.pdf · 2018. 11. 15. · viljandi lasteaed männimäe õppekava 3 13. lapse arengu analÜÜsimise ja hindamise pÕhimÕtted, meetodid ja korraldus 54

ÕPPEKAVA 2018 – 2019

Heaks kiidetud pedagoogilise nõukogu poolt ning

kinnitatud direktori käskkirjaga 12.11.2018

Viljandi Lasteaed Männimäe õppekava

2

SISUKORD

VILJANDI LASTEAED MÄNNIMÄE VISIOON, MISSIOON, VÄÄRTUSED 4

VILJANDI LASTEAED MÄNNIMÄE ÕPPEKAVA, SELLE UUENDAMISE

JA TÄIENDAMISE KORD 5

1. LASTEAIA LIIK JA ERIPÄRA 6

2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID 8

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED, ÕPIKÄSITUS 10

4. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMINE JA KORRALDUS 14

5. LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE SISU 17

5.1. LAPSE ÜLDOSKUSED 17

5.2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD 19

6. LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED

ÕPPEKAVA LÄBIMISEL 24

6.1. KAHEAASTASED LAPSED 24

6.2. KOLMEAASTASED LAPSED 25

6.3. NELJA-AASTASED LAPSED 28

6.4. VIIEAASTASED LAPSED 31

6.5. KUUEAASTASED LAPSED 34

6.6. SEITSMEAASTASED LAPSED 38

7. ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED

JA KORRALDUS 42

7.1. ARENGULISTE ERIVAJADUSTEGA LASTE

VARAJANE MÄRKAMINE 42

8. ERIVAJADUSTEGA LAPSED MÄNNIMÄE LASTEAIA

SÕIME- JA LASTEAIARÜHMADES 44

9. ERIRÜHMAD VILJANDI LASTEAIAS MÄNNIMÄE 46

9.1. SA INNOVE KOOLIVÄLINE NÕUSTAMISMEESKOND 47

10. LAPSE INDIVIDUAALSUSE KAARDI KOOSTAMINE 48

11. ERIVAJADUSEGA LAPSE TOETAMISE TUGISÜSTEEM LASTEAIAS 49

12. INDIVIDUAALSE ARENDUSKAVA KOOSTAMISE

PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS 51

12.1. KORREKTSIOON, KORREKTSIOONI PÕHIMÕTTED 53


3

13. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA

HINDAMISE PÕHIMÕTTED, MEETODID JA KORRALDUS 54

14. KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA, PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS 56

14.1. ARENGUVESTLUS LAPSEVANEMAGA 57

15. KOOSTÖÖ KOOLIGA JA KOOLIVALMIDUS 59

15.1. LAPSE KOOLIVALMIDUSKAARDI VORM 62


4

VILJANDI LASTEAED MÄNNIMÄE VISIOON, MISSIOON, VÄÄRTUSED

Viljandi Lasteaed Männimäe visioon

Viljandi Lasteaias Männimäe on õnnelikud lapsed, rahulolevad lapsevanemad, arenev personal.

Viljandi Lasteaed Männimäe missioon

Viljandi Lasteaed Männimäe toetab perekonda lapse kasvatamisel ning arendamisel, luues

selleks parima õpi- ja mängukeskkonna.

Põhimõtted visiooni ja missiooni täitmiseks:

arvestame lapse individuaalsust ja eripära;

märkame iga lapse edusamme, julgustame ja tunnustame, tagame eduelamuse;

märkame õigeaegselt lapse erivajadusi;

oleme avatud ja paindlikud, arvestame ühiskonna vajadusi;

toetame laste koolivalmiduse kujunemist;

toetame personali arengut;

tagame õppekava arendustegevuse ning kaasaegsed õppematerjalid ja –meetodid;

loome lapse arengut soodustava turvalise õpi- ja mängukeskkonna:

teeme koostööd erinevate huvigruppidega;

arendame ja täiustame lasteasutuse juhtimist;

rakendame sisehindamissüsteemi;

kasutame meile eraldatud ressursse otstarbekalt ja põhjendatult.

Viljandi Lasteaed Männimäe väärtused

Koostöö

Hoolivus

Huumorimeel

Lugupidamine iseenda ja teiste vastu

Loovus

Loodusarmastus, loodushoid

Lapsepärasus, lapsesõbralikkus

Laste igakülgne õpetamine ja arendamine

Sõbralikkus

Abivalmidus

Tähelepanelikkus

Töökus


5

Positiivsus

Kohusetundlikkus

Mõistmine

Viisakus

Ausus

Empaatiavõime

Rõõmsameelsus, tegutsemislust;

Pärimuskultuuri edasikandmine

Avatus uuele

Lasteaia logo männikäbi sümboliseerib ühtset rõõmsat laste peret, keda ühendab suur ja võimas

männipuu.

Männimäe lasteaia eripära

lasteaia asukoht võimaldab vahetult suhelda loodusega ja tegeleda tervisliku liikumisega;

lapsed saavad ujumisõpetust lasteaiabasseinis;

lasteaias on 3 erivajadustega laste rühma;

laste kooliks ettevalmistamine toimub grupitööna ühe õpetaja juhendamisel;

lasteaias on välja kujunenud traditsioonilised ühisüritused (orienteerumisõhtu, heategevuslaat

jne);

väärtustatakse Eesti kultuuripärandit (minifolk, rahvatants koolieelikutele);

õpetajate näitemängud ilmestavad tegevusi lasteaias.

VILJANDI LASTEAED MÄNNIMÄE ÕPPEKAVA, SELLE UUENDAMISE JA

TÄIENDAMISE KORD

Viljandi Lasteaed Männimäe õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis on

koostatud riikliku õppekava alusel, lähtub Viljandi Lasteaed Männimäe lasteaia liigist ja

eripärast ning on vastavuses Koolieelse Lasteasutuse Seadusega.

Viljandi Lasteaed Männimäe õppekava on valminud koostöös õpetajate ja lastevanematega.

Õppekava on koostatud lapsest lähtuvalt, sellele põhimõttele toetuv õppe- ja kasvatustegevus

soodustab laste arengut, mängu ning õppimist. Õppekava on pidevas muutumises, seda

uuendatakse ja täiendatakse lähtuvalt sisehindamise ja sisekontrolli tulemustest.


6

Õppekava uuendatakse:

• seoses haridusalase seadusandluse muudatustega;

• seoses muudatustega lasteaia arengukavas;

• seoses tehtud ettepanekute ja otsustega;

• seoses uute õppemeetodite rakendamisega.

Lasteaia õppekava arendamisest võtavad osa lasteasutuse õpetajad, kaasates ka lastevanemaid.

Õppekava kuulub läbivaatamisele iga õppeaasta algul. Õppekava arendustegevuseks on loodud

õpetajate töörühm e arendusgrupp, kes arutab läbi õppekavas ja õppe-kasvatustegevuses

esilekerkinud muudatusvajadused, probleemid ja küsimused. Vormistatud ettepanekud esitatakse

pedagoogilisele nõukogule, kes arutab ettepanekud läbi, teeb vajadusel täiendusi või muudatusi

ja oma otsusega kiidab heaks muudatustega õppeaasta õppekava. Pedagoogilisse nõukogusse

kuuluvad järgmised liikmed: kõik õpetajad, õpetaja assistendid, logopeedid, eripedagoog,

direktor, õppealajuhataja, majandusjuhataja, tervishoiutöötaja. Ettepanekud õppekava

täiustamiseks arutatakse ka hoolekogus. Õppekava kinnitab lastaeaia direktor.

Viljandi Lasteaed Männimäe õppekava läbinud lapsele väljastatakse koolivalmiduskaart, mille

kinnitab lasteaia direktor.

1. LASTEAIA LIIK JA ERIPÄRA

Viljandi Lasteaed Männimäe (asutatud detsembris 1979. a) on munitsipaallasteaed, mille

haldajaks on Viljandi Linnavalitsus. Lasteaias on kaks sõime-, kuus lasteaia- ja kolm erirühma

(üks kehapuudega laste rühm ja kaks tasandusrühma). Sõimerühmas on 1,5- kuni 3-aastased,

lasteaiarühmas 3- kuni 7-aastased, erirühmas 2- kuni 7-aastased lapsed. Erivajadustega lapsi

võetakse erirühma vastu lapsevanema kirjaliku avalduse ja SA Innove koolivälise

nõustamismeeskonna otsuse alusel.

Rühma registreeritud laste arv lasteaias on järgmine:

1) sõimerühmas kuni 16 last;

2) lasteaiarühmas kuni 22 last;

3) kehapuudega või tasandusrühmas kuni 12 last.

Viljandi Lasteaed Männimäe asub Viljandis Männimäe linnaosas Viljandi järve kaldal

männimetsa ääres. Lasteaiast läheb mööda Viljandi linna terviserada, metsa all on lasteaia


7

loodusõpperada. Tänu asukohale, tervise- ning loodusrajale on lasteaial soodsad tingimused

õuesõppe läbiviimiseks.

Olulise tähtsusega lasteaia õppe-kasvatustöös on eesti rahva kultuuripärandi edasiandmine.

Traditsiooniliseks on saanud Minifolk, mille eesmärgiks on anda lastele ja lasteaia personalile

süvendatud teadmisi eesti rahvalaulust, -tantsust, -pillidest, -riietest, -luulest ja käsitööst.

Rõhutatakse siinjuures isamaalisust, kodukandi kaunist loodust ja eesti keele kõla ilu kõigi oma

murretega. Planeeritud õppetegevusena on õppekavas rahvatantsu õpetamine koolieelikutele.

Viljandi lasteaed Männimäe on Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustiku liige alates 2001.

aastast. Lasteaia tervisenõukogu eestvedamisel tegeletakse järjepidevalt tervisekasvatusega.

Suurt tähelepanu pööratakse laste turvalisuse tagamisele, lasteaia keskkonna arendamisele.

Männimäe lasteaia tervise edendamise prioriteetideks on:

• lastele sobiva kasvukeskkonna loomine, arvestades laste eripära ja erivajadusi;

• lasteaia sise- ja väliskeskkonna paremaks muutmine, mis oleks tervislik ja

turvaline, pakuks võimalusi iseseisvaks loovaks tegevuseks, mänguks, liikumiseks ning

vastaks tervisekaitsenõuetele;

• koostöö lasteaia ning lastevanemate vahel: rühmaõpetajad ja tervishoiutöötaja

jälgivad laste tervislikku seisundit ning annavad tagasisidet lastevanematele;

• baasteadmiste andmine lastele tervisest ja selle hoidmisest;

• liiklusalaste teadmiste andmine ja liikluses turvalise käitumise õpetamine;

• lastele tervisliku ja eakohase toidu tagamine;

• laste sotsiaalsete oskuste arendamine, keskkonnasäästlikku mõtteviisi

kujundamine,;

• ühisürituste ja teemanädalate läbiviimine (nt leivanädal, südamenädal), loodusraja

kasutamine.

Männimäe lasteaias on suurepärased võimalused laste füüsiliseks arendamiseks. Lasteaial on

siseujula, ühest rühmaruumist on ehitatud võimla, võimalik on kasutada loodusõpperada.

Lasteaias tegutseb õpetajate näitetrupp, esinetakse peamiselt oma lasteaias, kuid vahel ka

väljaspool Männimäe lasteaeda. Näitetrupi tegevuse peamisteks eesmärkideks on toetada õppe –

kasvatustegevust ja lisada lasteaiaellu rõõmu ning lusti.


8

Personali koosseis ja töökorraldus sõime-, aia- ja erirühmades

Lasteaia personali koosseisud on järgmised: 2 lasteaiaõpetajat ja üks õpetaja abi; üks õpetaja ja

kaks õpetaja assistenti; üks õpetaja, üks assistent ja üks õpetaja abi. Sõimerühmas töötab üks

õpetaja, kaks õpetaja assistenti ja õpetaja abi (0,5 kohta). Kõikide rühmadega töötavad liikumis-

ja muusikaõpetaja; aiarühmadega töötab lisaks ka ujumisõpetaja. 6-7-aastaste laste tegevused

(matemaatika, lugemine ja kirjutamine) tavarühmades viib läbi kooliks ettevalmistavate

tegevuste õpetaja; tegevused toimuvad gruppides. Kõneravi vajavaid lapsi teenindab logopeed ja

eripedagoog, kes ei kuulu Viljandi Lasteaed Männimäe personali koosseisu.

Personali koosseis ja korraldus erirühmades

Erirühmade personali koosseisus on õpetajad, õpetaja abid, õpetaja assistent ja tugiisik. Lastega

töötavad ka Viljandi Päevakeskusest kaks kaks logopeedi, üks eripedagoog ning kolm tugiisikut,

kes ei kuulu Viljandi Lasteaed Männimäe personali koosseisu. Erirühmade laste kooliks

ettevalmistavate gruppide tegevustes osalemise võimalikkuse ja vajalikkuse selgitavad välja

erirühmade õpetajad, logopeedid ja eripedagoog.

Kõikide erirühmadega töötavad liikumis-, ujumis- ja muusikaõpetaja. Kooliks ettevalmistamine

toimub gruppides lisaõpetaja juhendamisel, kui selleks on teinud vastava ühise otsuse rühma

personal või individuaalse õppekava (IAK) meeskond. Erirühmades toimub korrektsioon

logopeedide ja eripedagoogi juhendamisel vastavalt rühma tegevuskavale.

Viljandi Lasteaias Männimäe on 11 rühma: Mõmmikud, Vahtrapuu, Lepatriinu, Õnneseen,

Oravake, Tammetõru, Pihlakas, Kastan, Pähklike, Päikesekiir ja Vikerkaar. Igal rühmal on oma

logo ja laul.

2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on kehaliselt ja vaimselt terve, sotsiaalselt hästi

toimetulev ja emotsionaalselt arenenud laps, kellel on terviklik ning positiivne minapilt.

Eesmärgi elluviimine tagatakse väga hea lasteasutuse ja kodu koostööga.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

Laps

• oskab eetiliselt käituda;

• on algatusvõimeline;


9

• on kehaliselt aktiivne;

• saab aru tervise hoidmise tähtsusest;

• lapsel on kujunenud esmased tööharjumused.

Eripedagoogilise töö eesmärk: lapse psüühiliste protsesside areng tulenevalt lapse

erivajadustest.

Eripedagoogilise töö ülesanded:

• stimuleerida lapse füüsilist ja vaimset aktiivsust tagamaks lapse suuremat iseseisvust;

• kujundada, arendada ning vajadusel korrigeerida kõnet kui peamist suhtlemisvahendit;

• toetada lapse paremat ja kiiremat integreerumist igapäevaellu;

• kindlustada alushariduse võimetekohane omandamine, abistades vajadusel IAK

koostamisega;

• teha lapse arendamisel koostööd koduga.

Huvialaringide eesmärgid

• laste võimalikult mitmekülgne areng;

• erinevate huvitegevusvõimalustega tutvumine.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on lasteaia õppekavas, rühma tegevuskavas ja

nädalaplaanis üldjuhul sõnastatud lapsest lähtuvalt, st eesmärgid võivad olla sõnastatud

protsessieesmärgina (lapse tegevusena) või tulemuseesmärgina (lapse eeldatava arengu- või

õpitulemusena, väljendatakse sõnadega nimetab, laulab, jutustab jne / oskab, mõistab, saab aru,

tunneb ära jne).

Lapsest lähtumise all mõeldakse lapse oma kultuuril, kogemusel ja tegevusel põhinevat õppimis-

ja õpetamisprotsessi:

märgatakse lapse enda kogemust;

julgustatakse ise uurima ja katsetama;

toetatakse ebaõnnestumistes vastu pidama;

pakutakse abi ja toetust siis, kui laps seda vajab;

kuulatakse lapse küsimusi ja mõistetakse nende tähendust.


10

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED, ÕPIKÄSITUS

Viljandi Lasteaed Männimäe õppe- ja kasvatustegevuse põhimõteteks on:

• lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;

• lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;

• lapse loovuse toetamine;

• lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;

• lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;

• mängu kaudu õppimine;

• tegevuste lõimimine;

• humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;

• kodu ja lasteasutuse koostöö;

• Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

Lapsest lähtuv õpikäsitus

1. Õppimine on pidev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes,

hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise,

uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

2. Õppe-ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära:

võimeid, kultuurilist tausta, vanust, sugu, tervislikku seisundit jms. Õpetajad on laste arengu

suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.

3. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest.

Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

4. Õppe-ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

• kavandada oma tegevust, teha valikuid;

• seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;

• kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;

• arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;

• hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;

• tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ja tulla toime ebaõnnestumistega.

Kasutatavad pedagoogikad

Kõik lasteaia õpetajad on omandanud nõutava pedagoogilise hariduse, erirühmade õpetajad ja

logopeedid eripedagoogilise hariduse. Laste arendamisel ja õpetamisel kasutatakse Hea Alguse,

ja õuesõppe metoodikate pedagoogikaelemente, Johannes Käisi üldõpetuslikke põhimõtteid ning

metoodikat Kiusamisest vaba lasteaed. 6-7-aastased lapsed osalevad Lastevastase vägivalla


11

ennetamise (CAP) programmis. Õppetöös pööratakse tähelepanu info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia integreerimisele õppetöösse.

Hea algus

Rühmades kasutatakse õppe-kasvatustöös elemente Hea Alguse metoodikast.

Programm Hea Algus rajaneb terviklikul metoodikal, mis on suunatud eelkõige lastele alates

sünnist kuni 10 eluaastani. Avatud ühiskonna loomiseks on selle lähenemise kohaselt vaja

loovaid ja algatusvõimelisi kodanikke, kes oskavad teha valikuid, näha ette nende tagajärgi ning

suudavad viimaste eest ka vastutada. Selle saavutamiseks on koostatud programm, mis toetub

neljale-viiele peaprintsiibile, mille rakendamist alushariduses oluliseks peetakse.

Need on:

• lapsekeskne lähenemine õpetamisel – individualiseerimine;

• lapsekeskse õpikeskkonna loomine - rühma sisustamisel ja kujundamisel arvestatakse

printsiipe, mis toetavad lapse otsustus-ja valikuvabadust;

• keskendumine lapse arenguliselt sobivatele tegevustele;

• perede kaasamine õppetegevusse;

• õpetajate jätkuv koolitus.

Lapsele ei anta valmis teadmisi, vaid austatakse teda kui loovat mõtlejat. Lapsi innustatakse

tegutsema, valikuid tegema. Kogetud eduelamus aitab last tunnetada end võrdväärsena teiste

seas. Nii ei teki tal vastumeelsust õppimise vastu, kuigi ta õpib pidevalt.

Keskkond ehk rühmaruum on kodune, köitev ja laste arengut toetav. Rühmaruumis on kõik

mänguasjad, vahendid ja materjalid lapsele käeulatuses, kõik last arendavad pildid, kaardid,

tähed, numbrid jne on pandud laste silmade kõrgusele seintele. Tegevuste jaoks on loodud eraldi

nurgad: lugemis-, lauamängude-, kirjaoskuste-, kunsti-, automängu-, ehitus-, nuku-,

arstimängunurk jne. Tähtis on, kuidas õpetada, võimalikult palju kasutatakse õppetegevuses

tegevuskeskusi. Hea Algus annab õpetajale võimaluse oma tööd mitmekesistada, teha muutusi

päeva planeerimises, kasutada erinevaid materjale, vahendeid ning aktiivseid

õpetamismeetodeid.

Johannes Käisi pedagoogika

Tööviiside ja metoodikate valikul arvestame ka J. Käisi pedagoogilisi printsiipe:

• terviklikkus - kogu õppekasvatustöö annab lapsele tervikliku pildi ümbritsevast elust;

• lapsepärasus - kõige aluseks on lapsepärasus ja huvi äratamine lapses;


12

• elulähedus - õppekasvatustöö on korraldatud lapsele tuttava ja arusaadava põhjal;

• iseseisvus ja aktiivsus - uusi teadmisi ja oskusi hangitakse palju uurides, katsetades,

mitmete meelte abil tajudes, ning kinnistatakse praktilises tegevuses;

• koduloolisus;

• individuaalsus - võimalusel arvestatakse iga lapse individuaalsust, vastavalt tema

võimetele ja arengutasemele.

Õppetöö toimub individuaalselt või väikestes gruppides, lapsel on õppetöös aktiivne roll.

Kiusamisest vaba lasteaed

Projektist „Kiusamisest vaba lasteaed” tuleneva metoodika süvendatud rakendamine 3-s rühmas,

printsiipide kasutamine ka teistes rühmades.

Projekti eesmärgid:

Laste vahel on üksteist arvestav ja kaasav kultuur.

Lasteaias loodud head suhted laste vahel kanduvad edasi koolikeskkonda.

Lasteaiast kooli minnes on lastel pagas, mille abil saada hakkama erinevate sotsiaalsete

suhetega koolis.

Projekt toetub neljale põhiväärtusele:

Sallivus - näha ja aktsepteerida kogu lasterühmas mitmekesisust ning kohelda üksteist

võrdsena, mitmekesisuse mõistmine nii üksiku lapse kui rühma tugevdajana.

Austus - suhtuda jaatavalt ja hoolivalt rühma kõigisse lastesse, olla kõigi hea sõber,

mitmekesisuse omaksvõtmine ning teiste erinevuste ja kommete austamine.

Hoolivus - näidata üles huvi, osavõtlikkust, muret ja abivalmidust kõigi laste vastu - nii

endast nooremate kui omavanuste vastu.

Julgus - jääda endale kindlaks ja seada oma piirid; välja astuda, nähes lapsi teiste piire

rikkumas; olla julge ja hea sõber, kes soovib ja on valmis tegutsema õigluse kaitseks.

Selleks, et lastele edasi anda sotsiaalseid käitumismudeleid, kasutavad 3 rühma kindlat

metoodikat. Projekti sümboliks on SÕBER KARU, mis sümboliseerib turvalisust,hellust ja

sõprust. Igal lapsel on oma väike sõber karu ja rühmas on ka üks suur sõber karu. SÕBER

KARU on lapsele toeks nii koosolekutel kui ka igapäevaelus.

Õuesõpe

Õuesõpe on õppimine ehedas keskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele

vahendamise teel. Õuesõpe on täiendus traditsioonilisele õpetamisviisile. See hõlmab

õpikeskkondi lasteaiaruumidest väljaspool. Avatud õpikeskkonnale on iseloomulik see, et

õppimise koht toimib samaaegselt ka õppevahendina ning seal saadud elamused-kogemused


13

juhivad teadmiste ja oskusteni. Õuekeskkonnas läbiviidav tegevus toetab lapse aktiivset osalust

õppeprotsessis, võimaldades lapsel õppimisele läheneda loomuomaselt – koguda teadmisi oma

keha ning keskkonna vahendatud tunnete ja muljete kaudu. Õues õppimisel on õppeprotsessi

kaasatud lapse erinevad meeleorganid ja õppeprotsessis kogetu saab seetõttu mitmekülgsemalt

omandatud. Avatud õpiruumis tõuseb esikohale laps ja tema aktiivne tegevus, jättes õpetajale

suunava ja toetava rolli. Oluline on õpetaja loov suhtumine õppekasvatustegevustesse ja oskus

leida teatud teemade juures erinevaid võimalusi nii teadmiste omandamiseks kui ka

kinnistamiseks. Õuesolek parandab nii laste kui õpetajate tervislikku seisundit, aitab kaasa stressi

ja ülekaalulisuse vähendamisele.

Õuesõppele on iseloomulikud viis tunnusjoont:

• koht, mis aitab õppida;

• õppimine erinevate meelte kaudu;

• tegu ehk vahetu osalemine protsessis, samuti tegevuse käigus millegi valmistamine;

• adumine ja modelleerimine ehk õpitu tagasi peegeldamine ja uute teadmiste sidumine

olemasolevate teadmistega;

• iva leidmine ehk mida õpetada teistele.

Õuesõppe läbiviimiseks kasutatakse Männimäe lasteaias linna terviserada, lasteaia

loodusõpperada ja ka suurt õueala.

Lastevastase vägivalla ennetamise (cap) programmis osalemine (6-7-aastaste laste õpituba).

Programmis osalemisel kasvab laste teadlikkus, kuidas ohuolukorras ennast kaitsta või teist last

aidata, kuidas vajadusel abi paluda. Antakse lastele teadmisi laste õigusest olla kaitstud, tugev ja

vaba.

Õppetöös pööratakse tähelepanu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia integreerimisele

õppetöösse. IKT lõimimine õppetöösse loob eeldused digiajastul haridusvaldkonnas

toimetulekuks. Eesmärgiks on muuta tegevused põnevamaks, mängulisemaks, arendada laste

loovust, anda lastele esmased digioskused ja algteadmised tehnoloogilistest võimalustest. 5-7-

aastaste laste õppetegevustes kasutatakse põrandaroboteid Bee-Bot ja Blue-Bot, mille tulemusel

laps oskab kriitiliselt mõelda, planeerida oma tegevust, teha teadlikke otsuseid.


14

4. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMINE JA KORRALDUS

Viljandi Lasteaed Männimäe õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on Viljandi Lasteaed

Männimäe õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määrusega nr 87 kinnitatud

riiklikule õppekavale. Lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö,mille toimimise eest

vastutab lasteaia direktor. Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.

Õppeaasta

Lasteaed Männimäe korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1.

septembril ning kestab 31. augustini. Õppeaasta alguseks, 1. septembriks, on valmis lasteaia

õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks vajalikud tegevuskavad. Aktiivne õppeperiood lasteaias

toimub 1. septembrist kuni 31. maini. Selle perioodi lõpuks valmib koostöös pedgoogidega õppe

- kasvatustöö analüütiline aruanne, mis on lasteaia poolt linnavalitsusele esitatava aruande üks

osa. Suvekuudel toimub õppe- kasvatustegevuses õpitu kordamine ja kinnistamine ning põhirõhk

on mängulisel õuetegevusel.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

Lasteaia õppeaasta üldeesmärk (üldeesmärgid) ja ülesanded valitakse ja kiidetakse heaks

pedagoogilises nõukogus. Ülesanded toetavad üldeesmärgi (üldeesmärkide) elluviimist ning

õppe- ja kasvatustegevuse lõimimist.

Õppeaasta eesmärgid ja temaatika on fikseeritud lasteaia aasta tegevuskavas. Lähtuvalt sellest

koostavad õpetajad rühma ja valdkondade aasta tegevuskavad.

Lasteaia ürituste plaan koostatakse iga õppeaasta augustis. Lasteaia ürituste plaani koostamisel

lähtutakse lasteaia õppeaasta eesmärkidest, temaatikast, traditsioonilistest üritustest,

tervisepäevadest, rahvuslikest tähtpäevadest ning laste huvidest ja pedagoogide ettepanekutest.

Lasteaia ürituste kava lisatakse igal õppeaastal lasteaia tegevuskavale.

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale

päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja õpetajate

kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

Iga õppeaasta algul esitavad rühmad, muusika-, liikumis- ja ujumisõpetaja, kooliks

ettevalmistavate tegevuste õpetaja ning aiarühmade logopeed õppeaasta tegevuskava. Õppeaasta

tegevuskavad lisatakse igal õppeaastal lasteaia õppekavale.


15

Rühma õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (aasta, nädal)

eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine

on paindlik ja võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi. Õppe- ja kasvatustegevus

seostatakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused)

tutvutakse loomulikus keskkonnas.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab õpetaja lapse arengutaset, vanust ning lapse

huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest- lähemalt

kaugemale, üksikult üldisemale.

Kooliks ettevalmistavate tegevuste õpetaja viib läbi 6-7-aastaste „Keele ja kõne“ kaks tegevust

ning „Matemaatika“ kaks tegevust nädalas grupitööna õpitoas. Mõlema valdkonna õpet viivad

läbi ka oma lõimitud tegevustes rühmaõpetajad.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel

1) valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis

hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust;

2) suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja

igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning

aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid;

3) lõimitakse valdkondade õppetegevusi;

4) suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu

kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi

kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;

5) suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult

käituma.

Päevakava koostamine, päevakava näidis

Päevakava koostatakse lähtuvalt riiklikust õppekavast ning sõltuvalt lasteasutuse lahtioleku ajast

ja laste vanuserühmast. Päevakava koostamisel tuleb võimaluse korral arvestada laste

individuaalsete vajadustega.

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale

päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja õpetajate

kavandatud õppe-ja kasvatustegevused. Päevakavas võimaldatakse väikelapsele (kuni kolme

aasta vanuseni) vähemalt üks kord päevane uneaeg. Hälviklapsele peab võimaldama uneaega


16

vastavalt tema soovile. Lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega.

Lapsed viibivad õues sõltuvalt ilmastikust ja ujumistegevustest 1-2 korda päevas Lastel

võimaldatakse hommikupoolikuti õues viibida vähemalt üks tund.. Septembris, oktoobris,

aprillis, mais ja suvekuudel (sobivate ilmade korral ka teistes kuudes) viibivad lapsed õues kaks

korda päevas neil päevadel, kui ei ole ujumist. Ujumispäevadel käiakse õues vähemalt üks kord

päevas, st lapsed lähevad ujumispäevadel õue õhtupoolikul (võimalusel ka hommikupoolikul).

Lapse lasteasutusse toomine ja kojuviimine ei tohi segada une-ja söögiaega ning planeeritud

õppe-ja kasvatustegevusi.

Rühmade tegevus- ja päevakavad salvestatakse elektroonilisse internetipõhisesse e-keskkonda

Stuudium, kus need on nähtavad ka lastevanematele.

Päevakava

Lasteaed on avatud kell 7.00- 19.00

07.00 Laste vastuvõtmine, vabategevus

08.20-08.55 Hommikusöök

09.00-11.55 Hommikupoolsed tegevused, mängud toas ja õues

11.55-13.10 Lõunasöök

13.00- 14.30 Puhkeaeg

14.30-15.50 Õhtupoolsed tegevused

15.30- 16.10 Õhtuoode

16.00-17.45 Laste vaba mäng ja kojusaatmine

17.45-19.00 Valverühmas laste vaba mäng ja kojusaatmine

Nädala tegevuskava koostamise põhimõtted

1. nädala tegevuskavad täidetakse Stuudiumis e-keskkonna;

2. õppe- kasvatustegevuse eesmärgid on rühma aasta tegevuskavas ja nädala tegevuskavas

sõnastatud lapsest lähtuval;

3. nädalakavas kajastub valdkond „Mina ja keskkond" nädala teemas, kuulamis- ja

kõnelemistegevuses ning on nn kasutusvaldkond teistele valdkondadele;

4. rühma nädala tegevuskavas lõimitakse järgmiste valdkondade õppetegevusi: „Mina ja

keskkond“, „Keel ja kõne“, „Matemaatika“, „Kunst“, „Liikumine“ ja „Muusika“. Valdkondades

„Liikumine“ ja „Ujumine“ arvestatakse rühma õppeaasta ja nädala eesmärke ning võimalusel ka

valdkonnast „Mina ja keskkond“ lähtuvat nädala teemat;


17

5. kooliks ettevalmistavate tegevuste planeerimiseks loob õpetaja e-keskkonnas „Stuudium“

eraldi päevikud;

6. nädala tegevuskavad on lapsevanemale nähtavad e-keskkonnas „Stuudium“.

5. LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE SISU

5.1. LAPSE ÜLDOSKUSED

Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on välja toodud üldoskused, mis saavutatakse läbi

õppe- ja kasvatustegevuse. Lapse üldoskuste arengule toetub eri valdkondade õppe

eesmärgistamine ja korraldamine. Üldoskused on lapse arengut iseloomustavad suutlikkused.

Üldoskused jagunevad neljaks: mänguoskused; tunnetus- ja õpioskused; sotsiaalsed oskused ja

enesekohased oskused.

Mänguoskused

Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus, mille vältel areneb lapse isiksus tervikuna. Mäng on

lapse arengu alus. See on laste iseseisev, vaba ja spontaanne tegevus tegutsemisrõõmu enda

pärast. Mängija jaoks ei ole tähtis midagi luua, vaid osaleda mängus, kehastada erinevaid rolle,

olukordi ja sündmusi.

Mängides areneb lapse mõtlemine, loomingulised võimed, kujutlused, arusaamad, see aitab

omandada keelt ning arendada sotsiaalseid oskuseid, sealhulgas oskust teha koostööd teiste

inimestega. Mäng on lapse kõige loomulikum ja eakohasem õppimise viis. Mäng on pidevõppe

alus ning iga mängukogemus on ühtlasi õpikogemus.

Mängides koos teiste lastega, õpib laps arvestama mängukaaslaste soove ja huve ning

kooskõlastama oma tegevust ja käitumist teiste mängijate ning mängu süžeega. Samuti õpib laps

alluma mängus valitsevatele reeglitele, ühise eesmärgi nimel jõude koondama ja teisi aitama.

Tähtis on täiskasvanu oskuslik ja paindlik juhendamine enne mängu ning lapsega koos

mängimine, nii et mängus säiliks lapse iseseisvus, algatusvõime ja valikuvabadus. Arendav

mängukeskkond ning mängivate laste sõbralikud suhted on koolieelses eas lapsele kvaliteetne

õpikeskkond. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning valdkondade oskuste ja teadmiste arengu

alus.


18

Mängude liigid: loovmäng, rollimäng, ehitusmäng, lavastusmäng, reeglimäng, õppemäng.

Tunnetus- ja õpioskused

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist,

emotsioone ja motivatsiooni. Erinevaid tunnetusprotsesse (taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine) on

sageli raske eristada, sest nad toimivad koos.

Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning

uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel. Laps õpib mängu,

suhtlemise, matkimise, loomise, vaatlemise, uurimise, mõtestamise, katsetamise, harjutamise jms

käigus.

Laps õpib igapäevategevustes koostegemise ja suhtlemise kaudu.

Mida väiksem on laps, seda rohkem aega tuleb leida, et temaga koos tegutseda.

Kõiki tegevusi saadetakse kõnega ning õhutatakse last keelt kasutama.

Lapsed õpivad kõige paremini siis, kui neil on hea olla (nende füüsilised tarbed on

rahuldatud ning nad tunnevad end turvaliselt).

Lapsed õpivad mängu kaudu.

Iga laps õpib oma rütmis.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda iseennast kui ka

partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ja lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

Peamine osa laste sotsiaalsest arengust toimub, suheldes oluliste täiskasvanute ja eakaaslastega

Need suhted omakorda aga asetsevad laiemas sotsiaalses kontekstis, kultuuris ja ühiskondlikes

organisatsioonides.

Lasteaed on kodu kõrval teine väga oluline lapse sotsiaalse arengu kujundaja. Lasteaia psühho-

sotsiaalne keskkond, mida õpetajad loovad, moodustab raamistiku sellele, kuidas lapsed

hakkavad käituma üksteise suhtes ning kuidas areneb lapse arusaamine sellest, mis on lubatud

või mitte. Sarnaselt lapsevanemale tekib lähedane kiindumussuhe ka lasteaiaõpetajaga ning sel

kiindumussuhtel on omad mõjud lapse sotsiaalsele arengule. Lapsed, kellel on oma õpetajaga

positiivne suhe, suudavad paremini ära kasutada lasteaias olemas olevaid õppimisvõimalusi ning

luua nii lasteaias kui ka edaspidises elus positiivsemaid suhteid eakaaslastega. Kui laps mängib

eakaaslastega, toimub suhtlemine võrdsega ning laps saab kogemuse, mida tal kuskilt mujalt


19

võimalik saada ei ole. Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on väga oluline

sotsiaalse arengu komponent.

Enesekohased oskused on lapse suutlikkus eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja

emotsioone, juhtida oma käitumist (lapse mina-pildi tekkimine, enesehinnang, eneseanalüüsi

oskus).

Enesekohaseid oskuseid omandatakse järk-järgult, mistõttu on see lapsele ning teda suunavale

täiskasvanule aeganõudev, kuid samas järjepidev õpetamise, õppimise ja harjutamise protsess.

Oluline on järjekindlalt sisendada lapsele usku oma võimetesse ja ülesannetega toimetulekusse,

toetada tema eneseteadvuse arengut.

Eneseteenindamine eelkoolieas seostub elementaarsete hügieeni-, riietumis-, söömis- ja

korraharjumuste kujundamise ja kinnistamisega kodus kui lasteaias.Tähtis on kujundada lapses

positiivne suhtumine söömisesse, lõunauinakusse, riietumisse, hügieeni, mänguasjade

koristamisse ja korraharjumustesse.

Väärtustatakse iga last sellisena, nagu ta on, ning toetatakse ja innustatakse teda.

Hinnatakse ja väärtustatakse lapse mõtteid ning aktiivset osalemist.

Pakutakse võimalusi tegutseda paaris ja rühmas. Üheskoos tegutsemine ning

sotsiaalsed oskused on õppimise alus.

Pakutakse lapsele oma käitumise ja tegutsemisega sobivaid mudeleid.

Selgitatakse ja põhjendatakse lapsele, milline käitumine on sobiv ja milline mitte.

5.2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD

Õppekavas tuuakse välja järgmised valdkonnad: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika,

kunst, muusika, liikumine ujumine. Erinevate valdkondade käsitlemise kaudu aidatakse lapsel

tundma õppida ja mõista ümbritseva maailma ning tema enda erinevaid tahke. Samuti toetatakse

vajalike alusteadmiste ja –oskuste ning väärtushinnangute kujunemist, mis aitavad lapsel

edaspidi õppimist jätkata ning oma igapäevaste toimingutega hakkama saada.

Valdkonna „Mina ja keskkond” õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps: 1) mõistab ja

tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult; 2) saab ettekujutuse oma minast ning enda ja teiste

rollidest elukeskkonnas; 3) väärtustab nii eesti kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone; 4)

väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult; 5) väärtustab

keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi; 6) märkab nähtusi ja muutusi looduses.


20

Valdkonna „Mina ja keskkond” sisu jaguneb järgmiselt: 1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond

ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad ja kombed, teised

rahvused Eestis, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine,

tervislik toitumine, ohuallikad ning ohutu käitumine; 2) tehiskeskkond: ehitised, kodumasinad,

jäätmed, ühissõidukid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus; 3) looduskeskkond: kodukoha

loodus, loodusvaatlused, muutused looduses, elukeskkond ja selle mõju tervisele, inimese mõju

loodusele.

Valdkonna „Mina ja keskkond“ eesmärkide lasteni viimisel annab parima tulemuse tegevuste

lõimimine. Õppetegevused: õppekäigud, mängud, tööd looduses ja loodusnurgas, katsed,

uurimused, matkad, piknikud, vaatlused, vestlused või arutelud. Kirjanduse kasutamine nii

piltide kui vanemas eas ka tekstina pakub lastele palju teadmisi ja rõõmu. Levinumad

õppetegevused tähtpäevade tähistamisel on mängupeod, näitused jne, millele eelneb päevade sisu

tutvustamine, kirjeldamine ja rahvakalendri tähtpäevade puhul võimalusel ka kombestikust

pärinevate tegevuste mängimine, matkimine või läbi tegemine. Kommetega seotud tegevustes

tuleks lähtuda kodukoha eripärast. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevused on ka vestlus, kuulamine,

jutustus, arutelu (nt tervis ja selle hoidmise/ kahjustamise võimalused, loendamine, liigitamine,

joonistamine, voolimine, mõõtmine, laulmine jne); praktiline tegevus (nt laua katmine,

hammaste harjamine, riietumine, pesemine, ohtude analüüsimine ja lahenduste pakkumine jne)

ning erinevad mängud (rolli-, loov-, otsustus-, laulu-, liikumis-, laua-, toidupüramiidi-,

kodumäng jt) ning dramatiseeringud.

Valdkonna „Keel ja kõne“ õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps: 1) tuleb toime

igapäevases suhtluses; 2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja

mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on

omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused.

Valdkonna „Keel ja kõne” sisu on:

1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;

2) suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;

3) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

Keele ja kõne õppimise arendavad tegevused lasteaias

Fonoloogiline teadlikkuse kujundamine. Fonoloogiline teadlikkus tähendab keele häälikulisest

struktuurist arusaamist ja sõnade häälikulise koosseisu analüüsimist, mis on ühtlasi

vundamendiks hilisemale õigekirja õppimisele.


21

Arendavad tegevused

Laulude, liisusalmide, luuletuste jms rütmi plaksutamine, koputamine jne

Sõnajadade jätkamine algus- ja lõpuhääliku järgi (rada - sada - vada; nali - nina - nuga).

Sõnade eristamine häälikulise koosseisu põhjal.

Sõnades häälikute eristamine ja n-ö häälikutega mängimine (karu - aru jms).

Sõnade pikkuse võrdlemine (tuuleveski - maja; roos - päevalill) • Õpilaste nimede, laulude,

muinasjuttude, juttude tegelaste jt nimede silpideks plaksutamine.

Riimuvate sõnade leidmine

Riimuvate ridade lõpetamine.

Kajamängu mängimine riimidega (ütle tibu – saunas kasutame kibu; ütle nali – mulle maitseb

kali).

Morfoloogiline teadlikkus

Morfoloogia tegeleb sõnadega. Morfoloogiline teadlikkus tähendab lasteaiaealise lapse jaoks

sõnade eristamist lauses, sõnade silbitamist, sõnapiiri tajumist ning sõnade tähenduse teadmist.

Arendavad tegevused

Sõnasedelite panemine last ümbritsevatele asjadele

Piltidega sõnasedelitega tegutsemine.

Sõnade eristamine lauses

Süntaktiline teadlikkus

Süntaktilise teadlikkuse all mõistetakse keele seaduspärasuste ja lauseehituse tajumist ning

kasutamist igapäevastes keelekasutusolukordades.

Arendavad tegevused

Tuttava laulu või luuletuse esitamine monotoonselt. Õpilased kordavad ilmekalt.

Juhendite andmine õpilastele

Lausete jätkamine.

Lausete parandamine (ja moodustamine). Õpetaja ütleb lauseid, kus on midagi grammatiliselt

valesti (Homme läksid kõik lapsed kinno. Piret jooksen kiiresti). Õpilased ütlevad lause õigesti.

Pragmaatiline teadlikkus

Keele olemusest ja keele kasutamisest teadlik olemine ehk keele kasutamise oskus on alati olnud

keele õpetamise peamine eesmärk. See tähendab, et isik tajub ja teab, millal, millest, kellega, kus

ja kuidas rääkida (või üldse suhelda).

Arendavad tegevused

Äraarvamisega kirjeldamismängude mängimine.

Tuttavale laulule, luuletusele vm võõra sõna lisamine. Õpilased leiavad, mis sõna on liigne.

Üleliigse, puuduva vms sõnaga lausete ütlemine. Õpilased leiavad, mis on puudu.


22

Ebaloogiliste, valede, millegi poolest naljakate jms lausete ütlemine. Õpilased leiavad, mis on

valesti.

Draamat ja draamaelemente tuleks kasutada õpetamisvahendina nii sageli kui vähegi

võimalik, ka pantomiimi, rollimänge ja nukuteatrit. Draama aitab lapsel mõista ennast ja

maailma, arendab keelelist väljendusoskust, julgustab end väljendama kehakeele kaudu, esinema

rühmas ja individuaalselt, rääkimata sellest, et draama abil õpitakse keelt, keelekasutust, loovust,

esinemisoskust, sotsiaalseid suhteid jne. Vähem tähtis pole ka draamas osalemise rõõm ja

põnevus, mis toob vaheldust igapäevasesse lasteaiaellu.

Valdkonna „Matemaatika“ eesmärgid on, et laps: 1) rühmitab esemeid ühe–kahe tunnuse

alusel ja võrdleb esemete hulki; 2) järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuse põhjal; 3) tunneb

lihtsamaid ajamõisteid ning kirjeldab ja järjestab oma päevategevusi; 4) mõtestab

loendamistegevust ja seoseid arvude reas; 5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid

mõõtühikuid; 6) suudab kirjeldada ümbritsevat ruumi kujundimõistete abil; 7) näeb

matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes. Matemaatika sisu on: 1) hulgad, loendamine ja

arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid.

Valdkonna „Kunst“ eesmärgid on, et laps: 1) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest; 2)

kujutab isikupäraselt ümbritsevaid objekte ja sündmusi ning oma kujutlusmaailma; 3) vaatleb,

kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ning tarbeesemeid; 4) kasutab õpitud voolimis-, joonistamis-

ning maalimisvahendeid ja -võtteid; 5) kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt; 6)

vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut. Valdkonna „Kunst” sisu on: 1) kujutamine ja

väljendamine: mõtete ning tunnete edasiandmine nähtaval kujul; 2) kujundamine: objektile

vormi, kuju ja esteetilise lisaväärtuse andmine; 3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine,

maalimine, meisterdamine; 4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest ja kunstist.

Valdkonna „Muusikaõpetus“ õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, et laps: 1) tunneb rõõmu

laulmisest ja musitseerimisest; 2) suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale; 3) suudab

ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu; 4) suudab

musitseerida nii rühmas kui ka üksi. Valdkonna „Muusika” sisu on: 1) laulmine; 2) muusika

kuulamine; 3) muusikalis-rütmiline liikumine; 4) pillimäng.

Valdkonna „Liikumine“ õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps: 1) tahab liikuda ja

tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt

üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele; 5) järgib esmaseid


23

hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna „Liikumine” sisu on: 1) liikumisalased üldteadmised; 2)

põhiliikumised; 3) liikumismängud; 4) erinevad spordialad; 5) tants ja rütmika.

Valdkonna „Ujumine“ õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid: 1) lapse keha areneb

harmooniliselt ja ta karastub; 2) lapsel tekib huvi vees liikumise ja ujumise vastu; 3) laps

omandab teadmisi-oskusi hügieeni tähtsusest ujulas; 4) laps õpib tundma vee omadusi - vee

üleslükkejõud, takistust, vee inertsi; 5) laps omandab teadmisi ohtudest vees, õpib teiste

ujujatega arvestama ja aru saama, kuidas tekivad ohtlikud olukorrad ja kuidas neid vältida; 6 laps

omandab reeglid ujulas ja veekeskuses käitumiseks; 7) laps omandab algteadmised ja oskused

ujumisest ja sukeldumisest.

Ujumistegevuse

1) läbiviimise kavandab ja korraldab ujumisõpetaja koostöös rühma õpetaja ja

tervishoiutöötajaga;

2) planeerimisel jälgida, et kohe pärast ujumistundi ei järgneks mõnda suurt tähelepanu

koondamist nõudvat tegevust ega jalutuskäiku;

3) ajaks tuleb rühm jaotada kaheks alarühmaks (ühes grupis on kõige rohkem 11 last);

4) läbiviimiseks valmistab lapsed ette ujumisõpetaja koos õpetaja, õpetaja abi või

tervishoiutöötajaga;

5) läbiviimisel õpetatakse lapsi lahti riietuma, riideid kokku panema, tualetti kasutama,

duši all pesema, kuivatama;

6) läbiviimisel pööratakse erilist tähelepanu laste käitumisele ujulas.

Valdkond „Ujumine“ sisu

3-4aastased lapsed:

• kõnni ja jooksuharjutused, liikumismängud;

• hüplemised, kükkimised;

• mängu käigus kehaosade tundmaõppimine;

• õpitakse panema nägu vette ja pärast mitte silmi hõõruma;

• nägu vees mullide puhumine;

• hingamispeetuse õppimine;

• ujumislauaga lebamine.

4-5aastased lapsed:

• omandatu süvendamine, et liigutused muutuksid vabamaks, kergemaks, rütmilisemaks ja

orienteerumine paremaks;


24

• tähelepanu pööramine harjutuste kvaliteedile, ühe harjutuse sooritamine 4-6 korda järjest.

5-6aastased lapsed:

laste põhiliigutuste täiustamine;

jala- ja käeliigutuste ning liigutuste rütmilisuse arendamine;

harjutada liikumist vahelduva tempoga;

lihtsamate harjutuste sooritamine õpetaja sõnalise seletuse järgi;

õhutada lapsi ise mänge organiseerima ja välja mõtlema.

6-7aastased lapsed sisu:

liigutuste õige rütmilisuse harjutamine;

õpitakse oskust kiiresti tempot muuta;

õpitakse oskust hoida kaugusi harjutuste sooritamisel;

tehniliselt õigete ujumiselementide sooritamise harjutamine;

liikumismängude tundmine ja organiseerimine;

mängureeglite austamine ja täitmine.

6. LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL

6.1. KAHEAASTASED LAPSED

Mänguoskused

1) matkib tegevusi, mida ta on vahetult näinud või kogenud, lisab mängu uusi tegevusi;

2) mängib põhiliselt koos täiskasvanuga;

3) jäljendab matkimismängudes erinevaid liigutus- ja kõnemudeleid;

4) lükib rõngaid suuruse järjekorras pulgale, ehitab kuubikutest lihtsa hoone, paneb esemeid

üksteise sisse, laob lihtsamat mosaiiki, seab kokku paarispilte;

5) leiab kujult, värvilt, vormilt samasuguse eseme.


1) hangib ümbrusest aktiivselt infot ning loob selle hankimiseks ise uusi võimalusi.

2) keskendub lühikeseks ajaks ühele tegevusele, silmatorkavale stiimulile või omadusele;

sõnalise juhendamise ja suunamise korral on ta püsivam;

3) tegutseb teistega kõrvuti ja osaleb ühistegevuses vahelduvas vormis;


25

4) mängib teiste lastega lihtsamaid igapäevaseid olukordi ja tegevusi kajastavaid rollivahetusega

mänge;

5) loob tegevuse kaudu seoseid kõnega; sõnad ja objekti d saavad tema jaoks mõiste tähenduse;

6) suhtleb valdavalt 1–2sõnaliste lausetega nii mängus kui ka igapäevategevustes peamiselt

tuttava täiskasvanuga ning kasutab mitteverbaalseid suhtlusvahendeid (osutamine, miimika);

7) räägib ja saab aru üksnes sellest, mida ta tajub;

8) tunneb huvi raamatute vastu ning mõistab lihtsaid realistlikke jutukesi, mis seostuvad tema

enda kogemustega;

9) tunnetab keskkonna mõju, avastab seoseid oma tegevuse ja selle tagajärje vahel, lihtsamaid

põhjuse-tagajärje suhteid ning saab aru kuuluvusest ja erisusest;

10) sobitab erinevaid materjale ja esemeid;

11) rühmitab ühe nähtava omaduse järgi;

12) omandab uusi seoseid vahetu, korduva ja aktiivse tegutsemise ning käelise tegevuse kaudu;

13) kasutab omandatud teadmisi, seoseid ja tegevusi samas situatsioonis ning kontekstis, kannab

üle lihtsamaid seoseid ning kasutab neid sarnastes ülesannetes ja olukordades.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused

1) väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti ;

2) teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab

keelduda ja ei öelda;

3) üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed;

4) hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on;

5) teab oma ees- ja perekonnanime ja elementaarseid viisakusreegleid ning kasutab neid, kui

seda on talle õpetatud;

6) sööb, joob ja riietub lahti valdavalt iseseisvalt ning püsib suurema osa päevast kuiv ja puhas;

7) reageerib sõltuvalt situatsioonist ja ümbritsevate inimeste käitumisest;

8) mõistab selgelt väljendatud keeldu „Ei tohi!”, „Ära tee!” jne;

9) tunneb huvi teiste laste vastu, jälgib neid ja mängib nendega kõrvuti ;

10) toetub võõrastega suheldes ja enesekindluse saavutamiseks tuttavale täiskasvanule;

11) matkib täiskasvanu tegevusi, millele saab tagasisidet.

6.2. KOLMEAASTASED LAPSED

Mänguoskused

1) mängib omal algatusel iseseisvalt kuni 15 min;

2) mängib sageli 2-3 lapsega;

3) kordab ja jäljendab varasemaid kogemusi lihtsas rollimängus.


26


1) leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib tegevusi täiskasvanu abiga; täiskasvanu suunab

lapse tegevust kõne kaudu;

2) plaanib osaliselt oma käitumist ja tegevust iseendale suunatud kõne vahendusel;

3) keskendub tegevusele lühikeseks ajaks, tema tähelepanu ei ole veel püsiv;

4) tegutseb vahetult nii konkreetsete asjadega kui ka neid kujutavate sümbolitega;

5) kordab ja jäljendab varasemaid kogemusi ning mälupilte nii konstruktiivses mängus kui ka

lihtsas rollimängus;

6) mängib mõnda aega koos teistega ja järgib lihtsamaid reegleid;

7) on omandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada;

8) osaleb dialoogis;

9) jälgib lihtsaid lookesi ja eristab kogemusele tuginedes realistlikke sündmusi väljamõeldud

lugudest;

10) mõistab osaliselt lihtsamat kõnet ka ilma toetava vihjeta ning saab aru lihtsamatest ülekantud

tähendustest;

11) rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või nimetuse järgi;

12) tal on ettekujutus arvumõistest ja värvuste nimetustest;

13) leiab võrdluse alusel asjades ühiseid ja erinevaid jooni ning nendevahelisi seoseid, kasutab

info saamiseks keelt;

14) tema ettekujutus oma teadmistest ja oskustest on ebarealistlik;

15) omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning

mudelite järgi õppimise kaudu; vajab oma tegevusele tagasisidet.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused:

1) saab aru, et inimestel võivad olla tema omadest erinevad tunded ja emotsioonid;

2) tal on osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus;

3) väljendab tugevaid emotsioone, oma mina;

4) võib karta tundmatuid ja uusi asju;

5) tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia;

6) tema enesekindlus on kõikuv; enesekindluse saavutamiseks vajab ta turvalisust, tunnustust,

rutiini ja reegleid;

7) osaleb täiskasvanuga ühistegevustes; teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti ;

8) jagab mõnikord oma asju ka teistega, valdavalt on ta siiski omandihoidja;

9) loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos; tegutseb kontakti luues ja säilitades

sihipäraselt;


27

10) algatab vestlust eri partneritega erinevatel teemadel; tajub, mida teised teavad ja mis on neile

uus;

11) täidab igapäevaelu rutiini;

12) järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle

ja tegevusi.

Valdkond Mina ja Keskkond

1) vastab õigesti küsimusele, kas ta on poiss või tüdruk;

2) ütleb küsimise korral oma ees- ja perekonnanime;

3) teab helkuri kasutamise vajalikkust;

4) oskab nimetada erinevaid ilmastiku nähtusi (sajab lund, vihma jne);

5) oskab panna prügi nii ruumis kui looduses prügikasti;

6) nimetab toiduaineid;

7) oskab osutamise korral nimetada lille, puud;

8) oskab näidata looma ja linnu kehaosi.

Valdkond Keel ja kõne

1) on omandanud põhilise osa keele häälikutest ja grammatilisest struktuurist, kõneleb seostatult,

kasutades keele grammatilisi vorme;

2) osaleb dialoogis;

3) oskab vastata küsimustele: Kus? Mida teeb?;

4) keerab ükshaaval raamatulehti;

5) nimetab tegevusi pildil;

6) loeb peast või kordab järele 1-2-realist luuletust;

7) kommenteerib enda ja /või kaaslase tegevust 1-2 lausega.

Valdkond Matemaatika

1) asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale;

2) rühmitab esemeid ühe etteantud tunnuse (värv, kuju, suurus) alusel hulgaks;

3) näeb ja leiab esemetes erinevusi (suur - väike, peenike – paks, pikk- lühike);

4) loendab nelja piires ja tunneb arvude rida 4-ni.

Valdkond Kunst

1) hoiab rasvakriiti, pliiatsit pöidla ja sõrmega, mitte rusikaga;

2) kasutab mitmesuguseid töövahendeid: pintsel, pliiats, kriit, jm;


28

3) veeretab, mudib ja venitab savi ning plastiliini;

4) leiab samasuguse vormi ja värviga eseme.

Valdkond Muusika

1) oskab muusika saatel sooritada matkivaid liigutusi: kass, koer, jm;

2) liigub koos õpetajaga vastavalt muusika iseloomule;

3) püüab õpetajaga kaasa laulda;

Valdkond Liikumine

1) kõnnib trepist üles ja alla;

2) viskab täiskasvanule palli, lööb seisvat palli jalaga,

3) kõnnib paaris;

4) kõnnib üle takistuse;

5) roomab koordineeritult käte- ja jalgade abiga;

6) sooritab põhiliikumisi;

7) teeb harjutusi ettenäitamise ja juhendamise järgi ühises tempos õpetaja ja kaaslastega.

6.3. NELJA-AASTASED LAPSED

Mänguoskused

1) mängib sageli koos 2-3 lapsega, suheldes ~ 15 minutit;

2) mängides jagab mänguasju ja kooskõlastab mängutegevusi;

Tunnetus- ja õpioskused:

1) oskab osaliselt oma tegevusi plaanida ja organiseerida ning tegutseb iseseisvalt otsese

juhendamiseta, kuid autoriteetide toel;

2) plaanib minakeskse kõne abil oma tegevust ja lahendab probleeme;

3) hangib tänu keeleoskusele uut teavet; tema kõne toetub mälule ning sõltub sellest, kellega ja

mis olukorras ta koos on;

4) saab aru mõistatustest ja lihtsamatest piltlikest võrdlustest;

5) järgib lihtsaid reegleid;

6) huvitub võistlusmängudest ja tahab olla edukas;

7) osaleb ühistegevuses ning teeb koostööd teiste lastega; konstrueerib, osaleb rolli- ja

võistlusmängudes ning loovtegevustes;

8) liigitab lihtsamate üldmõistete või mitme tunnuse järgi; keskendub tegutsedes mitmele

nähtavale ja eristavale tunnusele ning jaotab oma tähelepanu;

9) saab aru arvumõistest; huvitub tähtedest;


29

10) omandab uusi teadmisi praktiliste olukordade, kogetud emotsioonide, kujutluste ja kõne

kaudu.


1) väljendab verbaalselt lihtsamaid emotsioone, oma soove, tahtmisi ja seisukohti ning püüab

jõuda kokkuleppele;

2) tahab olla iseseisev, kuid sageli ei ole tal enda suutlikkusest realistlikku ettekujutust;

3) saab hakkama eneseteenindamisega (riietub, sööb, joob iseseisvalt), tal on kujunenud tualeti

harjumused;

4) teab oma nime, vanust ja sugu ning märkab soolisi erinevusi;

5) seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid;

6) väärtustab oma saavutusi, ent vajab oma tegevuse tunnustamist ja täiskasvanu tähelepanu;

7) püüab vahel teisi abistada ja lohutada; tal on mõningane ettekujutus teiste inimeste tunnetest

ja mõtetest;

8) osaleb lühikest aega ühistegevuses eakaaslastega, kuid eelistab üht mängukaaslast rühmale;

9) arvestab reegleid mängudes ja tegevustes, mida juhib autoriteet;

10) saab aru lihtsamatest seltskonnas käitumise reeglitest ning järgib neid igapäevases suhtluses;

püüab täita kodukorra reegleid;

11) saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest;

12) huvitub võistlusmängudest ning tahab olla edukas.


1) nimetab kohti ja esemeid, mis võivad olla ohtlikud;

2) oskab nimetada ruume lasteaias ja teab nende otstarvet;

3) teab, et inimene saab talvel linde ja loomi aidata;

4) teab valgusfooride tulede süttimise järjekorda ja teab nende tähendusi;

5) teab „sebra“ tähendust;

6) teab helkuri kasutamise vajalikkust;

7) teab eriotstarbeliste sõidukite (kiirabi, politsei, tuletõrje) ülesandeid;

8) eristab ja nimetab ööd ja päeva.


1) oskab öelda ees – ja perekonnanime;

2) kasutab 3-5 sõnalisi lauseid, sh koond- ja rindlauseid;

3) jutustab kahe-kolme lausungiga lihtsa jutukese läbielatud või nähtud sündmusest;

4) mõistab täiskasvanu poolt ette jutustatud teksti;


30

5) mõistab ja kasutab lihtsamaid üld- ja liiginimetusi (loomad, sõidukid jne);

6) eristab häälikut häälikute reas.


1) kasutab tagasõnu (all, peal, ees, sees, taga) ruumisuhete tähistamiseks;

2) saab aru võrdlusastmest (ilus, ilusam, kõige ilusam; suur, suurem, kõige suurem);

3) laob detaile suuruse järgi ;

4) sorteerib esemeid rühmadesse ühe etteantud tunnuse järgi (värv, kuju, suurus);

5) nimetab ringi, ruutu, kolmnurka;

6) loendab viie piires ja tunneb arvude rida 5ni.

Valdkond Kunst

1) lõikab läbi pabeririba;

2) kleebib detaile, kujundeid;

3) hoiab pliiatsit õigesti käes;

4) värvib piirjoonte sees;

5) nimetab ja tunneb põhivärve (punane, kollane, sinine, roheline, must, valge);

6) käsitseb iseseisvalt voolimismaterjali, veeretab kuule, vorstikesi, pätse.

Valdkond Muusika

1) laulab vabalt voolava häälega;

2) oskab kasutada löökpille: kõristid, kõlapulgad, tamburiin jms;

3) alustab, lõpetab laulu teistega üheaegselt;

4) liigub vastavalt muusika iseloomule;

5) liigub ringis üksi, paaris;

6) kasutab lihtsaid tantsuelemente (galopp, sulghüpped);

7) kordab liisusalme ja luuletusi.

Valdkond Liikumine

1) sõrmemängu ajal liigutab iga sõrme;

2) kõnnib ja jookseb kooskõlastatud käte ja jalgade liikumisega;

3) kõnnib tasakaalupingil;

4) ronib varbseinal vahelduva sammuga;

5) viskab palli paaris;

6) hüppab paigalt kaugust;

7) sooritab põhiliikumisi kombinatsioonides ja õpitud harjutustes;


31

8) sooritab koordinatsiooni, tasakaalu ja osavust arendavaid harjutusi.

Valdkond Ujumine (3-4aastased lapsed)

3-4aastaste laste oodatavad õpitulemused

1) järgib õpetaja meeldetuletamisel hügieeninõudeid ja oskab käituda enne ja pärast ujumist;

2) liigub basseiniruumis ohutult;

3) ei karda vett ja tunneb ennast vees kindlalt;

4) oskab kasutada sihipäraselt abivahendeid;

5) mängib veemänge;

6) sukeldub vee alla;

7) oskab vette hingata (mulle puhuda);

8) oskab libiseda rinnuli ja seliliasendis;

9) oskab ujumislauale toetudes lebada veepinnal.

6.4. VIIEAASTASED LAPSED

Mänguoskused:

1) liitub kaaslastega arvestavalt käimasoleva mänguga;

2) järgib mängureegleid;

3) etendab/võtab mängudes erinevaid rolle;

4) mängib fantaasiamänge;

5) organiseerib mängu, määrab reeglid ja kaasab teisi.


1) tegutseb lühikest aega iseseisvalt, kuid tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel

täiskasvanu abi;

2) reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga, hakkab oma tegevust planeerides ja

korraldades kasutama sisekõnet;

3) tegutseb koos teistega; teda motiveerivad tegevused eakaaslastega;

4) tema keeleline areng võimaldab lahendada ülesandeid ja probleeme ning saavutada

kokkuleppeid;

5) konstrueerib, katsetab ja uurib erinevaid võimalusi, kasutades nii sümboleid; kujutlusi kui ka

reaalseid esemeid ja objekte;

6) osaleb erinevates mänguliikides ja loovtegevustes;

7) räägib esemetest, mis pole kohal, ja olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad aset

tulevikus, ning fantaseerib;

8) keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit;


32

9) oskab vaadelda ning märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid;

10) eristab rühmi ja oskab neid võrrelda ning saab aru lihtsamate mõistete kuuluvusest,

alluvusest ja üldistusastmest;

11) tal on ettekujutus numbritest, tähtedest ja sümbolitest;

12) omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ning lahendab probleeme;

13) kasutab teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel intuitiivselt lihtsamaid

meeldejätmise viise (mälustrateegiaid).


1) hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid;

2) väljendab oma emotsioone ja räägib nendest;

3) suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt ning orienteerub oma suutlikkuses;

4) suudab kuigivõrd vastutada oma tegevuse eest;

5) on tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut;

6) imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle, kasutades tema sõnavara ja maneere;

7) eelistab sootüübilisi mänge;

8) naudib rühma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning ühistegevust; teeb eesmärgi saavutamiseks

koostööd, jagab ja vahetab;

9) aktseptib reegleid, kogemusi ja muutusi; jälgib reeglite täitmist teiste poolt; kõne areng

võimaldab arusaamatusi lahendada verbaalselt;

10) oskab avalikus kohas sobivalt käituda ning teab, mida tohib, mida mitte.

Valdkond Mina ja Keskkond:

1) teab oma ees-ja perekonnanime, aadressi, vanemate ja õdede-vendade nimesid;

2) teab oma rahvust, oma keelt ning riigi tähtsamaid sümboleid;

3) oskab kirjeldada lasteaia õueala ning seal kasutatavaid vahendeid;

4) nimetab tervist hoidvaid tegevusi;

5) nimetab toiduaineid, mida tuleb iga päev süüa;

6) selgitab, miks ei tohi võõrastega kaasa minna ning tundmatuid asju ei puutu;

7) oskab nimetada kõiki aastaaegu ning neid iseloomustada;

8) mõistab, miks on vaja istutada puid ja taimi;

9) teab, kuidas sõiduteed ületada;

10) teab lapse jaoks vajalike liiklusmärkide tähendust;

11) loetleb tuntumate ametite juurde kuuluvaid töövahendeid;

12) oskab nimetada tuttavaid loomi, kirjeldada nende välimust ja öelda, kus nad elavad.


33


1) moodustab grammatiliselt õigeid lauseid;

2) hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid;

3) suudab määrata hääliku olemasolu sõnas;

4) suudab jutustada 3 – 5 lausungiga sündmustes oma elus, nähtud või kuuldud jutus;

5) märkab ja oskab parandada vigu teiste kõnes;

6) reastab lihtsama pildiseeria ja jutustab selle järgi;

7) tunneb ja kirjutab mõningaid tähti ja kirjutab oma nime;

8) teab peast liisusalme ja luuletusi.

Valdkond Matemaatika:

1) oskab näha ja nimetada 3-5 eseme ühist tunnust;

2) oskab kasutada ajamõisteid (eile, täna, homme);

3) järjestab esemeid suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi;

4) tunneb ja nimetab vähemalt 8 värvust;

5) võrdleb esemete hulki ning otsustab, mida on rohkem kui, vähem kui;

6) näeb ja oskab kirjeldada ruudu ja ristküliku sarnasusi ja erinevusi ning leida sarnaseid

kujundeid ümbritsevast.

Valdkond Kunst

1) kasutab töövahendeid: pintsel, pliiats, käärid;

2) kasutab joonistusvahendeid liigse surveta;

3) lõikab, voldib lihtsaid kujundeid, voolib kujukesi;

4) joonistab äratuntavalt maja, inimest, puud jm;

5) maalib guaššvärvidega (ka akvarellide ja pastellidega) soovitud pinna.

Valdkond Muusika

1) laulab ilmekalt, puhta intonatsiooniga,

2) õppeaasta lõpuks laulab iseseisvalt mõnda aasta jooksul õpitud laulu;

3) liigub vastavalt muusika tempo kiirenemisele või aeglustumisele;

4) kuulab muusikat ja oskab seda iseloomustada (lõbus, kurb, kõrge, madal jne);

5) mängib raskemaid rütmipille (triangel).

Valdkond Liikumine

1) kasutab põhiliikumisi aktiivses kehalises tegevuses ja mängudes;

2) valitseb oma keha ning sooritab tasakaalu, painduvust, osavust arendavaid harjutusi;


34

3) seisab ja hüppab ühel jalal, kõnnib päkal, kannal, jala sise- ja välisküljel;

4) mängib kollektiivseid võistlusmänge;

5) õpitud tegevustes kasutab ohutuid liikumisviise;

6) kasutab spordi – ja mänguväljakute vahendeid sihipäraselt;

7) oskab liikumises kasutada raskemaid elemente: ees ja külggalopp, hüpaksamm.


4-5aastaste laste oodatavad õpitulemused

1) järgib õpetaja meeldetuletamisel hügieeninõudeid ja oskab käituda enne ja pärast ujumist;

2) liigub basseiniruumis ohutult;

3) ei karda vett ja tunneb ennast vees kindlalt;

4) oskab kasutada sihipäraselt abivahendeid;

5) mängib veemänge;

6) sukeldub vee alla;

7) oskab vee all hinge kinni pidada;

8) oskab rinnuli lebada ning libiseda lauaga ja ilma;

9) oskab selili lebada ja libiseda lauaga;

10) oskab laua abil ja ilma lauata rinnuli ujumisel jalgade tööd;

11) oskab laua abil ja ilma lauata selili ujumisel jalgade tööd;

12) oskab teha ujumisel kätega ujumisliigutusi;

13) laps oskab ilma hingamiseta käte-jalgade kooskõlastusega ujuda (pimekrooli);

14) laps oskab sukelduda ja põhjast mänguasju korjata.

6.5. KUUEAASTASED LAPSED

Mänguoskused

1) osaleb ühismängudes, mis nõuavad otsustamist;

2) tuleb toime erinevate rollide täitmisega; matkib mängus täiskasvanute rolle;

3) tuleb toime mängureeglite selgitamisega;

4) osaleb äraarvamismängudes.


1) plaanib oma igapäevategevusi, seab eesmärke ning üritab alustatud tegevused lõpetada;

2) suudab keskenduda tegevusele vähemalt 20–30 minutiks;

3) kasutab kujutlusi luues ja tegevusi planeerides sisekõnet;

4) kasutab kõnet info saamiseks, tegelikkuse adumiseks ning uute teadmiste omandamiseks;

5) järgib ühistegevustes reegleid ja suudab neid selgitada;


35

6) kasutab sidusat kõnet, tema dialoog on suunatud rohkem iseendale;

7) osaleb aktiivselt käelistes ja loovtegevustes;

8) saab aru asjade suhetest ja omadustest ning ajalis-ruumilisest järjestusest;

9) kasutab teadmisi igapäevastes situatsioonides, nii uudses kui ka sarnases olukorras;

10) kasutab uute teadmiste omandamisel meeldejätmise strateegiaid juhuslikult, teadvustab

kordamise vajadust.


1) tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning arvestab neid käitumises ja

vestluses;

2) seab endale eesmärke ja üritab neid ellu viia;

3) on oma tegevustes orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele;

4) eelistab omasoolisi mängukaaslasi; kujunevad esimesed sõprussuhted;

5) suudab lühikest aega ilma täiskasvanu kontrollita rühmas mängida ning teha koostööd omal

viisil;

6) järgib mängudes ja tegevustes reegleid, eriti nende täitmist teiste poolt; oskab reegleid teistele

selgitada;

7) järgib sotsiaalset ruti ini.


1) nimetab oma lasteaia ja rühma nime;

2) teab nädalapäevade järjestust;

3) teab raha otstarvet;

4) oskab nimetada teisi rahvusi ja keeli;

5) oskab kirjeldada tähtsamate tähtpäevade tähistamist lasteaias;

6) teab, miks on vaja prügi sorteerida;

7) kirjeldab, kuidas hoida enda ja teiste tervist;

8) teab, millised toiduained tekitavad hambaauke;

9) teab ja kirjeldab, kuidas tegutseda ohuolukorras;

10) seostab muutusi looduses aastaaegade vaheldumisega ning oskab neid kirjeldada;

11) oskab kirjeldada oma teekonda kodust lasteaeda;

12) soovib osaleda looduse korrastamisel;

13) oskab nimetada ja kirjeldada aias ja metsas kasvavaid taimi;

14) nimetab tuntumaid erineva elupaiga ja viisiga loomi ning kirjeldab nende välimust.


36


1) tunneb enamuse tähtedest;

2) kirjutab loetavalt oma ees – ja perekonnanime;

3) oskab häälida, määrata hääliku olemasolu ja asukohta sõnas (v.a häälikuühenditega sõnad);

4) oskab sünteesida häälitud sõna;

5) jutustab isiklikest kogemustest ja oskab oma joonistust kirjeldada;

6) suunab kõnega kaaslaste tegevust, annab hinnangut;

7) oskab tuletada sõnu (triip – triibuline jne).


1) nimetab arve 1-10;

2) oskab vähendada ja juurde panna 1 – 3 piires;

3) võrdleb arve (on suurem kui, on väiksem kui);

4) loendab hulga elemente 1 -10-ni;

5) oskab esile tuua erinevaid ja sarnaseid tunnuseid;

6) oskab esemed olulise tunnuse järgi grupeerida;

7) mõõdab pikkust, laiust, kõrgust kokkulepitud mõõtevahendiga;

8) järjestab raskuse ja paksuse järgi.

Valdkond Kunst

1) oskab joonistada kujundeid;

2) lõikab välja lihtsamaid kujundeid;

3) voolib loovalt;

4) oskab kasutada pliiatsiteritajat;

5) murrab paberi kokku joont mööda;

6) teab, et värvide segamisel tekivad uued värvitoonid..

Valdkond Muusika

1) laulab ilmekalt erineva iseloomuga laule (vaikselt, valjult, kiirelt, aeglaselt);

2) oskab välja mõelda uusi liigutusi laulumängude juurde;

3) oskab tantsusamme ja kasutab neid erineva iseloomuga tantsudes: rõhksamm, hüpaksamm,

galopp;

4) julgeb esineda üksi solistina;

5) tantsib polkasammuga;

6) oskab kirjeldada muusika iseloomu;


37

Valdkond Liikumine

1) säilitab dünaamilistes harjutustes tasakaalu;

2) käsitseb mängu ja spordivahendeid juhendatud aktiivsetes tegevustes ja loovmängudes;

3) ronib varbseinal ja vahelduva sammuga ja täidab lisaülesandeid;

4) püüab, viskab, põrgatab palli;

5) hüppab kaugust hoojooksult ja paigalt;

6) teab ja kasutab mõisteid õpitud terminoloogia piires (kõhuli lamang, harkiste).


5-6aastaste laste oodatavad õpitulemused:

1) peab kinni hügieeninõuetest enne ja pärast ujumist;

2) basseiniruumis liikudes peab kinni ohutusreeglitest;

3) ei karda vett ja valitseb oma liigutusi vees;

4) oskab kasutada erinevaid abivahendeid ujumisoskuse parandamiseks;

5) mängib erinevaid liikumis-ja võistlusmänge vees;

6) oskab vette välja hingata;

7) on tutvunud krooli hingamistehnikaga;

8) oskab libiseda rinnuli-ja seliliasendis;

9) suudab koos jalgade tööga läbida 5-6 m rinnulikroolis;

10) suudab koos jalgade tööga läbida 5-6 m selilikroolis;

11) oskab läbida ilma hingamiseta pimekrooli 5-7 m;

12) julgemad on omandanud rütmilise hingamise ja sukelduvad.

6.6. SEITSMEAASTASED LAPSED

Mänguoskused

1) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;

2) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;

3) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;

4) täidab mängudes erinevaid rolle;

5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;

6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;

7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;

8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.


38


1) organiseerib ja plaanib oma igapäevaseid tegevusi ja tuttavat keskkonda, seab eesmärke,

üritab tegutseda sihipäraselt ning lõpetab alustatud tegevused;

2) suudab reguleerida oma emotsioone ja käitumist, kasutades selleks kõnet nii aktiveerivas kui

ka pidurdavas rollis;

3) toetub tegutsedes oma tegevusele antavale tagasisidele, eakaaslaste hinnangutele ja võrdlusele

teistega;

4) keskendub korraga mitmele tegevusele või stiimulile ning on suuteline kestvamaks

tahtepingutuseks;

5) seab uudsetes olukordades täiskasvanu sõnalise juhendamise järgi eesmärke ning valib

tegutsemisstrateegiad;

6) katsetab, konstrueerib ja uurib, kasutades oma teadmisi ja varasemaid kogemusi uues vormis

ning kombinatsioonis;

7) osaleb erinevates mänguliikides, järgib reegleid;

8) liigitab ning tajub esemeid ja sündmusi tervikuna, saab aru nendevahelistest seostest ning

suudab olulist teadvustada täiskasvanu abiga;

9) loob uusi seoseid eeskuju, seletuste, kuulamise ja nägemise kaudu;

10) kasutab nii kaemuslik-kujundlikku kui ka verbaalset mõtlemist;

11) kasutab eakaaslastega suheldes arutlevat dialoogi;

12) huvitub sotsiaalsetest suhetest, räägib enam iseendast ning tunneb huvi teiste vastu;

13) teab ja kasutab tähti, numbreid ja sümboleid, kirjutab etteütlemise järgi lihtsamaid 1–

2silbilisi sõnu ning teeb lihtsamaid matemaatilisi tehteid;

14) orienteerub oma teadmistes, märkab detaile ja seoseid, kasutab teadmisi uusi ülesandeid

lahendades nii uudses kui ka sarnases olukorras, kuid vajab juhendamist ja abi seoste loomisel

eelnevaga;

15) oskab suunamise ja õpetamise korral kasutada lühikest aega õppimisstrateegiaid; tajub oma

mälu mahtu ning kordab teadlikult üle meeldejäetavat materjali.


1) mõistab teiste inimeste tundeid ja nende mitteverbaalseid väljendusi;

2) vastutab rohkem oma tegevuse eest ning räägib oma kavatsustest;

3) suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab ka teisi arvestada ning suhtub teiste

laste tegevusesse sallivamalt;

4) suudab tegutseda iseseisvalt ning sõltub vähem oma vanematest;

5) algatab mängu ja tegevusi;


39

6) püüab kõigega hakkama saada, on tundlik oma ebaõnnestumiste ja teiste hinnangute suhtes;

otsib vastastikust mõistmist ja kaasaelamist oma tunnetele;

7) hoolib väiksematest, osutab abi ja küsib seda vajaduse korral ka ise;

8) loob sõprussuhteid;

9) järgib rühmas reegleid ning arvestab rühma vajadusi;

10) talub muutusi ja vanematest eemalolekut, siiski on uues situatsioonis ebakindel ja võib

tõmbuda endasse;

11) arutleb lihtsamate eetiliste probleemide üle ning teeb vahet hea ja halva vahel nii enda kui ka

teiste puhul.

Valdkond Mina ja keskkond

1) tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms;

2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;

3) nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;

4) nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;

5) mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;

6) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;

7) julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik;

8) kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;

9) järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;

10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;

11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi;

12) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;

13) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja

inimestele tähtsad;

14) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;

15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;

16) kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;

17) teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.


1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja

suhtlemise paigaga;

2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;

3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;


40

4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised

detailid, vahendab ka oma tundeid;

5) kasutab kõnes liitlauseid;

6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;

7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;

8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;

9) tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;

10) kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;

11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.


1) määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;

2) võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt;

3) teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb

numbrimärke ning oskab neid kirjutada;

4) liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –, =;

5) koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;

6) järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);

7) rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;

8) kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;

9) oskab öelda kellaaega täistundides;

10) nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja –päeva;

11) mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);

12) eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (euro, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja

teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse;

13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi,

kirjeldab neid kujundeid.

Valdkond Kunst

1) leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab

ümbritsevat vabalt valitud viisil;

2) väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;

3) kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;

4) kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu;

5) keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;

6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;


41

7) koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks;

8) oskab segada tööks vajalikke värve;

9) oskab värve helestada ja tumestada;

10) kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.

Valdkond Muusika

1) laulab ilmekalt loomuliku häälega ja vaba hingamisega;

2) laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule nii rühmas/ansamblis kui ka üksi;

3) suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat iseloomustada;

4) eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu;

5) eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille;

6) mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele

lihtsaid kaasmänge;

7) mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis;

8) liigub vastavalt muusika meeleolule;

9) väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.

Valdkond Liikumine

1) keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;

2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja

vahendid;

3) sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised;

4) sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;

5) säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;

6) kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat

kätt;

7) matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;

8) sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi;

9) liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;

10) kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne);

11) mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne);

12) peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;

13) nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi.


42


6-7aastaste laste oodatavad õpitulemused:

1) peab kinni hügieeninõuetest enne ja pärast ujumist;

2) peab kinni ohutusreeglitest basseiniruumides liikudes;

3) ei karda vett ja valitseb oma liigutusi vees;

4) oskab kasutada erinevaid abivahendeid ujumisoskuse parandamiseks;

5) mängib erinevaid liikumis- ja võistlusmänge (teatevõistlusi) vees;

6) sooritab õigesti tehnilisi elemente;

7) ujub 10 m rinnulikrooli

8) või ujub 10 m jalgade tööga krooli (või pimekrooli);

9) ujub 10 m selilikrooli.

7. ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA

KORRALDUS

Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast

ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või

kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid

jm) või rühma tegevuskavas. Erivajadusega lapsega tehtava t�

Documents

ÕPPEKAVA•PPEKAVA 2018-2019.pdf · 2018. 11. 15. · viljandi lasteaed männimäe õppekava 3 13. lapse arengu analÜÜsimise ja hindamise pÕhimÕtted, meetodid ja korraldus 54