1. Missugused sınad seostuvad teemaga Aine ja selle ehitus ... › rest › uploadedFile › 1740 › Fuusika_1-27.pdfPiirituse ja vee segu samba pikkus torus on väiksem kui 80 cm

MIDMIDMIDMIDMIDA MA JUBA TEAN AINE EHITUSESTA MA JUBA TEAN AINE EHITUSESTA MA JUBA TEAN AINE EHITUSESTA MA JUBA TEAN AINE EHITUSESTA MA JUBA TEAN AINE EHITUSEST

Loodusõpetuses ja keemias oled õppinud aine ehitust põhjalikult. Sa oled õppinud: millest ainedkoosnevad, kuidas aineosakesed liiguvad, kuidas aineosakesed üksteist mõjutavad, miks keemilisireaktsioone viiakse läbi sageli ainetega kas vedelas või gaasilises olekus või lahustunud ainetega.

1. Missugused sõnad seostuvad teemaga Aine ja selle ehitus? Täida sõnastikku.

2. Vali sõnastikust sõnad, mis sobivad tabelisse. Ole valmis põhjendama, miks sa kirjutasid

Näidete põhjendus. Tõmbejõud esineb molekulide vahel. Argoon on gaas, mis koosneb aatomitest.Neutron on aatomituuma osake.

3. Loe ka õpikust lk 6 “Ajaloost”.

KEELEKÜMBLUS

��

��

AAAAA B, C, DB, C, DB, C, DB, C, DB, C, D EEEEE FFFFF, G, G, G, G, G HHHHHArgoon Celsius

I, JI, JI, JI, JI, J

OOOOO

UUUUU

KKKKK

PPPPP, Q, Q, Q, Q, Q

VVVVV

LLLLL

RRRRR

Õ, Ä, Ö, ÜÕ, Ä, Ö, ÜÕ, Ä, Ö, ÜÕ, Ä, Ö, ÜÕ, Ä, Ö, Ü

MMMMM

SSSSS

NNNNN

TTTTT

Vesi

Ionosfäär

��

MOLEKULMOLEKULMOLEKULMOLEKULMOLEKUL AAAAAAAAAATTTTTOMOMOMOMOM AAAAAAAAAATTTTTOMITUUMOMITUUMOMITUUMOMITUUMOMITUUM

Tõmbejõud Argoon Neutron

��

nimi: kuupäev: FÜÜSIKA 1

Uduvihm

Lõhnatu

sõna antud mõiste alla.

Neutron

TõmbejõudTahke

3. Loe õpikust “Mis on mudel” lk 54–55.

MIS ON MUDELMIS ON MUDELMIS ON MUDELMIS ON MUDELMIS ON MUDEL

Teaduses kasutatakse mudeleid selleks, et tunnetada niisuguseid objekte ja nähtusi, mida otseseltvaadelda ei saa. Näiteks ei saa otseselt vaadelda planeeti Maa. Maast ettekujutuse saamiseks onloodud Maa mudel – gloobus. Meenuta, kuidas kujutatakse gloobusel Maa kerakujulisust,pöörlemistelge, vett, mägesid jm.

1. Meenuta füüsikas, keemias, bioloogias ja geograafias kasutatud mudeleid. Täida ideeskeem.

2. Koosta eelneva põhjal mudeli definatsioon.

Milleks mudel on vajalik?

Millised on omadused/tunnused?

Kus kasutatakse mudeli mõistet?

Näiteid mudeli mõiste kasutamisest.

MUDEL MUDEL MUDEL MUDEL MUDEL

KEELEKÜMBLUS

��

SIIAPOOLE KIRJUTA MUDELITE TUNNUSEID.�� SIIAPOOLE KIRJUTA MUDELITE NIMETUSI.

Maakaart Esitab tunnused leppemärkide abil

Toob esile oluliseMolekulimudel MUDEL MUDEL MUDEL MUDEL MUDEL


Neid lauseid nimetatakse aine ehituse põhilauseteks.Põhilaused kehtivad nii tahke, vedela kui gaasilise aine kohta.

KUIDKUIDKUIDKUIDKUIDAS AINE EHITUSE MUDEL ON KAS AINE EHITUSE MUDEL ON KAS AINE EHITUSE MUDEL ON KAS AINE EHITUSE MUDEL ON KAS AINE EHITUSE MUDEL ON KOKKU POKKU POKKU POKKU POKKU PANDUDANDUDANDUDANDUDANDUD

Meenuta võrdlust: teadlased uurivad aatomituuma ja pimedad inimesed uurivad elevanti (tööleht 2 ja õpiklk 54–55). Aine ehitust on uuritud samamoodi. Teadlased on teinud väga palju erinevaid katseid. Iga katseannab aine ehitusest teatud ühekülgse pildi. Näiteks saadi järeldada, et aine koosneb osakestest. Et aga osakesedliiguvad, tehti kindlaks teistsuguste katsete abil. Tervikpilt aine ehituse kohta pandi kokku üksikutest osadest.Loe õpikust (lk 79) katsetest, mille põhjal on loodud aine ehituse mudel.

1. Kirjelda katseid, mille põhjal saab teha järelduse: aineosakesed mõjutavad üksteist.

2. Kirjelda katset, mille põhjal saab teha järeldusi aineosakeste suuruse kohta.

3. Kirjelda katset, mille tulemus võimaldab järeldada: aineosakesed on erineva suurusega ja nende vahel on tühi ruum.

4. Kirjelda katset, mille põhjal saab väita: aineosakesed liiguvad pidevalt.

AINE KAINE KAINE KAINE KAINE KOOSNEB VÄGA VÄIKESTEST OSAKESTESTOOSNEB VÄGA VÄIKESTEST OSAKESTESTOOSNEB VÄGA VÄIKESTEST OSAKESTESTOOSNEB VÄGA VÄIKESTEST OSAKESTESTOOSNEB VÄGA VÄIKESTEST OSAKESTEST.....

OSAKESED LIIGUVOSAKESED LIIGUVOSAKESED LIIGUVOSAKESED LIIGUVOSAKESED LIIGUVAD PIDEVAD PIDEVAD PIDEVAD PIDEVAD PIDEVALALALALALTTTTT.....

OSAKESED MÕJUTOSAKESED MÕJUTOSAKESED MÕJUTOSAKESED MÕJUTOSAKESED MÕJUTAAAAAVVVVVAD ÜKSTEISTAD ÜKSTEISTAD ÜKSTEISTAD ÜKSTEISTAD ÜKSTEIST.....

Teadlased on aine ehituse kindlakstegemiseks korraldanud vägaerinevaid katseid. Õpikus on toodud vaid põhilised katsed. Nüüdisajalvõib tõsikindlalt väita, et:

Ernest Rutherford (1871–1937)avastas vaha, klaasitükke jamuud pudi-padi katsetekskasutades aatomituuma.

KEELEKÜMBLUS


nime all.

Kuidas põhjendaksid sina tolmukübeme korrapäratut liikumist?

Kujuta, et õhus heljub tolmukübe.

Joonisel on kujutatud tolmukübet, mida ümbritsevad õhu osakesed. Kujuta, et aineosakesed tabavadtolmukübet samaaegselt. Mis suunas tolmukübe hakkab liikuma?

Arutage rühmas:• miks väike tolmukübe väriseb intensiivsemalt kui suur tolmukübe;• miks tolmukübeme värisemine sõltub õhutemperatuurist;• miks aineosakeste korrapäratut (kaootilist) liikumist nimetatakse soojusliikumiseks.

(Mis võiks olla selle põhjuseks, et liikumist seostatakse soojusega?)

Loe õpikust “Soojusliikumine” lk 9–10.

SOOJUSLIIKUMINESOOJUSLIIKUMINESOOJUSLIIKUMINESOOJUSLIIKUMINESOOJUSLIIKUMINE

TERMINID

AINEOSAKE – molekul, aatom, ioon.AINEKÜBE, TOLMUKÜBE – väike tükike ainet, enamasti hõljub vedelikus või gaasis.

PROBLEEMI TEKKIMINE

1827. aastal vaatles inglise botaanik R. Brown (loe: braun) läbi mikroskoobisõnajalgtaime (karukolla) eoseid vees. Ta märkas eoste värisemist.Seletust nähtusele esialgu anda ei suudetud.

NÄHTUSE EDASINE UURIMINE

Teadlaste edasised uuringud näitasid, et vedelikus või gaasis heljuvateainekübemete värina intensiivsus sõltub temperatuurist ja osakese suurusest.Mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on liikumine. Mida suurem onainekübe, seda aeglasem on ainekübeme liikumine. Täpsemal uurimiselselgus, et ainekübeme trajektoor on murdjoon (vt joonised 1.6 ja 1.7, õpik lk 9).

PROBLEEM

Mis põhjustab ainekübeme värina?Tol ajal ei teatud, et aineosakesed liiguvad.

SELETUS NÄHTUSELE

anti ligikaudu 100 aastat tagasi. Võib-olla – kui kaua aega kulus seletuseni jõudmiseks? Eelduseks võeti,et aineosakesed liiguvad korrapäratult. Kui samaaegselt põrkub ainekübemega palju aineosakesi,siis nihkub kübe teise kohta.

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

Karukold(Lycopodium clavatum)on ravimtaim, mistõttuteda tuntakse ka nõiarohu

11111 22222

KEELEKÜMBLUS


2. Loe õpiku tekstist “Ainete segunemine”, kuidas ained soojusliikumise tõttu iseenesest segunevad.

3. Arutle, mis erinevus võis olla köögilaual oleva ja külmkapis oleva morsi segunemisel.

4. Vajadusel paranda oma jooniseid.

5. Tee kodus kirjeldatud katse.

AINETE ISEENESLIK SEGUNEMINEAINETE ISEENESLIK SEGUNEMINEAINETE ISEENESLIK SEGUNEMINEAINETE ISEENESLIK SEGUNEMINEAINETE ISEENESLIK SEGUNEMINE

TERMINID

ISEENESLIK – nähtust ei põhjusta välised tegurid.

1. Mis võis olla juhtunud? Joonista parempoolsetesse pokaalidesse selline pilt, nagu sa ette kujutad.

Mitja tahtis sünnipäevakülalisi üllatada kahevärvilise morsiga. Kõigepealt valmistas ta mahlast,suhkrust ja veest lahuse. Selle lahusega täitis ta pool pokaali. Siis lõikas Mitja paberist ketta.Ketas oli nii suur, et mahtus pokaali. Mitja asetas ketta pokaali lahuse peale ja valas seejärelpaberile ettevaatlikult puhta vee. Paberileht lahutas kahte vedelikku: pokaalipõhjas olevat värvilist morssi ja puhast vett. Nüüd võttis Mitjapaberilehe pokaalist välja. Selleks kasutas ta kahte pikka puutikku.Paberilehe äravõtmisel segunesid vedelikud veidi. Tulemus oli ilus:pokaali põhjas punane morss ja selle peal veidi roosakas vesi.Mitja valmistas teisegi pokaali sellist morssi.Ühe pokaali pani ta külmkappi ja teise jättis kööki lauale.Järgmisel hommikul vaatas Mitja pokaale.

Mis oli juhtunud?

KEELEKÜMBLUS


Morss õhtul Külmkapis olev morss hommikulKöögilaual olev morss õhtul

Selline nähtus esineb taime juurtes ja igal pool, kus on tegemist õhukesekilega, milles on imepisikesed avad. Avad peavad olema nii väikesed, etnendest mahuvad läbi vaid väikesed aineosakesed. Suured osakesed läbiei mahu. Selline kile on nagu filterpaber, ainult avad ehk poorid on vägapalju kordi väiksemad kui paberfiltril. Sellist väga väikeste avadega kiletnimetatakse poolläbilaskvaks kileks või membraaniks. Vastav nähtus onosmoos. Osmoosiks nimetatakse lahusti liikumist läbi poolläbilaskva kilekangema lahuse poole.

Kui suudad seletada, miks vesi tungib läbi poolläbilaskva kile vasakpoolsestharust parempoolsesse harusse, siis mõistad ka, kuidas vesi osmoosi tõttutungib taime rakkudesse ja rakkude kaudu tõuseb puulatva.Tööta välja osmoosi teooria.

Vajalik teave. Lahustiks on vesi. Lahustunud aineteks on sooladepositiivsed ja negatiivsed ioonid. Ioone ümbritsevad vee molekulid. Veemolekulid on ioonidega tugevalt seotud. Ioonid koos neid ümbritsevatevee molekulidega on nii suured, et pooridest läbi ei mahu. Vee molekulidaga mahuvad pooridest läbi.Osmoosi toimumises on oluline aineosakeste soojusliikumine.

��

rakumembraan

poorid

Poolläbipaistev kilesuurendatult


KEELEKÜMBLUS

Valmistage rühmas ettekanne teemal: “Kuidas vesi puutüves ülespoole liigub”.

22222

��

��

11111

VEDELIKU TVEDELIKU TVEDELIKU TVEDELIKU TVEDELIKU TASEMED KASEMED KASEMED KASEMED KASEMED KAAAAATSE LÕPUSTSE LÕPUSTSE LÕPUSTSE LÕPUSTSE LÕPUS

puhas vesi

��

��

��

VEDELIKU TVEDELIKU TVEDELIKU TVEDELIKU TVEDELIKU TASEMED KASEMED KASEMED KASEMED KASEMED KAAAAATSE ALGUSESTSE ALGUSESTSE ALGUSESTSE ALGUSESTSE ALGUSES

��

��

��

soolalahus soolalahus

puhas vesi

VESI VVESI VVESI VVESI VVESI VOOLAB PUUTÜVES ÜLESPOOLEOOLAB PUUTÜVES ÜLESPOOLEOOLAB PUUTÜVES ÜLESPOOLEOOLAB PUUTÜVES ÜLESPOOLEOOLAB PUUTÜVES ÜLESPOOLE

KATSE

Joonistel on kujutatud U-kujuline toru. Torus keskel on poolläbilaskev kile. Ühele poole kilet valataksepuhas vesi ja teisele poole kilet soolalahus. Teatud aja möödumisel on soolalahusega harus vedeliku tasekõrgem kui puhta veega harus.

1.1 K1.1 K1.1 K1.1 K1.1 KAAAAATSETSETSETSETSE..... Üks teepakk sukeldatakse kuuma vette, teine külma vette.

Katse tulemus. Kuum vesi värvub kiiremini kui külm vesi.

Küsimus. Miks kuumas vees levivad lahustunud ained kiiremini kui külmas veres?

Katse tulemuse seletamiseks on vaja kasutada lauseid: A, F, G.SELETUSSELETUSSELETUSSELETUSSELETUS.....

Seleta katsete tulemust.

1.2 K1.2 K1.2 K1.2 K1.2 KAAAAATSETSETSETSETSE. . . . . Kahe taskupeegli peegelpinnad pannakse vastamisi ja surutakse kokku.

Kirjuta seletus oma sõnadega. Siledad pinnad kleepuvad, sest

1.3 K1.3 K1.3 K1.3 K1.3 KAAAAATSETSETSETSETSE..... Ühtlase jämedusega torusse valatakse 40-sentimeetrine piirituse sammas, selle peale40-sentimeetrine vee sammas. Piiritus ja vesi segatakse.

MIS ON SELETMIS ON SELETMIS ON SELETMIS ON SELETMIS ON SELETAMINEAMINEAMINEAMINEAMINE

Seletamine on küsimussõnaga “miks” algavale küsilausele vastamine. Seletatakse seaduste jaseaduspärasuste, tuntud nähtuste või tuntud mudelite abil.

1. Milliseid põhilauseid ja seaduspärasusi on vaja kasutada nähtuse seletamisel?

A Aine koosneb osakestest.B Aineosakesed on väga väikesed.C Aineosakesed on erineva suurusega.D Aineosakesed mõjutavad üksteist.E Aineosakeste vahel on tühi ruum.F Aineosakeste liikumine on korrapäratu.G Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur.H Erinevate ainete osakesed on erineva suurusega.

KEELEKÜMBLUS


Katse tulemus. Peeglite eraldamisel teineteisest on tunda peeglite kleepumist.

Küsimus. Miks klaasi siledad pinnad kleepuvad?

Katse tulemuse seletamiseks on vaja kasutada lauseid:

Katse tulemus. Piirituse ja vee segu samba pikkus torus on väiksem kui 80 cm.

Küsimus. Miks segu ruumala on väiksem komponentide (vesi ja piiritus) ruumala summast?

Katse tulemuse seletamiseks on vaja kasutada lauseid:

Kirjuta seletus oma sõnadega.

.

Näide.

Kuumas vees levivad lahustunud ained kiiremini kui külmas vees, sest kõrgematemperatuuriga aines liiguvad (kasutatud on lause F) aineosakesed (kasutatud on lause A)kiiremini kui madalama temperatuuriga aines (kasutatud on lause G).

Antud on põhilaused ja seaduspärasused.

.

2. Soojuspaisumise seaduspärasus: keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga.

Kujuta seaduspärasus graafikul.

3. Soojuspaisumine on seotud seaduspärasusega: Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Mis muutub, kui aine ruumala suureneb?

4. Arutelu rühmas.

SOOJUSPSOOJUSPSOOJUSPSOOJUSPSOOJUSPAISUMINEAISUMINEAISUMINEAISUMINEAISUMINE

1.

KEELEKÜMBLUS


Soojuspaisumine on nähtus, kus ained soojenemisel paisuvad ja jahtumisel tõmbuvad kokku.

Temperatuuri muut

Ruum

ala

muut

Saunas visatakse kuumadele kividele(kerisekividele) leili saamiseks vett. Iga paari aastamöödumisel on vaja kerisekive vahetada. Kividmuutuvad kasutukskõlbmatuks, sest murenevadkivipuruks. Miks kerisekivid murenevad?Mis seos on kerisekivide murenemiselkaljude murenemisega mägedes?Loe õpikust “Soojuspaisumine”.

Termomeetris kasutatakse kahest eri metallist (bimetallist) lehekest,mis kõverdub temperatuuri muutumisel.

Keelpille on vaja ruumi temperatuuri muutumisel häälestada, sest metallist pillikeeledpikenevad soojenemisel rohkem kui pilli puidust osa.

Elektrijuhtmed pannakse postide vahele lõdvalt, et talvel külmaga need ei katkeks.

Milliseid nähtusi kutsub esile ainete soojuspaisumine? Jätka näidetega.

Milliste seadmete töö põhineb soojuspaisumisel? Jätka näidetega.

Kus tuleb arvestada soojuspaisumisega? Jätka näidetega.

KEELEKÜMBLUS

Vesi jääna,

4. Kristallilise aine siseehitusest loe:

5. Leia tekstist kristallilise aine tunnused aineosakeste tasemel. Kirjuta need üles.

MIS ON KRISTMIS ON KRISTMIS ON KRISTMIS ON KRISTMIS ON KRISTALLALLALLALLALL

1. Joonista kristall nii nagu sa seda kujutad.

2. Milleks kasutatakse kristalle?

3. Kirjuta üles aineid, mis vastavad kristallilise aine tunnusele.

Kellas,võnkumise tekitamiseks.

KRIST KRIST KRIST KRIST KRISTALLIDEALLIDEALLIDEALLIDEALLIDE KKKKKASUTASUTASUTASUTASUTAMINEAMINEAMINEAMINEAMINE

AINE ON KRISTAINE ON KRISTAINE ON KRISTAINE ON KRISTAINE ON KRISTALLILINEALLILINEALLILINEALLILINEALLILINE, KUI SELLEL ON KINDEL SULAMISTEMPERA, KUI SELLEL ON KINDEL SULAMISTEMPERA, KUI SELLEL ON KINDEL SULAMISTEMPERA, KUI SELLEL ON KINDEL SULAMISTEMPERA, KUI SELLEL ON KINDEL SULAMISTEMPERATUURTUURTUURTUURTUUR

EHK SULAMISE VÄLEHK SULAMISE VÄLEHK SULAMISE VÄLEHK SULAMISE VÄLEHK SULAMISE VÄLTEL JÄÄB AINE TEMPERATEL JÄÄB AINE TEMPERATEL JÄÄB AINE TEMPERATEL JÄÄB AINE TEMPERATEL JÄÄB AINE TEMPERATUUR SAMAKSTUUR SAMAKSTUUR SAMAKSTUUR SAMAKSTUUR SAMAKS.....

füüsikaõpikust lk 12 “Tahke aine ehk tahkis”keemiaõpikust lk 12 “Keemiline side metallides”vaata ka 8. klassi keemiaõpikust lk 68 “Ioonilise sidemega ained”,lk 75 “Lihtainete mitmekesisus” lk 89 “Hapnikuühendid looduses”.

1)

2)


Lumehelbed

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R SA B C D E F G H I J K L M N O P Q R SA B C D E F G H I J K L M N O P Q R SA B C D E F G H I J K L M N O P Q R SA B C D E F G H I J K L M N O P Q R S

Kirjeldan ainet vedelas, tahkes või gaasilises olekus.


Kirjeldan vedelikku.

Loe õpikust lk 12–13.


Kirjeldan tahkist.


Kirjeldan gaasi.

Tõmba sobivat lauset tähistavale tähele ring ümber.

AAAAA Ainet saab hoida vaid kinnises anumas.BBBBB Aine koosneb osakestest.CCCCC Osakesed võivad olla aatomid, molekulid, ioonid.DDDDD Osakesed mõjutavad üksteist.EEEEE Aineosakeste tõmbe- ja tõukejõud on suurim võrreldes aine teiste olekutega.FFFFF Aineosakeste tõmbe- ja tõukejõud esineb vaid osakeste põrkel.GGGGG Aineosakeste tõmbe- ja tõukejõud on väiksem kui tahkistes.HHHHH Aineosakeste vahel on tühi ruum. IIIII Aineosakeste vaheline tühi ruum antud olekus on vahepealne võrreldes aine teiste olekutega.JJJJJ Aineosakeste vaheline tühi ruum on väikseim võrreldes aine teiste olekutega.KKKKK Aineosakeste vaheline tühi ruum on suurim võrreldes aine teiste olekutega.LLLLL Aineosakestel on kindel koht.MMMMM Aineosakestel puudub kindel asukoht.NNNNN Aineosakestel on ajutine asukoht.OOOOO Ainele on iseloomulik kristallivõre.PPPPP Aineosakesed on pidevas liikumises.QQQQQ Aineosakesed liiguvad korrapäratult, nende trajektoor on murdjoon.RRRRR Aineosakesed võnguvad kindla koha ümbruses.SSSSS Aineosakesed võnguvad teatud koha ümbruses ja sooritavad hüppeid ühest kohast teise.

TAHKISTAHKISTAHKISTAHKISTAHKIS, VEDELIK, VEDELIK, VEDELIK, VEDELIK, VEDELIK, GAAS, GAAS, GAAS, GAAS, GAAS

Kasuta neid lauseid tahkise, vedeliku ja gaasi kirjeldamiseks.

INDIVIDUAALNE TÖÖ

KEELEKÜMBLUS


GGGGGAAAAAAAAAASSSSS

GGGGGAAAAAAAAAASSSSS

TULETTULETTULETTULETTULETAMEAMEAMEAMEAME MEELDEMEELDEMEELDEMEELDEMEELDE: MEHAANILINE: MEHAANILINE: MEHAANILINE: MEHAANILINE: MEHAANILINE ENERGIAENERGIAENERGIAENERGIAENERGIA

Energiaks nimetatakse keha või kehade süsteemi võimet teha tööd.Mehaanika käsitleb kahte suurt nähtuste valdkonda: keha liikumine ja kehade vastastikmõju. Liikumisegaseotud energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kehade vastastikmõjuga seotud energiat nimetataksepotentsiaalseks energiaks.

1. Meenuta, millal tehakse tööd füüsika mõttes. Täida tabel.

KEELEKÜMBLUS


ENERGIA JÄÄVUSE SEADUSENERGIA JÄÄVUSE SEADUSENERGIA JÄÄVUSE SEADUSENERGIA JÄÄVUSE SEADUSENERGIA JÄÄVUSE SEADUS

E E E E Energia ei knergia ei knergia ei knergia ei knergia ei kao, vaid muundub ühest liigist teiseao, vaid muundub ühest liigist teiseao, vaid muundub ühest liigist teiseao, vaid muundub ühest liigist teiseao, vaid muundub ühest liigist teise.....

Maa poole kukkuv kivi. Maa ja kivi vastastikmõju energia. Potentsiaalne

Kes või mis teeb tööd Kes või mis teeb tööd Kes või mis teeb tööd Kes või mis teeb tööd Kes või mis teeb tööd Mis energia arvelt töö tehakse Mis liiki energia Mis energia arvelt töö tehakse Mis liiki energia Mis energia arvelt töö tehakse Mis liiki energia Mis energia arvelt töö tehakse Mis liiki energia Mis energia arvelt töö tehakse Mis liiki energia

3. Järgnev skeem aitab meenutada mehaanilise energia mõistet.

Omadus, mida suurus iseloomustab

Füüsikaline suurus

Üldine mõiste

ENERGIA ENERGIA ENERGIA ENERGIA ENERGIA

Mõõtmisviis

Mõõdetakse suurima võimaliku töö kaudu

Tähis Mõõtühik

EEEEEKeha või kehade võimetööd teha

Üks dzaul 1 J; 1 kJ; 1 MJ

Liigitub

MEHAANILINE ENERGIA MEHAANILINE ENERGIA MEHAANILINE ENERGIA MEHAANILINE ENERGIA MEHAANILINE ENERGIA

Tunnus Tunnus

KINEETILINE ENERGIAKINEETILINE ENERGIAKINEETILINE ENERGIAKINEETILINE ENERGIAKINEETILINE ENERGIA

tööd teeb liikuv keha

POPOPOPOPOTENTSIAALNE ENERGIATENTSIAALNE ENERGIATENTSIAALNE ENERGIATENTSIAALNE ENERGIATENTSIAALNE ENERGIA

tööd teevad vastastikmõjus olevad kehad

2. Järgnev skeem aitab meenutada mehaanilise energia komponente.

MILLEKS MUUNDUB KEHALE KMILLEKS MUUNDUB KEHALE KMILLEKS MUUNDUB KEHALE KMILLEKS MUUNDUB KEHALE KMILLEKS MUUNDUB KEHALE KANDUV SOOJUSANDUV SOOJUSANDUV SOOJUSANDUV SOOJUSANDUV SOOJUS

Sellest järeldub: TEMPERA TEMPERA TEMPERA TEMPERA TEMPERATUURI SUURENEMISEL MUUTUB AINEOSAKESTE LIIKUMINE KIIREMAKSTUURI SUURENEMISEL MUUTUB AINEOSAKESTE LIIKUMINE KIIREMAKSTUURI SUURENEMISEL MUUTUB AINEOSAKESTE LIIKUMINE KIIREMAKSTUURI SUURENEMISEL MUUTUB AINEOSAKESTE LIIKUMINE KIIREMAKSTUURI SUURENEMISEL MUUTUB AINEOSAKESTE LIIKUMINE KIIREMAKS.....

3. Kirjuta kokkuvõte oma oletustest.

NÄHTUS NÄHTUS NÄHTUS NÄHTUS NÄHTUS

väliselt vaadeldaval tasemel

aineosakeste tasemel MILLEKS KULUB ENERGIAMILLEKS KULUB ENERGIAMILLEKS KULUB ENERGIAMILLEKS KULUB ENERGIAMILLEKS KULUB ENERGIA

SoojenemineSoojenemineSoojenemineSoojenemineSoojenemine Energia kulub molekulide liikumise suurendamiseks ehk

energia suurendamiseks.

Suureneb molekulide

liikumise

.

NÄHTUS NÄHTUS NÄHTUS NÄHTUS NÄHTUS

väliselt vaadeldaval tasemel

aineosakeste tasemel MILLEKS KULUB ENERGIA MILLEKS KULUB ENERGIA MILLEKS KULUB ENERGIA MILLEKS KULUB ENERGIA MILLEKS KULUB ENERGIA

SulamineSulamineSulamineSulamineSulamine Energia kulub molekulide nõrgendamiseks ehk

muutmiseks.

Molekulide

sidemed

.

2. Sulatatakse jääd. Jää temperatuur on 0ºC ja ka sulanud vee temperatuur on 0ºC. Kuna temperatuur ei muutu, siis molekulide kineetiline energia ei muutu. Oleta, milleks muundub jääle antav energia?

Seaduspärasus: MIDMIDMIDMIDMIDA KIIREMINI LIIGUVA KIIREMINI LIIGUVA KIIREMINI LIIGUVA KIIREMINI LIIGUVA KIIREMINI LIIGUVAD AINEOSAKESEDAD AINEOSAKESEDAD AINEOSAKESEDAD AINEOSAKESEDAD AINEOSAKESED, SED, SED, SED, SED, SEDA KÕRGEM ON TEMPERAA KÕRGEM ON TEMPERAA KÕRGEM ON TEMPERAA KÕRGEM ON TEMPERAA KÕRGEM ON TEMPERATUURTUURTUURTUURTUUR.....

Me soojendame sageli vett. Paneme anuma veega kas kuumalepliidile või elektrilisse keedukannu. Pliit või kannu küttekeha annabveele energiat. Vastavalt energia jäävuse seadusele energia ei kao.Täpselt sama palju kui soojendi veele energiat annab, nii paljuenergiat vesi ka omandab.

1. Oleta, mis juhtub soojendamisel vee molekulidega. Milleks muundub soojendamiseks kuluv energia? Keev vesi.

KEELEKÜMBLUS


2. Täida lüngad skeemil.

SISEENERGIASISEENERGIASISEENERGIASISEENERGIASISEENERGIA

1. Töölehel “Milleks muundub kehale kanduv soojus” tegid sa oletusi.Kontrolli neid õpiku abil. Loe teksti lk 21.

4. 100 g vee soojendamiseks 80 kraadi võrra on vaja soojushulk 8000 cal.Kuidas see tulemus on saadud? Lähtu kalori definitsioonist.

Kirjuta vastav valem vee soojendamise kohta. Tähised: Q – soojushulk, m – mass,t2 – t1 – temperatuuri muut.

3. Täida lüngad skeemil.


Füüsikaline suurus

Üldine mõiste

ENERGIA ENERGIA ENERGIA ENERGIA ENERGIA Mõõtühik

Tähis

Q

Koosneb

KEHA SISEENERGIA KEHA SISEENERGIA KEHA SISEENERGIA KEHA SISEENERGIA KEHA SISEENERGIA

Avaldub Avaldub

KEELEKÜMBLUS


Kirjuta sellest 4-5 lausega.

Maapin

d

3.

Kinnised noolega jooned kujutavad õhu liikumist Maa atmosfääris. Lihtsuse mõttes on kujutatudõhuvoole vaid ekvaatori piirkonnas.

Kuidas soojus kandub ekvaatori piirkonnast pooluste poole?

2. Kuidas maapind soojendab õhku? Kirjuta sellest 4-5 lausega.

Kosmos, 273ºCKosmos, 273ºCKosmos, 273ºCKosmos, 273ºCKosmos, 273ºC

Päik Päik Päik Päik Päike, 6000ºCe, 6000ºCe, 6000ºCe, 6000ºCe, 6000ºC

Maa, 15 ºCMaa, 15 ºCMaa, 15 ºCMaa, 15 ºCMaa, 15 ºC

KEELEKÜMBLUS


Soojuse kandumine toimubki kolmel erineval viisil: kiirgusena, soojusjuhtivuse kaudu jaõhu ning vee voolude kaudu.

MILLISEL VIISIL SOOJUS KMILLISEL VIISIL SOOJUS KMILLISEL VIISIL SOOJUS KMILLISEL VIISIL SOOJUS KMILLISEL VIISIL SOOJUS KANDUB ÜHELANDUB ÜHELANDUB ÜHELANDUB ÜHELANDUB ÜHELT KEHALT KEHALT KEHALT KEHALT KEHALT TEISELET TEISELET TEISELET TEISELET TEISELE

Geograafias õppisid, kuidas Maa erinevad piirkonnad soojenevad päikese mõjul. Õppisid, et maapindsoojendab õhku. Õppisid ka seda, kuidas soojus kandub tuulega maakera ühtedest piirkondadest teistesse.

1. Kujuta joonisel soojuse levimine kiirgusena. Kiirguse levimise suunda näita noolega.

SOOJUSÜLEKSOOJUSÜLEKSOOJUSÜLEKSOOJUSÜLEKSOOJUSÜLEKANNEANNEANNEANNEANNE

1. Milliste nähtustega on tegemist järgnevates jutukestes?

4. Arutle, kus neid seaduspärasusi arvestatakse.

1.1. Varda ühte otsa soojendatakse. Soojendamise tulemusena hakkavad varda aineosakesed kiireminivõnkuma. Kiirelt võnkuvad aineosakesed mõjutavad aeglasemalt liikuvaid osakesi ja panevad ka needkiiremini võnkuma. Viimased omakorda kiirendavad naabrite liikumist ja nii edasi kuni varda teisesotsas olevate osakeste võnkumine kiireneb.

1.2. Ahju juures õhk soojeneb. Soe õhk tõuseb, liigub lae all välisseinani. Puutudes kokku välisseinaga,annab õhk ahjult saadud soojuse seinale. Seina lähedal õhk laskub. Seejärel liigub õhk põranda lähedaluuesti ahju juurde, kus soojeneb uuesti. Selliselt kannab õhk ahju soojuse välisseina juurde.

1.3. Jahedal õhtul on mõnus lõkke ääres istuda. Kui keegi paneb lõkkesse puid ja lõke lööb lõõmama,siis hakkab palav. Tarvitseb vaid lõkkest eemalduda, kui jälle on jahe.

Mida ,

seda .

Mida ,

seda .

Mida ,

seda .

KEELEKÜMBLUS


Tule tegemine.

Liigid

SOOJUSÜLEKSOOJUSÜLEKSOOJUSÜLEKSOOJUSÜLEKSOOJUSÜLEKANNEANNEANNEANNEANNE

2. Täida skeem õpiku teksti “Soojusülekanne” (lk 23–26) põhjal.

Tunnus

Siseenergia levib

Tunnus

Siseenergia levib

Tunnus

Siseenergia levib

3. Leia õpiku tekstist (lk 26 – 27) kolm seaduspärasust soojusülekande kohta. Paneseaduspärasused kirja. Seaduspärasused on esitatud lausena, mille kuju on: “Mida ……, seda ……”.

1.

2.

3.

Ainete erisoojused on hoolikalt korraldatud katsetes määratud. Õpiku tagumise kaane siseküljelon tabel, kus on märgitud ainete erisoojus. Leia tabelist aine, mille erisoojus on .Aine erisoojuse ühikut võib kirjutada ka järgmiselt: 220 J/(kg · ºC)Loe õpikust lk 32–33.

220

��

AINE SOOJUSLIK OMADUS - ERISOOJUSAINE SOOJUSLIK OMADUS - ERISOOJUSAINE SOOJUSLIK OMADUS - ERISOOJUSAINE SOOJUSLIK OMADUS - ERISOOJUSAINE SOOJUSLIK OMADUS - ERISOOJUS

Üheks aineid iseloomustavaks suuruseks on erisoojus. Eri- tähendab midagi erakordset, ainulaadset.Erisoojus tähendabki, et see on igal ainel erinev. Aine erisoojus määratakse katse tulemusena.

Et suurus ei sõltuks ainetüki massist, siisjagatakse soojendamiseks kuluv soojushulkaine massiga.

Leitakse temperatuuri muut.

Võetakse kasutusele suuruse tähis.

Et suurus ei sõltuks sellest, mitme kraadivõrra aine temperatuur muutub, jagataksetulemus ka temperatuuri muuduga.

Arvutatakse suurus ja tuletataksesuuruse mõõtühik.

NÜÜD VÕETNÜÜD VÕETNÜÜD VÕETNÜÜD VÕETNÜÜD VÕETAKSE KAKSE KAKSE KAKSE KAKSE KASUTUSELE MAASUTUSELE MAASUTUSELE MAASUTUSELE MAASUTUSELE MATEMAATEMAATEMAATEMAATEMAATIKTIKTIKTIKTIKA.A.A.A.A.

TEGEVUSE ETTEGEVUSE ETTEGEVUSE ETTEGEVUSE ETTEGEVUSE ETAPP KUJUNDAPP KUJUNDAPP KUJUNDAPP KUJUNDAPP KUJUND, TULEMUS, TULEMUS, TULEMUS, TULEMUS, TULEMUS

Võetakse mingi kogus ainet.

Kaalutakse aine ära.

Mõõdetakse aine algtemperatuur.

Soojendatakse ainet. Määratakse soojushulk.

Mõõdetakse lõpptemperatuur.

Lõpptemperatuur – algtemperatuurt2 – t1 = 50ºC – 20ºC = 30ºC

soojushulk mass

soojushulkmass temperatuuri muut

Qm(t2 – t1 )

c

ehk

KEELEKÜMBLUS


c = = = 220 Q 33000 J Jm(t2 – t1 ) 5 kg · 30ºC kg · ºC

Jkg · ºC

��m = 5,0 kg

�� t1 = 20 ºC

� t2 = 50 ºC

Q = 33 000 J��

SOOJUSHULKSOOJUSHULKSOOJUSHULKSOOJUSHULKSOOJUSHULK

1. Täida õpiku teksti (lk 32 ja 33 “KATSETULEMUSTE ÜLDISTAMINE”) põhjal definitsiooniskeem.

MõõtühikTähis

Q


Üldine mõiste Mõõtmisviis

2. Majades, kus on kaugküte (keskküte) kasutatakse soojusenergia maksustamiseks soojusmõõtjaid. Lähtu soojushulga definitsioonist ja kavanda soojusmõõtja.

3. Uuri välja, kuidas mõõdetakse koolimaja kütmiseks vajalikku soojust.

SOOJUSHULK SOOJUSHULK SOOJUSHULK SOOJUSHULK SOOJUSHULK

1. mõõdetakse keha

2. mõõdetakse keha

3. tabelist saadakse keha

4. arvutatakse:

KEELEKÜMBLUS


��

Documents

1. Missugused sınad seostuvad teemaga Aine ja selle ehitus ... › rest › uploadedFile › 1740 › Fuusika_1-27.pdfPiirituse ja vee segu samba pikkus torus on väiksem kui 80 cm