4
1 Aastaid tagasi hoogsalt käima lükatud ennetus- kampaania on Türi pääste- komando pealiku Eilo Ees- mäe sõnul kandnud vilja, tuleõnnetuste arv on selle ajaga järjekindlalt vähe- nenud. TEET REIER [email protected] Eelmise reede pärastlõunal on Türi komando ruumides rahulik, valvekorras olevad me- hed tegelevad päevaplaani ko- haste toimingutega ja komando pealikul Eilo Eesmäel on aega pisut päästjate igapäevatööst rääkida. Kui palju on Türi koman- dos mehi ja millest koosneb päästjate tööpäev? Koos minuga on Türi ko- mandos hetkel kakskümmend üks töötajat. Meestel on töö- tsükkel järgmine: 24 tundi valvekorras ja siis kolm vaba päeva. Kui väljakutseid pole, tegeletakse asjadega, mis päeva- plaanis ette nähtud, olgu selleks siis enesetäiendamine või kut- seoskuste lihvimine. Oleme kohustatud häire korral välja sõitma ühe minuti jooksul. Seda kontrollitakse üsna sageli, need päästjad, kes jäävad korduvalt selle ajanormi- ga hätta, peavad kahjuks oma tööst loobuma. Kuidas on lood varustusega, sellest on ju üksjagu räägi- tud, et päästjate tarvis napib vahendeid? Ei saa just nuriseda varus- tuse koha pealt aga üleüldiselt on varustusega kehvad lood, kuna eelarve on väga pingeline ja uut varustust osta ei saa. Raske on ka ruumide remondi- ga, siin pole olnud vahendeid isegi mitte põrandavärvi ost- miseks. Tõsi, tänavu alustati hoone värskendamist väljast- poolt, pandi uus katus ja tu- leval kevadel asutakse fassaadi soojustama. Seda siis Riigi Kinnisvara abiga, kes suunab CO2 kvoodi müügist saadud tulu hoonete energiakadude vähendamisse. Kuidas jõuab abivajaja kõne päästjateni? Kõikide kõnede puhul, mis tehakse hädaabinumbrile 112, selgitatakse välja ohu tase. Vastavalt raskusastmele jagunevad need päästjate jaoks nelja astmesse: esimesed neist on kergemad igapäevaõnne- tused, neljanda kategooria puhul on aga tegemist suure tuleõnnetuse või lausa katast- roofiga ja vastavalt väljasõidu astmele reageerib tehnika ja inimressurss. Hädaabikeskuses pannakse paika ka see, kuhu kutse suu- nata, kiirabile või päästjatele. Vaadates eelmist aastat, oli meil veidi üle saja viiekümne väljakutse. Kus vajatakse enim päästja- te abi? Eks tavaliselt on selleks ikka väljakutsed tulekahjudele ja liiklusavariidele. Aga vahepeal oli ka aeg, kui pidime ühte- järge käima kasse puu otsast alla toomas. Pole küll kunagi näinud ühegi puu otsas kassi luukeret, kes sinna oleks küki- tama jäänud. Lõpuks ronivad nad sealt näljaga alla kõik. Aga ei saa jätta muidugi ulatamast abikätt kogukonnale ja nende koduloomadele. Kui vaadata Türi valda, mis teeb enam muret? Türi linna puhul on mui- dugi riskigrupiks asotsiaalne seltskond, kes elab põhiliselt kunagistes paberivabriku tööliselamutes. Seal on kohati selliseid küttekoldeid, mille ka- sutamine tuleks kohe keelata. Ime, et nad veel püstigi püsivad ja köetakse neid ka kõige kätte- juhtuvaga. Maapiirkonnas oli tänavu mitu murettekitavat põlengut Säreveres, kus tule- roaks langes loomasööt. Millist ennetustööd teete? Päästeametis töötavad mõned spetsiaalselt ennetus- tööga tegelevad inimesed. Nende ülesanne ongi kavan- dada uusi meetmeid, kuidas teavitada kõiki elanikkonna osi võimalikest ohtudest ja aidata neid vältida. Näiteks on meil päris pikk koostöö kohalike koolide ja lasteaeda- dega, kus käime oma tehnikat näitamas, või siis aitab pääste- koer Nublu lastele meelde tuletada, kuidas käituda tule- kahju korral. Mida veel tahaksite inimes- tele südamele panna? Eks ikka seesama vana jutt. Talv on ju tulekul ja ka eramu- tes algab aktiivne kütteperiood. Olge head ja laske oma kütte- süsteemid vähemalt korra aas- tas korstnapühkijal üle vaadata, parem veel, kui ahjuküttega majades saab korstnaid puhas- tada sügisel enne kütteperioodi ja kevadel siis, kui see läbi. Kulutused korstnapühkimisele tasuvad end kindlasti ära. Infotelefonilt 1524 saab nõuannet oma kodu turvalise- maks muutmisel, või kui vajate päästeala ametnike kontakt- andmeid ja vastuvõtuaegasid, tahate teada millistes tingimus- tes ja kus võib tuld teha, soo- vite täiendavat informatsiooni seoses Päästeameti poolt kor- raldatavate ennetuskampaania- tega, teil on päästealaga seotud küsimus ja te ei tea, kelle poole pöörduda. TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. november 2011 Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee Turvaline Türi Turvaline Türi Türi valla silmad ja kõrvad Justiitsministeeriumi statistika järgi on Järvamaal tänavu üheksa kuu- ga registreeritud 488 kuritegu. Neid numbreid vaadates on selge, et traditsiooniliselt turvaliste Saaremaa ja Hiiumaa kõrval on ka Järva- maa üks turvalisemaid paiku Eestis. Maakonna suurust arvestades kõlab number komplimendina nii võimuesindajate tööle kui ka kogukonnale endale. Kui saarte turvali- sust mõjutab paljuski veepiir, siis usun, et Järvamaal loeb kogukonna ühtekuuluvus ning soov näha oma kodupaika turvalisena. Järvamaa suurim, Türi vald ei ole siin erand: valla elanike turvali- suse eest vastutab lisaks politseile ka turvafirma G4S. Milleks meile turvafirma? Mis asi on turvatunne ning millest see koosneb? Küllap igal ini- mesel on selle kohta oma arvamus, mistõttu lihtsam on vastata, mis selle hea tunde võib minema pühkida. Kui kodukant on trööstitu ja räämas, tänavad kottpimedad, on turvatundel raske tekkida. Kui lastele ja noortele pole loodud vaba aja veetmise võimalusi, leiavad nad need tänavalt, kaunistades oma mässumeelse kunstiga vallale kuuluvat vara. Ilmselgelt on hoolitsetud ilmega kodukant tur- valisem kui räämas geto. G4Silt ootab Türi vald eelkõige vallale kuuluva ja kogukonna ka- sutuses oleva vara kaitsmist. Selle tagamiseks hoiab turvafirma pat- rullekipaaž silma peal nii linnas kui ka selle lähiümbruses toimuval. Patrullitakse ööpäev läbi. Marsruutide määramisel lähtutakse eelkõige linna vajadustest ning arvesse võetakse mitmeid asjaolusid: aastaaegade eripära, avalikke üritusi, õppeaasta algust, teedeehitust ja politsei hinnangut võimalike riskide kohta. Patrullekipaažis töötavad mehed oskavad ja tahavad märgata parandamist vajavaid kohti ning sellel on oma üsna inimlik põhjus – Türi on ka nende kodukant. Ülevaate kõikidest avastatud korrarik- kumistest ja patrullimise käigus tehtud tähelepanekutest saavad lin- naisad iga nädal e-postiga. Aasta ringi valvas silm Olles valla silmadeks ja kõrvadeks, osaleb G4Si esindaja Türi vallavolikogu turvalisuse komisjoni töös, selle ülesanne on toimivate lahenduste väljatöötamine – muutmaks valda veelgi turvalisemaks. Eelmisel aastal võttis turvalisuse komisjon ambitsioonika ülesan- de katta kaamerapildiga kogu Türi linn ning paigutada videokaame- rad ka linna sissesõiduteedele. Kiiret reageerimist vajavatest olukordadest anname alati teada politseile, et lahendada need vastavalt võimuesindajatelt saadud ju- histele. Hea näide sellisest koostööst on eelmise aasta jaanuarikuus politseile üle antud autorüüstaja. G4Si patrullekipaaž tabas türilaste autodest makke varastanud mehe otse teolt, saades info tähelepane- likult linnaelanikult. Selle aasta jooksul oleme Türi vallas politseile üle andnud 20 kor- rarikkujat, kellest enamik jäid vahele kas poevargusega või häirisid oma joobes olekuga teisi vallaelanikke. Türi visiitkaardiks kujunenud lillelaat meelitab kohale iga aasta mais tuhandeid rohenäppusid. Et rahvarohke üritus ei lööks kevad- pealinna elurütmi sassi, aitame seda organiseerida ning hoiame ka pikanäpumehed eemal. Laadapäevade jooksul on korraldajatele jõu ja nõuga abiks 20 turvatöötajat. Suve saabudes vajab tähelepanu ja valvsat silma Türi tehisjärv. Et türilastel oleks turvaline ujumispaik, hoolitsevad juunist augustini rannaliste veeohutuse eest punavalges vormis rannavalvurid, toh- terdades põngerjate marrastusi ning hoides ülemäära napsitanuid veepiirist eemal. Just nimelt ainult marrastusi, sest elu on näidanud – valvatavates ujumiskohtades ennetatakse hulga õnnetusi. Turvalisus on valdkond, millele reeglina hakatakse alles siis mõtle- ma, kui midagi on juhtunud. Mul on hea meel tõdeda, et tagajärgede- ga maadlemise asemele eelistavad türilased halbu üllatusi ennetada. Türi turvalisus on ka meie südameasi. TOOMAS RUISU AS G4S Eesti Järvamaa piirkonna müügijuht Päästeamet kustutab tuld ja aitab kassid puu otsast alla Kaasaegse neliveolise pritsuauto varustusse kuulub sadu meetreid kustutusvoolikuid, generaatorid, lõikurid ka autode lahtilõikamiseks, redel kuni 3 korrusele sisenemiseks ja palju muud päästetöödeks vajalikku. Hakkajad Türi pritsumehed on auto varustust ka ise täiendanud voolikuliinide juurdeehitamisega. Sellise auto soetusmaksumuse suurusjärk on rohkem kui 200 000 eurot. Kui väärt masin mahutaks kabiini rohkem kui 3 päästetöötajat, oleks pritsumeeste sõnul tegemist vägagi hea päästeliikuriga mis kaaludes tublisti rohkem kui 10 tonni arendab kiirust kuni 110 km/h. Fotod: Teet Reier

25.11.2011 - Türi Rahvalehe lisaleht Turvaline Türi

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Tere tulemast lugema 2011. aasta novebrikuu Türi Rahvalehe vahel ilmunud lisalehte Turvaline Türi!

Citation preview

Page 1: 25.11.2011 - Türi Rahvalehe lisaleht Turvaline Türi

1

Aastaid tagasi hoogsalt käima lükatud ennetus-kampaania on Türi pääste-komando pealiku Eilo Ees-mäe sõnul kandnud vilja, tuleõnnetuste arv on selle ajaga järjekindlalt vähe-nenud.

TEET [email protected]

Eelmise reede pärastlõunal on Türi komando ruumides rahulik, valvekorras olevad me-hed tegelevad päevaplaani ko-haste toimingutega ja komando pealikul Eilo Eesmäel on aega pisut päästjate igapäevatööst rääkida.

Kui palju on Türi koman-dos mehi ja millest koosneb päästjate tööpäev?

Koos minuga on Türi ko-mandos hetkel kakskümmend üks töötajat. Meestel on töö-tsükkel järgmine: 24 tundi valvekorras ja siis kolm vaba päeva. Kui väljakutseid pole, tegeletakse asjadega, mis päeva-plaanis ette nähtud, olgu selleks siis enesetäiendamine või kut-seoskuste lihvimine.

Oleme kohustatud häire korral välja sõitma ühe minuti jooksul. Seda kontrollitakse üsna sageli, need päästjad, kes jäävad korduvalt selle ajanormi-ga hätta, peavad kahjuks oma tööst loobuma.

Kuidas on lood varustusega, sellest on ju üksjagu räägi-tud, et päästjate tarvis napib vahendeid?

Ei saa just nuriseda varus-tuse koha pealt aga üleüldiselt on varustusega kehvad lood, kuna eelarve on väga pingeline ja uut varustust osta ei saa. Raske on ka ruumide remondi-ga, siin pole olnud vahendeid isegi mitte põrandavärvi ost-miseks. Tõsi, tänavu alustati hoone värskendamist väljast-poolt, pandi uus katus ja tu-leval kevadel asutakse fassaadi soojustama. Seda siis Riigi Kinnisvara abiga, kes suunab CO2 kvoodi müügist saadud tulu hoonete energiakadude vähendamisse.

Kuidas jõuab abivajaja kõne päästjateni?

Kõikide kõnede puhul, mis tehakse hädaabinumbrile 112, selgitatakse välja ohu tase. Vastavalt raskusastmele jagunevad need päästjate jaoks

nelja astmesse: esimesed neist on kergemad igapäevaõnne-tused, neljanda kategooria puhul on aga tegemist suure tuleõnnetuse või lausa katast-roofiga ja vastavalt väljasõidu astmele reageerib tehnika ja inimressurss.

Hädaabikeskuses pannakse paika ka see, kuhu kutse suu-nata, kiirabile või päästjatele. Vaadates eelmist aastat, oli meil veidi üle saja viiekümne väljakutse.

Kus vajatakse enim päästja-te abi?

Eks tavaliselt on selleks ikka väljakutsed tulekahjudele ja liiklusavariidele. Aga vahepeal oli ka aeg, kui pidime ühte-järge käima kasse puu otsast alla toomas. Pole küll kunagi näinud ühegi puu otsas kassi luukeret, kes sinna oleks küki-tama jäänud. Lõpuks ronivad nad sealt näljaga alla kõik. Aga ei saa jätta muidugi ulatamast abikätt kogukonnale ja nende koduloomadele.

Kui vaadata Türi valda, mis teeb enam muret?

Türi linna puhul on mui-dugi riskigrupiks asotsiaalne seltskond, kes elab põhiliselt kunagistes paberivabriku tööliselamutes. Seal on kohati selliseid küttekoldeid, mille ka-sutamine tuleks kohe keelata. Ime, et nad veel püstigi püsivad ja köetakse neid ka kõige kätte-juhtuvaga. Maapiirkonnas oli tänavu mitu murettekitavat põlengut Säreveres, kus tule-roaks langes loomasööt.

Millist ennetustööd teete?Päästeametis töötavad

mõned spetsiaalselt ennetus-tööga tegelevad inimesed. Nende ülesanne ongi kavan-dada uusi meetmeid, kuidas teavitada kõiki elanikkonna osi võimalikest ohtudest ja aidata neid vältida. Näiteks on meil päris pikk koostöö kohalike koolide ja lasteaeda-dega, kus käime oma tehnikat näitamas, või siis aitab pääste-koer Nublu lastele meelde

tuletada, kuidas käituda tule-kahju korral.

Mida veel tahaksite inimes-tele südamele panna?

Eks ikka seesama vana jutt. Talv on ju tulekul ja ka eramu-tes algab aktiivne kütteperiood. Olge head ja laske oma kütte-süsteemid vähemalt korra aas-tas korstnapühkijal üle vaadata, parem veel, kui ahjuküttega majades saab korstnaid puhas-tada sügisel enne kütteperioodi ja kevadel siis, kui see läbi. Kulutused korstnapühkimisele tasuvad end kindlasti ära.

Infotelefonilt 1524 saab nõuannet oma kodu turvalise-maks muutmisel, või kui vajate päästeala ametnike kontakt-andmeid ja vastuvõtuaegasid, tahate teada millistes tingimus-tes ja kus võib tuld teha, soo-vite täiendavat informatsiooni seoses Päästeameti poolt kor-raldatavate ennetuskampaania-tega, teil on päästealaga seotud küsimus ja te ei tea, kelle poole pöörduda.

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. november 2011 Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

Turvaline TüriTurvaline TüriTüri valla silmad ja kõrvadJustiitsministeeriumi statistika järgi on Järvamaal tänavu üheksa kuu-ga registreeritud 488 kuritegu. Neid numbreid vaadates on selge, et traditsiooniliselt turvaliste Saaremaa ja Hiiumaa kõrval on ka Järva-maa üks turvalisemaid paiku Eestis.

Maakonna suurust arvestades kõlab number komplimendina nii võimuesindajate tööle kui ka kogukonnale endale. Kui saarte turvali-sust mõjutab paljuski veepiir, siis usun, et Järvamaal loeb kogukonna ühtekuuluvus ning soov näha oma kodupaika turvalisena.

Järvamaa suurim, Türi vald ei ole siin erand: valla elanike turvali-suse eest vastutab lisaks politseile ka turvafirma G4S.

Milleks meile turvafirma?

Mis asi on turvatunne ning millest see koosneb? Küllap igal ini-mesel on selle kohta oma arvamus, mistõttu lihtsam on vastata, mis selle hea tunde võib minema pühkida. Kui kodukant on trööstitu ja räämas, tänavad kottpimedad, on turvatundel raske tekkida.

Kui lastele ja noortele pole loodud vaba aja veetmise võimalusi, leiavad nad need tänavalt, kaunistades oma mässumeelse kunstiga vallale kuuluvat vara. Ilmselgelt on hoolitsetud ilmega kodukant tur-valisem kui räämas geto.

G4Silt ootab Türi vald eelkõige vallale kuuluva ja kogukonna ka-sutuses oleva vara kaitsmist. Selle tagamiseks hoiab turvafirma pat-rullekipaaž silma peal nii linnas kui ka selle lähiümbruses toimuval.

Patrullitakse ööpäev läbi. Marsruutide määramisel lähtutakse eelkõige linna vajadustest ning arvesse võetakse mitmeid asjaolusid: aastaaegade eripära, avalikke üritusi, õppeaasta algust, teedeehitust ja politsei hinnangut võimalike riskide kohta.

Patrullekipaažis töötavad mehed oskavad ja tahavad märgata parandamist vajavaid kohti ning sellel on oma üsna inimlik põhjus – Türi on ka nende kodukant. Ülevaate kõikidest avastatud korrarik-kumistest ja patrullimise käigus tehtud tähelepanekutest saavad lin-naisad iga nädal e-postiga.

Aasta ringi valvas silm

Olles valla silmadeks ja kõrvadeks, osaleb G4Si esindaja Türi vallavolikogu turvalisuse komisjoni töös, selle ülesanne on toimivate lahenduste väljatöötamine – muutmaks valda veelgi turvalisemaks.

Eelmisel aastal võttis turvalisuse komisjon ambitsioonika ülesan-de katta kaamerapildiga kogu Türi linn ning paigutada videokaame-rad ka linna sissesõiduteedele.

Kiiret reageerimist vajavatest olukordadest anname alati teada politseile, et lahendada need vastavalt võimuesindajatelt saadud ju-histele. Hea näide sellisest koostööst on eelmise aasta jaanuarikuus politseile üle antud autorüüstaja. G4Si patrullekipaaž tabas türilaste autodest makke varastanud mehe otse teolt, saades info tähelepane-likult linnaelanikult.

Selle aasta jooksul oleme Türi vallas politseile üle andnud 20 kor-rarikkujat, kellest enamik jäid vahele kas poevargusega või häirisid oma joobes olekuga teisi vallaelanikke.

Türi visiitkaardiks kujunenud lillelaat meelitab kohale iga aasta mais tuhandeid rohenäppusid. Et rahvarohke üritus ei lööks kevad-pealinna elurütmi sassi, aitame seda organiseerida ning hoiame ka pikanäpumehed eemal. Laadapäevade jooksul on korraldajatele jõu ja nõuga abiks 20 turvatöötajat.

Suve saabudes vajab tähelepanu ja valvsat silma Türi tehisjärv. Et türilastel oleks turvaline ujumispaik, hoolitsevad juunist augustini rannaliste veeohutuse eest punavalges vormis rannavalvurid, toh-terdades põngerjate marrastusi ning hoides ülemäära napsitanuid veepiirist eemal. Just nimelt ainult marrastusi, sest elu on näidanud – valvatavates ujumiskohtades ennetatakse hulga õnnetusi.

Turvalisus on valdkond, millele reeglina hakatakse alles siis mõtle-ma, kui midagi on juhtunud. Mul on hea meel tõdeda, et tagajärgede-ga maadlemise asemele eelistavad türilased halbu üllatusi ennetada. Türi turvalisus on ka meie südameasi.

TOOMAS RUISUAS G4S Eesti Järvamaa piirkonna müügijuht

Päästeamet kustutab tuld ja aitab kassid puu otsast alla

Kaasaegse neliveolise pritsuauto varustusse kuulub sadu meetreid kustutusvoolikuid, generaatorid, lõikurid ka autode lahtilõikamiseks, redel kuni 3 korrusele sisenemiseks ja palju muud päästetöödeks vajalikku. Hakkajad Türi pritsumehed on auto varustust ka ise täiendanud voolikuliinide juurdeehitamisega. Sellise auto soetusmaksumuse suurusjärk on rohkem kui 200 000 eurot. Kui väärt masin mahutaks kabiini rohkem kui 3 päästetöötajat, oleks pritsumeeste sõnul tegemist vägagi hea päästeliikuriga mis kaaludes tublisti rohkem kui 10 tonni arendab kiirust kuni 110 km/h.

Fotod: Teet Reier

Page 2: 25.11.2011 - Türi Rahvalehe lisaleht Turvaline Türi

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. november 2011 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. november 2011 3

naabrivalve

Üksteist aastat tagasi moodus-tati kodanikualgatuse korras MTÜ Eesti Naabrivalve. Esi-mene Naabrivalve sektor Türil Lembitu tänavas alustas tegut-semist kümne aasta eest.

2001. aasta sügise algul tuli tollane Türi linna volikogu liige Raivo Pink välja ideega moo-dustada Türi linnas ühel tänaval märgistatud turvaline lõik. Lem-bitu tänaval elavad aktiivsed linnakodanikud usaldasid selle uudse asja moodustamise loo kirjutaja hoolde.

Et selline kodanikühendus oli vabariigis üsna uudne asi, läks veidi aega sellega tutvumi-seks. Paari kuu pärast aga oli Lembitu tänava Tolli-poolsete elanike allkirjad liitumislehel olemas, paraku küll mitte kõigi omad.

Enne Lembitu sektori

moodustamist oli tänaval mitmeid vargusjuhte. Näiteks olid hinnas metallist aiakärud, alumiiniummahutid, samuti toimusid vargused kasvuhoone-test. Tänavalõigu märgistamine vastavate infotahvlitega on aga andnud selge signaali kurikael-tele ja viimaste aastate jooksul on olnud üks tõsisem vargus-juhtum. Renoveeritavas majas kahe kõrge heki varjus õnnestus kurjategijatel pimedal ajal saada saagiks tööriistu.

Kümne aastaga on Naabri-valve sektorite arv Türil ja vallas kasvanud tosinani. Eriti hoogne oli rahva huvi Naabrivalve vastu paar aastat tagasi, kui Järvamaal moodustati 16 uut sektorit. Käesoleval ajal on Järvamaal kokku 27 sektorit. Viimati moo-dustas sektori Rassi–Tõrvaaugu piirkonda Rassi Külaselts.

Vallavalitsus tunneb huvi Naabrivalve tegevuse vastu Türi vallas ja toetab igati. Turvalisuse komisjonis on sageli olnud päe-vakorras naabrivalveprobleemid. Ühiselt on Naabrivalve sektori liikmetega arutatud, kuidas tõsta turvatunnet mõnel tänaval või puhkealal.

Kahjuks on olemasolevate sektorite tegutsemisega ka prob-leeme. Eeskätt on põhjuseks toi-mekate noorte inimeste lahku-mine mujale, mille tulemusena tegevus soikub.

MTÜ Eesti Naabrivalve tegemisi toetab sellel aastal sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

JÜRI SIIMMTÜ Eesti Naabrivalve maakondlik

arendusjuhtTüri valla turvalisuse komisjoni liige

Lembitu tänava sektori vanem

Ühtsuses peitub jõudNaabrivalve-liikumine soo-dustab ka omavahelist suht-lemist ja korra hoidmist piir-konnas.

Kui linna- või vallako-danik leiab vajakajäämisi teda ümbritsevas ja ta ei suuda neid üksinda lahen-dada, on tihti abi Naabri-valvest.

Võib tuua näite väike-linnast, kus inimeste rahu häirisid öösel müristavad mootorrattad. Ühe ini-mese keelamist ei pandud millekski. Kui aga moo-dustati Naabrivalve sektor ja paigaldati nn lamavad politseinikud, oli probleem lahendatud. Näiteks Rassi Külaseltsi rahvas patrullib autodega metsade vahel asuvas piirkonnas ühiselt.

Hea meel oli Türil vastloodud sektori eakal liikmel, kes tundis, et saab olla kasulik, jälgides oma tänaval toimuvat.

Viljandis on Naabri-valve sektoritest välja kasvanud väikesed klubid, kus saadakse naabritega kokku ka siis, kui ei ole probleeme.

Eesti Naabrivalvel on sõlmitud lepingud mitmete elukeskkonna turvalisust suurendavate firmadega: turva-, luku-, uste-, akna-, kindlustusfirmadega jne. Nõnda luuakse oma liik-meskonnale soodsamaid võimalusi turvateenuste ja -kaupade saamiseks.

Kodust ära olles tuleb paluda naabrit majapidamisel silm peal hoida. Vajaduse korral tuleb pa-luda tühjendada oma postkast. Pungil täis postkast annab kuri-kaeltele vajaliku info ja soodus-tab sissemurdmisi. Kui sina ai-tad naabrit, aitab tema sind.

Lisaks signalisatsioonile annavad väga hea tulemuse aegrežiimil töötavad lülitid, mis panevad ära olles tööle raadio, valgustid ja muud seadmed. Sa-muti on oma kogemustest teada, et pimedal ajal tulevad kasuks liikumisanduriga valgustid. Elektrit kulub küll rohkem, aga

see tasub end ära.Sagedased on juhtumid, kui

korteri või majaukse taha tule-vad võõrad ja püüavad mingil ettekäändel sisse tulla. Lembitu tänaval oli hiljuti juhus, kui naaber tuli rääkima kellestki, kes püüdis rahvaloendaja ni-me all tuppa tulla ilma mingit isikut tõendavat dokumenti näitamata.

Igal sisselaskmist taotleval inimesel peab olema kaasas töö-tõend pildi ja asutuse nimega. Kui on mingeidki kahtlusi ini-mese kohta, kes on ukse taga, ei tohi neid sisse lasta. Seda tuleb

selgitada ka lastele.Ohu korral tuleb kutsuda

politsei. Türi vallas ja Järvamaal tervikuna on Naabrivalvel väga hea koostöö politseiga.

Naabrivalvega liitumiseks saab abi ja teavet Naabrivalve kodulehelt ja maakondlikult arendusjuhilt.

Mõtle juba täna, kuidas teil endal on võimalus ühes-koos naabritega kodu ja kodu-ümbrus turvalisemaks muuta. Sõbralik naeratus ja TERE naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliseks koduks piir-kond, kus elate.

Naabrivalve on Türil tegutsenud kümme aastat

Märka ja hooli

Õiged rehvid ja sõiduvõtted Minu käest on tihti küsitud, millal peaks suverehvid talverehvi-de vastu vahetama. Tegelikult on see reegel lihtne. Rehvid, mis suviseks sõiduks olid väga head, ei sobi siiski sõiduks madalatel temperatuuridel. Rehvitootjad on seadnud toimiva suverehvi mii-nimumtemperatuuriks +7 °C. Kui ööpäevane pidev temperatuur jääb alla +5 °C, siis peaks suverehvid juba kindlasti vahetama tal-verehvide vastu.

Külma ilmaga muutub suviste rehvide elastne kummisegu koostis jäigaks ning seeläbi haardumine teepinnaga halveneb märgatavalt – rehvid ei haaku teekattega enam nii hästi kui suvel.

Talverehvid on kehtivate seadusandlike aktide kohaselt ko-hustuslikud 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Samas võib naastreh-ve kasutada 15. oktoobrist kuni 15. aprillini. 1. detsembrit küll kindlasti ei tasu ootama jääda. Praeguseks on esimesed libedad ja sellega kaasnenud liiklusõnnetused juba olnud.

Väga kurb on vaadata, kui rehvitöökodades tekivad järjekor-rad alles siis, kui esimene lumi või jäide on maha sadanud ning juht tunda saanud, et suverehvidega ei ole sõiduk hästi juhitav. Paraku on siis juba hilja.

Rehvivalik on oluline

Milliseid talverehve kasutada? Kas kasutada lamell- või naast-rehve? See sõltub, millistes teeoludes sõidetakse. Juht, kes sõidab tihti pikki vahemaid meie põhimaanteedel, võiks kasutada lamell-rehve. Külavaheteedel, kus tihti on libe ning hooldamata, sobiks ehk paremini naastrehvid. Samas võib öelda, et kallim lamellrehv on parem kui odav naastrehv. Ka tekitab naastrehv rohkem sõi-dumüra. Kui sul on vähem sõidukogemusi, soovitan kasutada naastrehve.

Kahjuks paneb tihti meie ühiskonnas rehvivaliku paika majan-duslik olukord. Kui natukenegi võimalik, siis rehvide arvelt kokku hoida ei soovita. Talverehvi ostmisel võiks jälgida, et rehvi kiirusin-deksi tähis oleks Q, R, S või T. Need rehvid koos tähisega M+S on mõeldud põhjamaiseks kasutamiseks ja katsetused on efektiivsust tõestanud. Kui paigaldad sõidukile kasutatud rehvid, siis tuleb ala-ti tagateljele paigaldada sügavama turvisemustriga rehvid.

Kindlasti ei tohi unustada ka vihmaseid ja lörtsiseid teeolusid, mis koos puudelt maha langenud lehtedega võivad nii mõneski kurvis halva üllatuse valmistada. Kui temperatuur pidevalt alla –3 °C, on isegi lihtsam ning kindlam sõita. Kõige salakavalamad teeolud ootavadki juhti temperatuuridel –2 °C kuni +5 °C. Sellis-tel temperatuuridel võivad teeolud järsult muutuda. Kõrgematel kohtadel päikese käes on tee ilus kuiv ja juht unustab ohud. Samas madalamal teelõigul, mis võib olla märg ja ka lehtedega kaetud, satub sõiduk ootamatult külglibisemisse.

Kui sõiduk hakkab kergelt kõrvale kiskuma, tuleb kohe gaasi-pedaal vabastada. Üldjuhul sellest ka piisab. Kui sellest ei piisa, tuleb kiiresti sidur lahutada ning rooli libisemise suunas pöörata. Rooli pööre peab olema kiire, kuid ei tohi keerata palju. Üle kee-ramine tekitab omakorda esirataste läbilibisemise ning sõiduki juhitavus halveneb veelgi. Kui tajume, et libisemine on lõppenud, keerame rooli tagasi otseks ja seda enne sõiduki otse liikumist. Kui me tagasipööramisega hiljaks jääme võib tekkida külglibisemine vastassuunas. Automaatkäigukastiga sõiduki puhul vabasta gaasi-pedaal ning toimi rooliga samamoodi,nagu eespool kirjeldatud. Reegel toimib nii esi-, taga- kui ka nelikveolise sõiduki puhul.

Blokeerunud piduritega sõiduk on juhitamatu

Piduri kasutamine kurvis halvendab juhitavust, kuna füüsika jõud püüavad sõidukit otse „lükata“. Kui tõesti ei ole enam juhita-vust võimalik taastada, tuleb piduripedaal põhja „lüüa“. Just lüüa, mitte vajutada. Sellisel juhul rakenduvad esimesed ja tagumised pidurid võrdselt. Lähenedes kurvile, vähenda kiirust ning pidurda enne kurvi, sirgel. Kurvi läbimise ajal ei tohi pidurit kasutada.

Tänapäeva sõidukitele on liiklusohutuse parandamiseks pai-galdatud mitmesuguseid juhtimist kergendavaid elektroonilisi lisaseadmeid, mis aitavad juhil vältida sõiduki sattumist külgli-bisemisse. Samas, kui juht on kiirusevalikul teinud vea, ei suuda seda parandada ka sõiduki stabiilsuskontrollisüsteem.

Blokeerunud piduritega sõiduk on juhitamatu ning küllalt raske on juhil endal hoida pidurit veeremise ja blokeerumise piiril (see on kõige efektiivsem pidurdus), aitab ABS. Meeles tuleb aga pidada seda, et ka ABS-iga pidurdamisel võib sõiduk meie poolt soovitud trajektoorist välja kalduda. Sel juhul on abi korraks pi-durite vabastamisest ning seejärel uuesti tugevast pidurdamisest.

Kõige ohutum lahendus on siiski õige kiiruse valik.Kahjuks ei ole meil Eestis eriti võimalusi, kus oma sõiduki ju-

hitavust ning enda võimeid proovile panna. Talvel on teretulnud kõik entusiastide ehitatud jää- või lumerajad ja kui natukenegi on võimalust, siis võta ette üks ilus päev ning leia võimalus enda ja sõiduki proovilepanekuks.

Aasta ringi saab ohutut sõitu harjutada hetkel kahes Eestis tegutsevas autokoolis: Aide Autokoolis Pärnus ning OÜ Autosõit libedaradadel Tallinna lähedal, Tartus ning Virumaal. Täpsemat infot saate autokoolide kodulehtedelt.

UNO LAAS

Page 3: 25.11.2011 - Türi Rahvalehe lisaleht Turvaline Türi

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. november 2011 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. november 2011 3

politsei

Tänavused tööd-tegemised on toonud Türi konstaabli-jaoskonnale nii häid korda-minekuid kui ka muresid, mis politsei tööga ikka kaasas käivad. Siinkohal an-nan väikese ülevaate meie tegemistest ja piirkonna probleemidest käesoleval aastal.

ALO ALLEMANNTüri konstaablijaoskonna ülemkonstaabel

Türi konstaablijaoskonna teenindada on Türi, Väätsa, ja Imavere vald, kus on kokku ligi 13 000 elanikku. Kuna Türi linnas on elanikke kõige rohkem ja see on ka piirkonna suurim tõmbekeskus, on sellest tulene-valt just Türil suurimad kurite-gude ja väärtegude näitajad.

Käesoleva aasta kuritegevuse ja väärtegude statistika ei erine suuresti eelmise aasta näitaja-test. Kui eelmise aasta kümne kuu kokkuvõttes registreeriti Türi konstaablijaoskonnas 131 kuritegu, siis tänavu samal pe-rioodil 137 kuritegu.

Levinumaks kuriteoliigiks on salajased vargused, kuid tõusu-tendentsi näitavad kehaliste väärkohtlemiste juhtumid, mida käesoleval aastal on registreeri-tud 19 võrrelduna eelmise aasta 13 juhtumiga.

Üldse on Türi konstaablijaos-konna teenindatavas piirkonnas 2011. aasta 10 kuuga registree-ritud 27 liiki kuritegusid, alates vargustest ja lõpetades kahjuks ka tapmisjuhtumiga Türil, mis liigsele alkoholipruukimisele.

Väärtegudest domineerivad liiklusrikkumised ja käesoleval aastal on toimunud kahjuks ka kolm hukkunutega liiklusõnne-tust. Võib öelda, et inimeste teadlikkus oma vara kaitsel on tõusnud ja tehakse kõik, et oma

kodu või firmat kurikaelte eest kaitsta.

Kuid on kahjuks ka vas-tupidiseid näiteid – selliseid, kus oma vara varastele eks-poneeritakse ja eriti käib see kõikvõimaliku metalli ja metallist seadmete kohta, mis seisavad tihti lihtsalt saadaval, kuid mille vajalikkust märga-takse alles siis, kui on need varastanud metallikrattid ja kalliks europaberiks ümber vahetanud.

Üheks oluliseks mõjutajaks on varguste toimepanemisel see, et varastatud esemetel on olemas sihtgrupp, kellele neid realiseeri-takse. Kui keegi neid ei ostaks, siis puuduks ka vajadus neid sellises koguses varastada.

Tahaksin panna inimeste südamele, et ärge toetage kuri-tegevust ja kurjategijaid, ostes neilt kahtlaselt odava hinnaga ja dokumentideta esemeid. Jutt käib põhiliselt tööriista-dest, millest heauskne inimene võib lõpuks ilma jääda, kui need temalt menetluse käigus konfiskeeritakse.

Õpetussõnadega, kuidas oma vara kaitsta, võiks jätkata siin lehekülgede kaupa, kuid põhiline on see, et kahtlastest pakkumistest, sõidukitest, isiku-test peaksite teavitama politseid ja kõige lihtsam on seda teha, helistades politsei tasuta telefo-ninumbril 110. Nii hoiate ära järgnevad vargused ja koostöös sünnib turvaline keskkond.

Lisaks eespool öeldule ei saa ma üle ega ümber teemast ala-ealine-lapsevanem. Ei hakka välja tooma statistikat ja kuivi numbreid alaealiste õigusrik-kumistest, vaid räägin sellest läbi oma silmadele nähtu ja kõrvadege kuuldu ning eelkõi-ge on jutt lapsevanematele.

Kuidas kasvab lapsest kohusetundlik, töökas ja väärikas täiskasvanud Eesti kodanik?

Lapsel on õigused ja ko-hustused, mis on kirja pan-

dud lastekaitse seadusesse. Lapsevanematena peame endale silma vaatama, kas oleme teinud kõik, et lapsele on tagatud tema õigused ja kohustused, et temast kasvaks väärikas kodanik.

Konstaablina tõden, et lapsevanemad unustatavad tihti ära, et nemad ongi need, kes peavad last õpetama, suu-nama, kasvatama ja temaga tegelema. Liiga palju on po-litseil kokkupuuteid lastega, kes öisel ajal hulguvad, kes

on alkoholijoobes ning juba väljakujunenud suitsetajad. Ühtlasi omandatakse hulku-des kogemusi ka vanematelt kurikaeltelt.

Siit edasi süvenevad prob-leemid õppimisega ja kooliko-hustuse täitmisega ning tekib käegalöömise meeleolu. Seda kõike peaks kodus märkama ja järeldused tegema, sest allakäigutrepp on järsk ning sellest ülesronimine vaeva-rikas. Liiga tihti lisandub eespool kirjeldatule ka lugu-

pidamatus kaaskodanike ja ümbritseva vastu.

Tuletan meelde, et alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23–06.

Lõpetuseks arvan, et üheskoos saame hakkama ning kurikaelte elu ei saa olema lihtne, sest Türi valla elanikud ja asutused on ol-nud tublid partnerid turvali-suse tagamisel ja tänud neile selle eest!

Türi konstaablijaoskonna tee-ninduspiirkonnas on politseile käesoleval ajal abiks kuus abi-politseinikku. Veel paar aastat tagasi oli neid hakkajaid inimesi aga üle kümne. Mis on siis tingi-nud nende tublide inimeste arvu vähenemise?

Püüangi siinkohal lugejatele lühidalt seletada, keda abipolit-seinik endast kujutab ja milline on tema põhiline panus ühiskon-na turvalisuse tagamisel. Abipo-litseiniku seadus ütleb lühidalt ja konkreetselt, et abipolitseinik on inimene, kes vabatahtlikult oma vabast ajast tasu saamata osaleb politsei tegevuses.

Lihtsamalt öeldes on abi-politseinik see isik, kes oma pädevuse piires vabatahtlikult teeb põhiliselt sama tööd, mis politseinik, aga samas täiesti

tasuta. Nüüd võib tekkida luge-jal suhteliselt õiglane küsimus, kas tõesti leidub neid isikuid, kes riskides oma eluga, oleksid nõus tegema sellist tööd tasuta. Võib kõlada veidi kummaliselt, aga selliseid inimesi tõesti lei-dub.

Nende töö on lisaks korra kaitsmisele ka otsene sotsiaal-ne preventiivne tegevus, mis tähendab kõigi ühiskonnaliik-mete kaasamist kuritegevuse-vastasesse võitlusse ja üldise õi-gusrikkumist tauniva õhkkonna loomist. Abipolitseinikul on politseiga üsna mitmeid ühi-seid õiguseid. Näiteks võib ta kontrollida õiguserikkumises kahtlustatava isiku dokumente või käskida lõpetada korrarik-kumine.

Kahjuks seadusandja ei näe

ette abipolitseinikul menetlusõi-gust ehk lihtsamalt öeldes ei saa nad rahatrahvi teha. Kui nüüd mõni lugeja arvas, et pahategi-jal võib tekkida karistamatuse tunne, siis eksib ta rängalt, sest kirjalike ütluste fikseerimisel saab abipolitseinikust vajalik tunnistaja.

Minu arvates on Türi kons-taablijaoskonnas põhiliselt ava-likku korda tagavad abipolitsei-nikud tõelised patrioodid, kellele on oma vabast tahtest vallaela-nike turvatunne kõige tähtsam. Kes on seda vabatahtlikku tööd teinud, teab, kui raske on näi-teks reede õhtul pere keskelt lahkuda ja hakata teiste inimeste rahulikku und valvama.

Abipolitseinikud on tule-muslikult osalenud koos polit-seinikega eelnevalt planeeritud

politseioperatsioonidel, enne-kõike aga liiklusalastel reididel. Nad on olnud abiks ja suureks toeks avaliku korra tagamisel Türi vallas toimunud kõikidel suurüritustel. Politsei kaasab abipolitseinikke kõige rohkem graafikujärgses patrullis ja seda eriti nädalavahetustel, sest siis on ka kõige rohkem politsei lühinumbrile 110 tehtud välja-kutseid. Abipolitseinikud on käesoleval aastal keskmiselt kord kuus osa võtnud patrull-teenistuse tööst.

Vahetused kestavad üldjuhul kaheksa tundi, kuid kui olukord nõuab, ollakse ka pikemalt tööl. Patrulli minnes ei tea ju kunagi, mis tänases vahetuses ees ootab, sest kõik päevad ja ööd on eri-nevad. Abipolitseinike ütluste kohaselt on kõige ebameeldi-

vamad patrullivahetused need, kui tuleb minna lahendama peretülisid.

Kohale jõudes avaneb pat-rulli liikmetele üpriski ebameel-div sündmuspaik, kus pereisa on liigselt vägijooke pruukinud, ema ja lapsed aga nutavad teises toas. Nüüd tuleb patrulli liikme-tel aga vastu võtta konkreetne ja pädev otsus – kas toimetada pereisa politsei arestimajja kai-nenema või rahuneb ta maha ja jääb pereliikmete juurde.

See kõik on inimesele, kes iga päev politseitööd ei tee, emotsio-naalselt raske vaatepilt. Õnneks on neid juhtumeid harva, kus abipolitseinik koos politseini-kuga peab õiguserikkuja suhtes füüsilist jõudu rakendama, sest inimesed on siiski valdavalt sea-duskuulekad.

Positiivne on see, et kohalik omavalitsus tunnustab kord aastas abipolitseinikke tänuüri-tusega ja ühekordse motivatsioo-nipaketiga. Omalt poolt tänan kõiki abipolitseinikke tehtud töö eest õiguskorra tagamisel, samuti Türi vallavalitsust ja voli-kogu ning kõiki teisi kogukonna abivalmis liikmeid, kes olid po-litseile head koostööpartnerid turvalisusega seonduvate prob-leemide lahendamisel.

Ainult tänu veelgi tõhusama-le koostööle ja üksteisemõistmi-sele võime loota veelgi paremaid tulemusi süütegude ennetamisel, tõkestamisel ning avastamisel, misjärel paraneb meie kõikide elukvaliteet.

TARMO KIVITüri konstaablijaoskonna

vanemkomissar

Abipolitseinik – tõhus tugi konstaablitele

Politsei ei pea tegema lapsevanema tööd

NUMBER

kuritegu registreeriti eelmisel aastal Türi

konstaablijaoskonnas.

165

Türi konstaablijaoskonna ülemkonstaabel Alo Allemann oma igapäevast tööd tegemas. Teet Reier

Turvalisus Türi piirkonnas pole langenud

Page 4: 25.11.2011 - Türi Rahvalehe lisaleht Turvaline Türi

4 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. november 2011

tähtsad numbrid / ajalugu

110 POLITSEI112 HÄDAABI611 111 Lasteabitelefon (töötab ööpäev läbi ja teenus on tasuta)1313 Keskkonnainspektsioon1510 Maanteeinfokeskus1343 Eesti Energia rikketelefon126 Usaldustelefon (eesti keeles)1220 Perearsti nõuandetelefon (24h)1524 Päästeameti tuleohutuse info (järelevalve, ennetustegevus)14 900 Liiklusliin5342 1140 Hulkuvatest loomadest teavitamine5551 6394 Tänavavalgustuse rikked38 48 200 Türi vallavalitsuse info612 3508 Türi politseijaoskond1919 AS Veolia Keskkonnateenused (prügivedu)513 6630 MTÜ Eesti Naabrivalve509 1415 Türi valla avalike teede info5301 7690 AS Järva Teed valvetelefon

Milline oli olukord turvalisusega Türi linnas aastal 1948, saab lugeda lisatud seletus-kirjast. Kuna tekst on muutmata, leiate sealt huvitava sõna „punaarmeenlased“, kes siiski olid ikka punaarmeelased. Seletuskirja sai omale kunagi kingiks türilane Krist-jan Männa, kes seda nüüd raamituna kodus hoiab.

Avaldus

21.XI.48 a. Õhtul umbes kell 23.00 tulin Türi raudteejaamast Türi Tuletõrje Ühingusse, kaasas olid Paas Karl Peetri p. Ja Allase Artur Johannese p. Tuletõrje garaaži ja Apteegi aia vahelise kitsa käigu kaudu läbides väravast hoovi peale tungiti minule selja tagant kallale, löödes hoope kuklasse, mille tagajärjel kukkusin otseti maha, kus mind keerati selili ja inimkogud laskusid peale. Tundsin, et minu taskuid kobati, ainult korra sain appi karjuda kui üks lamas minu näo peale. Paremalt poolt palitu taskust sain võtta taskulambi ja valgus-tasin kogusid, kus nägin, et olid Punaarmeenlased, neid võis olla umbes 10 meest. Minu kõrval seisis neist pikim mees, kes haaras minu käe ja väänas nii kaua kui sai taskulambi oma kätte. Tasku kobajatele ütlesin, seltsi-mehed, ärge taskuid kobage, kuid sellest ei hoolinud keegi.kallaletungijate lahkudes leidsin, et minult oli röövitud rahakott ühes passi ja teiste dokumentidega. Raha umbes 65 rbl. Pool pakki paberosse „Belomor“, 1 toos tikke, korteri ukse võti ja taskulamp. Peale juhtumit läksin Tuletõrje Ühingu peoruumi ja teatasin sündmusest kahele sääl viibivale miilitsatöölisele ja telefoniteel sõjaväeosakonnale.

Palume Türi Miilitsaülemat ja Türi linna Täitevkomiteed samme astuda, et oleks edaspidi Türi linna kodanike elu- ja julgeoleks kindlustatud.

Talihoolduse korraldus Türi vallasTüri Vallavalitsus korraldas riigihanke Türi valla teede talihoolduseks piirkondadele, kus enne oli hooldustööde teostajaks AS Turgel Grupp. Talihoolduse perioodiks on 1. november 2011 kuni 1. mai 2014. Li-saks on Kabala piirkond endise kahe tali-hoolduspiirkonna asemel jagatud kolmeks osaks.

Piirkondade talihooldustööde teostajad ja nende kontaktid:• Villevere, Kahala, Rassi piirkond – OÜ Latukrest, Valdis Vorokhta, tel 5552 8416;• Ollepa, Pibari, Sagevere, Arkma piir-kond – OÜ Micromat, Kristjan Ott, tel 501 1831;• Arkma, Meossaare, Kabala, Kurla piirkond – OÜ Estonia, Villu Kald, tel 510 2775;• Oisu, Retla, Väljaotsa piirkond – OÜ Es-tonia, Villu Kald, tel 510 2775;• Taikse, Mäeküla, Rikassaare piirkond – OÜ Latukrest, Valdis Vorokhta, tel 5552 8416;• Särevere piirkond – Järvamaa Kutsehari-duskeskus, Villu Marrandi, tel 511 3750;•Türi-Alliku, Näsuvere, Poaka piirkond – OÜ Micromat, Kristjan Ott, tel 501 1831;• Karjaküla, Jändja, Põikva, Laupa piir-kond – Mateko OÜ, Eugen Hansar, tel 503 2206;• Kolu, Lokuta, Änari piirkond – FIE Mee-lis Veeroja, tel 527 1524;• Pala, Kirna, Poaka piirkond – FIE Penno Pesti, tel 5646 9715;• Türi linna piirkond – Järva Teed AS, Ahti Kriisa, tel 5620 6410.

Endiste Oisu ja Kabala valla piirkon-dade vallapoolseks esindajaks talihooldus-töödel on Türi Kommunaalasutuse toot-misjuht Villu Kald, tel 510 2775.

Endise Türi valla ja Türi linna piirkon-dade vallapoolseks esindajaks talihooldus-töödel on majandus- ja planeeringuosakon-na juhataja Urmas Kupp, tel 509 1415.

Piirkondade kaardid ja lükatavate teede nimekirjad leiab ka Türi valla kodulehelt.

URMAS KUPPMajandus- ja planeeringuosakonna juhataja

Türi Miilitsa Ülemale sm. Potapovileärakiri Türi linna Täitevkomiteele

Truu Ferdinand Henriku p.Elukoht Türi, Paide 1

Eesti Wabariigi ajal osati tööd taha ja osati ka puhata. Vasakult teine, politseivormis mees on toonane Särevere konstaabel Georg Jürgenson.

Haruldane foto: Türi politsejaoskonna sisevaade 1930 aastatel. Tollal töötas jaoskonnas 11 politseiametnikku.

3x Kaarel Aluoja erakogu

Sellise tehnikaga olid tuletõrjujad varustatud 1940-50nendatel aastatel. Presendist ülikondi ja plekist kiivreid tänase varustusega võrrelda ei anna.