25.11.2011 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 25. november 2011 1

TÜRI VALLA AJALEHT 25. november 2011 nr 11 (792)

• Helle Jago: korstnapühkija asemel juhataja lk 5• Külalugu: Kahala ja Ollepa lk 6–7• Haridusasutuste hoolekogu tööst lk 8

SÕNUMID

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Koolides toimub tõsine töö lk 2• Türi linna esimene lastepäevakodu 80 aastane lk 3• Soojatootjate hinnad vallas erinevad oluliselt lk 4

jõululaatTraditsiooniline

TÜRI ÄRIKESKUSES Viljandi tn 1 kahel korrusel9. ja 10. detsembril Reedel 9–18 Laupäeval 9–15

Kõik on oodatud ostma ja kauplemaTeave telefonil 5695 9106

Pühapäeval, 27. novembril kell 15 leiab Türil kultuurima-ja pargis aset suurejooneline kuuseehtimise konkurss, mille teemaks on „Ehe ehe on kuu-se ehe“.

Konkursi korraldaja, Järva-maa Rahvakunstiühingu Veime-vakk liikme Ülo Ormuse sõnul on konkursil osaleva võistkonna liikmete arv piiramatu. „Võist-kond võib olla üheliikmeline, võib sisaldada töökollektiivi, klassi, lasteaiarühma koos kas-vatajate ja lastevanematega,“ selgitas ta. „Konkursi eesmärk on kasutada Türi ehtimiseks omatehtud kuuseehetega kau-nistatud kuuski. Kuusk loosi-takse igale võistkonnale ürituse avamise käigus.

Iga võistkond peab oma suurepärase idee teostamiseks

kaasa võtma vajalikud tööva-hendid, materjalid või valmis ehted ning mõtlema võistkon-nale ka kena ja kõlava nime.“

Võistkondade ülesanne on kaunistada loosiga saadud kuusk. Ehted võib teha eel-nevalt valmis või valmistada kohapeal. Materjali kasutuse ja ehete arvu osas piiranguid pole ning töö teostamise ajaks on kõigil poolteist tundi.

Ehitud kuuskede hindamise kriteeriumiks on Ormuse ütlust mööda stiilsus, originaalsus, tee-makohasus, töö lõpetamise õige-aegsus ning stiilsed kostüümid.

„Tehtud tööd jäävad Türi kaunistamiseks. Vastavalt kokkuleppele korraldajaga on võimalik omaehitud jõulupuu pärast üldsusele eksponeerimist välja panna ka oma territooriu-

mile, olgu selleks siis lasteaed, kool, eramaja tänava ääres jne. Kuuseehteid ei tagastata,“ lisas Ormus.

Ehitud kuusepuid hindab toetajatest koosnev žürii ning parimate autasustamine toi-mub kell 17 koos esimese ad-vendiküünla süütamisega linna suurel jõulupuul.

TR

Kuuseehtijad võtavad mõõtuTEAVE

Toimumiskoht: Türil kul-tuurimaja parkAeg: pühapäeval, 27. no-vembril kell 15Eelregistreerimine: kuni 27. novembrini kell 10 tel 5380 7946 – JRKÜ Vei-mevakk, Ülo Ormus või [email protected]

Trükist ilmus tulbiraamatSel nädalal ilmunud “TULBIraamatust” leiavad nii asjatundjad kui ka praktikud teavet ligi 50 tulbisordi kohta. “TULBIraamat” on koostatud tänavu 1. aprillil toimunud esimese tulbipäeva järjena. Tul-bid selles on tähestikulises järjekorras ja fotodele on tingmärkidega juurde lisatud sordi iseloomulikumad omadused.

Raamatu koostasid tulbipäeva korral-dajad Liivi Lohvart ja Reelika Marrandi. Fotod sellesse saadi Anu Pingilt, Anneli ja Olev Kengilt. Raamatut trükiti 300 eksemplari. Nendest enamik on mõeldud Tulbipäeval kirja pannud osalejatele ja need saab kätte Türi vallavalitsusest haljastusspetsialist Reelika Marrandi käest.

Raamatuid jagatakse ka 31. märtsil 2012 toimuval II Tulbipäeval. Raamatu valmimist toetas Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond

LEADER tegevusprogrammist.

Jõulumeelne kunstimüük Jõulukuu teise nädala lõpetuseks toimub Türi kultuurimajas kunsti-müük. Oma ehteid, jõulukaarte, keraamikat, klaasikunsti, dekoratiiv-nukke, aegumatuid kalendreid, maale ja palju muud pakuvad kunst-nikud Türilt ja mujaltki.

Kunsti saab Türi Kultuurimajas osta reedel, 9. detsembril kell 12–18 ja laupäeval, 10. detsembril kell 10–14. Jõulumüügilt saad ainulaadse kingituse otse kunstnikult!

Jõulumess ootab osalema2.–3. detsembril toimub Paide Spordihallis järjekordne JÕULU-MESS. Messihallis toimub nii kauplemine kui ka lastele põnev ba-tuutidel hüppamine, mis lisab õhustikku rõõmsat elevust. Kauple-jatel on võimalik soojas hallis oma tooteid müüa ja tutvustada, sest külastajad juba otsivad, mida kingikotti pista. Osalema on oodatud ka kõik Türi ettevõtjad.

Täiendav info: OÜ Messiproff, Reet Sink, [email protected]

Reformierakonna Türi piirkond sai sel nädalal uue juhiKolmapäeval toimud Reformierakonna Türi koosolekul valiti piir-konna uueks juhiks Jaan Arvola. Arvolal täitus äsja kümme aastat Reformierakonnaga liitumisest.

„Tubli meeskonnaga saab edasi liikuda ja valla arengule kaasa aidata,“ ütles Arvola.

Viimased üheksa aastat oli Türi piirkonna juhiks Aivar Lõhmus. Koalisatsioonis Türi Sotsiaaldemokraatliku Valikuga on Reformiera-konnal Türi vallavolikogus neli kohta.

Türil tuleb talgukoolitusPühapäeval, 27. novembril korraldab Järvamaa vabatahtlike keskus Türil Paide 16 talgukoolituse. Nimelt paigaldatakse tulevases Türi vabatahtlike keskuse ja säästva renoveerimise infokeskuse toas seina rooplaadid, mis krohvitakse üle lubi- ja savikrohviga. Ürituse algus kell 10. Osalemine on kõikidele tasuta. Lisaks vana maja korrastami-sele õpitakse säästva renoveerimise töövõtteid ning hiljem süüakse koos talgusuppi.

Vaata lähemalt: http://vabatahtlikud.weissenstein.eeTR

Tänavu jätab Türi sügise ja talve vahele ning astub otse järgmisesse kevadesse. Just selline kena mõte tuli mõni nädal tagasi Türi kesklinnas. Olin eelnevalt just näinud reklaamitulpa endise R-kioski lähedal, kus ilutsesid veel suvised sündmused, kuid sealt kesklinna jõudes nägin, et KÜ Kujundus paigaldab nagu soovimise peale juba uusi ning värvikirevaid reklaame.Tore, et anname juba varakult oma külalistele teada kevadpealinna tähtsündmustest – kevade algusajast ning lillelaadast. Teet Reier

Pühapäeval süüdatakse tuled ka Türi jõulupuul, ettevalmistusi selleks tehti juba nädala alguses.

2 TÜRI RAHVALEHT 25. november 2011 TÜRI RAHVALEHT 25. november 2011 3

“Saab ehk üleaedsega kahasse kaevata, tuleb odavam,” arvas peremees.“Kallim,” vastas saunamees. “Pearuga kahasse on ikka kallim.” A. H. Tammsaare

Saunamees oli tark mees. Mis probleeme toob kaasa haldusreform, millist mõju see avaldab inimestele? Need on küsimused, millega tuleb tege-leda. Pearud ja Andresed võivad ju vaielda ,kuhu, mis ja miks on otstarbekam rajada ning kelle labidat seejuures kasutada. Õigupoolest tuleb see ju täitsa hästi välja, kui vaid saunamees omaette mõtteid mõlgutaks.

Tahan siinjuures rääkida Türi valla õpilaste sõidukaartide ning kulude hüvitamise korrast, mis justkui üleöö suure kärpe läbi tegi. Kokkuvõttes tähendas see ääreala õpilastele, et kui en-ne oli neil võimalus sõita tasuta endale sobivasse lähimasse koo-li, siis nüüd on nad suunatud valima elukohajärgse ehk valla piirides asuva lähima kooli.

Mõte üllas ja loomulikult – kes meist ei tahaks aidata kaa-sa oma valla koolide arengule. Kuid kui lähim teise omavalit-suse kool asub kiviviske kau-gusel ja pakub lisaks põhikoo-li- ja gümnaasiumiharidusele ka

huviharidust ning huvihariduse omandamise tingimuseks on ol-la sealse kooli õpilane (sest mui-du tuleb maksta nn pearaha), siis ei ole ju eriti valikuid.

Seega oled sa sunnitud tasuma lapse naaberomavalit-suse koolis õppimise korral ise sõidukulud. Kahte head lihtsalt ei saa! Kuid kas see on ikkagi kokkuhoid?

Natuke matemaatikat ja saabki selgeks, et selle piirkonna lastevanematele tähendab selli-ne otsus päris suuri väljamine-kuid. Ühe lapse kooli- ja koolist koju sõidu piletite maksumus on umbes 30 eurot, aga kui lap-si on rohkem? Päris nii suured need summad ei tule, sest maa-laps on harjunud jala käima, kohalikud pakuvad „küüti“ ja bussiliiklus on nagunii kasin, aga ma räägin põhimõttelisest otsusest. Ma ei usu, et käesolev kord piirkondlikult statistiliselt

kasulikult oleks mõjunud. Kus on siis kokkuhoid, tahaks sau-namehe kombel küsida.

Probleemile leidus lahendus, mille pakkus välja naaberoma-valitsus. Andresed ja Pearud ilmselt muigavad selle peale – see ju ongi teise omavalitsuse huvi ja las maksab pealegi.

Hoopis isemoodi teema on sõidukaartide taotlemisega Türi suunas. Selles osas on minu arvates mitmeid vastu-rääkivusi. Väga ebaloogiline on, et kui kooli jõudmiseks on vaja sõita kõigepealt rongibussiga 30 km ja ümber istuda bussi-liinile ning sõita 2,7 km, siis viimase otsa tasuta sõitmiseks peab võtma terve marsruudi sõidukaardi ning esimese osa rongibussi eest maksma ise. Teine valik on kooli jõudmiseks sõidukaarti mitte võtta ja ron-gibussi pilet makstakse kinni, kuid siis ei tohi ka viimast

lõiku 2,7 km bussi kasutada, sest korra järgi on see 300 m vähem ettenähtud vahemaast. Kusjuures kooli jõudmine jala, loksudes enne seda 30km, võib osutuda ajalises mõttes raskeks. Kolmas võimalus on muidugi sõidukaardist üldse loobuda ja kasutada neid transpordiva-hendeid, mis parasjagu sobivad (päeviti erinev), ning kirjutada hiljem taotlus kõikide piletite kinnimaksmiseks. No ja jälle pean ma küsima, kas see on siis kokkuhoid?

Kokkuvõttes tahan öelda, et me ei saa jääda suhtuma probleemidesse ainult ühe lahenduse põhiselt, probleemi taga on inimesed. See oli üks näide piirkondlikest erisustest. Kindlasti pole see ainuke ja ta-haks seepärast meelde tuletada, et me ei pea ajama asju Pearu-Andrese kombel.

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Märgakem piirkondlikke erinevusi

Esimene kooliveerand uutes Türi koolides on läbi. Hinnanguid koolidele on erinevaid. Need sõltuvad suhtumisest koolide ümberkorraldamisesse, igaühe rollist selles protsessis, kuid kind-lasti kõige rohkem konkreetsest kogemusest uues olukorras.

Me teame, et uuenduste ettevalmistamine ei olnud op-timaalne. Siiani väidetakse, et tehtud valik (põhikool ja eraldi puhas gümnaasium) oli põhi-kooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt ainus võimalik viis Türil gümnaasiumiharidus säi-litada. See on vale. Ka teised arutluste käigus välja pakutud

variandid (progümnaasium või ühes koolis kõik 12 klassi) on seadusega lubatud. Samuti jättis soovida valla juhtide suhtumine lapsevanemate küsimustesse ning ettepanekusse peatada protsess seni, kuni elementaar-sed analüüsid on tehtud.

Nüüd, kus koolides käib tõsine igapäevane töö, tuleks tehtud vead küll õppimise tarvis meeles hoida, kuid igal võimalikul sammul koole nende igapäevatöös toetada. Õpilaste-le ja õpetajatele on ümberkor-ralduste aeg olnud pingeline. Ruumide jaotuse osas ei usku-nud valla juhid ei koolide ega

ka minu esitatud argumente. 8. juunil 2010 arutas vallavalitsus minu märgukirja, et loodav Türi põhikool ei mahu Wiede-manni tänava õppehoonesse. Valitsuse istungi protokollis seisab: “Vallavalitsus on teinud ka omapoolse analüüsi ning on veendunud, et põhikool mahub praeguse gümnaasiumi peahoonesse, sest ülemineku-perioodil on võimalus kasutada ka algklasside maja.“ Kahjuks ei ole selline analüüs olnud valla-kodanikele kättesaadav ning oli ilmselt ebaõige?

Hetkel näeme, et põhikool teeb suuri pingutusi, et mahtu-da ära ka kahte hoonesse. See teeb keeruliseks tunniplaani koostamise, tekitab õpetajatele probleeme sobivate tööruumi-de leidmisel ning on õpilastele tavapärasest väsitavam. Kitsas on söögisaalis, rääkimata võim-last. Ühisgümnaasiumis on see-

vastu kasutatud vaid väike osa Tolli tänava koolimajast.

Samas on mõlemas koolis kollektiiv teinud ära suure töö, et luua turvaline õpikeskkond ning kooli tööks vajalikud alus-dokumendid. Suur, ilmselt ka huvitav on olnud töö koolide õppekava koostamisel. Seda eriti seetõttu, et seda on tulnud teha, võttes aluseks uue riiklik-ku õppekava. Heas mõttes on silma jäänud põhikooli mitme-külgsed tugisüsteemid ning gümnaasiumi õpi- ja karjääri-nõustamine. Olen näinud mõle-ma kooli juhtkonna tõsiseid samme, et leida täiendavat raha õppeprotsessi mitmeke-sistamiseks ja õppevahendite muretsemiseks. Mul on hea meel, et olen saanud siin nõuga abiks olla.

Kuid nn suurte probleemi-de lahendamiseks on vajalik vallavalitsuse vaade. Ruumi-

programmi kohta on vaja teha tegelik analüüs ning konkreetne kava mõlema kooli jaoks. Mil-liseid ruume millises järjekorras on vaja renoveerida, kuidas lahendada põhikooli spordi-tiib, kuidas teha seda õpilasi ja õpetajaid võimalikult vähe häirides ning neile töörahu või-maldades? Mõistagi tuleb pla-neerida rahaline kate. Riik on suurendanud õppevahenditele antavat püsitoetust, kuid reno-veerimiseks lisaraha leidmine nõuab täiendavat tööd.

Kutsun lastevanemaid üles oma ettepanekuid ja häid nõu-andeid koolidele edastama. Põhikoolis on selle tarbeks ko-dulehel eraldi ettepanekute link. Ka esmapilgul pisikeste murede kirjapanek aitab neid paremini märgata ning lahendada. Olen põhikooli hoolekogu liige, seega võib kirjutada ka minule aadres-sil [email protected].

Koolides toimub tõsine töö

VIIVIKA LEPPTüri vallavolikogu liige

KAIA IVATüri Põhikooli hoolekogu liige

Täpsem info www.paidekultuurikeskus.eetel 384 9137

20. detsembril kell 19 Paide Kultuurikeskuses kontsert „KINGITUS LINNARAHVALE“

Rahvaste jõululaule esitab KUNINGLIK KVINTETT

Andres Heinapuu – tenor, Erkki Targo – tenor, Meelis Hainsoo – bariton, Mait Männik – bariton, Andres Alamaa – bass

Kõlavad saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, uus-meremaa, aga loomulikult ka eesti jõululaulud.Sissepääs tasuta.

3. detsembril Paide Keskväljakul „PAIDE JÕULUKROON 2011“

10.00-16.00 väljakul jõululaatkauplejate kirjapanek www.paidelaadad.ee, tel 384 913010.00 laadalaval “Jõulukrooni” avamine, päkapikkude rongkäik

10.20 laadalaval “Jõulud Wittensteini moodi” avamine10.30 raekojas PAIde Kullapai lasteaia kontsert 11.00 kirikus Paide Gümnaasiumi jõuluootekontsert11.00 raekojas konkursside degusteerimised ja väljapanekud

11.30 väljakul Paide päästjate tegevused lastele 12.15 kirikus Pärnu segakoori Endla jõulukontsert 13.00 laadalaval päkapikkude ühtelaulmine Rosanna Lintsiga

13.45 laadalaval konkursside autasustamine13.45 raekojas PÜG Maski Taga: Betti Alveri & Heiti Talviku luule

14.15 väljakul “Järva Jõulufolk” rahvatantsijate ja ansambliga Koidupuna 15.00 kirkus “Järva Jõulufolk” kooridega

Laata juhib jõuluvana ÄrniPaide Spordihallis JÕULUMESS2. detsembril kell 12–20 3. detsembril kell 10–16

2.–4. detsembril Paides Järva PÖFF Festivali toimumispaigaks on Paide Kultuurikeskus ja Reval Kondiitri kohvik

REEDE, 2.1219.00 “HALDJAS”/ Fiona Gordon, Bruno Romy, Dominique Abel / Belgia,

Prantsusmaa, 2011

LAUPÄEV, 3.1214.00 “ANIMATED DREAMS” – ERISEANSS / Reval Kondiitri kohvikus

19.00 “AURELIE PÄEVIK” / Christian Laurence / Prantsusmaa, 2011

PÜHAPÄEV 4.1216.00 “OLED SA SEAL?” / David Verbeek / Holland, Prantsusmaa, 2010

17.00 PÖFFikohvik18.00 “MELANHOOLIA” / Lars von Trier / Taani, Prantsusmaa, Saksamaa,

Rootsi, 2011

Piletiinfo: Pilet eelmüügist 2.50 €, Pilet kohapealt 3 €

Lisainfo: http://2011.poff.ee/

30. detsembril kell 20 Paide Kultuurikeskuses

AASTALÕPU MASKIPIDU

Maagiat toob õhtusse Meelis Kubo mustkunstishow.

Publiku ette astuvad Rosanna Lints ja Lauri Lugu.

Laval tantsuteater koomilise lavastusega „Nii valge süda“

ja Stora Magnara esimest korda unplugged kontserdiga.

Tantsuks Airi Allvee ja After All.

Õhtut juhivad Karmo Nigula ning Jonathan Peterson.

Piletid novembris 13 €; 1.–6. dets 15 €; 27.–30. dets 17 €

Gruppidele alates 6 peokülastajast kehtib soodustus 10%.

Kiirematele laudade broneerimine tel 384 9137.

Varju maski taha ja tule 30. detsembril kell 20.00

Paide Kultuurikeskusesse aastalõpupeole.

Sügis, parim aeg kaevamiseksNonii, käes ta siis ongi – aasta pimedaim ja porisem aeg. Kell näitab laual alles kolme, väljas aga täiesti pime. Pidevalt hall ja sombune ilm toob tahtmatult paljudele meelde kenad valged mõtted, lumest nimelt. Saaks päev valgem ja peidaks ka po-ri ära.

Ja pori ning värskeid kae-veauke jagub tänavu ka linna vahele, sest kraavitööd käivad aasta ringi ja kohati tundub, et 24 tundi ööpäevas. Ei hoolita pi-medusestki. Ühel õhtul juhtusin nägema, kuidas töömees istus prožektorite valgel Kadri Tare lähistel oma pinnasetihendajal ja rahulikult töösaabastest kive välja koukis.

Türi veetrasside rajajad on oma töödega jõudnud nõnda kaugele, et kaugematest nurka-dest ja tänavatelt on jõutud lin-na peateele. Päris tore on päevas kordi läbi linna sõites laveeerida üleöö tekkinud liiklusmärkide vahel, põigates mööda sebiva-test traktoritest ja vilkuritega kalluritest.

Meenub üks suvine juhus, kui kuulsin ühte linnakodanikku kurtmas, et Türi tehisjärve äärsel tänaval aeti kraavid kenasti kin-ni ja külvati muru. Paari nädala pärast, kui muru juba tärkamas oli, tulid aga uued mehed ja kaevasid kõik üles, üks kaabel olevat nimelt paigaldamata jäänud. „No tulge vaadake, mis kiplasetööd nad seal teevad,“ oli ta siiralt nördinud.

Vaatamata kõigele tuleb tegijatele siiski au anda, kui liiklus on linna vahel häiritud, kannatab siiski ka kaeve-tööde piirkonnas autoga sõita – hiljuti Pärnumaal Vändras olles tuli tõdeda, et sealse-tel tänavatel võib oimetuks rappuda või siis kaotab auto nii mõnedki vajalikud jupid. Türile sarnane veeprojekt oli muutnud sealsed tänavad kuumaastikuks.

TR


haridus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kesklinna Lasteaed peab oma eelkäijaks auväärsed 80 aastat tagasi asutatud Türi lastepäevakodu, mis asus algselt Viirmanni koolimajas ja kus leidis omale päevase kodu ligi sadakond mudilast.

SIIRI POOPUUKesklinna Lasteaia õppealajuhataja

Olen uurinud ajalugu ja leidnud fakte, et Türi linna-valitsuse koosoleku protokollis nr 16 2. novembrist 1931 on otsus: „Alates 10. novembrist 1931 linna lastepäevakodu ajutiselt avada linnamajas Wäike Pärnu tänav 6 ja ajuti-seks kasvatajaks prl Johanna Maria Krein ning temale pal-ka maksta 40 krooni kuus.”

1932. aasta 16. jaanuari ajalehest Järvamaa saab kinni-tust, et eelmise aasta novemb-ris avati Türil lastepäevakodu, mis asus endises Viirmanni koolimajas. Lapsi oli ligi sada, neist linna poolt toidusaajaid 75.

Tänapäeval pole veel suu-detud leida tõendeid, et just mardipäeval oli Türi linna lastepäevakodu avamispäev. See, et novembris 80 aastat tagasi avas Türi linnavalitsus oma esimese lasteaia, on aga eespool nimetatud ajalehear-tikli ja säilinud linnaeelarvete põhjal igati usutav. Aastate vältel on 1931. aastal asutatud lastepäevakodu tegutsenud erinevates hoonetes ja nime-dega ning kannab praegu nime Kesklinna Lasteaed.

Tänavu novembris toi-musid lasteaia traditsiooniks saanud üritused – lastel käi-sid külas mardisandid, peeti mardilaata, isadepäeva ning rahvakommetega kadrikarne-vali. Täpselt 10. novembril, võimalikul 80. aastapäeval, toimus mardilaat, kus müümi-se ja ostmise heaks panustasid lapsevanemad, lapsed ja laste-aia personal. Ostudele innus-tas Laada-Mart.

Pakuti küpsetisi, käsitöö-esemeid, ehteid, mänguasju ja toiduaineid. Laat toimus õhtupoolikul ja kestis pool-

teist tundi. Kohvikus sai maitsta erinevaid jooke, lihaleiba ja õunu. Laua ääres sai näksida laadasuupisteid, uurida oste ja seltskondlikult vestelda. Laadapiltnik tegi pilte laada-melust, lastest ja peredest.

Kogutud raha eest on rühmadel plaanis osta vaipu, mänguasju, raamatuid ja liu-mägi ning teha kevadel välja-sõit. Lasteaed tänab kõiki, kes andsid laada korraldamisel oma heategevusliku panuse.

Mida tehti lastepäeva-kodus aga algusaastatel? Seda oleks tänapäeval väga huvitav teada. Mõned tolleaegsete kasvandike mälestused on kirja pandud. Neile on meelde jäänud, et liivakastis mängiti puust liivavormidega, söödi kodust kaasa võetud võileiba

ja joodi pudelist oma jooki.Jõulupeo etendusel esi-

neti marlikleitidega ning kniksutamise saatel õpiti tere-tamist ja tänamist. Kasvatajat nimetati preiliks. Lasteaeda taheti kangesti minna, sest seal oli lõbus ja hea olla. Lasteaed oli ju tolle aja kohta moodne ning esinduslik.

Saalis oli klaver, mil-le mängu saatel toimusid laulmis- ja võimlemistunnid, tualetis olid veekraanid ja sooja saadi keskkütteradiaa-toritest. Säilinud on fotod ilusast kahekorruselisest aiaga piiratud majast kiriku vastas, mis kahjuks põles maha 1941. aasta sõjamöllus.

Esimene lastepäevakodu avati Türil 80 aastat tagasi

TEAVE

Oodatakse mälestusi ja fotosidTüri lasteaia ajaloost huvitatutel pole aga senini ühtki ühispilti lastest, ülesvõtteid lasteaia igapäeva-tegemistest ega pidudest. Kutsume üles Kesklinna lasteaeda teada andma kõiki neid, kel on mälestusi või pilte 1930.–1940. aastate lastepäevakodust, et jäädvustada Türi linna hariduslugu. Kõigil, kellel on säilinud mälestusi või fotosid, palume sellest teada anda telefonidel 387 8662, 5332 8820 või e-kirjaga [email protected]

Noored kohtu-vad kohvikus1. detsembril istub laudade taha 1500 pead 15 maakonnas üle Eesti. Kohtuvad noorte esinda-jad – õpilased põhikoolist, akti-vistid keskkoolist, asjaarmasta-jad kutsekoolist, õpihimulised ülikoolist, noored emad ja isad, töötavad noored jne; otsustajad – vallavanemad, linnapead, fir-majuhid, noorsootöötajad, maa-vanemad, ühiskonnaõpetajad, riigikogulased, koolijuhid jt.

Osaluskohvikus ei küsi me sinu ametit ega vanust, tule räägi, mida mõtled noorte elust ja tulevikust, leia endale sobiv koht 15 kohviku seast ja vali meelepärased teemad. Vajalik etteregistreerimine!

Järvamaa osaluskohvik toimub Türi Kultuurimajas 1. detsembril kell 10.30–15.20

Arutamisele tulevad järgmi-sed teemad: Järvamaa visioon 2020; noored ja ettevõtlus; noo-red ja meedia; noorte tööhõive; 16-aastaselt valima; noorte osalus kohalikul võimutasandil; noorte tervis; mitteformaalne formaalses keskkonnas; vabatahtlikkus.

Vaata lisaks: www.kohvik.noortekogud.eewww.facebook.com/[email protected]

Rohkem infot ja täpsus-tavaid küsimusi just Järva-maa Osaluskohviku kohta: Järvamaa Noortekogu, Jaanika Aasa, 58116761, [email protected]

Valla koolid käisid HollandisTegemist oli Eesti, Hollandi ja Hispaania ühiskavandi „Music for everybody“ avaüritusega, kus lepiti kokku tegevuskava ja vastastikused kogemuste vaheta-mise külastused.

Laupa Põhikooli direktor iKaarel Aluoja sõnul viibisid Hollandis Amsterdamis Lau-pa Põhikooli õpetajad Riina Rätsepsoo ja Ülle Taube koos di-rektor Kaarel Aluojaga ning Türi Muusikakooli õpetaja Helen Ott koos direktor Silja Aavikuga, et kohtuda ühe sealse põhikooli ning muusikakooliga.

Kokkutuleku põhjuseks oli kolme riigi – Eesti, Hollandi ja Hispaania kuue kooli algata-tud ühine Comeniuse projekt «Music for everybody», mille avaüritus toimuski Hollandis. Kokku lepiti tegevuskava ja vas-tastikused külastused.

Suuresti muusikakasvatusele orienteeritud ühiskavandi tege-vused jaotuvad kahe aasta peale: käesolevast sügisest kuni 2013. aasta juunikuuni. Kõik koolid valmistavad üksteisele näitami-seks video mingi keelpilli õppi-misest; tutvustavad projektikaas-lastele oma piirkonna muusikuid; korraldavad virtuaalse kontserdi.Projekti järgmine ühiskogune-mine toimub 2012. aasta mais Laupa Põhikoolis.

TR

Türi kool saab teerajajaksTüri Ühisgümnaasiumi mees-kond hakkab töötama välja uud-set koolilõpetamisel sooritatavat komplekseksamit.

Alates 2014. aastast peab iga gümnaasiumilõpetaja lisaks kolmele riigieksamile sooritama ka kooli küpsuseksami. Kõikidel gümnaasiumitel oli sel sügisel võimalus kandideerida piloot-koolide hulka, kes hakkavad välja töötama kohustuslikuna sooritatavat komplekseksamit ja olema hiljem ka oma piirkonnas koolide juhendajateks. Kandi-deerinute seast valiti välja 20 kooli meeskonnad, nende hulgas ka Türi Ühisgümnaasiumi õpe-tajate töörühm.

Avaseminar „Gümnaasiumi koolieksamit toetavate juhend-materjalide ja näidiseksami-tööde väljatöötamine“ toimus 18. ja 19. novembril Tallinnas. Seal esinesid ettekannetega Tallinna Ülikooli professor Aaro Toomela, kauaegne riigieksa-mite koostaja Ülle Türk ning Haridus-ja Teadusministeeriumi õppekava talituse juhataja Ain Tõnisson.

Türi Ühisgümnaasiumi direktori Ellu Rusi sõnul teki-tasid ettekanded palju mõtteid ja küsimusi ning rühmatöödes koondati arvamused kooliek-sami korraldamise, ülesannete koostamise ning hindamise kohta. Esimese koduülesandena peavad kõik koolimeeskonnad koostama 2012. aasta alguseks eksami eristuskirja.

TR

Pianistid said koolitustTallinna Muusikakeskkooli õpe-taja-metoodik Kersti Sumera andis tasuta konsultatsioone Türi Muusikakooli klaveri eriala õpilastele, kes olid pälvinud eri-preemia konkursil “Parim noor instrumentalist 2011”.

Tallinna Muusikakeskkooli ja EMTA klaveriosakond on alates 2006. aastast korraldanud ühist galakontserti “Tõrudest tammedeni”, kus seni kuuel kontserdil EMTA kammersaalis on üles astunud pianistid alg-astme õppurist kuni kõrgkooli doktorantideni.

2009. aastast alates laienes ühisprojekt vabariigi muusika-koolide klaveriõppurite suunas. Ka käesoleval aastal anti Eesti Muusikakoolide Liidu klaveri eriala regioonide konkursil ja vabariiklikus lõppvoorus välja eripreemiad, mis võimaldavad esineda 3. detsembril 2011 kell 15 EMTA kammersaalis toimu-val suurel galakontserdil.

Pärnu regiooni klaverikon-kursil 2011 anti eripreemiaid kaks ja mõlemad tulid Türi Muusikakooli – Aldo Lengertile (õp Anne Laimetsa klaveriklass) ja Seliina Malininale (õp Miina Jõgisalu klaveriklass).

SILJA AAVIKTüri Muusikakooli direktor

Mardipäev ja isadepäev on üsna ligistikku asuvad täht-päevad. Seepärast otsustasime meie lasteaias ka vaadata läbi mineviku tulevikku.

Täpselt nende kahe olu-lise päeva vahel asuval reedel toimuski rahvamajas lasteaia isadepäeva mardipidu, kuhu kogunesid nii suured, kui ka

väikesed mardid. Mardiisa kandlemängu saatel tulid väikesed mardilapsed lauluga saali.

Mardiema rääkis vana-aja kommetest. Mardilapsed laulsid, tantsisid ja mõistata-sid mõistatusi. Mõistatuste lahendamise eest sai iga laps kingituseks helkuri.

Pereema kutsus mardipere peolauda. Iga laps kinkis isale omavalmistatud kaardi. Koos söödi omatehtud küpsisetorti, peale sai juua kuuma kohvi ja morssi.

Siis algas isadele-emadele telemängust inspireeritud mäng: „Mänguauk“, kus mäng käis mänguasjade peale. Lõpus

proovisid isad vägikaikaveos kõige tugevamat isa välja sel-gitada. Isad olid nii tugevad, et kaigas läks pooleks ja nii tuli uut kaigast otsima minna.

Nii lõppes meie reedeõhtu-ne meeleolukas pidu mardi-päevast isadepäeva.

HELI MARTINKabala lasteaia juhataja

Kabala lasteaias peeti meeles isasid ja Marte

Kesklinna lasteaia traditsiooniline mardilaat oli ka tänavu rahvarohke. Erakogu


uudised

Kui Türi linnas on toasooja hind paaril viimasel aastal püsinud stabiilne, siis Oisus ja Türi-Allikul tegutsev Avoterm OÜ on soojahinda ainuüksi selle aasta jooksul tõstnud lausa kolmel korral.

TEET [email protected]

„Vaatamata sellele, et kulud metsa ülestöötamisele suuren-dasid ka hakkepuidu hinda, on Türil toasooja tootev SW Soojus suutnud hinda hoida stabiilse-na,“ selgitab Türi Vallavalitsuse energeetik Urve Meerits. „Sa-mas on kahes teises valla kaug-kütte piirkonnas, Türi-Allikul ja Oisus tegutsev Avoterm OÜ tõstnud korduvalt toasooja hin-da ka tänavu.“

Meeritsa sõnul tuleb Oisu ja Türi-Alliku soojatarbijatel alanud kütteperioodil kütteku-ludeks maksta lausa neljaniku võrra rohkem, kui Türi linnas. „Kui Türil maksab tarbija sooja-tootjale 51.71 eurot/MWh, siis Oisus tuleb sama soojahulga eest välja käia juba 90.08 eurot. See on juba kaalukas erinevus.“

„Kui Türi Linnavara on investeerinud ka soojakadude vähendamisse, näiteks on euro-raha abiga uuendatud trassid Tehnika tänava katlamaja

tööpiirkonnas, SW Soojus kor-raldanud ümber kütmise ja hakkepuidu hankimise ning töötlemise, siis Avoterm pole seda teinud, kuigi ka temal lasub müügilepingu põhjal investeeri-miskohustus,“ selgitas Meerits. „Näiteks on Oisus asuvad maa-pealsed soojatrassid vägagi keh-vas seisukorras.

Hetkel kasutavad Avotermi sooja Oisus vaid vallale kuulu-vad hooned: rahvamaja, laste-aed, kool, perekodu jne, Türi-Allikul on kuuest korrusmajast tsentraalküttel neli. Kaks maja on lahendanud oma kütteprob-leemid põhiliselt elektri- ja ahju-küttega,“ lisas Meerits.

Lähiaastatel on OÜl Estonia plaan alustada koostootmisjaa-ma ehitamist. See võimaldaks töödelda loomse sõnniku ümber biogaasiks, millest omakorda saab toota nii elektrienergiat kui ka soojust. „See võimaldaks osa-ühingul kütta ka Oisu piirkonna elamuid, Avoterm aga ei luba ka-sutada olemasolevaid trasse, see oleks aga absurd,“ ütles Meerits.

Probleeme on Meeritsa sõnul ka kütte eest tasumisega. „Avotermi puhul nalja ei mõis-teta, kui tähtaeg kukub, hakkab viivis kohe jooksma, tasumata jätmise korral võetakse soe üldse ära ja asi antakse kohtu lahenda-da. Kusjuures viivist küsitakse

tunduvalt rohkem, kui vastavalt seadustele seda teha võiks, sa-muti jõuavad arved inimesteni tihti alles siis, kui viieteistpäeva-ne maksetähtaeg juba lõppema hakkab.“

Hetkel on Meeritsa ütlust mööda käimas kohtuvaidlus Türi-Alliku ühe kortermaja osas, kus Avotermi nõutavaid viiviseid on majaelanikel kokku kusagil nelja tuhande euro ulatuses. „See on aga kõigest üks maja. Kui inimesed ei suuda maksta ja küte välja lülitatakse, siis tekib selline variant nagu Säreveres, kus igaüks kütab, kuidas saab, ja Avoterm jääb oma varaga, mida ta ei saa enam kasutada. See on nagu kits kahe kuhja vahel, kus hein lõpuks ära läppab.“

OÜ Estonia nõukogu esi-

mehe Jaanus Marrandi sõnul on Oisus tõesti üks kallimaid küttehindu üldse. „Köetakse val-lavalitsusele kuuluvaid hooneid, OÜ Estonia hooneid ja väikest arvu kortereid. Hind on aasta-aastalt kallinenud ja samal ajal pole kütja AS Avoterm olnud huvitatud investeeringutest soojatrassidesse ega ka mujale,“ rääkis Marrandi.

„On tekkinud nn nokk lahti, saba kinni, olukord, kus kallis hind tõukab potentsiaalseid tarbijaid eemale ja hind ei saa sellises olukorras ka eriti vähe-neda, kui tarbijate hulk ei kasva. Tekkinud on pisut kummaline olukord, kus ei saa eriti aru AS Avotermi majanduslikust tege-vusest ega plaanidest, kuidas edasi minna,“ lisas ta.

Soojatootjate hinnad Türi vallas erinevad oluliselt

TEAVE

Toasooja hind koos käibemaksuga eurot/MWh ja kütjaTüri vald Türi linn – 51.71 SW Soojus Türi-Alliku – 88.35 Avoterm OÜ Oisu – 90.08 Avoterm OÜJärvamaal Aravete – 83.82 Avoterm OÜ Järva-Jaani – 82.18 Avoterm OÜ Roosna-Alliku – 88.42 Avoterm OÜMujal Eestis Vändra – 65.69 Fortum Termest AS Pärnu – 49.55 Fortum Eesti AS Haapsalu – 68.65 AS Eraküte Rakvere – 79.43 AS Rakvere SoojusAllikas: Konkurentsiamet

Kas OÜ Estonia kavandatav biogaasijaam võimaldaks Oisu alevikule odavamat kütet ja oleks alternatiiviks praegusele hirmkallile toa-soojale?

JAANUS MARRANDIOÜ Estonia nõukogu esimees

OÜ Oisu Biogaas rajab plaa-nide kohaselt soojatrassi lauda juurest asulasse ja on nõus and-

ma ka odavamat sooja. Praeguse arvestuse kohaselt väheneks sooja hind u 20%. Sooja hind sõltub loomulikult ka tarbijate hulgast ja kui tarbijaid on liiga vähe, siis moodustab sooja hinnast liiga suure osa üksnes trasside investeering.

Samas on selge, et väga külmade ilmadega on biogaasi-jaama energia omatarve väga suur ja seetõttu peab igal juhul olema käigus ka alternatiivne

võimalus kütmiseks, lisaenergia tootmiseks. Me oleme juba üle aasta püüdnud AS Avotermiga kokku leppida, et nemad os-taksid OÜ Oisu Biogaasi käest energiat ja kütaksid ise juurde.

Paraku on arusaamatutel põhjustel AS Avoterm keeldu-nud igasugusest koostööst. Ei ole õnnestunud kokku leppida ka kohtumist ettevõtte omaniku Nikolai Reismaniga, et asju sel-geks rääkida. Seepärast ei saagi

aru, missugused plaanid selle ettevõtte omanikul Oisu kütmi-sega on, sest nii nagu praegu, see ka edasi minna ei saa.

OÜ Oisu Biogaas on valmis paindlikeks kokkulepeteks ja va-jaduse korral valmis ka ise asula kütmise korraldamisega tegelema. Loodame, et koos vallavalitsuse abiga saame järgmiseks kütte-hooajaks pakkuda teistsuguseid lahendusi Oisu aleviku kütmiseks ja küttehinna alla viia.

Alternatiiviks oleks biogaasist saadav soojus

Türile kerkiv Maxima kauplus loodab uksed avada selle aasta viimastel päevadel. Selle nimel käib hetkel objektil vilgas tegevus, sest suvised seisakud, mis olid tingitud muutustest projektis, tuleb tasa teha. Kui Türi linna läbiva maantee remont on plaanitud lähiaastatele, siis vähemalt Maxima poe ulatuses on Viljandi tänav omandanud juba uue, rekonstrueerimisprojekti kohase välimuse. Teet Reier

ESPAK võtab rendile Koidula Ehituskauba poe TürilVeel selle aastanumbri sees võtab ESPAK Paide rendile Türil Kaa-re tänavas asuva Koidula Ehituskauba kaupluse.

ESPAK Paide juhataja Eno Miljani sõnul saab nii teoks juba varem planeeritud ehitusmaterjalide müügisüsteem Järvamaal. „Edaspidi on võimalik kasutada ühte kliendikaarti mõlemas lin-nas ja saada ühesuguseid soodustusi mõlemas kaupluses. Ühised suuremad laovarud peaksid tagama kauba parema kättesaadavu-se tarbijatele,“ lisas ta.

Järgmisel nädalal kogunevad Türil kodanikuühendused Vabast tahtest tegutsemine – mitte kellegi sunnil või otsese omakasu eesmärgita, see on vabatahtlik tegevus, mis on miljonitele inimeste-le üle maakera andnud elu tähenduse ja muutnud sügavalt terveid ühiskondi. Kuidas sellist särtsu sees hoida ka oma väikses külaseltsis või MTÜ-s – see on küsimus, millele mõtlevad paljud ühingute ju-hid, kes on täna ilma tugeva meeskonna ja järelkasvuta.

Kodanikuühenduste aastasündmusel 30. novembril Türi Kul-tuurimajas keskendumegi vabatahtlikest meeskondade juhtimise-le ja kooshoidmisele. Ega vabatahtlik tegevus tähenda alati kasuta jäämist. Vastupidi – kuuleme lugudest, kus vabatahtlik tegevus on juhtinud inimesed väga kasumlike ettevõtmiste juurde.

Seejuures toimub konverents täiesti ebakonverentsilikus vor-mis. Ei mingeid pikki ja formaalseid ettekandeid. See peab olema inspiratsioonipäev, milles näeb ja kuuleb valdkonna tipptegijaid kui ka saab osaleda ise uutes ja huvitavates metoodikates. Näi-teks luguteatris, mida tuleb tegema Moreno Keskus Tallinnast. Esinejatena astuvad üles näiteks Kristina Mänd, kes on aastaid töötanud Lõuna-Aafrika Vabariigis ülemaailmse kodanikuühen-duste katuseorganisatsiooni CIVIC peasekretärina.

Erinevatest juhtimise aspketidest ja tähenduse loomisest inimeste töös räägib Eesti Energia personalidirektor Riina Varts. Lisaks esineb konverentsil Rait Talvik Biotehnoloogia ja Meditsii-ni Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest, Piret Jeedas mittetulun-dusühingust Ruumiloojad ja Veigo Kell mittetulundusühingust Vormsi Smart. Täpsem info ja registreerimine: www.jarva.ee/konverents.

Konverents algab kell 10 kodanikuühenduste parimate tun-nustamisega ja lõppeb kell 17.

Lisainfo: Maiko Kesküla, SA Järvamaa Arenduskeskus, e-post: [email protected], tel 5667 5859, 385 2365.

Luuakse nõustamiskeskusMTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus on algatanud projekti “Türi nõustamiskeskuse loomine“ I etapi. Projekti rahastab Eesti-Šveit-si koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskon-na Sihtkapital.

Projekti eesmärk on arendada lastega perede toimetulekut toetavaid ja parandavaid teenuseid Türi vallas. Novembris-det-sembris toimuvad erinevate osapoolte kohtumised, et arutada läbi keskuse vajadused ja võimalused. Koostöökohtumised toimu-vad Oisu Rahvamajas 5. detsembril kell 10 ja Türi Vallavalitsuse Kabala teeninduspunktis 7. detsembril kell 10.

Kohtumistele on oodatud nii lastevanemad kui ka laste ja peredega kokku puutuvad spetsialistid ning ühendused.

Täpsem teave Tiina Larven, 518 9259, [email protected] TR

Trassid, mis Oisus soojatootjat tarbijaga ühendavad, on ehitatud veel kolhoosiajal ja on kohati üsna kehvas seisus. Teet Reier


Oisu perekodu juhataja Helle Jago elust ja tööst võiks kirjutada raamatu, meie peame katsuma tema räägutu esialgu ühte pea-tükki ära mahutada.


„Olin tudengite laps, mind hoidis terve kursus ja kuna olin ka suguvõsas esimene uue põlvkonna esindaja, hoidis mind ka suguvõsa,“ tunnistab Helle. „Nii ema kui ka isa olid tollase Eesti Põllumajanduse Akadee-mia tudengid, kellest said zoo-tehnikud.

Emapoolne vanaema oli mul suure talu perenaine, isapoolne peen linnaproua, tema arvates oli lausa uskumatu, kuidas te-ma poeg, kellest pidi kindlasti professor saama, leidis omale koolist lihtsa maatüdruku,“ meenutab Helle. „Nii möödus minugi lapsepõlv vaheldumisi maa- ja linnavanaema juures. Esimene oskas jutustada lugu-sid endistest aegadest, teine viis mind teatrisse ja kontsertidele. Nad olid tegelikult kaks täiesti vastandlikku inimest.“

Rohkem poiss kui tüdruk

„Vanaisa oli olnud Tartu Kaitseliidus tähtis tegelane, nad pidid koos vanaema ja lastega 1944. aasta sügisel välismaale põgenema, vanaema pani aga viimasel momendil kohvrid käest ja ütles, et tema ei lähe oma kodust kuhugi ja jäi, vana-isa aga läks Inglismaale, tema oleks siin nagunii hukka saa-nud,“ räägib Helle.

„Ema ja isa said pärast kõrg-kooli tööle zootehnikutena eri-nevatesse majanditesse, koduks tuli neil kohandada vana taluka-nala, mis asus nende majandite piiril. Paar aastat pärast minu sündi sain omale ka õekese. Juba üsna varakult pidin hakkama tema eestki hoolt kandma, sest vanemad olid tööl.

Olen emalt hiljem küsinud, kuidas ta julges kaks nii väikest last omapead koju jätta, täna-päeval oleks sellisel juhul laste-kaitseametnik juba ammugi meid lastekodusse paigutanud. Ema vastas, et ega tööle saanud ka minemata jätta, hirm oli tolles põlvkonnas sügavalt sees, sõda ja küüditamised – kõik oli oma jäljed jätnud,“ lisab Helle.

Lapsena oli Helle enda sõnul rohkem poisi kui tüdruku eest väljas. „Ronisin mööda puid, mängisin jalgpalli ja kaklesin külapoistega. Olin väikest kasvu ja kondine, nii õnnestus mul ennast aasta võrra nooremaks luisata ka suvisesse pioneerilaag-risse pääsemisel.“

Muutus tuli Helle sõnul suvel enne kaheksandat klassi. „Kui kunagi anti välja raamat “Tütarlapsest sirgub naine”, siis minu puhul oleks võinud vabalt

kirjutada raamatu, kuidas poisist sirgus neiu,“ naerab ta.

„Ühe suvega kasvasin ma tub-listi pikemaks, tumedad juuksed pleekisid heledaks, sügisel kooli minnes ei tundnud mu pinginaa-bergi mind enam ära, kui tahtsin tema kõrvale istuda, ütles ta, et see koht on juba hõivatud.“

Unistas lapsena korstnapühkijaametist

Keskkooli läks Helle Tartu viiendasse, kus süvaõppena tuli omandada teadmisi bioloogia-geograafia alal. „Kuigi olin ka ise poolenisti linnatüdruk, tundsin ma end seal natuke kehvalt, mit-te et ma ennast rumalaks oleksin pidanud, seda mitte, lihtsalt koolikaaslased tundusid kuidagi väga targad, laia silmaringi ning avara mõttemaailmaga.

Viieaastasena oli mu unis-tuseks saada korstnapühkijaks. Sest see mees, kes mööda katu-seid turnis, tundus mulle noo-rema õega hakkamasaamiseks väga olulise autoriteedina. Ütle-sid, et kui sa sõna ei kuula, tuleb korstnapühkija ja viib su kaasa. Sellega oli kõik lahendatud.“

Hiljem asendus korstna-pühkija tsirkuseartistiga. „Lap-sena olid telerist näidatavad tsirkuseetendused üheks mu lemmikuks. Loomad mulle aree-nil ei meeldinud, see trikitamine tundus loomade jaoks kuidagi ahistav, meeldisid aga akrobaa-did. Põhikoolis oli meil kehalise kasvatuse õpetaja, kes korraldas ka võimlemistreeninguid, võtsin minagi nendest osa, kuigi mul peale painduvuse akrobaadiks saamiseks erilisi eeldusi pol-nud.“

Kui keskkool läbi sai, oli aeg ametit valida. Helle sõnul oli pe-rekonna ja Tartu traditsioone ar-vestades ainuke valikuvõimalus Tartu ülikool. „Kaalusin korra ka geoloogiat, aga onu, kes oli seda õppinud ja oli toona ülikoolis ka õpetamas, laitis mõtte kohe ma-ha, et naised ning geoloogiame-tiga seonduvad raskused, pikad retked, mägimatkad ei sobi ikka kuidagi kokku.

Minu linnavanaema oli ol-nud lastesõimes meditsiiniõde, nii tundus mullegi see laste eest hoolitsemine kuidagi lähedase ja sobilikuna. Loomulikult oli mu sooviks seda, mida kahe kooli-järgse aasta lasteaiatöö käigus kogesin, paremaks teha. Muuda-tusi sai teha aga juba lasteaia ju-hataja ning et selleks saada, tuli kõiki traditsioone eirates asuda õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti.“

Helle tõdeb, et konkurss õppekohtadele oli toona karm, kakskümmend tahtjat ühele kohale. Kooli kiitusega lõpeta-des võis esimesena teha valiku ette antud töökohtade seast. Toonane haridusministeeriumi inspektor ja õppejõud Tiiu Pe-terson üritas saata teda Tartusse ühte põhjakäinud lasteaeda üles

töötama. Võimalik oli jääda ka Tallinna „Minu jaoks oli hästi oluline saada iseseisvasse ellu- see tähendas omaette elamispin-da, Tallinnas pakuti aga kõigest ühiselamutuba ning Tartus oleks tulnud jääda vanematekoju ela-ma. Siis palus üks kooliõde, et asuksin tema asemel Türile kas-vatajaks, selle pakkumise juurde anti väljastpoolt tulijale lootust ka korterile.”

Lubadused jäidki paberile

“Loomulikult polnud keegi kohalikest võimuesindajatest hiljem sellisest lubadusest kuul-nudki ning esialgu sai minu elukohaks lasteaia logopeedi kabinet. Elasin seal ligi kaks aas-tat ning koos kabinetiga sain ka logopeedi ametikoha.

Peatselt hakati mulle aga ka juhataja kohta pakkuma. Kuigi algul ei tahtnud ma sellest mi-dagi kuulda, juhataja palk oli näiteks vaid paari rubla võrra suurem, kui minul, siis hiljem tundus, et sellega võin saada la-hendatud oma korterimure ning ka lasteaia tarvis annab üht-teist välja kaubelda.“

Loomulikult jäigi see pikaks ajaks vaid sõnadeks paberil. Kuigi lasteaia hoone oli uus, siis selle seisukord aga kohutav: ka-tus jooksis läbi, aknad kukkusid eest ja keldrisse tungis aeg-ajalt solgivesi.“

Juhataja üheks esimeseks suuremaks katsumuseks oli päev enne kooli algust, kui naaberma-ja solk lasteaia keldri sõna otse-ses mõttes põlvini täis pressis.

„Paari pisara ja palumisega õnnestus mul saada sanitaar-epidemioloogiajaamalt nõusolek lasteaia sulgemiseks. Solgist aga vabaneda ei õnnestunud.Haridusosakonna juhataja tõi kohale ühe trossiga mehe, kes oli nii purjus, et suutis vaevu kodu poole roomata, kui olin tal pea õigesse suunda pööranud,“ mee-nutab Helle.

Mehest maha jäänud trossi ja spetsialisti abiga õnnestus siiski reoveest vabaneda. „Töö tegija küsis tasuks viiskümmend rubla. Täitevkomitee tegi mulle siis näilise preemia, allkirja an-des nägin, milliseid preemiaid toonased võimumehed endale tegid, need olid kordades suure-mad kui minu palk.“

Samas tunnistab ta, et laste-aial polnud akendele kardinaidki ette panna, rääkimata siis vilet-sast katusest ja katkistest ustest. „Lapsi oli tollal majas kuni 320, kaksteist rühma, osa neist ka öörühmad, personali nimekirjas koos lapsepuhkusel naistega pea sada inimest. Türil tegutses sel ajal ka Nurmenuku lasteaed, mille olii ehitanud ümberkaud-sed jõukad majandid ja mis oli vägagi korralikult sisustatud, meie jaoks ei jagunud haridus-osakonnal vahendeid.“

Loomulikult käis lasteaia-juhataja kohaga kaasas võimu-

meeste arvamus, et sellisel ametikohal olev inimene peab tingimata kuuluma ka partei ridadesse. Helle meenutab: „Eks mulle anti õige pea märku, et nüüd oleks õi-ge aeg kirjutada avaldus ja kommunistlik partei võtaks mu kohe ava-süli vastu. Prooviti küll hea, küll kur-jaga. Mina aina põiklesin kõrvale, et kas ma olen ikka selliseks austavaks ülesandeks valmis ja kes mind soovitab jne. See aga ei aida-nud, lubati soovitajad ot-sida ja kui Türi rakukeses ei

meeldi, lu-

b a t i Paide par-teilastega liituda. Üks kunagi hävituspataljonis olnud miilitsamees tuli ja ütles otse: „Mina, tüdruk, sinuga küll nii-moodi ei mängiks, mina laseks su lihtsalt maha.“ Aasta kestnud pealekäimine oli häirivalt ahis-tav, hakkasin tasakesi kaaluma – ehk saab selle ohverduse eest midagi lasteaiale remondiks ja sisustamiseks küsida. Palusin lõpuks oma elutargalt onult nõu. Tema uuris, kas olen partei põhi-kirja lugenud, ja lisas, et selle dokumendi järgi on parteisse kuulumine eelkõige südametun-nistuse küsimus. Mu praktiliste kaalutluste varju jääma hakanud südametunnistus sai seepeale silmapilk sõnaõiguse tagasi, ütle-sin pakkujatele lihtsalt, et jätku mind rahule, ja nad jätsidki.“

Uus võim tõi uued tuuled

Asjad hakkasid Helle sõnul paremuse poole minema siis, kui linnavõim vahetus. „Kiitus sellistele tegusatele meestele nagu Theo Aasa, Tähve Milt ja Kaarel Aluoja. Kui tulime lõpuks rajooni alluvusest linna võimupiirkonda, saime hakata ka reaalselt oma töötingimusi parandama, pandi uus katus, esimesena terves maakonnas olevatest suurtest hoonetest sai-me pakettaknad jne. Selle suure ümberehitustöö juures sain palju

nõu ja abi Enn Mägerilt.Eks ma ole kohati olnud ka

natuke naiivne ja liialt inimesi usaldav, maailmaparandamise meeleolus ongi tihti selline tun-ne, et sul on suurepärane mees-kond, kellega on kõik raskused võidetavad, ning kui siis avastad, et mõni sellest meeskonnast on sinu usaldust ära kasutanud ning kuritarvitanud, on raske, paganama raske. Veelgi raskem on kõrvalseisjatele tõestada oma ausust. Seda liigutavam ja jõudu-andvam oli, kui paljud inimesed tulid tänaval ligi ning muretsesid tehtud ülekohtu pärast.“

Kuus aastat Järvamaa Laste-abikeskuse direktori tööd teinud ja aastal 2006 Järvamaa parima sotsiaaltöötaja tiitli pälvinud Helle on pärast selle ametikoha koondamist pööranud pilgu taas koduvalda.

Alates eelmise aasta suvest on ta koos heade kolleegidega loodud Oisu Perekodu juhataja. „Me ei tea, mis nendest lastest tulevikus saab, kui nad pere-kodust lahkuvad. Meie püüame teha kõik selleks, et nende edasine elutee kulgeks nagu igal teiselgi noorel. Kui nad oma eluga tulevikus hakkama saavad ja toime tulevad, on see kiitus meiegi tööle.“

persoon

Helle Jago: korstnapühkija asemel juhataja

HELLE JAGO

12. juuni 1953, Tartu linnAbielus, kaks täiskasva-nud poega 1968–1971 Tartu 5. Kesk-kool bioloogia-geograa-fia süvaõpe1971–1973 kasvataja Tar-tu lastepäevakodudes1973–1977 Tallinna Pe-dagoogiline Instituut, koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala kiitusega1977–1978 Türi 1.Laste-päevakodu logopeed1978–2004 Türi 1. Laste-päevakodu praegune Kesklinna lasteaed juha-taja1996–2005 Türi Linna-volikogu liige, haridus-komisjoni esimees2005–käesoleva ajani Türi Vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liige1992–2004 Türi linna, Karkkila (Soome) ja Amali (Rootsi) alushariduse ja sotsiaalvaldkonna koos-tööprojektide eestvedaja1997–2000 OÜ TAAS lektor (pedagoogika, psühholoogia)2004–2010 Järvamaa Lasteabikeskuse direktor2010–Lõuna-Järvamaa Lasteabiühingu juhatuse liige, Oisu Perekodu ju-hataja

Ülle Kuldkepp


külaelu

Ääreala olla ei tähenda tingimata tühje korterma-ju ja mahajäetustunnet: oma kodukohast hoolivad inimesed, olgu selleks siis külaselts või sõpruskond, suudavad ühiste tegemiste abil nii mõndagi korda saa-ta. Korda tehtud külaplats või rajatud mänguväljak on kindlasti kenad näited.


Neljapäeva hommikul pool kümme on Kahala külas vaikne. Kuna tean, et kohaliku raama-tukogu hoidja ja samas ka Türi vallavolikogu liige Viivika Lepp ootab mind raamatukogus, mil-le asukohast mul aimugi pole, otsustan oma otsimisoskused proovile panna ja ilma kõrvalise abita sinna jõuda.

Tegelikult on Kahala Võhmast niiöelda kiviviske kaugusel, kahe asumi vahele jääb vaid põld, maja ja Järva-maa piiri tähistav silt. Pärast silti Kahala juba paistabki. Rõõmsalt triibulise külasildi järel jäävad paremale poole teed 1970.–1980. aastatest pärit kortermajad, vasakule paakümmend aastat varem ehitatud elamud, paar üksikut taluhoonet seisavad tühjalt ja meenutavad nukralt endiseid aegu.

Tööd leitakse kodukohast kaugemal

Korrusmajade vahele ma otsingud suunangi, tundub nii loogilisena, et mõnes kor-teris leiduks raamatukogule paslik koht. Paraku ei miskit, põnevaim leid, mille ühe kuuri tagant avastan, on pisut päevi-näinud tõukekelk. Kiri „Kahala-Jackass“ kelguistmel annab tunnistust sellest, et vähemalt talvisel ajal siinsetel noortel te-gevusest puudust ei tule.

Kahjuks pole sellel hommi-kul näha ei vanu ega noori, ei olegi kedagi.

Ja raamatukogugi on tegeli-kult vaid ühe telefonikõne kau-gusel, lihtsalt sealsamas triibuli-se külasildi ja suurte kuuskede

taga. Lisaks raamatukogule asub samas ka velskripunkt, kus kahel päeval nädalas võtab abi-vajajaid vastu perearsti õde.

Sel hommikul on tervise-kontrollile pääsu ootamas ka Kahala noorim elanik, viie-kuune Getter koos ema Kati Tõraverega. „Järva Teataja on mitmeid kordi Kahalast kirju-tades kasutanud ühte fotot, kus on noored emad oma lastega. Aga tegelikult selline elu meil siin ongi, palju noori emasid, kelle mehed või elukaaslased omale töö leidnud mujal Eestis või väljaspool seda,“ selgitab Viivika Lepp.

Kui pärin seepeale Katilt, kelle teinepool käib tööl Soo-mes, kuidas siis ühel noorel perel Kahalas elada on, arvab ta, et elada saab, kuigi kaalutud on ka päriselt piiri taha asumist. See, et seda siiani pole tehtud, ei ole Kati sõnul tingitud sellest, et sealne elukeskkond sobiv poleks.

„Pigem vastupidi, sotsiaal-ne kindlustatus, hea tervis-hoiusüsteem ja rahulik ümbrus tõotavad seal just laste jaoks paremaid tingimusi kui hetkel siin. Keeleõpe on ehk see, mis hetkel on pisut kolimisotsust edasi lükanud, aga sellestki saab tahtmise korral üle,“ arvab Kati.

„Me ei tunne ennast siin ääremaa elanikena, lihtsalt meie

tõmbekeskus asub naabermaa-konnas,“ ütleb Viivika Võhma-le viidates. „Kui raamatukogu aknast välja vaadata, paistab koolimaja, kuhu siit kandist käib üle paarikümne lapse, kätte ära.“

Ääremaa tunnet rõhutab tema sõnul pigem see, et koduvalla haridusekorral-dajad on selle omandamise kaugeltnurga lastele suhteliselt keeruliseks teinud. „Ühelt poolt on muidugi kena soov, et kõik vallas elavad lapsed saaksid haritud ka valla koolides, samas on meie kui lastevanemate ning ka laste jaoks raske ja kulukas sõita siit kolmkümmend kilo-meetrit Türile huviharidust omandama.”

Kuid loodetavasti pole kooliskäimise mured need, mis valla servakese peal asuva küla inimesi heidutama peaksid. Vähemalt koolieelsele seltskon-nale on hiljaaegu kortermajade vahele kerkinud vahva mängu-väljak ja peatselt peaks sinna li-sanduma ka palkidest paviljon. Kus siis mujal kui ikka koduões on lapsele parim mängupaik.

Mahetoidu kokakool ja küünalde kaunistamine

Kahalast Ollepale on kaks ja pool kilomeetrit. Tuleb mui-dugi hoolega teeviitasid jälgi-da, muidu võib lihtsalt Ollepa asemel Villeveresse jõuda. Kui

eespoolt hakkab paistma kõrge raudteetamm ja selle tagant kortermajad, siis teadke, et ko-he oletegi Ollepal.

Kõige esimese maja viima-sest trepikojast võib peale ma-jaelanike kõrvitsate ja purkide leida ka raamatukogu. Kenad remonditud ja valgusküllased ruumid on kohalikule rahvale nii lugemisvara hankimise kui ka kokkusaamiste kohaks.

„Oktoobris näiteks toimu-sid siin mahetoidu kokakool ja küünalde kaunistamise töötuba. Viimase teemaks oli lemmikraamatu kangelane,“ räägib Viivika. Koos temaga on

raamatukokku külaelust pajata-ma tulnud Annely Meerbach, kelle pere asus Ollepale elama kuus aastat tagasi.

Elukohaks on Meerbachidel kunagise raudteepeatuse per-rooni lähistel asuv talumaja. Kunagise sellepärast, et täna-seks on tänu raudteeuuendu-sele peatus liikunud tükikese maad Võhma poole. „Arvesta-des sellega, et raudteel käimine on keelatud, tuleb meil nüüd jaama jõudmiseks teha kenake ring läbi küla,“ ütleb Annely.

Maja, kus Annely pere elab, kannab Kõrtsi talu nime. Pere-naise teada olevat seal kunagine

Kahala ja Ollepa: tervitusi valla äärekese pealtKabala eakad külastasid VilleveretKabala eakate klubi kohtub iga kuu kolmandal neljapäeval kell 12.00. Tavaliselt leiab kohtumi-ne aset Kabala Rahvamajas, sel korral aga seadsime keerasime Villevere sotsiaalmaja ja küla-toa poole.

Esmalt külastati Arved ja Eha Lõhmust, kes külalised rõõmsa-meelselt vastu võtsid ning oma kodu näitasid. Arved maalib kauneid pilte, perekonnas on käsitööpisik ning perenaised on hea südamega, mida võis näha väga paljudest toalilledest, mis kõikjal silma rõõmustasid.

Perekond Lõhmuste juurest jalutati Villevere sotsiaalmajja, kus teisel korrusel asub Villevere külaseltsi tuba. Sotsiaalmaja asukad ootasid meid juba ning seeniorid naisrahvatantsurühm Segadik alustas jalakeerutusega. Helgi Kess oli ette valmistanud väikese nukuetenduse, Arved Lõhmus lasi pillikeeltel heliseda ning ühiselt jõuti tantsida muu hulgas ka perekonnavalssi.

Külatoas ootas meid rikkali-kult kaetud laud ning külaseltsi eestvedaja Monika Riga oli valmis uute kangastelgede taga veidi õpetussõnu jagama. Päeva lõpetuseks lauldi mitmeid ühis-laule ja tõdeti, et külas käia on alati tore, seda tehakse varsti uuesti. Aitäh kaasaaitajatele!

Kabala eakate klubi nimel,LEIDA MILBER

Kirnas saab meisterdadaLaupäeval, 26. novembril toi-mub meisterdamise õpituba Kirna seltsimajas.

Kell 16 algavate tegevuste käigus õpitakse munakarpidest valmistama parafiiniga kaetud süüteroose.

Need on ilusad ja kasulikud asjad tule tegemiseks. Lisaks saadakse praktilisi kogemusi erinevate advendiseadete val-mistamiseks.

Õpitoa juhendaja on Riina Annus. Lisateave: Liia Randmaa, tel 5667 7413.

Jõulupeod Olle-pas ja VilleveresOllepa küla laste jõulupidu toi-mub reedel, 16. detsembril kell 13 Ollepa külatoas.

Oodatud on kõik huvilised.Katame koos jõululaua!Lisainfo: Viivika Lepp, tel

5349 4141.Villevere küla laste jõulu-

pidu toimub esmaspäeval, 26. detsembril kell 12 küla pargis, mittesobivate ilmastikuolude korral käsitöötoas.

Osalema on oodatud Villevere küla alla 15aastased lapsed.

Lisainfo: Monica Riga, tel 5690 7290

TR

Kahala kortermajade vahel on vähemalt lastel olemas uus ja kena mänguväljak kiikede, liivakasti ja liumäega.

Rõõmsalt triibuline külasilt tervitab Kahalasse saabujaid.

Fotod: Teet Reier


Õnnelik rongiõnnetus Ollepas8. mai varahommikul 1939 aastal väljus reisirong nr 12 Mõisaküla jaamast, et suunduda Tallinna. Ollepa jaama juures sõitis rong valesti seatud pöörangu tõttu kõrvalteele, kus seisid tühjad kaubavagunid. Rong sõitis kolmele kaubavagunile otsa, toimus tugev kokkupõrge, mille tagajärjel reisirongi auruvedur paiskus koos tendri ja selle järel olnud pagasivaguniga rööbastelt välja.

Auruvedur vajus seejärel poolküljeli liiva, pagasivagun sõitis ühe rattapaariga teelt välja. Kaks kinnist kaubavagunit ning platvorm-vagun, millele reisirong otsa sõitis, purunesid peaaegu täielikult ja paiskusid segamini peateele. Umbes 40–50 m ulatuses rikuti ka raudtee. Raudteede Talituse kahju oli seegaa üsna suur: seda hinnati 3000–4000 kroonini.

Inimeste jaoks oli õnnetus siiski üpris õnnelik. Vedurijuht ja tema abi said vaid kergelt põrutada, reisijatest, keda rongis oli õnneks vähe, sai kolm kergemalt kannatada. Ülejäänud inimesed pääsesid suure ehmatusega.

Kõik reisijad toimetati edasi Türi jaama sealt Ollepale tellitud mootorvaguniga. Türil koostati tagavaravaguneist uus rong, millega reisijad jõudsid kolmveerandtunnise hilinemisega sihtjaama. Ollepal kulus rusude koristamiseks üle kahe tunni, rongide läbilaskmiseks tuli aga paigutada peatee rööpaid õnnetuskohas pisut kõrvale ning eemaldada ka külili oleva auruveduri korsten, mis on õnnetuspaigas tehtud piltidel hästi näha.

Mõisakülast toodud abitööjõuga asuti liikluse taastamise järel vedurit üles tõstma, aga see võttis keerukuse tõttu juba palju rohkem aega. Õnnetuskohal käis ka raudteekomisjon: Raudteede Talituse ekspluatatsiooniameti juhataja kolonel Elias (Ilja) Kasak, veoameti juht insener Peeter Orle, ehitusameti 6. jaoskonna juhataja insener Ernst Jänes, tema abi Aleksander Kukk ning inspektor Riives. Õnne-tuses süüdistati Ollepa jaama piletimüüjat-valvurit Edgar Valentini, kes tol hetkel valveametnikuna oli jätnud pöörangu valesse asendisse. Ollepa jaamaülem viibis õnnetuse hetkel kõrvalteel asuvate vagunite juures laadimist jälgimas.

Ollepa lahing 1905. aastal1905. aasta 19. detsembril toimus Ollepal kokkupõrge Tõrvaaugu-Villevere poolt lähenenud mõisapõletajate salga ja kohalike mõisnike organiseeritud relvastatud üksuse vahel.

Mõisapõletajad olid enne seda põletanud Kolu ja Laupa mõisa-hoone ning Tõrvaaugu metsaülema maja ning liikusid nüüd Kabala poole. Mõisnikud olid lasknud nad oma käsilastel eksiteele viia, et tee on puhas, ning varitsesid neid Ollepa mõisa õunapuuaias. Ollepa majade kohale oli lehvima seatud ka punalipp.

Mõisnikud lasksid mässajad üle raudtee õige lähedale tulla, et oma jahipüssidest neid seda paremini trehvata ning avasid siis tule. Revolutsionäärid vastasid paukudega. Nii arenes väike lahing, kuid mitte kauaks. Distsiplineerimatu ja sõjakunstis hoopis vilumatu tulekangelaste jõuk, juhuslikult saadud püssiloksudega varustatud, sattunud lausa lagedal ootamatult varjus pesitseva vaenlase tule alla, ei võinud kuigi kaua vastu panna. Nende juht sai surma, ka tema adjutant, samuti kaks hobust.

Revolutsionäärid põgenesid, jättes kuus raskesti haavatud meest vanasse Ollepa kõrtsi. Lahingus osales mõisnike poolel umbes 60 ja mässajate poolel 40 meest.

TEAVE

Kahala külas elas seisuga 01.01.2011 144 inimestAjalooliselt on Kahala kuulunud Liivimaa Pilistvere kihel-konda. Hiljem juba Paide rajooni ning Järva maakonna koosseisu.

Ollepa külas elas seisuga 01.01.2011 90 inimestKirjasõnas mainiti küla esimest korda 1599. aastal nime-ga Holubie. Mõis rajati siis XVII sajandi alguses1926 rajati Ollepa jaamahoone1955 avati Ollepal algkool, mis tegutses 1968 aastani1959 moodustati kolhoos nimega Kalev. Selleks ajaks olid Ollepal olemas juba algkool, sidejaoskond, kauplus ja koorejaam. Edukalt töötas klubi

viinapood ehk monopol asunud, sealt siis ka tõenäoliselt selline nimi.

Küla koos tegusa seltsiga

Meerbachide pere on alatine kaasalööja külaseltsi korraldatud üritustes, olgu selleks siis talgud, jaanipäev või suvelõpupidu. „Meil on siin mõned tühjana seisvad ja müügis olevad talu-majad, tore, kui mõni noor ja hakkaja pere siia omale kodu leiaks. Selline, kellel oleks huvi ja tahtmist ka külaelu elavdada-edendada,“ arutleb Annely.

Seda, et noored tee Ollepale leiavad, näitavat ka see, et viima-

se viie aasta jooksul on Ollepasse elama asunud mitu peret, kus on kasvamas ka lapsi.

Viivika sõnul asutati Ollepa Külaselts 17. veebruaril 2006. „Külaselts kasutab külaplatsina endise Ollepa algkooli ümbru-ses olevat parki. Ühistegevus toimub omaalgatuse korras ning vabatahtlikkuse alusel. Esimene ühine külaplatsi võsast puhtaks raiumine toimus aga juba aasta enne külaseltsi moodustamist. See oli vahetult enne valdade ühinemist ja suurt ühisüritust “Kosjavoor”.“

Külaseltsi tegemistest anna-vad põhjaliku pildilise ülevaate

mahukad fotoalbumid raama-tukogus. Raamatukogu ise on Viivika ütlust mööda Ollepal alatest 1949. aastast. „Enne seda tegutsesid ümbruskonnas Rassi ja Pibari lugemisring ning Kaba-la-Rassi raamatukogu. Viimane toodigi 1949. aasta suvel üle Ollepale. Aastatel 1958–1995 oli Ollepa külaraamatukogu juhatajaks legendaarne Neida Rõuk, kes lisaks raamatukogu juhatamisele oli ka kohaliku käsitööringi eestvedaja, Ollepa külanõukogu saadik ning Kabala vallavolikogu liige.“

Ringiga kodukülla tagasi

Raamatukogu töö aga võttis Viivika üle Neida minialt Evelt aastal 2005. Eve on alati valmis

abistama teda nii nõu kui ka jõuga siiani. „Olen Ollepa küla elanik juba kuusteist aastat ja avastasin üsna hiljuti, et minu esivanemad on samuti Ollepa külas elanud. Jäljed sellest ula-tuvad aastasse 1795 ja nimeni Andres Raaga,“ räägib Viivika. „Tõeline äratundmisrõõm val-das mind, kui ma selle infoni jõudsin. Andres rajas oma kodu Kurlasse ja sellest Kurla kodust olen jõudnud tiiruga mina tagasi Ollepale.“

Kusjuures just need Kurlas veedetud koolivaheajad ja suved panid Viivika sügavamalt mõtle-ma küla, külaelanike ja kooste-gutsemise rõõmude peale. Nüüd saab ta nautida neid rõõme koos Ollepa inimestega.

Kahala ja Ollepa: tervitusi valla äärekese pealt

Uusim ehitis Ollepas on pisut Võhma poole kolinud rongipeatus.

Kevadistel talgutel “Teeme ära 2011” said nii suured, kui ka väikesed panna käed külge külaplatsi koristamisel. Erakogu

TÜRI RAHVALEHT 25. november 2011 TÜRI RAHVALEHT 25. november 2011 98

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi valla Aasta Küla on KabalaTüri vallavalitsus kinnitas Aasta Külaks 2011 Kabala küla. Võitja osaks saab rändauhind ning 320 euro suurune rahaline preemia.

2011. aasta aktiivsema küla väljaselgitamiseks korraldatud konkursile laekusid kolme küla ankeedid. Lisaks Kabala külale olid kandidaatideks esitatud veel Mäeküla küla ning Särevere alevik. Tugevateks kandidaatideks osutusid kõik kolm.

Kabala külale tõi võidu külaelanike aktiivsus ning erinevate asutuste omavaheline hea koostöö. Koostöö koordineerijaks on aktiivsete eestvedajatega Kabala Kultuuri ja Spordi Selts. Ühes-koos planeeritakse nii külasiseseid kui ka laiemale üldsusele suu-natud ettevõtmisi. Traditsiooniliste sündmustena korraldatakse Kabala laulupidu, mälumängu, jaanipäeva tähistamist, suvepidu ning jõulu- ja aastavahetuse pidusid. Eriti suurt tähelepanu pööra-takse tervise edendamisele, seetõttu on mitmed iga-aastased ühis-tegevused just sportlikku laadi ettevõtmised. Näidetena saab nimetada kas või populaarseid perespordipäevi. Üheskoos võe-takse osa ka erinevatest maakondlikest konkurssidest ja otsitakse rahastusvõimalusi sündmuste sisukamaks muutmiseks.

RIINA TRUMMkülaliikumise ja seltsitegevuse spetsialist

Algab jõulukaunistuste konkurssJõulukuul on tavaks kaunistada oma ümbrust nii kodus kui ka töö juures. Vallavalitsus kutsub tänavu kõiki ehtima oma hooneid ja rajatisi ning kaunistamistegevusse kunstipärasemalt panustanutel on võimalus võita auhindu.

1.–24. detsembrini välja kuulutatud jõulukaunistuste kon-kursil arvestatakse objektidele jõulumeeleolu loomiseks lisatud väikevormide, valgustuse või muude kaunistuste teemakohasust. Samuti hinnatakse kaunistuste sobivust hoonete, rajatiste, väike-vormide ja haljastusega. Jälgitakse moodustuvat ansamblilisust, harmoonilisust või kontrastsust ning lahenduse idee originaalsust ja funktsionaalsust. Hindamisel arvestatakse ka, kuidas on osa-tud ära kasutada krundi asukoha või hoonete arhitektuuri eri-pärast tulenevaid võimalusi, samuti selle mõju ulatust ja sobivust avalikku ruumi. Kokkuvõtvalt öeldes hinnatakse objekte tervikli-ku ruumimõju järgi. Kategooriaid on kolm: 1) eramud ja aiamajad – elu- ja majandushooned kompleksselt koos vahetus mõjuruumis asuva õuealaga; 2) korter- ja ridaelamud koos ümbritseva mõju-ruumiga ning 3) äri- ja ühiskondlikud hooned koos ümbritseva mõjuruumiga, mida käsitletakse ühise tervikuna olenemata nen-de funktsioonist.

Ettepanekuid konkursil osalemiseks võib teha igaüks nii suuli-selt kui ka kirjalikult. Ettepanekud on oodatud 1.–24. detsembri-ni Türi Vallavalitsuse haljastusspetsialistile telefonidel 384 8257, 5332 4268 või e-kirja aadressile [email protected].

Iga kategooria võitja saab auhinnaks 35 eurot.Jõulukaunistuste konkurss on iga-aastase valla konkursi “Kau-

nis koduvald” teine osa.REELIKA MARRANDI

haljastusspetsialist

Valla eakatele toimub jõulupiduEsmaspäeval,12. detsembril kell 13–17 toimub Türi Kultuurima-jas valla eakate jõulupidu. Pidu juhib, naljajuttu ajab ning vikto-riini ja muud ühistegevust korraldab Aime Vilu Tartumaalt. Jõulu-õnnistuse annab EELK Türi koguduse õpetaja Teet Hanschmidt ja tervitussõnad ütlevad vallajuhid. Meeleolu loovad Helen Ott ja Siret Heinaste Türi Muusikakoolist. Tantsumuusikat mängivad Andris Avamere ja Ants Oidekivi. Kaetud on teelaud.

Eakate kollektiividel on võimalus õpitut näidata ja osale-jaid rõõmustada 1–2 etteastega. Palume soovist teada anda 5. detsembriks e-posti aadressil [email protected] või tel 384 8231, 5332 6401. Kuna on laudadega pidu, palume osaleja-tel end registreerida 5. detsembriks Türi Vallavalitsuse telefonil 384 8200. Samas anda teada ka transpordisoovist.

Kell 12 alustab buss marsruudil Villevere – Kabala Rahvamaja – Retla bussijaam – Oisu Rahvamaja – Taikse Kultuurimaja – Säre-vere kauplus – Türi Kultuurimaja ning kell 17 tagasi.

KATRIN SOOMETSkultuuri- ja välissuhete spetsialist

5. detsembril on suletud Kabala, Kolu, Laupa, Oisu, Taikse, Türi ja Änari raamatukogu, sest töötajad viibivad koolitusel. Avatud on Ollepa ja Türi-Alliku raamatukogu.

Detsembri teisel poolel toimub Järvamaa Keskraamatukogus aastalõpuseminar, kus peavad osalema kõik maaraamatukogu-hoidjad. Kahjuks pole lehe ilmumise ajaks see kuupäev veel teada. Palume jälgida teavet raamatukogudes ja täpsemat informatsiooni leiab ka valla kodulehelt www.tyri.ee/kultuur/Türi Raamatukogu

ESTA SAKSATüri Raamatukogu juhataja

Detsembris on taas kord võima-lik taotleda Türi valla eelarvest huvihariduse omandamisel teh-tud sõidukulu osalist hüvitamist. Kulu hüvitatakse Türi Vallavoli-kogu määruses kirjeldatud tingi-mustel ja korras ning eesmärgiga, et transpordikulu osalise hüvita-mise kaudu soodustada Türi val-la laste huvitegevuses osalemist.

Tuletan meelde, et huvihari-duse omandamisel tehtud sõidu-kulu osalist hüvitamist on õigus taotleda Türi vallas elava põhi-kooli ja gümnaasiumi õpilase seaduslikul esindajal, kui õpilane osaleb osalustasuga huviringi või treeningurühma tegevuses, huvitegevuse toimumise koht asub vähemalt 3 km kaugusel taotleja elukohast ning huvite-

gevuses osalemist on tõendanud ringijuht või treener.

Taotluse nimetatud sõidu-kulu osaliseks hüvitamiseks saab õpilase seaduslik esindaja Türi Vallavalitsusele esitada kolm korda aastas, perioodil sep-tember–november tehtud kulu hüvitamise taotluste esitamise tähtaeg on 15. detsember 2011.

Hüvitise määramise ja hüvitise suuruse otsustab valla-valitsus vastava komisjoni ette-panekute alusel.

Türi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond kontrollib enne komisjoni koosoleku toi-mumist taotluste vormikohasust ja vastavust määruse tingimuste-le. Osakonnal on õigus nõuda taotlejalt taotluses esinevate

puuduste kõrvaldamist.Sõidukulu ei hüvitata, kui

komisjon on välja selgitanud, et taotleja on esitanud valeand-meid või hüvitamise eeldused ei ole täidetud.

Juhingi siinkohal kõigi taot-lejate tähelepanu asjaolule, et perioodil septembrist novembri-ni tehtud kulu hüvitis tuleb välja maksta eelarveaasta lõpuks, seega tuleb taotlemisel olla väga tähelepanelik ja taotlus esimese korraga õigesti vormistada. Puudustega taotlused küll tagas-tatakse taotlejale ning antakse tähtaeg nende puuduste kõrval-damiseks, kuid jõulueelsel ning -järgsel perioodil on taotlejal ringijuhte-treenereid keeruline kätte saada.

Teada on ka taotlusi menetle-va komisjoni koosoleku aeg – see on 20. detsembril ning komisjon teeb otsuse ainult korrektsete taotluste kohta. Puudustega taotlused tagastatakse ning need vaadatakse uuesti läbi alles 2012. aasta alguses.

20. detsembri komisjoni otsuse põhjal koostab vallavalit-suse haridus- ja kultuuriosakond Türi Vallavalitsuse korralduse eelnõu ning hüvitis makstakse taotlejate pangakontole hilje-malt 29. detsembril 2011.

Tähtajaks esitamata taotlusi läbi ei vaadata, seetõttu ärge tähtaega (15. detsember 2011) maha magage!

KÜLLE VIKSharidusspetsialist

Huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu hüvitamisest

Novembrikuu alguses moodus-tas Türi Vallavalitsus enamiku valla haridusasutuste hooleko-gusid ning kinnitas nende koos-seisu 2011/12. õppeaastaks. See-tõttu on paras aeg meelde tuleta-da, mis organ hoolekogu on ning kuidas see toimib.

Mis on hoolekogu?

Lasteaia hoolekogu on koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) järgi alaliselt tegutsev or-gan, kelle ülesanne on jälgida, et lasteaia õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvide-le ning teha sellesuunalist koos-tööd lasteasutuse personaliga. Lasteaia hoolekogusse kuuluvad õpetajate esindaja, iga rühma vanemate esindaja ja Türi valla esindaja.

Kooli hoolekogu on põhi-kooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) järgi alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste pare-maks lahendamiseks.

Kooli hoolekogusse kuulu-vad Türi Vallavolikogu kui kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate,

vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioo-nide esindajad moodustavad hoolekogu koosseisus enamuse.

Hoolekogu koosseisu kuulu-vate vanemate, vilistlaste ja koo-li toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda kooli töötajate hulka, et välistada hoolekogu liikme sõltuvus oma tööandjast – nii on seaduseandja määranud.

Haridusasutuse direktor on hoolekogu ees aruandekohus-tuslik.

Nagu eespool kirjeldatud, on lasteaia hoolekogu üles-anded võrreldes kooli omaga pisut konkreetsemad ja kitsa-mad. Kooli hoolekogu puhul aga räägitakse seaduse tasandil erinevate huvigruppide ühiste-gevusest erinevate funktsioonide täitmisel. Mida mahukamad ülesanded on hoolekogule antud ning mida laiem haare tal oma tegevuses on, seda kõrgemad on ka nõudmised inimestele, kes hoolekogusse kuuluvad. Üles-annete paljusus ning lahendata-vate probleemide hulk eeldavad hoolekogu liikmelt haridusalast oskusteavet, teadmisi kohaliku omavalitsuse toimimisest, eel-arve koostamise põhimõtetest, süsteemi tundmist jms. Hoole-kogud täidavad eriseadusest (KELS või PGS) tulenevaid ülesandeid, näiteks kooskõlas-tavad või annavad hinnangu

erinevatele asutuse põhitegevust reguleerivatele dokumentidele, on toeks arengueesmärkide seadmisel, hindavad asutuse eelarve planeerimist, soovitavad, toetavad, nõustavad. Kuigi hoo-lekogud ei kogune väga sageli (vähemalt neli korda aastas), on nende töö asutuse toetami-sel siiski suuremahuline ning süvenemist ja aega nõudev. Ko-gukondlikus plaanis on tegemist üsna suure vastutusega, seda eriti just keerulistel ja (rahaliselt) ebamugavatel aegadel.

Õigused ja kohustused

Põhikooli- ja gümnaasiumi-seaduse järgi on õpilasel ning vanemal õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaid-lusküsimuste korral. Kui õpilasel ja vanemal juba kord selline õigus on, siis kaasneb hoolekogu liikmele kohe kohustus osata neid vaidlusi lahendada – seega tuleb olla sama tark kui kooli juhtkond, et vaidlus lahendataks pädevalt ja õigetest asjaoludest-faktidest lähtudes. Samal ajal tuleb olla ka eetiliselt pädev – hoolekogu liikmele laieneb kon-fidentsiaalsuskohustus ehk kõik õpilasi ja/või nende peresid puu-dutav teave, mis hoolekogu liik-mele tema ülesannete täitmisel teatavaks on saanud, peab te-ma teada ka jääma. Viimatini-metatu pole kõikidel siiski alati õnnestunud.

Kirjutatud on, et haridus-asutuse direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Aru-andekohustuslik ei tähenda, et direktor igast oma liigutusest hoolekogule raporteerib või et juht peab igat oma üksikotsust hoolekogule selgitama. Eeldatak-

se, et direktor selgitab oma juh-timisotsuseid, vahendab asutuse toimimise ja arengu seisukohast olulist teavet, teavitab hooleko-gu tekkinud probleemidest ning tagasisidestab hoolekogu sea-duslike otsuste ja etepanekute täitmist. Seda kõike selleks, et hoolekogu saaks omakorda oma ülesandeid täita. Heas mõttes ongi tegemist pigem partner-lusega, sest ka Eesti Vabariigi haridusseadus täpsendab, et haridusasutuste juhtimisel ühendatakse juhi isiklik vastu-tus, kollegiaalne otsustamine ja ühiskonna järelevalve.

Seega ei ole üks haridusasu-tus ainult selle pidaja oma või direktori oma või ainult huvi-gruppide oma. Haridusasutus ongi oma loomult erinevate huvipoolte ühistegevus, mis on lõppastmes ei millegi muu kui ühiskonna teenistuses. Kõigeks selleks on aga jaotatud rollid ning ametikohustused ning see kooslus on tõhus siis, kui igaüks teeb just seda, milleks just tema kutsutud ja seatud on.

Koostöö

Haridusasutust juhib ja selle eest vastutab lõppastmes direktor, hoolekogu ei saa võtta endale direktori funktsioone ega hinnata ümber iga tema otsust.

Igal hoolekogu liikmel on õigus alati pöörduda nõu ja abi saamiseks valla ametiasutuse vastava osakonna poole, hari-dusasjades on selleks haridus- ja kultuuriosakond. Lapsevanemal, kes soovib kooli õppe- ja kasva-tustegevuse või arendustegevuse kohta sõna sekka öelda, soovitan eelkõige pöörduda selle inimese poole, kelle ta hoolekogusse en-da huvisid esindama valis.

Haridusasutuste hoolekogu olemusest ja tööst

KÜLLE VIKSharidusspetsialist

Aasta lõpp valla raamatukogudes

TÜRI RAHVALEHT 25. november 2011 TÜRI RAHVALEHT 25. november 2011 9

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi valla ühendustelt ooda-takse 1. detsembriks pro-jektikavandeid. Toetuste taotlusi võetakse vallamajas vastu neljapäeval tööpäeva lõpuni.

Vastavalt kodanikeühen-duste ühistegevuse toetamist reguleerivale Türi Vallavolikogu määrusele saavad mittetulun-dusühingud ja seltsingud esi-tada 1. detsembriks kavandeid

järgmise aasta I poolaastaks pla-neeritavate ürituse korraldami-seks. Seltsid ehk registreeritud mittetulundusühingud saavad lisaks taotleda ka projektitoe-tust ning tegevustoetust 2012. aastaks.

Tegevustoetuse taotlemise eelduseks on ühingu aasta rin-gi toimuv tegevus ning selles taotluses kajastatakse ühingu üldkulusid, mida ühekordse

ühistegevuse projekti sees kajastada pole võimalik. Ära-märkimist väärib asjaolu, et ürituste korraldamise taotlus-te puhul on oluline 50%-lise oma- või kaasfinantseeringu olemasolu ning projektitoe-tust eraldatakse kuni 10% ulatuses planeeritud projekti kogumahust teistest fondidest positiivse rahastusotsuse saa-nud projektikavandite kaas-

finantseerimiseks. Taotlemise täpne kord ja

taotluste vormid on kätte-saadavad Türi valla kodu-lehel. Lisaks saab infot ja taotlusvorme ka Türi Valla-valitsusest külaliikumise ja seltsitegevuse spetsialist Rii-na Trummilt.

RIINA TRUMMkülaliikumise ja seltsitegevuse

spetsialist

31. detsembril algab Eesti üheteistkümnes rahva- ja elu-ruumide loendus, mis lubab selgust luua paljudes tähtsa-tes küsimustes Eesti elanike kohta.

Loenduse küsimustele vas-tamine on igale Eesti elanikule kohustuslik, sest ainult siis, kui meil on täpne ja ajakoha-ne statistika meeste ja naiste arvust ning erineva vanuse, hariduse ja elukutsega inimes-te paiknemisest, saame oma ühiskonnale seada mõistlikke tulevikusihte.

Rahvaloendus on ainus võimalus vajalikke andmeid saada ja seetõttu on loendusel osalemise kohustus kirjas ka riikliku statistika seaduses. Rahvaloendus annab rahvale justkui silmad ning rahvas, kel puuduvad rahvaloenduse andmed, ei tunne iseennast. Kasutagem siis võimalust, mis meil on, ja anname ka tänasele Eestile silmad, et näha, millised me tegelikult oleme.

Vastused ainult statistika tegemiseks

Loendusel kogutud and-med aitavad hiljem vastata nii paljudele olulistele küsimuste-le. Inimeste paiknemise järgi saab näiteks teada, kas teede ja ühistranspordivõrk vastab

inimeste vajadustele, milliste sotsiaalteenuste järgi hakkab eri piirkondades vajadus tek-kima. Neile ja teistele tähtsa-tele küsimustele vastamiseks on vaja üksnes statistikat. See tähendab, et loendusel kogutud isikuandmed on kaitstud ja neid ei anta edasi kolmandatele osapooltele. Ka riigiasutustele mitte. Statistika tegemisel eraldatakse vastus-test ka inimeste isikuandmed. Seega ei pea keegi kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensioni-maksed.

Rahvaloendus algab 31. detsembril e-loendusega, kus terve kuu jooksul on võimalik kõigile küsimustele vastata internetis. Interneti teel loen-dusel osalemiseks peab olema võimalus kasutada arvutit ja internetti ning veebilehel asuvasse ankeeti sisselogimine toimub ID-kaardi või inter-netipanga kaudu. Koht ei ole seejuures oluline: olgu selleks siis enda või oma lähedaste kodu, töökoht, raamatukogu või koguni buss. E-loenduse keskkonnas on olemas kõik vajalikud juhendid ja abi saab küsida ka Statistika-ameti infotelefonil 625 9100 või e-posti teel aadressil [email protected]. E-loen-

duse ajal vastab infotelefon kõigil nädalapäevadel kell 8–22, küsitlusloenduse ajal veebruaris ja märtsis esmas-päevast reedeni kell 8–18.

Tuleb ka rahvaloendaja

Kes e-loendusel osaleda ei soovi või ei jõua, võib oodata hoopis rahvaloendaja külastust – nemad hakkavad inimesi külastama alates 16. veebrua-rist ja teevad seda kuni märtsi lõpuni. Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg.

Statistikaameti palgatud 2200 rahvaloendajat hakka-vad inimesi külastama alates 16. veebruarist. Neid tunneb ära Statistikaameti väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse kirjadega salli järgi. Selleks, et andmete kogumine oleks kõigile võimalikult mu-gav, on loendajate käsutuses sülearvutid ja kunagi ei küsi nad inimestelt nende sisse-tulekut.

Küll aga jätkavad endiselt oma tööd teiste uuringutega seotud Statistikaameti küsitle-jad ja neid ei tasuks karta, vaid küsida igalt külaliselt, kes end

küsitleja või loendajana esit-leb, töötõendit, millel kindlasti peab olema pilt.

Kogu info rahva- ja eluruu-mide loenduse kohta on leitav aadressil www.REL2011.ee ning detsembrikuu jooksul jõuavad kõikidesse postkasti-desse ka loendust tutvustavad voldikud.

KARIN VOLMERStatistikaamet

Rahvaloendus hakkab vastuseid otsima

TEAVE

Rahva- ja eluruumide loendus 2011• 31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga• E-loendus: 31. detsem-ber 2011 – 31. jaanuar 2012• Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012• Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohvrit, teie palganumbrit ei küsi ja enne 16. veebruari teid loendama ei tule. • Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.• Rahvaloendusel osale-mine on kohustuslik.

Vald müüb kinnistutTüri Vallavalitsus kuulutas Türi vallas Lokuta külas asuva Türi vallale kuuluva Männiku kinnistu (pindala 7,6 ha) võõrandamiseks välja suulise avaliku enampakkumise ja kehtestas kinnistu võõrandamiseks suulise avaliku enam-pakkumise korra.

Kinnistu enampakkumise alghind on 4900 eurot. Enampakku-mine toimub 12. detsembril kell 15 Türi Vallavalitsuse haldushoone (asukoht Türi vald, Türi linn, Kohtu tänav 2) III korruse saalis.

Kinnistuga on võimalik tutvuda tööpäevadel. Konkreetne aeg tuleb eelnevalt kokku leppida Türi Vallavalitsuse varade ar-vestuse spetsialistiga (Signe Tõõtsu, telefon 384 8249, e-post [email protected]).

Täpsemalt on suulise enampakkumise korra ja tingimustega võimalik tutvuda Internetis Türi valla veebilehel investeeringute kataloogis aadressil www.investeeringud.tyri.ee ja Türi Vallavalitsuse kantseleis. Infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815.

Lasteaia detailplaneeringustSärevere lasteaia detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitati vas-tuväide lasteaia ehitamisele Särevere alevikku Mäe tänava äärde ning ettepanek kavandada selle asemel köögiviljamaa või looduspark.

14. novembril osales Särevere lasteaia detailplaneeringu avalikul arutelul 23 inimest. Vastuväidet kaitses ainult vastuväite esitaja, ülejäänud koosolekul osalenud toetasid planeeringut ega soovinud köögiviljamaa või pargi rajamist lasteaia asemel. Leiti, et Türi valla üldplaneeringus lasteaia rajamiseks kavandatud maatükk on laste-aiale sobivaim asukoht.

Türi Vallavalitsus arutas 22. novembri istungil vastuväidet ja selles sisaldunud ettepanekut, arvestades avaliku arutelu tulemusi. Türi Vallavalitsus ei pea võimalikuks muudatuste tegemist vastuväite põhjal, kuna mis tahes muudatuste tegemine ei vastaks vastuväites taotletud eesmärgile. Sellise eesmärgi täitmiseks tuleks algatada üld-planeeringut muutev detailplaneering, mida Türi Vallavalitsus ei pea vajalikuks, põhjendatuks ega mõistlikuks.

TÜRI VALLAVALITSUS

Algab töötutele mõeldud projektMTÜ Süda Eesti Sotsiaalkeskus käivitab jaanuaris 2012 Euroopa Sotsiaalfondi kaasfinantseeritava projekti „Tugiteenuste kaasabil töö-turule“, millega pakutakse tugiisikuteenust Järvamaa üheksas omava-litsuses ja isikliku abistaja teenust seitsmes omavalitsuses.

Projekt kestab 2013. aasta lõpuni ja selle maksumus on 215 000 eurot, sh ESF toetus 191 735 eurot. Projekti käigus osutatud tugi-isikuteenuste tulemusel on eesmärk suurendada Järva maakonnas 80 pere iseseisvat toimetulekut ja kaasatust ühiskonnaellu; 20-le puudega lapse vanemale luua võimalus siseneda tööturule ja tuua hõivesse 30 projektis osalenud töötut. Tugiisiku teenus on mõeldud toimetule-kuraskustes perede vanematele. Tugiisik aitab kaasa pere erinevate probleemide lahendamisele, mis takistavad lapsevanemal tööle minna (motiveerimatus, infopuudus, igapäevaeluga toimetulematus, sõltu-vus, probleemid lastega jne).

Lisaks motiveerib, nõustab ja suunab tugiisik sihtgruppi erineva-tele tööturuteenustele ning toetab neid tööturule sisenemisel (cv-de koostamine, tööandjatega suhtlemine jne). Kokku saab Järvamaal tööd 11 tugiisikut (enamasti osaline tööaeg).

Isikliku abistaja teenust pakutakse eelkõige puuetega lastele, et nende vanemad saaksid tööd otsida ja tööle asuda kas täiskoormuse-ga või osalise tööajaga. Isiklikud abistajad töötavad üldjuhul kohaliku lasteaia juures ajal, kui puudega laps on lasteaias. Vastavalt vajadusele saab teenust osutada ka lapse kodus. Kokku võetakse tööle üheksa isiklikku abistajat.

ENEKEN SAVI MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse projektijuht

Veeprojektis valmivad trassidTüri linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike ning reovee-pumplate projekteerimis- ja ehitustööd on sealmaal, et Türi Kommu-naalasutusele on üle antud ja sellega loodud ühisveevärgi ja -kana-lisatsiooniga liitumisvõimalused mitme Türi linna tänava elanikele. Üle on antud Kalevi, Vambola, Vabaduse, Mäe, Mäekalda, Linnu, Küti, Nooruse, Põik ja Raja tänava trassid. Ühisveevärgi ja -kana-lisatsiooniga liitumiseks vajamineva informatsiooni leiab valla ko-dulehelt www.tyri.ee/info veeprojektist/abiks liitujale või pöörduda OÜ-sse Türi Vesi Türi, Tehnika 7 (E–R 8.30–16.30, lõuna 12–13, tel 384 7295).

Eesti Põhjaveekomisjon kinnitas 16. novembril Türi linna uue loodava veehaarde põhjaveevaru, mis on oluline samm linna uue vee-haarde rajamisel. Türi linna uus veehaare rajatakse lääne pool Pärnu jõge paiknevale maatükile Türi-Alliku külas, mis asub Taikse–To-ri–Türi-Alliku maanteest lõuna pool. Veehaare koos veepuhastusjaa-maga peaks plaani kohaselt valmima 2013. aasta kevadeks.

JAN RAUDSEPPOÜ Türi Vesi

Pärast 10. novembril Taikse kultuurimajas toimunud ra-jatava veisefarmi keskkonna-mõjude hindamise programmi avalikku tutvustust ja arutelu hakkab programmi eestvedaja mõjusid hindama ja kirja pa-nema.

OÜ Estonia taotles Türi Vallavalitsuselt projekteerimis-tingimusi Türi vallas Taikse külas Vana-Piibu ja Noor-Piibu katastriüksustele veisefarmi rajamiseks. Loodavas farmis ka-vandati pidada 1200 lehma ja 1500 noorveist, rajada silohoid-la ning lägahoidla ja olemasole-vad ehitised rekonstrueerida.

Keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnajuhtimis-süsteemi seaduse kohaselt on sellise veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 450 lüpsilehma või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist, olulise keskkonnamõjuga tegevus.

Sellest tulenevalt algatas Türi Vallavalitsus 20. sep-tembri 2011 korraldusega nr 610 mainitud ehitiste laienda-miseks ja rekonstrueerimiseks keskkonnamõjude hindamise. 10. novembril toimus Taikse kultuurimajas OÜ Estonia Taikse veisefarmi laiendamise ja rekonstrueerimise keskkonna-

mõjude hindamise programmi avalik aruelu. Selle käigus tutvustati hindamise metoo-dikat ja anti võimalus kõigil osapooltel väljendada oma probleeme, ohtusid, muresid, ettepanekuid, mida võiks hin-damisel arvesse võtta.

Edasi hakkab keskkonna-mõju hindaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ mõjusid hindama ja kirja pane-ma. Protsessi käigus on võimalik nii elanikkonnal kui ka kõigil osapooltel oma arvamusi väljen-dada ning korraldataval ühisel arutelukoosolekul erinevatelt osapooltelt ka vastuseid saada.

Soovitan kasutada ka või-malust arutada oma probleeme arendaja, OÜ-ga Estonia ning saada ülevaade, mida tegelikult on kavandatud.

Keskkonnamõjude hinda-mine peaks valmis saama orien-teerivalt veebruaris 2012 ning siis on välja toodud ka kõik-võimalikud mõjud ning saadud vastus küsimusele, milline võiks olla olukord pärast veisefarmi rajamist.

Veisefarmi rajamise lõplik otsustaja on Türi Vallavalitsus.

URMAS KUPPmajanduse- ja planeeringuosakonna

juhataja

Veisefarmi rajamisest Taikse külla

Ühendused saavad esitada taotlusi


sport

Kuni 12.12 Eesti Akvarellistide Ühenduse aastanäitus Türi Kultuu-rimajas6.12 kell 19 Maian Kärmase kontsert Türi Kultuurimajas7.12 kell 19 Vana Baskini Teater „Äärmiselt piinlik“ Oisu Rahvama-jas. Lisainfo Piret Lai 5340 35519.12 kell 12–18 ja 10.12 kell 10–14 jõulumeelne kunstimüük Türi Kultuurimajas. Oma ehteid, jõulukaarte, keraamikat, klaasikunsti, dekoratiivnukke, aegumatuid kalendreid, maale ja palju muud paku-vad kunstnikud Türilt ja mujaltki9.12 kell 15–18 õpilaste jõululaat Türi Noortekeskuse siseõues. In-fo ja müüjate/esinejate registreerimine 7. detsembrini tel 5647 6285 (Loona Pärl)10.12 kell 21 Kevade kohviku tantsuõhtu. Hoolikalt valitud menu-lood eelmisest sajandist! DJ Rein Liivik. Pilet 2 €11.12 kell 18.30 puuetega laste jõulupidu Türi Kultuurimajas12.12 kell 13 Türi valla eakate jõulupidu Türi Kultuurimajas. Koh-tade broneerimine 5. detsembrini tel 384 820013.12 kell 10.30 Viljandi lasteteatri Reky jõuluetendus „Kaks päka-pikku“ Türi Kultuurimajas. Pilet 4.50 €13.12 kell 11 jõululaat Oisu Rahvamajas. Lisainfo Piret Lai, 5340 355114.12 kell 19 Eesti Filharmoonia Kammerkoori jõulukontsert Türi Kultuurimajas. Kavas Olav Ehala, Arvo Pärdi, Tõnu Naissoo, Veljo Tormise, Cyrillus Kreegi ja Francis Poulenci jõululaulud. Dirigent Da-niel Reuss. Tasuta. Eelnevalt kohad broneerida tel 387 824815.12 kell 19 vokaalansambel Noorkuu jõulukontsert ja külaline Rosanna Lints Türi Kultuurimajas. Pilet 10 €. Sissepääs alates kell 18.30. Kuni 7a lapsele on sissepääs tasuta, kui istub piletiga saatja süles.15.12 kell 12 Kabala eakate klubi kokkusaamine Kabala Rahvama-jas. Lisainfo Katre Saar, 5300 398718.12 kell 17 jõulupidu lastele Taikse Kultuurimajas18.12 kell 17 Türi Kultuurimaja kollektiivide advendikontsert “Adventus Domini” Türi Kultuurimajas. Tasuta

18.12 kell 18 Katrin Karisma advendikontsert “Sinu rõõmsad jõu-lud” Oisu Rahvamajas23.12 kell 20 jõulupidu ansambliga Svips ja Ervin Lillepeaga Taikse Kultuurimajas. Lisainfo Piret Lai, 5340 355126.12 kell 15 klubi Ehavalgus peoõhtu Türi Kultuurimajas28.12 kell 18.00 Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri ja Ees-ti Õpetajate Segakoori aastalõpukontsert Türi Kultuurimajas. Solistid Ragne Saul (sopran) ja Tõnu Mina (viiul), dirigent Lilyan Kaiv. Pilet 4/2 €29.12 kell 14 MTÜ Elulõnga Õis jõulupidu Oisu Rahvamajas30.12 kell 19 suur aastalõpupidu ansambliga Karavan Türi Kultuu-rimajas. Põnevad üllatused. Pääsmed müügil Türi Kultuurimajas – 30. novembrini 13 €, alates 1. detsembrist 15 €. Info ja broneerimine tel 387 8248 või [email protected] 30.12 kell 20 aastalõpupidu Oisu Rahvamajas31.12 kell 20 Kabala aastavahetuspidu Kabala mõisas. Ansambel Vint, õhtut juhib Margo Hussar. Pilet eelmüügist 7 €, koolinoortele 2 piletit ühe hinnaga, samal õhtul kohapeal 10 €. Lisainfo Katre Saar, 5300 398731.12 kell 24 aastavahetuse ilutulestik Türi linnas

Advendi- ja jõuluaja muusika Türi kirikus 27.11 kell 11 I advendipühapäeva jumalateenistus, laulab EELK Türi koguduse ansambel4.12 kell 11 II advendipühapäeva kontsert-jumalateenistus, laulab ansambel Meelespea Tallinnast 11.12 kell 11 III advendipühapäeva jumalateenistus, laulab sega-koor OiReTa, dirigent Eda Liblik18.12 kell 11 III advendipühapäeva jumalateenistus, laulavad Eda Liblik ja Külli Kiivet20.12 kell 18 Türi Põhikooli jõulukontsert27.12 kell 11 kontsert „Laulame koos jõululaule”. Kaastegevad ko-guduse ansamblid ja solistid

kuhu minna TuriKevade kodu

klõps Saada oma klõps aadressil [email protected]

Keset külma ja kõledat sügist on kena mõelda soojadele ja suvistele asjadele. Nende mõtetega koos sobib siia kenasti see pilt, mis tehtud suvel Türi tehisjärve ääres, kus tublid töömehed nii maal kui ka vees olid ametis veevõtutoru paigaldamisega. Sündmusest sündis üks luuleline mõte. Kus on soojal suvel kõige parem olla? Ikka kopa sees! Kes on kopa sees? Eks ikka kopamees! Miks on ta kopa sees? Sest tal kopp on ees.

Teet Reier

Jalgpalliklubi Türi Ganvix kindlustas teises liigas püsi-mise viis mängu enne hooaja lõppu. Pärast hooaja lõppu küsisin klubi eestvedajalt ja juhatuse liikmelt Vitali Gansenilt hinnangut hoo-ajale ja sellele, kas II liigas ka järgmisel aastal jätkatakse.


Kuidas läks Ganvixil tänavu-ne hooaeg?

Hea on see, et meeskond kindlustas endale teises liigas püsimajäämise juba viis mängu enne hooaja lõppu. Neljateist-kümne võistkonna seas jäime kümnendale kohale, kaks vii-mast langes liigast automaatselt välja.

Halb oli see, et meie mõned mängijad ei tahtnud mängudel käia ja mõtlesid välja erinevaid põhjusi mitteosalemiseks, vahest oli siin tegemist ka motivatsioo-nipuudusega.

Kuidas meeskonna liikmed hooaja vastu pidasid ja keda võiks esile tõsta?

Enamus põhimängijaid olid tublid ega muidu me poleks 10 võistkonna hulka pääsenud. Kindlasti tooks meie võistkon-nast esile Kristo Kiige, kelle vali-sime ka hooaja parimaks mängi-jaks. Kui mängisime Türil meie lähikonkurendi Paide Kumake-sega ja olime kaotusseisus 0 : 2, siis Kristo ise lõi ühe vastuvärava ja motiveeris mehi kaotusseisust välja tulema ning mängu lõpptu-lemuseks oligi viik 2 : 2.

‘Millised on plaanid järgmi-seks hooajaks ja ka tulevi-kuks?

Järgmisel aastal on plaan edasi mängida ja endast parim anda. Veebruariks peame otsus-tama, kas mängime järgmisel hooajal II või III liigas. Selline otsus on tingitud asjaolust, et osa mängijaid järgmisel aastal meie klubi ridades ei mängi ning noored mängijad kahjuks ei

taha täie koormusega treenida. Noored on II liiga jaoks pisut nõrgad aga loodan, et ka nemad arenevad.

Isiklikult oleks soov jätkata II liigas, oleme selle nimel ka vaeva näinud.

Kuidas on uute mängijate ja järelkasvuga?

Hetkel uusi mängijaid pole, aga uue hooajani veel aega on. Meie 1999–2000 sündinud pois-tel on siiani hästi läinud. Kolme aasta jooksul on nad saavutanud kolmanda ja esimese ning sellel aastal teise koha. Juba selle ni-mel tahaks hoida põhivõistkon-da, et noored selle aastate pärast üle võtaksid. Novembri lõpus saame Kristo Kiigega jalgpallli C-treeneri tunnistused. Praeguse seisuga loodan, et meeste võist-konda hakkab juhtima Kristo Kiik, keda mehed austavad ja minu meelest on ta hea treener ja teeb asja südamega.

Tahaks kindlasti tänada kõiki meie toetajaid: Türi Valla-

valitsus, TP Konepajat Eesti OÜ, AS Edelaraudtee, Türi SKL, AS Agromarket, AS Taure, Roosna-Al-liku Pakiauto, Aivelo Mööbel OÜ, AS Desert Piimatööstus/Dayri, Micromat OÜ, AS Kuma, AS KEK-i Ehitus, Eesti Kultuurkapi-tal, Finnforest Eesti AS, Türi Vesi OÜ, Metsajõe puhkemaja, raama-tu „Türi Jalgpalli aegade väravas“ autorid, Ganvix Kaubandus OÜ.

Tänan Türi Ganvixi JK mängijaid ja kõiki teisi, kes aita-sid meid sellel aastal!

Türi Ganvix lõpetas hooajaTEAVE

Türi Ganvix JK kutsub noormehi ja mehi trenni.Treeningutele on ooda-tud ka I-VI klassi poisid. Treeningud toimuvad tal-vel 2-3 korda nädalas nii Särevere ja ka Türi MGM võimlas. Tulge jalgpalli mängima!Teave: Kristo Kiik tel 551 3602

Vald toetab noorsportlase ettevalmistust võistluseksTüri Vallavalitsus toetab 80 euroga orienteerumisklubi JOKA noorsportlase Evely Kaasiku osalemist Eesti suusaorienteerumise koondise ettevalmistuslaagris.

Teisipäevasel vallavalitsuse istungil otsustati toetada 80 euro-ga orienteerumisklubi JOKA noorsportlase Evely Kaasiku osale-mist Eesti suusaorienteerumise koondise ettevalmistuslaagris. mis toimub Põhja-Soomes 26. novembrist 11. detsembrini.

Ettevalmistulaagri ajal, 3.-4. detsembril, toimub samas ko-has rahvusvahelise suusaorienteerumise hooaja avavõistlus, kus Kaasiku stardib nii lühi- kui ka tavarajal. Toetust valla hõbedase aumärgiga autasustatud noorsportlasele taotles MTÜ Orienteeru-misklubi JOKA.

Ujujad võtsid mõõtu Oli 1999. aasta sügis, kui Paide ja Türi spordijuhid Indrek Kivi-mäe ja Mati Sadam panid aluse Järvamaa seeriavõistlustele uju-mises, mis algselt olid mõeldud Järvamaa ujujatele. Aastatega on üritus võitnud sedavõrd populaarsust, et osalejaid on tänaseks üle Eesti. Kokku on sisehooajal 5 etappi ning võisteldakse vaheldumi-si Türil ja Paides.

Selle hooaja Türi etapi võistlused peeti 19. novembril. Võist-lejaid kogunes üle kaheksakümne. Külalisi oli Tartust, Tallinnast ja Sauelt. Türi ujujatest olid edukamad Veli Iva, Risto Kadalipp ja Markus Viks. Veli oli 13–15aastaste vanuseklassis võidukas 50 m vabaujumises ajaga 26,70. Samuti oli tema liblikujumise võidu tagajärg 27,84 ühtlasi Järvamaa uueks rekordiks. 100 m seliliujumises oli Veli kõige napimalt teine, aeg 1.08,35. Risto oli ülivõimsalt esimene 100 m rinnuliujumises, aeg 1.11,72. Lisaks sai Risto veel kaks kolmandat kohta; 50 m vabaujumises ajaga 27,24 ja 50 m liblikujumises ajaga 30,78.

Meesteklassis oli Markus Viks 100 m rinnuliujumises teine ajaga 1.14,85 ja 50 m vabaujumises kolmas ajaga 27,38.

Rõõmu tegid ka kõige nooremad Türi ujujad, kes on alles oma ujujatee alguses. Kuigi pjedestaalikohti veel ei saavutatud olid tule-mused tublid ja toimunud on ka märgatav edasiminek. 10aastaste tüdrukute vanuseklassis tuli Anitra Lukjanov kaks korda viiendaks – 50 m vabalt 49,25 ja 50 rinnuli 1.07,41. 10aastaste poiste hulgas olid türilastest edukaimad kaksikvennad Jago ja Hugo Kadak. Jago oli 50 m vabaujumises kuues ja sama koha saavutas Hugo 50 m rinnuliujumises. Tublilt ujus ka aasta vanem Markus Metsalu.

Järgmine seeriavõistluse etapp peetakse juba 10. detsembril Paides. Vahepeal tuleb jälle rõõmuga harjutada.

OTTO MÄNNAujumistreener

Kuma Foto


vana ja uus

1932. aasta sügisel süttis meierei kõrval olev hoone. Hävingust pääses tol hetkel küll meierei, kuid tänaseks on siiski kogu Ollepa Piimatalituse kunagine uhke hoone varemetes ja laguneb.

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: [email protected] www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet Reier

Türi valla lehekülgede toimetaja:Silvi Lukjanov

Korrektor: Reet Piik

Küljendaja: Elin Kalda

Raamatupidaja: Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liige:Auris Rätsep

Trükkija: AS Kroonpress

Levitaja: AS Eesti Post

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel [email protected].

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

u 1925

Ollepa Piimatalituse meierei oli omal ajal üks uhkemaid ettevõtteid külas.

teated

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaalinnadest, küladest,inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljattel 525 8325

UUED KODANIKUD!

ALFRED MEINART KAASIKU 16.10.2011MIRELLE TONSKA 18.10.2011DENE-LY LEPISTE 27.10.2011MARKUS PIIRITS 13.11.2011

Palju õnne!

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

ANTS MURU 23.10.2011URMAS HEIN 23.10.2011LEIDA LASS 29.10.2011

EVDOKIA BLOKHINA 30.10.2011BIANKA VALDMANN 03.11.2011

LEIDA NÕLVAK 03.11.2011VIKTOR BOTIN 05.11.2011AGATHE AREN 05.11.2011ERICH SIRENDI 14.11.2011

HELJU RABA 14.11.2011LAINE MÄNNILAAN 16.11.2011

ja avaldab kaastunnet omastele.

KUULUTUSED

Kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide projekteerimine, pai-galdus ja hooldus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee

Ostame VANA KODUTEH-NIKAT ja VANARAUDA: el./gaasipliidid, pesumasinad, boi-lerid, arvutid jne, probleemseid tooteid (katlamajad, mahutid, kasvuhooned jne), autoosi ja autoromusid. Pakkuda võib kõike. Demonteerime ja veame ise. ALATI PARIM HIND! Ra-ha kohe kätte. Rohkem infot tel 5670 7523 või 5592 5998.

Taaskasutuskeskus Paides Lai tn 5 võtab vastu riideid, jalatseid, nõusid, raamatuid, heliplaate,

1932Fotod René Viljati kogust

kassette, valgusteid, lasterõi-vaid, mänguasju, kodutehnikat, mööblit ja muud kaupa. Komis-jonimüüki võtame mööblit ja kodutehnikat. Tel 5635 7005.

Teraviljakasvatusega tegelev talu soovib osta ja rentida põllumaad Türi vallas. Hind kokkuleppel. Info: 5648 2492.

Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 23. detsembril

Hea firmaomanik!Tervita oma töötajaid ja kliente

Türi Rahvalehes

Loe lehte veebis:www.tyrirahvaleht.ee

12 TÜRI RAHVALEHT 25. november 2011

reklaamLUGEJAKÜSIMUS

Koos tänase lehega saab lugeja kaasa erilehe Turvaline Türi. Erilehest saab lugeda päästeameti, naabrivalve, polit-sei ja turvateenistuse tööst. Sealt ka siis tänane lugejaküsimus.

Küsimus on: kui palju kaalub ja mil-list kiirust arendab Türi komando päästeauto?

Vastused palume saata hiljemalt 20. detsembriks e-posti aadressile [email protected] või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rah-valeht. Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et võitjaga ühendust võtta.

Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud ehitusmaterjalide kauplus ESPAK. Auhinnaks igati tarviline ja tur-vatunnet pakkuv suitsuandur.

��

��

��

��

��

��

��

ESF meetmest 1.3.1 „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine” toetatud TÜ Türi kolledži projekt nr 1.3.0102.10-0269

Projekti eesmärk on aidata kaasa kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamisele ja töö-elu kvaliteedi parandamisele Kesk-Eestis

Projekti sihtrühmad : • vanemaealised (50–74aastased) • töötud noored (16–24aastased), sh pikaajaline töötu (16–24aastane töötu, kes ei ole olnud hõivatud tööga vähemalt 6 kuud) lühiajaline töötu (16–24aastane töötu, kes on olnud hõivatud tööga viimase 6 kuu jooksul)

Projekti raames toimuvad 2011/2012. aastalTASUTA

1. Baaskoolitused: • Sotsiaalsete oskuste baaskoolitus (40 tundi) • Arvutiõpetuse A ja O (40 tundi) • Inglise / vene keel (80 tundi) • Klienditeenindus ja etikett (52 tundi) 2. Täiendus- ja ümberõppekursused: • Loodusgiid / retkejuht (160 tundi) • Taimekasvataja (80 tundi) • Alternatiivpõllumajandus (80 tundi) • Ettevõtja algkursus koos raamatupidaja algkursusega (160 tundi) • Koduõpetaja / abiõpetaja (120 tundi) • Lapsehoidja / koduabiline (200 tundi) • Sotsiaalhooldaja (160 tundi)

Tööklubi toimub reedel, 2. märtsil kell 16 Türi kolledži hoones 3. korrusel

Koolitustele saab registreerida e-posti aadressil [email protected] või tööpäeviti kell 12–16 telefonil 503 9073. Osavõtjate arv on piiratud!

Teadmised avavad uksi

1

Aastaid tagasi hoogsalt käima lükatud ennetus-kampaania on Türi pääste-komando pealiku Eilo Ees-mäe sõnul kandnud vilja, tuleõnnetuste arv on selle ajaga järjekindlalt vähe-nenud.


Eelmise reede pärastlõunal on Türi komando ruumides rahulik, valvekorras olevad me-hed tegelevad päevaplaani ko-haste toimingutega ja komando pealikul Eilo Eesmäel on aega pisut päästjate igapäevatööst rääkida.

Kui palju on Türi koman-dos mehi ja millest koosneb päästjate tööpäev?

Koos minuga on Türi ko-mandos hetkel kakskümmend üks töötajat. Meestel on töö-tsükkel järgmine: 24 tundi valvekorras ja siis kolm vaba päeva. Kui väljakutseid pole, tegeletakse asjadega, mis päeva-plaanis ette nähtud, olgu selleks siis enesetäiendamine või kut-seoskuste lihvimine.

Oleme kohustatud häire korral välja sõitma ühe minuti jooksul. Seda kontrollitakse üsna sageli, need päästjad, kes jäävad korduvalt selle ajanormi-ga hätta, peavad kahjuks oma tööst loobuma.

Kuidas on lood varustusega, sellest on ju üksjagu räägi-tud, et päästjate tarvis napib vahendeid?

Ei saa just nuriseda varus-tuse koha pealt aga üleüldiselt on varustusega kehvad lood, kuna eelarve on väga pingeline ja uut varustust osta ei saa. Raske on ka ruumide remondi-ga, siin pole olnud vahendeid isegi mitte põrandavärvi ost-miseks. Tõsi, tänavu alustati hoone värskendamist väljast-poolt, pandi uus katus ja tu-leval kevadel asutakse fassaadi soojustama. Seda siis Riigi Kinnisvara abiga, kes suunab CO2 kvoodi müügist saadud tulu hoonete energiakadude vähendamisse.

Kuidas jõuab abivajaja kõne päästjateni?

Kõikide kõnede puhul, mis tehakse hädaabinumbrile 112, selgitatakse välja ohu tase. Vastavalt raskusastmele jagunevad need päästjate jaoks

nelja astmesse: esimesed neist on kergemad igapäevaõnne-tused, neljanda kategooria puhul on aga tegemist suure tuleõnnetuse või lausa katast-roofiga ja vastavalt väljasõidu astmele reageerib tehnika ja inimressurss.

Hädaabikeskuses pannakse paika ka see, kuhu kutse suu-nata, kiirabile või päästjatele. Vaadates eelmist aastat, oli meil veidi üle saja viiekümne väljakutse.

Kus vajatakse enim päästja-te abi?

Eks tavaliselt on selleks ikka väljakutsed tulekahjudele ja liiklusavariidele. Aga vahepeal oli ka aeg, kui pidime ühte-järge käima kasse puu otsast alla toomas. Pole küll kunagi näinud ühegi puu otsas kassi luukeret, kes sinna oleks küki-tama jäänud. Lõpuks ronivad nad sealt näljaga alla kõik. Aga ei saa jätta muidugi ulatamast abikätt kogukonnale ja nende koduloomadele.

Kui vaadata Türi valda, mis teeb enam muret?

Türi linna puhul on mui-dugi riskigrupiks asotsiaalne seltskond, kes elab põhiliselt kunagistes paberivabriku tööliselamutes. Seal on kohati selliseid küttekoldeid, mille ka-sutamine tuleks kohe keelata. Ime, et nad veel püstigi püsivad ja köetakse neid ka kõige kätte-juhtuvaga. Maapiirkonnas oli tänavu mitu murettekitavat põlengut Säreveres, kus tule-roaks langes loomasööt.

Millist ennetustööd teete?Päästeametis töötavad

mõned spetsiaalselt ennetus-tööga tegelevad inimesed. Nende ülesanne ongi kavan-dada uusi meetmeid, kuidas teavitada kõiki elanikkonna osi võimalikest ohtudest ja aidata neid vältida. Näiteks on meil päris pikk koostöö kohalike koolide ja lasteaeda-dega, kus käime oma tehnikat näitamas, või siis aitab pääste-koer Nublu lastele meelde

tuletada, kuidas käituda tule-kahju korral.

Mida veel tahaksite inimes-tele südamele panna?

Eks ikka seesama vana jutt. Talv on ju tulekul ja ka eramu-tes algab aktiivne kütteperiood. Olge head ja laske oma kütte-süsteemid vähemalt korra aas-tas korstnapühkijal üle vaadata, parem veel, kui ahjuküttega majades saab korstnaid puhas-tada sügisel enne kütteperioodi ja kevadel siis, kui see läbi. Kulutused korstnapühkimisele tasuvad end kindlasti ära.

Infotelefonilt 1524 saab nõuannet oma kodu turvalise-maks muutmisel, või kui vajate päästeala ametnike kontakt-andmeid ja vastuvõtuaegasid, tahate teada millistes tingimus-tes ja kus võib tuld teha, soo-vite täiendavat informatsiooni seoses Päästeameti poolt kor-raldatavate ennetuskampaania-tega, teil on päästealaga seotud küsimus ja te ei tea, kelle poole pöörduda.

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. november 2011 Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

Turvaline TüriTurvaline TüriTüri valla silmad ja kõrvadJustiitsministeeriumi statistika järgi on Järvamaal tänavu üheksa kuu-ga registreeritud 488 kuritegu. Neid numbreid vaadates on selge, et traditsiooniliselt turvaliste Saaremaa ja Hiiumaa kõrval on ka Järva-maa üks turvalisemaid paiku Eestis.

Maakonna suurust arvestades kõlab number komplimendina nii võimuesindajate tööle kui ka kogukonnale endale. Kui saarte turvali-sust mõjutab paljuski veepiir, siis usun, et Järvamaal loeb kogukonna ühtekuuluvus ning soov näha oma kodupaika turvalisena.

Järvamaa suurim, Türi vald ei ole siin erand: valla elanike turvali-suse eest vastutab lisaks politseile ka turvafirma G4S.

Milleks meile turvafirma?

Mis asi on turvatunne ning millest see koosneb? Küllap igal ini-mesel on selle kohta oma arvamus, mistõttu lihtsam on vastata, mis selle hea tunde võib minema pühkida. Kui kodukant on trööstitu ja räämas, tänavad kottpimedad, on turvatundel raske tekkida.

Kui lastele ja noortele pole loodud vaba aja veetmise võimalusi, leiavad nad need tänavalt, kaunistades oma mässumeelse kunstiga vallale kuuluvat vara. Ilmselgelt on hoolitsetud ilmega kodukant tur-valisem kui räämas geto.

G4Silt ootab Türi vald eelkõige vallale kuuluva ja kogukonna ka-sutuses oleva vara kaitsmist. Selle tagamiseks hoiab turvafirma pat-rullekipaaž silma peal nii linnas kui ka selle lähiümbruses toimuval.

Patrullitakse ööpäev läbi. Marsruutide määramisel lähtutakse eelkõige linna vajadustest ning arvesse võetakse mitmeid asjaolusid: aastaaegade eripära, avalikke üritusi, õppeaasta algust, teedeehitust ja politsei hinnangut võimalike riskide kohta.

Patrullekipaažis töötavad mehed oskavad ja tahavad märgata parandamist vajavaid kohti ning sellel on oma üsna inimlik põhjus – Türi on ka nende kodukant. Ülevaate kõikidest avastatud korrarik-kumistest ja patrullimise käigus tehtud tähelepanekutest saavad lin-naisad iga nädal e-postiga.

Aasta ringi valvas silm

Olles valla silmadeks ja kõrvadeks, osaleb G4Si esindaja Türi vallavolikogu turvalisuse komisjoni töös, selle ülesanne on toimivate lahenduste väljatöötamine – muutmaks valda veelgi turvalisemaks.

Eelmisel aastal võttis turvalisuse komisjon ambitsioonika ülesan-de katta kaamerapildiga kogu Türi linn ning paigutada videokaame-rad ka linna sissesõiduteedele.

Kiiret reageerimist vajavatest olukordadest anname alati teada politseile, et lahendada need vastavalt võimuesindajatelt saadud ju-histele. Hea näide sellisest koostööst on eelmise aasta jaanuarikuus politseile üle antud autorüüstaja. G4Si patrullekipaaž tabas türilaste autodest makke varastanud mehe otse teolt, saades info tähelepane-likult linnaelanikult.

Selle aasta jooksul oleme Türi vallas politseile üle andnud 20 kor-rarikkujat, kellest enamik jäid vahele kas poevargusega või häirisid oma joobes olekuga teisi vallaelanikke.

Türi visiitkaardiks kujunenud lillelaat meelitab kohale iga aasta mais tuhandeid rohenäppusid. Et rahvarohke üritus ei lööks kevad-pealinna elurütmi sassi, aitame seda organiseerida ning hoiame ka pikanäpumehed eemal. Laadapäevade jooksul on korraldajatele jõu ja nõuga abiks 20 turvatöötajat.

Suve saabudes vajab tähelepanu ja valvsat silma Türi tehisjärv. Et türilastel oleks turvaline ujumispaik, hoolitsevad juunist augustini rannaliste veeohutuse eest punavalges vormis rannavalvurid, toh-terdades põngerjate marrastusi ning hoides ülemäära napsitanuid veepiirist eemal. Just nimelt ainult marrastusi, sest elu on näidanud – valvatavates ujumiskohtades ennetatakse hulga õnnetusi.

Turvalisus on valdkond, millele reeglina hakatakse alles siis mõtle-ma, kui midagi on juhtunud. Mul on hea meel tõdeda, et tagajärgede-ga maadlemise asemele eelistavad türilased halbu üllatusi ennetada. Türi turvalisus on ka meie südameasi.

TOOMAS RUISUAS G4S Eesti Järvamaa piirkonna müügijuht

Päästeamet kustutab tuld ja aitab kassid puu otsast alla

Kaasaegse neliveolise pritsuauto varustusse kuulub sadu meetreid kustutusvoolikuid, generaatorid, lõikurid ka autode lahtilõikamiseks, redel kuni 3 korrusele sisenemiseks ja palju muud päästetöödeks vajalikku. Hakkajad Türi pritsumehed on auto varustust ka ise täiendanud voolikuliinide juurdeehitamisega. Sellise auto soetusmaksumuse suurusjärk on rohkem kui 200 000 eurot. Kui väärt masin mahutaks kabiini rohkem kui 3 päästetöötajat, oleks pritsumeeste sõnul tegemist vägagi hea päästeliikuriga mis kaaludes tublisti rohkem kui 10 tonni arendab kiirust kuni 110 km/h.

Fotod: Teet Reier

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. november 2011 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. november 2011 3

naabrivalve

Üksteist aastat tagasi moodus-tati kodanikualgatuse korras MTÜ Eesti Naabrivalve. Esi-mene Naabrivalve sektor Türil Lembitu tänavas alustas tegut-semist kümne aasta eest.

2001. aasta sügise algul tuli tollane Türi linna volikogu liige Raivo Pink välja ideega moo-dustada Türi linnas ühel tänaval märgistatud turvaline lõik. Lem-bitu tänaval elavad aktiivsed linnakodanikud usaldasid selle uudse asja moodustamise loo kirjutaja hoolde.

Et selline kodanikühendus oli vabariigis üsna uudne asi, läks veidi aega sellega tutvumi-seks. Paari kuu pärast aga oli Lembitu tänava Tolli-poolsete elanike allkirjad liitumislehel olemas, paraku küll mitte kõigi omad.

Enne Lembitu sektori

moodustamist oli tänaval mitmeid vargusjuhte. Näiteks olid hinnas metallist aiakärud, alumiiniummahutid, samuti toimusid vargused kasvuhoone-test. Tänavalõigu märgistamine vastavate infotahvlitega on aga andnud selge signaali kurikael-tele ja viimaste aastate jooksul on olnud üks tõsisem vargus-juhtum. Renoveeritavas majas kahe kõrge heki varjus õnnestus kurjategijatel pimedal ajal saada saagiks tööriistu.

Kümne aastaga on Naabri-valve sektorite arv Türil ja vallas kasvanud tosinani. Eriti hoogne oli rahva huvi Naabrivalve vastu paar aastat tagasi, kui Järvamaal moodustati 16 uut sektorit. Käesoleval ajal on Järvamaal kokku 27 sektorit. Viimati moo-dustas sektori Rassi–Tõrvaaugu piirkonda Rassi Külaselts.

Vallavalitsus tunneb huvi Naabrivalve tegevuse vastu Türi vallas ja toetab igati. Turvalisuse komisjonis on sageli olnud päe-vakorras naabrivalveprobleemid. Ühiselt on Naabrivalve sektori liikmetega arutatud, kuidas tõsta turvatunnet mõnel tänaval või puhkealal.

Kahjuks on olemasolevate sektorite tegutsemisega ka prob-leeme. Eeskätt on põhjuseks toi-mekate noorte inimeste lahku-mine mujale, mille tulemusena tegevus soikub.

MTÜ Eesti Naabrivalve tegemisi toetab sellel aastal sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

JÜRI SIIMMTÜ Eesti Naabrivalve maakondlik

arendusjuhtTüri valla turvalisuse komisjoni liige

Lembitu tänava sektori vanem

Ühtsuses peitub jõudNaabrivalve-liikumine soo-dustab ka omavahelist suht-lemist ja korra hoidmist piir-konnas.

Kui linna- või vallako-danik leiab vajakajäämisi teda ümbritsevas ja ta ei suuda neid üksinda lahen-dada, on tihti abi Naabri-valvest.

Võib tuua näite väike-linnast, kus inimeste rahu häirisid öösel müristavad mootorrattad. Ühe ini-mese keelamist ei pandud millekski. Kui aga moo-dustati Naabrivalve sektor ja paigaldati nn lamavad politseinikud, oli probleem lahendatud. Näiteks Rassi Külaseltsi rahvas patrullib autodega metsade vahel asuvas piirkonnas ühiselt.

Hea meel oli Türil vastloodud sektori eakal liikmel, kes tundis, et saab olla kasulik, jälgides oma tänaval toimuvat.

Viljandis on Naabri-valve sektoritest välja kasvanud väikesed klubid, kus saadakse naabritega kokku ka siis, kui ei ole probleeme.

Eesti Naabrivalvel on sõlmitud lepingud mitmete elukeskkonna turvalisust suurendavate firmadega: turva-, luku-, uste-, akna-, kindlustusfirmadega jne. Nõnda luuakse oma liik-meskonnale soodsamaid võimalusi turvateenuste ja -kaupade saamiseks.

Kodust ära olles tuleb paluda naabrit majapidamisel silm peal hoida. Vajaduse korral tuleb pa-luda tühjendada oma postkast. Pungil täis postkast annab kuri-kaeltele vajaliku info ja soodus-tab sissemurdmisi. Kui sina ai-tad naabrit, aitab tema sind.

Lisaks signalisatsioonile annavad väga hea tulemuse aegrežiimil töötavad lülitid, mis panevad ära olles tööle raadio, valgustid ja muud seadmed. Sa-muti on oma kogemustest teada, et pimedal ajal tulevad kasuks liikumisanduriga valgustid. Elektrit kulub küll rohkem, aga

see tasub end ära.Sagedased on juhtumid, kui

korteri või majaukse taha tule-vad võõrad ja püüavad mingil ettekäändel sisse tulla. Lembitu tänaval oli hiljuti juhus, kui naaber tuli rääkima kellestki, kes püüdis rahvaloendaja ni-me all tuppa tulla ilma mingit isikut tõendavat dokumenti näitamata.

Igal sisselaskmist taotleval inimesel peab olema kaasas töö-tõend pildi ja asutuse nimega. Kui on mingeidki kahtlusi ini-mese kohta, kes on ukse taga, ei tohi neid sisse lasta. Seda tuleb

selgitada ka lastele.Ohu korral tuleb kutsuda

politsei. Türi vallas ja Järvamaal tervikuna on Naabrivalvel väga hea koostöö politseiga.

Naabrivalvega liitumiseks saab abi ja teavet Naabrivalve kodulehelt ja maakondlikult arendusjuhilt.

Mõtle juba täna, kuidas teil endal on võimalus ühes-koos naabritega kodu ja kodu-ümbrus turvalisemaks muuta. Sõbralik naeratus ja TERE naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliseks koduks piir-kond, kus elate.

Naabrivalve on Türil tegutsenud kümme aastat

Märka ja hooli

Õiged rehvid ja sõiduvõtted Minu käest on tihti küsitud, millal peaks suverehvid talverehvi-de vastu vahetama. Tegelikult on see reegel lihtne. Rehvid, mis suviseks sõiduks olid väga head, ei sobi siiski sõiduks madalatel temperatuuridel. Rehvitootjad on seadnud toimiva suverehvi mii-nimumtemperatuuriks +7 °C. Kui ööpäevane pidev temperatuur jääb alla +5 °C, siis peaks suverehvid juba kindlasti vahetama tal-verehvide vastu.

Külma ilmaga muutub suviste rehvide elastne kummisegu koostis jäigaks ning seeläbi haardumine teepinnaga halveneb märgatavalt – rehvid ei haaku teekattega enam nii hästi kui suvel.

Talverehvid on kehtivate seadusandlike aktide kohaselt ko-hustuslikud 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Samas võib naastreh-ve kasutada 15. oktoobrist kuni 15. aprillini. 1. detsembrit küll kindlasti ei tasu ootama jääda. Praeguseks on esimesed libedad ja sellega kaasnenud liiklusõnnetused juba olnud.

Väga kurb on vaadata, kui rehvitöökodades tekivad järjekor-rad alles siis, kui esimene lumi või jäide on maha sadanud ning juht tunda saanud, et suverehvidega ei ole sõiduk hästi juhitav. Paraku on siis juba hilja.

Rehvivalik on oluline

Milliseid talverehve kasutada? Kas kasutada lamell- või naast-rehve? See sõltub, millistes teeoludes sõidetakse. Juht, kes sõidab tihti pikki vahemaid meie põhimaanteedel, võiks kasutada lamell-rehve. Külavaheteedel, kus tihti on libe ning hooldamata, sobiks ehk paremini naastrehvid. Samas võib öelda, et kallim lamellrehv on parem kui odav naastrehv. Ka tekitab naastrehv rohkem sõi-dumüra. Kui sul on vähem sõidukogemusi, soovitan kasutada naastrehve.

Kahjuks paneb tihti meie ühiskonnas rehvivaliku paika majan-duslik olukord. Kui natukenegi võimalik, siis rehvide arvelt kokku hoida ei soovita. Talverehvi ostmisel võiks jälgida, et rehvi kiirusin-deksi tähis oleks Q, R, S või T. Need rehvid koos tähisega M+S on mõeldud põhjamaiseks kasutamiseks ja katsetused on efektiivsust tõestanud. Kui paigaldad sõidukile kasutatud rehvid, siis tuleb ala-ti tagateljele paigaldada sügavama turvisemustriga rehvid.

Kindlasti ei tohi unustada ka vihmaseid ja lörtsiseid teeolusid, mis koos puudelt maha langenud lehtedega võivad nii mõneski kurvis halva üllatuse valmistada. Kui temperatuur pidevalt alla –3 °C, on isegi lihtsam ning kindlam sõita. Kõige salakavalamad teeolud ootavadki juhti temperatuuridel –2 °C kuni +5 °C. Sellis-tel temperatuuridel võivad teeolud järsult muutuda. Kõrgematel kohtadel päikese käes on tee ilus kuiv ja juht unustab ohud. Samas madalamal teelõigul, mis võib olla märg ja ka lehtedega kaetud, satub sõiduk ootamatult külglibisemisse.

Kui sõiduk hakkab kergelt kõrvale kiskuma, tuleb kohe gaasi-pedaal vabastada. Üldjuhul sellest ka piisab. Kui sellest ei piisa, tuleb kiiresti sidur lahutada ning rooli libisemise suunas pöörata. Rooli pööre peab olema kiire, kuid ei tohi keerata palju. Üle kee-ramine tekitab omakorda esirataste läbilibisemise ning sõiduki juhitavus halveneb veelgi. Kui tajume, et libisemine on lõppenud, keerame rooli tagasi otseks ja seda enne sõiduki otse liikumist. Kui me tagasipööramisega hiljaks jääme võib tekkida külglibisemine vastassuunas. Automaatkäigukastiga sõiduki puhul vabasta gaasi-pedaal ning toimi rooliga samamoodi,nagu eespool kirjeldatud. Reegel toimib nii esi-, taga- kui ka nelikveolise sõiduki puhul.

Blokeerunud piduritega sõiduk on juhitamatu

Piduri kasutamine kurvis halvendab juhitavust, kuna füüsika jõud püüavad sõidukit otse „lükata“. Kui tõesti ei ole enam juhita-vust võimalik taastada, tuleb piduripedaal põhja „lüüa“. Just lüüa, mitte vajutada. Sellisel juhul rakenduvad esimesed ja tagumised pidurid võrdselt. Lähenedes kurvile, vähenda kiirust ning pidurda enne kurvi, sirgel. Kurvi läbimise ajal ei tohi pidurit kasutada.

Tänapäeva sõidukitele on liiklusohutuse parandamiseks pai-galdatud mitmesuguseid juhtimist kergendavaid elektroonilisi lisaseadmeid, mis aitavad juhil vältida sõiduki sattumist külgli-bisemisse. Samas, kui juht on kiirusevalikul teinud vea, ei suuda seda parandada ka sõiduki stabiilsuskontrollisüsteem.

Blokeerunud piduritega sõiduk on juhitamatu ning küllalt raske on juhil endal hoida pidurit veeremise ja blokeerumise piiril (see on kõige efektiivsem pidurdus), aitab ABS. Meeles tuleb aga pidada seda, et ka ABS-iga pidurdamisel võib sõiduk meie poolt soovitud trajektoorist välja kalduda. Sel juhul on abi korraks pi-durite vabastamisest ning seejärel uuesti tugevast pidurdamisest.

Kõige ohutum lahendus on siiski õige kiiruse valik.Kahjuks ei ole meil Eestis eriti võimalusi, kus oma sõiduki ju-

hitavust ning enda võimeid proovile panna. Talvel on teretulnud kõik entusiastide ehitatud jää- või lumerajad ja kui natukenegi on võimalust, siis võta ette üks ilus päev ning leia võimalus enda ja sõiduki proovilepanekuks.

Aasta ringi saab ohutut sõitu harjutada hetkel kahes Eestis tegutsevas autokoolis: Aide Autokoolis Pärnus ning OÜ Autosõit libedaradadel Tallinna lähedal, Tartus ning Virumaal. Täpsemat infot saate autokoolide kodulehtedelt.

UNO LAAS

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. november 2011 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. november 2011 3

politsei

Tänavused tööd-tegemised on toonud Türi konstaabli-jaoskonnale nii häid korda-minekuid kui ka muresid, mis politsei tööga ikka kaasas käivad. Siinkohal an-nan väikese ülevaate meie tegemistest ja piirkonna probleemidest käesoleval aastal.

ALO ALLEMANNTüri konstaablijaoskonna ülemkonstaabel

Türi konstaablijaoskonna teenindada on Türi, Väätsa, ja Imavere vald, kus on kokku ligi 13 000 elanikku. Kuna Türi linnas on elanikke kõige rohkem ja see on ka piirkonna suurim tõmbekeskus, on sellest tulene-valt just Türil suurimad kurite-gude ja väärtegude näitajad.

Käesoleva aasta kuritegevuse ja väärtegude statistika ei erine suuresti eelmise aasta näitaja-test. Kui eelmise aasta kümne kuu kokkuvõttes registreeriti Türi konstaablijaoskonnas 131 kuritegu, siis tänavu samal pe-rioodil 137 kuritegu.

Levinumaks kuriteoliigiks on salajased vargused, kuid tõusu-tendentsi näitavad kehaliste väärkohtlemiste juhtumid, mida käesoleval aastal on registreeri-tud 19 võrrelduna eelmise aasta 13 juhtumiga.

Üldse on Türi konstaablijaos-konna teenindatavas piirkonnas 2011. aasta 10 kuuga registree-ritud 27 liiki kuritegusid, alates vargustest ja lõpetades kahjuks ka tapmisjuhtumiga Türil, mis liigsele alkoholipruukimisele.

Väärtegudest domineerivad liiklusrikkumised ja käesoleval aastal on toimunud kahjuks ka kolm hukkunutega liiklusõnne-tust. Võib öelda, et inimeste teadlikkus oma vara kaitsel on tõusnud ja tehakse kõik, et oma

kodu või firmat kurikaelte eest kaitsta.

Kuid on kahjuks ka vas-tupidiseid näiteid – selliseid, kus oma vara varastele eks-poneeritakse ja eriti käib see kõikvõimaliku metalli ja metallist seadmete kohta, mis seisavad tihti lihtsalt saadaval, kuid mille vajalikkust märga-takse alles siis, kui on need varastanud metallikrattid ja kalliks europaberiks ümber vahetanud.

Üheks oluliseks mõjutajaks on varguste toimepanemisel see, et varastatud esemetel on olemas sihtgrupp, kellele neid realiseeri-takse. Kui keegi neid ei ostaks, siis puuduks ka vajadus neid sellises koguses varastada.

Tahaksin panna inimeste südamele, et ärge toetage kuri-tegevust ja kurjategijaid, ostes neilt kahtlaselt odava hinnaga ja dokumentideta esemeid. Jutt käib põhiliselt tööriista-dest, millest heauskne inimene võib lõpuks ilma jääda, kui need temalt menetluse käigus konfiskeeritakse.

Õpetussõnadega, kuidas oma vara kaitsta, võiks jätkata siin lehekülgede kaupa, kuid põhiline on see, et kahtlastest pakkumistest, sõidukitest, isiku-test peaksite teavitama politseid ja kõige lihtsam on seda teha, helistades politsei tasuta telefo-ninumbril 110. Nii hoiate ära järgnevad vargused ja koostöös sünnib turvaline keskkond.

Lisaks eespool öeldule ei saa ma üle ega ümber teemast ala-ealine-lapsevanem. Ei hakka välja tooma statistikat ja kuivi numbreid alaealiste õigusrik-kumistest, vaid räägin sellest läbi oma silmadele nähtu ja kõrvadege kuuldu ning eelkõi-ge on jutt lapsevanematele.

Kuidas kasvab lapsest kohusetundlik, töökas ja väärikas täiskasvanud Eesti kodanik?

Lapsel on õigused ja ko-hustused, mis on kirja pan-

dud lastekaitse seadusesse. Lapsevanematena peame endale silma vaatama, kas oleme teinud kõik, et lapsele on tagatud tema õigused ja kohustused, et temast kasvaks väärikas kodanik.

Konstaablina tõden, et lapsevanemad unustatavad tihti ära, et nemad ongi need, kes peavad last õpetama, suu-nama, kasvatama ja temaga tegelema. Liiga palju on po-litseil kokkupuuteid lastega, kes öisel ajal hulguvad, kes

on alkoholijoobes ning juba väljakujunenud suitsetajad. Ühtlasi omandatakse hulku-des kogemusi ka vanematelt kurikaeltelt.

Siit edasi süvenevad prob-leemid õppimisega ja kooliko-hustuse täitmisega ning tekib käegalöömise meeleolu. Seda kõike peaks kodus märkama ja järeldused tegema, sest allakäigutrepp on järsk ning sellest ülesronimine vaeva-rikas. Liiga tihti lisandub eespool kirjeldatule ka lugu-

pidamatus kaaskodanike ja ümbritseva vastu.

Tuletan meelde, et alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23–06.

Lõpetuseks arvan, et üheskoos saame hakkama ning kurikaelte elu ei saa olema lihtne, sest Türi valla elanikud ja asutused on ol-nud tublid partnerid turvali-suse tagamisel ja tänud neile selle eest!

Türi konstaablijaoskonna tee-ninduspiirkonnas on politseile käesoleval ajal abiks kuus abi-politseinikku. Veel paar aastat tagasi oli neid hakkajaid inimesi aga üle kümne. Mis on siis tingi-nud nende tublide inimeste arvu vähenemise?

Püüangi siinkohal lugejatele lühidalt seletada, keda abipolit-seinik endast kujutab ja milline on tema põhiline panus ühiskon-na turvalisuse tagamisel. Abipo-litseiniku seadus ütleb lühidalt ja konkreetselt, et abipolitseinik on inimene, kes vabatahtlikult oma vabast ajast tasu saamata osaleb politsei tegevuses.

Lihtsamalt öeldes on abi-politseinik see isik, kes oma pädevuse piires vabatahtlikult teeb põhiliselt sama tööd, mis politseinik, aga samas täiesti

tasuta. Nüüd võib tekkida luge-jal suhteliselt õiglane küsimus, kas tõesti leidub neid isikuid, kes riskides oma eluga, oleksid nõus tegema sellist tööd tasuta. Võib kõlada veidi kummaliselt, aga selliseid inimesi tõesti lei-dub.

Nende töö on lisaks korra kaitsmisele ka otsene sotsiaal-ne preventiivne tegevus, mis tähendab kõigi ühiskonnaliik-mete kaasamist kuritegevuse-vastasesse võitlusse ja üldise õi-gusrikkumist tauniva õhkkonna loomist. Abipolitseinikul on politseiga üsna mitmeid ühi-seid õiguseid. Näiteks võib ta kontrollida õiguserikkumises kahtlustatava isiku dokumente või käskida lõpetada korrarik-kumine.

Kahjuks seadusandja ei näe

ette abipolitseinikul menetlusõi-gust ehk lihtsamalt öeldes ei saa nad rahatrahvi teha. Kui nüüd mõni lugeja arvas, et pahategi-jal võib tekkida karistamatuse tunne, siis eksib ta rängalt, sest kirjalike ütluste fikseerimisel saab abipolitseinikust vajalik tunnistaja.

Minu arvates on Türi kons-taablijaoskonnas põhiliselt ava-likku korda tagavad abipolitsei-nikud tõelised patrioodid, kellele on oma vabast tahtest vallaela-nike turvatunne kõige tähtsam. Kes on seda vabatahtlikku tööd teinud, teab, kui raske on näi-teks reede õhtul pere keskelt lahkuda ja hakata teiste inimeste rahulikku und valvama.

Abipolitseinikud on tule-muslikult osalenud koos polit-seinikega eelnevalt planeeritud

politseioperatsioonidel, enne-kõike aga liiklusalastel reididel. Nad on olnud abiks ja suureks toeks avaliku korra tagamisel Türi vallas toimunud kõikidel suurüritustel. Politsei kaasab abipolitseinikke kõige rohkem graafikujärgses patrullis ja seda eriti nädalavahetustel, sest siis on ka kõige rohkem politsei lühinumbrile 110 tehtud välja-kutseid. Abipolitseinikud on käesoleval aastal keskmiselt kord kuus osa võtnud patrull-teenistuse tööst.

Vahetused kestavad üldjuhul kaheksa tundi, kuid kui olukord nõuab, ollakse ka pikemalt tööl. Patrulli minnes ei tea ju kunagi, mis tänases vahetuses ees ootab, sest kõik päevad ja ööd on eri-nevad. Abipolitseinike ütluste kohaselt on kõige ebameeldi-

vamad patrullivahetused need, kui tuleb minna lahendama peretülisid.

Kohale jõudes avaneb pat-rulli liikmetele üpriski ebameel-div sündmuspaik, kus pereisa on liigselt vägijooke pruukinud, ema ja lapsed aga nutavad teises toas. Nüüd tuleb patrulli liikme-tel aga vastu võtta konkreetne ja pädev otsus – kas toimetada pereisa politsei arestimajja kai-nenema või rahuneb ta maha ja jääb pereliikmete juurde.

See kõik on inimesele, kes iga päev politseitööd ei tee, emotsio-naalselt raske vaatepilt. Õnneks on neid juhtumeid harva, kus abipolitseinik koos politseini-kuga peab õiguserikkuja suhtes füüsilist jõudu rakendama, sest inimesed on siiski valdavalt sea-duskuulekad.

Positiivne on see, et kohalik omavalitsus tunnustab kord aastas abipolitseinikke tänuüri-tusega ja ühekordse motivatsioo-nipaketiga. Omalt poolt tänan kõiki abipolitseinikke tehtud töö eest õiguskorra tagamisel, samuti Türi vallavalitsust ja voli-kogu ning kõiki teisi kogukonna abivalmis liikmeid, kes olid po-litseile head koostööpartnerid turvalisusega seonduvate prob-leemide lahendamisel.

Ainult tänu veelgi tõhusama-le koostööle ja üksteisemõistmi-sele võime loota veelgi paremaid tulemusi süütegude ennetamisel, tõkestamisel ning avastamisel, misjärel paraneb meie kõikide elukvaliteet.

TARMO KIVITüri konstaablijaoskonna

vanemkomissar

Abipolitseinik – tõhus tugi konstaablitele

Politsei ei pea tegema lapsevanema tööd

NUMBER

kuritegu registreeriti eelmisel aastal Türi

konstaablijaoskonnas.

165

Türi konstaablijaoskonna ülemkonstaabel Alo Allemann oma igapäevast tööd tegemas. Teet Reier

Turvalisus Türi piirkonnas pole langenud

4 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. november 2011

tähtsad numbrid / ajalugu

110 POLITSEI112 HÄDAABI611 111 Lasteabitelefon (töötab ööpäev läbi ja teenus on tasuta)1313 Keskkonnainspektsioon1510 Maanteeinfokeskus1343 Eesti Energia rikketelefon126 Usaldustelefon (eesti keeles)1220 Perearsti nõuandetelefon (24h)1524 Päästeameti tuleohutuse info (järelevalve, ennetustegevus)14 900 Liiklusliin5342 1140 Hulkuvatest loomadest teavitamine5551 6394 Tänavavalgustuse rikked38 48 200 Türi vallavalitsuse info612 3508 Türi politseijaoskond1919 AS Veolia Keskkonnateenused (prügivedu)513 6630 MTÜ Eesti Naabrivalve509 1415 Türi valla avalike teede info5301 7690 AS Järva Teed valvetelefon

Milline oli olukord turvalisusega Türi linnas aastal 1948, saab lugeda lisatud seletus-kirjast. Kuna tekst on muutmata, leiate sealt huvitava sõna „punaarmeenlased“, kes siiski olid ikka punaarmeelased. Seletuskirja sai omale kunagi kingiks türilane Krist-jan Männa, kes seda nüüd raamituna kodus hoiab.

Avaldus

21.XI.48 a. Õhtul umbes kell 23.00 tulin Türi raudteejaamast Türi Tuletõrje Ühingusse, kaasas olid Paas Karl Peetri p. Ja Allase Artur Johannese p. Tuletõrje garaaži ja Apteegi aia vahelise kitsa käigu kaudu läbides väravast hoovi peale tungiti minule selja tagant kallale, löödes hoope kuklasse, mille tagajärjel kukkusin otseti maha, kus mind keerati selili ja inimkogud laskusid peale. Tundsin, et minu taskuid kobati, ainult korra sain appi karjuda kui üks lamas minu näo peale. Paremalt poolt palitu taskust sain võtta taskulambi ja valgus-tasin kogusid, kus nägin, et olid Punaarmeenlased, neid võis olla umbes 10 meest. Minu kõrval seisis neist pikim mees, kes haaras minu käe ja väänas nii kaua kui sai taskulambi oma kätte. Tasku kobajatele ütlesin, seltsi-mehed, ärge taskuid kobage, kuid sellest ei hoolinud keegi.kallaletungijate lahkudes leidsin, et minult oli röövitud rahakott ühes passi ja teiste dokumentidega. Raha umbes 65 rbl. Pool pakki paberosse „Belomor“, 1 toos tikke, korteri ukse võti ja taskulamp. Peale juhtumit läksin Tuletõrje Ühingu peoruumi ja teatasin sündmusest kahele sääl viibivale miilitsatöölisele ja telefoniteel sõjaväeosakonnale.

Palume Türi Miilitsaülemat ja Türi linna Täitevkomiteed samme astuda, et oleks edaspidi Türi linna kodanike elu- ja julgeoleks kindlustatud.

Talihoolduse korraldus Türi vallasTüri Vallavalitsus korraldas riigihanke Türi valla teede talihoolduseks piirkondadele, kus enne oli hooldustööde teostajaks AS Turgel Grupp. Talihoolduse perioodiks on 1. november 2011 kuni 1. mai 2014. Li-saks on Kabala piirkond endise kahe tali-hoolduspiirkonna asemel jagatud kolmeks osaks.

Piirkondade talihooldustööde teostajad ja nende kontaktid:• Villevere, Kahala, Rassi piirkond – OÜ Latukrest, Valdis Vorokhta, tel 5552 8416;• Ollepa, Pibari, Sagevere, Arkma piir-kond – OÜ Micromat, Kristjan Ott, tel 501 1831;• Arkma, Meossaare, Kabala, Kurla piirkond – OÜ Estonia, Villu Kald, tel 510 2775;• Oisu, Retla, Väljaotsa piirkond – OÜ Es-tonia, Villu Kald, tel 510 2775;• Taikse, Mäeküla, Rikassaare piirkond – OÜ Latukrest, Valdis Vorokhta, tel 5552 8416;• Särevere piirkond – Järvamaa Kutsehari-duskeskus, Villu Marrandi, tel 511 3750;•Türi-Alliku, Näsuvere, Poaka piirkond – OÜ Micromat, Kristjan Ott, tel 501 1831;• Karjaküla, Jändja, Põikva, Laupa piir-kond – Mateko OÜ, Eugen Hansar, tel 503 2206;• Kolu, Lokuta, Änari piirkond – FIE Mee-lis Veeroja, tel 527 1524;• Pala, Kirna, Poaka piirkond – FIE Penno Pesti, tel 5646 9715;• Türi linna piirkond – Järva Teed AS, Ahti Kriisa, tel 5620 6410.

Endiste Oisu ja Kabala valla piirkon-dade vallapoolseks esindajaks talihooldus-töödel on Türi Kommunaalasutuse toot-misjuht Villu Kald, tel 510 2775.

Endise Türi valla ja Türi linna piirkon-dade vallapoolseks esindajaks talihooldus-töödel on majandus- ja planeeringuosakon-na juhataja Urmas Kupp, tel 509 1415.

Piirkondade kaardid ja lükatavate teede nimekirjad leiab ka Türi valla kodulehelt.

URMAS KUPPMajandus- ja planeeringuosakonna juhataja

Türi Miilitsa Ülemale sm. Potapovileärakiri Türi linna Täitevkomiteele

Truu Ferdinand Henriku p.Elukoht Türi, Paide 1

Eesti Wabariigi ajal osati tööd taha ja osati ka puhata. Vasakult teine, politseivormis mees on toonane Särevere konstaabel Georg Jürgenson.

Haruldane foto: Türi politsejaoskonna sisevaade 1930 aastatel. Tollal töötas jaoskonnas 11 politseiametnikku.

3x Kaarel Aluoja erakogu

Sellise tehnikaga olid tuletõrjujad varustatud 1940-50nendatel aastatel. Presendist ülikondi ja plekist kiivreid tänase varustusega võrrelda ei anna.

Documents

25.11.2011 - Türi Rahvaleht