Embed Size (px)
Citation preview
2 0 1 6
A A S T A R A A M A T
J U H A T U S E E S I M E H E
P Ö Ö R D U M I N E
2
AHTI ASMANN VIRU KEEMIA GRUPI KONTSERNI JUHATUSE ESIMEES
Põlevkivitööstuse 100. juubeliaasta möödus väga turbulentses ma-janduskeskkonnas. Volatiilne nafta maailmaturg pakkus aasta alguses sügavat langust ning aasta teises pooles lootust turgude taastumiseks ja stabiilsuseks. Keerulised olud panid proovile turuosaliste tugevuse, konkurentsivõime ja valmisoleku muutustele reageerimiseks.
2016. aasta võib VKG jaoks jaotada sisuliselt kaheks. Seoses määrama-tusega nafta maailmaturul võtsime ette samme, säilitamaks meie tu-gevat likviidsuspositsiooni ja parandamaks pikaajalist vastupanuvõimet. Selle tulemusena otsustasime jaanuaris ajutiselt töö peatada Kivit-er-tehnoloogial töötavates vabrikutes ja vähendada põlevkivi kaevan-damise mahte.
Ettevõtte jaoks väga raske otsus osutus õigeks ning võimaldas turuhin-dade taastudes kiiremini kriisist väljuda ja taaskäivitada Kiviter vabrikud juba sama aasta augustikuus. Kasutasime võimalust tulevikutehingute-ga oma tulevik kindlustada ning aasta teine pool mööduski tootmis-mahtude stabiliseerimise ja maksimumi lähedale viimise tähe all. Kokku töötlesime 2016. aastal ümber 3,4 miljonit tonni põlevkivi, tootsime 451 300 tonni põlevkiviõlitooteid ning 825 GWh elektri- ja soojusener-giat ning auru. Energiatootmise efektiivistamiseks jätsime taasavama-ta aasta alguses suletud VKG Energia Lõuna SEJ-i ning otsustasime in-vesteerida olemasolevate võimsuste töökindluse tagamisse. Vaatamata keerulisele aastale investeerisime 18 miljonit eurot uue väävlipüüduri valmimisse ja käikulaskmisse.
Kiire kriisist väljumine ja tootmismahtude taastamine sai võimalikuks üksnes tänu VKG tööpere ühisele pingutusele, pühendumusele ning mõistvale suhtumisele. Üle elatud periood tõestas piltlikult, et ettevõtte jätkusuutlikus sõltub igast töötajast ja tema panusest meeskonnaliikme-na ühiste eesmärkide poole püüdlemisel. Rasked ajad panevad meid kõiki proovile, samas pakuvad ka parimaid võimalusi. Kõigele vaata-mata jätkame oma tööd ja teeme seda hästi. Vanasõnas peitub tõde - sõpra tuntakse hädas. Koos suutsime kõik mured seljatada ja see tegi-gi meid tugevamaks. Ma olen tänulik kõikidele VKG kolleegidele, kes ei kohkunud raskuste ees ning selle konarliku tee väärikalt läbisid.
VKG on liikumas ajajärku, kus uut väärtust saab luua üksnes erinevate tootmisüksuste tihedas koostöös. 2016. aasta lõpuks saavutasime täis-koormuse 3 Petroter ja 2 Kiviter-tehnoloogial töötavas tootmisüksuses ning lõime eeldused kaevanduse viimiseks maksimaalsele võimsusele. Erinevate tootmisüksuste stabiilne täiskoormusel töö võimaldab meil astuda järgmisi samme oma töö sünkroniseerimises ja töökindluse parandamises. Tugevat tähelepanu osutame tootmise juhtimise ja planeerimise infotehnoloogiliste lahenduste arendamisele.
Põlevkivisektor väärindab riigi omanduses olevat maavara ning seetõt-tu on kriitilise tähtsusega sujuv partnerlus valitsuse ja põlevkivisektori ettevõtete vahel. 2016. aastal leidis Eesti riik end esmakordselt olukor-rast, kus tuli hakata tõsiselt mõtlema, kuidas läbi maksusüsteemi muuta ettevõtted konkurentsivõimelisemateks maailmaturgudel. Vabariigi Val-itsus võttis vastu ajutise, kuid progressiivse otsuse siduda põlevkivi ka-sutamise tasu nafta maailmaturu hinnaga ning andis lubaduse töötada välja uus ja pikaajaline maksusüsteem alates 1. jaanuarist 2018.
Lahendamata probleemid põlevkivi jaotussüsteemi reguleeriva seadu-sandluse osas ei võimalda meil ligipääsu põlevkiviressursile ning seetõt-tu seisavad meil kaks Kiviter-tehnoloogial töötavat vabrikut. Tegemist on kasutamata potentsiaaliga nii VKG, riigi kui kohaliku kogukonna jaoks. Kahjuks ei näinud me 2016. aastal selles valdkonnas positiivseid muutu-si ning vabrikute taaskäivitamine lükkub teadmata tulevikku.
Täna saame öelda, et oleme keerulise aasta kindlalt selja taha jätnud. Tugev finantsseis annab kindlust investeerida arendustegevusse, efek-tiivistamaks nii olemasolevat tootmist kui leidmaks võimalusi uute pak-kumistega turule tulemiseks.
2 JUHATUSE ESIMEHE EESSÕNA
3 SISUKORD
4 PÕLEVKIVI MAAILMAS
15 MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD
17 ARENDUSTEGEVUS
19 KESKKONNATEGEVUS
20 SOTSIAALNE VASTUTUS
23 TEGEVUSALAD
24 PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE
27 PÕLEVKIVIÕLI TOOTMINE
29 PÕLEVKIVIKEEMIA
31 PÕLEVKIVIENERGEETIKA
34 EHITUSMATERJALIDE TOOTMINE
36 VKG PEAMISI TOOTMISALASID TOETAVAD ETTEVÕTTED
40 KONTAKTID
S I S U K O R D
P Õ L E V K I V I M A A I L M A S
SUURIMAD PÕLEVKIV I TÖÖTLEVAD R I IGID MAAILMAS
BRASIILIA
EESTI
HIINA
4
Suurimad põlevkivi töötlevad riigid maailmas on Eesti, Hiina ja Brasiilia
SUURIMAD PÕLEVKIV I TÖÖTLE JAD EEST IS
Eestis toodeti 2016. aastal umbes
852 000 TONNI PÕLEVKIVIÕLI
VKG osa selles on 451 300
TONNI ÕLI
Ehk 53%
5
VKG TÜTARET TEVÕT TED
TUNNUSTUS
TOOTMINE
TEENUSED
VKG Oilpõlevkivi töötlemine
VKG Soojus soojuse võrguteenus
VKG Kaevandusedpõlevkivi kaevandamine
VKG Transportraudtee- ja autotransporditeenused
VKG DiiselVKG diislitootmise projekt
>> Eesti vastutustundlik ettevõte 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016
>> Eesti Kultuurisõbralik ettevõte 2012, 2013, 2014
>> Oktoobris 2012 arvati Viru Keemia Grupp kolme parema ettevõtte hulka Swedish Business Awardi kategoorias „Jätkusuutlik kasv”
>> 23. veebruaril 2012 sai VKG juhatuse liige ja Eesti 2009. aasta parima ettevõtte VKG Oil juht Nikolai Petrovitš Eesti Vabariigi presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe IV klassi teenetemärgi piirkonna arengu toetamise eest. Nikolai Petrovitši sõnul kuulub tema teenetemärk kogu VKG kollektiivile.
>> „Keskkonnategu 2011” keskkonnajuhtimise kategoorias
>> Ida-Virumaa Aasta Tegija 2010 auhind
>> Eesti parim ettevõte 2009 VKG Oil AS
VKG Energiasoojus- ja elektrienergia tootmine
VKG Elektrivõrgudelektrienergia võrguteenus ja müük
Viru RMTtööstusseadmete montaaž, remont ja hooldus
VKG Plokkehitusplokkide Roclite tootmine
VKG Elektriehituselektrisüsteemide ehitus ja remont
6
VKG TOODETE JA TEENUSTE MÜÜGIGEOGRAAFIA
VKG PÕHIL ISED TOOTED JA TEENUSED
>> Eesti
>> Läti
>> Leedu
>> Rootsi
>> Taani
>> Poola
>> Valgevene
>> Ukraina
>> Merekütused
>> Kütteõlid kohalike katlamajade jaoks
>> Elektroodkoks elektroodide tootjate jaoks
>> Põlevkivi peenkeemiatooted parfümeeria, kosmeetika, tekstiilitööstuse jaoks
>> Põlevkivigaas soojus- ja elektrienergia tootmiseks
>> Auto- ja raudteetranspordi teenused
>> Aur ja konditsioneeritud õhk suurtööstusettevõtete tarbeks
>> Soojus- ja elektrienergia tootmine, ülekanne ja müük majapidamistele ja ettevõtetele
>> Masinate ja seadmete remont, montaaž ja rent
>> Konsultatsiooniteenused põlevkivi töötlemistehnoloogia vallas
>> Holland
>> Saksamaa
>> Itaalia
>> Belgia
>> India
>> Venemaa
>> Jaapan
7
8
NIKOLAI PETROVITŠ VKG OIL JUHATUSE LIIGE, VKG JUHATUSE LIIGE
SUURIMAD KESKKONNA- JA ARENDUSPROJEKT ID 2016. AASTAL
VKG ENERGIAS HAKKAS TÖÖLE KOLMAS VÄÄVLISEADETööstuslike heitmete puhastamine väävlist on prioriteediks kogu Euroopa Liidus. Vääveldioksiidi heitkoguste kolmekord-ne vähendamine õnnestus tänu VKG Energia territooriumile ehitatud ja edukalt töötavatele väävlipüüdmisseadmetele. VKG Energia on esimene ettevõte Eestis, kus hakati kasutama suit-sugaaside väävlist puhastamise seadmeid. Esimene väävlipüüd-
misseade töötab ettevõttes alates aastast 2008, teine käivitati 2015. aastal - mõlemad toimivad Novel Integrated Desulphu-risation (NID) tehnoloogial. 2016. aasta sügisel valmis kolmas seade, mis töötab Flue-gas desulfurization (FGD) tehnoloogial. Väävlipüüdmisseadmed on investeering piirkonna paremasse õhukvaliteeti.
2016. AASTA PÕHINÄITA JAD
9
Töötajate arv 1731 INIMEST
Kasum -15,2
MILJONIT EUROT
Käive 104
MILJONIT EUROT
Investeeringud keskkonda ja arendusse 19,8
MILJONIT EUROT
ARUANDEPERIOODI PEAMISED SÜNDMUSED
10
MARGUS KOTTISE OJAMAA KAEVANDUSE JUHT, VKG JUHATUSE LIIGE
JAANUAR 2016Viru Keemia Grupp on Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi arvestuses neljakümne seitsme parima seas ning pälvis kuuendat aastat järjest pronkstaseme märgise.
JAANUAR 2016Nafta maailmaturgude rekordmadalast hinnast tingituna võtab VKG juhtkond vastu otsuse konserveerida kaks Kiviter-tehnoloogial töötavat põlevkiviõlivabrikut.
JAANUAR 2016VKG toetuse abil osales Ida-Virumaa võistkond viiendat korda viiekümne esimest korda toimunud Eesti mai-nekaimal reaalainete võistlusel - Viie kooli võistlusel. Panustame tulevaste inseneride kasvatamisesse.
VEEBRUAR 2016Kontserni tütarettevõte Viru RMT metroloogia laboratoorium sai pikaajalise töö tulemusena akrediteeri-mistunnistuse, mis määratleb üldised kompetentsusnõuded katsete, kalibreerimiste ning proovivõttude läbiviimiseks. Nüüd vastab metroloogia laboratoorium EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 nõuetele.
MÄRTS 2016Toimusid muudatused VKG juhatuses. Kontsernist lahkusid juhatuse aseesimees ja finantsdirektor Ahti Puur ning juhatuse liige Jaanus Purga. Kontserni uueks juhatuse liikmeks ja finantsdirektoriks asub Jaanis Sepp.
APRILL 2016Tallinna Tehnikaülikool tunnustas Viru Keemia Gruppi ülikooli toetamise eest kuldsponsor nimetusega tänu meie pikaajalisele koostööle ja tehtud töödele.
MAI 201619. mail toimus Viru Keemia Grupi keskkonnapäev, mille raames käsitleti välismõjude hindamise ning põlevkivi optimaalse kasutamisega seotud teemasid.
MAI 2016Toimus traditsiooniline VKG talgupäev. Kontserni töötajad panid õlad kokku, et aidata Kiikla lastekodul keva-disi aiatöid teha ja territooriumi korrastada.
JUUNI 2016Koos sektoriettevõtetega asusime tähistama 100 aastat tööstuslikku põlevkivikaevandamist Eestis. Väärika juubeli tähistamiseks korraldati terve rida huvitavaid üritusi, nagu piduliku postmargi väljaandmine ning ava-tud uste päevad. Ekskursioonidel, kuhu kutsusime kõiki huvilisi, andsime ülevaate sajandi jooksul omanda-tud põlevkivialasest kompetentsist ning näitasime, kuidas toimub põlevkivi kaevandamine ning sellest elektri ja õli tootmine.
11
JUULI 2016Viru Keemia Grupp taaskäivitas kaks Kiviter-tehnoloogial töötavat põlevkiviõlivabrikut (4. ja 5. gaasigeneraa-torjaama). Positiivse otsuse tulemusel naaseb kontserni tööle 300 töötajat.
JUULI 2016VKG Kaevandused teiseks juhatuse liikmeks sai Margus Loko, kes enne töötas tehnika- ja arendusdirektori-na.
AUGUST 2016Hea traditsiooni järgi tervitasime juba kuueteistkümnendat korda kontserni töötajate kooliteed alustavaid lapsi lõbusa peo ja vahva koolikotiga, mis on täidetud kõige vajalikuga!
AUGUST 201628. augustil toimus traditsiooniline ja piirkonna üks lemmiküritusi Kaevurite päev.
SEPTEMBER 2016VKG Transpordi juhatuse liige Ervin Küttis lahkub VKG kontsernist.
SEPTEMBER 2016Liitusime algatusega “Annetame aega”. Projektis näeme potentsiaali teha head, anda ühiskonnale midagi tagasi, ja teostada seda nii, et samal ajal suureneks ka meie töötajate motivatsioon.
12
OKTOOBER 2016Esimest korda oma ajaloos võõrustas VKG väga suurt ja esinduslikku diplomaatilist delegatsiooni, mis koosnes Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste välisesinduste 23 töötajast. Diplomaatidele tutvustati Eesti põlevkivisektorit ning näidati Petroter III õlitehast ning Euroopa uusimat Ojamaa kaevandust.
OKTOOBER 2016VKG Transpordi juhatuse liikmeks sai Anton Nõomaa, kes varem töötas VKG hankeosakonna juhatajana.
NOVEMBER 2016Eelmise aasta septembris käivitatud põlevkiviõlitehas Petroter III, mille tootmismaht on 140 tonni põlev-kivi tunnis ja kogumaksumus 84 miljonit eurot, jõudis kolmanda kvartali keskel oma esimese miljoni tonni põlevkivi ümbertöötlemiseni ning saavutas aastatoodanguks 136 000 tonni põlevkiviõli. Sellise tulemuseni õnnestus jõuda tänu pretsedenditult kiirele planeeritud tootmisnäitajate saavutamisele uues tehases ning kõrgele töökindlusele. Ümbertöödeldud põlevkivist valmistoodangu väljatuleku näitaja ületas 12% piiri ning plaaniliste seisakute arv kahanes kolmele korrale aastas.
NOVEMBER 2016VKG Ploki juhatuse liige Jaak Saar lahkub VKG-st. Uueks juhatuse liikmeks sai Liana Pavlova, kes seni töötas finantsjuhina.
NOVEMBER 2016Aktiivselt osaleme Töövarjupäeval, pakkudes välja 14 vakantsi erinevatest valdkondadest ja ettevõtetest. Varjutavate ametite valik oli lai - laborandist tippjuhini.
13
2017. AASTA PR IORITEEDID
14
JAANIS SEPP FINANTSDIREKTOR, VKG JUHATUSE LIIGE
>> Tooraine kättesaadavuse tagamine
>> Põlevkivist maksimaalse energia eraldamine
>> Lõpptoodete maksimaalne väärindamine
>> Efektiivsusele suunatud organisatsiooni kultuuri tekitamine
>> Põlevkiviõli konkurentsivõimeline omahind
2017. AASTA PROGNOOSARVUD
Keskmine töötajate arv 1780
INIMEST
Põlevkivi kaevandamise maht 3,9
MILJONIT TONNI
Põlevkivi töötlemise maht 4,5
MILJONIT TONNI
VKG osa riigi maksutulus 34,3
MILJONIT EUROT
M A J A N D U S L I K U D N Ä I T A J A D
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNETUHANDETES EURODES
2013 2014 2015 2016
Müügitulu 220 406 195 216 166 788 104 270
Müüdud toodete kulu 174 599 -164 175 -189 159 -106 147
BRUTOKASUM 45 807 31 041 -22 371 -1 877
Turustuskulud 5 802 -3 769 -3 360 -3 213
Üldhalduskulud 12 224 -12 985 -9 109 -9 471
Muud äritulud 6 915 11 084 9 973 10 034
Muud ärikulud 4 193 -2 492 -1 745 -2 099
ÄRIKASUM 30 503 22 880 -26 612 -6 626
Finantstulud ja -kulud -3 974 -3 101 -5 269 -8 588
KASUM ENNE TULUMAKSU 26 528 19 779 -31 881 -15 214
Erakorralised kulud
Tulumaks 315 300
ARUANDEAASTA PUHASKASUM 26 213 19 779 -32 181 -15 214
INVESTEERINGUD ARENDUSTEGEVUSSEMILJONITES EURODES
INVESTEERINGUD KESKKONNA- KAITSESSE JA TÖÖOHUTUSSEMILJONITES EURODES
71
90
52
5
4
8
8
14
2013
2014
2015
2016
2013
2014
2015
2016
15
KONSOLIDEERITUD B I LANSSTUHANDETES EURODES
B I LANSIMAHTMILJONITES EURODES
2013 2014 2015 2016
VARAD
Käibevara 76 556 115 403 71 086 64 649
Põhivara 438 161 501 848 485 513 519 104
VARAD KOKKU 514 717 617 251 556 599 583 753
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused 67 114 91 368 75 383 52 343
Pikaajalised kohustused 123 388 183 261 182 724 234 758
Kohustused kokku 190 503 274 629 258 107 287 101
Omakapital 324 214 342 622 298 493 296 652
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 514 717 617 251 556 599 583 753
Omakapital Kohustused
191324
275343
258298
287297
2013
2014
2015
2016
16
A R E N D U S -T E G E V U S
EFEKTIIVSUSE TÕSTMINE
2016. aastal jätkati tegevusi efektiivsuse tõstmiseks põlevkivi väärindamise ahelas. Põlevkivi väärindamise energiaefektiivsu-se juhtimise süsteemi kommunikatsioonivahendina oleme juba 2013. aastast kasutanud energiavoogude diagrammi. Seni on suurimad muutused tulnud kõrge energiaefektiivsusega Petro-ter tehnoloogia juurutamisest ning põlevkivi lattu tootmise lõ-petamisest. Kuna kaevanduses pole võimalik toota vaid Kiviter õlitehastes kasutatavat tükikivi, pidime 2014. aastal 30% kaevan-datud põlevkivienergiast peenpõlevkivina lattu ladustama. 2015. aastal põlevkivi enam lattu ei toodetud ning 2016. aastal moo-dustas varasemalt lattu toodetud põlevkivi 31% kogu õlitehastes tarbitud põlevkivienergiast. Üheks kõige suuremaks võimaluseks
ja 2017. aastal elluviimise etappi jõudvaks põlevkivi väärindami-se energiaefektiivsust parandavaks sammuks on aga Petroter te-haste netoõlisaagise ja põlevkivi ümbertöötlemisvõime tõstmi-ne. 2016. a teostati Petroter tehaste netoõlisaagise ja põlevkivi ümbertöötlemisvõime tõstmiseks eeluuringud ning töötati välja olulisemad tehnoloogilised lahendused.
Uttegaasist bensiinifraktsiooni regenereerimise projekti osas teostati modelleerimine ning koostati täpsustatud tasuvusana-lüüs. Tehti otsus kaaluda projekti realiseerimist hiljem, peale 2017. aastat.
MULLU OLI ARENDUSTEGEVUSE PEAMINE FOOKUS SUUNATUD PROJEKTIDELE, MIS TOOVAD KAASA EFEKTIIVSUSE TÕSTMIST NING AITAVAD ETTE VALMISTADA JA KO-HANDADA MUUTLIKE TURUOLUKORDADEGA.
17
18
2017. AASTA OLUL ISEMAD TEGEVUSED
>> MARPOL merekütuse kvaliteedinõuete muutumise mõjuanalüüs, kohandumise strateegia
>> Petroter seadmete põlevkiviõli ümbertöötlemisvõime ja netoõlisaagise tõstmine
>> Matemaatilise mudeli ja tootmise optimeerimise algoritmide täiustamine
TOOTMISMUDEL
2016. aasta oli VKG jaoks raskete ja kaalukate otsuste aasta. Seo-ses kütteõli erakordselt madalate hindadega osutus hädavajali-kuks Ojamaa kaevanduse allakoormamine ning Kiviter õlitehaste töö peatamine. Otsuse langetamisel olid määravateks varasema-tel aastatel lattu kogunenud peenpõlevkivi suur reserv ning vaja-dus parandada kontserni likviidsust. Viidatud keerukate otsuste langetamisel oleme lähtunud põhjalikest kalkulatsioonidest ning tootmismudelitest. Oleme veendunud, et modelleerimine pa-kub ka lähemas tulevikus võimalusi langetada otsuseid põlevkivi väärtusahela finantsmajandusliku efektiivsuse parendamiseks.
2016. aastal jätkati põlevkiviõli tootmise matemaatilise mudeli ning tootmise optimeerimise algoritmide täiustamist. Täiustatud tootmise optimeerimise mudel on plaanis valideerida ning töös-se anda 2017. aastal.
MARPOL STRATEEGIA
Ligikaudu 85% põlevkiviõli toodangust müüakse globaalse kü-tuseturu suurimatele tarnijatele, kes kasutavad põlevkiviõli peamiselt maailmamerel, väljaspool heitkoguste kontrolli piir-kondi kasutatava laevakütuse valmistamisel ühe komponendi-na. Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni merekeskkonna kaitsekomitee 70. istungil 2016. aasta oktoobri lõpus otsustati jätta maailmamere laevakütuste 0,5% väävlisisalduse piirmäära rakendumise kuupäevaks 01.01.2020. Autoriteetsemate agen-tuuride ennustuste kohaselt kaasneb viidatud piirmäära raken-dumisega murranguline muutus merekütuste turul. Uue, 0,5% väävlisisalduse piirmäära jõustumist kuupäevast 01.01.2020 kä-sitlesime ka VKG põhistsenaariumina, mistõttu arendustegevuse põhifookuseks 2016. aastal oli ning 2017. aastal saab olema VKG mõjuanalüüsi ning kohandumise strateegia koostamine.
19
K E S K K O N N A -T E G E V U SMEELIS ELDERMANN TEHNIKADIREKTOR, VKG JUHATUSE ASEESIMEES
VIRU KEEMIA GRUPP PÜÜDLEB OMA TEGEVUSES PIDEVALT EFEKTIIVISTUMISE SUUNAS.
Eesmärgiks on põlevkivi maksimaalne väärindamine ehk ressursi po-tentsiaali täielik ärakasutamine. Keskkonna seisukohalt tähendab see väiksemat keskkonnamõju ühe ühiku töödeldud põlevkivi kohta ning suuremat sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Vaatamata 2016. aasta keerulisele majanduslikule olukorrale energiasektoris on VKG ellu vii-nud mitmeid olulisi projekte, mis vähendavad keskkonnakoormust ja tootmise jalajälge.
2016. aasta oktoobris valmis VKG Energia Põhja soojuselektrijaamas kolmas väävlipüüdeseade. Kolm püüdeseadet on ühendatud ühtseks süsteemiks, kuhu suunatakse jaama kõigi katelde suitsugaas. See ainu-laadne lahendus võimaldab väävliärastussüsteemi tööd paindlikult re-guleerida ning suitsugaaside puhastus on tagatud ka ühe püüdeseadme rikke korral. Selle ligi 16 miljonit eurot maksnud investeeringuga viidi lõpuni mitmest etapist koosnenud tegevuskava SO
2 heite vähendami-seks. Tulemusena näeme, et 2016. aastal Kohtla-Järve välisõhu kvaliteet paranes oluliselt ja summaarne SO2 heitkogus vähenes võrreldes eelne-va aastaga ligi 70%.
VKG kontsernile kuuluvas poolkoksiprügilas võeti kasutusele uus lades-tamise metoodika. Tuha transpordiks kasutatakse suletud torukonveie-rit. Sel moel on võimalik vähendada autotranspordiga kaasnevat müra ning tolmamist. Põlevkivituha ladestamine toimub niisutatult, mille tulemusena tekib ladestusalale tsementeerunud monoliitne katend, mis takistab reostuse liikumist prügila kehast ümbritsevasse keskkon-da. Protsessis kasutatakse põlevkiviõli tootmisest pärinevat protsessi-vett. Vesi seostub prügila kehandiga ja moodustab tuha ja poolkoksiga monoliidi ning veepideme. Lisaks muule välistab vaadeldav metoodika tulevikus ka kuumenemiskollete tekkimist, kuna materjal niisutatakse ja tihendatakse ladestamisel.
VKG Oil täiendas põlevkiviõli tootmise protsessi peendispersse tuharik-ka kütuse (põlevkivi puhastamise jääk) ja tsirkulatsiooniõli segamise sõl-mega. See võimaldab suunata põlevkivi puhastamise jääki tagasi prot-sessi ning kaob vajadus selle transportimiseks ning vaheladustamiseks. Kinnises süsteemis töötlemine vähendab seega transpordiga kaasnevat keskkonnaheidet.
Sarnaselt varasematele aastatele teostab VKG jätkuvalt laialdast kesk-konnaseiret. 2016. aastal vahetati VKG Energia Põhja soojuselektrijaa-mas välja suitsugaaside pidevseiresüsteem. Uus süsteem vastab kõigile parima võimaliku tehnoloogia nõuetele ning võimaldab operatiivselt jälgida ning analüüsida tootmisrežiimi.
2017. aastal avaldati Keskkonnainspektsiooni tellimusel Eesti Keskkon-nauuringute Keskuse poolt teostatud uuring „Välisõhu kvaliteedi, lõh-nahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linna Järve linnaosa piirkonnas“, mille tulemusel järeldati, et viimase kümne aasta jooksul on põhilise lõhna põhjustava saasteaine (H
2S) tasemed tänu tehnoloogia arendamisele tööstusterritooriumi ümbruses oluli-selt vähenenud. See on indikaatoriks, et VKG poolt ligi viie aasta jooksul teostatud lõhna vähendamise tegevuskava, mille maksumus moodustas ligi 4 miljonit eurot, on olnud tulemuslik.
Järgnevatel aastatel on VKG arengu ning keskkonnategevuste fookuses jätkuvalt efektiivsus, jäätmete taaskasutamine ning õhuheitmete vä-hendamine. Uus lõhnaaine vähendamise tegevuskava ja õhukvaliteet, mille raames viiakse sealhulgas ellu ka poolkoksiprügilas kuumenemis-kollete summutusprojekt, jäätmete ladestamise ja kasutamise metoodi-kad, kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise ja energiaefektiivsuse-ga seotud tegevused on meie prioriteetideks.
S O T S I A A L N E V A S T U T U S
VIRU KEEMIA GRUPIS ON VASTUTUSTUNDLIKKUS INTEGREERITUD ETTEVÕTTE ÄRISTRATEEGIASSE,
SEST VKG PUHUL ON VÕIMATU ERISTADA VASTUTUSTUNDLIKKE TEGEVUSI ETTEVÕTTE PÕHITEGEVUSEST. VKG-L ON PIIRKONNA
ARENGULE JA HEAOLULE ULATUSLIK MÕJU.
Kontserni sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu terviklik poliitika sai alguse 2009. aastal. Oleme uhked, et VKG on üks esimesi sotsiaalse vastutuse
kontseptsiooni edendajaid ja propageerijaid Eestis ja esmajoones Virumaal.
2012. aasta detsembris asutasime koostöös üheksateistkümne teise Eesti ettevõttega Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Liidu, mille eesmärk on antud
kontseptsiooni populariseerimine ja edendamine Eesti ettevõtluses ning riiklikul tasemel.
KONTSERNI PR IORITEEDID VASTUTUSTUNDLIKUS ET TEVÕTLUSES
KESKKONNAHOID
VKG prioriteet on tööstuse mõju kõrval-damine või võimalikult miinimumini vii-mine. Oma tegevuses lähtume eesmär-gist näidata, et ka suurtööstus võib olla vastutustundlik, keskkonnasäästlik ning kasutada ressursse maksimaalse efek-tiivsusega. Kontserni mahukamad inves-teeringud on suunatud just keskkonna-tegevustele ja on selles valdkonnas ühed suuremad riigis. Läbi aastate on VKG keskkonnakaitselistesse projektidesse in-vesteerinud ligi 100 miljonit eurot.
MEIE TÖÖTAJAD
Ettevõtte peamine väärtus on siin töö-tavad inimesed. Regiooni ühe suurema tööpakkujana on meie eesmärgiks luua kaasaegsed töötingimused ja meeldiv keskkond ning pakkuda oma töötajatele arenguvõimalusi . Oleme tänulikud meie töötajatele, kes hindavad kontserni töö-andjana kõrgelt ning on lojaalsed. Kont-serni töötajad on kaasatud heategevus-likku ja vabatahtlikku töösse. Kontsernis töötab tugev ametiühing ja on sõlmitud kollektiivleping.
MEIE TEGUTSEMISPIIRKOND EHK VIRUMAA
VKG prioriteediks on toetada just Viru-maad, siin tegutsevate organisatsiooni-de, inimeste ja seltside ühiskonnakasulik-ku tegevust. Kontsern pöörab eriti suurt tähelepanu piirkonna arengule, hoides tihedat sidet kohalike võimuesindajate ja elanikega. VKG toetab spordi-, kultuuri- ja haridusalgatusi.
21
EDUTEGURITEKS ON PANUS ÜHISKONNA KITSASKOHTADE LAHENDAMISSE JA TEGEVUSE ÖKOLOOGILISE JALAJÄLJE TEADLIK VÄHENDAMINE.
VKG ALGATUSED KOHALIKU ELU EDENDAMISEKS
VIRUMAA ÕPILASTE KAASAMINE EESTI ELIITKOOLIDE AJALOOLISESSE NN VIIE KOOLI VÕISTLUSESSENagu kogu Eestis nii ka VKG-s tuntakse puudust noortest ja haritud spetsialistidest. Me oleme kohustatud kandma hoolt selle eest, et Eestis kasvatataks insener-tehnilist tööjõudu ja et võimekad inimesed saaksid omandada väärikat haridust. Oleme veendunud, et meie ülesandeks on taoliste noorte õpingutes kaasa lüüa ning luua neile võimalus oma võimete näitamiseks. Kui regiooni ettevõtted ei osale antud protsessis, muutub ka elu siin noorte jaoks ebaatraktiivseks. Meie eesmärgiks on eelkõige innustada noori inimesi jääma Eestis-se ja Ida-Virumaale, et panustada riigi ja piirkonna arengusse.
OLEME “ANNETAME TÖÖAEGA” ALGATUSE POOLDAJA JA TOETAJAProjektis „Annetame aega“ näeme potentsiaali teha head, anda ühiskonnale midagi tagasi, ja teostada seda nii, et samal ajal suureneks ka meie töötajate motivatsioon.
SUURE TÖÖSTUSE DIALOOG KOHALIKE INIMESTEGA
Põlevkivitööstus on regiooni üks suuremaid tööandjaid – otse-selt töötab sektoris ca 7500 inimest, kuid kaudselt on seotud kordades rohkem inimesi. Ettevõtetes töötatakse perekonniti ning põlvkonniti. Samas pakub sektor ka regiooni keskmisest kõrgemat palgataset. Seega tähendab sektori olemasolu ja areng siin elavatele inimestele kindlustunnet tuleviku suhtes ja stabiil-set sissetulekut, mis tagab igapäevase toimetuleku.
VKG on regiooni jaoks suur ja tähtis tööandja ning partner. VKG tootmisterritoorium asub Kohtla-Järve linna vahetus läheduses. Seega on eriti suure tähelepanu all suhtlus kohalike elanikega ning nende kursis hoidmine kontsernis toimuvaga.
Selle tagamiseks toimuvad kohtumised kogukonna esindajatega, mille käigus tutvustatakse kontserni arengusuundi ja arutatak-se keskkonnateemadel. Lisaks toimuvad traditsioonilised ava-tud uste päevad, mille raames saavad kõik huvilised külastada tootmisterritooriumi ja oma silmaga näha, kuidas on korraldatud tänapäevane suure tööstuse protsess. Meie tootmise uksed on avatud ka koolide ning ülikoolide õpilastele, kellele pakume või-malust teha ettevõttes õppekäike ja ekskursioone.
22
IDA-VIRU PIIRKONNA ERIPÄRAKS ON
PÕLEVKIVITÖÖSTUSE INTEGREERITUS
SOTSIAALMAJANDUSLIKKU ARENGUSSE NING
VASTASTIKUNE MÕJU.
T E G E V U S A L A D
MEIE VÄÄRTUSEDAVATUS - PÜHENDUMUS - ARENG
MEIE MISSIOONVÄÄRTUSTADA EESTI PÕHILIST MAAVARA - PÕLEVKIVI
MEIE VISIOONOLLA EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUSE EESTVEDAJA JA
MAAILMA LIIDER PÕLEVKIVI POTENTSIAALI AVAMISES
P Õ L E V K I V I K A E V A N D A M I N E
VKG TEGUTSEB KOGU PÕLEVKIVI TÖÖTLEMISE AHELAS PÕLEVKIVI KAEVANDAMISEST SUURE PUHTUSASTMEGA
PEENKEMIKAALIDE TOOTMISENI
Viru Keemia Grupp sai kaeveloa Ojamaa kaevandusele 2004. aastal. Kaevanduse avamise ettevalmistustööd algasid 2007. aas-tal ja 2009. aasta juulis alustati tööd objektil. Kaevanduse pidulik avamine toimus 2013. aasta algusel ning täisvõimsus oli saavu-tatud juba aasta teisel poolel. Ojamaa kaevanduse investeering ulatub 120 miljoni euroni. Ojamaa on Euroopa uusim ning Eesti esimene uus kaevandus, mis on rajatud peale taasiseseisvumist.
Ojamaa kaevanduses rakendatakse põlevkivi tootmisel all-maakaevandamist, mida kasutatakse siin, kui põlevkivikiht asub sügavamal kui 30 meetrit maa all. Tehnoloogilises protsessis ka-sutatakse vaid uuemaid tehnoloogiaid ja ainult kaasaegset teh-nikat.
Eriti teravalt oli eelmisel aastal püstitatud küsimus ressursi jao-tamisest turuosaliste vahel. Ressursi olemasolust sõltub mitte ainult meie tulevik, vaid ka olevik. Kahjuks on ressurss praegu jaotatud turuosaliste vahel arvestamata kehtivaid reaalseid va-jadusi, vaid toetudes ajaloolisele mõjurile ning hüpoteetilisele tarbimise kasvule põlevkivisektori riigiettevõtte poolt. VKG on arvamusel, et praegune ressursi jaotussüsteem ei toimi. Eestis jääb igal aastal viis ja enam miljonit tonni põlevkivi väärindama-ta, mille tagajärjel jääb riigil otseste ja kaudsete maksude kau-du aastas saamata ligi 100 miljonit eurot. VKG tänane tooraine summaarne vajadus on 5 miljonit tonni kaubapõlevkivi. VKG-le lubatud maksimaalne kaevandamise maht koos tagantjärele kaevandamise võimalusega moodustab 4,4 miljonit tonni kauba-kivi. Maksimaalsete tootmisvõimsuste rakendamiseks jääb meil aastas puudu ligikaudu 0,8 miljonit tonni kaubakivi.
Alates 2010. aastast tarnib Ojamaa kaevandus põlevkivi Petro-ter ja Kiviter tehaste tarbeks. Tänapäeval varustab Ojamaa kae-vandus toormega kolme Petroteri tehnoloogial töötavat tehast korraga.
Ojamaa kaevandus katab VKG kontserni toormevajaduse lähe-maks 15 aastaks.
VKG on palju rääkinud ja juhtinud valitsuse tähelepanu sellele, et praegusel ressursipoliitikal puudub pikaajaline strateegiline visioon, see ei taga võrdseid konkurentstingimusi ega anna era-ettevõtetele võimalust töötada täies mahus.
Kontserni jaoks on strateegiliselt tähtis tagada põlevkiviressurss ka kaugemaks tulevikuks. Selleks plaanitakse Sonda põlevkivi-kaevanduste mäeeraldistele rajada ühine kaevandus, kus on üks avamiskoht, ühtne tehnoloogia ja ühine transpordisüsteem. Keskkonnaministeerium on keskkonnamõju hindamise prog-rammi heaks kiitnud. Antud projekti plaanib kontsern arendada koostöös Kiviõli Keemiatööstusega.
25
RESSURSI JAOTAMINE
Peale kaevanduse rajamist ilmus päevakorda põlevkivi tarne küsimus. Alguses sai tooraine veetud suurte veoautodega, mis kindlasti polnud keskkonnasäästlik ning tekitas ebamugavusi tee ääres elavatele inimestele. Seega otsustasime sellelt tarneviisilt minna üle nutikamale - 2010. aasta lõpus alustasime 12,5 kilo-meetri pikkuse maapealse konveieri ehitamist. Selleks, et kon-veieriga transporditav tooraine jõuaks Ojamaa kaevandusest Petroter ja Kiviter põlevkiviõlitehasteni, peab see läbima viie valla territooriumi. Lai avalikkus, looduskaitsjad ning jahimehed oli arutelusse kaasatud juba projekti planeerimise faasis. VKG esindajad kohtusid erinevate huvigruppidega, et tutvustada ra-jatavat projekti ning saada tagasisidet. Erinevate töörühmade ja huvigruppide tiheda koostöö tulemusena leiti parim võimalik la-hendus, mis sobis nii kogukonnale kui ka ettevõttele.
Inimesi, kelle majade läheduses konveier läbi jookseb, huvitas enim selle tööst tekkiva müra tase. Konveier on projekteeritud sellisena, et töörežiimis ei teki müra tänu kaetud konstruktsioo-nile ning praktiliselt hääletutele rullikutele, millel transportöö-rilint liigub. Autotranspordiga võrreldes puuduvad konveiersüs-teemi kasutamisel lisaks ka tolm ja heitgaasid ning koormus kohalikele teedele.
Kuna suurem osa konveierist paikneb metsas, pidime leidma la-henduse, kuidas metsloomade tavapärasesse elukeskkonda mit-te sisse tungida. See sai tagatud koostöös Riigimetsa Majanda-mise Keskusega. Kogu trassi ulatuses on konveieril spetsiaalsed väikeloomade tunnelid ning sillad suurte loomade jaoks, et kõi-kidel metsaelanikel oleks tagatud konveieri ületamise võimalus. See kõik on pika koostöö ja arutelude vili. Praegu saame öelda, et toormaterjali tarnimiseks keskkonnasäästlikuma viisi valimi-ne tõi kasu kõikidele - kohalikule kogukonnale, keskkonnale ja ettevõttele. Ojamaa maapealse konveieri projekti võib pidada õnnestunuks ning see on hea näide suurtööstuse ja kogukonna vahelisest koostööst.
Usume, et iga uue projekti loomisel peab mõtlema nii keskkonna peale kui ka inimestele, keda projekti elluviimine mõjutada võib. Kindlasti vajab iga projekti realiseerimine palju eeltööd ja läbi-mõtlemist. Kuid meie kogemused näitavad, et aus lähenemine, avatus dialoogiks ja valmisolek läheneda väljakutsetele mittes-tandardselt toovad kõiki osapooli rahuldavaid tulemusi.
KOOSTÖÖS SÜNNIVAD ÕIGED ASJAD
26
12,5 KILOMEETRI PIKKUSE MAAPEALSE KONVEIERIGA JÕUAB TOORAINE OJAMAA KAEVANDUSEST PETROTER JA KIVITER PÕLEVKIVIÕLITEHASTENI.
P Õ L E V K I V I Õ L I T O O T M I N E
EESTI ON ÜKS SUUREMAID PÕLEVKIVIÕLI TOOTJAID MAAILMAS. VKG ON EESTI SUURIM
JA MAAILMA TEINE ÕLITOOTJA.
Põlevkiviõli eelisteks naftamasuudi ees on väike viskoossus, ma-dal hangumistemperatuur ja vähene väävlisisaldus. Põlevkivi ümbertöötlemise eest vastutab kontsernis VKG Oil, mille koos-seisu kuulub kolm kõrge efektiivsusega Petroter-tehnoloogial töötavat tehast ning neli Kiviter vabrikut, millest tänapäeval töö-tavad vaid kaks vabrikut. Kahjuks ei saa kontsern põlevkivires-surssi puuduse tõttu rakendada kogu tootmisvõimsust. Kiviter vabrikud töötavad tükipõlevkivil ning Petroter tehased kasuta-vad peenpõlevkivi.
Iga tootmise efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse märgiks on toot-misprotsessi energiaefektiivsus, mis näitab, kui palju toormega sisenevast energiast on muudetud kasulikeks toodeteks. Näi-
Petroter-tehnoloogia tõestab oma edukust aastast 2010, näida-tes kõrget ökoloogilist ning investeerimisefektiivsust. Kõigi kolme Petroter tehase energiaefektiivsus ületab täna 82% ning nende töökoormus ületab projekteeritud nominaalvõimsuse. Üks Pet-roter-tehnoloogial töötav õlitehas töötleb aastas umbes 1 miljon tonni põlevkivi, millest saadakse peale põlevkiviõlitoodete ka kõrvaltoodangut, näiteks elekter ja soojusenergia ümbruskonna linnade küttega varustamiseks.
teks Petroter III energiaefektiivsus on 82%, mis on väga kõrge tulemus. Selline kõrge näitaja saavutatakse tänu sellele, et lisaks põlevkiviõlile toodetakse auru, sooja vett ja kõrge kütteväärtuse-ga poolkoksigaasi, millest VKG Energia toodab omakorda elektri-energiat, auru ja kaugkütte vett.
Mullu kujunes õlitootjatele väga keeruliseks aastaks. Aasta al-gas suure langusega, Brenti toornafta saavutas madalpunkti 27 USD/bbl veebruaris, millele järgnes tõus, et kolmandat kvartalit taas langusega alustada. Kuigi aasta lõppes positiivsetes tooni-des, saavutas Brent detsembri lõpuks taseme 56 USD/bbl. Aastat kokku võttes jääb seda ilmestama keskmine Brenti hind 44 USD/bbl, mis oli ikka 10 USD võrra madalam 2015. aasta keskmisest. Nii madalal tasemel oli õlihind viimati 2004. aastal.
Petroter tehased töötavad täisvõimsusel keskmiselt 300-320 päeva aastas.
Majanduslikult efektiivselt töötava Petroter-tehnoloogiaga an-name oma panuse ka Pariisi kliimakokkuleppega püstitatud eesmärkide saavutamisele, sest õli, energia ja soojuse koostoot-misel on süsihappegaasi eriheide toodangu energiaühiku kohta 80% võrra väiksem kui otsepõletamisel.
„
ON PÕHJUST UHKUST TUNDA
28
ÜKS SUURIMAID ERASEKTORI INVESTEERINGUID: KAHEKSA AASTA JOOKSUL SUUTIS KONTSERN EHITADA KOLM KÕRGE EFEKTIIVSUSEGA TÖÖTAVAT PETROTER TEHAST, MILLE PROJEKTI ÜLDINVESTEERING MOODUSTAS 220 MILJONIT EUROT
ETTEVÕTE TÖÖTLES 2016. AASTAL ÜMBER 3,4 MILJONIT TONNI PÕLEVKIVI, MILLEST TOODETI 451 300 TONNI ÕLITOOTEID. ROHKEM KUI 90% TOODANGUST EKSPORDITI.
P Õ L E V K I V I K E E M I A
EESTI PÕLEVKIVI VÄÄRTUSLIKEM OSA ON SELLES SISALDUVAD SUURE REAGEERIMISVÕIMEGA PEENKEMIKAALID EHK
ALKÜÜLRESORTSIINID
Eesti põlevkivi väärtuslikum osa on selles sisalduvad suure rea-geerimisvõimega peenkemikaalid ehk alküülresortsiinid: 5-me-tüülresortsiin, 2-metüülresortsiin, 5-metüülresortsiin monohüd-raat ning 2,4-dimetüülresortsiin, mida toodetakse väga suure puhtusastmega.
Põlevkivikemikaalide kasutusvaldkond on väga lai. Eesti põlevki-vist toodetud kemikaale leidub näiteks nii värvitud tekstiilis kui pargitud karusnahas, L’Oréali, Wella ja Schwarzkopfi juuksevär-vides ning näo- ja päikesekreemides. Samuti kasutatakse neid Samsungi teleriekraanide ning Lexuse ja Toyota autoosade toot-misel.
Põlevkivi fenoolide fraktsioone Honeyol ja Rezol kasutatakse liimvaikudena rehvi-, vineeri- ja naftatööstuses ning baaskemi-kaalina värvide ja lakkide valmistamiseks. Alates 2012. aastast toodetakse Eesti põlevkivist ka nn punast vaiku, mis leiab kasu-tamist autorehvide tootmisel ning seda kasutavad maailma pari-mad rehvitootjad – Goodyear, Pirelli ja Bridgestone.
30
Ettevõte suudab aastas toota sadades tonnides suure puhtusast-mega (üle 99%) peenkemikaale, mille ühe kilogrammi hind võib ulatuda mitmesaja euroni.
Seoses madalate naftahindadega olid Kiviter õlivabrikud 8 kuud konserveeritud. See avaldas mõju ka fenoolitoodete toomisele, mis vähenes ca 2,5 korda. 2016. aastal müüs VKG kokku ligikau-du 400 tonni peenkeemia- ja fenooltooteid. Peenkeemia toode-te tootmine taastati Kiviter vabrikute taaskäivitamisega mullu III kvartalis.
Eesti põlevkivikemikaalide suuremad tarbijad on tuntud ettevõt-ted Euroopa Liidust, Jaapanist ja Indiast. Samuti on Kohtla-Järvel valmistatud peenkeemiatooted jõudnud Iraani ja Ladina-Amee-rikasse.
Uute ühendite paremaks turustamiseks oleme loonud eraldi ko-dulehe www.finechem.eu
„
HINNALISED KEMIKAAL ID
VKG ON TÄNA AINUS ETTEVÕTE EESTIS, MIS ERALDAB KIVITER-TEHNOLOOGIAL TÖÖTAVATE VABRIKUTE ÕLISAADUSEST HINNALISI PEENKEMIKAALE.
P Õ L E V K I V I - E N E R G E E T I K A
ENERGIAGA TEGELEB KONTSERNIS KAKS ETTEVÕTET – VKG SOOJUS JA VKG ENERGIA.
VKG Soojus tegeleb soojajaotuse ja müügiteenuse pakkumisega. Teeninduspiirkondade kütmiseks kasutatakse põlevkivi ümber-töötamisel tekkinud jääksoojust. Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna küttega varustamist osutatakse tänu rohkem kui 18,5 kilomeetri pikkusele soojamagistraalile, mille kontsern 2012. aastal ehitas. Soojamagistraal saab alguse VKG Energia tootmisterritooriumilt Kohtla-Järvel ja kulgeb mööda mitme valla territooriumi kuni VKG Soojuse ühinemispunktini jaotusvõrguga.
2016. aastal tuli VKG Soojus vastu kümnetele korteriühistutele, ajatades 2015.-2016. aasta kütteperioodi eest tekkinud tähtaja
ületanud võlgnevusi ning alustas kõikide klientide soojusega va-rustamist enne esimeste külmade saabumist.
Mullu moodustas kontsernis soojusenergia toodang 506 GWh. Tänu sellele, et soojusenergiat toodetakse põlevkivi töötlemise protsessi käigus moodustuvast gaasist, mõjutab maailmaturu hindade kõikumine soojuse hinda lõpptarbijale vähem. Aruand-lusperioodil müüs VKG Soojus soojusenergiat hinnaga 55,22 eu-rot + km megavatt-tunni eest, mis on endiselt üks odavaimatest hindadest Eestis.
32
VKG ENERGIA
VKG SOOJUS
VKG Energia on tööstusenergiaettevõte, mille peamine ees-märk on tagada piirkonna soojavarustus ning toota elektrit nii VKG enda kui naaberettevõtete tarbeks, kasutades selleks kogu VKG Oilis toodetud põlevkivigaasi. VKG Energial on kaks sooju-selektrijaama: Põhja SEJ ja Lõuna SEJ. Ettevõtte soojusenergia tootmisvõimsus on 320 MW ja elektritootmise võimsus 95 MW. Tootmisvõimsus on koondatud Põhja SEJ-i ning Lõuna SEJ on alates 2016. aasta jaanuarist reservis. 2016. aasta lõpus alustati uue 100 MW nimivõimsusega gaasikatla ehitamist, mis valmib 2017. aasta oktoobris. Uue katla valmimine tõstab ettevõtte soo-jusenergia tootmisvõimsuse 420 MW-ni ning parandab oluliselt katelde töökindlust. VKG Energia pöörab keskkonnakaitsele eri-list tähelepanu. Keskkonnaalase tegevuse eesmärgiks on tagada kõigi kehtivate keskkonnalubadega sätestatud keskkonnanõuete täitmine, ettevõtte keskkonnamõju pidev vähendamine ning et-tevõtte tegevusest tulenevate keskkonnariskide minimeerimine.
2016. aasta oktoobris valmis kolmas SDA (Spray Drying Absor-ption process) tehnoloogial suitsugaaside vääveldioksiidist pu-hastamise seade. Suitsugaaside puhastamisel vääveldioksiidist kasutatakse kustutamata lupja, mis toodetakse oma lubjate-hases. Seoses uue puhastusseadme kasutuselevõtmisega läks Põhja SEJ üle uuele režiimile, kus kogu suitsugaas jaotatakse puhastusseadmete vahel ühise suitsugaasikollektori kaudu ning seejärel suunatakse puhastatud suitsugaas suurde suitsukorst-nasse (150 m). Selline süsteem võimaldab paindlikku lähenemist suitsugaaside puhastamisele – ühise suitsugaasikollektori kaudu on võimalik jaotada suitsugaase kõigi puhastusseadmete vahel ning sellega on tagatud kogu atmosfääri juhitava suitsugaasi pu-hastamine.
Üleminek uuele ühisele puhastussüsteemile on märgatavalt vä-hendanud Põhja SEJ-i õhuheitmeid. 2016. aastal seoti kateldest väljuvatest suitsugaasidest väävliärastusseadmete abil ligikaudu 11 000 tonni vääveldioksiidi, mis on ligi 45% rohkem kui 2015. aastal.
VKG õlitehastes toodetud põlevkiviõlile lisaks on produktideks uttegaas, aur ja soe vesi, mis suunatakse elektrijaama ning too-detakse elektrienergiat ja ümbritsevatele linnadele sooja ja töös-tustarbijatele auru. Antud lahendus annab võimaluse kasutada põlevkivist saadav energia maksimaalselt ära ja vältida täienda-vate fossiilsete kütuste kasutamist. VKG-s rakendatud energia ja soojuse tootmismeetod on põlevkivi otsepõletamisega võrrel-des kordades efektiivsem ning oluliselt väiksema keskkonnajala-jäljega.
>> Ettevõttes kehtivad: ISO 9001:2008, ISO 14001:2004, ISO 50001:2011, OHSAS 18001:2007
>> Ettevõtte 2016. aasta käive oli 42,3 miljonit eurot.
>> 2016. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 126 inimest.
ETTEVÕTTE FOOKUSED EELSEISVALE PERIOODILE
>> Efektiivsuse suurendamine
>> Keskkonnanõuete täitmine
>> Töökindluse ja teenuste kvaliteedi tõstmine
>> Kliendibaasi laiendamine
33
VKG ELEKTR IVÕRGUD
VKG Elektrivõrgud on müügimahu suuruselt kolmas elektrijaotu-settevõte Eestis.
Kirde-Eestis tegutseva elektrijaotusettevõtte põhitegevusala-deks on elektrienergia võrguteenuste osutamine ja elektriener-gia müük. Ligikaudu üheksakümne tuhande elanikuga piirkonda varustatakse elektrienergiaga VKG Elektrivõrkude elektriliinide kaudu. Ettevõttel on 4 alajaama pingel 110 kV, 8 alajaama pingel 35 kV, 359 alajaama pingel 6 kV ja 10 kV, 413 km õhuliine ja 501 km kaabelliine.
Igal aastal investeerib VKG Elektrivõrgud liinide, alajaamade ja muude seadmete korrashoiuks märkimisväärseid summasid, mistõttu on tõusnud võrgu töökindlus ja vähenenud võrgukaod. 2016. aastal investeeriti võrgu arendusse ja töökindluse tõstmi-sesse ca 1 miljon eurot. Eratarbijate ja väikeettevõtete vajaduste rahuldamise kõrval on ettevõttel täita oluline roll Narvas ja Sillamäel asuvate suurtöös-tuste elektriga varustamisel.
>> VKG Elektrivõrkude 2016. aasta tehnilised ja kommertskaod (erinevus võrku siseneva ja võrgust väljuva energia koguse vahel) moodustasid 6,75 %.
>> Riketest põhjustatud katkestuste keskmine sagedus tarbimiskoha kohta aastas (System Average Interruption Frequency Index, SAIFI) oli 2016. aastal 0,051.
>> 2016. aasta lõpuks oli ettevõttes paigaldatud 100% kaugloetavad arvestid.
>> Ettevõttes kehtib ISO 9001:2008 ja OHSAS 18001:2007 standarditele vastav juhtimissüsteem.
>> Ettevõtte 2016. aasta käive oli 12,52 miljonit eurot.
>> 2015. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 60 inimest ning VKG Elektrivõrgud on piirkonna üks parimaid tööandjaid.
>> Ettevõte pöörab palju tähelepanu elektriohutusele ja korraldab töötajatele pidevaid täiendkoolitusi.
E H I T U S M A T E R J A L I D E T O O T M I N E
LUBJA TOOTMINE
VKG lubjatehas töötab 2014. aasta suvest. Tehases kasutatakse toorainena Ojamaa kaevandusest toodud lubjakivikillustikku, mis tuuakse maa peale koos kaevandatava põlevkiviga ning mil-lest toodetakse väävlipüüdmisseadmete tööks vajalikku lupja. Dekarboniseerimiseks vajaliku energia saamiseks kasutatakse aga põlevkiviõlide tootmisprotsessidest pärinevaid poolkoksi- ja generaatorigaase. Gaaside segamiseks ja doseerimiseks on konstrueeritud kaasaegne segamissõlm. See on Viru Keemia Grupi poolt välja töötatud ja Eestis ainulaadne lahendus lubja tootmiseks.
2016. aastal tootis tehas ca 13 500 tonni lupja, mis kasutati täis-mahus ära suitsugaasides sisalduvate väävliühendite sidumise protsessis. Lubjatehas toodangu maht katab täismahus VKG kontserni praegused ja tulevased vajadused ning lisaks sellele annab võimaluse turustada teatud kogus lupja ka tarbijatele väl-jastpoolt kontserni.
Osa väävliärastuse käigus tekkinud jääkproduktist leidis kasutust põllumajanduses. Põllumajandusamet kinnitas, et produkt vas-tab väetiseseadusega lubiväetisele kehtestatud kvaliteedinõue-tele, mida tõestab ka ettevõttele väljastatud sertifikaat.
Kogu projekt (väävlipüüdmisseadmed ja lubjatehas) järgib VKG tootmisloogikat ja eesmärki väärtustada maksimaalselt Eesti põlevkivi orgaanilist ja mineraalset potentsiaali ning säästa teisi looduslikke ressursse, nagu näiteks lubjakivi.
PÕLEVKIVIJÄÄTMETE KASUTUS TEEDEEHITUSES
Põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena tekkiv märkimisväärne kogus lubjakivikillustikku kasutatakse edukalt ära teedeehituses, maastikukujunduses ja täitematerjalina. Eelmisel aastal taaska-sutati kontsernis tekkinud aheraine täies mahus.
ROCLITE MÜÜRIPLOKID
Ehitusplokkide tootmise eest vastutas kontsernis tütarettevõtte VKG Plokk, kes müüs tooteid Roclite kaubamärgi all Eestis ning eksportis välismaale. 2016. aasta lõpus alustas VKG ettevalmis-tusi ettevõtte müümiseks ehitusmaterjalitööstuse ettevõttele Aeroc International AS. Müügitehing viidi lõpule 2017. aasta jaa-nuaris.
VKG Plokk kuulus kontserni koosseisu 2011. aastast ning alates 2012. aasta jaanuarist toodab ettevõte kaubamärgi Roclite nime all uue põlvkonna müüriplokki.
35
V K G P E A M I S I T O O T M I S A L A S I D
T O E T A V A D E T T E V Õ T T E D
VKG TRANSPORT
VKG TRANSPORT ON KONTSERNI TRANSPORDIETTEVÕTTE, MIS OSUTAB KONTSERNI SISEST AUTOTEENUST JA RAHVUSVAHELIST RAUDTEETRANSPORDI LOGISTIKATEENUSEID.
ETTEVÕTTE TEGEVUSALAD
>> rahvusvaheliste ja riigisiseste raudteekaubavedude korraldamine
>> ekspediitorteenuste osutamine
>> autotranspordi eritehnika teenused
>> raudtee ehitus-, hooldus- ja remonditeenused
>> raudteevagunite kaalumine
>> ohtlike jäätmete vedu
>> VKG Transport on tegutsenud alates 1999. aastast.
>> 2016. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 128 töötajat.
>> 2016. aasta käive oli 12,3 miljonit eurot ning kasum moodustas 1,1 miljonit eurot.
>> Ligi 90% ettevõtte käibest moodustavad kontsernisisesed teenused, mis on seotud eelkõige põlevkivi töötlemise ja kaevandamisega.
>> 2016. aasta investeeringute maht oli 372 900 eurot. Peamised investeeringud olid suunatud raudtee kapitaalremondi teostamise projekti ja uue eritehnika soetamisse.
>> Seoses VKG Transpordi ärilise fookuse muutmise ning vajadusega keskenduda vaid kontserni põhitegevust toetavatele teenustele - lõpetasime 2016. aasta lõpus ohtlike vedelkemikaalide veoteenuste osutamise (ADR).
>> Alates 2016. aasta lõpust keskendub ettevõte efektiivsele ja kvaliteetsele teenuse osutamisele kontserni ettevõtetele, milleks on peamiselt VKG Oil, VKG Kaevandused ja VKG Energia.
>> Ettevõttel on eelnimetatud teenuste osutamiseks vajalikud litsentsid ja tegevusload ning järgitakse keskkonna-, kvaliteedijuhtimise ning töötervishoiu ja tööohutusalaseid juhtimissüsteeme ISO 9001:2008, ISO 14001:2004 ja OHSAS 18001:2007.
37
VIRU RMT
VIRU RMT ON VÄLJA KASVANUD ENDISE PÕLEVKIVIKEEMIA-
KOMBINAADI REMONDI- JA MONTAAŽIOSAKONNAST JA
SEEGA ON ETTEVÕTTEL SUURED KOGEMUSED REMONDI- JA MONTAAŽITEENUSTE
PAKKUMISE VALLAS.
ETTEVÕTTE TEGEVUSALAD
>> metallkonstruktsioonide tootmine, paigaldus
>> tehniliste seadmete projekteerimine, tootmine ja paigaldus
>> automaatjuhtimissüsteemide projekteerimine, paigaldus ja seadistamine
>> kontrollmõõteriistade remont ja kalibreerimine;
>> tõsteseadmete hooldus ja remont ning tõstetööd;
>> projektijuhtimine „võtmed kätte” tehniliste lahenduste teostamiseks
>> 2016. aastal oli ettevõttes keskmiselt 200 töötajat
>> Ettevõtte 2016. aasta käive oli 8,7 miljonit eurot.
>> Viru RMT klientide hulka kuuluvad peamiselt VKG kontsernisisesed ettevõtted, mis üheskoos annavad ligi 82% ettevõtte müügikäibest ehk ligikaudu 7 miljonit eurot.
>> Ettevõttel on ISO 9001:2015 (TÜV), EN 1090-1, EN 3834-2 ja EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 sertifikaadid.
38
39
Suur osa VKG Elektriehituse käibest tuleb Ida-Viru piirkonnast, kus ettevõtte ülesandeks on hoida korras Eesti kõige idapool-semad elektrivõrgud (Narvast kuni Sillamäe ja Vaivara vallani) ja toetada oskusteabega VKG kontserni arendusi Kohtla-Järvel. Seetõttu on ettevõttel kaks osakonda, üks Narvas ja teine Koht-la-Järvel.
>> Ettevõtte suurimad kliendid on VKG ja Eesti Energia kontsernide ettevõtted ning kohalikud omavalitsused.
>> Firma suurimad partnerid on ABB, Harju Elekter, Onninen, Viru Elektrikaubandus, SLO Eesti.
>> Ettevõtte 2016. aasta käive oli 1,5 miljonit eurot.
>> 2016. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 34 töötajat.
>> VKG Elektriehitus on alates 2002. aastast Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) liige.
>> Oma tegevuses juhindub ettevõte standardi ISO 9001 nõuetest.
VKG ELEKTR IEHITUS
VKG ELEKTRIEHITUS ON VKG KONTSERNI
ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMIS-, EHITUS-
JA REMONTTÖÖDEGA TEGELEV ETTEVÕTE.
K O N T A K T I DVIRU KEEMIA GRUPP AS
Juhatuse esimees Ahti Asmann Juhatuse aseesimees Meelis Eldermann Registrikood 10490531Järveküla tee 1430328 Kohtla-Järve
Telefon: +372 334 2700Faks: +372 337 5044E-post: [email protected]
VKG TRANSPORT AS
Juhatuse liige Anton Nõomaa Järveküla tee 14 30328 Kohtla-Järve
Telefon: +372 334 2535Faks: +372 334 2719 E-post: [email protected]
VKG KAEVANDUSED OÜ
Juhatuse liikmed Margus Kottise, Margus LokoJärveküla tee 1430328 Kohtla-Järve
Telefon: +372 334 2782 Faks: +372 337 5044 E-post: [email protected]
VKG ENERGIA OÜ
Juhatuse liikmed Marek Tull, Sergei KulikovJärveküla tee 1430328 Kohtla-Järve
Telefon: +372 334 2852 Faks: +372 332 7620 E-post: [email protected]
VKG OIL AS
Juhatuse liikmed Nikolai Petrovitš, Priit PärnJärveküla tee 1430328 Kohtla-Järve
Telefon: +372 334 2727Faks: +372 334 2717E-post: [email protected]
VKG ELEKTRIVÕRGUD OÜ
Juhatuse liige Tarmo TiitsPaul Kerese 1120309 Narva
Telefon: +372 716 6601 Faks: +372 716 6600 E-post: [email protected] www.vkgev.ee
40
VIRU RMT OÜ
Juhatuse liige Andry Pärnpuu Järveküla tee 1430328 Kohtla-Järve
Telefon: +372 334 2573 Faks: +372 334 2545 E-post: [email protected] www.virurmt.com
VKG ELEKTRIEHITUS AS
Juhatuse liige Andry PärnpuuPaul Kerese 1120309 Narva
Telefon: +372 716 6622 Faks: +372 716 6600 E-post: [email protected]
VKG SOOJUS AS
Juhatuse liige Aleksandr Šablinski Ritsika 131027 Kohtla-Järve
Telefon: +372 715 6444 Faks: +372 715 6400 E-post: [email protected]
KASUTATUD FOTOD
Kaupo Kikkas Igor Vishnjakov
KUJUNDUS JA KÜLJENDUS
2ood / Oliver Oberg
