KOLMAPÄEV

12. oktoober 2011NR 8 (18)

HIND 1,6 EUROT

Webmedia asutaja Priit Alamäe: Eestis on tuhandeid insenere puuduPangad sepitsevad sularaha väljavõtu maksustamist # Venemaa lööb Heleniuse põllud õitsele # Peagi võib autoroolis ohtu tundmata magada # Soome firmade pealetung Eestisse

2 12. 2011

Nendel lehekülgedelzz astub seekord üles Baltikumi kõige kõvema tarkvaraarendusfi rma Webmedia asutaja Priit Alamäe. Vanuselt sutsuke üle 30 aasta, kandideerib ta aasta ettevõtjaks. Vilka mõtlemisega mees, kes on oma äriga kompan-jonide saatel Omaani välja kimanud.

Alamäe puudutab intervjuus mitmel korral sõnu „noorus” ja „noored”. Ta on ise üks neist noortest kibedatest tegijatest, kellele seab piire üksnes stratosfäär. „Nii noort juhtide kihti kui Eesti poliitikas ja äris pole mitte üheski Euroopa riigis. Noored on meie riigi päästnud,” kiidab Alamäe.

Aga on järgmisel hetkel sapisem, kuna keskmine haridustase on meil ebaühtlane ja toodab neidsamu noori, kel silmaring on veel avarda-mata. „Häda peitub nendes arvukates ärijuhtimist õpetavates nn kiisukoolides, mida tuli 1990-ndatel nagu seeni pärast vihma. Kunagi olid rahvusvahelist ärijuhtimist õpetanud Concordia ülikooli missid Eestis kõige ilusamad, aga edukaid rahvusva-helisi ärijuhte ei tulnud sealt vist mitte ühtegi.”

Oktoobri algupäevil kirjutas Eesti Päevaleht samast asjast – ettevõtlusharidusest – ka teise nurga pealt. Gümnaasiumi lõpetavatel noortel on kadumas motivatsioon astuda erakõrg-kooli tasulisse õppesse. Nii on näiteks ettevõtluskõrgkooli Mainor äri kokku kuivanud – kuni 20-aastaste sisseastujate arv vähenes tänavu ligi poole võrra eelmise aastaga võrreldes.

Mõnes mõttes on see ju heagi, sest paneb hoolikamalt mõt-lema oma tugevuste ja nõrkuste peale. Ning tugevusi veel tuge-vamaks kobestama ja nõrkusi maha lihvima. Vahepeal võis see kohustus meelest minna, sest kuidagi liiga lihtne oli. Ma ei räägi siin ühest koolist või teisest, räägin palju üldisemalt. Ebaühtlane haridus pole ainult riigi või kooli mure. Noorel endal peab ka ambitsiooni ja uudishimu olema. 1

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7

Webmedia omanik Priit Alamäe: kasvame mujal, aga peakorter jääb siia

Henrik Ilves sularahast •• LK 10–11

Pangad on jännis sularaha armastava eestlasega

Ann-Marii Nergi Soome fi rmadest •• LK 14

Iga kümnes siin registreeritud ettevõte on Soome päritolu

Kristi Vahemaa TV-st •• LK 22–23

Suur spordivõistlus naelutab inimesed teleri ette

Villu Zirnask fi nantskeskustest •• LK 16

Tallinn kuulub maailma 75 fi nantskeskuse hulka

Jaanus Piirsalu põllupidamisest •• LK 12–13

Venemaa kavatseb toetused põllumajandusele kolmekordistada

Raivo Murde autodest •• LK 18–19

Autotootjad toovad turule aina imelisemaid turvaseadmeid© Kõik Ees ti Päe va le hes aval da tud ar tik lid, fo tod ja il lust rat sioo nid on au to riõigu se ga kaits tud teo sed, mil le ka su tu se reeg lid on sä tes ta tud au to riõigu se sea du ses.

Rõhu ta me, et nen de rep ro dut see ri mi ne ja le vi ta mi ne il ma Ees ti Päe va le he AS-i kir ja li ku nõuso le ku ta on kee la tud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: Vallo Toomet, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500.Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot.Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee

Andres EilartÄrilehe vastutav toimetaja

Noortest ja kiisukoolidest

volvo.infoauto.ee

Info-Auto Vaata kampaaniatingimusi volvo.infoauto.eePildid on illustratiivsed.

Kampaania kehtib kuni 15. oktoober 2011.

NÜÜD KINGITUSENA KAASA 6000-EURONE VOLVO BOONUSKAARTKui ostad Info-Autost nüüd uue Volvo XC70 või Volvo XC90 saad kingituseks kaasa 6000-eurose Volvo boonuskaardi.Kaardisumma ulatuses võid oma uuele autole tellida vajalikku Volvo lisavarustust, saada lisa oma vana auto tagasiostuhinnale või uue auto soodsamalt kätte, ise otsustad. Kui oled kiire otsustaja, saad uue ja turvalise nelikveolise Volvo kätte veel enne talve tulekut.

UUENENUD 2012.AASTA MUDELID

Sinu Volvo xc70 ja volvo xc90

Turvaline valik

XC70 hinnad alates

€ 37 600XC90 Hinnad alates

€ 44 700

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

“Tallinki laeval on koolitust läbi viia lihtsalt mugav. Tallinki personal on eriline, nende arusaam vastutusest ja abistamisest on oluliselt suurem kui kolleegidel maa peal.”

Indrek RahiKoolitaja, OPTI Personaliarendus OÜ juhataja

• 1-päevased üritused Tallinn-Helsingi liinil sõitvatel kiirlaevadel ja kruiisilaeval• 1 ööbimisega üritused kruiisil Helsingisse• 2 ööbimisega üritused kruiisil Stockholmi

Tutvuge meie võimaluste ja erinevate päevakava näidistegawww.tallink.ee/yritusedKüsige personaalset pakkumist grupid@tallink.ee

1 päevased üritused Tallinn Helsingi liinil sõitvatel kiirlaevadel ja kruiisilaeval

Korralda merel!Koolitused, seminarid, kliendiüritused, firmaüritused, tähtpäevad ja peod koos laitmatu korraldusega:

12. 2011 3

volvo.infoauto.ee

Info-Auto Vaata kampaaniatingimusi volvo.infoauto.eePildid on illustratiivsed.

Kampaania kehtib kuni 15. oktoober 2011.

NÜÜD KINGITUSENA KAASA 6000-EURONE VOLVO BOONUSKAARTKui ostad Info-Autost nüüd uue Volvo XC70 või Volvo XC90 saad kingituseks kaasa 6000-eurose Volvo boonuskaardi.Kaardisumma ulatuses võid oma uuele autole tellida vajalikku Volvo lisavarustust, saada lisa oma vana auto tagasiostuhinnale või uue auto soodsamalt kätte, ise otsustad. Kui oled kiire otsustaja, saad uue ja turvalise nelikveolise Volvo kätte veel enne talve tulekut.

UUENENUD 2012.AASTA MUDELID

Sinu Volvo xc70 ja volvo xc90

Turvaline valik

XC70 hinnad alates

€ 37 600XC90 Hinnad alates

€ 44 700

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

4 12. 20114 12. 20114 12. 20114

•• Eestis on kujunenud nii, et kui ükskõik millise eduka IT-ga seotud projekti peal küünega kraapima hakkad, siis tuleb alati Webmedia nimi välja. Millest on tulnud, et teie olete kõikide suuremate ja olulisemate projektide elluviija?Meil on Eestis turuosa ilmselt 20–30 protsendi vahel, ehkki seda osa on väga raske täpselt öelda. Ma usun, et e-riigi lahendustest oleme teinud umbes poole. Sama lugu on Eesti suuremate eraet-tevõtetega, kellest paljude jaoks oleme kolme tipp-partneri seas.

Arvestades seda, et oleme kõige suuremad ja kõige rohkem kasvanud, tähendab see, et teeme siin Eestis midagi õigesti. Ilmselt kliendid tahavad teha koostööd nendega, kes on ennast tõestanud.•• Kas kogu endine tehasehoone läbi korruste kõrguva sisehooviga siin Ülemiste ärikeskuses on ai-

nuüksi teie käsutuses?Kogu see maja on Webmedia

käes rendil. Siin on meil peakorter. Tartus on

meil tegelikult veelgi suurem kontor kui

Tallinnas. Nar-

Webmedia asutaja Priit Alamäe:Eestis on tuhandeid insenere puudu

Andres Reimerandres.reimer@epl.ee

Inseneride krooniline puudus sunnib Baltikumi suurimat tarkvaraarendusfi rmat Webmediat oma meeskonda kasvatama Eestist väljaspool, kinnitab ettevõtte asutaja Priit Alamäe. Kõrge kvalifi katsioo-niga välismaiste spetsialistide pidev sissevool peaks tema sõnul olema Eesti riigis soositud tegevus.

12. 2011 5

vas on meil kontor. Soomes on meil koguni viis kontorit, Leedus kaks, Serbias, Rumeenias, Vene-maal, Omaanis pluss veel mitmes riigis projektikontorid.

Ma isegi ei tea täpselt, kui palju meil kokku inimesi töötab, kuid vist üle kuuesaja. Võtame neid iga nädal juurde.•• Üks linnalegend räägib, et in-fotehnoloogilises maailmas ei pea inimene istuma büroos. Ta võib oma aega veeta hoopis kusagil Lõuna-Eestis mägede ja ooside vahel, kus värskes õhus tekivad suurepärased ideed ja töö lendab lausa linnutiivul. Oma töö vilja saab ta interneti abil saata üks-kõik kuhu siin planeedil.See on linnalegend. See, mida meie siin teeme, on väga selgelt meeskonnatöö. Kogu kontor on üles ehitatud nii, et inimestel pole oma kindlat töökohta. On olemas ruumid ja vastavalt projektide tek-kimisele ja lõppemisele kolivad inimesed kokku ja lahku. Ideaalne oleks, kui klient istuks ka samas ruumis. Siis jääks see kommu-nikatsiooni lisakulu ka ära, kuid kahjuks pole maailm ideaalne.

Sa võid järve ääres üksi tööd teha, kui töötad üksi. Meie aga teeme suuremahulisi projekte, kus meeskond võiks istuda või-malikult palju koos.•• Kas teie töötajad siis ei vaja suurt kappi või riiulit, kus oma asju hoida?Nii palju, kui tekib pabereid, mahuvad need laua peale ära, kuid enamik asju on arvutis. Kunagi oli äärmuslik näide meie Rootsi partnerfi rmaga. Neil oli üks suur büroo, kus oli palju laudu ja ratastel lukustatavad kapid seinte ääres. Inimene tuli tööle, võttis oma kapi ja lükkas selle laua juurde, mis parasjagu oli vaba. Nad tegid valdavalt tööd

konsultantidena ja istusid see-pärast enamiku aja kliendi

juures. Selline tööstiil on muidugi ka

Rootsi eripära.

•• Kas Eesti kliendid elavad liiga kitsastes oludes või ei taha teie inimesi enda kõrvale?Töö mehhanismid erinevad rii-kides väga palju. See tuleb tõe-näoliselt kultuurilisest eripärast. Rootsis eeldatakse, et konsultant istub kliendi juures. Niimoodi on kliendi kulud suuremad, sest ta peab ruumi varuks hoidma. Tei-salt on töö teostaja kulud väikse-mad. Eestis tehakse enamik tööd ära oma kontoris, Soomes kehtib vahepealne variant. •• Miks te Lätis pole esindatud?Me ei läinud 2005. aastal Lätisse kahel põhjusel. Esiteks meile tun-dus, et korruptsiooni tase on seal liiga kõrge. Teiseks ei suutnud me seal leida inimesi, keda oleksime usaldanud. Usun, et Leedu on korruptsiooni taseme poolest paremas seisus kui Läti.•• Kas te ikka hoiate Lätil silma peal?Praegu pole meil Lätit isegi kusa-gil laua peal. Enamik Läti IT-ette-võtteid on müügis, aga vaadates Läti turgu... Eesti turg, kus meie tegutseme, on 40 miljonit eurot. Läti turg on väiksem, samuti Leedu turg. Soome turg on 25 korda suurem.

Leetu läksime kunagi ajaloo-listel põhjustel. Kuid aktsionärid tahavad saada pidevat kasvu. Kui sa oled selline kahe miljoni euro suurune ettevõte, siis 500 000 aastas juurde saada tähendab 25-protsendilist kasvu. Praegu oleme 40-miljoniline ettevõte ja vajaksime aastas kaheksa miljonit eurot kasvu juurde. Kui tahaksime Lätisse minnes saada sellist kasvu, siis peaksime ühe aastaga võtma üle veerandi kogu turust. See liht-salt pole reaalne. Peame minema nendele turgudele, kus suudame senist kasvutempot säilitada.•• Mida tähendab IT-sektoriga seotud korruptsioon?Kui vaatasime Läti turgu 2005. aastal, siis sellel ajahetkel esi-nes seal korruptsioon isegi era-ettevõtetes. Sa pidid mõnikord isegi ostujuhile maksma, et saada mõne eraettevõtte tellimust. Eesti IT-sektor on ikka väga puhas, ehkki mõned aastad tagasi on siin mõningaid mädapaiseid olnud. Kui jätta sellised sogased vald-konnad nagu kinnisvara, maa ja ka ehituse valdkond välja, siis

Eesti riik on ikkagi väga-väga puhas. Eestit valitseb Rootsi ja Soome kapital, mis on too-nud oma ärieetika ja juhti-miskultuuri siia sisse.

Eesti juhtimiskultuur kujutabki praegu segu Eesti

tervest talupojamõistusest, Soome ja Rootsi tavadest. Lätis

on Vene turu mõju väga tugev, Leedus tuleb katoliiklusega Kesk-Euroopa hõngu sisse. Baltikum on siin üks kunstlik moodustis, kus valitsevad suured kultuuri-lised ja ärilised erinevused.•• Kui Leedusse turistina sõita, siis tundub seal kodune ja mõnus. Õlu on ka maitsev. Mida nad teist-moodi teevad kui eestlased?Ma olen liiga noor, et 1990-ndaid väga hästi mäletada. Kuid mulle tundub, et mingil hetkel tegid eestlased sellise rahvusliku kok-kuleppe, et Eesti on meie riik,

see on meie kodu ja ärme oma lävepakule roojame. Eesti ühis-konnas aktsepteeritakse, et kait-sepolitseiamet teeb oma tööd ja võtab ka väga kõrgel positsioonil olevaid inimesi vahele. Soomes ja Rootsis on selline kokkulepe olemas. Kuid tundub, et Lätis, Leedus ja isegi kaugemal lõuna pool ei ole sellist kirjutamata kok-kulepet tehtud, et oma riiki tuleb puhtana hoida.

Just tänu meie 1993. aasta valitsusele lõhuti Eestis vanad kommunistlikud seenevõrgusti-kud ära. Lätis ja Leedus seevastu on väga ulatuslikult võimul 1980. aastate tipp-poliitikuid. See keh-tib nii riigiteenistuse kui ka äri puhul. Nii noort juhtide kihti kui Eesti poliitikas ja äris pole mitte üheski Euroopa riigis. Noored on meie riigi päästnud.

•• Leedulased ja venelased hei-davad eestlaste üle nalja, et ole-me liiga upsakad ja pika toimega. Kas eestlased on piisavalt väledad nendega äri ajama?Gorjatšije estonskije parni – see on müüt. Kui vaadata, kui kiiresti Eestis poliitilised ja ärilised otsu-sed langevad, siis see on ikkagi kordi-kordi kiirem kui lõuna pool. Nad võib-olla räägivad meist kii-remini, kuid see ei tähenda, et midagi kiiremini tehakse.

Araabia maades räägivad ini-mesed eriti energiliselt ja inten-siivselt. Vahel tundub, et nad lähevad omavahel kohe käsipidi kokku, ehkki käib tavapärane vii-sakas vestlus. Kuid need asjad, mis Eestis tehakse ära aastaga, veni-vad seal mõnikord viie aasta peale.•• Venemaa annab maailmale väga võimekaid IT-inimesi, seal tegutseb suuri ja võimekaid IT-ettevõtteid. Mida suudab Eesti ettevõte venelastele pakkuda?Usun, et ühe IT-ettevõtte võime pakkuda tõelist innovatsiooni ja kvaliteeti on üldjuhul korrelat-sioonis riigi SKT-ga inimese kohta. Paljud IT-ettevõtted koli-vad praegu Bangladeshi, sest inimkehad ei maksa seal mitte midagi. Kuid riigis ei saa olla ülimadala SKT puhul väga head haridustaset. Haridus lihtsalt vajab fi nantsi ja loodusseadus-tega pole mõtet võidelda. Kui võtame ühe Bangladeshi tubli IT-ettevõtte, siis pole võimalust, et nad tuleksid ja räägiksid meile midagi sellist, mida me pole juba teinud või näinud. See tähendab, et mida arenenum on riik, seda professionaalsemad on inimesed keskmiselt. Arengu negatiivne pool on muidugi kasvav laiskus,

mis võib hakata innovatsiooni ja töömoraali tapma.

Kui vaadata juhtimiskvaliteeti, siis mida lühema demokraatia ja n-ö ametliku ajalooga on riik, seda halvem on seal keskmise juhi hinna ja kvaliteedi suhe. Isegi Leedus on keskastme juht kallim kui Eestis, ehkki üldine elatustase on madalam. Soomest võib sama tasemega keskastme juhi leida kohati sama hinnaga kui Eestist, sest nende majandus on nii palju suurem.•• Aga Venemaa? Nad on ene-sekindlad, haardega ja hea ha-ridusliku taustaga. Mida suudab Webmedia neile lisaks pakkuda?Meie kliendiks on üks Venemaa liisinguettevõte. Nad valisid meid sellepärast, et oleme teinud asju, mida Venemaal pole varem teh-tud. Nad tahtsid saada meiega kaasa tulevat ärikogemust. Meie ei tee üksnes konkreetset IT-lahendust, kuid suudame soo-vitada näiteks selle lahendusega kaasa tulevaid paremaid juhtimis-ettevõtteid. Selles mõttes ei tegele me üksnes programmeerimisega, vaid suudame aidata kliendi äri efektiivsemaks muuta. Suudame alati omalt poolt midagi andekat välja pakkuda lisaks sellele, mida klient meie käest tellib. Kuid me ei ütle oma Venemaa kliendi nime enne välja, kui oleme midagi ka ära teinud.•• Kas IT-maailmas eksistee-rib nn Vene turu mõiste, millest räägitakse näiteks liha- ja piima-tööstuses?On olemas Leedu turg ja Soome turg, mis erinevad Eesti omast täiesti. Kui sa müüd bensiini või kohukest, siis tarbija on pigem sarnane. Meie klient pole rea-tarbija, vaid ettevõte, poolriiklik asutus nagu haigla või siis riiklik organisatsioon.

Nemad ostavad usaldust ja see usaldus tekib igas riigis eri-nevalt. Loomulikult igas riigis usaldatakse neid, keda tuntakse. Araabia vanasõna ütleb, et mis on su silmadele lähedal, on lähedal ka su südamele. Sa pead nen-dega koos olema, et näidata oma pühendumust.

Venemaal peab kindlasti viina rohkem jooma kui Eestis, kuid see nähtus on muutumas. Venemaa on väga palju moderniseerunud.•• Kas pärast Putini võimuletu-lekut on Venemaal moderniseeru-mine kiirenenud ja viinajoomine vähenenud?Seda ma ei oska öelda, kuid ükski meie inimene pole Venemaalt näost kollasena tagasi tulnud. Soo-mes võetakse ka klientidega palju napsu, kuid saunas pudeli viina ärajoomine pole enam kusagil määrav. Venemaa ettevõtete tipp-juhid on väga võimekad inimesed.

Nad tahavad eestlastelt osta selle pärast, et oleme tänu kiirele arengule teinud mõningaid asju, mida nemad veel pole.•• Kas Eesti nimi on müügiar-gument?Mõni klient vaatab Eesti peale kindlalt positiivselt. Endises Nõukogude Liidus oli Eesti kõige puhtamate tänavatega koht. See nostalgia on paljudes inimestes sees. Teisalt on paljude jaoks Eesti

pronkssõduri tõttu negatiivse märgiga. Sama lugu kehtib ka mujal maailmas. Need, kes meie eduloost juhuslikult kuulnud pole, küsivad, et kus see Elboonia asub.

Soome on meist rahvaarvu poolest neli korda suurem ja SKT on inimese kohta ligi kolm korda suurem. See näitab ka, et Eestis on ettevõtetes ja riigiasutustes kulutused IT-le väga väikesed. Eesti on läbi oma ajaloo kokku IT-rakendustele ilmselt kulutanud väiksema summa, kui Soomes kulutatakse ühe aasta jooksul. Jutt käib Soomes ligi miljardist eurost aastas.

Samal ajal on Eesti väga efek-tiivne. Eesti ettevõtted teevad võrreldes meie lähinaabritega sama raha eest väga head tööd. Meie inimtund pole enam väga odav, aga kulutame sama asja tegemiseks kokku vähem raha.

Näiteks mõnes Kesk-Euroopa riigis kulutavad ministeeriumid IT-le Eestiga võrreldes samu asju tehes kordi suuremaid summa-sid just korruptsiooni tõttu. Osa rahast lihtsalt peab minema vasakule.•• Kas me oleme siis nii vaesed?Mida rikkam on üks riik või ette-võte, seda rohkem ta hakkab tege-lema lollustega või siis nn riskide maandamisega. IT-maailmas öel-dakse, et kui sa ostad IBM-i käest, siis sind ei vallandata. See tähen-dab, et kui ostujuht on ostnud nn loogilisena näiva kaubamär-giga toote ja pärast läheb midagi tuksi, siis see ostujuht pole süüdi ja teda ei vallandata. See sarnaneb Mercedese ostmisega. Mercedes ei tohiks ju katki minna, aga kui läheb, siis pole ostja ju süüdi... Kui Lada läheb katki, siis see auto ei saanudki kuigi kaua kesta. Kuid sellisel loogilisel valikul on tava-liselt ka kallim hind. Mida rikkam on riik, seda rohkem tegelevad seal inimesed sama loogika järgi oma isiklike riskide maandamise ja töökoha hoidmisega, selle ase-mel et riski ja headust balansseeri-des saada parimat lahendust. Eriti ostufunktsioone täitvad inimesed.

See on omane heaoluühis-konnale, kus kõik on keskmiselt parem kui Eestis, alates elatus-tasemest ja lõpetades kooliha-ridusega. Kuid kõik see maksab igale ühiskonnaliikmele rohkem kui Eestis.•• Inimesed kipuvad arvama, et advokaadid ja IT-inimesed teeni-vad pöörast raha. Kui palju teie töötajad teenivad?Oleme insenerid ja tippinsene-rid teenivad kõikjal väga hästi. Tipp insenerid elavad keskmisest paremini nii Rumeenias, Eestis kui ka Soomes. Mida lähemal kvalifi katsioonipüramiidi tipule oled, seda lähedasemad on neto-sissetulekud nii Rumeenia kui ka Soome inseneridel. Erinevused tulevad mängu püramiidi allser-vas, kus asuvad nn nooreminse-nerid. Hea tarkvaraarendaja elab Eestis suhteliselt paremini kui Soomes, Helsingi kesklinnas kor-teri üürimine on kordi kallim kui Tallinnas, kuid netopalga vahe ei ole kordi. Heade inseneride elu-järg on Eestis hea ja see ei muutu lähiaastatel kindlasti halvemaks.

KorruptsioonistEestlased tegid mingil hetkel rahvusliku kok-kuleppe, et ärme oma lävepakule roojame.

Äri kiirusestLõuna pool räägitakse meist kiiremini, kuid see ei tähenda, et mi-dagi kiiremini tehakse.

FOTOD: R

AUNO VOLMAR

6 12. 2011 12. 2011 12. 2011

•• Kas Eestis on piisavalt häid insenere?Webmedia võiks kohe sada ini-mest tööle võtta. Kui kõik Eesti ettevõtted kokku võtta, siis on Eestis tuhandeid insenere puudu.

Ma ei mäleta, kes oli see haridusminister, kes muutis matemaatika gümnaasiumi rii-gieksami vabatahtlikuks, kuid ta tegi Eesti riigile karuteene. Kui riik ei suru inimesi jõuga reaal-aineid õppima, siis minnakse tihti kergema vastupanu teed. Nõukogude haridussüsteemi suurimaid teeneid oli just reaal-ainete sunniviisiline õpetamine, et rahuldada sõjalis-tööstusliku kompleksi vajadusi. Sellepärast on endisest Nõukogude blokist tulevad insenerid maailmas väga läbilöögivõimelised.•• Nii et matemaatikat tuleb lastele vägisi õpetada?Ega laps ei hakka loomulikult isegi lugema. Teda peab juha-tama, eeskuju näitama, sundima. Ükski laps ei võta niisama raa-matut kätte, pigem vaatab telerit.

Meie riigi jätkusuutlik sise-majanduse kogutoodang ei tule advokaatide, fi loloogide ega poli-toloogide tööst, vaid inseneride omast. Need on inimesed, kes toodavad, ülejäänud toetavad tootmistegevust ja ühiskonda tervikuna.•• Kui vaadata kooliprogrammi, siis kirjandust õpetatakse nagu Byronitele, matemaatikat nagu Lomonossovitele, aga koolilõpe-taja ei tea nendest asjadest mitte midagi. Kas siin ei toimu äkki min-gisugune ülemaksmine? Kas Eesti üldine haridustase üldse toetab tippinseneride esile tõusmist?See arutluskäik ei ole õige. Eestis on maailma kõige kõrgemaid kir-jaoskuse tasemeid. Edu hakkab kaduma sellepärast, et õpetajad on Eestis väga alamakstud. Kui riigimehelikult mõelda, et meil pole maavarasid, on vaid ajud, siis peame just panustama õpeta-jatesse, et meie laste tase tõuseks. See pole eliitkoolide küsimus, mis on meil üldiselt head, vaid keskmise haridustaseme küsi-mus. Soomes on koolide ja koo-lilõpetajate tase palju ühtlasem.

Teine häda peitub nendes arvukates ärijuhtimist õpetava-tes nn kiisukoolides, mida tuli 1990-ndatel nagu seeni pärast vihma. Kunagi olid rahvusva-helist ärijuhtimist õpetanud Concordia ülikooli missid Ees-tis kõige ilusamad, aga edukaid rahvusvahelisi ärijuhte ei tulnud sealt vist mitte ühtegi.

Järgmine kadunud periood oli see, kui parimad ajud tõmmati pankadesse. Tootval tööstusel, mis oli alles ülesehitamisel ja millel polnud raha selliseid palku maksta, oli väga raske pankadega ajude pärast konkureerida.

Kolmas surnud aeg tuli kin-nisvarabuumiga, kui need või-mekad inimesed, kes oleksid võinud tegeleda tootmisega, läksid kinnisvaraärisse. Kogu see mull oli meie rii-gile väga valus mitte ainult kinnisvaramulli lõhkemise pärast, vaid me kaotasime väga palju aega. Eesti riik

oleks võinud sellel ajal tegeleda innovatsiooniga.

Vaadake, kui palju tuleb praegu välja start-up-ettevõtteid. Näeme, kui palju ja aktiivselt on see kriis pannud inimesi mõt-lema, ja see on positiivne.•• Kas selle loogika järgi võiks kriis jätkuda?See kriis lõppes Eestis natuke liiga vara. Kui kriis oleks kestnud veel aastakese, siis me oleksime võib-olla ära teinud veel mõned hädavajalikud reformid. Pean silmas kas või haldusreformi või avaliku teenistuse seadust. Neid teemasid kedratakse ja kedratakse, kuid kriisi kiire lõpp kahjustas nüüd meie riigi kesk-pika tuleviku väljavaateid.

Kui vaadata mujal maail-mas toimuvat, siis peaksime ka praegu mõtlema nii, nagu olek-sime sügavas kriisis.•• Kas te oma ettevõtet juhite samasuguse kriisikeskse mõt-teviisiga?Oleme ettevõttena keskmisest riskialtimad ja agressiivsemad. Tänu sellele oleme ka rohkem kasvanud. Oleme investeeri-nud kogu aeg, läbi tõusude ja languste, ilma dividende välja võtmata. Kõik läheb ettevõtte arendusse. Masu ajal investee-risime võrreldavalt varasemaga ja jätkame sama moodi. Mitmed majandusteooriad ütlevad, et peab kontratsükliliselt investee-rima. Kui on majanduslangus, siis sa investeerid selleks, et tulla lan-gusest välja tugevamalt kui teised.

Kui me oleksime tõmbunud nurka ja värisenud, siis meil poleks praegu sellist tugevat positsiooni, nagu meil on. Tänu sellele, et me masu ajal palku ei kärpinud, on meil väga hea inerts.

Usume, et mingi litakas tuleb siin maailmas veel kindlasti. Kuid Eestile ei saa see litakas enam tulla viimase kukkumisega võr-reldav. Võrreldes meie majandust nelja aasta tagusega, siis meil on praegu struktuurselt oluliselt elu-tervem majandus, sest kas või kinnisvarasektori osa on palju väiksemaks muutunud.

Rootsi majandus jahtub, Soo-mes on väike kinnisvaramull ja Nokia sipleb jamas ja need riigid on meie peamised ekspordipartnerid.

Samal ajal on kriis sundinud s k a n d i -naavlasi

kohati varasemast teistmoodi mõtlema. Me näeme, kuidas nad toovad üha ja üha oma tootmis- ja ka arendustegevust siia meie juurde. See trend jätkub.

Me peame oma riigi tuleviku nüüd niimoodi välja mängima, et see poleks vaid alltöövõtt skandi-naavlastele.

Hiina ja India majandus kas-vasid suurtele alltöövõttu tehes. Tehti nn nimeta telefone või tarkvara ja koguti kapitali. See-järel võeti ühel hetkel risk, hakati investeerima ning tegema oma tooteid ja muututi peatöövõt-jateks. See moment tuleb ära tabada ja julgelt edasi liikuda.•• Mis see Eesti toode võiks olla?Ei ole olemas mingisugust ühte kindlat Eesti toodet. Ma pole kindel, kas praeguses kontekstis oleks Eesti Nokia see hea idee.•• Ma ise olin enne HTC telefoni ostmist veendunud Nokia-inime-ne, kuid Nokia kvaliteet käis ühel hetkel täiesti talumatult alla, sest telefonid läksid kohe rikki.Mina olen endiselt Nokia telefo-nile kindlaks jäänud. Kõik need puuteekraaniga asjad on väga toredad, aga senikaua, kuni nad ei suuda endale vastupidavat akut teha, mina neid ei osta. Ma räägin päevas neli tundi telefo-niga ega taha hakata telefoni juba pärastlõunal laadima hakata.

Meil on Eestis väga palju tarku inimesi. Eesti keskmine insener on tark ja töökas. Kuid me ei oska seda pakendada ja müüa. Rah-vusvahelise müügi kogemus on meil nõrk.•• Kas siit selgub, et need kiru-tud rahvusvahelised ärijuhid on siiski Eesti majandusele vajalikud?Soome keskmine keskastme juht on palju kogenum kui Eesti keskmine keskastme juht. Pärast sõda on Soomes olnud mood-sat kapitalismi 60 aastat, meil vaid kakskümmend. Ameerika

Ühendriikides ja Suurbritannias on kapitalism ja rahvusvaheline äri kestnud juba sadu aastaid. See tähendab, et rahvusvahelist ärikogemust on kogutud läbi generatsioonide. Inglismaal pole kunst leida inimest, kelle vana-vanaisa tegi sada aastat tagasi Hongkongis oopiumiäri või pidas Aafrikas istandust. Inimesed on üles kasvanud ühiskonnas, mis on osa rahvusvahelisest ärist. Neil on tänu sellele olemas ene-sekindlus, mille saavutamiseks läheb eestlastel veel paar generat-siooni aega. Kuid see ei tähenda meie rumalust.•• Praegu alustab tõepoolest esimest korda põlvkond, kes ei tunne välismaale sõidu ees min-gisugust erilist ärevust.Meie elatustase on tõepoolest jõudnud sellele tasemele, et välismaale minnes ei pea enam päris sente lugema ja saab ka restoranis süüa. Kümme aastat tagasi Soomes restorani minna oli eestlasele ikkagi täiesti uskuma-tult üle jõu käiv kulutus. Praegu pole Soome kallis restoran Eesti kallist restoranist oluliselt kallim.•• Kuidas kompenseerite insene-ride puudujääki tööjõuturul? Kas ostate alltöövõttu mujalt või toote võõrtööjõudu Eestisse sisse?Üritame kasvada väljaspool Ees-tit. Webmedia langetas enda jaoks selge otsuse, et hakkame kiirkor-ras ja eelistatult arendama oma teistes riikides asuvaid kontoreid. Ennekõike hakkame kasvatama oma arenduskeskuseid Leedus ja Serbias. Eestis pole kahjuks või-malik turult võtta sadat inimest, ilma et algataksid perspektiivitu hinnasõja. Kuid see oleks kokku-võttes meie tööstusharu konku-rentsivõimele väga kahjulik, sest me ei saa üle oma varju hüpata.

Loomulikult soovime ka Eestis kasvada, kuid kui nõudlus ületab mõistliku pakkumise, siis pole

meil kahjuks varianti. Näiteks kasvame praegu ka Soomes, kuigi seal on inimesed eelkõige tänu maksusüsteemile ettevõtte jaoks oluliselt kallimad.

Tööjõu sissetoomisest oluli-selt lihtsam on leida häid inimesi nendest riikidest, kus tegutsed. Sa võid hea inimese leida, kuid selleks, et ta tuleks külma ja soga-sesse Eestisse elama, pead talle rohkem maksma.

•• Kas olete inimesi Eestisse toonud?Loomulikult oleme toonud. Aga see on pigem erand. Me pole rahvusvaheliselt nii kuum bränd nagu Skype. Sa võid leida näiteks Iraanis inimesi, kes ongi Skype’i fännid ja valmis üksnes selle tunde nimel külmas ja sopases Tallinnas töötama.

Meil pole CV-de sissevoolu, mis räägiks sellest, et inimesed tahaksid mujalt Tallinna tööle tulla. Meil lihtsalt pole maailma kõige parem kliima.•• Keskmine eesti inimene satub hüsteeriasse, kui talle rääkida võõrtööjõu sissetoomisest. Ta üt-leb vihaselt, et välismaalased, kes ei mõista meie kultuuri, tulevad ja võtavad meie töö ära. Kas Eestis on üldse midagi, mis välismaalasi siia meelitaks?

10 mõtetPriit Alamäe,OKTOOBER 2011

1.Mulle tundub, et mingil hetkel tegid eestlased rahvusliku kokkuleppe, et Eesti on meie riik, see on meie kodu ja ärme oma lä-vepakule roojame. Lätis, Leedus ja isegi kaugemal lõuna pool ei ole sellist kokkulepet tehtud, et oma riiki tuleb puhtana hoida.

2.Kui vaadata, kui kiiresti Eestis poliitilised ja ärilised otsused

langevad, siis see on

RaiskamisestÜks kadunud periood oli see, kui parimad ajud tõmmati pankadesse.

HaridusestKui riik ei suru inimesi jõuga reaalaineid õppi-ma, siis minnakse ker-gema vastupanu teed.

12. 2011 7

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918

koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

19. oktoobril ja 23. novembril 2011 Tallinnas

PRAKTILIST HALDUSMENETLUSES Indrek Koolmeister, Osavõtutasu: kaks koolituspäeva 180 € + km, üks päev 95 € + km

20. oktoobril 2011 Tallinnas

KARISTUSÕIGUSE VALIKKÜSIMUSI Jaan Sootak , osavõtutasu 95 € + km

25. oktoobril ja 24. novembril 2011 Tallinnas

AKTUAALSET TSIVIILKOHTUMENETLUSES Mare Merimaa, Tambet Tampuu Osavõtutasu: kaks koolituspäeva 190 € + km, üks päev 98 € + km

26. oktoobril ja 17. novembril 2011 Tallinnas

UUS HALDUSKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK Virgo SaarmetsOsavõtutasu 95 € + km/ 1 koolituspäev

2. novembril 2011 Tallinnas

TÖÖLEPINGU SEADUSE 2011 RAKENDUSPRAKTIKATHeli Raidve, osavõtutasu 98 € + km

3. novembril 2011 Tallinnas

TEEMAVALIK VÕLAÕIGUSEST – käendus, kahju hüvitamine, leppetrahv; töövõtuleping Paul Varul Osavõtutasu 98 € + km

www.wuerth.ee

Me kõik oleme väga rõõmsad, kui siin avatakse uus India restoran. Välismaalased toovad meile eri-palgelisust. Kas see eripalgelisus peaks minema nii ulatuslikuks nagu Londonis, mis praegu näeb kohati välja nagu Islamabadi või Delhi eeslinn, on iseasi. Ma pole kindel, et me peaksime minema nii kaugele nagu Pariis, kus ongi väga selgelt üksnes mustadele kuuluvad elukvartalid. Samas tuleb aru saada, et enamik seal-seid sisserändajaid pärineb nende endistest kolooniatest. Eestil ei ole kunagi kolooniaid olnud.

Kuid kes hakkavad meile pen-sioni maksma? Ma olen praegu 30-aastane ja lähen neljakümne aasta pärast pensionile ning riik peaks praegu sellele teemale mõtlema. Pensione saab maksta üksnes siis, kui riigi majandus kogu aeg ainult kasvab ja kas-vab. Siia on vaja tuua pidevalt noori inimesi juurde, kes vana-nevad minust hiljem ja kes on siis tootvas eas, kui mina olen juba vana. Meil ei tohiks olla mingit häbi tuua haritud oskustööjõudu. Olgu see haritud tööjõud siis kas keevitaja või IT-insener. See on palju õigem lahendus, kui siia tulevad inimesed, kes oskavad üksnes lapsi hoida ja mulda vedada. Kõrge kvalifi katsiooniga inimeste pidev sissevool peaks olema meie riigile üks kõrge prio-riteediga eesmärk.

Eesti riigile teeb üksnes head, kui siia tulevad kõrgelt haritud tublid inimesed, kes hakkavad siin tööle, teenivad kõrget palka ja maksavad siin oma maksud.

Praegu on olukord selline, et kui meil seisaks Eestis tänaval ka 5000 inseneri, siis poole aasta jooksul leiaksid nad kõik raken-dust. Häid inimesi on puudu kõi-kides riikides. Küsimus on vaid selles, kuidas neid siia meelitada.

Suurimaid võõrtööliste vaja-

jate näiteid on olnud BLRT, kes toob siia keevitajaid ja maksab nende inimeste eest siin maksud, kuigi tõenäosus, et need keevita-jad tulevad kõik Eestist pensioni küsima, on väga väike.

See pole Eesti riigile hea, kui me ei saa rohkem laevu ehitada, sest meil pole tööjõudu. Meie inimeste võõrtööjõukartus on tulnud minevikust ja Vene oku-patsioonist. •• Kas olete oma Venemaa kol-leegidega kõneledes kohanud põletavat soovi Eestisse kolida?Ei ole. See on üks loll kartus, et kõik tahavad kangesti Eestisse elama tulla. Suurbritanniasse, Prantsusmaale ja Rootsi kolitakse massiliselt sellepärast, et seal on rikkalik sotsiaalsüsteem, sarnane kogukond ootab ees ja ilm on väga hea. Eesti ei ole välismaa-lasele hea koht. Kui lõdvendame sisserändepoliitikat, siis see ei too siia võõraste horde ja mingisu-guseid terroristlikke rühmitusi. •• Kui pikaks ajaks on teil õn-nestunud välisasjatundjat Ees-tisse tuua?Meil pole mõtet välismaalasi Ees-tisse tuua. Meie rahvusvahelist müüki teevad inimesed, kes pole eestlased, ja nad on oma kodu-maal meie klientide juures.

Kui meil on Serbias arendus-keskus, siis mille hea pärast ma peaksin neid siia tooma? Kui me toome inimese siia, me peame neile rohkem maksma, sest nad tulevad sõprade ja perede juu-rest ära.

Praegu tahame Leedus võtta üle 50 inimese tööle. Kui need leedulased ootaksid Eesti piiril ja loodaksid siin tööle asuda, siis nende tulu- ja sotsiaalmaks, mis nüüd jääb Leedusse, tuleks Eesti riigile. •• Kas ettevõtte peakontorit on Eestis mugav pidada?Väga keeruline. Taimaa lähedal

meres on pisike Koh Samui saar, kuhu ööpäevas lendab rohkem lennukeid kui Tallinna. Oulu lennuühendus on kohati parem kui Tallinnal. Air Baltic tegi Lätile tohutult suure teene, sest ini-mesed pääsevad sinna ja sealt minema.

See, mida majandusminister Juhan Parts teeb praegu Estonian Airiga, on Eestile ülimalt vajalik. Kui riik jääb selles äris lõpuks ka 50 miljoni euroga kahjumisse, siis see raha tuleb investeeringute, maksude ja ekspordi kasvu kaudu väga kiiresti tagasi.

Odavlennufirmad, kes küll küsivad siiatuleku eest kompen-satsiooni, on meile ülivajalikud, sest nad ühendavad Tallinna muu maailmaga. •• Kuidas suhtute täiesti uue ja Euroopa rööpalaiusega Rail Bal-ticu ideesse?Esiteks peaks see raudtee minema läbi Tartu, mitte läbi Pärnu. Are-nenud Euroopas mängib raud-tee keskset rolli. Vilniusse oleks meil vähem mõtet minna, aga Poolasse jõudes saab hakata juba mujale maailma edasi reisima nii lennukite kui ka rongidega. Kuid mina eelistaksin lennukeid.

See, et Flybe hakkab Eestis lendama, on meie ettevõtte jaoks nagu unistuse täitumine. Tartu ühendatakse Helsingiga, Tallinn ühendatakse Turu ja Ouluga – ideaalne.

Flybe seob meie Eesti ja Soome kontorid väga hästi kokku ja me oleme selle pärast väga õnneli-kud. Turu majandust võib vabalt võrrelda poole Eestiga. Oulul ei lähe praegu kõige paremini Nokia tõttu, aga ta on sellegipoolest väga suur ärikeskus.•• Kas Eesti turule võib tulla suuri rahvusvahelisi infotehno-loogiaettevõtteid?Kunagi kiideti Leedu valitsust selle eest, et nad meelitasid sinna

IBM-i. Meile ei ole seda vaja. Me vajame, et Eestis oleksid peakor-terid, mitte neljanda järgu aren-duskeskused. Ajud, otsused ja raha asuvad peakorteris. See, et meil on siin Ericsson, on väga hea meie tööhõivele. Kuid otsus, kas nad on siin ka viie aasta pärast, ei tehta siin. Meie vajame, et ette-võte, kelle peakorter on Eestis, teeb oma arenduskeskused välja. Kapital peab hakkama lõpuks siia akumuleeruma.

Eestis pole inseneri loomin-gust toituval tööstusel tööpuu-dust, vaid tööjõupuudus. Lee-dusse tulnud suured välisette-võtted said valitsuselt mingisu-gused soodustused, mis muutis nad kohalikul tööjõuturul oluli-selt konkurentsivõimelisemaks. Nad peksid seeläbi tööjõu hin-nad üles, mistõttu läks teenus kõigile kohalikele tarbijatele kallimaks. Leedu kui riigi rah-vusvaheline konkurentsivõime sellest kindlasti ei tõusnud. Need esmajoones loodud töökohad ei kuulunud uurimise ja arenduse tippude hulka. Esmalt toodi

madala tasemega tugiteenused. Kui sinu riik koosneb inimestest, kes osutavad tugiteenuseid, siis sa ei saa toiduahela tippu tõusta.

Rootsi on jube kallis, aga ravimi- ja IT-ettevõtted teevad sinna just uurimis- ja arendamis-keskusi, sest seal on kompetents. •• Kas peale aja ja hariduse on riigil võimalik sellisele arengule kaasa aidata?Eestis võetakse aeg-ajalt Eesti rii-giametnike või poliitikute vastu sõna, kui need astuvad mingite kirjade või sõnavõttudega välis-maal Eesti ettevõtete eest välja või toetavad neid. Selline kritisee-rija on lihtsalt kade ja lühinägelik. Kuidas on see korruptsioon, kui meie poliitikud aitavad kellegi teise raha ettevõtetel Eestisse tuua, et siinset maksubaasi suu-rendada? See on heategu, mille eest tuleb anda medal. Korrupt-sioon on siis, kui sa jaotad mak-sumaksja raha ebaausalt laiali.

Ettevõtte kõige parem müügi-mees on ettevõtte juht. Valitsuse ja ministrite üks oluline ülesanne on olla oma riigi müügimees. 1

ikkagi kordi-kordi kiirem kui lõuna pool. Nad võib-olla räägivad meist kiiremini, kuid see ei tähenda, et nad midagi kiiremini teevad.

3.Isegi Leedus on keskastme juht kallim kui Eestis, ehkki üldine elatustase on madalam. Soomest võib sama tasemega keskastme juhi leida kohati sama hinnaga kui Eestist, sest nende majandus on nii palju suurem.

4.Kui ostujuht on ostnud nn loogili-sena näiva kaubamärgiga toote ja pärast läheb midagi tuksi, siis see ostujuht pole süüdi ja teda ei val-landata. See sarnaneb Mercedese ostmisega. Mercedes ei tohiks ju katki minna, aga kui läheb, siis

pole ostja süüdi... Kui Lada läheb katki, siis see auto

ei saanudki kuigi kaua kesta. Kuid

sellisel loogili-sel valikul on

tavaliselt ka kallim hind.

5.IT-maailmas öeldakse, et kui sa ostad IBM-i käest, siis sind ei vallandata.

6.Ma ei mäleta, kes oli see haridus-minister, kes muutis matemaa-tika gümnaasiumi riigieksami vabatahtlikuks, kuid ta tegi Eesti riigile karuteene. Kui riik ei suru inimesi jõuga reaalaineid õppima, siis minnakse tihti kergema vastu-panu teed.

7.Häda peitub nendes arvukates ärijuhtimist õpetavates nn kiisu-koolides, mida tuli 1990-ndatel nagu seeni pärast vihma. Kunagi olid rahvusvahelist ärijuhtimist õpetanud Concordia ülikooli missid Eestis kõige ilusamad, aga edukaid rahvusvahelisi ärijuhte ei tulnud sealt vist mitte ühtegi.

8.Mina olen endiselt Nokia telefo-

nile kindlaks jäänud. Kõik need puuteekraaniga asjad on väga toredad, aga senikaua, kuni nad ei suuda endale vastupidavat akut teha, mina neid ei osta. Ma räägin päevas telefoniga neli tundi ega taha hakata seda juba pärastlõunal laadima hakata.

9.Meil ei tohiks olla mingit häbi tuua siia haritud oskustööjõudu. Olgu see haritud tööjõud siis kas kee-vitaja või IT-insener. See on palju õigem lahendus, kui siia tulevad inimesed, kes oskavad üksnes lapsi hoida ja mulda vedada.

10.Taimaa lähedal meres on pisike Koh Samui saar, kuhu ööpäevas lendab rohkem lennukeid kui Tallinna. See, mida majandusmi-nister Juhan Parts teeb praegu Estonian Airiga, on Eestile ülimalt vajalik. Kui riik jääb selles äris lõpuks ka 50 miljoni euroga kahju-misse, siis see raha tuleb inves-teeringute, maksude ja ekspordi kasvu kaudu väga kiiresti tagasi.

8 12. 2011

Osteskampaaniatooteid

Osteskaupu ette

Sooritades ostud

odavamas jaeketis

Ostes suuremaid pakendeid,

et saaks odavama l/kg hinna

Ostes väiksemaid pakendeid,

et oleks kulu väiksem

Olles hakanud ostma

odavamaid tervise- ja ilutooteid

26%

26%36%

38%

40%

53%

19%

22%

36%41%

20%

59%

2010 II kv. E

esti

2011 II kv. E

esti

Inimesed muutuvad hamstriks?Võrreldes eelmise aastaga, hoian ma kokku majapidamiskuludelt:

Allikas: The Nielsen Company

12. 2011 9

10 12. 2011

Juba kaheksa aastat on mööda veerenud sel-lest, kui iga kodanikku esimest korda kõnetas siil. Tema sõnum oli

konkreetne ja pealetükkivgi – see, kes poes oma piima, leiva ja jogur-titopsi eest sularahas maksab, on rumal. Siil, kelle intellektuaalse pagasita teadupärast ju isegi Kale-vipoeg hätta jäänuks, pole täna-päeva eestlasi ümber veennud. Jah, sularahata maksete osakaal on poodides küll aasta-aastalt tasapisi tõusnud, ent pankade

arvates veeretatakse leti ees ikka veel liiga tihti münte ja pabereid.

Muidugi ei ole pankade kam-paaniatel paberraha kõrvaletõrju-miseks midagi pistmist üleüldise progressi edendamise ja inimeste elu mugavamaks muutmisega. Sularahaga tegelemine on panka-dele suur kulu, mis väljendub iga-aastastes kasumiaruannetes. Kui suur on kulu täpselt, seda pole arvudena kirja pandud – sula-rahale kuluvad summad on osa transpordi, tööjõu ja seadmete soetamise ja hoolduse kuludest. Ent kogusumma ulatub Eestis kahtlemata kümnetesse miljo-nitesse eurodesse.

Euroopa maksenõukogu on refereerinud uuringut, mille järgi kulus 2008. aastal sularaha käitlemisele meie maailmajaos kokku 84 miljardit eurot – summa moodustab Euroopa SKT-st 0,6 protsenti ja iga inimese kohta tähendab see 130 eurot aastas. Kandes viimase arvu otse üle Eesti

Eesti Panga maksete statistikas järge ajades on näha, et kaardi-maksete osa küll tasapisi kasvab, ent mingisugust üleüldist mur-rangut sularahata arveldamise kasuks pole toimunud ja niisama lihtsalt ei toimugi. Ent seal, kus asuvad Eestis tegutsevate pan-kade peakontorid, on olukord hoopis teine. Soome Panga andmetel langes sularahamak-sete osakaal eelmisel aastal juba vähem kui kolmandikuni, elekt-roonilised maksed on ülekaalus ka teistes Põhjamaades. Istudes toolil, kust jagatakse korraldusi Eesti pangajuhtidele, paistab eestlaste armastus sularaha vastu kuluka anakronismina. Euro tulek Eestisse ei toonud panka-dele mingisugust kergendust, hoopis vastupidi, sest müntide osakaal on kasvanud. Ja kuigi Euroopa ühisrahale ülemineku esimestel kuudel oli maksekaar-tide ja sularaha käivete vahe juba päris väikene, libises sularaha suve jooksul taas kaugele ette.

Võitlus sularaha vastuNüüd on pangad keelitamise ja meelitamise kõrvale jätnud ning asunud kahel rindel võitlusse sularaha vastu. Esimene võit-lustanner on kaupmehed. Para-doksaalsel kombel olid pangad ülikõrgeks aetud kaardimakse teenustasudega ise poodnikud sularaha vastuvõtmist eelis-tama sundinud. Veel mõned aastad tagasi rääkisid väikse-mate poodide ja baaride pida-jad isegi kuni 2,5-protsendisest kaardimakse teenustasust ning mõnedki varem kassaterminaliga varustatud ettevõtjad riputasid letile sildi: „Kaardiga maksta ei saa.” Suurpoodidele on seda-laadi protsendid alati väiksemad, kuid ikkagi suuremad kuludest, mida sularaha lugemine ja panka transportimine kaasa tõi. Selle aasta alguseks oli tasuprotsent kaupmeeste liidu hinnangul lan-genud 1–1,5 protsendini. Väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ühendava EVEA läbi viidud küsit-luse järgi maksab pisipoodnik aga kaardimakselt vahendustasuna

pangale umbkaudu 1,7 protsenti summast. Lisades juurde kesk-miselt 15-eurose kassaterminali renditasu ning 22,30 eurot side-kulusid, hindasid väikeettevõt-jad, et kaardimakse võib viia isegi kuni poole teenitavast kasumist. „Just kõrge kaardimakse kulukus on peamiseks põhjuseks, miks 39 protsenti väikekaupmeestest ja teenindusettevõtjatest ei võta kaardimakseid üldse vastu,” nen-tis EVEA suve hakul.

Sedalaadi kurtmist on kaup-meestelt kostnud aastaid, ent seekord juhtus midagi ootamatut. SEB raporteeris kiirelt termina-litasu alandamisest viie euroni kuus. Oli saabunud hetk, kus pankadeni jõudis arusaam, et mure on neil kaupmeestega ühine – kuna ka klientidel ei ole sulara-haga maksmise vastu midagi, siis kõrge teenustasu pealt teenitud raha kulub tegelikult sularaha käitlemise kuludeks.

Kingitusi rahamaailmas ei ole ja kaupmeeste väiksemad teenustasud saavad olla võima-likud vaid siis, kui elektrooniliste maksete käive kasvab. Ning kuna inimeste harjumuste muutmine reklaamiga ei ole õnnestunud, tuleb neid veenda nende endi rahakoti kaudu. Asjaolu, et suur meediatähelepanu, mis panku ühise sularahaautomaatide võrgu ja sellega kaasneva võimaliku sularaha väljavõtu tasuliseks

muutumise tõttu tabas, vähemalt ühe panga taganema sundis, pole tegelikult siinjuures üldse tähtis. Oluline on see, et ka Swedbank ei välista seejuures sularaha välja-võtu kas või osaliselt tasuliseks muutumist. Tasuta sularaha aeg saab ümber.

Selgitustööd teha ja lepitust otsida tuleb pankadel nüüd eel-kõige nende hulgas, kel kuld-kliendi staatust ei ole. Oletust, et sularahale on kindlaks jäänud

Eestlased armastavad endiseltsularaha

Henrik Ilveshenrik.ilves@epl.ee

Kuna inimesi pole õnnestunud kaardiga maksma meelitada nõuga, siis tuleb seda teha jõuga, näitab pankade sularahaautomaatide ühendamise plaan.

Mida vähem on ringlu-ses sularaha, seda pa-rem on kokkuvõttes pankade likviidsus.

oludesse, võiks meil sularahaga tegelemisele kuluda laias laastus 160 miljonit eurot aastas. Tegelik summa on ilmselt siiski väiksem – meil pole transpordivahemaad kuigi pikad ja ka tööjõukulud on madalamad, ent saja miljoni kanti ulatub see summa tõenäoliselt küll. Kuigi ka kaupmehel kulub müntide ja rahatähtede üleluge-misele ning transpordile raha ja töötunde, langeb lõviosa sulara-hakuludest pankadele. Kõrvu-tades seda teenustasudega, mis ainuüksi Swedbankile tõi Ees-tis mullu tulu peaaegu miljard krooni ja kus väga oluline osa on just maksete tasudel, on selge, miks pangad sularaha heamee-lega üldse maamunalt pühiksid. Ja lisaks sularahaga tegelemise kulule pole pankade jaoks sugugi tähtsusetu veel üks lihtne fakt – elektrooniline raha ei saa asuda sukasääres ning mida vähem on ringluses sularaha, seda parem on kokkuvõttes pankade likviidsus.

Tehingud pangakaartidega EestisKokku

Deebetkaardimakse müügikohas

Deebetkaardi sularaha väljavõtt

Krediitkaardimakse müügikohas

Tehingud pangakaartidega EestisTehingud pangakaartidega EestisTehingud pangakaartidega EestisKokku

Deebetkaardimakse müügikohas

Deebetkaardi sularaha väljavõtt

Krediitkaardimakse müügikohas

0

100

200

300

400

500

600

700

0

3

6

9

12

15

18

21 KÄ

IVE (M

ILJO

N EU

RO

T)

TEH

ING

UT

E AR

V (M

ILJO

N T

ÜK

KI)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Allikas: Eesti Pank

12. 2011 11

Info ja registreerimine: 666 0605, www.corpore.ee

X Rahvusvaheline KinnisvarakonverentsKINNISVARA 2011

Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Millised on Baltimaade võimalused

hapras majanduskeskkonnas — kas positiivne areng jätkub?“

Kinnisvaraarendusteemaline diskussioonipaneel: „Kommertskinnisvara ja kaubanduspindade

areng ning väljavaated“

Elukondliku kinnisvarateemaline diskussioonipaneel: „Milliseks kujuneb kinnisvaravahendustegevus

2012 aastal: kas osta-müüa või üürida?“

Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturg 2012 — ehitusturu võlud ja valud“

Kinnisvarainvesteeringute teemaline diskussioonipaneel: „Kas osta või oodata — milliseks kujuneb

investeerimiskliima lähitulevikus?“

Kinnisvaraturul uut hoogu otsimas11. november 2011Kumu auditoorium

Valitakse Kinnisvara Guru 2011

Daniel BergvallSEB Grupi majandusuuringute divisjoni ökonomist

Damian HarringtonColliers International Euroopa regiooni uurimiskeskuse direktor

Konverentsil esinejad:

eelkõige kehvemal järjel olevad inimesed, kinnitab ka poodide statistika. Selveri ketis, mis ennast odavpoena ei positsioneeri, oli maksekaardiga tehtud osa käi-best mullu 60 protsenti. Aastaga oli see arv kahe protsendi võrra suurem. Ent Narvas maksis kaar-diga vaid 41 protsenti inimestest, samal ajal kui Tallinnas 63 prot-senti. „Üldjoontes võib öelda, et suuri oste tehakse sagedamini maksekaardiga ja väiksemaid

sularahas,” kommenteeris Selveri avalike suhete juht Annika Vilu.

Seevastu Maximas, hinna-tundlikumale kliendile suunatud ketis, annab kaardimakse praegu vaid 48 protsenti käibest. „Enne euro tulekut oli kaardimaksete osakaal käibest ligikaudu 46 protsenti. Vahetult pärast euro käibele tulekut tõusis see üle 50 protsendi, kuid on nüüdseks lan-genud,” selgitas Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid.

Arvestades sularahasõprade varanduslikku seisu, tuleb pankadel oma eesmärkide saavutamiseks lähiajal läbida enneolematu suhtekorraldus-lik kadalipp. Juba viieeuroste automaatidesse paigutamise lugu andis märku, kui tundliku teemaga on sularaha näol tege-mist. Siilile võib appi kutsuda ka Kalevipoja, Suure Tõllu ning murueide, ent ajal, mil protesti-takse Wall Streetist Kreekani, on

aeg sedalaadi klassiviha süven-davaks muudatusteks nii halb kui üldse võimalik.

Kuid palli, mis veerema pan-dud Stockholmis, Kopenhaagenis ja Helsingis ning milles kõik turu-osalised põhimõtteliselt kokku leppinud on, mõni Facebooki kommuun või lugejakiri ajalehes ei peata. Tuleb lihtsalt ära harjuda. Pealegi – sularahakulud on tarbi-jad teiste tasude kaudu pankadele kinni maksnud niikuinii. 1

Tehingud pangakaartidega EestisKokku

Deebetkaardimakse müügikohas

Deebetkaardi sularaha väljavõtt

Krediitkaardimakse müügikohas

0

100

200

300

400

500

600

700

0

3

6

9

12

15

18

21 KÄ

IVE (M

ILJO

N EU

RO

T)

TEH

ING

UT

E AR

V (M

ILJO

N T

ÜK

KI)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Allikas: Eesti Pank

Eesti Pangastväljastatud sularaha

10. jaanuar: 255 mln eurot4. oktoober: 457,5 mln eurot

12 12. 2011

Perspektiivid on siin raudselt suured!” tulistab Gennadi Tkat-šenko pikemalt mõtle-mata. Tkatšenko juhib

Lõuna-Venemaal Stavropoli krais põllumajandusettevõtet Agro, mis kuulub peakorteriga Tallin-nas asuvale Joakim Heleniuse asutatud Trigon Agrile.

„Kavatseme maad ainult juurde osta,” kinnitab Tkatšenko, et veel kümme aastat tagasi põh-jas mis põhjas olnud Venemaa põllumajandus areneb kiiresti ja suurt kasumit tõotavalt.

Trigon Agri tütarettevõttele kuulub Ipatovos, linnulennult paarisaja kilomeetri kaugusel tulisest Tšetšeeniast, praegu 36 000 hektarit maad, aga ees-märk on harida vähemalt 45 000 hektarit maad. Mastaabid, mis Eestis on võimatud.

Tkatšenko majandi naabruses harib 500 hektarit maad väike-farmer Andrei Lebedev. Trigoni majandi üks keskmine põld on ka suurem kui kogu Lebedevi majapidamine. Mõlemad – nii

suur kui ka väike – kasvatavad peamiselt nisu ja päevalille. Ka Lebedev näeb tulevikku ainult helgena.

„Kui ma 2000-ndate alguses alustasin, siis oli ikka väga raske. Mitu korda mõtlesin juba loo-buda, aga enam selliseid mõtteid pole,” ütles ta. „Vaadake ise, isegi inimesed on hakanud külasse tagasi elama pöörduma.”

Eriti seda tegelikult näha pole, sest Nõukogude aja lõpus elas 42-aastase Lebedevi kodukülas umbes 3000 inimest, aga praegu napilt poole vähem. „Vahepeal elas veel vähem,” kinnitab Lebe-dev. „Perspektiiv alles hakkab tekkima. Kui vahepeal oli külas ainult 10–15 farmerit, siis nüüd on juba üle 30 majapidamise.”

See tähendab omakorda, et lõpuks ometi on maa hinda minemas. Muidugi mitte kõikjal Venemaal, aga lõunaregioonides kindlasti. „Vaba maad on juba raske osta,” nendib Tkatšenko. „Siin ei jäta vaba maad enam keegi naljalt ripakile.”

Venemaa ajakirjanduses aval-datud statistika järgi ei kasutatud Venemaa 400 miljonist hektarist põllumajandusmaast sihipäraselt ligi 50 miljonit hektarit. See võr-dub üle kümne Eesti pindalaga.

Ipatovo rajoonis müüakse peamiselt sellist maad, mille Nõukogude-aegsete kolhoo-side-sovhooside töötajad said osakutena kompensatsiooniks töötatud aastate eest. Üks osak võrdub üheksa hektari maaga.

Kui kümme aastat tagasi maksis selline maatükk Lebedevi sõnul 10 000 rubla (tollal võrdus see 375 euroga), siis täna müüakse juba 150 000 rublaga (ligi 3500 eurot). „Farmerite konkurents maa pärast,” nendib Lebedev.

Venemaa seaduste järgi ei saa sellist osakumaad väliskapitaliga ettevõtted osta. Trigon Agrile kuuluv Agro peab seega ostma maad juurde oluliselt kallima hinnaga.

Uued toetusprogrammidKuigi 1990-ndate kaosega võr-reldes on Venemaa põllumajan-dus teinud väga suure tõusu, siis suurt pilti vaadates pole ka vii-mased aastad Vene põllumehele eriti mõnusad olnud: 2008. aastal mõjutas neid alanud majandus-kriis, 2009. aastal mõjutas hindu teravilja suur ületootmine, eel-mist aastat aga suur põud. Vene ekspertide andmetel on ligi kaks kolmandikku Vene põllumajan-dustootjatest majanduslikult kehvas seisus, aga see-eest on tekkinud juba palju suurettevõt-teid, mille kasumid põllumajan-dusest on juba võrreldavad naf-tafi rmade kasumitega.

Viimase kolme-nelja aastaga on riik algatanud põllumajanduse ja põllumajandustehnika tootjate päästmiseks mitmeid toetusprog-ramme, millest väikefarmer And-rei Lebedev rõhutab kõige olulise-mana kolme programmi.

Esiteks, programm Vene põl-lumajandustehnika ostmiseks.

Jaanus Piirsalujaanus.piirsalu@epl.ee

Venemaa plaanib järgmise kaheksa aastaga kolmekordistada toetusi põllumajandusele, uue algatusena hakkab valitsus tootjatele maksma otsetoetusi, nagu on kombeksEuroopa Liidus.

„

Venemaa tahab põllupidaja rikkaks teha

12. 2011 13

„Farmer maksab 50 protsenti liisingust, ülejäänud maksab kinni riik,” räägib Lebedev. „See uus kodumaine tehnika on täitsa normaalne.” Teine asi on see, et kuna Lebedev koos oma kahe töötajaga harib vaid 500 hektarit, siis on käive aastas kahe miljoni rubla (50 000 eurot) kanti, mille eest lihtsalt ei jätku vahendeid uue tehnika ostmiseks isegi toe-tusprogrammiga.

Gennadi Tkatšenko nendib, et dotatsioonid Vene tehnika ostuks on suured, paraku Trigoni Agrot Vene tehnika tase ei rahulda. Nemad töötavad seni eranditult John Deere’i ja 500-hobujõuliste Caterpillari masinatega ning loo-davad, et Vene valitsus hakkab toetama ka välismaise tehnika ostmist põllumeestele. Liitumine WTO-ga võib selles küsimuses abiks tulla.

Teiseks, programm soodsa-mate laenude saamiseks. Riik maksab kinni suurema osa laenu-protsendist. „No näiteks, kui ma tahan võtta laenu miljon rubla (25 000 eurot), mille protsent on 14, siis riik maksab sellest kinni 12 protsenti ja mina kaks protsenti,” räägib Lebedev. „See on hea prog-ramm, paha on ainult see, et peab väga palju dokumente täitma.”

Hiljem tuleb jutu sees välja, et selle keerulise bürokraatia pärast võtavad paljud väikefar-merid tavaliselt laenu hoopis kohalikult viljaveskilt. Skeem on lihtne – laenu tagatakse saagiga. Protsent on muidugi kõrgem kui pangas, aga Lebedevi sõnul on probleeme vähem kui pangaga asju ajades. Tavaliselt lubab farmer laenu eest müüa veskile kokku lepitud koguse vilja ette kokku lepitud hinnaga.

Kolmandaks meeldib Lebe-devile, et riik toetab farmeritel kinnisvara remonti ja ehitamist. „Saab normaalsed hooned ehi-tada,” ütleb ta. Parajasti istub ta ise 2005. aastal tegevuse lõpe-tanud 1. Mai nimelise majandi kaua-kaua aega tagasi sügaval Nõukogude ajal ehitatud konto-ris, kus pole õigeid põrandaidki. Poollagunenud tüüpiline endine kolhoosikontor, nagu neid oli kümneid omal ajal ka Eestis.

Trigoni majandi Agro juht Gennadi Tkatšenko lisab riigi-poolse abi nimekirja dotatsioo-nid väetiste, seemnete ja kütuse ostmisel. Kui esimesed kaks toe-tust pole Agro jaoks eriti märki-misväärsed, siis 25-protsendiline allahindlus võrreldes turuhin-naga diislikütusele on vägagi tõhus abi. Kui Stavropoli krais maksab sel sügisel diislikütus bensiinijaamas 20–21 rubla lii-ter (50 eurosenti), siis põllumees saab selle kätte umbes 16 rublaga (40 eurosenti).

„Kõigepealt esitame taotluse kindla koguse osas kohalikule võimule, kes eraldavad meile limiidi. Sellega sõidan Rosnefti (Venemaa riiklik ja ka suurim naftakompanii – J. P.) kohalikku kontorisse ja sõlmine lepingu,” kirjeldab Tkatšenko odavama diislikütuse saamist. „Siin erilist bürokraatiat pole.”

Tkatšenko ja Lebedev kinnita-

Eesti müüb Venemaale aastas 500 tõumullikat•• Venemaa põllumajandustootmi-se kasvust võiksid kasu lõigata ka Eesti põllumajandusega tegelevad ettevõtted, aga neil on raske turule ligi pääseda. Võtame näiteks tõu-mullikate müümise äri Venemaale.

•• Aastakümneid tõukarjaga tege-lenud Luige baasi direktor Koit Põld räägib, et Nõukogude Liidu ajal müü-di Eestist tollastesse liiduvabariiki-desse igal aastal stabiilselt 10 000 tõuveist. Umbes pool sellest müüdi tollasesse Venemaa Föderatsiooni.

•• „Tõulooma müük oli rentaabel ja meie tõuloomadele oli nõudlust rohkem kui saime müüa,” meenutab Põld. „Endises Nõukogude Liidus ei leia Kaliningradist Kuriilideni naljalt asustatud piirkonda, kuhu meilt ei ole tõuloomi müüdud.”

•• Põld kinnitab, et nõudlus tõu-mullikate järele Eestist on Vene-maal endiselt olemas, aga erine-vatel põhjustel suudetakse praegu idapiiri taha müüa vaid 500 tiinet tõumullikat. „Need, kes Venemaal rahale ligi pääsevad, tahaks sellist kogust korraga. Neil on lihtsam osta suurtest riikidest,” lausub Põld. „Poliitika ei ole müüki kunagi se-ganud. Laadisime ka pronkssõduri-juhtumi ajal.”

•• Müünud oleme Venemaal Pihk-vasse, Vladimirisse, Vologdasse, Sa-ratovisse, Ivanovosse, Tatarimaale, Baškiiriasse, Udmurtiasse ja Põhja-Osseetiasse, loetleb Koit Põld.

•• Venemaale müügimahtude kok-kukukkumise põhjuseks nimetab Põld Eesti-siseseid vajadusi, karja

taastootmist ja seda, et palju liht-sam on Eesti kasvatajatel müüa tõuloomi teistele riikidele.

•• Levinud on selle eest elussi-gade müük Venemaale. „Müüvad või üritavad müüa praktiliselt kõik seakasvatajad, välja arvatud need, mis kuuluvad otse meie lihatööstus-tele,” teab Põld.

•• Mis puutub Eesti põllumajandus-toodete müüki Venemaale, siis neid leiab Venemaal endiselt vähe. Pe-terburi poodides leiab Tere tooteid ja Rakvere tööstuse liha, Moskvas Võrus tehtud juustu, mida müüakse küll soomlaste Valio kaubamärgi all. „Eestlased on selles suhtes aremad ja passiivsemad kui soomlased,” nendib üks Peterburis elav Eesti ärimees.

vad, et riigitoetuste saamisel pole vahet, kas sa oled suurettevõtja või väikefarmer. Riik ei eelista kumbagi. Peamiste problee-midena Vene põllumajanduses toonitavad erinevad eksperdid vananenud tehnoloogiate kasu-tamist ja noorte spetsialistide puudumist. Gennadi Tkatšenko on nendega nõus.

Eriti uhke tehnoloogiaTkatšenko juhitav Agro kooli-tab näiteks ise spetsialiste välja, sest põllumajanduskoolid ei õpeta eriti moodsaid põllupida-mise tehnoloogiaid. Agro nimelt harib maad tehnoloogiaga, mida kohalikest keegi ei kasuta. Mini-till’i-nimeline tehnoloogia näeb ette maa võimalikult vähest tööt-lemist. Ei mingit kündmist ega erilist kultiveerimist, vaid seeme kohe mulda. Sama tehnoloogiat kasutab ka Venemaa suurim välisinvestor põllumajanduses,

rootslaste Black Earth Farming, mille tütarfirmale Agro-Invest kuulub idanaabri lõpututel ava-rustel ligi 350 000 hektarit maad.

Kohalikud, nagu ka Andrei Lebedev, eelistavad ikka künda, nagu aastasadu seda on tehtud. „Saagikus on meil sarnane, aga nende kulutused on oluliselt kõrgemad, kuna nad teevad saagi saamiseks tööd oluliselt rohkem,” ütleb Tkatšenko ja arvutab, et Agro kulutused sama saagi saamiseks on 20–30 protsenti väiksemad.

Nisu saagikus on Trigoni tütarfirmal tänavu 35 tsentne-rit hektari kohta, eesmärgiks on aga 40–45 tsentnerit. „Siin me ei saavuta kunagi saagikuseks 70–80 tsentnerit nagu Krasnodari krai mustal mullal,” räägib Tkatšenko. „Meie taktika on kulud all hoida. Paljud teised majandid, kellel on neli korda vähem maad kui meil, hoiavad palgal rohkem inimesi kui meie. Meie ökonoomsus on suurem ka tänu moodsa tehnika kasutamisele.”

Isegi kui eelmisel aastal laastas Venemaa põllumajandust suur põud, mille tagajärjel kehtestati vilja ekspordikeeld, teenis Trigoni Ipatovo majand Tkatšenko sõnul 30 miljonit rubla (0,75 miljonit eurot) kasumit. Ekspordikeeld neid otseselt ei puudutanud, sest kogu oma vilja müüvad nad Venemaal. Keeld mõjutas neid aga selles mõttes, et ilma selleta oleks ka Venemaa siseturul nisu maksnud rohkem ning seega ka Agro kasum olnud suurem.

Tänavu sügisel on nisu kesk-mine hind 6000 rubla (umbes 145 eurot) kanti tonnist, eelmisel aas-tal kukkus hind 5000 rubla (125 eurot) kanti.

„Kogu meie majandamine on arvestatud nii, et tulgu, milline ilm tahes, meie teenime oma kasumi,” räägib ta. „Muide, mida kuivemad ilmad, seda suurem kasu meie tehnoloogiast, sest mini-till jätab mulda rohkem niiskust.” Stavro-

poli krais on isegi tavalisel suvel 85–100 vihmavaba päeva.

Väikefarmer Andrei Lebedev nimetab kahe teda piinava pea-mise probleemina hea tööjõu põuda külas ning vahendite puu-dumist. „Pole lihtsalt vaba raha,” lausub ta. Mõnikord on rahapuu-dusest ka kasu, toob optimistliku olemisega Lebedev naerdes näite. Ta kasutab nimelt väga vähe kee-miat teravilja kasvatamisel. „See on meie pluss võrreldes suurte tootjatega. Aga kui oleks rohkem raha, siis võib-olla ma kasutaks ka rohkem keemiat,” lausub ta.

Keskmine palk Trigoni Ipatovo majandis on Tkatšenko sõnul 10 000 rubla (250 euro) ümber, aga koristusajal suurenevad pal-gad mitu korda. Näiteks muidu 7000 – 15 000 rubla teeniv trak-torist teenib koristusajal kuni 40 000 rubla (ligi 1000 eurot) kuus. Võrdluseks – väikefarmer Lebe-dev maksab oma kahele töötajale tavakuudel palka 8000 rubla (200 eurot) ja koristustööde ajal 30 000 rubla (750 eurot).

Kui sa elad Venemaal maal ja saad kuus 40 000 rubla, siis see on väga kõva palk. Aga selle eest peab ka tööd vehkima hul-lumoodi – koristusajal kestavad kombainerite-traktoristide töö-päevad 12–24 tundi, siis sama pikk puhkus ja uuesti rooli!

Septembri lõpus Ipatovo majandis päevalille koristanud traktorist Vladimir ütleb, et on sellise tempoga harjunud. Ta räägib, et eelistab ööpäevaseid vahetusi, sest siis jõuab vahepeal ka kodus tööd teha.

„Ega see pole enam selline töö nagu vanasti, sest meie trak-toreid juhivad satelliidid. Minu ülesanne on põhimõtteliselt vaid selles, et traktor põllu lõpus ümber pöörata,” naerab ta. „Isegi kui keegi jääb roolis magama, siis tugev signaal ajab 50 meetrit enne põllu lõppu su üles.”

Venemaa-Valgevene-Kasah-stani tolliliidu käivitamine Tkat-šenko sõnul Vene põllumehele erilist mõju pole avaldanud. Vene-maa liitumisel maailma kauban-dusorganisatsiooniga WTO oleks Tkatšenko meelest mõju rohkem, sest siis ei saaks Venemaa valitsus enam kehtestada näiteks eks-pordi- või impordikeeldusid. 1

Väikefarmerid võta-vad keerulise büro-kraatia pärast laenu kohalikult viljaveskilt.

124 000 000 000 rubla

(3 miljardit eurot)

189 000 000 000 rubla

(4,5 miljardit eurot)

240 000 000 000 rubla

(5,7 miljardit eurot)

290 000 000 000 rubla

(6,9 miljardit eurot)

312 000 000 000 rubla

(7,4 miljardit eurot)

335 000 000 000 rubla

(8 miljardit eurot)

20112013

20152018

20192020

2000

2005

20072008

2009

2010*

395

670

1002

13061239 1053

348

711

929

11551277

139224452515

2462

1932

1381

742

LoomakasvatusPõllumaja

nduse

koguto

odang

Venemaa

põllumajandus-

toodang on

kasvanud kiirelt

Venemaa

riigieelarve

toetused põllu-

majandusele*

*praeguse kursi järgi

Vilja- ja põllusaadused

MILJARDITES RUBLADES

* 2010. aastal oli Venemaal

tõsine põud

14 12. 2011

Pild

i enk

rüp

timis

eks

on

vaja

QR

Co

de

read

erit.

Tasuta lõunaid pole olemas? On küll. Soovi vaid!

Vaata www.estravel.ee/epl

12. 2011 15

Kui hiljuti avaldatud Tartu ülikooli dokto-randi Kristi Anniste uurimusest selgus, et massiliselt Soome läi-

nud eestlastest ligi pooled ei taha siia tagasi tulla ja on põhjanaab-rite elukorraldusega vägagi rahul, siis sealsete ettevõtete juhid mõtlevad täpselt vastupidi ning neile näib Eesti heaoluriigina, kus kasumit suurendada.

Ainuüksi aastaga on Eestis tegutsevate ja Soome kapitalil põhinevate ettevõtete arv 500 võrra suurenenud, sest soomla-sed põgenevad kodumaalt järjest lämmatavamate maksude ja aina kõrgemat palka nõudvate ametiühingute eest. Praeguseks on Eesti 46 000 ettevõttest 4635 Soome päritolu, mis tähendab, et iga kümnes fi rma põhineb põhja-naabrite kapitalil. Näiteks 2009. aastal tegutses Soome fi rmasid siin tuhande võrra vähem.

Soome riigijuhte ei tundu selline trend kõigutavat, sest Ärilehega rääkinud eksperdid ei ole veel siiani näinud ühegi muu-datust, mis fi rmasid kodumaale jääma keelitaks.

Soome-Eesti tööstuskoja juha-tuse esimehe Heikki Mäki sõnul võiks meie naabrite valitsus teha välisinvestorite meelitamiseks sama head tööd, kui on teinud eestlased. „Soomes räägitakse teenindussektori pidevast kas-vust, aga ka tootmine peaks olema rohkem esindatud. Kui tootmisega tegelevad firmad ainult

mujale kolivad, näen mina seda kui ohu märki. Samas ei ole ma kahjuks Soome valitsuse tegevus-kavast välja lugenud ühtegi tõsi-seltvõetavat sammu, mis hoiaks ettevõtteid kodumaal ja meeli-taks uusi juurde,” sõnas Mäki. Vastupidiselt ärimeeste soovile tõstab valitsus hoopis käibe- ja energiamaksu ning ametiühin-gutesse kuuluvad töötajad nõua-vad pea igas valdkonnas oluliselt suuremat palka. „Arvan, et trend jätkub veel pikalt, kui Eesti valit-sus jätkab riigi konkurentsivõime arendamist, nagu nad siiani seda on teinud,” oli Mäki enesekindel.

Mäki sõnul on Eestis konku-rentsivõimelised nii palgad kui ka tööjõu paindlikkus. Kui aga vaadata, mille tõttu eestlasest oskustööline siit ära läheb, siis on need just täpselt samad põh-jused, miks soomlasest ettevõtja oma fi rma siia tahab tuua. Kui Eesti keskmine palgatase, mis on vähem kui 800 eurot kuus, moo-dustab Soome vastavast näitajast umbes kolmandiku, siis pole ettevõtjal vaja olla ärigeenius, et siinse tööjõu tasuvust näha. Ka töötaja koondamine käib Eestis oluliselt kiiremini kui Soomes. Tööstuskoja juhi sõnul ongi põh-janaabrite väiksemad ettevõtted tihti reaalse probleemi ees, kus juht ei julge uut töötajat palgata, sest ei tea, kui kauaks tööd jät-kub, ja koondamine sujub väga vaevaliselt. Eestis seevastu soosib seadus pigem tööandjat ja ameti-ühingute jõud on veel väike.

Tartu ülikooli doktorandi Kristi Anniste peagi kaits-tavast doktoritööst, mis teeb ülevaate Soome tööle läinud eestlastest, sel-gub, et kodumaal omandatud kvalifi katsioon tagab tihti sama-laadse töö ka teisel pool lahte. Kui aga eestlastest oskustööliste arv on juba praegu kodumaal vaid protsendi võrra suurem (36%) kui eestlastest oskustööliste arv Soo-mes (35%) ja kodumaale tagasi ei kiputa, siis võib see varsti vee peale tõmmata ka äride siiakolimisele – tööjõudu pole enam võtta.

Soome töö- ja m a j a n d u s m i -n i s t e e r i u m i nõunik Mikko

Kortelainen oma riigi konkurent-sivõimes ei kahtle. „Hiljutisel maa-ilma majandusfoorumil paigutus Soome konkurentsivõime poolest maailmas neljandale kohale, mis näitab, et Soome suudab ettevõ-tete tegutsemiseks pakkuda head keskkonda.” Kortelaineni sõnul on Soome riigijuhid pühendunud majanduskasvule ja see on uue valitsuse programmi üks prioriteet. Näiteks kavatseb valitsus vähen-dada ettevõtete maksukoormust.

Firmasid tuleb juurdeKuid ka Soome ja Baltimaade vaheliste suhete ekspert ja advo-kaadibüroo Sorainen juhtivpart-ner Pekka Puolakka ennustab juba massiliseks saanud trendi jätkumist. „Usun, et näeme veel mitme aasta jooksul just väik-sema ja keskmise suurusega perefi rmasid, kes just maksudest ajendatuna kannavad oma ette-võtte tegevuse Eestisse üle,” lau-sus Puolakka. Ühtlasi rõhutas ta, et madalamate maksude pärast on siia kolimine pigem viimase aja nähtus ja peamine põhjus on läbi kümnendite olnud Eesti kvaliteetne oskus-tööjõud, kes teeb töö ära oluliselt väiksema palgaga. „Minu teada ei ole Soomel ka m i n g i t

plaani, kuidas firmasid sinna jääma saada,” sõnas Puolakka.

Ka Soome tööstusliit, mis on sealne juhtiv ettevõtete toetaja, on pidevalt teinud valitsusele ettepanekuid tulumaksu ja ette-võtete maksukoormuse vähenda-miseks ning selle arvel soovitanud tõsta tarbimismakse. Tööstusliidu majanduspoliitika nõunik Penna Urrila aga selleks erilisi lootusi ei hellita. „Mingeid radikaalseid maksumäärade muutmisi meid ees ei oota, sest ülesehitatud ja tunnustatud heaoluriigi mainet tuleb hoida ja selle rahastamine nõuab suuri maksutulusid. Aga maksustamise struktuurimuutus muudaks Soome kindlasti atrak-tiivsemaks asukohaks ka Rootsi ja muude sarnaste majandus-struktuuridega riikide hulgas,” ütles Urrila. „Soome firmade Eestisse tulek ei tekita seni muret, kuni sellest ei kujune massilist maksude väljarännet.” 1

Eestlased pagevad Soome, soomlased Eestisse

Juba praegu on iga kümnes Eestis registreeritud ette-võte Soome päritolu ja see rong näib aina edasi kihutavat.

Ann-Marii Nergiann-marii.nergi@epl.ee

Soome ekspert: minu teada ei ole Soomel mingit plaani, kuidas fi rmasid kinni hoida.

16 12. 2011

finantskeskuste lahtris (nagu näiteks Peterburi), küsitletute hinnangute varieeruvuse ja näita-jate muutlikkusse järgi aga kuulub ennustamatu tulevikuga fi nants-keskuste hulka (nagu ka Helsingi ja Kopenhaagen). Teisiti öeldes on Eesti positsioon fi nantskesku-sena praegu ikkagi väga habras ja FinanceEstonia tööpõld suur.

Asukoht maksabKui tavaliselt hakatakse rääkima finantskeskustest, siis kerkib inimeste mõtteisse London või New York. Nendega Tallinna mui-

dugi võrrelda ei saa ega hakkagi saama. Nagu üks GFCI ankeedile vastanu ütleb: „Infoajastul mak-sab asukoht, asukoht, asukoht – inimesed saavad edukateks riskikapitalistideks, hedge-fondi juhtideks või investoriteks mitte sellepärast, et nad on targad, vaid sellepärast, et nad on Londonis.”

Vahetult pärast seda, kui lepiti kokku Eesti kui finantskeskuse arendamiseks loo-dud MTÜ FinanceEs-

tonia tegevusstrateegias, kerkis Tallinn rahvusvaheliste fi nants-keskuste edetabelis seitsme koha võrra – 74. kohalt 67. kohale. Tal-linna punktiskoor tegi aga lausa edetabeli suurima hüppe.

Tegelikult oleks Eesti tõusu kandmine alles jaanipäeva ajal asutatud ühenduse kontosse muidugi suur liialdus, sest sellal, kui Briti fi nantsuuringute fi rma Z/Yen Group uut edetabelit kokku pani, ei olnud FinanceEstonia juttudest veel palju kaugemale jõudnud. Värske edetabelitõus on nüüd igal juhul täiendav tugi-punkt tegude tegemiseks, maa-ilmale enesest teada andmiseks.

Z/Yen paneb fi nantskeskuste edetabelit (mis on tuntud lühendi GFCI all) kokku 2007. aastast. Igal aastal kaks korda, märtsis ja septembris. Linnu on edetabelis praegu 75 ning need ei satu sinna juhuslikult või raha eest. Linn võetakse fi nantskeskusena vaat-luse alla, kui uuringu üheks osaks olevas online-küsitluses märgib vähemalt viis vastajat ta ära vas-tuses küsimusele: „Kas on mõni

finantskeskus, mis võib järg-mise kahe-kolme aasta jooksul muutuda oluliselt tähtsamaks?” Edetabelisse pääseb linn siis, kui online-küsitluses saab ta muude fi nantskeskuste spetsialistidelt vähemalt 200 hinnangut erine-vate keskust iseloomustavate näi-tajate kohta. Lisaks online-küsit-lusele on edetabeli aluseks hun-nik statistilisi ja muude uuringute näitajaid tööjõu, elukvaliteedi, korruptsiooni jne kohta.

Ühest küljest ei ole Eesti 67. koht 75 linna seas justkui suurt uhkustamist vääriv koht. Parem kui viimane, aga ikkagi selge sabaots. Teisalt võib saavutuseks pidada juba sedagi, et Eesti ede-tabelis üldse sees on – Riia, mis ennast vahepeal küllalt inten-siivselt fi nantskeskusena püüdis esitleda, näiteks ei ole. Samuti ei ole Vilniust.

Teised ümberkaudsed pea- ja suurlinnad – Stockholm, Helsingi, Peterburi – on edetabelis sees, neist Stockholm ja Helsingi meist ka eespool. Märkimist väärib, et kõik Põhja-Euroopa keskused on värskes edetabelis tõusnud, seega Tallinna tõusu taga pole mitte ainult tema enda voorused, vaid tegemist on kogu regiooni positsiooni paranemisega seoses üldise majandusolukorra suhteli-selt hea seisuga. Lõuna-Euroopa keskused, mida rõhub otse (Mad-rid, Milano ja Ateena) või mõjutab naabrite kaudu (Malta) võlakriis, on samal ajal langenud. Finants-keskus vajab stabiilset äri- ja maksukeskkonda, aga kriis seab stabiilsuse suure kahtluse alla.

Samas pole Eestilgi hõiska-miseks veel palju põhjust, sest ta asub GFCI edetabelis kujunevate

Villu Zirnaskvillu.zirnask@epl.ee

Tallinn on kõvem fi nantskeskus kui RiiaTallinn on maailma 75 olulisema fi nantskeskuse seas, kuid see koht on üsna habras…

Linnu on edetabelis praegu 75 ja need ei satu sinna juhuslikult või raha eest.

Villu Zirnaskvillu.zirnask@epl.ee

MTÜ FinanceEstonia juhatuse esimees Priit Põldoja: Tallinnast ei saa kunagi suurt fi nantskeskust

•• Sõna „fi nantskeskus“ seos-tub inimestele tavaliselt Londoni või New Yorgiga, milliseks Tallinn kunagi ei saa. Kuidas võiks viie või kümne aasta pärast välja näha fi nantskeskus Tallinn, kui kõik FinanceEstonia ideed realiseerida õnnestub?Suurte fi nantskeskustega ei hakka Tallinn tõesti kunagi konkuree-rima, suure tõenäosusega ei saa Eestist ka regionaalset fi nantskes-

Eesti õnneks on fi nantskeskuste maastikul globaalsete keskuste kõrval koht ka väikestele piirkond-likele ja nišikeskustele. Eriti ajal, kus suured keskused fi nantskriisi tõttu regulatsioone karmistavad ja makse tõstavad. Näiteks Malcolm Cooper Z/Yen Groupist peab just 50-protsendise tulumaksumäära kehtestamist 150 000 naela üle-tavale sissetulekule asjaks, mis võib Londoni kui fi nantskeskuse positsiooni ajutiselt veidi nõrges-tada. „Suur osa fi nantskeskuste tööjõust on 20. ja 30. eluaastates, mil ollakse ääretult mobiilsed. Vaid väike osa neist jääb sellele tööle pärast 40-aastaseks saa-mist ja veelgi vähemad pensionile jäämiseni. Nad keskenduvad oma sissetuleku ja säästude maksimee-rimisele ajal, kui nad on oma kar-jääri kiireimas osas.”

Seda arvestades sobiks madala (ja langeva) tulumaksumääraga Eesti ju hästi tegevuspaigaks suurlinnast väsima hakkavatele rahvusvahelistele fi nantsistidele, kes leiavad, et 50% maksu tulu ülemiselt osalt pole enam õiglane hind Londoni professionaalsete ja sotsiaalsete võlude eest. 1

kust. Aga meil on fi nantsteenuste vallas siiski palju kasvuvõimalusi, mida ei ole ära kasutatud. Praegu on Eesti fi nantsteenuste eksport väga väike, samas on siin olemas küllalt palju nende teenuste aren-damise teadmisi ja kogemusi ning ka soodne ärikeskkond ja hea geo-graafi line asukoht Skandinaavia ja Venemaa vahel – seda arvestades võiks meie fi nantssektoris toimuda palju rohkem kui praegu, nii too-dete eksporti kui ka kapitali juhti-mist läbi Eesti. Nii praegu tegut-sevatest fi nantsasutustest, uutest loodavatest kui ka välismaalt siia ümber paiknevatest ettevõtetest.•• Kui suur saaks olla tuule tii-

badesse saanud fi nantskeskuse panus Eesti tööhõivesse? Kas saab rääkida sadadest või tuhan-detest uutest töökohtadest?Nišid, kus Eestil on potentsiaali, võivad siia otseselt tuua pigem sadu kui tuhandeid töökohtasid. Aga need on kõrgelt tasustatud töökohad ja nendega kaasneb tööhõive kasv ka piirnevates sek-torites. Näiteks FinanceEstonia asutajaliikmete hulgas on palju audiitor- ja raamatupidamis-fi rmasid, advokaadibüroosid ja ka IT-fi rmasid, kes kõik näevad fi nantsteenuste ekspordi aren-damisest kasu tõusvat ka enda jaoks. Ehk siis kogumõju oleks

palju suurem kui otseselt fi nants-sektoris lisanduvad töökohad.•• Kellelt ja mida fi nantskesku-se käima lükkamiseks on vaja?Peamine on see, et fi nantsteenuste klastrisse kuuluvad ettevõtted on tulnud kokku ja asunud ühi-selt eesmärgi nimel tegutsema. FinanceEstonia on loonud kaheksa töörühma, mis otsivad nišše, kus Eestil on konkurentsieelis võrrel-des praeguste fi nantskeskustega. Töö käigus võib ilmneda vajadus ka mõne regulatsiooni muutmi-seks, kuid kindlasti ei oleme me lobigrupp, kes tahab läbi suruda mingeid laialdase mõjuga seadus-andlikke muutusi. 1

300

350

400

450

500

550

600

300

350

400

450

500

550

600

2008 2009 2010 2011

Stockholm

Peterburi

Helsingi

Tallinn

Tallinna, Helsingi, Stockholmi ja Peterburi skoor

Ärikeskkond: regulatiivsed muutused, korruptsioonInimesed: tööjõu kvaliteetÜldine majanduskeskkond: kokkuhoidMaksustamine: füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksInfrastruktuur: transport

Kõige tähtsamadfinantskeskuse

konkurentsivõimetmääravad tegurid

AteenaReykjavikBudapestPeterburiMaltaTallinnIstanbulMoskvaLissabonMonacoGibraltarVarssaviRoomaPrahaMilanoMadridBrüsselDublinViin

Helsingi

Oslo

AmsterdamKopenhaagenGlasgowEdinburghLuxembourgStockholmPariisMünchenFrankfurtGenfTorontoSan FranciscoZürichChicagoTokyoShanghaiSingapurHongkongNewYorkLondon

75

74

73

71

70

67

62

61

60

59

58

56

54

51

50

48

44

43

42

39

37

35

34

33

32

29

28

24

22

16

13

10

9

8

7

6

5

4

3

2

1

477

491

543

554

568

574

580

581

582

583

584

593

597

605

606

608

612

614

615

618

621

625

626

628

632

637

638

643

649

667

672

680

681

686

692

695

724

735

770

773

774Skoor

Alli

kas:

GFC

I 10

, ww

w.f

inan

cial

cent

refu

ture

s.n

et

•• 10 maailma tähtsaimat ja34 nimetamisväärset

Euroopa keskustSEISUGA SEPTEMBER 2011

Finantskeskused

12. 2011 17

Erik Aruerik.aru@epl.ee

Hulk majandustead-lasi on soovitanud euroala ääremaa rii-kidel ühisrahast loo-buda ja kasutusele

võtta oma valuuta, mis kiiresti devalveeruks, muutes sellega riigi taas konkurentsivõimeliseks. Tegelikult ei ole kellelgi ettekuju-tust, kui palju eurost loobumine maksma läheks. Juriidiliselt ei ole sellist võimalust ettegi nähtud, et üks või mitu riiki euroalast lahkuks. Seega legaalselt ei saa kedagi ka lahkuma sundida.

Tegelikult lahkumine muidugi võimatu ei ole. Võimatu pidanuks olema ka Argentina kunagise valuutakomitee likvideerimine, mis 2002. aastal pärast pikaajalist majanduslikku ja poliitilist kaost ometi teoks sai. Argentina pikk kannatuste rada enne oma valuuta devalveerimist annab ka vihje, et tõenäoliselt on oma vääringu lahtiharutamine piisavalt valus protsess nii psühholoogiliselt, poliitiliselt kui ka majanduslikult.

See, mida ühe riigi lahkumine poliitiliselt tähendaks, tuleb praegu kõrvale jätta, kuna see ei mahuks artikli piiresse. Pii-sab mainimisest, et nii mõnigi kõrge Euroopa poliitik on teinud süngeid vihjeid sõjaohu kasvuni välja.

Majandusliku mõjugagi on piisavalt keeruline, sest ega seda kuigi täpselt välja arvutada anna. California ülikooli Berkeley lin-naku majandus- ja poliitteaduse professor Barry Eichengreen on ohtralt tsiteerimist leidnud artik-lis* hoiatanud, et euroalast lahku-

vat riiki ootab ees „kõigi fi nants-kriiside ema”. Uut valuutat ja sellega kaasnevat devalveerimist ootavad hoiustajad siirdaks oma raha teiste euroala riikide pan-kadesse, riigi võlakirjade oma-nikud paigutaks raha teistesse väärtpaberitesse. Pangapaanika viiks riigi fi nantssüsteemi tõe-näoliselt põhja, kuna Euroopa Keskpanga abi eriti loota poleks, ja riik, niigi võlakirjakriisis, peaks suurte kulutuste hinnaga rahandusinstitutsioone jalule upitama. Finantskriisi muudab vältimatuks see, et ühelt valuu-talt teisele üleminek eeldab suuri muudatusi, mida Eichengreeni hinnangul ei ole demokraatlikus riigis võimalik varjatult teha.

Lahkumise mõjuEichengreeni arutluskäik arves-tab vaid võimalust, et euroalast võiks lahkuda mõni raskustes ääremaa. Aina enam räägitakse sellest, et sakslased ja teised põh-japoolsemad riigid võiksid kulu-kaks muutuvast eurost loobuda ning omaenda valuuta või mingi-tel uutel alustel põhineva ühisra-haga edasi minna. Šveitsi inves-teerimispanga UBS analüütikud proovisid septembri hakul kokku arvutada, milline oleks kulu, kui euroalast lahkuks mõni nõrk riik või Saksamaa**. Nemad leiavad, et euroala lagunemise tõenäosus on nullilähedane, kuna sellega kaasnevad kulutused on lihtsalt nii suured. Hulga odavam oleks fi skaalliidu moodustamine, kus toimuks eelarveraha ümberjao-tamine rikkamatelt vaesematele liikmetele.

Nõrga riigi lahkumise mõju oleks UBS-i ökonomistide arvu-tuste järgi esialgu 9500–11 500 eurot ja seejärel 3000–4000 eurot elaniku kohta aastas. Tõenäoliselt konverteeriks riik oma kohustu-sed uude valuutasse ja jätaks seega võlausaldajatele osa rahast maksmata – sest uus valuuta kao-taks kiiresti väärtust. Hoiuste väl-javool tooks kaasa pankade kok-

kukukkumise. Juriidiliselt peaks selline riik lahkuma ka EL-ist, seetõttu ei maksaks tingimata oodata ka nõrgenenud valuu-tast tulenevat kasu ekspordile, kuna EL võib kehtestada selle riigi vastu kaitsetollid.

Rikka riigi lahkulöömise kulu oleks erinev, kuna tal ei tuleks peljata hoiuste väljavoolu ja ta ei jätaks ka oma võlgu tasumata – tema valuuta ei odavneks, vaid pigem kallineks, mis ei ole üldse hea. Pankade kohustused oleks uues valuutas, suur osa varast aga eurodes. Järelikult tekiks valuuta kallinemisel euro suhtes umbes 50-protsendine vajadus panku rekapitaliseerida. Oma ekspor-ditööstuse võiks riik sisuliselt maha kanda, sest see kaotaks igasuguse konkurentsivõime. Iseäranis muidugi siis, kui riik ka EL-ist lahkuma peaks. Saksamaa puhul oleksid kaasnevad kulud esialgu 6000–8000 eurot ja seejä-rel 3500–4500 eurot elaniku kohta aastas. Võrdluseks toovad UBS-i analüütikud esile, et kui Kreeka, Iirimaa ja Portugal poole oma võlast tasumata jätaks, kaasneks sellega Saksamaale kulu veidi üle tuhande euro elaniku kohta.

Puhtmajanduslikult võib ju UBS-i ökonomistidel õigus olla, aga maailm ei koosne teadagi vaid majandusest. Lisaks on küsi-tavad mõned nende eeldused. Ei ole ju kuigi realistlik arvata, et Saksamaa ühisrahast loobu-mise korral saaks keegi riiki tahte vastaselt sundida ka EL-ist välja astuma. Samuti võiks oletada, et kui Kreeka on sunnitud euroalast

lahkuma, püüaksid EL-i liikmed pigem teda võimalikult lepitada, mitte endale täiesti frustreeru-nud ja vihale aetud lõunanaabrit hankida.

Torcuato Di Tella ülikooli äri-kõrgkooli majandus- ja rahan-dusprofessor Eduardo Levy Yeyati on vaatluse alla võtnud Argen-tina kogemuse***. Tema sõnul eeldaks ääremaa eurost panga-hoiuste külmutamist ning kapi-tali liikumise ja valuutavahetuse piiramist. „Sellel süngel taustal näib Euroopa fi skaalliit vähem piinarikas viis fi nantspinge val-landamiseks, selle täiendavaks eeliseks on euro säilimine,” leiab ta. „Kui aga fiskaalliit ei realiseeru, ei tohiks „Argentina lahendust” valesti tõlgendada.” Euroalast lahkumise mõju ei oleks tema hinnangul (eriti prae-guses kehvapoolses majandus-keskkonnas) mitte niivõrd riikide konkurentsivõime suurenemine kui rikkuse ümberjaotamine ja võlgade lahjendamine, mis tekib vanade kohustuste uude valuu-tasse ümberarvutamisel. 1

* Barry Eichengreen „The euro: love it or leave it?”, Voxeu.org, 17. november 2007 (värskendatud 4. mail 2010)

** Stephane Deo, Paul Dono-van, Larry Hatheway „Euro break-up – the consequences”, UBS Investment Research, Global Economic Perspectives, 6. septem-ber 2011

*** Eduardo Levy Yeyati „How Argentina left its Eurozone”, Voxeu.org, 2. oktoober 2011

Hotell Euro: sisse saad, välja mitteEuroalast lahkumise hinda ei tea keegi ja juriidiliselt ei olegi võimalik lahkuda.

Mõni suurfi rma eelistab raha hoida keskpangas•• Septembris üllatas maailma uu-dis, et Siemensi kontsern oli võtnud ühest Prantsuse pangast suurema summa raha ja hoiustanud selle hoopis teise fi nantsinstitutsiooni. Selles ei olekski midagi üllatavat, kui teine institutsioon ei oleks olnud Euroopa Keskpank (EKP).

•• Nimelt selgus, et Saksa tööstus-hiiglane on asutanud vargsi enda hõlma all panga ja saab sel kombel oma raha EKP-s hoiustada. Seni on taskupankade omamine olnud iseloomulik pigem Aasia maade suurfi rmadele. Läänemaailmas on oma liisinguharu kaudu pangan-

dusega seotud tavaliselt näiteks autotootjad.

•• Siemensi bilansis oli tänavu kol-manda kvartali lõpu seisuga raha ja selle ekvivalente 14,1 miljardi euro eest. Hinnatakse, et EKP turvalistel kontodel hoiab fi rma sellest umbes nelja kuni kuut miljardit eurot.

UBS leiab, et euroala lagunemise tõenäosus on nullilähedane, kuna kulutused on suured.

Nõrga riigi lahkumise mõju oleks esialgu 9500–11 500 eurot elaniku kohta aastas.

18 12. 2011

www.taavi.ee, info@taavi.eeTuru plats 5/7–17, 11611 Tallinn, tel 6 800 855, mobiil 56 800 855

Parim valik palgaarvestuseks ja personali haldamiseks.

... ja aega jääb ülegi!

Auto, mis tänavu tähis-tab oma 125. sünni-päeva, on praegu oma põhiolemuselt ikka seesama, mis ta

kunagi ammu oli – veereb ratas-tel, põletab enamasti bensiini, rooli keerab aga luust ja lihast autojuht. Mugavuse, kiiruse, tur-valisuse ja ökonoomsuse vallas on aga saja aasta taguse auto võrdlemine tänapäeva tehno-loogiaga nagu konna ja hobuse

kõrvutamine. Autod on saanud endale ajud ja muutuvad iga aas-taga üha targemaks. Teisisõnu, arvutid on tulnud juhtidele appi ning protsessorid jagavad käsk-lusi mootorile ja ratastele.

Raske ennustada, kas viie-kümne aasta pärast veereb auto endiselt ratastel või mitte, kuid seda võib küll prognoosida, et aastal 2061 on bensiini asemel valitsevaks energiaallikaks elekter ja vesinik, osaliselt aga liiklevad teedel ilma juhita autod.

Ajal mil bensiini hind kogub rekordeid, autotootjatelt nõu-takse CO

2 heitmete vähendamist

ning riiklikult rajatakse elektri-autode laadimistaristuid, on keskkonnasäästlike mootorite, hübriidide ning elektri ja vesiniku tehnoloogia arendamine tõusnud autotootjate prioriteediks. See-tõttu oodatakse pikisilmi ener-giamahukamaid ja soodsamaid

akusid ning vesiniku tootmise odavnemist. Renault’ elektri-autode programmi juht Thierry Kostas prognoosis Autonet.ee-s, et kümne aasta jooksul tõstetakse akude mahtu kaks korda, mille tulemusena pikeneb elektriauto läbitav teekond praegusega võrreldes kaks korda. Tootjad ennustavad, et aastal 2020 moo-dustavad elektriautod Euroopa turul uutest müüdud sõidukitest umbes seitse-kaheksa protsenti.

Õnnetustevaba liiklusNiinimetatud robotauto tehno-loogia on juba praegu olemas ning mitmed õnnestunud katsetusedki selles vallas tehtud ja teoksil. Sel-leks vajalikud seadmed on autodel eraldiseisvana juba aastaid kasu-tusel. Mitmesuguste kaamerate, andurite ja laseritega varustatud sõidukid on viimaste aastate moetrend. Kuna tegemist on veel juhti informeerivate, hoiatavate või juhtimist abistavate seadme-tega, siis vastutus auto juhtimise eest lasub endiselt roolikeerajal. Robotauto ehk tehisintellektiga sõidukid jõuavad tavakasutusse siis, kui lahendatakse juriidiline probleem – kes vastutab, kui miskit läheb nihu? Mõned teh-nikaanalüütikud ennustavad, et sellised sõiduvahendid on müü-gil juba 10–15 aasta pärast. Kuid inseneride ambitsioonid on veelgi suuremad, näiteks Berliini vaba ülikooli Autonomos teadurid kat-setavad auto juhtimist mõtte jõul.

Kui isesõitvad autod muu-tuvad reaalsuseks ning keegi pahatahtlik nende üle kontrolli ei võta, siis peaks muutuma liiklus peaaegu õnnetustevabaks. Juba praegu töötavad autotootjad selle nimel, et surmajuhtumite arv liik-luses jääks võimalikult väikeseks.

Kolmel viimasel aastal on auto-dele lisandunud enim uut lisava-rustust just õnnetust ennetavate turvaseadmete vallas. Igal aastal hukkub liikluses kogu maailmas umbes 1,2 miljonit inimest ehk rohkem kui eestlasi maamunal. See must arv on pannud auto-tootjaid arendama tehnoloogiaid, mis hoiaks liiklejaid õnnetusse sattumast.

Viimasel paaril aastal ilma-valgust näinud igal teisel uuel mudelil kuulub nüüdsest varus-tusnimekirja kas osaliselt või täielikult juhi valvsuse ja sõidu-rajalt kõrvalekaldumise hoiatus-süsteem, hädapidurdusassistent, kokkupõrkehoiatussüsteem koos automaatse täispidurdusega, pimenurga vältimise abisüsteem ja liiklusmärkide tuvastussüs-teem, mõnel aga isegi jalakäi-jatuvastussüsteem. Sisuliselt on need seadmed üks osa isesõitva robotauto terviksüsteemist. Nende tehnoloogiate arenda-misel on olnud esireas Volvo, Honda, Mercedes-Benz, Audi, Volkswagen, Ford, Opel, BMW, Lexus. Kuid ka teistelt tootjatelt on neid abimehi autode varus-tusse lisandumas. Enamik neist elektroonsetest abimeestest kuu-lub veel lisavarustusse, makstes seadme lahendustest, paketist ja tootjast sõltuvalt 600–1700 eurot. Lähiaastatel nende hind muutub tõenäoliselt odavamaks ning mõnigi neist seadmetest hakkab kuuluma põhivarustusse nagu turvapadjad. Ka viimaste vallas on lähiajal uudiseid oodata – näi-teks General Motors on loonud eessõitjate vahelise turvapadja.

Osale autodele on tekkinud armatuurlaual uudne märgu-tuli – aurava kohvitassi pilt. See ei tähenda, et autosse on sisse

Ajugaautod

Raivo Murderaivo.murde@epl.ee

Autotootjad on praegu suunanud tähelepanu peamiselt kolme tehno-loogiavaldkonna arendamisele: turvaseadmed, mis hoiavad liiklejaid õnnetusse sattumast; säästlikud keskkonnasõbralikud mootorid; alterna-tiivsed jõuallikad nagu elektri-, hübriid- ja kütuseelemendiga sõidukid.

Kui auto peaks naljakalt käituma, siis kohvitassi-märk soovitab juhil kohe puhkama minna.

12. 2011 19

Blücher - Roostevabast terasest äravoolutorude juhtiv tootja

BLÜCHER® Drain

BLÜCHER® Channel

BLÜCHER® EuroPipe

KOJU – TÖÖSTUSESSE – LAEVAEHITUSES

MAALETOOJA: , info@comvac.ee

www.comvac.ee

ehitatud kohvimasin, vaid ikka hoiatust, et juht näitab väsimuse sümptomeid. Näiteks Volvo välja töötatud juhi valvesüsteem, mis kontrollib, et sohver roolis tuk-kuma ei jääks, on üks enim õnne-tusi ennetavaid seadmeid. USA liiklusohutusameti uuringu põh-jal juhtub Ameerika teedel juhi tukkuma jäämise süül umbes 100 000 õnnetust aastas, millest 1500 lõpeb surmaga. Kui juht mitu korda rattaga ilma suuna-tuld näitamata valgeid teejooni ületab või teeb pärast rajahoidja väljalülitamist rooliga ebasuju-vaid liigutusi, palub auto tungi-valt teha kohvipeatuse ja puhata. Selleks siis ka vastavalt aurava kohvitassi pilt.

Revolutsioon tulede vallasKui mõnele vananevale mudelile tahetakse anda värskem ilme, siis enim väljendub see uutes tule-des. LED-lambid on vallutanud ka automaailma ja mõjutavad kõige rohkem sõidukite disaini. Lisaks on tuled muutunud intelli-gentseks, määrates ise valgusvoo ulatust ning tugevust ilma - ja teeolude järgi.

Uueks suunaks on ka senisest kergemate materjalide kasutu-selevõtt, materjalide taaskasu-tatavus ning nanoosakestega värvkate.

Lähiaastad toovad automaa-ilma igasuguseid innovaatilisi lahendusi, näiteks kliimaseadet ja meediasüsteeme vooluga varus-tavad orgaanilised päikesepata-reid auto katusel, soojust juhtivad kangad, omaniku tuvastussüs-teem koos ukse avamisega, kaa-merate pildid tahavaatepeeglites, puutevaba multimeediasüsteem jms, mida juba praegu erinevatel ideeautodel tutvustatakse.

Muidugi arendatakse autode igat sõlme kuni robotauto ehk tehisintellektini välja. Samal ajal pole siiani suudetud või tahetud tarbijate ootustele vastavalt ühi-tada autoga nutitelefoni ja tah-velarvutit.

Mingil põhjusel ei käi auto-tööstuse areng ühte sammu infotehnoloogia uute võimalus-tega. Tõsi, autosse saab lisava-rustusena soetada DVD-män-gijad, navigatsioonisüsteemi, on olemas Bluetoothi ühendus telefoni ja auto vahel, mõnedel isegi interneti võimalus. Kalli-mate autode muusikasüstee-mid on varustatud kõvakettaga MP3-failide salvestamiseks ning on loodud AUX- ja USB-ühen-dused iPodi, iPhone’i ja lihtsalt tavaliste MP3-mängijate tarvis. Paraku on kõik need seadmed ja võimalused arulagedalt kallid, vananenud tehnoloogiaga ning ühitatavus telefonide, tahvelar-vutitega, ja iPodidest rääkimata, poolikult lahendatud. Infoteh-noloogia areng on kiirem kui ühe automudeli tootmistsük-kel, kuid probleem laheneks, kui saaks multimeediakeskuse tarkvara värskendada. Autosse sisse ehitatud navigatsioonisüs-teemid maksavad kordi rohkem kui kaasaskantavad GPS-id, kuid paljudel neist pole võimalik isegi mitte Eesti kaarti installida. Blue-toothiga saad küll oma mobiili autotelefonisse suunata ja seal telefoniraamatut sirvida, kuid sellega võimalused ka piirduvad. Auto kasutajad ootavad lahen-dusi, mis võimaldaksid nutite-lefoni sisu (muusika, kontaktid, GPS-süsteem, kalender ning ükskõik mis muud programmid) ühitada auto meediasüsteemiga telefoni taskust välja võtmata. 1

Süsteem, mis tuvastab teeäärsed liiklusmärgid ja annab näiteks piirkiirusest teada.

Kui ees sõitja peaks järsult pidurdama ja sa ei reageeri

sellele, siis auto langetab sinu eest otsuse –

võtab hoo maha vajadusel kuni peatumiseni.

Auto, mis on varustatud radari- ja kaamerakomplektiga. Selline nutikas lahendus esiklaasil tuvastab näiteks jalakäija kauguse.

20 12. 2011

TAXI

Hiljutiste väljarännete sihtpunkt on olnud peamiselt Euroopa, kus välishiinlaste kogukonna suuru-

seks hinnatakse umbes miljo-nit elanikku, ja Venemaa, kus välishiinlaste koguarv küündib 600 000-ni. Suurem osa hiinlaste Venemaa-väljarännet on suun-dunud Kaug-Ida piirkonda.

Hiina naabri Lõuna-Korea puhul oli varasematel sajanditel väljarännanute arv üsna vaevu-märgatav, ulatudes vaid 26 000 elanikuni. Viimastel aastatel on aga väljaränne sinna hoogus-tunud, eelkõige väikeriigi kiire majanduskasvu tõttu. Hinnangu-liselt on Lõuna-Koreasse ümber asunud ligi 625 000 hiinlast. Tõsi küll, nendest pea kaks kolman-dikku on rahvuselt korea päritolu.

Viimastel aastatel on Hiina Rahvavabariik panustanud Aaf-rika riikidega tugevate majandus- ja poliitiliste sidemete loomisse. Euroopas on veel suhteliselt vähe kajastust leidnud Hiina suurkor-poratsioonide kiire laienemine Aafrikas. Samuti tehakse musta mandriga koostööd, sest just sealt on Hiinal võimalik saada oma tööstuse ja majanduse kasvu taga-vaid maavarasid. Paljud hiinlased on asunud Aafrikasse Hiina riiklike ettevõtete ulatuslike arenduspro-jektide käigus. 2007. aasta augusti andmete järgi elas ja töötas Aafrika riikides 750 000 Hiina kodanikku. Valdav osa neist oli ja on endiselt võõrtööjõud, kelle abiga paran-datakse musta mandri taristut. Näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis elab ja töötab praegu hinnanguli-selt 200 000 välishiinlast.

Vladivostok, Venemaa pea-mine Vaikse ookeani äärne sadam ja mereväebaas, mis kord oli välismaalastele suletud, on praeguseks saanud hoopis teise ilme. Tänavaid ääristavad Hiina

turud, restoranid ja kaubandus-ettevõtete kontorid. Eksperdid hindavad, et 20–30 aasta jook-sul kujuneb hiinlastest Venemaa Kaug-Ida piirkonnas dominee-riv sisserännanute rühm. Samal ajal on teisi, kes peavad hiinlaste mõju regioonis sootuks väikse-maks ja väidavad, et sealsed hiin-lased on peamiselt kaubanduses tegutsevad ettevõtjad, kelle riigis viibimine on lühiajaline.

Saksamaa hiinlaste kogu-konna suurus on eelmise aasta andmeil 76 000 elanikku. Naaber-riigist sootuks väiksemas Austrias elab aga hinnanguliselt 15 000–30 000 välishiinlast, kellest suur hulk on end sisse seadnud Viinis.

Väljarännanud hiinlased tegutsevad peamiselt kauban-dus- ja finantssektoris. See suundumus on eriti valdav Kagu-Aasias. Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Okeaanias ei saa selliseid üldistusi teha. Hiinla-sed tegutsevad neis regioonides väga erinevates sektorites, alus-tades toitlustusteenustest ning lõpetades märkimisväärse posit-siooniga meditsiini-, kunsti- ja teadusvaldkonnas.

Hiinlased on üldiselt oma äri korraldamisel edukad: nad on töökad ja vajaduse korral rea-geerivad olude muutumisele kiiresti. Mis peamine: neil on sidemed kodumaaga, mis teeb lihtsamaks kaupade veo Hiinast. See on mõnikord kaasa toonud kohalike elanike vaenulikkust ja diskrimineerimist. Mõnes riigis, kus välishiinlaste kogukond on suhtarvult küll üsna väike, võib nende majanduslik mõjuvõim olla üllatavalt suur. Näiteks aren-guriigi staatuses vaevlevad Filipii-nid ja Indoneesia, kus hiinlased moodustasid 1998. aastal vaid 1% ja 3% rahvastikust. Samal ajal oli ettevõtlusest hiinlaste kontrolli all Filipiinidel 40% ja Indoneesias 70%. (Indoneesia analüütikud usuvad küll, et need andmed on valed, sest enamik riigi rikkust oli sõjaväe kontrolli all.)

Selline majanduslik posit-sioon ongi vaesemates riikides põhjustanud hiinlastevastaseid aktsioone. Mõnest negatiivsest hoiakust on alguse saanud vägi-valdsed meeleavaldused. Üks viimaseid suuremaid aktsioone toimus Indoneesia pealinnas Jakartas 1998. aastal, kui täna-varahutustes sai surma üle 2000 inimese.

Peamiseks hõõrumise põhjuseks peetakse aga täiesti tajutavat suundumust, et välishiinlased moodustavad pigem eraldiseisva subkultuuri kui assimileeruvad kohaliku elanikkonnaga. Loo-mulikult on selles riigiti palju erinevusi. Näiteks Tais, kus on Kagu-Aasia suurim välishiinlaste kogukond ja kuhu sisseränna-nuid hakkas saabuma juba enam kui 400 aastat tagasi, on tavalised hiinlaste ja tailaste segaabielud. Taid võib pidada parimaks näi-teks riigist, kus hiinlased on koha-likega assimileerunud. Paljud välishiinlased on seal kaotanud mandariini keele oskuse – niivõrd on nad Tai kultuuriruumi integ-reerunud.

Vastuolulised suhted„Tõsi on, et etniliste hiinlaste ja tailaste vahel puuduvad eri-meelsused ning hiina juurtega inimesed peavad end samavõrra Tai kodanikeks kui kohalikud,” kinnitab Bangkokis elav Rudy Chokananchai, kes pärineb hiina perekonnast. „Sellele vaatamata on tekkinud olukord, et hiinlased abielluvad enamjaolt ikkagi oma

rahvuse esindajatega ning tuleva-sed ämmad ja äiad ei soovi minia-tena näha tailasi. Põhjuseks on asjaolu, et kuna tailased teevad asju omas tempos, peavad hiin-lased neid lihtsalt laiskadeks. Sel-lepärast ongi tekkinud olukord, kus valdav enamik Tai rikkaid on rahvuselt hiina päritolu,” selgitab Rudy tausta.

Kõrvalriigis Myanmaris on olukord sootuks teine. Sealsed hiinlased abielluvad väga harva kohalikega ega võta kohalikku kultuuri omaks. Selle asemel on nad säilitanud endise kodumaa kultuuri.

Malaisias, Singapuris ja Bru-neis on välishiinlased säilitanud eraldiseisva rahvusgrupi identi-teedi, kuid kuna kõigi kolme riigi

puhul on tegemist mitmekultuuri-lise ühiskonnaga, siis on keeruline täpselt hinnata, kuivõrd on hiina kogukond integreerunud. Singa-puris, kus hiinlased moodustavad rahvustest enamusgrupi, on man-dariini keel üks riigikeeli. Samuti on kasutusel lihtsustatud hiina tähemärgid. Valdav enamik Singa-puri noorema põlvkonna hiinlasi on kakskeelsed ja suudavad end vabalt väljendada nii mandariini kui ka inglise keeles. Seda võib pidada Singapuri valitsuse edu-sammuks, kes on riigi elanike seas järjekindlalt tähtsustanud inglise keele oskust.

Välishiinlastel on ajaloo jooksul olnud Hiina poliitikas täita tähtis roll. Näiteks valdav enamik 1911. aasta revolutsiooni rahastust tuli välismaal elavatelt rahvuskaaslas-telt. Seevastu aastail 1950–1960 kahtlustas Hiina Rahvavabariik välishiinlasi kapitalistlike vaadete riiki toomises ja hindas rohkem suhteid Kagu-Aasia rahvastega, kui panustas sidemete loomisse välishiinlaste kogukondadega. Bandungi deklaratsiooniga pandi aga paberile, et välishiinlased peaksid olema esmalt lojaalsed oma koduriigile. Samal ajal kiu-sati välishiinlasi mõnelgi uuel kodumaal taga põhjusel, et neid kahtlustati sidemetes kommu-nistliku Hiinaga või isegi fabrit-seeriti midagi sellist. Seda kasutati hiinlastevastaste tapatalgute ette-käändena Indoneesias ja teistes Kagu-Aasia riikides. Pärast Hiina Kommunistliku Partei juhi Deng Xiaopingi korraldatud reforme muutus välishiinlastesse suhtu-mine radikaalselt. Selle asemel et näha väljaspool Hiinat elavates rahvuskaaslastes võimalikku ohtu, hakati neisse suhtuma kui inimes-tesse, kes saaksid riigi arengusse panustada oma oskuste ja kapi-taliga. 1980. aastatel püüdis valit-sus eriti välishiinlaste poolehoidu võita: neile tagastati omand, mis oli pärast 1949. aasta revolutsiooni konfi skeeritud.

„Talendid koju!” à la Hiina Viimaste aastate areng on kin-nitanud valitsuse soovi hoida välishiinlastega häid suhteid, sest üha suurem hulk neist on rahvuskaaslased, kes lähevad lääneriikidesse kõrgharidust omandama ja otsustavad pärast ülikooli lõpetamist oma elu seal sisse saada. Paljudest välishiin-lastest on saanud aga investorid,

Merike Mätas, Piret Potisepparileht@epl.ee

Väljaspool HiinaRahvavabariigipiire elab juba üle40 miljoni hiinlase.

Maailmavallutamine

kes toovad Mandri-Hiinasse kapi-tali, aitavad luua sotsiaalseid ja kultuurilisi sidemeid ning kon-takte, avardades sel viisil kohalike võimalusi välisturul. Kui Eestis on „Talendid koju!” projekti näol tegemist algatusega, mis innus-tab välismaale siirdunud rah-vuskaaslasi kodumaale naasma, siis Hiinas on samalaadne projekt hulga suuremalt käsile võetud.Kuna Hiina valitsuse üks ees-märk on saada tootmismaast kõrgtehnoloogilisel majandusel põhinevaks maaks, siis näiteks investeerib valitsus kõrgtehno-loogiasektori ettevõtteisse, mille eesotsas on välishiinlased. Inves-teeringuga käib kaasa klausel, et välishiinlased peaksid uuesti kodumaale elama asuma. Pole kahtlust, et selline otsene raha-line investeering näitab väga ilmekalt, kuivõrd tähtsaks stra-teegiliseks ressursiks peab valit-sus välishiinlaste kogukondi.

Suurem osa hiinlaste Venemaa-väljarännet on suundunud Kaug-Ida piirkonda.

Väljarännanud hiinla-sed tegutsevad pea-miselt kaubandus- ja fi nantssektoris.

12. 2011 21

TAXI

Üks ulatuslik hiin-laste väljaränne toi-mus Mingi dünastia ajal, kui Zheng Hest (1371–1435) sai keisri

saadik. Just tema oli see, kes saatis hiinlasi, kellest paljud olid pärit Kantoni provintsist, Lõuna-Hiina merele ja India ookeani avastus- ja kaubavahetusretkedele.

Eri väljarändelainete tagajär-jel on üle maailma tekkinud hulk välishiinlaste kogukondi. Näiteks eristatakse n-ö vanu ja uusi välis-hiinlasi, kes elavad Kagu-Aasias, Okeaanias, Kariibi mere saartel, Ladina- ja Lõuna-Ameerikas ning Venemaal. Rahvaste välja-rände kõrgaeg oli 19. sajand, kui paljudes kolooniates oli puudus odavast tööjõust. Samal ajal olid Fujiani ja Guangdongi provintsis kõik eeldused kodumaalt lahku-miseks, sest Taipingi ülestõusu tagajärjel oli maa laostunud ja kohalik elanikkond vaesunud. Qingi impeerium oli sunnitud lubama oma kodanikel asuda tööle võõrriikide kolooniatesse. Paljud Fujiani ja Guangdongi

Suured rändajadelanikud valisidki võimaluse töö-tada Kagu-Aasias, kus olid juba varasematest väljarännetest side-med olemas. Põhja-Ameerikas ja Austraalias vajati aga abikäsi ohtlikele töödele, nagu kullakae-vandustesse ja raudteid ehitama. Ulatuslik näljahäda Guangdongi provintsis oli põhjus, miks pal-jud sealsed elanikud jätsid oma pered ja suundusid tuhandete kilomeetrite kaugusele võõrale maale rasket tööd tegema. Sellega sooviti parandada oma perede majanduslikku olukorda. Pärast Teist maailmasõda emigreerusid paljud Hongkongi piirkonna ela-nikud Suurbritanniasse ja Hol-landisse, kindlustamaks endale ja oma pereliikmetele paremaid elutingimusi.

Suund läände19. sajandi keskpaigast kuni prae-guseni on Hiina väljarändajad suundunud peamiselt läänerii-kidesse, sealhulgas enim Amee-rika Ühendriikidesse, Kanadasse, Austraaliasse, Uus-Meremaale, Brasiiliasse ja Lääne-Euroopasse.

„Kuna hiinlased on Tais niivõrd hästi assimileerunud, siis kahjuks on nad kaotanud oskuse rääkida hiina keelt. Sellepärast on praegu väga levinud, et nad lähevad Hiinasse keelt õppima – selles nähakse tulevikuks suurt majan-duslikku tulu toovat investeerin-gut. Tihti aga juhtub, et leitakse armastus ja abiellutakse ning jäädaksegi alaliselt Hiina elama,” selgitab Rudy üht lisapõhjust, miks välishiinlased kodumaale tagasi pöörduvad. Samal ajal on mingil määral säilinud nn kodu- ja välishiinlaste vaheline umbusk. Seda kinnitavad vestlustes nii Ameerika Ühendriikidest kui ka Euroopast tagasi Hiinasse saabu-nud hiinlased. Linnades pälvib halvakspanu välishiinlane, kes ei oska enam hiina keelt. Külades ja väiksemates provintsides, kus endiselt valitseb kommunistlik vaim, ei mõisteta aga kaasmaa-lasi, kes on end kapitalistlikus

riigis sisse seadnud. Paljud välis-hiinlased seevastu kinnitavad, et põlisel kodumaal on küll tore külas käia, kuid tegelikult on neil siiski juba uus kodumaa.

Välishiinlased on nimetus, mida kasutatakse inimeste kohta, kes on sündinud Hiinas ja/või on Hiinas sündinute järel-tulijad ning elavad väljaspool Hiina Rahvavabariiki ja Hiina Vabariiki (Taiwan). Ka need, kes põlvnevad hiinlastest vaid üht sugupuuliini pidi, võivad end välishiinlasteks pidada. Nimetus välishiinlane võib kitsamalt vii-data hani rahvusele või laiemalt kõigile 56-le Hiinas tunnustatud rahvusrühmale. 1Merike Mätas ja Piret Potisepp osalesid 2010.–2011. aastal Hiinas Euroopa Liidu ja Hiina majan-dusjuhtide vahetus- ja koolitus-programmis. Loo koostamiseks on kasutatud ka McKinsey, iRe-searchi ja clickz.asia materjali.

Hiinlasi on elama asunud ka Peruusse, Panamasse ja Meh-hikosse. Paljud väljarännanud, kes muutsid elukohta aastail 1950–1980, olid pärit Taiwanist ja Hongkongist või juba enne Mandri-Hiinast ümber asunud. Just sel ajavahemikul piiras Hiina Rahvavabariik oluliselt oma kodanike teistesse riikidesse ümberasumist. Suurbritannia 1984. aastal teatavaks tehtud otsus loovutada Hongkong tagasi Hiina Rahvavabariigi koosseisu sai järgmise väljarändelaine ajen-diks. Ümberasumine ei piirdu-nud ainult Inglismaaga, hong-konglasi lahkus ka teistesse lää-neriikidesse. 1989. aastal Pekingis Taevase Rahu väljakul toimunud meeleavaldused ja eelkõige viis, kuidas valitsus need maha surus, andis väljarändele veelgi hoogu. Ümberasujate arv hakkas kaha-nema alles pärast 1997. aastat, kui Hongkong läks taas Hiina Rah-vavabariigi alluvusse ja sealsed elanikud said kinnitust, et Hiina valitsus ei too uusi poliitilisi suu-namuutusi. 1

22 12. 2011

KriketIndia kõrgliiga finaal

UjumineMM-i 100 m meeste liblikujumise finaal

JäähokiNHL-i 7. finaalmäng, Pittsburgh Penguins ja Detroit Red Wings

Mäesuusatamine

MM, meeste slaalom

KriketWorld20 finaal, Pakistan ja Sri Lanka

AutosportNascar, Daytona 500

KäsipallMM-i finaal, Prantsusmaa ja Horvaatia

JäähokiMM-i finaal, Venemaa ja Kanada

Rattasport

Tour de France’i 20. etapp

Motosport

Itaalia GPSulgpallSudirmani Cupi finaal, Hiina ja Lõuna-Korea

GolfUS Mastersi viimane päev

KorvpallNBA viies finaalmäng, LA Lakers ja Orlando Magic

PesapallPhiladelphia ja NY Yankees

PesapallJaapan ja Lõuna-Korea

TennisWimbledon, finaal Roger Federer ja Andy Roddick

Kergejõustik

MM-i 100 m finaal

Vormel 1Bahreini GP

Ameerika jalgpall

Super Bowl Jalgpall

Meistrite liiga finaal, Manchester United ja Barcelona

1.2.

3.4.

5.6.

7.8.

9.10.

11.12.

13.14.

15.16.

17.18.

19.20.

2340

30

31

32

3228

35445256

4959728289

95115

162

206 11

12

12

13

1316

17

17

18

19

19

2126

26

27

2933

54

106

109

Maailmavaadatumad

telesündmused

2009. aastal

MILJONIT INIMESTVaadati kogu ülekannet

Vaadati vähemalt 6 minutit

Kristi Vahemaakristi.vahemaa@epl.ee

Maailma suuremad telekanalid kurvas-tavad, sest hittsaa-dete vaadatavus muudkui väheneb.

Isegi maailmakuulsad sarjad ja telesõud pole jäänud muudest tehnoloogiaimedest puutumata. Ka telespordi turg on kokku kui-vanud, mõnedel andmetel on viie viimase aasta jooksul spordi vaadatavus maailmas vähene-nud lausa 15%. Kuid samal ajal on kõige suuremate võistluste ehk jalgpalli MM-i ja olümpia-mängude vaatajaskond hoopiski kasvanud.

Üks peamisi põhjuseid, miks teiste suurte spordisündmuste vaatamine on viimastel aastatel vähenenud, seisneb selles, et tea-tud alade tähtsamad võistlused on liikunud otseülekannetena tasulistesse telekanalitesse. Näi-teks 2006. aastaga võrreldes on tasuliste telekanalite arv, mis näi-tavad sporti, kahekordistunud. See omakorda sunnib alaliite mõtlema, kuidas oleks mõttekas raha teenida, kuid ühtlasi vaata-jaskond säilitada.

Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA on otsustanud, et tasulistele telekanalitele on ülekandeõigus kallim kui vabalevis olevatele kanalitele. Samuti on FIFA and-nud teada, et maailma suurim jalgpallipidu MM jääb vabalevis olevatesse kanalitesse. Üldse on jalgpalli katusorganisatsioon käi-tunud väga targalt: otsus viia MM 1994. aastal USA-sse, 2002. aastal Aasiasse ja 2010. aastal Aafrikasse on andnud selge tulemuse ka teleedetabelites. Jalgpalli vaada-tavus muudkui kasvab, nahkkera tagaajamine võidab järjest enam populaarsust ka naiste seas: eel-mise aasta MM-i vaatajaskonnast olid koguni 40% naised ja 26% televiisori ette istujaid kuulub pigem ühiskonna kõrgklassi.

Üllatavad faktidKuu aja jooksul peetud MM-i kõige vaadatum mäng oli ootus-päraselt fi naal Hispaania ja Hol-landi vahel, mida jälgis 329 miljo-nit inimest – kaks protsenti roh-kem kui 2006. aasta fi naali Itaalia ja Prantsusmaa vahel, millele elas kaasa 322 miljonit inimest.

Finaalile järgnes üllatuslikult veerandfi naal Argentina ja Sak-samaa vahel ning kolmandana poolfi naal Hispaania ja Saksamaa vahel. Kusjuures esimest korda ajaloos ei olnud esikolmikus mõlemad poolfi naalid. Uruguay ja Hollandi poolfi naal oli edeta-belis alles seitsmendal kohal.

Teine huvitav fakt on see, et ajaloos on kõige rohkem vaada-tud Brasiilia ja Inglismaa mänge. Sambamaa suutis Lõuna-Aafri-

Suur spordivõistlusnaelutabinimesed

endiseltteleri ette

Kõige suuremate võistluste vaadatavus kasvab, väik-

semad spordiüritused aga lihtsalt kaovad ekraanilt.

12. 2011 23

kas oma positsiooni hoida, kuid Inglismaa kukkus esikolmikustki välja, loovutades kohad Saksa-maale ja Argentinale.

Ka kogu turniiri keskmine vaa-datavus kasvas kaks protsenti, vaatamisi oli kokku kaheksa miljardit. Siinkohal on siis kokku loetud kõik vaatamised, sest üks inimene võib vaadata kümneid mänge. Veel 2002. aasta MM-il Jaapanis ja Lõuna-Koreas oli vaatamisi 6,9 miljardit. Teisi-sõnu, ainuke ülekanne, mis suu-dab veidikenegi jalgpalli MM-i finaaliga võistelda, on suveolüm-piamängude avatseremoonia. Pekingi olümpiamängude ava-pidu, mida vaatas üle maailma 583 miljonit silmapaari, on üldse maailma kõige rohkem vaadatud sündmus.

Kindlasti mõjutas seda arvu eelkõige korraldajariik, kus ainu-üksi elab üle miljardi inimese. Kokku vaatas 2008. aasta augus-tikuus Pekingi olümpiamänge 4,7 miljardit inimest, mis teeb pea 70% maailma elanikkonnast. Võrdluseks: 2004. aasta Ateena mängude ajal vaatas televiisorit 3,9 miljardit inimest ja 2000. aas-tal 3,6 miljardit inimest.

Olümpiamängude korralda-jariigi suurus ja eelkõige naab-rite huvi paneb tõepoolest palju paika. Näiteks mullu Kanadas peetud Vancouveri taliolümpia-mängude programmi killukesed olid USA 2010. aasta teletipus pea ainukesed võistlused, mis suutsid

Ameerika jalgpalliliiga NFL-iga konkureerida. Avatseremoonia oli edetabelis seitsmendal kohal 32,6 miljoni vaatajaga. Kuus esi-mest kohta kuulusid loomulikult kohalikule jalgpalliliigale, üldse jätsid NFL-i mängud esisajas teistele aladele vaid 35 kohta ja napsasid 65 kohta endale.

Kokku mahtus esisajasse 18 olümpiavõistlust, millest enam põnevust pakkusid ameeriklas-tele veel Kanada ja USA jääho-kifinaal (27,6 miljonit) ja lõpu-

tseremoonia (21,4 miljonit). Aga näiteks Hispaania triumfi Hol-landi üle jalgpalli MM-i finaalis vaatas 24,3 miljonit inimest ehk vähem kui oma meeste osalusel peetud olümpia jäähoki lõpp-kohtumist.

Kõigest hoolimata nakatas Vancouveri olümpia põhjaamee-riklasi ulatuslikult: vaid üks kord on USA-s vaadatud taliolümpiat rohkem, nimelt 1994. aastal, kui iluuisutamises võistlesid Nancy

Kerrigan ja Tonya Harding. Mäle-tatavasti puhkes koondisekaas-laste vahel äge tüli, mis tipnes sellega, et Hardingu elukaaslane purustas raudkangiga Kerrigani põlve. Olümpiaks oli Kerrigan aga nii heas vormis, et võitis hõbeme-dali. Harding leppis kaheksanda kohaga. Sellele draamale elasid ameeriklased mõistagi kogu südamest kaasa.

Veel üks ala, mis on vaatajas-konda sel sajandil kasvatanud, on kergejõustik. Väga korraliku publiku sai spordialade kunin-ganna 2005. aastal, kui MM peeti Helsingis. Iga päev jälgis MM-i neli miljonit inimest, kokku oli vaatajaid 20,2 miljonit – 2,5 miljonit rohkem kui kaks aastat varem Pariisis. Ühel õhtul vaa-tas kohalikust auditooriumist 27,3% kergejõustikku. Meile see muidugi mingi eriline üllatus ei ole, aga edetabeleid koostavatele ameeriklastele ei tahtnud kuidagi pähe mahtuda, kuidas iga neljas soomlane istus teleri ees ja vahtis kergejõustikku. Kahe aasta eest Berliinis oli igapäevane vaatajate arv kasvanud viie miljonini. Ker-gejõustiku langust pole veel nii-peagi karta, vähemalt mitte seni, kuni staadionidel jalutab Usain Bolt. Kui ta Berliini MM-il 100 meetris kehtiva maailmarekordi jooksis, vaatas seda keskmiselt 33 miljonit inimest. Aastaid ei olnud selline rahvahulk kergejõustiku pärast tugitoolidesse vajunud. Huvitav on seegi, et kui vaadata

suhtarvu rahvastikust, oli 100 meetri finaal kõige populaarsem Soomes, Rootsis ja Norras.

Pikalt on kõige vaadatum telesündmus olnud Super Bowl, Ameerika jalgpalliliiga finaal. Esimest korda võttis trooni üle Euroopa jalgpall 2009. aastal, kui esikohale jõudis Meistrite liiga finaal Manchester Unitedi ja Barcelona vahel, millel oli keskmiselt 109 miljonit vaatajat. Seejuures ei saa kindlasti öelda, et Super Bowl hakkab populaar-sust kaotama. Vastupidi: Euroopa jalgpall on meeletu kiirusega vaa-tajaskonda kasvatanud.

Vormel 1 köidab vähemVäiksematel võistlustel on aga tõepoolest vähem vaatajaid. Televisioonis pole enam nii populaarne pesapall, tennis ega ka golf. Golfi puhul hoiavad tele-kanalid endiselt pöialt, et Tiger Woods ikkagi edasi mängiks, sest golfi vaadatavus on olnud otse-selt seotud pikka aega maailma edetabelit juhtinud, kuid viimasel ajal pigem seksiskandaaliga tun-tust kogunud Woodsiga.

Üks ala, mille vaatajaskond on suuresti vähenenud, on vormel 1. Kui veel 2008. aastal vaatas kõige populaarsemat Brasiilia GP etappi 78 miljonit inimest, siis aasta hiljem oli kõige pae-luvam Bahreini GP, mida kesk-miselt jälgis 54 miljonit inimest. Vormel on just see ala, kus tasu-lise TV tulekuga on vaatajate hulk

kõvasti vähenenud. Kui Soomes otsustati viia etappide näitamine vabalevist tasulisse kanalisse, kasvatasid põhjanaabrid kiiresti Eesti TV3 vaadatavust. Ent nüüd ei näita seegi kanal vormel 1 mitte otse, vaid viivitusega. Samuti on lausa kolmandiku oma vaatajas-konnast kaotanud käsipall. Tõsi, arvestust peetakse suurvõistluste järgi ja seetõttu sõltub vaatajas-kond suuresti võõrustajariigist. Näiteks 2007. aasta MM-i Saksa-maal vaatas 30% rohkem inimesi kui 2009. aasta MM-i Horvaatias.

Kõrvalolevast tabelist on näha, et telereiting sõltubki kolmest asjaolust. Esiteks, kui erakordse sündmusega on tege-mist: kas Usain Bolt jookseb maailmarekordi, selgub maailma parim võistkond või Roger Fede-rer püüab ajaloolist 15. suure slämmi tiitlit. Teiseks koguvad kõvasti vaatajaid võistlused, mis toimuvad mugaval ajal. Kolman-daks ei tohi unustada sedagi, et mida suurem on võistluse kor-raldajariigi vaatajaskond, seda rohkem kontakte jõuab ka ede-tabelisse.

Mis saab edasi? Pidades sil-mas, et nii Londoni kui ka Rio de Janeiro olümpiamängudel on näiteks Hiina teleturu jaoks suhteliselt ebameeldiv ajavahe, võib arvata, et seal kandis olüm-pia vaadatavus väheneb. Kuid paanikaks pole kindlasti põhjust: niikaua kui spordis on kirge ja ootamatusi, jagub ka vaatajaid. 1

Teatud alade täht-samad võistlused on liikunud tasulistesse telekanalitesse.

2006. aastaga võr-reldes on sporti näita-vate telekanalite arv kahekordistunud.