Antibiootikumide kasutamine

Vivika Adamson

sügis 2013

Sissejuhatuseks

• Antibiootikumid on väga erilised ravimid, sest:– toimivad elusatesse, kohanemisvõimelistesse

mikroorganismidesse– toimivad ka mittepõhjendatud kasutamisel – toime ka teistele patsientidele

Molton JS et al. Clin Infect Dis 2013

Antibiootikumide “ajajoon”

Molton JS et al. Clin Infect Dis 2013

Metitsilliin-resistentse Staphylococcus aureuse (MRSA) levik maailmas

Molton JS et al. Clin Infect Dis 2013

Metitsilliin-resistentne S.aureus (MRSA) 2011

EARSS andmebaasist

Karbapeneem-resistentne Pseudomonas aeruginosa 2011

EARSS andmebaasist

Uued antibiootikumid

Bassetti M et al. 2013

Uued antibiootikumid (tulevik)

Bassetti et al Annals of Clin Microbiol and Antimicrobials 2013

20102012

Euroopa Antibiootikumipäev

• igal aastal 18-ndal novembril

Antibiootikumide kasutamine

• AB profülaktika– perioperatiivne antibiootikumprofülaktika (PAP)

• AB ravi– empiiriline

• võimalikult lühiaegne, enne mikrobioloogiliste vastuste saabumist rakendatav antibiootikumide manustamine kõige tõenäolisemate haigustekitajate vastu

– etioloogiline• Teadaoleva antibiootikumtundlikkusega tuvastatud

haigustekitaja suhtes võimalikult kitsa toimespektriga antibiootikumi manustamine

AB profülaktika(1)Perioperatiivne antibiootikumprofülaktika (PAP)

• Juhendid

• PAP juhend olemas enamikus haiglates – Kliinikumis kehtib Perioperatiivse antibiootikumprofülaktika juhend

alates 2002, uus versioon 2010

Perioperatiivne antibiootikumprofülaktika (2)

• preparaat– operatsiooni liik (aeroobid/anaeroobid)– varasemalt teadaolev kolonisatsioon resistentse tekitajaga (näiteks MRSAga)– allergia beetalaktaamantibiootikumide suhtes

– I põlvkonna (tsefasoliin) või II põlvkonna (tsefoksitiin) tsefalosporiin• annustamine

– täiskasvanutele kehakaaluga üle 80 kg 2 g, alla 80 kg 1 g tsefasoliini, tsefoksitiini 2g

– lastel 30 mg/kg kohta nii tsefasoliini kui tsefoksitiini– erandid: näiteks ülekaalulised patsiendid

• ajastamine– 30 minutit kuni 1 tund enne naha lõike sooritamist

• vankomütsiin ja fluorokinoloon 1-2 tundi enne kirurgilise protseduuri algust• kestus

– enamasti manustatakse ühekordselt– erandid: kauakestvad operatsioonid, südame- ja kopsulõikused

Empiiriline antibiootikumide kasutamine

• eeldab häid mikrobioloogia-alaseid teadmisi ja kursis olekut kohaliku riigi/haigla/osakonna haigustekitajate spektri ja tundlikkusega

• AB valik– abiks väljatöötatud antibiootikumravi juhendid

• erialaseltside poolt väljaantud organ- või tekitajapõhised juhendid – Ambulatoorsete infektsioonide ravi 2011

• olemas kõikides suuremates haiglates– Kliinikumis IKT koduleheküljel, 2010 uuendatud versioon

• AB ajastamine– näiteks raske sepsis ja septilise šoki korral tuleb ravi

alustada 1 tunni jooksul• Vt. www.ravijuhend.ee →raske sepsise ja septilise šoki

ravijuhend

Tekitajapõhine e. etioloogiline antibakteriaalne ravi

• Mikrobioloogialaborist saadud vastus nõuab läbimõeldud käsitlust– patogeen versus kontaminant– patogeen versus kolonisatsioon

• Antibiogrammi tõlgendamine– Põhirida– Arvestatakse:

• EUCAST (The European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing) poolt väjatöötatud standardeid

• kohalikku resistentsust• konkreetses haiglas kasutatavaid ravimeid (haigla

ravimformular)– reserv– lisad (uriini-, silmalisa)

Antibakteriaalse ravi valik (1)• Kas on bakteriaalne infektsioonhaigus?

• anamnees• sümptomid• labor

• Kus on infektsioonhaiguse tõenäoline lokalisatsioonikoht?

• millised on kõige sagedasemad tekitajad?

• Infektsioonhaiguse tekkekoht?• kodu- või haiglatekkene infektsioon

• Mikrobioloogiliste uuringute plaan– verekülvid

• loe verekülvide võtmise juhendit TÜ Kliinikumi Ühendlabori koduleheküljelt!

– mikrobioloogiline materjal oletatavast infektsioonikoldest( haavaeritis, röga, uriin)

Antibakteriaalse ravi valik (2)Patsiendipoolsed faktorid

• eelnev haiglaravil/hoolekodus viibimine– võimalik kolonisatsioon resistentsete

tekitajatega

• eelnev antibakteriaalne ravi– allergilised reaktsioonid

• maksa- ja neerufunktsiooni hindamine– kreatiniin kliirensi arvutamine

• teiste ravimite tarvitamine– koostoimed teiste ravimitega

Situatsiooniülesanded

• kas on tegemist bakteriaalne infektsioonhaigus?• kus on infektsioonhaiguse lähtekoht?

– millised on sagedasemad tekitajad konkreetse infektsioonhaiguse korral?

• infektsioonhaiguse tekkekoht?(kodu/haiglatekkene?)

• mikrobioloogilised külvid- kust?• kas patsient vajab antibakteriaalset ravi?

– kui jah, siis millist? Põhjenda valikut!– kui ei, siis miks? Põhjenda!