SWEDBANKI ANNETUSKESKKOND ÜHEN-DAB VAJADUSED JA VÕIMALUSEDInterneti-panga annetuskeskkonnas saab igaüks aidata kaasa oluliste probleemide lahendamisele.

LK 7

CSR ÄRISTRATEEGIA OSANAÜks viisidest, kuidas tänapäevases Eestis võita endale juurde tugev konkurentsieelis, on hakata ühiskondli-kult vastutustundlikuks.

LK 5

ETTEVÕTLUS JA KESKKOND Kuidas arvestavad ettevõtjad keskkonnaga ning mida saaks paremini teha?

LK 8-10

RISKIANALÜÜSI VAJALIKKUS ETTEVÕTETESRiskianalüüs aitab selgitada välja töökeskkonnas esi-nevaid kitsaskohti, hinnata ohte ja kahjulikke tegureid ning sellest lähtuvalt luua edasine tegevuskava töökesk-konna parendamiseks.

LK 11

EttEvõttE ühis-kondlik vastutus

antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht

Oktoober 2008

2 ettevÕtte ÜhiSKondliK vaStutuS teemaleht

PROJEKTIJUHT: Evelin Mitt, evelin.mitt@mediaplanet.com, 6 155 214

GRAAfILINE DISAIN JA LAyOUT: Lii Treimann, lii.treimann@mediaplanet.com

JAGATAKSE EESTI PÄEVALEHE VAHEL: 24.10.2008

LISAINfOT MEDIAPLANETI TEEMALEHTEDEST: 6 155 210 Mediaplanet Oü, F. R. Kreutzwaldi 10-11, 10124 Tallinn

AmsterdAm • Berlin • BrAtislAvA • Brussels • CopenhAgen • duBlin • genevA • helsinki • hong kong • london • mAdrid • mAlmo • milAn • new York • oslo • rigA • stoCkholm • tAllinn • wArsAw • ZuriCh

WWW.MEDIAPLANET.COM

PÄEVALEHE ULATUS JA TEEMALEHE fOOKUS.

SISUKORD

EttEvõttE ühiskondlik vastutusOn MEdiapLanETi TOEEMaLEhT, Mis iLMub

EEsTi pÄEVaLEhE VahEL 30.09.2008 jõudEs 144.000

LugEjani.

EsiKaanEpiLT: isTOcK.cOMGlobaalse majanduskriisi ajal tuleb üha enam kõne alla ettevõtte vastutuse teema. Suur-te investeerimispankade kokkuvarisemi-

ne rahvusvahelisel areenil on märk sellest, et pelgalt omanike kasu maksimeerimisele suundumus, arves-tamata laiemate osapoolte ringi huvide ja ootustega, aga ka mõtlemata kuidas ja millistest printsiipidest lähtuvalt ettevõte äri teeb ning milline on ettevõtte igapäevategevuse laiem mõju, ei ole pika aja jooksul jätkusuutlik.

Praegusel ettevõtlusmaastikul on veel palju neid, kes arvavad, et vastutustundlik ettevõtlus tähendab lastekodule mänguasjade ostmist või vanade arvuti-te kinkimist kohalikule MTÜ-le. Veidike heatege-vust jõulueelsel ajal, mil pole mingit seost sellega, kuidas me äri teeme ja kasumit teenime, kelle huvi-dest lähtume ning millist mõju oma tegevusega loo-duskeskkonnale ja ühiskonnale laiemalt avaldame.

Õnneks on nüüdsel ajal Eestis juba ka neid et-tevõtteid, kes peavad vastutustundlikku ettevõt-lust igapäevase mõtteviisi ja äritegemise osaks, mis ulatub turundusosakonna või assistendi pä-rusmaast kaugemale ning mille teemasid tõsta-takse ka juhatuse koosolekutel, kui arutatakse äriasju.

Majanduslanguse aeg on heaks lakmustestiks et-tevõtetele – eristamaks neid, kes tõepoolest vastu-tustundliku ettevõtluse printsiipidest lähtuvalt äri teevad ja neid, kellele meeldib ühekordselt head teha ning kelle äritegevuse tegelik mõju majandu-sele, loodusele ja kogukonnale ületab negatiivses mõttes kõik „kingitused“. Need, kelle jaoks vas-tutustundlik ettevõtlus tähendab pangaülekannet, jätavad selle majanduslanguse ajal ilmselt tegema-ta, pidades ühiskonda panustamist heade aegade fenomeniks. Vastutustundlikku ettevõtlust tõsi-selt võtvad ettevõtjad näevad aga valdkonnas võ-tit pikemaks läbilöömiseks ning jätkavad printsii-pide rakendamist oma igapäevategevuse tasandil, mõeldes muuhulgas ka sellele, kuidas panustada oma põhitegevuse raames ühiskonda edasi viiva-te toodete, teenuste ja tehnoloogia arendamisse ning võttes vastutuse mitte ainult kasumi suuren-damise ja omanike, vaid ka kasumiteenimisviiside osas. Seega ka looduse ja ühiskonnaga seotud mõ-jude eest. Kui majanduskriisi ajal ka tuleb raskeid otsuseid teha, siis mõeldakse läbi, kuidas seda te-ha võimalikult positiivselt ja teisi osapooli arves-tavalt. Näiteks töötajate koondamise korral neile sellest võimalikult vara ette teatades, panustades sealjuures nende ümberkoolitusse ja karjäärinõus-tamisse.

Kasu vastutustundlikust ettevõtlusestNeil ettevõtetel, kes valdkonda tõsiselt võtavad, on praegu veel võimalik olla vastutustundlike esirinnas. Vastutustundlik tegevus tähendab ettevõtete jaoks mitmeid kasusid nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis ning tõotab maailmas hetkel toimuvat arvestades lähi-tulevikus veelgi olulisemaks eduteguriks muutuda.

Kõige olulisemaks kasuteguriks on usalduse loomine, mis on hea koostöö aluseks eri osapooltega, aga ka in-vesteeringute, tarbijate ning andekate töötajate köit-miseks. Eesti odava tööjõu alane konkurentsieelis on juba ammu minetatud. Seega on investorid üha enam huvitatud toetama neid ettevõtteid, kes juhivad oskus-likult oma looduskeskkonna ja ühiskonnaga seotud riske ning on kasumlikud ka pikas perspektiivis.

Tihedam koostöö klientide, tarnijate/hankijate, kohaliku omavalitsuse, kodanikuühendustega ning tähelepanu pööramine sotsiaalsetele ning keskkon-na küsimustele on hea innovaatiliste ideede, uute ärimudelite, aga ka uute turgude leidmise allikas. Vastutustundlikku käitumist väärtustav ettevõtlus-kultuur omakorda toetab innovatsiooni.

Olulise kasutegurina tasub mainida ka ettevõtte ku-lude vähenemist ressursside tõhusama juhtimise tu-lemusel (nt energiasäästu arvelt). Teadlik lähenemine vastutustundlikule ettevõtlusele julgustab ettevõtteid seadma, mõõtma ning aru andma oma ühiskonna ja keskkonnaga seotud eesmärkidest, mis omakorda või-maldab tõsta efektiivsust ning vähendada kulusid.

Elina Rääsk, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum

SWEDBANKI ANNETUSKESKKOND ÜHEN-DAB VAJADUSED JA VÕIMALUSEDInterneti-panga annetuskeskkonnas saab igaüks aidata kaasa oluliste probleemide lahendamisele.

LK 7

CSR ÄRISTRATEEGIA OSANAÜks viisidest, kuidas tänapäevases Eestis võita endale juurde tugev konkurentsieelis, on hakata ühiskondli-kult vastutustundlikuks.

LK 5

ETTEVÕTLUS JA KESKKOND Kuidas arvestavad ettevõtjad keskkonnaga ning mida saaks paremini teha?

LK 8-10

RISKIANALÜÜSI VAJALIKKUS ETTEVÕTETESRiskianalüüs aitab selgitada välja töökeskkonnas esi-nevaid kitsaskohti, hinnata ohte ja kahjulikke tegureid ning sellest lähtuvalt luua edasine tegevuskava töökesk-konna parendamiseks.

LK 11

ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS

ANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHT

Oktoober 2008Vastutustundlikkus – kas heade aegade fenomen?

Swedbank – Hansapanga uus nimi

Kas Sul on süda õigel kohal?Näita seda kõigile!

Swedbanki annetuskeskkonnas "Tule toeta!"saad toetada paljusid Eesti elu edasiviivaid algatusi!

Polegi tähtis, kui suur on Sinu annetus - näita, et Sa hoolid!

Swedbanki annetuskeskuse leiad internetiaadressilt: www.swedbank.ee/tuletoeta

• Juhtkirit .............................................................................2

• Laiemühiskondlikmõtlemineonettevõtteigapäeva-

eluloomulikosa .............................................................4

• CSRkuiäristrateegiaosa ...............................................5

• Säästlikuettevõtlusesaladus .......................................6

• Swedbankiannetuskeskkondühendabvajadusedja

võimalused ........................................................................7

• Rahulikuunenimel ........................................................8

• Keskkonnateadlikkäituminevääribtunnustust .....9

• EttevõtteühiskondlikvastutusonEestisendiselt

lapsekingades ................................................................ 10

• Homsedprobleemidtuleblahendadatäna .............11

4 ettevÕtte ÜhiSKondliK vaStutuS teemaleht

Ettevõtte ühiskondliku vastu-tuse teema teadvustamisel ja elluviimisel on Lääne-Euroo-pa riigid olnud esirinnas. Ees-tis on kõnealused ideed juur-dunud esmajärjekorras nen-des ettevõtetes, kelle peakorter asub just mõnes sellises riigis. Ent kas ühiskondlik vastutus ongi aktuaalne teema ainult suurte rahvusvaheliste firma-de jaoks või saab ka kohalik väikeettevõtja olla teadlik ja vastutustundlik nii majandus-likus, sotsiaalses kui ka kesk-konnahoiu plaanis?

Ma ei ole nõus, et see on ainult n-ö vana Euroopa teema. Ka pal-jud Eesti ettevõtted on õppinud mõtlema laiemalt, kui üksnes hüppelisest müügiedust lühike-ses perspektiivis. Võimalik, et Eesti firmad ei oska oma vasta-vaid tegevusi veel piisavalt süs-teemselt siduda ega ka selgelt ja kõlavalt esitleda.

Loevad ka pisiasjad. Näiteks saab iga ettevõtja alustada kasvõi väga lihtsatest meetmetest keskkonna

Laiem ühiskondlik mõtlemine on praegus aegse ettevõtte igapäevaelu loomulik osaVastab ANDRI AVILA.Olympic Entertainment Group AS-i tegevdirektor

säästmiseks – kulutada büroos vähem paberit või tarbida sääst-likult elektrienergiat. Mõlemal juhul õnnestub firmal tänu sel-lele kokku hoida ka veidi raha, kuid olulisem on teadlik isiklik panus meid ümbritseva kesk-konna säästmisesse.

Kas ühiskondlik vastutus peaks olema osa tänapäevase ettevõtte missioonist?

Ma ei arva, et ühiskondlik vas-tutus peaks olema sõnastatud missioonina. Sama hästi võib vastav temaatika olla lahti mõ-testatud osana organisatsioo-ni põhiväärtustest. Nüüdisaegse ettevõtte puhul on laiem ühis-kondlik mõtlemine muutunud igapäevaelu orgaaniliseks osaks. Tegemist on n-ö hügieenifakto-riga, st elementaarseid tegevusi, nagu näiteks hommikune ham-maste pesemine, ei pea detailselt paberile kirja panema.

Sestap ei pea ma ka oluliseks mit-te niivõrd vormi kui sisu. Eriti tähtis on organisatsiooni liikme-te ühine arusaam sellest sisust. Missugust kasu saab ettevõte ise sellest, kui ta kuulab ja ar-

vestab eri sihtrühmade vajadu-si ja ettepanekuid ning tuleb appi nende vajaduste rahulda-misel?

Organisatsiooni edukus sõltub väga tihti võimest mõista ümb-ritsevat keskkonda ning teha ot-suseid selle arusaamise põhjal. Toon praktilise näite kasiino-firmade tegevusest. Paar aastat tagasi jõustus seadus, mis kee-las restoranides-baarides suitse-tamise, kuid lubas siiski teatud tingimustel kasiinodes suitseta-da. Ettevõtjad tegid täiendavad investeeringud ja kohanesid uue keskkonnaga. Möödus vähem kui aasta ning just n-ö suure pil-di nägemine aitas meil teadvus-tada, et ühiskond on uued pii-rangud omaks võtnud. Nii ot-sustasimegi erialaliidu liikmete-ga ühiselt käia ühiskonna aren-guga ühte sammu ning oma init-siatiivil lõpetada kõigis kasiino-saalides suitsetamise. Kas praeguses ülemaailmse finants- ja majandussuruti-se olukorras tuleks ettevõtetel piirata oma kulutusi, mis on suunatud kohaliku kogukon-na, riigi või ka oma töötajas-konna heaks?

Üsna võimatu on pakkuda ühest retsepti. Põhimõtteliselt nõua-vad raskemad ajad ju tõepoo-lest kokkuhoidlikumat majan-damist, kuid teisalt on just kõ-nealused, n-ö kogukonna pro-jektid tavaliselt pikemaajalised ning toetuseta jäämine võib an-da suuri tagasilööke. Meie jätka-me kindlasti oma peamisi pika-

ajalisi ühiskondlikke tegevusi, küll aga vähendame tõenäoli-selt ühekordsete toetusprojekti-de osa. Kas ja missugust seost näete et-tevõtte ühiskondliku vastutus-tunde ja ettevõtte jätkusuut-likkuse vahel?Iga organisatsioon vajab tegut-semiseks normaalset keskkonda.

Selle tagamine peaks olema ka üks organisatsiooni igapäevas-test eesmärkidest. Kindlasti õn-nestub mõnedel firmadel ka vii-lida ja teiste panuse arvelt arene-da. Aga viilijatel on ka suurem risk kaotada edukaks toimimi-seks möödapääsmatu side ümb-ritseva keskkonnaga ning jääda seetõttu tihedas konkurentsis kaotajaks. Ühiskondlik vastu-tustunne ei ole ainult ühiskon-nale andmine, see on ka tuge-va ja olulise tagasiside saamine ühiskonnalt. Just see tagasiside aitab organisatsioonil oma aren-gut planeerida. Mis vajaks esmajoones paran-damist Eesti ärikultuuris?

Eesti ärikultuur on oma noorust arvestades päris heal tasemel. Pi-gem tahaksin Eesti ettevõtjaile soovida suuremaid ambitsioo-ne. Eestis sündinud head ideed ja edukaks osutunud teenused tuleb julgemalt viia ka muja-le maailma. Just julgus laieneda saab pikas plaanis Eesti ettevõt-lust ja majandust tervikuna eda-si viia. Mida laiahaardelisemad on kogemused, seda suuremat pilti suudab ettevõtja haarata ja mõista. •

Raul EnnusKvaliteedijuhtASA Quality Services

Sageli arvatakse, et kvaliteet on kas väga ähmane mõiste või vastupidi - midagi väga

keerulist, mida pole võimalik ise mõjutada. Samuti võib tunduda, et kvaliteedi tõstmiseks on vaja muuta korraga kogu ettevõtet. Tegelikkuses ei vasta need arusaa-mad tõele, sest kvaliteedijuhtimi-ne on seotud reaalsete protsesside mõjutamisega ja liikumist pare-ma kvaliteedi poole võib alusta-da ka väikeste mõtestatud tege-vustega.

Kui ettevõttes toimub kvaliteedi-juhtimine tõhusalt, on seal olu-lised protsessid selgelt kirjelda-tud ja neid järgitakse igapäeva-

Kvaliteedijuhtimine vajab terviklikku ja mõtestatud lähenemistMuutunud majandusoludes on tõhus kvali-teedijuhtimine oluline konkurentsieelis –pii-rangutest kõrvalekaldumine on liiga kallis. kvaliteedijuhtimise abil on võimalik kulusid kontrolli all hoida ja tõsta ettevõtte väärtust.

selt, töötajatel on arusaadavad ja loogilised ülesanded, muudatu-si ja riske märgatakse, analüüsi-takse ning juhitakse ning ettevõ-te on selgelt defineerinud, mis on kvaliteet firma ja tema klientide jaoks. Kui see tervik toimib, on ilmne, et ettevõte töötab efektiiv-semalt, on paremini juhitav (ku-lud on kontrolli all) ja kliendid on rahulolevemad (kasumlikkus kasvab).

Tarkvaraspetsiifilises kontekstis võimaldab kvaliteedijuhtimistee-nus parandada nõuete kogumist ja nende haldust, tegeleda kvali-teedi mõõtmise asemel (testimi-ne vahetult enne tarkvara vastu-võtmist) kvaliteedi mõjutamise-ga (juurutatud on pidev verifit-seerimis- ja valideerimisprotsess) ja lühendada nii tarkvara toomise aega, vähendada loogilise töökor-

ralduse abil töötajaid demotivee-rivaid tegureid. Teisisõnu, on või-malik püsida esialgsete plaanide ja eelarve piires ning tõsta orga-nisatsiooni konkurentsivõimet.

Paraku keskendutakse ettevõtetes tihti vaid üksikutele tegevuste-le, mis lõpp-produkti ja/või ter-vikprotsessi kvaliteeti ei paran-da. See juhtub üldjuhul järgmis-tel põhjusel. Alustades kvaliteedi parandamisega, jäetakse ära põh-jalikum analüüs ja planeerimine ega mõisteta tootmise metoodi-list poolt. Või vastupidi, võetakse ette väga laiaulatuslikud muuda-tused, ent samas ei suudeta kee-rukat projekti hallata, nii et pro-jekti fookus ja eesmärgipärasus muutub ähmaseks. Või mis veel-gi suurem viga: ettevõtte juht-kond (eeskätt keskastmejuhid) ei võta kvaliteedijuhtimisel eestve-daja rolli.

Tarkvaraspetsiifilises konteks-tis eksitakse sageli selle vastu, et ei mõisteta, millised tegevused mõjutavad tervikprotsessi ja sel-le lõpptulemust: ei keskenduta nõuete haldusele, jäetakse mõned tarkvara elutsükli olulised prot-

sessid vajaliku tähelepanuta, ei kontrollita olulisi tulemeid kõi-gis tarkvara elutsükli etappides, ei planeerita testimist ning viga-de tekkepõhjuseid ei analüüsita.

Et neid probleeme vältida või tek-kinud vigu parandada, on võima-lik kasutada ettevõtteväliste eks-pertide abi. Spetsialistid, kes on seotud paljude ettevõtete prob-leemide lahendamisega, suuda-vad paremini näha firma vajadusi ja leida sisemistele huvigruppide-le sobivaid lahendusi. Kui on vaja, analüüsivad professionaalsed tark-vara kvaliteedikonsultandid ette-võtte protsesse, et selgitada välja, millised on segavad kitsaskohad, ning koostavad analüüsi tulemus-test lähtuvalt kvaliteetse infosüs-teemide arendusstrateegia.

Selleks et suurendada teadlikkust kvaliteedijuhtimisest kui tervikli-kust lähenemisest, ootame kõiki huvilisi 19. novembril kell 12.30 teatris NO99 toimuvale praktilise suunitlusega konverentsile. Üritusel osalemine on kõigile soovijatele eelregistreerimisega tasuta. • Lisainformatsioon: www.asaquality.ee

teemaleht ettevÕtte ÜhiSKondliK vaStutuS 5

Vastutustundlik ettevõtlus on vabatahtlik otsus

Tuuliki Kasonen-Lins

Üks viisidest, kuidas täna-päevases Eestis võita en-dale juurde tugev konku-

rentsieelis, on hakata ühiskondlikult vastutustundlikuks. Teisisõnu tuleb ettevõttes maksma panna mõtteviis, et tulemuslikkuse ja efektiivsuse ta-gamiseks on tähtis vastutustundliku tegevuse maksimaalne seostamine ettevõtte eesmärkide, põhitegevuse ja kompetentsidega.

CSR kui äristrateegia osailmselt on iga ettevõtte juht aeg-ajalt mõel-nud, et kõik turundusnipid ja äristrateegiad on juba rakendatud ning konkurentidest eristuda on üha raskem.

Mitte rongist maha jäädaToimima peaks aga kohe, sest tu-levikus, kui CSR (ühiskondlikult vastutustundlik ettevõte) on pi-gem reegel kui erand, jääb ainu-üksi konkurendist parem olemisest väheseks. Läänemaailmas pole juba

praegu vast ühtegi börsil noteeritud ettevõtet, kes ei oleks ühiskond-

likult vastutustund-lik. Ka Eesti ühis-kond on muutumas

ning näiteks noorem põlvkond ju-ba arvestab töö otsimisel ettevõtte ühiskondliku mõtteviisi faktoriga. Kliendid liiguvad samas suunas ning tunnevad üha rohkem hu-vi õiglase kaubanduse ning orgaa-niliselt toodetud ja Eestis tehtud kauba vastu. Väliskoostööpartne-rid ning investoridki vaatavad, kas meie kodulehel on kajastatud ette-võtte ühiskondliku vastutuse pool. Mis aga saaks olla veel parem in-dikaator sellele, et me oskame laie-malt ning pikemalt ette mõelda?

Kasumlikkus ja ühiskondlik vastutustundlikkus, kas teine-teist välistavad?Kahjuks kipub olema levinud vää-rarusaam, et CSR on vaid pangaüle-kande tegemine heategevuseks, mis aga vähendab otseselt ettevõtte ka-sumit. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige Elina Rääsk tõdeb, et kasumlikkus on kõikidel ettevõtetel küll väga oluline eesmärk, kuid küsimus on selles, kuidas me kasumit teenime. „Meil Eestis vaa-datakse vaid majanduslikku mõju, kuid teiste parameetritega ei arvesta-

ta ning ei nähta pikemat perspektii-vi. Ei mõisteta, et sellest, kuidas läheb meie loodus- ja sotsiaalsel keskkon-nal, sõltub mingil määral ka meie et-tevõtte heaolu,“ selgitab Elina Rääsk ning lükkab ümber väite, nagu oleks kasumlikkus ja ühiskondlik vastu-tustundlikkus üksteist välistavad. Ta jätkab: “Kasumlikkus on ette- võtte üks väga olulisi vastutusi. Kui ühiskonnas kasumit ei teenita, siis paljud osapooled kannatavad. Kuid vastutustundliku ettevõtluse idee on-gi selles, et aidatakse selle kaudu fir-male väärtust luua. Ettevõte peaks

Läänemaailmas pole juba praegu vast ühtegi börsil noteeritud ettevõtet, kes ei oleks ühiskondlikult vastutustundlik.

enda jaoks lahti mõtestama, milli-sed on tema mõjuga otseselt seotud keskkonnategurid. Näiteks kui ener-giasäästlikult firma eksisteerib ja kas energiasäästlikkus on üks olulisi te-gutsemispõhimõtteid või mitte. Siit saab väga hästi näidata, et kui ollakse säästlikum, aitab see ka kulusid kok-ku hoida.“

Sotsiaalne turundus ja CSR on eri asjadÜhiskondlik vastutus ei ole kindlasti mitte kord aastas kor-raldatav heategevuskampaania. Seda pole ka näiteks nõudepe-sumasina reklaam vee kokku-hoiu propageerimiseks, kui fir-ma ise samal ajal ühiskonda ei panusta. CSR on eelkõige iga-päevategevuste ja nende mõju-de hindamine ja kavandamine viisil, mis tooks kasu nii ette-võttele kui ka meid ümbritse-vale elule.

Näitena võib tuua tööjõuturu. Ühiskonna poole pealt on töö-jõuturul toimuv suurte ettevõtete jaoks väga oluline. Vastutustund-lik ettevõte panustab sellesse, et seal oleks saada spetsiifiliste oskus-tega spetsialiste. Selleks võib osa-leda koolituste korraldamises, kus firma panus seisneb loengute, se-minaride ja praktikakohtade või-maldamises. Või siis näiteks tege-lemine hetkel töötute sotsiaalsete gruppidega. Nii ettevõttele endale kui ka kogu ühiskonnale on kasu-lik tuua tööjõuturule tagasi inime-sed, kes on sealt mingil põhjusel kaugenenud.

Kokkuvõtvalt öeldes tuleks ette- võttes strateegiliste otsuste tegemi-sel arvestada ka ühiskondlikust vas-tutusest tulenevate riskide ja võima-lustega ning pikaajalistes plaanides peaks olema ruumi ka kogukonda, loodus-, töö- ja turukeskkonda si-saldavatele eesmärkidele.

On üsna tõenäoline, et kõige muu juures saab motiveeritud ja särava-te silmadega töötajad n-ö kauba peale. •

Kahjuks kipub olema levinud vääraru-saam, et CSR on vaid pangaülekande tegemine heategevuseks.

Kersti Saar

CSR (ingl corpo-rate social responsibi-

lity) kontseptsioonist kui ettevõtte ärimudelist, kuhu on integreeritud ka hool oma töötajate, ümbritseva sotsiaalse ja looduskeskkonna eest, hakati rääkima juba 1970-ndatel. Praeguseks on võetud nii Eestis kui ka mujal Euroopas CSR-i põhimõ-te omaks ning ettevõtted märkavad ühe enam, et kui tahta olla edukas ja

jätkusuutlik, ei saa silmas pidada vaid lühiajalist tootlikkust ning et iga et-tevõte kannab vastutust ka ühiskon-na ees.

CSR-i kriitikute sõnul häirib CSR fundamentaalset majanduse rol-li ning arvatakse, et ettevõte ei ole määratud vastutama ühiskonna ees.

Arvatakse, et CSR ei ole muud kui pal-jas sõnakõlks, mida kasutatakse vaid lojaalsete klientide võitmiseks ja kavala strateegilise taktikana.

Teiste arvates ei ole CSR muud, kui paljas sõnakõlks, mida kasutatakse vaid lojaalsete klientide võitmiseks ja kavala strateegilisena taktikana. Samuti on väidetud, et CSR-i ees-märk on veeretada valitsuse vastu-tust suurettevõtete tegemistelt ette-võtetele endile.

CSR-i ärimudel on siiski nn vaba-tahtlik ja ettevõtted ise otsustavad, kui palju ja kuidas nad turuvõitlu-ses ühiskondlike aspektidega arves-tavad.

Kui riik sekkuks seadusandluse-ga ettevõtjate tegevusse, märkaksid ehk ettevõtted paremini oma äri-tegevuse laiemat mõju. Siiski ei ta-gaks see vastutustundlikumat ette-võtlust. CSR on vabatahtlik mudel, mille ideeks on tugevdada olemas-olevaid seadusi.

CSR-i ärimudeli seadusega kohus-tuslikuks muutmisel kaasneksid nii mõnedki probleemid. Esiteks on CSR-il väga lai kontseptsioon. Tei-seks on ettevõtted ka väga erinevad nii oma suuruselt kui ka sektoritelt. Riigi sekkumine ettevõtte äristratee-giasse CSR-i näol häiriks ja mõju-taks tugevalt ka ettevõtete finantste-gevust ning arengustrateegiat. Näi-teks väitis Austraalia valitsus 1997. aastal, et Kyoto protokolli allakir-jastamine oleks mõjutanud Aust-raalia majandust negatiivsemalt kui mistahes teist OECD riiki (Bulke-ley 2001).

Turunduskonsultatsioonifirma PW Partnersi konsultant Pierre Blime´i sõnul sisaldavad juba olemasole-vad seadused, nagu näiteks töö- ja keskkonnakaitse, CSR-i põhimõt-teid. Blime´i sõnul on CSR-i pea-mine eesmärk seadust tugevdada. Samad seadused kehtivad eri sek-toritele ja pole seepärast alati kõige efektiivsemad. Näiteks kasutavad auto- ja paberitööstused mõlemad sama ISO standardit, kuigi paberi-tööstuse negatiivne mõju keskkon-nale on palju laiem kui autotöös-tusel. Seega peaks CSR olema et-tevõtetele eelkõige suunanäitaja ja vabatahtlik valik, kuidas oma te-gevust arendada ja jätkusuutliku-maks muuta. •

Csr ehk vastutustundliku ettevõtluse idee muudab tugevamaks juba olemasolevaid sea-dusi. Riigi sekkumine ettevõtete ärimudelisse ei tagaks vastutustundlikumat ettevõtlust.

6 ettevÕtte ÜhiSKondliK vaStutuS teemaleht

Kersti Saar

Coca-Cola HBC on kirjel-danud ettevõtte sotsiaal-se vastutuse põhimõt-

teid oma tegevusstrateegias. Prog-ramm Citizenship@Coca-Cola keskendub töötajate ja tarbijate heaolule, aga ka ettevõtte mõjule keskkonnas ja ühiskonnas.

Coca-Cola Hellenic Baltikumi avalike suhete juhi, Annela Laane-otsa sõnul on sotsiaalne vastutus loomulik osa ettevõtte igapäeva-sest äritegevusest ning muutnud ettevõtte jätkusuutlikuks.

Ettevõttel on nii omavalitsus-te kui ka kodanikeühendustega käimas ühiseid koostööprojekte, lisaks toetatakse kümneid koha-

Vastutustundliku ettevõtluse eeskujuks on Coca-Cola

liku tasandi ettevõtmisi. Juba tra-ditsiooniks on saanud Jõulukara-van, millega aidatakse lastekodusid, samuti noortele mõeldud jalgpalli-turniir Coca-Cola Pühapäevaliiga. Kevadeti toimuvad Pirital rannako-ristustalgud.

Coca-Cola on prioriteediks seadnud keskkonnasäästlikkuse ning konk-reetsed tegevused selles suunas. Toot-misjääkide vähendamine ning ener-gia kokkuhoid on andnud positiiv-seid tulemusi. Ettevõte on algatanud ja osalenud mitmetes keskkonnapro-jektides, nt Pirita ranna koristamis-üritused ja projekt „Taara tark“. Sa-muti tagatakse Eesti Pakendipandi kaudu pakendite ringlus.

Laaneotsa sõnul oli just Coca-Co-la esimene ettevõte Baltikumis, kes

tegi algust eelmisel aastal Euroopa toiduliidu vabatahtliku algatusega, lisades oma toodete siltidele GDA (ingl guideline daily amount) ehk soovitatava päevase tarbimiskogu-se märgistuse. „Praeguseks on hea meel tõdeda, et mitmedki ettevõt-ted, näiteks Leibur, Põltsamaa Felix jt, on oma toodetele lisanud mär-gistuse, mis tarbijale infot annab. Meie eesmärgiks on pakkuda tar-bijale võimalust teha teadlikke va-likuid,“ selgitab Laaneots.

„Seminaridel esinedes ja oma ko-gemustest rääkides oleme koge-nud väga suurt huvi CSR-i aren-gu vastu. Oleme hea meelega ja-ganud ja jagame edaspidigi oma ettevõtte sotsiaalse vastutuse stra-teegiat ja kogemusi,“ ütleb Laa-neots. •

Kersti Saar

Vastutustundliku ettevõt-luse kontseptsioon CSR (ingl corporate social res-

ponsibility) on kasumi teenimine viisil, mis arvestab võimalikult palju keskkonna ja ühiskonna heaoluga. Lisaks osaleb aktiivselt keskkonna arendamisel ning hõlmab ka üksik-isiku ning organisatsiooni vastutust. Teema on kogunud sedavõrd popu-laarsust, et CSR-ist on saanud AIE-SEC-i suurim noortele suunatud mitteformaalse hariduse projekt.

Rahvusvahelise konverentsi raa-mes toimunud avalikud üritused olid nii populaarsed, et AIESEC ot-sustas jätkata nende korraldamist. „Esimesele konverentsile saabus eri maadest esinejaid ja arvati, et selle raames võiks olla ka õppeüritus väl-

Jätkusuutliku ettevõtluse saladus on ühiskondlik vastutusMuutunud majanduskeskkonnas märkavad ettevõtted üha enam, et ühiskondliku vastutuse kontseptsioon tagab jätkusuutlikkuse. kuna huvi vastutustundliku ettevõtluse vastu on aasta-aas-talt lisandunud, on rahvusvahelise tudengiorga-nisatsiooni AieseC seminaridest välja kasvanud õppesari „klapid eest!“, mille üheks peamiseks teemavaldkonnaks on Csr.

jaspool organisatsiooni. Üritused osutusid populaarseteks ja sellest kasvaski välja „Klapid eest!“ sari,“ räägib projekti sünnist Lillemets.

Lillemetsa sõnul on vastutus-tundlik ettevõtlus olnud ka varem mõnede AIESEC-i loengute tee-ma, aga sel kevadel otsustati sel-lele rohkem tähelepanu pöörata. Koostööd tehakse ka AIESEC-i vilistlaste loodud CSR foorumiga (www.csr.ee). Nende korraldatud koolitused andsid õppesarja kor-raldusmeeskonnale rohkem in-fot, mis CSR vallas Eestis toimub ning mida see kontseptsioon en-dast kujutab. Sel aastal on AIE-SEC-il plaanis kajastada CSR-iga tegelevate firmade kogemusi õp-pesarja üritustel ja nendest põhi-mõtetest lähtudes ka ise üritusi korraldada.

CSR on Eestis veel uus kontsept-sioonLillemetsa sõnul on Eestis võrreldes muu Euroopaga veel vähe CSR-ist räägitud. „Euroopa Liidu poliiti-kas on CSR prioriteetne valdkond ja EL toetab seda ka oma program-mides. Samuti on Ameerikas palju ettevõtteid, kes tutvustavad ennast just sellisena ning jälgivad CSR-i põhimõtteid, mis on nende ärimu-deliks.“„Kuna majandus on nii palju muu-

tunud, on oluline koostööd teha. Ettevõtted näevad, et need põhi-mõtted toimivad ka tegelikult. An-des ühiskonnale midagi tagasi, ta-gab see turvavõrgustiku, mis hoiab ettevõtte käigus. Maine kasvab ja sellega on võimalik kulusid kokku hoida,“ selgitab Lillemets. Lillemetsa sõnul on positiivne, et se-minaridel räägivad kaasa eri sekto-rite inimesed. „Kui räägime konk-reetsemalt CSR-ist, siis see on eel-kõige firmade strateegia, aga selles

võivad kaasa rääkida ka mittetu-lundussektori inimesed. Koostöös nendega on mõju ühiskonnas veel-gi suurem.“Arusaamine, et antud strateegia või-maldab ka säästa, muudab Lillemet-sa sõnul ettevõtte tegevuse efektiiv-semaks. „Kasvõi seeläbi, et töötajad on rohkem motiveeritud ja nad ta-havad firma edu nimel töötada ning soovivad sellesse panustada.”Lillemetsa sõnul on CSR-i pionee-rideks suuremad firmad, kelle ema-

firma on väljaspool Eestit, näiteks Coca-Colal. “Nende strateegia, suund ja teavitamine lähtub ülevalt. Eesti ettevõtteid tuleb teavitada nii sellest, mis kasu neil CRS-ist on kui ka sellest, miks nad peaksid se-da tegema. Kuigi paljud ettevõtted on need põhimõtted juba omaks võtnud, ei oska nad seda võib-olla CSR-iga seostada.“„Tulevikku on raske täpselt ennus-tada, ent üritame jälgida trende, mi-da tahetakse kuulda ja mis on ühis-konnas olulised. Arvan, et see tee-ma niipea ühiskonnas aktuaalsust ei kaota. Huvi on kasvanud ja ini-mesed tahavad sellest kuulda. AIE-SEC-i põhitegevuseks on prakti-kakohtade vahendus. Soovime, et Eesti tudengid läheksid välismaale ja saaksid reaalseid kogemusi CSR-i valdkonnast, kuna Eesti ülikoolides seda praegu veel väga palju ei õpeta-ta,“ nendib Lillemets.AIESEC-i projektid on sellised, mis pakuvad noorele huvi ja võimalda-vad tal olla ettevõtlik kõige laiemas tähenduses ning midagi oma init-siatiiviga ära teha. „Kuna AIESEC on rahvusvaheline organisatsioon, siis on ka kultuuride dialoog meie jaoks oluline teema. Sama on ka vastutustundliku ettevõtlusega, ku-na vastutusvõime ja selle teema tea-vitamine on ka ühiskonnas oluli-sed,“ selgitab Lillemets.•

Evelin MägiojaRimi turundus- ja kommunikatsioonijuht

Ideaalses maailmas on asjad valmistatud üm-bertöödeldud materjalidest. Inimesed kasuta-vad neid korduvalt ja ei viska kergekäeliselt mi-

nema. Prügi, mis tekib, sorditakse ja läheb taaska-sutusringlusesse uute asjade loomiseks. Reaalne elu on pisut teistsugune. Jäätmete sortimises tehakse edusamme, kuid veel hiljutised uuringud näitasid, et viiendik eestimaalasi viskab olmeprügi valimata üldkonteinerisse. Korduvkasutus on tõusev trend, ent Rimi statistika põhjal ostetakse kauplusest iga kolmanda ostuga ka uus kilekott.

Töötades turunduses, näen iga päev reklaamplaka-teid ja lendlehti, mille tootmiseks kulutatakse to-hutult resursse ja millest suurem osa hiljem liht-salt kasutuna seisavad. Rimi suuruse ettevõtte pu-hul rändavad mõtted sotsiaalsele vastutusele. Kü-simus, mida selle hulga vanaks läinud reklaamiga peale hakata, vaevas juba ammu. Rohelise turundu-se agentuuri Thinking 361 idee mõjus seetõttu kui ammu oodatud mõttevälgatus. Otsus uue huvitava projektiga kaasa minna tuli hetkega ja nii alustati-gi PVC-kilest reklaamplakatitele uue elu andmist kandekottide näol.

Õmblemise käigus oli pusimist palju. Esialgsed ar-

Uutmoodi ostukotidsuurettevõtte keskkonnasäästlik mõtlemine saab alguse väikestest tegudest. rimi otsustas loodussõbralikule mõtlemisele tähelepanu tõmmata, tuues müügile vanadest reklaambänneritest valmista-tud kandekotid.

vutused materjali kulu osas osutusid optimistli-keks, sest välitingimustes eksponeeritud bännerid olid kohati liiga määrdunud. Jätkasime vaid kaup-luses sees kasutavate plakatitega ja oktoobri alguses jõudsid Rimi hüpermarketitesse müügile 500 oma-näolist ostukotti.

Ühe kandekoti hinnaks kujunes õmblustööde kal-liduse tõttu 55 krooni. Kott mahutab palju ja on tänu kasutatud materjalile kauakestev. Esimese ka-he müüginädala jooksul on taaskasutust propagee-riva koti omanikuks saanud üle 50 inimese.

Lisaks käesolevale projektile loodame lähiajal la-henduse leida biolagunevate kilekottide kasutami-se osas. Praegu ei ole selge, mil määral turul olevad biolagunevad kilekotid tegelikult looduses lagune-vad või kuivõrd on nende valmistamiseks omakor-da ressursse kulutatud.

Ent neile, kes vastupidavamast materjalist kande-koti soetamist ebamugavaks peavad, võib lihtsalt soovitada kilekottide korduvkasutust. Ka see on oluliselt loodust säästvam. •

teemaleht ettevÕtte ÜhiSKondliK vaStutuS 7

Vastab Priit Perens, Swedbanki peadirektor Eestis

Miks on ühiskondliku vastu-tuse valdkond ettevõttele täh-tis ja mida see Teie jaoks tä-hendab?Tänapäeval on ettevõtte jät-kusuutliku ja eduka toimimise jaoks esmatähtis vastutustund-lik suhtumine oma töötajates-se, klientidesse, partneritesse ja ümbritsevasse keskkonda tervi-kuna. Vaid nii on võimalik saa-vutada vastastikune usaldus ja tagada ettevõttele pikaajaline edu ka tulevikus.

Swedbank on suur ettevõte ja oma suurusega mõjutame olu-liselt keskkonda – see tähen-dab, et mõistame ka sellega seonduvat ettevõtte ühiskond-likku vastutust. Ühiskondlik vastutus tähendab meie jaoks oma sotsiaalsete, keskkondlike ja majandusalaste mõjude vas-tutustundlikku juhtimist. Meie jaoks on oluline, et käituksime eetiliselt läbipaistvalt ja et meie tegevus oleks kooskõlas säästva arengu ja ühiskonna heaoluga tervikuna ning arvestaks huvi-gruppide ootustega. Samuti te-gutseme kooskõlas kehtivate õi-

Ettevõtte ühiskondlik vastutus – jätkusuutliku arengu olulisim koostisosa

gusaktide ning rahvusvaheliste normide ja tavadega.

Jälgime pidevalt, kuidas meie otsused mõjutavad kliente, koostööpartnereid, töökesk-konda ja töötajaid, looduskesk-konda ja sotsiaalset ühiskonda tervikuna. Oma suuruse tõt-tu tajume, et meil on kohus-tus ja samas ka võimalus olla suunanäitajaks ja eestvedajaks ühiskondlike murekohtade la-hendamisel ning seetõttu saa-me ühiskonna arengus mitmest küljest kaasa rääkida.

Kui kaua on ühiskondlik vas-tutus olnud osa teie ettevõtte tegevusstrateegiast? Ühiskondliku vastutuse mõtte-viisiga seotud väärtused on ol-nud alati meie põhiväärtuste seas, seda juba meie tegevuse alguseaastate ajast.

Swedbanki grupi tasandil on ühiskondliku vastutusega seo-tud teemad eraldi fookuses ala-tes 2003. aastast, mil andsi-me välja esimese jätkusuutliku arengu raporti. Ühiskondliku vastutuse põhimõtted on integ-reeritud meie äritegevusse ja se-da kannavad päris mitmed eri-

nevat suunda reguleerivat polii-tikat. Arvestame neid oma äri-arenduses, personalipoliitikas, sisejärelevalves, klienditeenin-duses ja samas ka toetustege-

vuses – kõikjal, eri valdkonda-de kaudu.Ka Eesti tasandil on teema olu-lisus kasvanud. Tööl on vald-konnajuht, kelle vastutuseks ongi ühiskondliku vastutuse põhimõtete sidumine ettevõtte igapäevase tegevusega.

Mida konkreetset on saavuta-tud ja millele soovite kesken-duda tulevikus?Vastutustundlik olemine algab kõigepealt meist endist ning seetõttu paistavad kõige vähem välja muudatused, mis jäävad organisatsiooni sisse. Kõige olulisem edasiminek on toimu-nud organisatsiooni keskkon-napoliitika valdkonnas – just siin oleme Balti riikide põhiselt teinud viimasel ajal suuremaid

Ühiskondliku vastutuse põhimõtted on integreeritud meie äritegevusse ja seda kannavad päris mitmed erinevat suun-da reguleerivat poliitikat.

muudatusi alates printerite sea-distamistest loodussäästliku-male trükirežiimile ja lõpetades keskkonnasõbralikust materja-list kontori- ja kirjatarvete ka-

sutamisega. Jätkame seda suun-da – sellel aastal võtsime vastu ka keskkonnamõju hindami-se poliitika, mille alusel vaa-tame edaspidi veelgi selgemalt sisse oma äritegevuse otsestesse ja kaudsetesse keskkonnamõju-desse, eesmärgiga aidata kaasa keskkonna hoidmisele.

Väljapoole suunatud tegevus-test on ennekõike olulised meie ühiskondlikud tegevused ja toe-tused. Mitmesugused algatused, nagu Eesti ettevõtete koalit-sioon HIV/AIDS-i vastu, Noo-red Kooli programm, tervisera-jad ja Interneti-panga annetus-keskkond annavad tunnistust sellest, et teame oma vastutust ühiskonna ees ning püüame sel-lest ka tulevikus lähtuda. •

Swedbank on tegelenud ühis-kondliku toetustegevusega juba pikalt ja aastate jooksul

on jõutud toetada mitmeid kul-tuuri-, hariduse ja sotsiaalprojek-te. Üheks sotsiaalse vastutustunde väljundiks oli ka mullune klien-diprogramm Miljonisadu, mille raames jagati välja mitmesuguste jätkusuutlike ideede toetuseks üle 1,7 miljoni krooni. Kui hiljem li-sandus võimalus ka klientidel an-netusi teha, toetas projekti ligikau-du 3500 klienti kokku 250 000 krooniga. „Nii saimegi kinnitust sellele, et meie kliendid soovivad ka oma rahakotist heategevuseks panustada,“ selgitab Maris Oja-muru, Swedbanki CSR valdkon-najuht Balti panganduses. Aasta alguses kasvas Miljonisaju programmist välja idee luua Swed-banki Interneti-panga juurde anne-tuskeskkond, et aidata mitte kasu-mit taotlevatel organisatsioonidel saavutada suuremat rahalist kind-lust.

Swedbanki annetuskeskkond ühendab vajadused ja võimalused interneti-panga annetuskeskkonnas saab igaüks aidata kaasa oluliste probleemide lahendamisele.

Annetuskeskkond loodi, sest soovi-ti kaasa aidata ühiskonnas oluliste probleemide teadvustamisele ning muuta inimeste hoiakuid ja käi-tumist, et annetamine ei seostuks üksnes jõulude ja suure rahakotiga, vaid oleks loomulik osa meie kõigi igapäevasest elust.

„Koostöös Heateo Sihtasutusega oleme jõudnud selgusele, et ühis-kondliku teadlikkuse kasvatamine mittetulundusühingute ja sihtasu-tuste eesmärkidest ja vajadustest on hädatarvilik. Juuni alguses ava-tud Interneti-panga keskkonnas on

üleval erinevaid algatusi ja seal on võimalik teha nii ühekordseid kui

ka püsivaid annetusi,“ räägib Oja-muru.

Abi jõuab sinna, kus seda vajatakseSwedbanki ühiskondliku vastutuse põhimõtted on täpselt suunatud ja panustada püütakse seal, kus ette-võtte abi on kõige tõhusam. Näiteks 2007. aastal algatati koos Terve Ees-ti Sihtasutuse ja viie vastutustundli-ku ettevõttega projekt HIV-i vastu, mille raames näidati, et sellelaadse ühiskondliku probleemi lahenda-miseks vajatakse ühiseid pingutusi ja koostööd.

Ojamuru sõnul vajavad mitmed organisatsioonid toetust oma idee ühiskonnale tutvustamisel. Miljo-nisaju kliendiprogrammis osutus

menukaks organisatsioon Vanuri-te Eneseabi ja Nõustamise Ühing, kelle sooviks on suunata tähelepanu

üksi lapselapsi kasvatavate vanava-nemate probleemidele. Teave selle probleemi tõsidusest jõudis Inter-neti-panga kaudu kümnete tuhan-dete inimesteni.

„Annetuskeskkonnas nähtavate or-ganisatsioonidega püüame hoida võimalikult tihedat kontakti ning leida viise, kuidas Swedbank saaks neid eesmärkide saavutamisel aida-ta,“ räägib Ojamuru, lisades, et het-kel on käimas mitmeid ühisprojek-te eri organisatsioonidega.

Annetuskeskkond on konk-reetne abiPraeguseks on panga andmeil ka-sutanud annetuskeskkonda juba ligi 2000 inimest ja annetusi on laekunud 200 000 krooni ulatu-ses. „Loodame, et tulevikus kas-vab ka püsitoetuste määr. Juhul kui 100 000 inimest Eestis teeksid iga kuu 5-kroonise annetuse, aitaks see kodanikeühinguid poole miljoni krooniga kuus, st 6 miljoni krooni-ga aastas,“ nendib Ojamuru.Maris Ojamuru sõnul pole info suunatud ainult Swedbanki klien-tidele, vaid on kättesaadav kol-mes keeles kõigile asjast huvitatui-

le. Lihtsalt kasutatavast veebikesk-konnast on kerge saada infot nii organisatsioonide, toetust vajavate projektide kui ka arvelduskontode kohta. Lisaks on annetuskeskkon-nas põhjalik lisainfo annetamise ja maksude kohta. Annetuste tege-mine on veebikeskkonnas ka ilma teenustasuta.„Swedbanki Interneti-panga leping on Eestis enam kui 600 000 klien-

dil, kellest rohkem kui 400 000 teevad selle kaudu oma igakuiseid makseid. Kui suudame panna iga-päevaste arvelduste tegijad kasvõi hetkeks sellele mõtlema, kuidas oluliste probleemide lahendami-sele kaasa aidata, oleme juba suure sammu edasi astunud,“ usub Oja-muru. •

Info: www.swedbank.ee/tuletoeta

Juhul kui 100 000 inimest Eestis teeksid iga kuu 5-kroonise annetuse, aitaks see kodanikeühinguid poole miljoni krooni-ga kuus, st 6 miljoni krooniga aastas

Annetuskeskkond loodi, sest sooviti kaasa aidata ühiskonnas oluliste prob-leemide teadvustamisele

8 ettevÕtte ÜhiSKondliK vaStutuS teemaleht

Indrek Silver Einberg

Eesti „istub“ sõna otse-ses mõttes ehitusmater-jali hunnikul. Kus labi-

da maasse lööd, sealt paljandub

Rahuliku une nimelettevõtlus toimub avatud ruumis. sestap on ta justkui bussisõit, kus kehtivad mõned keelud. ei tohi haiseda, tatistada ega lahtist tsüaniidi ve-dada. katastrofaalsete apsude vältimiseks nõuab riik ettevõtetelt vahel lausa keskkonnalube. kuid rahuliku ööune tagab ettevõtjale vaid tema enda hoolivam tegutsemine.

midagi kihvtisemat. Selle kõrval hakkavad ettevõtete juhid õn-neks taipama, et ühiskondlikust arvamusest võib väga jultunud tootmise puhul saada ühiskond-lik halvakspanu. Siit on vaid pi-suke samm ühiskondliku surveni. Sellepärast on üsna arukas, enne uute ettevõtmiste kallale asumist, vaagida keskkonnamõju ja sellest mõjust tulenevat ühiskonna rea-geeringut. Eesti on õnneks väi-ke, asustatud üsna tähelepaneliku elanikkonnaga ja seetõttu ei saa siin Hollywoodi filmidest tuntud röövtootmist isegi mitte alustada.

mureliku pilguga uurima. Hea märk on aga kogu ühiskonnas üha kasvav loodusteadlikkus. Eesti et-tevõtjate seast leiab juba neid, kes oma toimetamisi keskkonnatead-likult korraldavad.

Eestimaa Rohelised tunnusta-vad eriti trükiettevõtte Ecoprint hämmastavalt suurt tööd kesk-konnahoiu nimel. „Neil on ise-gi vihmavesi kasutuses,“ teavad rohelised rääkida. Ja lõppude lõ-puks peaks iga ärimehe uni pa-rem olema, kui päeval veidigi hoolivamalt toimetatud. •

Väiksemaid sulitsemisi võib aga Eestiski juhtuda. Aga kiusatuse tekkides on hea meeles pidada, et loodus võib ise puhastuda-taastu-da, kuid enamasti võtab see aega ligi paarkümmend aastat. Näiteks peale nõukogude-tüüpi põlluma-janduse lagunemist kulus ligi 20 aastat enne, kui jõed-järved ja me-relahed hakkasid väetistest puhas-tuma. Põllumehed on nüüd järje-le saamas ja kurvastaval kombel neist mõnigi leidnud, et väetised on jälle taskukohased. Just prae-gune lõputu sadu peaks sundima iga kemikaaliladu-väetisehoidlat

Eesti ettevõtjate seast leiab juba neid, kes oma toime-tamisi keskkonnateadlikult korraldavad“

Johanna Korhonen, Ardo-Heiki Ingaradvokaadid

KKJS-i kasutuselevõtmiseks võib olla mitmeid eesmärke: kesk-konna säästmine, ettevõtte ressursside kokkuhoid, maine kujundamine, äriühingu tegevuse läbipaistvuse suurendamine, konkurentsieelise saamine, karmistunud õigusaktide nõuete järgimine jne.

Kuigi KKJS-i rakendamine on vabatahtlik, on see siiski mitmetes valdkon-dades (näiteks ehitussektor) eduka konkureerimise eelduseks. KKJS-i võib seega vaadelda teatava keskkonnaalase kvaliteedimärgina, mis annab avalik-kusele ja lepingupartneritele tunnistust ettevõtte ühiskondlikust vastutusest.

kruus, savi või paekivi. Aga eks teeb närviliseks küll, kui istumi-sealust kiputakse minema veda-ma. Eriti tumedaid tundeid teki-tav on maavarade kaevandamine, kui kaevandamise põhjusel mee-

nutab loodus lahinguvälja, põh-javesi muutub solgiks ja teed lä-bimatuks. Ka nii on juhtunud. Eestimaa Rohelised usuvad, et loodusvarad inimese hüvanguks ongi, aga see hüvang peaks haa-rama kõiki. Kaudselt see nii ehk toimib, aga vahel kipuvad ette-võtjad liialt hoogu minema. Ro-heliste liige Mart Jüssi kinnitab, et majandusarengu aeglustudes on kulud keskkonnahoiule kah-juks need esimesed, mille kalla-le ettevõtja asub. Ja nõnda me ei teagi alati, kas ettevõtte korstnast tuleb filtreeritud suits või hoopis

Keskkonnajuhtimissüsteem – kas lisakoorem või konkurentsieelis?

keskkonnajuhtimissüsteem (kkJs) on osa orga-nisatsiooni üldisest juhtimisprotsessist, mis on suunatud organisatsiooni tasandil keskkonnaga seotud tegevuste kavandamisele, elluviimisele, kontrollimisele ja tõhustamisele.

KKJS-i olulisust on tõstnud ka asjaolu, et üha enam riigiasutusi ja ettevõt-teid nõuab oma alltöövõtjatelt ja tarnijatelt riigihangete seaduse § 41 lg 1 p 6 alusel tõendeid tõhusa keskkonnategevuse kohta.

KKJS-i ühtset reeglistikku ja sellest tulenevat meetodite lõplikku ni-mekirja ei ole olemas, st ettevõtjad võivad ise valida just nende suu-rusele ja tegevusvaldkonnale sobiva lahenduse. KKJS-i võivad keh-testada kõik organisatsioonid, nii keemiatehas kui ka riigiasutus või reisibüroo.

KKJS võib vastata rahvusvaheliselt tunnustatud standardile ISO 14001 või Euroopa Liidu EMAS-i määruse1 nõuetele, aga selleks võib olla ka väikse-matele ettevõtetele mõeldud ökokaardistamine2, EMAS Easy metoodika (ökokaardistamise edasiarendus), keskkonnaaruandlus, tarneahela juhtimi-ne, keskkonnahoidlik tootearendus jmt.

Koos tiheneva konkurentsi ja tarbijate keskkonnateadlikkuse tõusuga on KKJS muutunud ettevõtete maine kujundamisel ja seatud eesmär-kide saavutamisel järjest olulisemaks. Muutuvas turusituatsioonis on üha enam ettevõtjaid hakanud mõistma, et KKJS-i kaudu laiem vastu-tus ühiskonna ees võib tuua pikemas perspektiivis ka märkimisväärset

majanduslikku kasu, sest järjest rohkem töötajaid, kliente ja koostöö-partnereid hindab ühiskonna säästvale arengule kaasa aitamist.

Lähtudes eeltoodust, on ettevõtetel (eelkõige riigihangetel osalejatel) soovi-tav tõsiselt kaaluda KKJS-i kehtestamist.

1 EMAS-i määrus (Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrus 761/2001) on Eesti õigusesse üle võetud keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega (§-d 47–50)

2 vt www.ecomapping.org

Vabaduse väljak 10, 10146 TallinnTel üldnumber +372 640 4650 Faks +372 640 4653

Kontakt:

johanna@apilv.eeardo@apilv.ee http://www.apilv.ee

teemaleht ettevÕtte ÜhiSKondliK vaStutuS 9

Siim RaieEesti Kaubandus-Tööstuskojapeadirektor

Hiljutisel juhtimiskon-verentsil rääkis majan-dusteadlane Carlota

Perez maailmamajanduse pikka-dest tehnoloogiamuutusest tin-gitud tsüklitest, nendega seotud kriisidest ja kriisidest väljumise võimalustest. Oma kõnes ütles ta: „Turumajanduse stabiilsus sõltub sellest, kuidas on tagatud mehhanism, et väheste kasumit taotlevate inimeste käitumine toob kaasa hüvesid paljudele“. Ma usun, et see väide on õige. Enamik nendest nimetatud pal-judest küsib väga tihti selle pea-le, mis on siis ettevõtjate vastu-tus ja roll ühiskonnas. Euroopas räägitakse väga palju ka ettevõ-tete sotsiaalsest vastutusest. Ees-tis oleme keelelise selguse huvi-des sõna sotsiaalne väljendist väl-ja jätnud ja räägime lihtsalt ette-võtete vastutustundest töötajate, keskkonna ja kogukonna ees..

Üksikult võttes vastutab iga ette-võtja oma ettevõtte hea käekäi-gu eest. Et töötajad saaksid töö eest väärikat palka, et keskkon-da koormatakse ja ressursse ka-sutatakse säästlikult. Et ka tarbi-jal oleks ohutu.

Turumajanduse stabiilsus huvitab meid kõiki

Oluline on, et oleks tagatud äri edasikestmine pikemas ajas – kasum. Õnneks puuduvad meil Eestis veel näited, kus mõne et-tevõtte vastutustundetu käitu-mine oleks kaasa toonud tarbija-te või oma kogukonna pahamee-le. Tarbijad pole olnud sunnitud oma rahakotiga hääletama.

Kuid mida aeg edasi, mida tihe-dam konkurents ning mida roh-kem jõuavad meie tootjad ja tee-nusepakkujad lõpptarbija turule, seda enam tuleb hakata arvesta-

ma tarbija diktaadiga ja ootuste-ga ettevõtte avaliku näo ja koge-muste suhtes. Aga ma usun, et kõik saavad hakkama. Igasugune käitumine on õpitav – raamatud parimatest praktikatest, headest tavadest ja eetikast on nii paberil kui ka võrgus olemas.

Ka tarbijad peavad saama hak-kama, sest neil lasub samasugu-ne vastutus. Turumajanduslikul turul saavad kokku nõudlus ja pakkumine, tarbija ja ettevõt-ja on võrdses seisus. Kui tarbija tahab tarbida võimalikult oda-valt aga ei ole nõus märkama, et odavus on saavutatav kellegi või millegi arvelt, siis on koha-tu rääkida ettevõtjate suuremast vastutusest.

Samuti olulisemast rollist hea-olu kasvatamisel. Laiemal ava-likkusel on vastutus ka selles, et leiduks vaid neid Perezi maini-tud väheseid. Vaid 2% Eesti ela-nikest on nimetanud oma põ-hiliseks elatusallikaks omaniku- või ettevõtlustulu. Kui pidevalt trampida nende inimeste saa-vutusvajadusel, kaob ka moti-vatsioon paljudele hüvesid pak-kuda. Kasvav heaolu ja heaolu kasvatamine nõuab meilt kõigilt vastutustundlikku ja mõistlikku käitumist. •

Ecoprindi keskkonnapolii-tika lähtub suuresti mees-konna huvist sammuda

keskkonnaga käsikäes. Aastast 2002 koostatav keskkonnaaru-anne on olnud suureks abiks, et teha otsuseid oma keskkonna-koormuse vähendamiseks. Pelgalt väitest, et trüki-me keskkonnasõbralike värvidega taastoodetud pa-berile, ei piisa enam ammu!Trükise käegakatsutavad komponendid on paber ja värv. Olulisem pool jääb märkamata – tehnoloo-giad millega trükiseid toodetakse. Keskkonnasõb-ralike tehnoloogiate all räägime efektiivsetest trüki-masinatest, majandus- ja tootmistarkvarast, säästli-kest kütte- ja ventilatsioonisüsteemidest kuni loo-dusressursside abil energia tootmiseni. Mida kii-rem ja täpsem trükiprotsess, seda vähem ressursse ühe trükise valmimiseks kulub. Ka Ecoprint alustas oma rohelist teed taastoodetud paberi ja looduslike trükivärvidega. Ent lisaks kemikaalide kasutamise vähendamisele ja puude säästmisele on trükitöös-tuste valupunktideks ülepaber – trükimasinate sea-

distamiseks kasutatavad paberipoognad, energia-tarbimine ning inimtöötunnid, vee ja soojusener-gia kasutamine. Seetõttu oli meie jaoks vältimatu muuta kogu igapäevaseks toimimiseks ja tootmi-seks kasutatavat tehnoloogilist lahendust.Trükikoja toodangust suur osa on mõeldud lühikest aega kasutamiseks. Seega on trükitööstus suhteliselt raiskav ja seega keskkonnavaenulik. Selle asemel, et valitud tee katki jätta ja anda mõnele keskkonnast hoolimatule võimalus täita tühi koht teenuseturul, valisime keskkonnasäästliku tee. Andsime klienti-dele valiku, kui suurt või väikest jalajälge oma trü-kistega jätta soovitakse. Uue lisandväärtusena pa-kub Ecoprindi kujundusmeeskond võimalust saada paberil tellitud trükis ka elektrooniliselt.Meie kliendibaas tõestab, et Roheline Trükis on nagu

iga teinegi – hea ja kvaliteetne. Rõõm tõdeda, et Rohelise Trükise tellijad ei ole vaid keskkonnaorganisatsioo-nid ja heas mõttes ökofriigid. Järjest enam lisandub vastutustundlikke ettevõtteid igalt elualalt. •

Ecoprindi roheline tee.Uue lisandväärtusena pakub Ecoprin-di kujundusmeeskond võimalust saada paberil tellitud trükis ka elektrooniliselt.

Mida kiirem ja täpsem trükiprotsess, seda vähem ressursse ühe trükise valmi-miseks kulub.

Monika Kopti, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja

Samas on Eesti firmade hulka siginenud järjest enam neid, kes lähtuvad kesk-konnasõbralikkusest ka oma tootmis-

protsessis või teenuse pakkumisel. Selliseid organisatsioone on Keskkonnaministeerium juba mitu aastat tunnustanud ja teistele ees-kujuks seadnud Aasta Keskkonnateo konkur-si kaudu (www.envir.ee/keskkonnategu). Tra-ditsiooniliselt on konkursi eesmärk tunnusta-da viimase 12 kuu jooksul keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse valdkonnas tehtud silmapaistvaid positiivseid tegusid ning selgi-tada lisaks välja ka kõige keskkonnasõbraliku-mad organisatsioonid. Konkursi võitjad saa-vad oma käsutusse keskkonnamärgised ning keskkonnateadlikkuse projektide vahel jaga-takse 80 000 kroonine auhinnaraha. Sel aastal selguvad nominendid 1. detsembril.

Keskkonnaministeeriumi soov ja eesmärk on tunnustada neid, kes on ise keskkonna jaoks midagi ära teinud, olgu see siis mõni lastele suunatud projekt, keskkonnaalane suurüritus või keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi vil-jelemine. Kõik need tegevused on olulised.

Oma konkursiga tahame nendele küllalt mit-metahulistele ja erinevatele tegevustele tähe-lepanu juhtida, et Eesti inimesed märkaksid ja mõistaksid keskkonnateadliku käitumise olulisust ja ehk ka oma võimalust keskkonna-teadlikule teele asuda.

Kuigi Aasta Keskkonnateo konkurssi korral-datakse tänavu juba viiendat korda ning kan-

Eestis on ettevõtteid, kes suuremal või vähemal määral oma tegevuses kesk-konnasõbralikkusest lähtuvad – kon-torites prinditakse materjale mõ-lemale poole paberit, sorteeritakse prügi, eriti ärksad kolleegid käivad tööl jalgrattaga ning seda ilmastikust hoolimata ...

didaatidest pole seni puudust olnud, tuleb tõ-deda, et oleme keskkonnateadliku käitumise teel alles alles üsna alguses. Ja seda eelkõige seetõttu, et üks meie n-ö murelaps teadlikku-se tõstmise juures on vähene ennetav tegevus. Tagajärgede likvideerimine on loomulikult oluline, kuid keskkonnateadlikkuse vallas on olulisimad just need projektid ja ettevõtmi-sed, mis on ennetavad.

Lihtsa näitena võib siinkohal tuua prügista-mise – ainult mahajäetud prügi ärakoristami-sest ei piisa (kuigi see on ju väga tänuväärt tegu), vaja on kasvatada meie inimestes seda arusaama, et prügi ei viida metsa alla, teha en-netustööd. Sel kevadel toimunud Teeme Ära kampaania pani kindlasti väga paljud eesti-maalased lisaks koristustöödele laiemalt prü-gistamisprobleemidele mõtlema ja ka vastavalt tegutsema. Usun, et 2008. a kampaanias osa-lejad ja ka nende sõbrad ning tuttavad ei vaa-ta enam teisele poole, kui keegi prügi valesse kohta paneb, vaid kutsuvad tegutseja korrale.

Just ennetavas tegevuses peitub keskkonna-teadliku käitumise võti. Ja siin on ettevõtetel-gi suur roll – neist ju sõltub, kuivõrd keskkon-nasõbralikke tehnoloogiaid toodete ja teenus-te osutamisel kasutatakse ning kuivõrd kesk-konnasõbralikke tooteid ja teenuseid meie inimesed seega tarbida saavad. Eelmisel aas-tal tõusid Aasta Keskkonnateo laureaatideks kolm ettevõtet, kes lähtuvad oma igapäevases tegevuses just keskkonnast: AS Triip (liitunud nüüdseks AS Ecoprindiga), Väätsa Prügila AS ja Silbet AS. Loodan et keskkonnasõbralikud väärtushinnangud vallutavad järjest enamate organisatsioonide. •

Keskkonnateadlik käitumine väärib tunnustust

10 ettevÕtte ÜhiSKondliK vaStutuS teemaleht

Mis on keskkonnaõigus ja mis rolli ta ühiskonnas mängib?

Keskkonnaga on säärane lugu, et mida suure-mat heaolu ühiskond naudib ja mida kindla-malt on inimeste esmavajadused rahuldatud, se-da enam on inimestel aega, tahtmist ja motivat-siooni keskkonnaküsimusi oluliseks pidada. Mi-da rohkem ühiskond keskkonna kvaliteeti väär-tustab, seda rohkem tehakse selle nimel, et kvali-teeti ohustavad riskid kontrollitud ja maandatud oleks. Üheks oluliseks vahendiks nende eesmär-kide saavutamisel on kahtlemata (keskkonna)õi-

gusnormid. Selles mõttes võibki keskkonnaõigust pidada keskkonnariski-de kontrollimise ja haldamise õiguslikuks raamistikuks.

Mis on Eesti keskkonna kõige suuremad ohud?

Vaadates, milliseid keskkonda puudutavaid probleeme ajakirjanduses enim käsitletakse, julgen väita, et Eesti keskkonna üheks reaalseks ohuks on jätkuvalt võimalus, et potentsiaalselt keskkonda oluliselt mõjutava te-

Ettevõtte ühiskondlik vastutus on Eestis endiselt lapsekingadesmujal maailmas juba aastaid ettevõtluse lahu-tamatu osana toimiv ühiskondlik vastutus Csr (ingl corporate social responsibility) eestis küll eksisteerib, ent on avalikkuse silmis vähe tähe-lepanu saanud. ometi peab tugev majanduslik areng toimuma koos keskkonnakaitse ja ühis-kondliku vastutusega ning ettevõtte edukus ei tohiks võrduda vaid finantstulemustega.

se tehnoloogiatesse, mis keskkon-da vähem saastavad. Müügivald-konnas tegutsev Mait (24) lisab, et nende ettevõte pakub pidevalt mitmeid koolitusi ja toetab koha-

likku noorte jalgpallivõistkonda. Ja mis võiks paremini ühe firma-juhi suhteid kohalike inimestega arendada, kui laste huvitegevuse toetamine.

Enamik vastanuist leidis, et konto-ris arulagedat elektrienergia või pa-beri raiskamist ei toimu ja palju tä-helepanu pööratakse taaskasutuse-le jms. Siiski on Eesti ettevõtjad ja

ka ühiskond selles suhtes lapsekin-gades, et eesmärkide saavutamisel on esikohal äriline tegevus ja alles seejärel mõeldakse keskkonnale ja sotsiaalsetele küsimustele. •

Rajar Milleradvokaat

gevuse lubamisel kaaluvad majanduslikud või mistahes muud käega kat-sutavamad kaalutlused põhjendamatult üles keskkonnakaitselised kaalut-lused. Keskkonnaotsuse kvaliteet tähendab õigusselgust tegevuse kavan-daja jaoks.

Milliste probleemidega oma töös kõige rohkem kokku puutute?

Kui me räägime keskkonnaõigusest kui keskkonnariskide kontrollimise raa-mistikust, siis meetmeid, millega neid riske kontrollida, on mitmeid. Võib tuua välja keskkonnanormatiivid, keskkonnaload, ruumilise planeerimise, keskkonnamõju hindamise, keskkonnaalase vastutuse jms. Kohtupraktikas-se jõudnud juhtumeid vaadates julgen väita, et keskkonnaõiguslike regu-latsioonide pinnalt tekkinud vaidlused ei ole üldjuhul vaidlused sellest, kas mõni ettevõtja on rikkunud näiteks keskkonnanormatiive või keskkonnaloa tingimusi ja paisanud õhku lubatust rohkem saasteaineid. Sisulised vaidlu-sed tekivad peamiselt rohkem sellistel puhkudel, kus on mängus halduse diskretsioon ehk võimalus ja vabadus, aga samas ka kohustus otsuse tegemi-sel erinevaid asjaolusid kaaluda. Eeskätt tuleb siin rääkida ruumilisest pla-neerimisest ja keskkonnamõju hindamisest. Hea ja keskkonnaõiguslikust seisukohast parim otsus saab sündida siis, kui kõik asjaosalised oma huve võimalikult adekvaatselt ja põhjalikult välja toovad.

å

Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete all nähakse tegevusi, mida et-

tevõtja viib ellu töötajate, klienti-de, omanike, kohaliku kogukon-na, keskkonna ja teiste teda ümb-ritsevate osapoolte heaolu suuren-damiseks. Seda kõike ilma, et sea-dus seda nõuaks ehk vabal tahtel.

Kui inimestelt selle kohta uurida, siis suurem osa kehitab õlgu. Suu-remate ettevõtete juhid on asjast enamasti teadlikud ja paljudes fir-mades selles valdkonnas ka tegut-setakse, ent millegipärast ei osata/taheta seda oma äri huvides piisa-valt ära kasutada. Ometi on niisu-gusel juhtimisviisil hea mõju äri-tegevuse majanduslikule tulemu-sele, mainekujundusele ja ettevõt-te heale nimele.

Paljud suurettevõtted panustavad järjepidevalt sotsiaalprojektidesse, toetavad abivajajaid ning püüa-vad keskkonnasäästlikult toimida. Tihti aga nende samade firmade töötajad asjast palju ei tea. 26-aas-tane kõrgharidusega kontoritöö-taja Airi tunnistas piinlikkusega, et tema ei tea päris täpselt, mis see ettevõtte ühiskondlik vastutus on. „Meie direktor hoiab kõigil silma peal – ei luba kontoris ülemäära tulesid põletada ja piirab pabe-ri kasutamist st arutut paljunda-

mist. Samas ma ei tea, kas ta teeb seda keskkonnasäästule või kulu-de kokkuhoiule mõeldes,” kom-menteerib ta.

Ühe Tallinna suurettevõtte tu-rundusvaldkonnas töötav Mar-git (29) on teemaga pisut rohkem kursis ja teab, et tööandja toetab pidevalt lastekodusid ja puuetega lapsi. „Paberi osas ma pole mingit muud algatust näinud, kui et mõ-nel inimesel on e-kirja all meelde-tuletus: ära trüki seda välja, vaid jäta puu kasvama.”

Kohaliku kogukonna ja ühiskonna arengusse panus-tamineIgasugune ühiskondlik aktiivsus ja vastutustundlik käitumine ka-jastub ju ka meedias ja nii saavad ettevõtjad tasuta reklaami, mis nende mainele ainult kasuks tu-leb. Samuti tekitab selline tegut-semine rohkem usaldust klienti-des, suureneb töötajate lojaalsus ja ühiskonna poolehoid.

Rahvusvahelises kontsernis töötav 27-aastane Timo vastab küsimu-sele, kas tema tööandja on ühis-kondlikult vastutustundlik, et fir-mal on juba aastaid kindel kesk-konnapoliitika, mis rohelist mõt-teviisi propageerib. Näiteks pabe-rarveid ei kasutata ja investeeritak-

Millele peaks Eesti Vabariik just praegu enim rõhku pöörama, pidades silmas keskkonnakaitset ja -õigust?

Erialakirjanduses on üheks peamiseks eesmärgiks, mille poole Eesti riik keskkonnakaitsele ja -õigusele mõeldes lähiajal püüdlema peaks, nn kesk-konnaõiguse kodifitseerimine, st keskkonnanormide teatud ulatuses koondamine ühte seadustikku. Selle mõttega tuleb igal juhul nõustuda, kuivõrd praegu on meie keskkonnaõigusnormides orienteerumine suh-teliselt keerukas ettevõtmine. On selge, et üldine keskkonnateadlikkuse määr sõltub paljuski sellest, kust ja kuidas saab kätte info, millest oma käitumises juhinduda.

Advokaadibüroo LEXTALRävala pst 410143 Tallinn

www.lextal.ee

Tel: +372 6400 250Fax: +372 6400 260info@lextal.ee

Keskonnaõiguse olulisus ettevõtluses

teemaleht ettevÕtte ÜhiSKondliK vaStutuS 11

Keerulised ajad majan-duses motiveerivad et-tevõtteid läbi mõtlema

oma äriprotsesse ja tegevusi ühis-kondliku vastutuse valdkonnas. Valikute tegemisel tuleb endalt küsida, millised on need ühis-kondlikud kitsaskohad, mis tege-vuskeskkonda, sealhulgas äriedu, enim mõjutavad ja milline on planeeritava toetuse tegelik mõju selle probleemi lahendamisel.

Terve Eesti Sihtasutus on ka-he tegevusaasta jooksul loonud ärisektoriga üle 30 tulemusliku partnerluse, aidates tööandjatel panustada oma töötajate ja nen-de lähedaste tervisesse ning kasu-tades ärisektori jõudu ühe Eesti tõsiseima rahvatervise probleemi leevendamisel.

Heateo Sihtasutuse ja Riina Raudse asutatud organisatsiooni eesmärgiks on tööandjate kaasa-mine Eesti rahva tervisekäitumi-se edendamisesse. Meie priori-teediks on ära hoida HIV-i ula-tuslik levik tavaelanikkonna seas, selleks korraldame töökohapõ-hiseid HIV-i teemalisi ennetus-programme ja koordineerime te-gevusi Ettevõtete Koalitsioonis HIV-i vastu.

Miks just HIV?Eesti on kiireima HIV-i leviku-ga riik Euroopas. Statistilise tõe-näosuse järgi töötab igas üle 100 töötajaga ettevõttes vähemalt 1 HIV-i nakatunu. Pea pooled uu-test nakatunutest on viiruse saa-nud seksuaalsel teel, ohustatuim on vanuserühm 20–35. Praegu

on Terve Eesti Sihtasutuse kooli-tused ainsaks viisiks, kuidas jõu-da selles vanuses inimesteni ning rääkida nendega HIV-i ohtu-dest.

Mida saab tööandja teha?Töökoht mõjutab töötaja har-jumusi ja elukvaliteeti, sest seal veedame suurema osa oma päe-vast. Tööandja peab teadma, mi-da teha selleks, et töötajad olek-sid ja jääksid terveks ning kuidas käituda, kui selgub, et kollektii-vis on HIV-i kandja.

Tervisekäitumise edendamine on hea võimalus ühiskonnale tagasi anda ja selleks saab kasutada mit-mesuguseid ettevõtte ressursse, alates infokanalitest ning lõpeta-des oma töötaja kaasamisega. •

Homsed probleemid tuleb lahendada täna

Kontakt: mairi@terve-eesti.ee, Info: www.terve-eesti.ee

KOaLiTsiOOni asuTaMinE 22. nOVEMbER 2007 FOTO:MaRgO LOOR

On hea, kui riskianalüüsi teevad erialase etteval-mistusega inimesed. „Spetsialist väljastpoolt näeb ettevõtet ja seal toimuvat hoopis teise

pilguga ja oskab kitsaskohtadele paremini tähelepanu juhtida,” räägib OÜ Töökeskkonna Haldus tegevjuht Annika Küüdorf, erialalt töötervishoiuarst. Eriti kehtib see psühholoogiliste ohutegurite kohta – ületunni töö, vastutus, pädevus, hinnangud oma tööle ja töötajateva-helised suhted, koolitusvõimaluste olemasolu ettevõttes jms. Riskianalüüsi tegemisel on oluline kaasata ettevõt-te juht ja ka töötajad, samuti töökeskkonnaspetsialist ja töökeskkonnavolinik(ud). Ettevõtte töötajate osalus võimaldab olukorda paremini hinnata. „Tihti räägivad töötajad võõrale inimesele töökeskkonna probleemidest palju julgemini,” teab asjatundja.

Riskianalüüsi tellides tuleks alati eelistada Tervishoiu-ameti kinnitatud töötervishoiuteenistusi, sest siis on kindel, et riskianalüüsi viivad läbi selle ala asjatund-jad: töötervishoiualase erihariduse omandanud riski-analüütikud – tööhügieenikud, ergonoomid, tööter-vishoiuarstid, töötervishoiuõed. Õige riskianalüüsi te-

gija valik aitab vältida madala kvaliteediga teenusepak-kujaid. Tööandjale on aga tagatud korrektne ja adek-vaatne töökeskkonna riskianalüüs, mida aktsepteerib ka Tööinspektsioon. Ettevõtte juht võib siis kindel ol-la, et ilmnenud probleemid saavad vastavalt nõuetele käsitletud ja riskianalüüsi tulemusena teeb ka riskiana-lüütik ettevõtte võimalusi arvestades sobiva tegevuska-va töökeskkonna parandamiseks. „Turul on pakku-jaid igasuguseid. Ka neid, kes teevad riskianalüüsi n-ö kaugteel, e-postiga – saadavad ilma ise kohale mine-mata ettevõttesse ankeedid ja seejärel analüüsivad ai-nult ankeetidest saadud vastuseid,” räägib spetsialist. „See aga ei võimalda töökeskkonnast objektiivset üle-vaadet saada ja mingit tulu sellisest analüüsimisest et-tevõttele ei tõuse,” lisab ta.

„Enamasti suhtuvad Eesti ettevõtjad riskianalüüsi tege-misse positiivselt ja mõistavad, et see aitab neil paremaid töötingimusi luua ning tõsta nii töötajate töövõimet kui ka toodangu mahtu,” räägib Küüdorf. Kahjuks on ka neid, kes võtavad seda kui tüütut formaalsust ja tellivad analüüsi vaid tööinspektorile näitamise jaoks. •

Riskianalüüs aitab luua töötajasõbralikku ja tervislikku

töökeskkonda ettevõttesriskianalüüs aitab välja selgitada töökeskkonnas esinevaid kitsaskohti, hinnata ohte ja kahjulikke tegureid ning sellest lähtuvalt luua edasine te-gevuskava töökeskkonna parendamiseks.

OÜ Töökeskkonna HaldusMarja 9, 10617 Tallinn tel: 654 1050

mob: 55 600 364e-post: info@tkhaldus.ee

www.tkhaldus.eewww.lextal.ee

Helle-Mai Arro

Olukorras, kus veel hil-juti oli tööturul hea-dest spetsialistidest pea

igal elualal nappus ja töötaja va-lis tööandja, mitte vastupidi, tu-li firmajuhtidel oma meeskonna motiveerimisele erilist tähelepanu pöörata. Kui inimestelt küsida, mis neid töövallas enim motivee-rib, vastatakse tavaliselt esimesena ikka, et raha. Järele mõeldes tuleb aga enamasti tunnistada, et tegeli-kult on tähtis roll ka sellel, kus ja kellega koos me töötame, milline on töö sisu, kui palju puhkust an-takse ja mida tööandja boonuseks pakub. Just see viimane on töö-tajate motiveerimises kaasajal vä-ga oluliseks kujunenud. Seejuures on telefoni- ja kütusekompensat-sioonist sageli hoopis ahvatlevam võimalus tööandja kulul õppida ning ennast täiendada.

Koolitusvõimalusi on palju – va-lik ulatub ühepäevastest semi-naridest mitmekuiste kursuste-ni ning seejuures pole ju määrav ainult kestvus, vaid ka koolituse eesmärk ja sisu. Kuidas ja milli-ses mahus oma töötajaid koolita-da, jääb juba ettevõtja otsustada.

Koolitusest võidab nii ülemus kui alluv

Täiskasvanute koolitus on Eestis pidevas arengus – meediast võib alatihti lugeda ja kuulda elukest-vast õppest. Tõepoolest, kas po-le hirmutav mõte, et lapsi võivad õpetada pedagoogid, kes oman-dasid oma teadmised kaksküm-mend, kolmkümmend, võib-olla isegi viiskümmend aastat tagasi? Või mida arvata arstist, kes pole kursis meditsiini arengu ja uute ravivõimalustega? Huvi oma eri-ala vastu on kahtlemata oluline igal erialal, sest alati on võimalus juurde õppida.

Lisaks erialasele täiendõppele on treeningute ja koolituste abil või-malik vähendada ka tööpingeid ja stressi. Väga levinud on semi-narid ja workshop’id, mida vii-vad läbi tunnustatud psühholoo-gid ja psühhiaatrid. Sageli on et-tevõttes pingeid, mis tulevad ilm-siks alles siis, kui midagi ette võt-ta on juba liiga hilja ning lahk-

rahulolev töötaja on efektiivne töötaja – see po-le uudiseks ühelegi tööandjale.

helid ja arusaamatused hakkavad tõsiselt rikkuma kollektiivi mik-rokliimat. Miks mitte anda oma töötajatele võimalus koos mõnd harivat loengut kuulata, rühma-töödes osaleda ning teineteist seeläbi paremini tundma õppi-da? Kui inimesed üksteist häs-ti tunnevad, levib info kiiremini ning koostöö sujub ladusamalt kui vaid formaalses õhkkonnas koosolekulaua taga istudes.

Erialase täiendõppe ning töötajate heaolu kõrval on kindlasti oluline mõelda, kuidas võiks koolitus ette-võttele tervikuna kasu tuua. Töö-tajate koolitamine peab lähtuma organisatsiooni üldistest arengu-eesmärkidest. Seega tuleks kooli-

tust planeerides täpselt läbi mõel-da, keda, miks ja kuidas koolitada tuleks ning sõnastada peamised probleemid, millele lahendust lei-da soovitakse. Kui töötajale pole selge, milleks koolitus talle või et-tevõttele vajalik on, võib ka kooli-tusraha raiskuläinuks lugeda. Kui aga osatakse koolitusplaani koos-tades arvestada ka juhtkonnast

Mida arvata arstist, kes pole kursis meditsiini arengu ja uute ravivõima-lustega?

madalamatel positsioonidel töö-tavate inimestega, aitab koolitus kindlasti kaasa ka lojaalsuse suu-renemisele ja tugevama meeskon-

na tekkimisele. Töötajad mõista-vad seeläbi paremini ettevõttes toimuvaid protsesse, tunnetavad, et nende panust hinnatakse ja ar-

vamust arvestatakse. See omakor-da tõstab lojaalsust tööandja suh-tes ning nii saavad koolitusest ka-su mõlemad osapooled. •

Kas Sa teadsid, et

kriitpaber ei põle

ahjus ega lagune

looduses?Eelista ajalehe-

paberit ja ole

keskkonnasõbralik!

Sinu

WWW.MEDIAPLANET.COM