TALVINE KODUantud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht

Detsember 2008

RõDu kinni ehitamine - kas ja mis tingimustel tohib seda teha?

Lk 5

kommunaaLmaksuD - millest olenevad ning kuidas neid vähendada

Lk 5

sisekujunDaja - inimene, kes aitab teil raha kokku hoida ja vältida sisekujundus apsakaid

Lk 9

kuiDas vaLiDa õiget panni ning selle eest hoolt kanda?

Lk 11

maRgit hakomaa jõulutraditisoonid ja retseptid

Lk 11

2 talvine Kodu teemaleht

pRojektijuht: Evelin Mitt, evelin.mitt@mediaplanet.com, 6 155 213

gRaafiLine Disain ja Layout: Lii Treimann, lii.treimann@mediaplanet.com

jagatakse eesti pÄevaLehe vaheL: 09.12.2008

Lisainfot meDiapLaneti teemaLehteDest: 6 155 210 Mediaplanet Oü, F. R. Kreutzwaldi 7-3, 10124 Tallinn

AmsterdAm • Berlin • BrAtislAvA • Brussels • CopenhAgen • duBlin • genevA helsinki • hong kong • london • mAdrid • mAlmo • milAn • new York • oslo rigA • stoCkholm • tAllinn • wArsAw • ZuriCh

www.meDiapLanet.Com

pÄevaLehe uLatus ja teemaLehe fookus.

sisukoRD

TALVINE KODUOn MEdiapLanETi TEEMaLEhT, Mis iLMub

EEsTi pÄEVaLEhE VahEL 09.12.2008 jõudEs 144.000

LugEjani.

EsiKaanEpiLT: isTOcK.cOM

Inimene on jälginud loodust ja selle elanikke ning seeläbi õppinud ja arenenud. Nii loo-mad, linnud kui putukad tegutsevad turva-

lise ja sooja kodu nimel. Nii ka meie. Piilugem meid ümbritseva eluslooduse toimingute ja elu-paiga saladustesse.

Rusikareegel ütleb, et peamine on turvalisus, mistõttu talvitumisel loom oma kodu varjab. Sellest kostuv norskamine ja hurmav lõhn on saaki otsiva looma jaoks suurepärased juhtlõn-gad. Niisiis, märkamatu asukoht, helikindel vooderdus ja loomulikult soojus on elupaiga pu-hul esmatähtsad.

Mulla all on esmaklassiline muti kodu koos ventilatsiooni- ja kuivatussüsteemi ning mitme-te kambrite ning sahvritega. Kõik kuiva ja toi-duvarudest pungil eluaseme nimel. Alati uuen-dab majaperemees õigeaegselt ventilatsiooni-käikusid, milleks on aiaomanikele tüütud mu-timullahunnikud. Nõnda käib värske õhk läbi ning ei lase talvevarudel ega küljealusel niiskeks minna.

Õdus talvekodu

• Juhtkirit .............................................................................2

• Talvineaed.......................................................................3

• Pilkinvesteeringutelejalaekumistele .......................4

• Rõdukinniehitamiseljärgieeskirju............................5

• Kodukindlustuspakubturvatunnet ...........................6

• Lihtsaltükstoru ......................................................... 6-7

• Kavaladjamoodsadküttesüsteemid .........................7

• Peolauakatmisekunst ..................................................8

• Koristadaisevõijättatööspetsialistidele? ..............8

• Sisekujundajaaitabdetailidesttervikutluua...........9

• Saunaskäikonmõnusjatervislik ............................ 10

• MeisterkokkArneSchumannsoovitab .................. 10

• MargitHakomaajõulukirg .........................................11

• Terasestvõimalmist,ovaalnevõitavaline,

õhemvõipaksem? .........................................................11

Huvitav on sipelgate talvine soojustussüsteem. Need töökad seltsingulised putukad püüavad soojuse kinni oma kodu katuselt, mis tuntud si-pelgapesa nime all, ning viivad selle maa-alus-tesse eluruumidesse endaga kaasa. Ja nii mit-meid ja mitmeid kordi päevas.

Võrdluseks on mesilastel kom-beks võtta üksteisel kätest kin-ni ja lihtsalt kodu soojaks tant-sida! Kohapeal lambada-taoliste liigutuste abil tõuseb pesa soo-jus tohutult. Nii saadakse jagu ka endast mitmeid kordi suure-matest vapsikutest, kellele kambakesi meelde-jääv saunaelamus korraldatakse.

Jaapani makaagid armastavad aga luksuslikke vannirõõme. Jaapani põhjarannikul, kus tal-vel külmakraade 20 ringis, on kuumaveeallikad nende ahviliste mõnusad kodud. Talv möödub lõuani kuumas vees kümmeldes härmatise müt-sike peas. Vesi annab vajaliku soojuse kontidesse ja kaitseb sellesse üleni sukeldudes röövlindude

eest. Nii järvest kui selle kaldalt saadakse ka kõ-hutäide, mis peen kokakunsti silmas pidades en-ne söömist korralikult pestakse ja leotatakse.

Väljapeetud kodu tipptase on mägral. See võib olla terve koobastik või kogunisti linnak, mis alati korras, puhas ja kuiv ning kus leidub alati

jahedamaid ja soojemaid tubasid. Isegi kui koos elavad erinevad põlvkonnad, on seal alati ka tühje ruume, kuhu aeg-ajalt satub soovimatuid allüürnikke. Kodu on pühapaik ja selle ümber ei rünnata, kuna tekitab müra ja ebameeldivat lõhna. Kuid alati saab välja tõstetud sobimatu eluviisiga allüürnik. Näiteks rebane, kes mägra-le meelepärane naaber ei ole.

Ettevõtlik ja nahaalne orav korraldab oma ko-

Kohapeal lambada-taoliste liigutuste abil tõuseb pesa soojus tohutult.

du rajamiseks röövretki. Olgu need siis ehitus-materjali kogumiseks või on mokkamööda terve pesapaik, oraval jääb õigust ülegi! Need vilkad loomad armastavad pehmust ja vaheldust - toad on sulgedega voodertatud ning selliseid kodusid on enamasti rohkem kui üks. On ju mõistlik va-hetada ihu- ja voodipesu, nii vahetab orav hü-gieeni, kuid ka ohutuse mõttes eluruume. Nen-des korraldab oravatäkk vastassugupoolele mul-je avaldamiseks perfoomanseid. Näiteks kuiva-tatud seeni teravate orade otsa toppides ja kodu-kujunduselemendina kasutades.

No ja veel see pühade aeg! Meie ümber vilkalt tegutsevad liigid on väga praktilise meelega. Nii on näiteks kangurlinnu, tuttpüti ja tihase peres jõulukingiks pesaehitusmaterjal, mida esitletak-se suure uhkuse ja lauluga.

Milline põnev maailm!

Aleksei TurovskiZooloog ja loomult loomade sõber

Mariel Gregor

mida valida?Talvises aias paistavad eriti häs-ti silma kõikvõimalike okaspuu-de erinevad vormid. Aia rajami-sel või seal muudatuste tegemi-sel tuleks mõelda ka sellele ajale, mil õitsvatel põõsastel ja lilledel on puhkeperiood.

Kindlasti on tavainimesele ülla-tav, et okaspuude sorte on lisaks erinevale kujule võimalik valida ka erinevas värvitoonis. Võima-likud on variandid roheliste, si-nakate või kollase tooniga okas-puude vahel. Väga hästi talvitu-vad erinevad kuused, männid,

Talvine aedEt praegune aastaaeg on külm ja pime, peaksid inimesed oma kodu nii seest kui väljast julgemalt ehtima. Jõuluajal on küll igas majapidamises enamasti väike kuusk, ent talv on pikk ja silma-ilule võiks ka ülejäänud pimeda perioodi jooksul rohkem tähelepanu pöörata.

elupuud ning kadakad.

Madalakasvulised okaspuud so-bivad ideaalselt pinnakatteks, aga ka üksikult kiviktaimlasse. Suured ja võimsad igihaljad tai-med täidavad aga arhitektuuri-list rolli, luues aiast majesteetli-ku ja rahuliku mulje. Kes soovib aeda jõulude ajal jõulutulesid ri-putada, peaks aia rajamisel istu-tama ka selleks sobiva kuuse.

Jugapuude suurim eelis on nen-de varjutaluvus, ka suurte puude all, andes nii talvisele aiale rohe-lust. Kadakas seevastu loob ae-da värvilisust - lisaks erinevatele rohelistele toonidele on ka sina-

kaid, kollaseid ja hõbedasi kada-kaliike ning sorte.

Elupuudest on hetkel kõige roh-kem moes nende madalakasvuli-sed sordid, elupuud taluvad sa-muti päris hästi varju.

taimede hooldamineOkaspuude puhul peab eelkõige arvestama, et nad ei talu suurt niiskust, muus osas on nad kas-vukoha suhtes vähenõudlikud. Sobiv muld võiks pigem kerge-ma struktuuriga olla.

Teiste taimede talvine hooldus seisneb ennekõike nende külma eest kaitsmises. Paljud taimed, nagu näitkes nt. roosid ja teised püsililled, vajavad talvel katmist just külma vastu.

On aga ka teine grupp taimi, mis samuti katmist vajavad ñ ni-melt liigse päikesepõletuse eest. Sellised taimed on näiteks rodo-dendronid. Seetõttu tuleks alati

endale taime soetades selgeks te-ha, kas ta vajab mingeid eritin-gimusi.

Okaspuudest talub kõige pare-mini pimedat aega harilik juga-puu, samas kardab ta samuti va-rakevadist päikest. Üldiselt tu-leb enne talve taim korralikult väetada ja kuiva sügise korral ka kasta, see tagab tema probleemi-

deta talvitumise.

Toalillede puhul tuleb jälgida, et taimed ei oleks liiga pimedas. Juba 1 m kaugusel aknast võib valguselembestele taimedele ol-la liiga pime. Võimaluse korral tuleks taimi talveperioodil toas ümber paigutada nõnda, et nad oleksid võimalikult valges.

Kevade saabudes kerkib päeva-korrale aga liigsest valgusest tin-gitud probleem. Aknalauale pai-gutatud lilled tuleks veebruarist märtsini särava intensiivse päi-kese eest aknalaualt kindlasti ära tõsta. Vastasel korral võivad tai-med päikesepõletuse saada.

Ka kastmisega tuleb olla tähe-lepanelik. Erilise hoolega tuleb

jälgida neid lilli, mis asuvad küt-tekehale väga lähedal. Kui tai-med kasvavad liiga väikeses po-tis, võib tekkida oht nende läbi-kuivamiseks. Ka tuleb toataimi vähesel määral talvel väetada. Siinkohal on oluline, et väetada tuleks poole lahjema väetisela-husega kui suvel.

trendid Aiad on aastate jooksul päris palju muutunud. Ka siin on uued tren-did. Veel paar aastat tagasi istutati aeda enamasti vaid okaspuid. Sel-le tulemusena muutusid aiad liiga ühenäolisteks ja igavateks. Nüüd otsitakse pigem õiteilu ning istu-tatakse rohkem ka lehtpõõsaid.

Talvisesse aeda sobib ideaalselt aknast näha olev okaspuu, mil-lele pilk võiks peatuda. Hästi so-bib selleks mõni kääbuskasvuga kooniline okaspuu - kuusk või nulg. Sobiv kaugus aknast peaks olema 10-15 m. Kui peenras-se on okaspuu ümber istutatud püsikud, mis talveks maapinnalt maha lõigatakse või kaovad ise, joonistub okaspuu kuju lume taustal puhtalt välja.

Jõulude ajal saab sedasama puud ka ehtida, nii jääb tuppa roh-kem ruumi ning tüütud okkad ei hakka häirima. •

Erilise hoolega tuleb jälgida neid lilli, mis asuvad küttekehale väga lähedal•

4 talvine Kodu teemaleht

Ligikaudsed eluasemekulud erinevates korteriühistutes (oktoober 2008)

KÜ Gonsiori 33 KÜ Ranna KÜ Aadlipesa

(koosneb neljast majast)

KÜ Valdeku 102 KÜ Pärnu mnt.106 KÜ Koidu tn.88/90

Ehitusaasta 1990 Ehitusaasta 1968 Ehitusaasta 1972-74 Ehitusaasta 1974 Ehitusaasta 1992 Ehitusaasta 1953

Kortereid 100 ja trepi-kodasid 8

Kortereid 90 ja trepiko-dasid 6

Koosneb neljast majast, kor-tereid kokku 89

Kortereid 56 ja trepiko-dasid 5

Korteriomandeid 100, tre-pikodasid 4, lifte 4

Korteriomandeid 24, trepikodasid 2

Renoveeritud on ka-tus ja soojasõlm

Renoveeritud on katus ja soojasõlm. Uued koridori- ja keldriaknad. Remonditud on tuulekojad. Soojustatud on maja otsmised seinad.

Renoveeritud on katused, trepikojad, soojasõlmed, saunad. Suurem osa kor-terite akendest vahetatud.

Renoveeritud on kütte-, ventilatsiooni- ja elektrisüs-teem. Soojustatud on maja välispiirded. Remonditud tuulekojad ja trepikojad. 90% akendest on vahetatud.

Renoveeritud on kütte-süsteem, maja soojusta-tud, aknad vahetatud.

Renoveeritud elektripai-galdis ja maja kanalisat-sioonitorustik, veepüs-tikud osaliselt. Trepiko-dade aknad ja uksed va-hetatud, korterite aknad vahetatud osaliselt.

Kaugküte Kaugküte Ehitatud on oma gaasi-katlamaja.

Kaugküte Ehitatud on oma gaasi-katlamaja.

Renoveeritud on küttesüs-teem: igas korteris indivi-duaalne gaasiküttekatel, millest korterile nii küte kui soe vesi. Maja trepiko-jad on keskküttel.

Korter: 50m2 Korter: 50m2 Korter: 50m2 Korter: 50m2 Korter: 50m2 Korter: 50m2

Küte: 800 kr Küte: 510 kr Küte: 671 kr Küte: 391 kr Küte: 334 kr Küte: 790 kr (sh trepi-koja küte)

Remont: 250 kr Remont: 300 kr Remont: 125 kr Remont: 195 kr Remont: 450 kr (remondifond+laenu ta-gasimakse)

Remont: 581 kr (remondifond+laenu ta-gasimakse)

Kokku: 1300 kr Kokku: 1110 kr Kokku: 1190 kr Kokku: 787 kr Kokku: 1231 kr. Kokku: 1807 kr

Märkused: Kokku koosneb järgnevatest eluasemekuludest - küte, remondifond, üldelekter, haldus- ja hoolduskulud (näiteks palgad/haldusfirma teenustasu, lifti- ja fonolukuhooldus, prügivedu

jms). Ei sisalda veekulu. Summad on ligikaudsed.

Eva Maimre

Kulutused eluasemele kas-vavad pidevalt ning ei ole põhjust arvata, et see edas-

pidi kuidagi muutuks. See on pan-nud korteriühistuid üha enam mõt-lema võimalustele, kuidas hinnatõu-su tingimustes toime tulla.

Lähtekohti selleks on mitmeid – suurendada energiasäästu ja teha majale vajalik renoveerimine, tegel-da võlgnevustega kohe, vaadata eel-arve üle ja võimaluse korral lükata kulukamad tegevused hoopiski eda-si. Jääb mulje, et üha enam korteri-ühistuid on otsustanud investeeri-mise kasuks. Tallinnas ja mujal Eesti linnades ringi vaadates võib rõõmus-tada selle üle, et väga suur osa korte-relamutest on käsile võtnud nii oma maja sisemuse kui ka välimuse.

Siinkohal on hea uudis see, et ko-hendades elamu väljanägemist, näi-teks korraliku katuse, uute akende, vuukide täitmise ja seinte katmisega, paraneb enamasti ka soojapidavus. Sügisel ja talvel moodustab meie üha suurenevatest eluasemekuludest suu-rema osa ilmselgelt küte. Oktoob-rist tõusnud gaasi hind kergitas se-da veelgi. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi sõnul aitab energiaaudit välja selgita-da problemaatilised soojakaod ning koostada renoveerimisplaani. Ta li-sab, et näiteks uuendatud soojus-sõlmega majas võib energiasääst olla

Pilk investeeringutele ja laekumistele!isegi kuni 25%. Maja terviklikul re-noveerimisel kuni 45% Ehitise eks-pertiisi ja energiaauditi teostamiseks või ehitusprojekti koostamiseks või-vad korterelamud pöörduda Kredexi poole ja toetust võib saada kuni 50% maksumusest. Euroopa Komisjoni välja pakutud 200 miljardi euro suu-rune päästeplaan Euroopa majandu-se turgutamiseks soovitab liikmesrii-kidel üle vaadata tõukefondide raha kasutamise kava, et näha ette suure-maid investeeringuid energiasäästlik-kuse tõstmiseks, sh elamusektoris.

Sellega seoses on EKÜL teinud ettepaneku, et riik toetaks korteri-ühistuid, kes energiasäästlikkuse ees-märgil renoveerivad küttesüsteeme ning soovivad paigaldada majale al-ternatiivseid energiaallikaid.

Jahenev majandus ning järjekind-lalt tõusvad kulutused võivad ka seni võlgniketa majas makserasku-si tekitada. Sel puhul soovitab Ur-mas Mardi viivitamatult tegutseda ja mitte heausklikult ootama jää-da. Enamasti aitab juba esimesest märgukirjast. Väike läbilõige korte-riühistutest näitab, et valdavalt ka-sutatakse ka maksegraafikuid ning viiviseid. Korteri sundvõõrandami-ne on must stsenaarium, mida tuleb harva ette. Korteri omaniku vahetu-misel aga sõlmitakse ostu-müügile-ping, millega fikseeritakse tasumata kommunaalmaksete maksja. Maks-jaks on ühistute praktikas enamasti korteri müüja. •

teemaleht talvine Kodu 5

Ligikaudsed eluasemekulud erinevates korteriühistutes (oktoober 2008)

KÜ Gonsiori 33 KÜ Ranna KÜ Aadlipesa

(koosneb neljast majast)

KÜ Valdeku 102 KÜ Pärnu mnt.106 KÜ Koidu tn.88/90

Ehitusaasta 1990 Ehitusaasta 1968 Ehitusaasta 1972-74 Ehitusaasta 1974 Ehitusaasta 1992 Ehitusaasta 1953

Kortereid 100 ja trepi-kodasid 8

Kortereid 90 ja trepiko-dasid 6

Koosneb neljast majast, kor-tereid kokku 89

Kortereid 56 ja trepiko-dasid 5

Korteriomandeid 100, tre-pikodasid 4, lifte 4

Korteriomandeid 24, trepikodasid 2

Renoveeritud on ka-tus ja soojasõlm

Renoveeritud on katus ja soojasõlm. Uued koridori- ja keldriaknad. Remonditud on tuulekojad. Soojustatud on maja otsmised seinad.

Renoveeritud on katused, trepikojad, soojasõlmed, saunad. Suurem osa kor-terite akendest vahetatud.

Renoveeritud on kütte-, ventilatsiooni- ja elektrisüs-teem. Soojustatud on maja välispiirded. Remonditud tuulekojad ja trepikojad. 90% akendest on vahetatud.

Renoveeritud on kütte-süsteem, maja soojusta-tud, aknad vahetatud.

Renoveeritud elektripai-galdis ja maja kanalisat-sioonitorustik, veepüs-tikud osaliselt. Trepiko-dade aknad ja uksed va-hetatud, korterite aknad vahetatud osaliselt.

Kaugküte Kaugküte Ehitatud on oma gaasi-katlamaja.

Kaugküte Ehitatud on oma gaasi-katlamaja.

Renoveeritud on küttesüs-teem: igas korteris indivi-duaalne gaasiküttekatel, millest korterile nii küte kui soe vesi. Maja trepiko-jad on keskküttel.

Korter: 50m2 Korter: 50m2 Korter: 50m2 Korter: 50m2 Korter: 50m2 Korter: 50m2

Küte: 800 kr Küte: 510 kr Küte: 671 kr Küte: 391 kr Küte: 334 kr Küte: 790 kr (sh trepi-koja küte)

Remont: 250 kr Remont: 300 kr Remont: 125 kr Remont: 195 kr Remont: 450 kr (remondifond+laenu ta-gasimakse)

Remont: 581 kr (remondifond+laenu ta-gasimakse)

Kokku: 1300 kr Kokku: 1110 kr Kokku: 1190 kr Kokku: 787 kr Kokku: 1231 kr. Kokku: 1807 kr

Märkused: Kokku koosneb järgnevatest eluasemekuludest - küte, remondifond, üldelekter, haldus- ja hoolduskulud (näiteks palgad/haldusfirma teenustasu, lifti- ja fonolukuhooldus, prügivedu

jms). Ei sisalda veekulu. Summad on ligikaudsed.

Asjakohane on täpsustada, mida mõeldakse rõdu all. Lodža on selline rõdu, mis

on maja fassaadil kolmest küljest välisseinaga ümbritsetud. Nii-öelda tavaline rõdu on selline, mis eral-dub maja välisseinast nii põranda kui ka katusega. Kuigi kortermaja rõdu on tavaliselt kasutuses pesu-kuivatuskoha või lihtsalt panipaiga-na, suurendab ruumi aktiivne kasu-tuselevõtt oluliselt valikuvõimalusi. Miks mitte kujundada siia mugav koht lugemiseks, kohvijoomiseks või sõpradega ajaviiduks.

Rõdu kinniehitamisel muutub selle toapoolne sein pooleldi siseseinaks ja seega soojemaks hoone välissei-nast – nii on talvekülma ajal tuba või köök märksa soojem. Pealegi pääseb kinnise rõdu kaudu tuppa vähem tänavamüra.

Samuti annab lükandklaasidel põ-hinev kinniehitamine elamule just-

Rõdu kinni ehitamisel järgi eeskirju!

linnakorteris kuluvad ära praktilised panipaigad, soojem tuba talvel ja võimalus ilusa ilmaga rõdul aega veeta. kõike seda võimaldab rõdude kinni-ehitamine.

kui lõpetatuse mulje, pakkudes sa-mal ajal kaitset tolmu, vihma, tuu-le, tuvide, kajakate ja ka lumetuisu eest.Seda kinnitab ka elukeskkonna konsultant Siret Seeder, kelle kodu-majas just enne küttehooaega kogu maja lodžadele lükandklaasid et-te said. „Ilusti pidasid lume kinni, rõdu oli puhas,” meenutab ta no-vembrilõpu lumetormi.

Kinni ehitatud rõdu pakub korteri-le ka tubli ruumilisa – siia võib pan-na suvel talveriideid ja talvel suve-rõivaid ning muid harva vajamine-vaid asju, näiteks reiskohvri, tööriis-tu ja muud sellist.

Rõdude kinniehitamise buum al-gas 90-ndatel, mil see läks peami-selt isevoolu teed. Praegu enam nii ei saa. Tallinna Linnaplaneerimis-ametist öeldi, et rõdude kinniehi-tamiseks on vaja taotleda omava-litsuselt projekteerimistingimused,

mis on ühtsed kogu majale. Enne seda peavad aga elanikud omavahel kokku leppima, millise lahenduse nad valivad. Kuna hoone fassaad on kaasomanike ühisvara, peab ka otsus olema ühine. Ka selle kohta, kas valida lükandsüsteem või lisa-aknad.

Linnaarhitektid soovitavad kasu-tada lükandsüsteeme, sest need ei moonuta fassaadi ilmet. Olenevalt käsiloleva töö mahust väljastatak-se Tallinnas projekteerimistingi-mused kuni kuu jooksul. Need on tihti eskiisi kujul, millest on ka abi konkreetse tehnilise lahenduse va-likul – maja tulevane ilme on sil-me ees.

Siret Seeder, kes on tuntud ka Hii-nast pärit elukeskkonna- ja tasakaa-lu õpetuse feng shui konsultandi-na, julgustab oma äsjase kogemuse põhjal asja ühiselt, kogu majarahva-ga ette võtma. “Võtsime maja reno-veerimise panga abiga ette komp-lekselt, tehtud sai ka maja välis-seinte soojustus. Rõduakende pu-hul kulus mahaelanike ühise otsuse vastuvõtmisest kuni akende ettesaa-miseni 3-4 kuud.” •

6 talvine Kodu teemaleht

Indrek Silver Einberg

Korralik korsten peaks ideaalis kestma sama kaua kui maja, sest veel

elamiskõlblikku majja uut korst-nat ehitada on põrgulikult eba-mugav. Enamasti nad kestavadki, kuid päris lollikindlat korstnat täna veel ehitada ei osata. Omast tarkusest ette võetud pigipõleta-mised, kehva kvaliteediga korst-na ehitusmaterjal ning veel üht-teist võib korstna enneaegu „läbi küpsetada“.

ideaalküteÜhes telesaates demonstreeris kuulus lindprii Ülo Voitka, kui-

das ta teeb suitsuta lõket. Mees otsis võsast vaid kuivi oksi ning kooris neil koore maha. Sai-gi suitsuvaba lõke. Sama kehtib ka tavalise kamina, ahju või pui-duküttel keskküttekolde puhul. Ideaalne küte on kuiv ja koori-tud lehtpuu. Siis eraldub korst-

Lihtsalt üks toruMillest alustavad lapsed maja joonistamist? Eks ikka korstnast. Sellest lihtsast sirgest torust sõltub maja asukate toasoe, vahel aga ka kogu maja tervis.

nasse vaid veeaur ja süsihappe-gaas. Kumbki pole silmaga näh-tav ning korstnat ei musta nad karvavõrdki. Okaspuudes leiduv vaik võib korstna sisepinda tah-mata. Kuid vaevalt leiab Eestis majapidamise, kus küttehalgu-delt koor maha kraabitakse. See-tõttu peaks korstnapühkija käi-ma vähemalt sama sagedasti kui jõuluvana. Kogu aasta käigus ole-vad küttekolded vajavad aga kaks korda aastas puhastamist.

miks on vaja korstnapühki-jat?See nõgine meistrimees kannab oma sitikmusta kuue kaeluse all valget rätti. Tollel rätil pidavat

olema sümboolne tähendus. Ni-melt olla maailma esimene korst-napühkija lubanud inimkonnale, et teeb kõige mustemat tööd (sel-lele viitavad ta üleriided) selle ni-mel, et teiste inimeste eluruumid oleksid puhtad ja turvalised (sel-lele viitab valge rätik).

Umbes nii see ongi. Hooldama-ta korstnate tõttu on puhkenud suuri tulekahjusid. Kergemal ju-hul on aga tagajärjeks aevastavad ja külmetavad elanikud. Hea on meeles pidada, et kui tuleõnne-tus on juba juhtunud, võivad kindlustusfirmad vaid seetõt-

tu keelduda kindlustussumma-de tasumisest, et korstnad on jäänud õigel ajal puhastamata, või on korstnat puhastatud oma jõududega. See tähendab, et töö on teinud atesteerimata inime-ne.

mida ei maksa ahju ajada?Raudreegel ütleb, et igasse kol-desse sattugu vaid see, milleks kolle ette nähtud. On vedel-, söe- ja puidukütte koldeid. Kuid pole kile-, kaltsu-, ega kummiku-kütte koldeid. Seetõttu tuleb vii-mastest vabaneda kuidagi teisiti, aga mitte põletades. Asjatundjad väidavad, et igat masti olmejäät-med eraldavad põledes sadu ai-neid, mis kleepuvad korstna sei-nale. Nõnda tekib pigi.

Ükskord kasvab pigikoorik aga nii paksuks, et suits ei pääsegi enam välja. Seejärel võib tekki-da kiusatus sellele pigile tuli otsa panna, sest harjad teda ei võta ja kraabitsatega korstna sisemusse ka justkui ei pääse. Nagu kinni-tavad päästekolledži spetsialistid,

saab pigist põletades lahti küll, kuid väga sageli jäädakse siis ilma ka korstnast ning asjaolude eriti õnnetul kokkusattumisel ka ko-gu majast. Oht seisneb tempera-tuuris. Pigi põlemisel võib tem-peratuur tõusta üle 1000 kraadi. Pärast sellist katsumust hakkab korsten jahtuma, tõmbub seetõt-tu kokku ning sel hetkel võivad tekkida praod ja murenemised. Kõige hukatuslikum on korst-nas põleva pigi veega kustutami-ne. Nimelt aurustub osa vett mo-mentaalselt, sellel aurul pole aga kuigi lihtne korstnast välja pääse-da. Tulemuseks on nn auruplah-vatus, mis võib kõik vastu taevast lennutada. Ja jälle tuleb mängu korstnapühkija. Tuletõrjespetsia-listid ütlevad, et korstnapühkija

Korstnapühkija peaks käima vähemalt sama sagedasti kui jõuluvana

Kuna korsten on elamiskõlbliku maja kõige väljapaistvam osa – umbes nagu nina inimese näos – on temaga võimalik rikkuda ka kõige kaunimalt projekteeritud maja

Kaire VillmäeIIZI kindlustusmaakler

Kodukindlustusega on võimalik kindlustada korterit, maja, kõrvahooneid ning samuti neis asuvat vara.

Kindlustuslepingut sõlmides tuleks mõelda eelkõige selle-le, et lepingust oleks ka võimaliku kahju korral abi, mitte kindlustusmakse suurusele või sellele, et pank nõuab kind-luskatte olemasolu. Levib väärarusaamine, et kindlustus tu-leb sõlmida laenujäägile, kuid tegelikult ei pruugi sellisest lepingust abi olla.

Oluline on kindlustusleping sõlmida täielikule taastamis-väärtusele, sest väiksemale summale kindlustades ei pruugi see katta tegelikke kahjusid ja sel juhul on tegemist alakind-lustusega. Näiteks kui kindlustada oma kodu taastamisväär-tusest 50 % väiksemale summale, siis kahju korral hüvitab ka kindlustusselts ainult pool kahjusummast.

Meie kõigi jaoks on oluline kodu ja selle turva-lisus. kodu või koduse vara hävimine ja kah-justumine võib tuua meie ellu suuri muutusi. Selleks, et need muutused ei mõjutaks meie elu nii suuresti, tuleks kindlustada nii oma ko-du kui ka seal asuv vara.

Samuti tehakse tihtipeale ka ülekindlustust, mis tähendab, et kindlustusleping sõlmitakse suuremale summale (turuväär-tusele või laenujäägile) kui on näiteks korteri tegelik taasta-misväärtus.

Kindlustushüvitis aga makstakse välja vaid tegeliku taasta-misväärtuse ulatuses. Korteri kindlustamisel on kindlustus-summaks siseviimistluse taastamisväärtus. Siseviimistluse alla

kuuluvad mittekandvad vaheseinad, siseviimistlus, sanitaa-rtehnilised seadmed, korteris püsivalt asuvad kütte-, veeva-rustus-, kanalisatsiooni- jms korteri funktsiooni täiendavad seadmed (nende juurde kuuluvad juhtmed, torustikud), uk-sed ja aknad.

Kodu ja seal olevat vara on võimalik kaitsta mitmete erine-vate riskide vastu. Lepingut sõlmides tuleb valida, milliste riskide vastu soovitakse kindlustada s.t. milliseid ohte kar-detakse kõige enam. Põhilised riskid, mille vastu kindlustus-lepinguid sõlmitakse on tulekahju, veeavarii, loodusõnnetus ja vandalism. Need on riskid, mida nõuab pank, kui tegu on

KODUKINDLUSTUS PAKUb TURVATUNNET.

laenutagatiseks oleva varaga. Parimate kindlustusseltside toote-valikust leiab ka koguriskikindlustuse, mis pakub kaitset ena-mikele äkiliste ettenägematute sündmuste tõttu tekkinud kah-judele. Koguriskikindlustuse tingimustes ei ole välja toodud mitte see, mille vastu kindlustatakse, vaid vastupidi – juhtu-mid, mida ei hüvitata.

Tagamaks maksimaalset kindlustuskaitset soovitan kindlasti sõlmida koguriskikindlustuse, kuna kindlustusmaksed sel pu-hul ei pruugigi väga palju tõusta.

Lisaks erinevatele riskidele saab valida ka erinevaid omavas-tutusi, kuid üldiselt ei tasuks omavastutust väga kõrgeks tõs-ta. Kindlustusmakse küll väheneb, kuid kahju korral jääb liiga suur osa enda kanda. Valida on võimalik alates 1000 kroonist, koguriskikindlustusel on miinimum omavastutus 3000 kroo-ni.

Kuna korterite kindlustusmaksed ei ole väga kõrged, siis ei muuda ka omavastutuse tõstmine makset märgatavalt odava-maks. Omavastutust valides tuleks siiski meeles pidada, et kah-ju korral tuleb selle summa ulatuses ise vastutada.

Kodukindlustuslepingut sõlmides tuleks esitada kindlusandjale õiged andmed kindlustatava objekti kohta – ehitusaasta, reno-veerimisaastad, ruutmeetrid, hoone ehitusmaterjal, signalisat-sioon. Samuti tuleks tutvuda vastava seltsi tingimustega, kus soovite lepingut sõlmida. Kindlustustingimustest leiab iga riski kohta infot, mida selle alt kindlustatakse ja mida mitte. •

Kodu ja seal olevat vara on võima-lik kaitsta mitmete erinevate riskide vastu.

teemaleht talvine Kodu 7

võib pigipõletamise töö siiski et-te võtta. Tema juba teab, mis ja kuidas.

Dekoreeritud korstnajalg-Pealtnäha on siseruume läbiv korstnajalg üks mõttetu jurakas, mis lausa kisendab kaunistamise järele. Rusikareegel ütleb, et põ-levmaterjalid tuleb aga korstna-jalast hoida nii kaugel, et nende temperatuur jääb alla 80 kraadi.

Põlevmaterjalideks tuleb lugeda värvid, liimid ja tapeedid. Kuna korsten kord soeneb ja kord jah-tub, toob see kaasa korstna „liigu-tamise“. Seetõttu kipuvad korst-nale kinnitatud iluplaatide vuu-gid pragunema. Kokkuvõttes on nägus korsten lihtsalt heast ma-terjalist ja korralikult laotud.

materjalidestKallist materjalist korsten püsib sadu aastaid. Rakke alevikus lö-sutavad lubjapõletusahjude va-remed. Nende kohal oli kunagi Eesti kõrgeim, 62 meetri kõrgu-ne korsten. Ahjudes kasutatud šamottkivi oli nii kvaliteetne, et tänaseni käib kohalik rahvas neid vaikselt enda tarbeks hankimas. Kõige lihtsama kvaliteediproo-vi saab kividele teha vees. Head kivid kõlisevad ka pärast pikka

leotamist. Kehvake kivi ei kõlise enam, sest tema imeb ennast vett täis nagu käsn. Kunagi meister-dati Võrus telliseid. Need olid nii viletsad, et lagunesid sageli enne lõpptarbijani jõudmist. Valged tätrad selliste kivide pinnal ree-davad aga lubja olemasolu. Lu-bi põleb kividest ruttu välja, ase-mele jäävad väikesed kavernid ja sealt algabki kivi murenemine.

palju korstnaidVeel möödunud sajandi algu-poolel kippusid mulgid ehitama libakorstnaid. Korsten oli eemalt vaadates nagu teisedki, aga korst-najalg puudus. Vaid jõukas mees sai endale lubada nii palju kütte-koldeid, et need vajasid lausa mi-tut korstnat. Sellest siis libakorst-nad. Mulgid aga ei vaevunud en-dalt küsima, kui nägus või kole on maja, mille katusehari näeb välja nagu dinosauruse küür. Kuna korsten on elamiskõlbli-ku maja kõige väljapaistvam osa – umbes nagu nina inimese näos – on temaga võimalik rikkuda ka kõige kaunimalt projekteeritud maja. Teisalt saab läbimõeldud korstnaga tasandada mitmedki iluvead. Küll lapsed juba teavad, miks nad alustavad maja joonis-tamist korstnast! •

Kui tuleõnnetus on juba juhtunud, võivad kindlustusfirmad vaid seetõttu keelduda kindlustussummade tasumisest, et korst-nad on jäänud õigel ajal puhastamata, või on puhastatud oma jõududega.

Eduka talvitumise kindlustamiseks võib eestlane praegu valida peaaegu kõigi teadaolevate küttesüsteemide vahel. Kõik need süsteemid liiguvad üha suurema kasuteguri ja lihtsa-

ma kasutamise suunas. Kallimad on enamasti väärt iga neisse paigutatud senti ja odavamad on taskukohased ka kõhnukese taskuga inimestele.

Kuhu siis edasi areneda? Edasi saab areneda küttesüsteemide nähtama-tuks muutmise suunas. Ja seda kunsti valdavad REHAU insenerid ees-kujulikult. Nende küttetorustik on paigutatud paneelidesse. Nii nen-desse, mis katavad seinu kui ka nendesse, mis kinnitatakse lakke. Seejä-rel võib igamees oma lae üle võõbata või ära tapeetida, kusagil kaunis-tuste all voolab aga küttevesi ja tare saab soe.

Selline tehnika toob kaasa kaks prisket plussi. Esiteks on seina- ja lae-katete inerts väike. See teeb soojuse reguleerimise nõtkeks ja nobedaks. Toa eri osades hakkab valitsema ka palju ühtlasem temperatuur kui ra-diaatoritega varustatud ruumides.

KAVALAD JA MOODSAD küttesüsteemidSaksamaa idapiiril kükitab 10 000 elanikuga Rehau linnake. Meil siin põhjas poleks sellest sooja ega külma, kui meil tal-viti nii neetult külm poleks. Rehau-lased nimelt toodavad juba 60 aas-tat kavalaid küttesüsteeme. nüüd ka eestimaalaste jaoks.

Lisainfo: tel. 60 25 855

e-mail: rehau@rehau.ee

Teine pluss sünnib nende samade radiaatorite puudumisest. See peaks olema mõistetav eriti just neile, kes kordki oma kodu loo-nud. Selles etapis, kui pere tubadesse tapeete valib ja valgustite di-saini pärast kiskleb, teevad seinte veeres kõhutavad radiaatorite read kogu loometöö tülikaks. Olgu radiaatori asemel kasvõi tavaline ha-lutulel töötav ahi, ikka on ta suur tükk asja, millega ruumikujunda-ja peab arvestama. REHAU küttesüsteem on aga diskreetne. Teda pole näha ega kuulda ja ruumikujundaja saab palju vabamad käed. Kuigi REHAU insenerid ei soovita suurt seinakappi torustikuga va-rustatud seina veerde lükata, ei takista miski sellele seinale maali ri-putamast või soojendusega lakke kasvõi peeglit paigutamast. Seda

arvestades on paneelidele ju-ba tehases märgitud kohad, kuhu võib kruvid keerata. Neid paneele on ka erine-

vaid, vastavalt sellele, kas nad peavad katma välis-seinu – siis on nad iso-

latsiooniga ja toeka-mad, või saab neist si-sesein – siis võib läbi

ajada õhematega. Kuna sisseehitatud torustik töötab tagasihoidliku ar-matuurina, on REHAU paneelid tavalisest kips-

plaadist tugevamad.Neile, kes eelistavad krohvitud seinu, pakub REHAU küttetorus-

tikku, mis monteeritakse seinale ja krohvitakse seejärel kinni. Mõ-lema süsteemi ühendamine-paigaldamine on arukas jätta spetsia-listi hooleks. Siis on üllatused välditud ja pikki aastaid toimiv küt-tesüsteem kindlustatud. •

Rehau küttesüsteemi pole näha ega kuulda ja ruumikujundaja saab palju vabamad käed

8 talvine Kodu teemaleht

Peolaua katmise kunstMarge Männistu

Peolaua katmine on kunst, kus väga suurt rolli mängivad korral-

daja teadmised ja maitse. Tu-leb arvestada, et omavahel so-biksid laud, laudlina, laua-nõud, pakutavad road ja laua-kaunistused.

Alustuseks peab valima sobiva suurusega laua, et kõigil külalis-tel oleks piisavalt ruumi. Ühele inimesele arvestatakse tavaliselt laua ääres umbes 60-70 cm.

Laudlina valikul tuleb mõel-da teistele esemetele, mis laua-le pannakse. Lauanõud peaksid värvilt linaga sobima, et tule-mus ei oleks liiga kirju. Piduli-kul lõuna- ja õhtusöögil tuleks lauale panna kogu lauda kattev lina, mille ääred ripuvad vähe-malt 25-30 cm üle laua serva.

Lauanõude õige asetamise üle

Aastalõpp on aeg, mil korraldatakse palju pi-dulikke vastuvõtte ja õhtusööke. vabamaks muutuvas ühiskonnas liigutakse ka lauakat-misel demokraatlikus suunas, kuid siiski ta-sub meeles pidada etiketi põhitõdesid.

vaieldakse palju, erinevates riiki-des on erinevad kombed. Meie ühiskonnas on kõige levinumad ameerika-, prantsuse- ja inglise-päraselt kaetud lauad.

Lauakatmisel tuleb arvestada pa-kutavate roogade ja nende jär-jekorraga. Üldine reegel on, et laual olevad nõud peavad olema

sirges reas. Praetaldriku äär koos nugade ja kahvlite pidemete ots-tega, peab ulatuma kas laua ää-reni või umbes 1-2 cm kauguse-le sellest.

Noad asetatakse praetaldrikust alati paremale, lõiketeraga tald-riku poole. Kahvlid asetatakse alati taldrikust vasakule, harude-ga üles. Üldise kombe kohaselt ei

panda lauale kunagi üle kolme paari nuge-kahvleid. Lusikad asetatakse taldriku taha, õõn-susega ülespoole. Lusikad pea-vad olema paralleelselt laua ää-rega ning lusikavars suunaga paremale. Supilusika võib ase-tada ka taldrikust paremale, noa kõrvale.

Leivataldrik asub vasakul, praetaldriku kõrval. Pidulike söömingute juures on tavaks kasutada ka salvrätikut või servjetti. Laua taga einestades paigutatakse servjett enne toi-du serveerimist pooleldi lahti-võetuna põlvedele, murdejoon

jääb süle poole. Pärast sööki asetatakse servjett lauanurgale või leivataldrikule.

Oluline on ka meeles pidada, et igale joogiliigile on loodud just selle joogi eripärasid arves-tades kõige sobivamad klaasid, pokaalid ja pitsid. Need aita-vad joogi maitseomadustel kõi-ge paremini esile tulla. •

Lauanõud peaksid värvilt linaga so-bima, et tulemus ei oleks liiga kirju

Asta Valsberg OÜ Eliit Teenindusest soovitab kaaluda kodukoristuse tellimist. Kaks ja pool aastat turul olnud firmas töötab nelikümmend

koristuseksperti, kelle jaoks heitlus tolmurullidega on professionaalne päevatöö. Eestis, tõsi küll, on mõte koristaja koju tellimisest veel suhteliselt uus, nii on paljud firma kliendid välismaa-lased ja diplomaadid. Kuid need, kes on proovinud, pole kahetsenud. Tavaliselt tellivad kliendid koristuse kord nädalas, eriti soositud on reedene päev. “Tuled ree-de õhtul koju ja kõik on puhas ning korras,” kirjeldab Valsberg eesootavat rahuolu.Firma hoolitseb selle eest, et püsikliendi juures käiksid just need koristajad, kes juba teavad kliendi elamist – kus midagi asub ja mida täpselt on vaja teha. Kui “ob-jektile” pannakse uus töötaja, tagab Eliit Teenindus sel-le, et uue koristaja viib asjaga kurssi, kas firma omanik ise või juba objektiga tuttav töötaja. Muude koristusmasinate hulgas on Eliit Teenindu-sel ka eriline seade tekstiilmaterjalide puhastamiseks. “Alles tegime puhtaks ühe restorani vaiba, omanik oli nii õnnelik,” on Valsberg rahul positiivse tagasisidega klientidelt.Eliit Teenindus tagab klientidele ka kindlustuse miljo-ni krooni ulatuses. Varem oli see summa pool miljonit, kuid seoses firma osalemisega Riigikantselei koristus-tööde riigihankel see summa kahekordistati, et vastata hanke tingimustele.Abi saab ka elamise suurpuhastuse ajaks ja samuti nii,

Koristada ise või jätta töö spetsialistidele?

pärast pingutavat töönädalat tahaks igaüks lõõgastuda ja tegele-da millegi toredaga, et rutiinist välja saada. Samas vajab iga elu- ja tööruum koristamist, mis pole jällegi just eriti inspireeriv ettevõt-mine. Mis võiks olla lahendus?

et pererahvas lööb ise koristusel kaasa või juhendab jooksvalt. Kes aga tahab abi jõuluajaks koduaia katuse või puude särama löömisel, saab rentida vajaliku tõs-tuki. Samuti saab tellida lumekoristust, kas labida või väiketraktoriga.Lisaks saab firmast tellida ehitusjärgset suurpuhastust. Seejuures pole hinnad üldsegi kõrged. Koristustunni hind algab kahesajast kroonist ning kogenud koristaja jõuab tunniga üsna palju tehtud. Samuti teeme peoeelset ja järgset koristust nii firmades kui ka kodudes. •

Lisainfo: GSM + 372 506 3051 www.eliitteenindus.ee

Kontuuri järgi väljalõigatud isekleepuvad kujundid (dekoratsioonid), mida võib kleepida kõikidele siledatale pindadele (paber, puu, klaas, metall, plastik, keraamiline plaat)

Info: Tel. 6990 461 info@kleo.ee www.decoretto.ee

Decoretto - kiire ja originaalne võimalus interjööri muutmiseks!

teemaleht talvine Kodu 9

Kodu on koht, kus end enamasti kõige mu-gavamalt tuntakse.

Seal on asjad, inimesed, lõh-nad ja mälestused, mis meile kõige kallimad.

Sugugi vähe tähtis pole ka see, milline meie elamine väl-ja näeb. Kodukujundus võib olla lausa omaette hobi: on inimesi, kes veedavad sisus-tusajakirju lapates, mööbli-poode kammides ja detaile sobitades tunde ja päevi. On ka neid, kes küll sooviksid elada kaunis kodus, kuid kel

Sisekujundaja aitab detailidest tervikut luua

pole planeerimise ja sättimise jaoks aega

või tahtmist. Siis tuleks appi võtta asjatundlik spetsialist. Küsisime nõu sisekujundaja-telt Anu Toomilt ja Mari-Liis Raudjärvelt.

• Millal oleks mõistlik ka-sutada sisekujundaja abi?

Anu Toom:Sisekujundaja abi tasub ka-

sutada siis, kui tellija hindab ilusaid proportsioone, ruumi tervikut ja atmosfääri mõju enda ümber ning oskab tead-likult hinnata esemete tähen-dust, ilu ja funktsioone, ar-mastab ilusat keskkonda ene-se ümber ja teab, et kaunis keskkond muudab inimesed paremaks! Sisekujundajaga oleks õige kontakteeruda ju-ba paar aastat enne kodu või büroo rajamist.

Mari-Liis Raudjärv:Sisekujundaja poole oleks tark pöörduda täpselt siis, kui tekib tunne, et ise ei os-ka või pole aega. Sisekujun-

dusega on nagu teiste vald-kondadega: võib ju ise riideid õmmelda, autot parandada, remonti teha. Tänapäeva kii-res elutempos läheme aga üha rohkem seda teed, et võimalu-se korral kasutame professio-naalide abi – see säästab raha ja aega ning reeglina on ka tu-lemus parem.

• Kas sisekujundaja tellimi-ne tähendab seda, et ka sisus-tuselemendid valitakse kalli-mad ning kodu sisustamiseks peab rohkem raha välja käi-ma?

Anu Toom:Sisustuselemendid ei pea alati kallid olema, aga mõned too-ted võiksid olla kvaliteetsed. Oluline roll on emotsionaal-se väärtusega esemetel, näiteks päranduseks saadud asjadel. Kõige tähtsam on rõhuase-tus ehk õige ese õiges kohas. Tervikideed teostades võib sa-geli mõned foonid lahendada ökonoomsemalt ja samas de-tailidele ehk ka mööblitükile enam kulutusi teha. Mõistagi

peaks terviku huvides ka ma-terjalid olema ühtses hinna-klassis. Stiil ei pea tingimata kallis olema.

Mari-Liis Raudjärv:Hea sisekujundaja töötab kliendi eelarve piires ja arves-tab kliendi rahaliste võimalus-tega. Huvitav ja omanäoline ei pea alati palju maksma. Si-sekujundaja aitab pigem raha kokku hoida ning leiab tasku-kohaseid lahendusi.

• Kui sisustuse peale ei soovi-ta palju raha kulutada, kuid samas tahetakse koju mingit stiilset elementi, siis milline detail torkab teie meelest ta-valiselt kõige rohkem silma? Millisesse kujunduselementi soovitaksite kindlasti inves-teerida?

Mari-Liis Raudjärv:Sellist kindlat elementi, mis so-biks absoluutselt igasse kodus-se, ei ole olemas. Kui ei soovi-ta palju raha kulutada, siis seda enam tuleb kõik korralikult lä-bi mõelda, et mitte teha halbu

investeeringuid ja mõttetuid kulutusi. Investeerida tasub kvaliteeti, mitte kiiresti muu-tuvatesse trendidesse.

Anu Toom:Tähtsaim sisustuselement on kindlasti see, mis do-minantseks jäetakse. Vahel võib ko-gu ruumii-dee lahenda-da ja elama panna ühe e s e m e g a , näiteks disai-niklassikast leitud too-li või suu-re metsa-l i l l e d e s t k i m b u g a k l a a s v a a -sis. Kui an-da ruumi elule ene-sele ja ilusa-tele inimestele, kes head energiat täis, võib toad päris lihtsaks jät-ta! •

10 talvine Kodu teemaleht

Saunaskäik on mõnus ja tervislik

Marge Männistu

Soome saun, Vene saun ehk leilisaun, Türgi saun, auru-saun, tünnisaun, infrapunas-

aun, soolasaun, suitsusaun – erine-vaid saunaliike on palju ja võib tek-kida küsimus, milline neist on ikkagi parim. Üht on teisele raske eelistada, sest nad kõik puhastavad organismi, viivad mürkained välja, tugevdavad tervist ning vähendavad stressi. Saun

Juba muistsete eestlaste jaoks oli saun oluline paik: seal ravitseti, sünnitati ning viidi läbi eri-nevaid rituaale. Tänapäeval on saun pigem koht, kus mõnusat seltskonda nautida. Saunal on lõõ-gastav, tervendav ja värskendav mõju.

mõjub hästi nii füüsilistest kui ka psüühilistest pingetest taastumisel. Põhiline erinevus tekib tempera-tuuride, niiskuse ja saunas viibitava aja vahe tõttu. Valikut tehes tuleks lähtuda enda soovidest ja ootustest, sest erinevatest saunadest saadav ko-gemus ja mõju tervisele on erinev.

Eestlaste jaoks vanima traditsiooni-ga on Vene, Soome ja suitsusaunad. Need parandavad ainevahetust, lee-

vendavad lihasvalu ja mõjuvad hästi närvisüsteemile. Esimesed kaks on suhteliselt sarnased, mõlemal ju-hul kuumutatakse keha mitu korda ja jahutatakse kas külma õhu, vee või lumega. Soojusallikana kasuta-takse kuumi kerisekive, millele lei-li visates niisutatakse õhku lühike-seks ajaks. Enne leiliviskamist tuleks kuuma õhuga paar minutit harjuda. Saunaskäiguks tasub varuda mõnu-salt aega. Liigne kiirustamine kao-tab selle imelise lõõgastava mõju ja võib hoopis väsitada.

Viimasel ajal on palju populaarsust võitnud ka infrapuna- ja aurusau-nad. Infrapunasauna võib vaadelda kui üht dieediosa, sest seal eralduvas

higis on 20% tahkeid aineid, nagu rasv, kolesterool ja happed. Tavalises saunas eraldub tahkeid aineid um-bes 5%. Mõju avaldub juba 30-mi-nutilise seansi käigus, mille jooksul keha põletab üle 600 kcal. Püsiva-te tulemuste saamiseks soovitatak-se infrapunasaunas käia kolm korda nädalas. Aurusaun jällegi puhastab intensiivselt nahka, eemaldab mus-tuse ja surnud naharakud. Lisaks aitab koguda uut jõudu, vabaneda pingetest ja parandada üldist vaim-set ning kehalist heaolu.

Saunaskäigule lisab naudingut näi-teks vihtlemine, mis ühtlasi stimu-leerib vereringet. Vihelda soovita-takse üle terve keha, kuna sellel on

• Kuidas mõjub saunas käimi-ne nahale?Kõrge temperatuuri mõjul na-ha verevarustus ning ainevahetus paranevad, poorid laienevad ning naha vastuvõtlikkus suureneb. Seega on saunas erinevate raviva-te kosmeetiliste ainete toime vä-ga tõhus. Peale saunas käimist on tähtis nahka kreemiga niisutada ja kaitsta. Kui saunas käia mõist-likult, siis organismi ja naha sei-sund ainult paraneb. • Kui tihti on soovitatav saunas käia?See oleneb täiesti inimesest ja te-ma tervislikust seisukorrast, kuid üldiselt ei soovitata leiliruumis ol-

Jelena Pustovalova , kosmeetik

la üle 30 minuti päevas. Iga inime-ne peab ise leidma kuldse kesktee, kui tihti ta tahab saunas käia.• Mismoodi mõjuvad erinevad saunad nahale?Infrapunasaunas toimub organis-mi sügavpuhastus. Infrapunakiir-gus neutraliseerib rakkudes toksii-ne, mis parandavad naha olukorda. Leilisauna mõju nahale on sama-sugune nagu tavalises saunas, kuid niiskuse mõju on tugevam. Auru-sauna eeliseks on eeterlike õlide ka-sutamine. Õhuniiskuses sisalduvad eeterlike õlide osakesed toidavad nahka vastavalt õli toimele.• Milliseid protseduure soovita-te saunas teha?Saunaprotseduuriks võiks valida näiteks aroomiteraapia. Erinevate aroomiõlide kasutamine loob ra-hustava meeleolu. Kõige populaar- semaks protseduuriks on vihtle-mine, mis puhastab ning massee-rib nahka. Samuti võiks oma keha koorida näiteks meresoolaga, mis saunas mõjub tugevamalt ja tõhu-samalt.

nii nahka ergutav kui ka masseeriv toime. Peale levinud healõhnalise kaseviha võib proovida ka pihlaka-, melissi- ja mustsõstraokstest tehtud vihtasid. Samuti on osades sauna-des võimalik kasutada erinevaid aroomiõlisid, mis tekitavad peami-selt head vaimset enesetunnet ja vä-hendavad stressi.

Erinevate saunade hulgast peaks iga inimene leidma endale so-

bivaima. Ettevaatlik soovitatak-se olla kõrge vererõhuga inimes-tel, südamehaigetel ja rasedatel. Muude tõsisemate tervisehädade puhul tasub samuti arstiga kon-sulteerida. Meeles tuleks veel pi-dada seda, et enne saunakülastust ei soovitata juua palju alkoholi ega süüa kõhtu liiga täis. Nagu enamik häid asju pole liiga suur-tes kogustes head, ei tasu ka sau-naga liialdada. •

Kommentaar

Persillade kanafilee röstköögivilja ja kohvikastmega.

Meisterkokk arne Schumann Soovitab

4-le

4 kanafileed4 spl hakitud peterselli1 hakitud küüslauguküüssoolpipar

Kuumuta pann, prae kanafileed kuldpruuniks ning maitsesta soola ja pipraga. Vahetult enne praadimise lõppu lisa juurde hakitud petersell ja küüslauk.

Kaste:2 spl rasvainet3 spl jahu400 ml puljongit100 ml kohvi2 spl rõõska koortsoolpipar

Kastme valmistamiseks sulata rasvaine potis, li-sa juurde jahu ning pruunista pidevalt segades.

Piparkoogitiramisu jõhvikatega. 4-le

200 g Philadelphia toorjuustu100 g 35% koort4 spl suhkrut1 tl vanillisuhkrut8 spl külmutatud jõhvikaid100 g piparkooke (õhukesi)100 ml kanget kohvi4 tl kakaod

Sega omavahel toorjuust ja suhkrutega vahustatud vahu-koor ning jaga neljaks osaks. Nüüd pane 1 osa massist vor-mi või portsjonnõusse, sinna peale omakorda 1 spl jõhvikaid, siis taas 1 osa toorjuustu-vahukooremassist. Suru massi peale piparkoogid, immuta kohviga ja pane veel 1 osa toorjuustu-vahukoore massist, jõhvikad ja taas 1 osa toorjuustu-vahukooremassist. Kõige peale läheb kakaopulber, mille puistad läbi sõela.

Lisa juurde külm puljong, rõõsk koor ja kohv ning keeda seni, kuni kaste on paksenenud.Maitsesta soola ja pipraga.

Röstköögiviljad:

200 g porgandit200 g kaalikat200 g juursellerit100 g punast sibulat200 g kartulit100 ml oliiviõlisoolpipar2 loorberilehte

Kuumuta ahi 225 kraadini.Lõika köögiviljadest paraja suurusega (1x1 cm läbimõõduga) kangid ning sega need soola, pip-ra, loorberilehe ja oliiviõliga. Aseta need ahju-plaadile, mille oled vooderdanud pärgamendiga. Küpseta ahjus umbes 15 minutit. Enne väljavõt-mist kontrolli noa või kahvliga. Kui tahad täiesti pehmet köögivilja, siis varu rohkem aega.

teemaleht talvine Kodu 11

Margit Hakomaa jõulukirg – vanad jõuluehted ja erilised jõuluroadJõulud on imeline rahulik aeg, mil võtta aega iseenda ja lähedaste jaoks. kõigil meil on ka oma jõulutraditsioonid, mis teevad jõulud nii eriliseks. uurime, mida arvab jõuludest margit hakomaa.

Omal ajal oli mul küll illusioon, millised peavad olema ühed korra-likud jõulud. Nüüd ei ole see mi-nu jaoks aga enam ammu oluline. Kesksel kohal on ikka lähedastega koos olemine.

Tegelikult algavad minu jõulud esimesel advendil jõulutalgute-ga. Kõik sõbrad tulevad siis mi-nu juurde kokku. Mina valmis-tan köögis söögid, sõbrad toime-tavad mujal korteris ja ehivad tu-be.

Sel aastal teen ka midagi uut – läheme lastega met-

sa jõulukuuske tooma. Kaasa teen ka kuuma kakaod. Eks näis,

mis sellest välja tu-leb.

Kuidas jõu-lukuul oma kodu kaunis-tad?L o o m u l i -

kult on alati olemas jõu-

lukuusk. Li-saks olen aastaid

kogunud jõulueh-

teid. On nii nõukogude ajast pärinevaid, aga ka veel erilise-maid ehteid. 10–15 aastat ta-gasi leidsin huvitavaid jõulu-ehteid antiigipoodidest. Mõ-ned on pärit isegi 1930ndatest. Neid ma siiski igal aastal kuuse külge ei pane.

Samuti panen jõulude ajal tuppa kausikese mandariinide, apelsinide ja nelkidega. See annab tuppa mõ-nusa jõululõhna.

Kas jõulukinkide valimine on sinu jaoks keeruline või on sul ideed alati olemas? Milline on parim jõulukingitus?Üldiselt me pereringkonnas nn linnuke-kirjas-kingitusi ei tee. Kingitusi tehakse lastele või siis, kui kink on tõeliselt hea ja sobib kingisaajale.

Mulle endale meeldib küll kinke saada. Parimad on elamuskingid, mis seotud millegi koos tegemise-ga, nt sushikoolitus. Ükskord kin-kis õde jõuludeks saanisõidu. See oli tõeliselt vahva.

Asju on kuidagi naljakas kinkida. Ainus asi, mida meeldib saada ja ka kinkida, on raamat. Millised on sinu traditsioonili-sed jõulusöögid-joogid? Üheks minu suurimaks kireks on jõuluroad, erinevate retsep-tide ja maitsetega katsetamine. Toiduvalmistamine on enese-väljendus ja lõõgastus, midagi, mida ma väga naudin. Sel aas-tal on mul peal liköörituhin, nii valmib mul jõuludeks apel-sininaps. Üheks lemmikuks on kujunenud ka mustad ploomid portveinis ning verikäkitšipsid õuna-jõhvikapüreega. •

Kerli Prass

Mida tähendavad sinu jaoks jõulud? Jõulud on minu jaoks võimalus aeg maha võtta ja teha midagi ise-enda jaoks. Samamoodi, nagu ke-vadel on oblikaaeg ja sügisel see-neaeg, on talvel jõuluaeg. See on lihtsalt tore ja lõbus periood, millele pole vaja suurt rõhku panna. See on olemise viis.

Kas veedad jõulud pere seltsis või pigem sõprade ringkonnas?Kuidas kunagi. On ol-nud väga perekeskseid jõule, kuid tähistan pü-hasid ka koos sõpra-dega. Näiteks on mul kombeks kutsuda kok-ku kõik nn jõuluorvud – inimesed, kes ei saa oma

pere juurde sõita, tulevad kokku ja veedavad mõnusalt aega.

Millised on sinu jõulutraditsioo-nid, milleta jõulutunnet ei teki?

Verikäkitšipsid Verikäkk (Maks & Moorits)Võid

Lõika verikäkist õhukesed viilud. Pintselda sulavõiga üle ja pane madalal temperatuuril (100 kraa-di) natukeseks ajaks ahju.

Õuna-jõhvikapüree1 osa magusaid õunu1 osa hapusid õunu1 osa sibulat1 osa jõhvikaidTerapipartIngveritVett

muStad Ploomid PortveiniS

2/3 ploome1–2 kaneelikoortMusta teedPortveiniMandlilikööriSuhkrut või sidrunimahla

Võta tühi purk (nt 400 ml). Täida see kolme neljandiku ulatuses ploomidega. Valmista kange must tee (nt Earl Gray) ja vala ploomi-dele, nii et ploomid oleks teega kaetud. Hoia ploome tee sees 6–12 tundi. Seejärel kalla tee ära ja vala ploomidele portveini, nii et ploo-mid oleks kaetud. Lisa mandlilikööri (pealmine kiht, paar cm) ja 1–2 kaneelikoort. Maitseks lisa veel sidrunimahla või (vanilli)suhk-rut – oleneb, kas tahad hapumat või magusamat tulemust. Jäta segu nädalaks ajaks külmkappi seisma. Serveeri ploome näiteks jäätisega või linnuprae kõrvale.

Margiti jõuluretseptid

ÄädikatMoosisuhkrut

Viiluta õunad, sibulad ja pane potti. Lisa veidi vett ja moosi-suhkrut (maitse järgi). Seejärel lisa äädikat (nt õunasiidriäädi-kat, 1 l kohta 100 ml äädikat). Riivi segusse jupp ingverit ja li-sa pipraterad (umbes supilusi-katäis). Aja segu keema ja keeda vaiksel tulel umbes 1 h. Seejärel lisa jõhvikad ja keeda veel 15–20 minutit. Pane valmis segu purki. Osa sellest püreesta ja paku koos verikäkitšipsidega nagu dipi

verikäkitšiPSid õuna-jõhvikaPüreega

Eva Maimre

Otstarve, raskus ja hind on panni valimisel head tee-juhised. Otstarve mää-

rab ära nii panni kuju kui materjali. Näiteks on ovaalne pann hea eelkõi-ge suuremate toorainete, näiteks ka-la praadimiseks, vokkpann idamais-te toitude valmistamiseks, sügav kaanega praepann kastmete tegemi-

Terasest või malmist, ovaalne või tavaline, õhem või paksem?pann on köögis asendamatu. kuivõrd asenda-matu, oleneb aga kümnetest valikutest.

seks ja ka järelhautamiseks. Rösti-mispannil on aga sakiline sisepind, mis jätab liha, kala ja juurviljad ilu-salt triibuliseks. Suurköögiseadmeid ja -tarvikuid tarniva ettevõtte Dieta juhataja Argo Urvak toob materja-lide teemal näiteks, et malm, must metall ja roostevaba teras sobivad ideaalselt toiduainetele, mis vaja-vad kõrgeid temperatuure. Profes-sionaalid eelistavad oma töös just

metallist panne, lisab meisterkokk Arne Schumann. Haardumatute si-sekatetega pannid lubavad seevastu aga madalamaid temperatuure ning võimaldavad praadida ilma rasva-ta. Need on abivahendid tervisliku-le toitujale, kes soovib praadimiseks kasutada hoopiski vett.

Mõlemad asjatundjad tunnistavad hea panni märgiks selle raskuse. Paksu põhja ja seinaga pannil jaotub kuumus paremini. Urvak soovitab raskust hinnata kindlasti ilma kaane-ta, mis võib vahel olla pannist kaks

korda raskem. Mida õhem pann, se-da suurema tõenäosusega muutub põhi kõveraks ja toit kõrbeb kerge-mini põhja. Erandiks on vokkpann, mille õhukesed seinad on vajalikud kiireks kuumutamiseks.

Jälgida tuleks, et kui teistele pliitidele sobivad igat liiki pannid, siis indukt-sioonpliidile ei sobi kindlasti alumii-nium põhjaga nõu.

Schumanni hinnangul ei saa väga odav pann olla kvaliteetne. Kuigi di-sain ja kaubamärk hinda sageli kas-

vatavad, võib tuntud tootjate kvali-teeti usaldada. Pannid on kestvuselt väga erine-vad. Näiteks võivad malm- ja mus-tast metallist pannid olla eluaegsed ja lähevad ajapikku aina paremaks. Samuti roostevabast terasest pannid, kui neid ülekuumenemisest säästa. Urvak tõdeb, et kuigi sisekatetega pannide materjalid on üha kvaliteet-semad, on nende loomulik eluiga siiski 3-5 aastat. Panni kvaliteet, selle õige kasutamine ja hooldus, kasutus-sagedus, ent ka loomulik kulumine määravad panni kestvuse.

Teie panni rõõmustavad soovitu-sed:

õige temperatuuri valik• puidust või plastmassist segamis-• riistade kasutamine äsjakasutatud kuuma panni kül-• ma veejoa alla panemisest hoidu-mine käsitsi pesemine vee ning pehme • käsnagapärast pesu kuivatamine ja õlita-• mine või rasvatamine roostetami-se vältimiseks. •

Meisterlikku kasutamist!

hando runnel

KoduOn maantee ja maanteel käänakja käänaku kõrval külaSee ongi minu koduja tähed ta kohal ülalSee ongi minu koduja tume mets seal taamalSee ongi minu kodumuid märke ei oska ma andamuid märke ei olegi temalsiin on mu saatus ja sugumu aja ja elulugu.