antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht XXI …doc.mediaplanet.com/all_projects/2093.pdf · 2 XXi sajandi logistika teemaleht XXI SAJANDI LOGISTIKA on Mediaplaneti toodetud

Ohtlik veOsTranspordi- ja logistikafirma-de jaoks on ohtlike veostega te-gelemine enamasti igapäevane ning üsnagi reglementeeritud töö – üks erivedude liike.

lk4

MeRetRANsPORt vAAtAB kONteiNeRite POOleEesti asend teeb meist mereriigi – koos võimalusega kasutada ja arendada me-retransporti, mida palju riike maail-mas endale lubada ei saa.

lk6-7

lOGistikAettevÕte = kAAsAeGNe lAOteeNUsEttevõttel, kes soovib rohkem pü-henduda põhitegevusele, on kaht-lemata kasulik osta logistikateenu-sed sisse.

lk8

PAkeNDAMiNe ei PiiRDU vAiD PAPPkAstiGAKauba õige pakendamine on üks võima-lus paremaks majandamiseks, millele ka Eesti firmaomanikud senisest enam tä-helepanu peaksid pöörama.

lk14

ReNDihAAGis - MÕistlik vAlikEttevõttel, kes soovib rohkem pü-henduda põhitegevusele, on kaht-lemata kasulik osta logistikateenu-sed sisse.

lk12-13

XXI SAJANDI LOGISTIKA

antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht

Mai 2008

Sa mõtled kuidas tõsta ettevõtte efektiivsust?

Helista nr 50 72 475 või saada e-kiri [email protected] ja lepi kokku konsultatsiooni aeg. Sinu äripartner

Meie aitame, kõik logistika teenused ühest kohast.

53 026 024

KAASAEGSE LAO TOIMIMISE ALUSED LK 8-11

Aega ei ole võimalik kokku hoida,aega saab vaid kasutada.

2 XXi sajandi logistika teemaleht

XXI SAJANDI LOGISTIKAon Mediaplaneti toodetud teeMaleht, Mis ilMub

eesti pÄeValehe Vahel 26.05.2008 jõudes 144.000

lugejani.

PROjektijUht: Kreity Karu, [email protected], 6 155 218

GRAAfiliNe DisAiN jA lAyOUt: Martin härmsalu [email protected]

jAGAtAkse eesti PÄevAlehe vAhel: 26.05.2008

lisAiNfOt MeDiAPlANet teeMAlehteDest: 6 155 210 Mediaplanet oü, F. R. Kreutzwaldi 10-11, 10124 tallinn

Stockholm • oSlo • copenhagen • helSinki • london • Zurich madrid • amSterdam • Berlin • milan • duBlin • tallinn • BruSSelS • new York • warSaw • malmö • hong kong • geneva • riga

www.MeDiAPlANet.COM

PÄevAlehe UlAtUs jA teeMAlehe fOOkUs.

sisUkORD

OHTLIK VEOSTranspordi- ja logistikafirmade jaoks on aga ohtlike veostega tegelemine enamasti igapäeva-ne ning üsnagi reglementeeri-tud töö – üks erivedude liike.

LK4

MERETRANSPORT VAATABKON-TEINERITE POOLEEesti asend teeb meist mereriigi – koos võimalusega kasutada ja arendada me-retransporti, mida palju riike maail-mas endale lubada ei saa.

LK6-7

LOGISTIKAETTEVÕTE = KAASAEGNE LAOTEENUSEttevõttel, kes soovib rohkem pü-henduda põhitegevusele, on kaht-lemata kasulik osta logistikateenu-sed sisse.

LK8

PAKENDAMINE EI PIIRDU VAID PAPPKASTIGAKauba õige pakendamine on üks võima-lus paremaks majandamiseks, millele ka Eesti firmaomanikud senisest enam tä-helepanu peaksid pöörama.

LK14

RENDIHAAGIS - MÕISTLIK VALIKEttevõttel, kes soovib rohkem pü-henduda põhitegevusele, on kaht-lemata kasulik osta logistikateenu-sed sisse.

LK12-13

XXI SAJANDI LOGISTIKA

ANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHT

Mai 2008

Sa mõtled kuidas tõsta ettevõtte efektiivsust?

Helista nr 50 72 475 või saada e-kiri [email protected] ja lepi kokku konsultatsiooni aeg. Sinu äripartner

Meie aitame, kõik logistika teenused ühest kohast.

53 026 024

KAASAEGSE LAO TOIMIMISE ALUSED LK 8-11

Aega ei ole võimalik kokku hoida,aega sab vaid kasutada

EH Sivo OÜKuusemetsa 35

KrAAnAvEOD

[email protected]

Mob: 56 688 050

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

[email protected]


GPS - autod silma all gpS (pikemalt navStar gpS - navigation System with time and ranging global po-sitioning System) on ülemaailmne asukoha-määramise süsteem. gpS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber maa 20 200 km kõrgusel. asukoha määramise täpsus on mõni meeter.

PS seadmeid ekspluatee-rivad ka kõrgtehnoloogi-

lised sõidukite jälgimissüstee-mid. Kasutades mobiilset and-mesidet, satelliitpositsioneeri-mist, internetti ja personaalar-

vutit, on võimalik jälgida sõi-dukite asukohta reaalajas ja minevikus. GPS jälgimisteenu-sega saab ettevõtte autode lii-

kumisest tõese ülevaate. Kasu-tajaliides on veebipõhine, see muudab kasutamise mugavaks ning jälgimise lihtsaks. Paku-takse kliendipõhiseid lahendu-si, mis annavad ettevõttele just

selle informatsiooni, mis on va-jalik adekvaatse ülevaate saami-seks ning otsuste vastuvõtmise hõlbustamiseks.

GPS jälgimissüsteemide puhul on tegemist on lahendustega, mis võimaldavad tõsta ettevõt-te efektiivsust ning märgata-valt vähendada kulutusi trans-pordivahenditele: tööprotsesse on oluliselt hõlpsam planeeri-da, kuna autodele paigalda-tud seadmed annavad sõiduki-te asukohast ülevaate reaalajas. See omakorda kindlustab kont-rolli tööaja sihipärase kasutami-

GPS liigub üha komplekssemate la-henduste poole

Ohtlikud veod on osa transpordi igapäevaelust mõiste „ohtlikud veosed“ toob paljudel kohe silme ette sünge pildi lõpututest tsistern-vagunite kettidest, mis läbivad tallinna või tartut. transpordi- ja logistikafirmade jaoks on aga ohtlike veostega tegelemine ena-masti igapäevane ning üsnagi reglementee-ritud töö – üks erivedude liike.

Tekst: Peep Talimaa

Ohtlikud veodhtlikeks veosteks loetak-se aineid ja esemeid, mis

plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muu-de omaduste tõttu võivad tekita-da veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Kogu veoprotsessis osalejad (ve-dajad, kaubasaatjad ja -saajad) peavad teadma ning ohu kor-

ral tarvitusele võtma vajalikke meetmeid, et vältida võimalik-ke kahjustusi ja vigastusi, ning vajaduse korral koheselt tegut-sema, et vähendada nende mõju miinimumini.Ohtlikud ained jagunevad ühek-sasse klassi. Kõige igapäevase-

mategi, näiteks parfümeerias kasutatavate aerosoolide puhul peavad vastavad nõuded olema täidetud; ei piisa üldjuhul ai-nult sellest, kui autojuht teab, et tal on lastiks sedasorti ohtlikud ained, ja ta on läbinud vastava koolituse ning veokil on täide-tud elementaarsed sanitaar- ja tuleohutuse nõuded. Lõhkeai-nete puhul tuleb aga kogu veo teekond kooskõlastada, kasuta-da spetsiaalset erinõuetele vas-

tavat transporditehnikat, rääki-mata juhtide väljaõppest, veoki erimärgistusest jms. Paar aastat tagasi pidasid Auto-ettevõtete Liidu esindajad koos politseiga (kelle pädevuses on jä-relevalve ohtlike veoste üle) Tal-linnas Peterburi maanteel kinni veoki, kus kahe tonni lõhkeai-ne ja hunniku detonaatorite va-hel oli kinnitamata Rocla-kah-veltõstuk, mis on mõeldud eu-roaluste teisaldamiseks. Vähe

sellest – kabiinis istunud juht ja kaassõitja veel ka suitsetasid, kuigi eeskirjadega on suitsetami-ne ohtlike veoste lähedal ja veo-üksuses keelatud!Eeltoodu on drastiline näide oh-tusnõuete nullilähedasest täit-misest, aga et ohtlike ainete ja esemete loetelu sisaldab sadu ni-metusi, siis väiksemaid rikkumi-si võib kas või teadmatusest ik-ka ette tulla. Seepärast on soo-vitatav enne veo tellimist enda-le vastavad eeskirjad selgeks teha või teabe saamiseks transpordi-firmade poole pöörduda. Üldiselt järgivad aga nii ohtliku veo tellijad kui vedajad eeskirju üsna täpselt, eriti riigist välja ve-dades. Ükski tellija ei taha ju, et tema kaup kuhugi kinni jääb või mingeid sekeledusi kaasa toob. Samuti ei soovi seda vedaja, sest esimesena hakatakse ikka veda-jat süüdistama.

temperatuurirežiimi veod Kindlat temperatuuri nõudvad eriveod on eeskätt seotud toidu-ainetega. Asjatundjate hinnan-gul on see „kõige mustem stse-naarium“, kuna järelevalve sel-liste vedude üle ei ole piisav. Toi-duainete veol kasutatavad autod peavad tagama vajaliku tempe-ratuurirežiimi, omama vastavaid seadmeid, sertifikaate jms. Kõik see muudab aga veo tellija jaoks kallimaks. Samas konkurents on tihe ja kõik vaatavad, kuidas odavamalt hakkama saaks. Nii ongi sellised sellised veod väi-detavalt suuresti tellija südame-tunnistusel.Ühe lahendusena võiks selliseid vedusid kontrollida juba enne, kui sõit peale hakkab, aga seda ei tehta. Samuti ei teosta järeleval-vet toiduainete veo üle politsei – see on Veterinaar- ja Toiduame-ti (VTA) pädevuses. VTA teatel kontrollitakse toiduaineid veda-vaid transpordivahendeid piste-liselt ning seda teevad maakon-dades töötavad järelevalveamet-nikud. Väärtegusid seni vormis-tatud pole.Mõistagi võib iga vedaja eraldi loobuda, kui temalt tingimuste-le mittevastavat vedu tellitakse. Kollektiivselt aga vedajad loobu-da ei saaks, sest seda käsitletaks kartellikokkuleppena.

Ülegabariitsed ja konsoli-deeritud veod Väga raskete või väga suurte ese-mete veo korral tuleb kogu tee-kond kooskõlastada riigi, oma-valitsuse või mõne muu tee oma-nikuga. Tuleb selgeks teha, ega

tee peal ei ole sildu või viadukte, mis võivad takistuseks osutuda, et veos mahuks elektriliinide alt läbi jne. Või kui ei mahu, siis kus on võimalikud ümbersõidud. Üldiselt tuleb aga vedu võima-luse korral tükeldada, s.t. tava-mõõtmetes detailideks lahti võt-ta. Kui see ei ole tõesti võimalik, alles siis kasutada ülegabariitset erivedu.Konsolideeritud (ühitatud) saa-detiseks loetakse erinevate saa-detiste käsitlemist ühe saadeti-sena veoprotsessi mingites osa-des. Sellisel puhul veetakse koos mitme saatja kaupa või veetak-se kaupa algpunktist sihtkohta mitme erineva transpordivahen-diga jne. Tegu on eeskätt logis-tilise ülesandega, kus veo tellija ja korraldaja panevad vastavalt kauba liikumise kiirusele, hin-nale ja muule paika optimaalsei-ma teekonna. •

Ohtlike veoste liigitus:

klass 1 — lõhkeained ja �neid sisaldavad esemed;

klass 2 — gaasid; �klass 3 — kergestisütti- �

vad vedelikud;klass 4.1 — kergestisüt- �

tivad tahked ained, isereag-eerivad ained ja tahked mit-teplahvatavas olekus lõh-keained;

klass 4.2 — isesüttivad �ained;

klass 4.3 — ained, mis �veega kokku puutudes er-aldavad kergestisüttivaid gaase;

klass 5.1 — oksüdeerivad �ained;

klass 5.2 — orgaanilised �peroksiidid;

klass 6.1 — mürgised �ained;

klass 6.2 — nakatavad �ained;

klass 7 — radioaktiivsed �materjalid;

klass 8 — sööbivad �ained;

klass 9 — muud ohtlikud �ained ja esemed.

Allikas: Ohtlike veoste autoveo eeskiri

Konkurents on tihe ja kõik vaatavad, kuidas odavamalt hakkama saaks

Ükski tellija ei taha ju, et tema kaup kuhugi kinni jääb või mingeid sekele-dusi kaasa toob

teemaleht XXi sajandi logistika 5

GreenCarrier Eesti tegevjuhi Ja-nek Ojamäe sõnul töötab rah-vusvaheline meeskond selle ni-mel, et vabastada klient kauba transportimise muredest. Klien-dil ei tule pead valutada kaupade võimaliku viivituse pärast tolli-laos või sellepärast, kes ja kuidas korraldab kodust kaugel kaupa-de laadimise laevalt autole. Ega üldse muretseda, et vajalikud kaubad võivad hilineda. Ühe kontaktisiku süsteemFirma trumbiks on ühe kontak-tisiku süsteemi rakendamine. „Klient teab, kes konkreetselt temaga tegeleb – algusest lõpu-

ni, pidevalt,” selgitab Ojamäe. Ühe kontaktisiku süsteemi juu-rutamisel on palju eeliseid. Esi-teks tähendab see konkreetset vastutust, mis tagab süvenemi-se kliendi probleemidesse, tei-seks kliendi vajaduste tundmist, mis tagab kvaliteetse logistika-teenuse, kolmandaks kompe-tentsust probleemide lahenda-misel, neljandaks turvalisust, aga ka delikaatsust kliendi prob-leemide lahendamisel, viien-daks keerukate suhtlemisliini-de puudumist, mis tagab vajali-ku inimese kiire kättesaadavuse. Kui veel arvesse võtta asjaolu,

et firma on tugevasti investeeri-nud kaasaegsetesse arvutiprog-rammidesse, siis on tagatud, et ühe kliendihalduri puhkus või haigus ei tekita „auku” kliendi-teenindusse – tema töö võtavad kolleegid sujuvalt üle.

Laiaulatuslik võrgustikLogistikaäri on olemuselt glo-baalne – GreenCarrier pakub lo-gistilisi lahendusi üle terve maa-ilma.15 tegutsemisaastaga on GreenCarrier rajanud oma kon-

du – globaalsest kaubavahetusest võib tuua palju näiteid. GreenCarrieri universaalsus avaldub erinevate transpor-diliikide kasutamises. Kaupu veetakse meritsi, maad möö-da auto- ja raudteetranspor-ti kasutades ja lennukitega. „Meie käest tasuks kindlas-ti hinda küsida. Arvan, et saa-me kliente meeldivalt üllata-da, näiteks raskemate lennu-saadetiste puhul läbi Helsingi või Stockholmi on meil võima-lik teha väga huvitavaid pakku-misi,” selgitab Janek Ojamäe. Ressursisäästlikud lahendused GreenCarrieri tegevus lähtub keskkonnasäästlikkuse põhimõt-test. Nii on firmas paljud paber-kandjad tänu kaasaegasele teh-noloogiale asendunud elektroo-nilise asjaajamisega, tavalised patareid korduvkasutatavatega. Rohelise mõttelaadiga klientide-le püütakse aga pakkuda ressur-sisäästlikke logistilisi lahendusi, et mõjud keskkonnale oleksid minimaalsed – näiteks biokütust kasutavat autotransporti.„Püüame teha kõik selleks, et meie ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike,” rõhutab GreenCarrier Eesti tegevjuht Ja-nek Ojamäe.

Vt. veel www.greencarrier.ee

Küsimused [email protected]

Tel.: 680 28 50

tagab

kvaliteetseGreenCarrier

logistikateenuse

torid lisaks Rootsile veel Norras-se, Taani, Hiinasse, Hispaanias-se, Leetu, Eestisse ning kohe on alustamas ka Soome ja Läti esin-dused. Mujal maailmas aitavad Green Carrier Eesti töötajaid toi-metada usaldusväärsed partnerid. Loodud on laiaulatuslik võr-gustik, mida opereerivad suur-te teadmiste ja kogemuste-ga logistikaspetsialistid, taga-des nii teenuse kõrge kvali-teedi ja paindliku asjaajamise. Et see just nii on, annab tunnis-tust ka GreenCarrieri klientide kõrge rahulolu pakutava teenu-sega – viiepallisüsteemis on hin-deks 4, 4. GreenCarrier on universaalne logistikaettevõte, kus pakutak-se logistilisi lahendusi erinevate-le kaubagruppidele, näiteks joo-kidele, tekstiilile ja kodukujun-duskaupadele, rõivastele, töös-tustoorainetele, toidukaupadele. Kuid ükski nimekiri ei ole lõp-lik, vaid täieneb pidevalt. Nii pa-kub GreenCarrier Eesti veel kiir- ning messide ja näituste, ka suur-te ja raskete kaupade vedamise teenust. Pakutakse kauba ladus-tamise, tolli- ja tollilao teenust. GreenCarrieri teenused on mõeldud nii suure kui väikes-te kaubakoguste tarnijatele. Firma teenustepakett areneb koos klientide vajaduste rahulda-misega. Olgu selleks siis spetsiaa-lse konteineriga veini vedamine või ümberlaadimisega rehvive-

GreenCarrieri nimi ei jäta külmaks ka lo-gistikakauget inimest. Selle 1993. aastal Rootsis Göteborgis alguse saanud �rma nimi väljendab kaasaegsele maailmale iseloomulikke protsesse - tegevuse glo-baalne haare on ühitatud rohelise mõt-teviisiga. Ikka selleks, et klienti paremini teenindada.

www.navirec.ee | +372 6580 575

Kas sina tead, Kus sinu

ettevõtte sõiduKid on?se üle ning tagab kulude kok-kuhoiu ja efektiivsuse kasvu. Sõidukite liikumise info auto-maatne kandmine ettevõtte toi-mimislogistikasse tagab nii aja- kui ka rahasäästu. Kogemused näitavad, et positsioneerimis-süsteemide abil on märkimis-väärne efektiivsuse kasv võima-lik saavutada olenemata auto-pargi suurusest, kuna oluline on iga säästetud kütuseliiter ja

sõidutund. kasutusvaldkonnad

Sõiduautod ja kaubikud - �alarmsõidukid, kullerid ja pakiveod, taksodEritehnika - kopad, survepe- �su, betooniveod ja pumbad, kraanad, traktorid, metsa-tehnika jneRaskeveokid - kõik veokid �ja raskeveokid, mis sõidavad lühi- või pikamaasõite

Autosse paigaldatava seadme abil edastatakse sõiduki asu-koht ja mistahes andurite väär-tused (kütus, temperatuur, ko-pa asend, vilkuri olek jne). Pea-le sõidukile paigaldust on seade sedavõrd autonoomne, et juht võib unustada selle olemasolu.

elust enesestGPS jälgimissüsteemid võivad

end nö. „tagasi teenida” lausa paari päevaga.Priit Puskar, GPS jälgimissüs-teeme pakkuva ettevõtte müü-giesindaja, kirjeldab värvikat juhtumit: „Paigaldasime kul-lerfirma Prinwerk Kuller autole jälgimisseadme neljapäeval. Pai-galduse käigus leppisime kok-ku, et firma annab teada, kui seade on end ära tasunud. Meie ootasime tagasisidet 2008.aas-ta jooksul. Kuid juba kaks päe-va hiljem, pühapäeval, saime e-kirja, kus anti teada, et sead-mele tehtud kulutused on taga-si teenitud! Kõnealune auto oli otse sihtpunkti sõitmise asemel tiirutanud mööda Eestit, kulu-tanud tarbetult bensiini ja aja-nud era-, mitte firmaasju. Tänu jälgimisseadmele sai sellistele tegevustele panna piiri.Priit Puskar toob teisegi näite: „Siin pole tegemist nö. teolt ta-bamisega, pigem inimliku eksi-tuse ärahoidmisega. Kalatoodete ostjatele on tut-tav kaubamärk Vici, mille dist-ribuutoriks Eestis on Vičiunai Baltic OÜ. Selleks, et nende tootevalik oleks kauplustes kät-tesaadav, teevad firma 13 kau-baautot regulaarselt veoringe. Et hoida 13 autojuhti püsivalt töös, peab kasutama ka mit-meid asendusjuhte, kellel ei ole veoringide marsruudid nii pähe kulunud kui regulaarsete juhtide puhul.

Näide elust enesest: kaup oli va-ja viia Sangastesse, kuid asen-dus-autojuht arvas, et peab mi-

nema Sanglasse. Ta keeraski ristmikul Sangla suunale ning sõitu vales suunas jätkates oleks tekitanud tarnegraafiku nihke. Tänu GPS jälgimissüsteemile sai ettevõtte transpordijuht ek-situsele õigel hetkel jaole, sek-kus ning lahendas olukorra. Iseenesest tegu ju süütu arusaa-matusega, mis oleks siiski kaa-sa toonud üksjagu segadust ja ajakadu. Nüüd hoiti see ära tä-nu GPS jälgimissüsteemi ope-ratiivsusele.”

Pilk tulevikku GPS liigub üha kompleksse-mate lahenduste poole. GPS positsioneeringule integreeri-takse üha uusi erinevaid süstee-me, mis ei näita ainuüksi seda, kus auto liigub, vaid võimalda-vad juhil kohapeal sisestada ka aruandeid, töökäske jne – kogu töö teha ära ühes keskkonnas. Keerulised probleemid on või-malik muuta lihtsateks lahen-dusteks!


ühe ruutkilomeetri kohta. Selle näitaja poolest oleme Euroopas väikseima raudteetihedusega rii-kide hulgas, öeldakse Transpor-di arengukavas 2006–2013.Vähe on neid kauba omanikke, ostjaid või müüjaid, kel oleks raudteeharu õues. Seega tuleb kaup esiteks autodega viia mõn-da lähemasse raudteejaama, laa-dida vagunisse, siis vedada ron-giga mõnda teise raudteejaama, laadida autodele ja vedada siis vajalikku sihtpunkti. Kui jätta kõr-vale hästi sissetöötatud ketis otse kaevandusest elektrijaama liikuvad põlevkivikogused, siis polegi olulist kohta riigisisestele kaubaron-

givedudele. Rongiga ei ole üldjuhul võimalik uksest ukseni vedada ning – nagu ka ka vee- ja õhutranspordi korral – viimaseks lüliks on ikkagi auto.Autotranspordiga pääseb sisuliselt ligi kõigile objektidele, seda ise-loomustab suur paindlikkus, võimalus vedada väga erinevas koguses ja erilaadilist kaupa. Vedude tellimine on mugav ja kiire, teenuse-pakkujaid palju.Lisaks reostusele on autotranspordi puhul olulisemaks puuduseks piiratud veovõime. Auto ei sobi väga suuremahuliste saadetiste pu-hul ja korraga ei saa vedada palju kaupa. Kindlasti tuleb arvestada piirangutega, mis on autodele ja -juhtidele eri riikides kehtestatud. Eestis on maanteevõrgu tihedus 1,3 km ühe ruutkilomeetri kohta, mida võib – vastupidiselt raudteede tihedusele – lugeda võrreldes teiste riikidega üsnagi kõrgeks näitajaks.Nii jääb tahes tahtmata transpordi puhul kõlama meie õhusaastaja, tänavate ja teede ummistaja, inimeste vigastaja ja tapja – auto. Pole parata, Eesti tingimustes on see kiireim, odavaim ja mugavaim kau-bavedaja. Kui jätta kõrvale ehituse ja osaliselt põllumajanduse veod, siis valdav osa kaupadest veetakse veoauto väiksema variandi kaubi-kuga. Ikka riiulist furgooni ja furgoonist riiulile. Kiiresti ja odavalt – ise laadin, ise roolin. Paremat lahendust praegu pole.

Statistikaameti teatel oli Eesti veondusettevõtete veosekäive mullu kokku 20,4 miljardit tonnkilomeetrit. Sellest veeti maanteel 10,6 miljardit ja raudteel 8,4 miljardit tonnkilomeetrit. Maanteel suu-renes veosekäive 2006. aastaga võrreldes viiendiku võrra, raudteel aga vähenes viiendiku võrra. Riigisisestel vedudel ulatus veosekäive 3,3 miljardi tonnkilomeetrini, sellest kolm neljandikku veeti maa-nteel. •

Tekst: Peep Talimaa

ui lennutada Hiinast Eestisse jalgrattaid või käterätikuid, siis jõuavad need küll ühe päevaga kohale, aga sellest pole midagi kasu, sest keegi

seda kaupa siin ostma ei hakkaks: õhutranspordi kõrge maksumus kaotaks Hiina kauba eeliseks oleva odavuse. Targem on sellist kaupa vedada me-ritsi või äärmisel juhul rongiga, kui ostjal on asjaga kiire. Rongiga jõuab kaup siia 2–3 nädalaga, laevaga 5–8 nädalaga.

Samas võib aga Hiinast või Jaapanist vabalt lennukiga vedada elektroo-nikatooteid, mille väärtus võrreldes kaaluga on küllaltki kõrge ning mil-le transpordikulu moodustab kauba enda maksumusest sageli vaid tühise osa. Kuna kaup ise on kallis, siis tuleks see just kiiresti tarbijani toimetada, et suured summad ei jääks liiga kauaks külmutatuks. Hong Kongi lennu-jaama kaudu veetakse aastas kolm miljonit tonni mitmesuguseid kaupu. Läänemere ääres pole kuigi palju niisuguseid meresadamaidki, kus kauba-

Tekst: Peep Talimaa

audteetransport on suhteliselt odav ja võimaldab vedada suu-res mahus kaupa pika vahemaa taha. Rusikareegeli järgi tasubki

raudteed autotranspordile eelistada, kui veo pikkus on vähemalt 500 kilomeetrit. Suuremateks kaubagruppideks raudteel on naftatooted, tahked kütused, ehitusmaterjalid, väetised ja puit.Tegu on hästi sissetöötanud transpordikanaliga, mis annab ka suure osa Eestit läbivast transiidist. Paraku on see suuresti suunaga Vene-maalt Eestisse ning seega paljuski idanaabri (majandus)poliitilistest otsustest sõltuv. Euroopa suunal muudab raudteeveo keerukamaks asjaolu, et Balti-maades on rööbaste vahe laiem kui enamikus Euroopa riikides (1520 mm versus 1435 mm). See toob kaasa vagunite telikute vahetuse või kauba ümberlaadimise piirijaamades, millega kaasneb täiendav aja-kulu, mis koos veokuluga muudab raudteeveod maanteevedudega võrreldes vähem konkurentsivõimeliseks. Tulevik võib siia muudatusi tuua, kui peaks teostuma Rail Baltica: normaalmõõdus rööpmelaiusega raudtee Tallinnast Berliini, millele peaks tööd andma ka Soomest meritsi Tallinna jõudvad kaubad. Põ-himõtteliselt on projekt heaks kiidetud, kuid siiski on küsimuse all,

kas kaupu ja reisjaid jätkuks piisavalt.Olulisel kohal on investeeringud infrastruktuuri, et suurendada raudtee ohutust ja läbilaskevõimet ning kiirenda nii reisi- kui kau-barongide liikumist. Samuti on plaanis Koidula piirijaama väljaehi-tamine.Paraku on Eestis raudteid vaid umbes 1000 km ehk veid üle 0,02 km

rong on tore, kuid autost pääsu pole asjatundjate hinnangul on transport üks saastavamaid valdkondi ning autotransport seejuures kõige saastavam. Seega on mõis-tetav, et euroopa liit püüab eelisarendada keskkonda säästvamaid laeva- ja raudtee-transporti. Sellele vaatamata maanteeveod ei vähene.

Autotranspordiga pääseb sisuliselt ligi kõigile objektidele, seda iseloomustab suur paindlikkus, võimalus vedada väga erinevas koguses ja erilaadilist kaupa

Olenemata kaubaveo kasvust jääb õhutransport ikkagi peamiselt reisijate veoks

Auto ei sobi väga suuremahuliste saa-detiste puhul - korraga ei saa vedada palju kaupa

Palke võib ka lennukiga vedada, aga…tundub uskumatu, aga eestist on lennukiga välja veetud koguni palke! mis parata, kui tarnetähtaeg on ukse ees ning trahv lepingu täitmata jätmise eest võib osutuda kopsaka-maks kui veokulu…

tavapäraseks ei saa aga sellist vedu küll pida-da, sest õhutranspordi suurima eelise – kii-ruse – “tasakaalustab” kahtlemata veo kõrge hind võrreldes teiste transpordiliikidega.

Meretransport vaatab konteinerite poole


käive oleks suurem.Õhutransporti kasutataksegi enamasti kiireloomuliste vedu-de puhul, kusjuures kaubad on valdavalt suhteliselt kallid, ker-ged ja väikesemahulised. Õhu-vedu annab ka vabaduse ja või-maluse kaupa väga kaugele läki-tada, näiteks kui laevad püüa-vad Aafrika vetes kala ning neile on vaja kiiresti varuosi.Lisaks kiirusele (veoaeg on sõl-tuvalt lähte- või sihtlennujaamast alates mõnest tunnist) ning sihtkohtade laiaulatuslikule paiknemisele on õhutranspordi eeliseks võimalus vedada erikaupu (temperatuuritundlik ja/või ohtlik kaup, väärissaadetised, elus-loomad, põrmud jne). Nii on lennukiga otstarbekas vedada lilli, mis või-

vad autoga või laevaga kohale toimetades rikneda. Samuti sobib see lähte- või sihtkohtade puhul, kuhu teiste transpordiva-henditega ligipääs on raskendatud või puudub. Hea näide on kaupade len-nuvedu Kihnu või Ruhnu, kui ilmastikuolud meresõitu ei võimalda. See on õieti üks väheseid valdkondi, kus Eesti-sisest õhutransporti kaupade veoks kasutatakse, üldiselt on selle osa marginaalne. Kaubaveoks sobilikke lennuvälju võib Eestis ühe käe sõrmedel üle lugeda. Seega tuleb kaup en-ne vedada sobivasse lennujaama ja pärast teisest lennujaamast sihtpunkti. Aga pikimad vahemaad ulatuvad Eestis 300–400 kilomeetrini, mille auto läbib mõne tunniga. Ajavõitu pole seega mingisugust, kuid õhuvedu on autoga võrreldes palju kallim.Õhutranspordi puuduseks on veel piirangud saadetise gabariitidele ja kaa-lule, samuti võib kauba käsitlemisaeg sõltuvalt lennujaamast ulatuda 2–8 tunnini. Tavapärane õhutransport pole kõige sobivam ka dokumentide ja

Tekst: Peep Talimaa

eisijateveos on eestlased tõepoolest Läänemerel juhtrolli haaranud ja pidevalt on kasvanud ka Eesti sadamate kaudu reisijate arv, mullu oli

neid kokku suurusjärgus seitse miljonit. Riigisisese reisjateveo (ja kauba-veo) põhiosa langeb regulaarsele praamiühendusele saartega.Meretranspordi suurim eelis on tema odavus, sobides hästi kaubale, mil-le puhul on maksimaalselt soodne veokulu kiirusest tähtsam. Samuti suurematele saadetistele, mis ei ole väga kallihinnalised. Üks suuremaid meritsi väljaveetavaid kaubagruppe on puit ja puidutooted, samuti eks-

porditakse palju koksi, mineraale, kemikaale jms. Sisse veetakse tarbe-kaupu, aga samuti puitu, naftatooteid, mineraale jm. Transiidist moo-dustavad peamise osa naftatooted, suur on ka kivisöe ja väetiste osa-kaal. Meretranspordi üheks plussiks on suhteliselt väiksemad keskkonnamõ-jud võrreldes teiste transpordiliikidega. Nii on merevedude arendamine olulisel kohal ka Euroopa Liidu transpordipoliitikas. Samal ajal tehakse pingutusi, et laevaliiklust veelgi ohtumaks muuta. Toogem näiteks ees-märgi, et Soome lahes sõidaksid vaid kahekordse põhjaga tankerid, mis vähendaks reostuse ohtu. Veetranspordi plussiks on veel siht- ja lähtekohtade lai geograafia ning laevade regulaarsed väljumised. Samuti saab laevaga välja saata korraga suure koguse kaupa ning on võimalus transportida ka erimõõdulisi ja/või väga raskeid saadetisi (masinad, seadmed, konstruktsioonid).Olulisimaks puuduseks on pikk veoaeg – meretransport ei sobi hästi kiireloomuliste kaupade veoks. Kogu maailmas liigutakse selles suunas, et vedada üha rohkem kaupa konteinerites. Spetsiaalseid konteinerveo-laevu saab kiiremini lastida ja lossida, vähendades seisuaega sadamas, mis on kallis.Konteinerites veetavate kaupade nomenklatuur suureneb pidevalt. Ka-

Konteinerites veetavate kaupade no-menklatuur suureneb pidevalt

Kaubaveoks sobilikke lennuvälju võib Eestis ühe käe sõrmedel üle lugeda

sutusel on ka spetsiaalsed kontei-nerid, näiteks paakkonteinerid ve-delate kaupade veoks või kahekor-ruselised konteinerid sõiduautode tarvis. Samuti on täiskonteinerve-dude kõrval kasutusel osakontei-nerveod, kui soovitakse vedada korraga vähem kaupa, mis ühtla-si hoiab kokku laopinda. Kui täis-konteineri puhul on ühes kontei-neris ühe kliendi saadetis, siis osa-konteinervedude puhul veetakse ühes konteineris mitme kliendi kaupa.Konteinervedude kasv on transpordi arengukava järgi eesmärgiks ka Eestis, kus selliste vedude osakaal on praegu umbes kolm protsenti. “Nafta ja naftasaaduste vedu läbi Eesti sadamate on viimase aasta jooksul oluliselt vähenenud ning millegagi peab seda ju asendama,” tõdeb Tal-linna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Jüri Laving. Tegelikult oli seda juba ette teada, et nõnda läheb. “Venemaa arendab jõudsalt oma sadamaid Läänemere piirkonnas – just eesmärgiga võimalikult palju kaupa oma sadamate kaudu teele saata,” selgitab Jüri Laving. Mullu kevadel pronkssõduri ümber toimunule järg-nenud Venemaa sammud Eesti (transpordi) suunal ehk ainult kiirenda-sid seda protsessi.Statistikaameti andmetel läbis meie sadamaid mullu kokku 44,7 mil-jonit tonni kaupa, sellest 32,8 miljonit moodustas transiit. Samas oli kauba üldkogus ligi viie miljoni tonni võrra väiksem kui 2006. aastal. Languse on põhjustanud just ida poolt tuleva transiitkauba väljaveo ligi 20-protsendiline vähenemine.Eesti-siseselt õigustab veetransport end seal, kuhu ei saa autoga vedada. Nii veetaksegi kaupu meritsi saartele – koos autoga, et oleks lihtsam ja et vältida ümberlaadimisi.Siseveetranspordiga on aga nõnda, et laevatatavaid jõgesid on meil amet-likult pisut üle 300 km ja (normaalsel) talvel külmuvad need kinni. Kau-bavedu saaks korraldada mõnel määral Emajõel ja Peipsi järvel, aga prae-gu pole seal midagi kuhugi vedada. Olukord võib pisut muutuda, kui kunagi elavneb elu-olu meie Peipsi läänerannikul. •

Palke võib ka lennukiga vedada, aga…

pisipakkide veoks, sel puhul soovitatakse kasutada kiirkullerfirmade tee-nuseid. Miinuseks on lennukite puhul üsna suur keskkonna saastamine: suur kütusekulu, heitgaasid, müra.Kaupa veetakse enamasti reisilennukite pagasiruumis, ent viimasel ajal on kasvanud spetsiaalsete kaubalendude ja -lennukite arv. Palju kasutavad neid näiteks kullerfirmad. Statistikaameti andmetel läbis Eesti lennujaamu 2007. a kokku 22 813 tonni veoseid. Sellest 1241 tonni moodustas post, mida truult just len-nukitega veetakse. Lõviosa õhu teel veetavast kaubamahust andsid mullu

Meretransport vaatab konteinerite poole

mahalaaditud veosed ehk import, mis ületas pealelaaditud veoste hulga 14 korda.Olenemata kaubaveo kasvust (võrreldes 2003. a on see kasvanud üle nelja korra) jääb õhutransport ikkagi peamiselt reisijate veoks. Viimane on ko-sunud Eestis samuti jõudsalt – mullu oli sõitjaid kokku üle 1,75 miljoni, neist üle 46 000 siseriiklikel lendudel.Eesti õhutranspordi üheks arengusuunaks on rahvusvaheliste lendude kasv teisteski lennujaamades peale Tallinna. Küllap koos reisijate arvu kasvuga suureneb siis mõnevõrra sealtkaudu ka kaubavedu. •

eesti asend teeb meist mereriigi – koos või-malusega kasutada ja arendada meretrans-porti, mida palju riike maailmas endale luba-da ei saa. transpordi arengukavas 2006–2013 tõdetakse samas, et eesti laevu iseloomustab kõrge keskmine vanus ning laevade arv on viimastel aastatel näidanud pidevalt vähene-mise tendentsi. märgatav kvalitatiivne areng, uute laevade soetamine ja liinide avamine on toimunud ainult reisilaevanduses.


Logistikaettevõte = kaasaegne laoteenus“ettevõttel, kes soovib rohkem pühenduda põhitegevusele, on kahtlemata kasulik osta logistikateenused sisse”, kinnitab logistika pluss oÜ juhataja toomas orutar.

Tekst: Mai Vöörmann

a toob näite sellest, kuidas mõni aeg tagasi olid ette-

võtetel ka oma koristajabrigaa-did või terved IT-meeskonnad, nüüd ostetakse need teenused põhiliselt sisse. Selline trend avaldub ka logistikateenustes. „Laopidamine tähendab vas-tava tehnika ja tehnoloogia soetamist, haldamist, perso-nalikulusid, ka kulusid kau-ba valvamisele jms,” selgi-tab Orutar. „Milleks ise kõi-gega tegeleda, kui võib selle üle anda professionaalidele?” Logistikaettevõtte teenuste ka-sutamine tähendab piltlikult öeldes seda, et ettevõte võtab endale vastutuse kauba eest ko-he, kui see uksest sisse tuuak-se ja laosüsteemidesse sisesta-takse.

Orutar soovitab enne, kui ot-sustada, kuidas laomajandus lahendada, vastata järgnevatele küsimustele:

Kas lao omamine aitab too- �teid kasumlikumalt müüa või käivet ja kasumit kasvatada?Kas oma laohoone muudab �ettevõtte tegevuse paindliku-maks?Kas ettevõte teab, kuid suurt �ladu vajatakse 2-5 aasta pä-rast?Kas kinnisvara arendamine ja �haldamine on ettevõtet stra-teegiline põhitegevus?Kas piisab raha lao ehitami- �seks/ostmiseks?Kas laoehitusse investeeri- �tava kapitali tootlus ületab ettevõtte keskmise kapitali-tootluse?

Logistika Pluss OÜ juhataja on

veendunud, et pärast neile küsi-mustele vastamist otsustab suur osa ettevõtetest kasutada logis-tikaettevõtte teenust.Lisaks keskendumisele põhite-gevusele, on sellise valiku eelis-teks vabanemine kõikidest kau-ba ladustamisega seonduvatest küsimustest ja probleemidest,

ladustamisega seonduvate pü-sikulude asendumine muutuv-kuludega, mille tulemusena on suurem kasumlikkus, väikse-mad kapitalimahutused, tulude kasv tänu toodete paremale kät-tesaadavusele ja paremale klien-diteenindusele, väiksemad tege-vuskulud (jaotus-, veo-, perso-nali- jt kulud), põhi- ja käibe-kapitali vähenemine. Küsimusele, kas Eestis on piisavalt laoteenuseid pak-

kuvaid ettevõtteid, vas-tab Orutar: „On ja ei ole.” Turule on küll tulnud palju uusi tegijaid, sest vajadus logistika-teenuste järele kasvab pidevalt, kuid teenindustase on jaotunud ebaühtlaselt. Osa on jäänud tee-nustekvaliteedilt kolme-viie aas-ta tagusesse aega, teised on end

arendanud ning suudavad olla paindlikud ja kliendikesksed. Need mõisted haaravad endasse ka kõrgeltarenenud IT-süstee-mide kasutamist ning komp-leksteenuste pakkumist, et kliendil oleks täielik ülevaade oma kaupade liikumisest ning ta saaks võimalikult palju tee-nuseid ühest kohast. „Tava-lao teenus (kaupade vastuvõt-mist, ladustamist, hoiustamist, komplekteerimist); lisaväärtus-teenust (siltide ja maksumärki-

Laopidamine tähendab vastava teh-nika ja tehnoloogia soetamist, hal-damist, personalikulusid, ka kulusid kauba valvamisele jms

de kleepimist, promopakendite tegemist jne); jaotusveoteenus (trantsport sihtkohta, üle ees-ti 24h jooksul), tolliagendi- ja tollilaoteenus ning aktsiisilao-teenus,” selgitab Toomas Oru-

tar enda juhitava ettevõtte varal kompleksteenuse mõistet.

Üks on kindel: nende tingi-muste täitmiseta läheb kon-kurentsis püsimine raskeks. •

Ega siis saiapätsi paberist etiketti saa laopõrandale panna

Moodsa lao vajalikud „pisiasjad” kaasaegne ladu ei ole vaid suur kõrgete riiu-litega ruum, vaid pisiasjadeni läbi mõeldud ja ratsionaalselt funktsioneeriv logistikakes-kus.


elleks, et teada, kus üks või teine kaup asub ning kauba-

saadetisi kergemini komplektee-rida, on kaupadel oma „aadress”, st riiulid on markeeritud, selgi-tab selliseid kleepse maaletoova

AS Exxi tegevjuht Kuido Lepik. „Soomes Ikeas on poes väljas näidised, millel on kirjas, kus see diivan või tool laos asub – näiteks hall nr 3, kolmas riiuli-vahe, alt teine riiul,” toob Lepik puust ja punaseks stiilis näite. Et aga „aadress” ainult siin ja praegu nähtav ei oleks, vaid kestaks ka kuude ja aastate pärast, soovitab Lepik kasu-tada vastupidavaid etikette.

vastupidavad etiketidMittekuluvad kleepsud võeti

esimesena kasutusele elekt-roonikatööstuses (neid kasu-tatakse ka mobiiltelefonides), praeguseks on need levinud ka teistesse valdkondades-se, sh logistikaettevõtetesse. „Ega siis saiapätsi paberist eti-ketti saa laopõrandale pan-

na,” toob Lepik lihtsa näite. Maailmas kasutatakse laialt Bra-dy kaubamärki (USA) kandvaid etikette, kusjuures tootja annab ka soovitusi, kui suurt tähekõr-gust mingil lugemiskaugusel kasutada. Kuid kaasaegsetes ladudes kasutatakse vastavalt vajadusele ka teistsuguseid eti-kette, näiteks magnetitega mar-keeringud (just nagu õpetaks last lugema või arvutama), aga ka kaasaegsete tahvlite sarnaseid – kirjuta andmed peale ja kui vajadus kaob, kustuta jälle ära.

Selliseid etikette kasutatakse Eestis veel harva. Aga võiks ja küllap ka hakatakse kasutama, on Kuido Lepik kindel.

efektiivsed termosiirdeprinteridEhkki põhiosas markeerib kauba tootja, võib ka laos ette tulla sel-list vajadust. Kaasaegsete etiket-tide printimiseks soovitab Kuido Lepik kasutada termosiirdeprin-terit, kus spetsiaalse tehnoloo-giaga trükitakse hästi loetavaid ja samas vastupidavaid etikette. Termosiirde tehnoloogia kasutab polüesterkilet, millele on kantud kuiv termosiirde tint, tuntud ka nimede tahmalint või tahmarull (üldjuhul tarnitakse rullis). Tint kantakse etiketile täpse tempera-tuuri ja surve koosmõjul. Tindi kuivamisel imendub see etike-ti materjali pealmisesse pinda, mistõttu on selliselt trükitud eti-ketid väga vastupidavad. Lisaks sellele on kujutis selge. Printeri plussideks on: suur trükikii-rus, erinevate resolutsioonidega printerite olemasolu, mille seas on ka neid, mis töötavad vä-ga rasketes tööstustingimustes. Selliste printerite omamine lisab logistikaettevõttele paindlikku-se – vajalike etikettide tellimine võib lihtsalt võtta aega ja anda konkurentidele eelise. Paari asja

tasuks siiski silmas pidada: esi-teks, kujutis saab olla vaid seda värvi, missugune on tahmalint; teiseks, väga oluline on etiketi-materjali ja tahmalindi sobivus.

ladu kui tänavKaasaegne hiiglasuur ja kõrgete riiulitega ladu sarnaneb tänavate võrgustikuga, kus peavad kehtima

oma liikluseeskirjad, et inimestel ja laomasinatel oleks ohutu liiku-da. Asfaldimarkeerija EasyLine on vajalik masin logistikaettevõt-tele. Seda toodetakse Inglismaal ning masinaid on kahte tüüpi. Üks neist on reguleeritav ja teeb 5-7,5 sentimeetri laiuseid jooni, teise masina joonelaius on 10 cm. Ühest värvituubist saab ca

100 meetrit viie sentimeet-ri laiust joont, kusjuures tuu-bi vahetamine käib lihtsalt. „Masina opereerimine on lihtne ja sellega tuleb toime tavaline inimene,” rõhutab Lepik. „Ja sellega saab markeerida lisaks laoruumile näiteks ka õues kau-ba peale- ja mahalaadimise ala.” Seega vajalikud (pisi)asjad kõik!

toomas orutar


Laotehnika konkreetsed valikud tule-nevad ettevõtte vajadustest

Efektiivse lao toimimise aluseestis on nii ettevõtteid, kes on ise endale laod ehitanud, aga ka neid, kes kasutavad logistikaettevõtte teenuseid ning rendivad pindu.


adusid ehitava AS PAG esime-he Peep Aguraiuja sõnul sõltub

ühe või teise variandi eelistamine kokkuvõttes ettevõtte äriplaanist. Seega küsimusele, kas ehitada la-du või mitte, ei ole ühte ja õiget vastust. Nagu ei ole ka reeglit, et just suured ja stabiilsed ettevõtted eelistavad endale ladusid ehitada või osta - on nii neid kui teisi. Laopindade puhul mängivad rolli mitmed tegurid. Nimeta-gem: asukoht, multifunktsio-naalsus, kvaliteet, ökonoomsus, ekspluatatsioonikulud. Need nõuded lehtivad ühtviisi nii lao ehitamise kui laopinna rentimi-se kohta. Nagu seegi, et silmas tuleb pidada ladude laienemis-võimalusi. Selleks, et mõne aas-ta pärastseoses tootmise ede-nemise ja klientide arvu kasvu-ga ei tule ruumikitsikust tun-

da. Seega kehtib ka laopindade kohta reegel, et otstarbekam on vaadata tänasest päevast kauge-male ning investeerida töökesk-konda, mis tagab arenemisvõi-maluse ka pikemas perspektiivis.

Kui aga juba otsustatakse ise la-du ehitada, siis tuleb kõigepealt selgeks teha, kui palju peab ladu kaupa mahutama, millist kau-pa sinna ladustatakse ja milline peaks olema laosisene logistika. Kaaseagsete laopindade ehitu-sel omab suurt tähtsust täpsus – ühelt poolt tagab see kaupa-de kvaliteetse logistika, teiselt poolt aga väldib liigseid kulutu-

si. Euroopa juhtivamaid metall-konstruktsioonide tootjaid Astor suudab toota sellised raamhal-le, mis võimaldavad rajada lao-hooneid kuni kahesentimeetri-lise täpsusega ümber riiulite ja tehnoloogiliste liinide. See ta-gab minimaalse ruumi, mida tu-leb hooldada, valgustada ja kütta. Kaasaegne ladu pole ammu enam hulk riiuleid, mille vahel toime-tab tubli laomees, vaid keerukas

süsteem, mille edukaks toimimi-seks vajatakse tänapäevast laoteh-nikat ja kvalifitseeritud laotööta-jaid. AS Mecro laotehnika divis-joni direktori Jaan Viita sõ-nul on ladu ettevõtte üks oluli-si pindu, mis võimaldab muu-ta firma töö oluliselt efektiivse-maks, aga ka ebaefektiivsemaks.

„Kõik hakkab lao planeerimi-sest,” kinnitab Viita. „Just siis tuleb läbi mõelda millist kau-pa ja kui suurtes kogustes tu-leb ladustada – sellest sõltub millist laotehnikat ja ladustus-süsteeme hakatakse kasutama.” Kui kõike korralikult lä-bi ei mõelda, võib juhtuda, et 10-20% laopinnast ei saa efek-tiivselt kasutada. See aga tä-hendab mõttetult kulutatud ra-ha, mida hilisem ekspluatat-sioonikulu veelgi suurendab. Hästi toimivas laos on arvesta-tud laotöö erinevaid aspekte: kaubarühmade pöörlemiskii-rus, kaupade aluste/kauba kaalu ja mõõtmeid, kaupade hooajali-sust, väljastavate/sisestavate rida-de arvu, tööjõuvajadust erinevate tehniliste lahenduste puhul jne. Kaasaja laos kasutatakse auto-maatseid (kas täis- või poolau-tomaatseid) lahendusi, mille ee-liseks on laopindade efektiiv-sem kasutamine, väiksemad töö-jõukulud, väiksem arv komp-lekteerimis- ja lähetusvigu jne. Laopinda aitavad paremini ka-sutada tõstukid, mis vajavad se-nisest tunduvalt kitsamaid aluse-riiuli vahesid. Kui vastukaalu tõs-tukid vajavad 3,3-4,5 m vahet, siis virnastajad tulevad reeglina toime 2,8-3,1-meetrises vahes ja spetsiaalsete kitsaste vahede tõs-

tukid suudavad töötada juba 1,5 meetrises riiulivahes.

Olenevalt ladustatavate kaupa-de iseloomust on väga erinevaid lahendusi, alates tavalistest sü-valaadimisriiulitest (Drive- In) ja rullikutel töötavatest “Push-back” riiulitest, kuni erinevate laoautomaatide ja täisautomaat-sete ladustus- ja noppesüsteemi-deni välja. Automaatsed süstee-mid võimaldavad lisaks olulise-le ruumi säästmisele suurendada

oluliselt ladustamis- ja noppekii-rust vähendades tööjõu vajadust enamasti rohkem kui kolmandi-ku võrra. Arvestades ehitushindu ja tööjõukulusid on paljude au-tomaatsete lahenduste tasuvus-aeg 1,5-4 aastat. Laotehnika konkreetsed valikud tulenevad aga siiski ettevõtte va-jadustest. Nende läbimõtlemi-sest sõltub, millist ladu ja milliste süsteemidega on ettevõttele aren-guks vaja. •

Läbimõeldud MarkEEriMiSLahEnduSEGa võidad ajaS ja rahaS

Tel 673 7747 www.exxi.ee

HOID!

www.stokker.com

aja kokkuhoid - ruumi kokkuhoid - tööjõukulude kokkuhoid - ekspluatatsioonikulude kokkuhoid -

ladustus- ja lähetusvigade kokkuhoid

tõstukid, laoriiulid, lao-automaadid, rullteed,pool- ja täisautomaatsed ladustussüsteemid

toomas orutar


Väga tõhus vahend distsipliini hoidmisel on videovalvesüsteem

Ohud „seestpoolt” on paraku valda-valt seotud ettevõtte enda töötajatega

Laotöötajate õiged töörõivadtöö kiidab tegijat ja tegija kiidab rõivast, mis tal töötades seljas on. See on töövahend ja peab parimal võimalikul viisil aitama inime-sel teha oma igapäevast tööd. teadlaste, di-sainerite ja kanga tootjatega koostööd tehes on tööriiete tööstus võimsalt arenenud. iga töö vajab oma kuube; oma kangast, oma lõi-get, oma taskut, oma disaini.

Tööriiete juures on tähtis iga pi-semgi detail. Pliiatsile on oma koht, telefonile mugav tasku, kaasaskantavad tööriistad istuvad käepäraselt taskutes või aasades. Töötaja esindab oma tööandjat - nii tööga, käitumisega, olemu-sega kui ka väljanägemisega. Vii-mase puhul on kõige olulisem, et riietus oleks mugav, turvaline ja kena - seda kandes unustad, et see üldse seljas on.Laotöötaja peab viibima nii väl-jas kui sees, nii vihma kui pakase-ga, kuuma päikese või kõleda sü-gistuulega. Ta peab turnima riiu-lite vahel ja riiulite peal, tõmbe-tuules või tõmbetuuleta. Ta peab arvutis andmeid sisestama ja mo-biiliga korraldusi tegema, ta peab ühel hetkel tõstuki roolis olema ja teisel hetkel kontoris saatelehti kirjutama. Milline on see riietus, mis kait-seb teda tuule eest, ei lase märjaks saada, ei aja higistama ja laseb vabalt ning kergelt redelit möö-da üles ja alla ronida? Samal ajal peab seda olema lihtne hooldada ning vajadusel peab see vastu pi-dama ka karmides tingimustes. Image Wear on üks juhtivatest

töörõiva tootjatest. 1959. aas-tal alguse saanud perefirmast on tänaseks välja kasvanud 5000 erinevat tooteartiklit valmistav kontsern. Kaasaegse tekstiili- ja õmblustehnoloogia ning soliidse kogemustepagasiga Image Wear on laotöötajatele välja töötanud vastupidavast õhkuläbilaskvast materjalist funktsionaalsete de-tailidega jakid ja püksid. Tooteid on erinevaid värve, alates hallist lõpetades veinipunasega - igale maitsele leidub kindlasti mida-gi. Jakkidel on rinnataskud üks tõmblukuga ja teine takjakinnise-ga, lisaks põuetasku saatelehtede jms. tarvis. Alumistel taskutel on samuti tõmblukud, et tööriistad sealt välja ei pudeneks. Jaki man-setid ja alläär on trukkidega kin-nitatavad, küünarnukkide kohal on liikumisruumi andvad voldid. Pükstel on vöökohal kummipael, taga on klapiga ja trukk-kinnise-ga tasku, värvli küljes võtme tar-vis aas. Jaki ja pükste kõrval võib valida ka vesti ja kombinesooni ning jope. Viimane on vee- ja tuulekindlast materjalist. Kaelu-sel on seespool taga kukalt soo-jendav kootud detail, mis mõel-

dud kaela kaitseks tuule ja külma eest. Teadagi, kuidas kaelalihased kergesti külmetuvad. Piisab paa-rist minutist higise nahaga tuule käes seismisest. Vestid, kombine-soonid ja poolkombinesoonid on kõik taskutega ja erinevate variat-sioonidega valmistatud nii mees-tele kui naistele. Töötajale jääb vaid valiku vaev, juhul muidugi, kui ettevõttel on tarkust ja või-malust oma tööliste tervise ja hea enesetunde tagamiseks tööriideid soetada. Pükste pikkus on tehtud kasvule 173-179 cm ning alla äär-de jäetakse vööpükstele ca 4 cm varu, et saaks pikkust vajadusel reguleerida. Poolkombinesooni-del saab õla pealt õmblust lahti lastes pikkust juurde ca 4 cm.Kõigile tööriietele on võimalik saada individuaalseid nime-, lo-go- jm tähiseid kas tikandina või pealetrükina. Korraliku ja väga hea tööriietu-se juurde kuuluvad ka aksessuaa-rid: nahkkindad, kootud müts ja sokid. Mütsi välimine osa on vil-la ja akrüüli segust, vooder puu-villast. Coolmax`i spordisokid sisaldavad unikaalset nelja kana-liga polüesterkiudu, mis kaitseb jalga ülekuumenemise eest ja ee-maldab nahalt niiskuse. Sokid on õmblusteta, need ei hõõru, ja tal-lad on anatoomiliselt vormitud. Lisaks tööriietusele mängivad olulist rolli korralikud jalanõud, mis aitavad ära hoida selja- ja ja-lavaevusi. Õigesti valitud tööja-latsid on kerged, elastsed, tasa-kaalus, ergonoomiliselt toesta-tud, vastupidavad ning lasevad jalal hingata. Image Wear pakub Jalase tööjalatseid. Näiteks lattu

sobivad hästi õhurikkad muga-valt reguleeritava takjakinnisega Monza Geox C turvasandaalid, millel on soojust reguleeriv täis-mõõdus C2-lööke amortiseeriv sisetald.Töörõivas on töövahend. Prakti-line, töötingimusi arvestav ja töö iseloomule orienteeritud riietus annab töötajale tiivad. Tal on mu-gav, turvaline ja kerge. Hea töö-riietuse võib unustada, kui see on seljas. Hea tööriietus peab pari-mal võimalikul viisil aitama teha inimesel oma igapäevast tööd.

Rohkem infot ja pilte leiate ko-dulehelt www.imagewear.eu

Töörõivakauplus Kadaka tee 46a 12915 Tallinn Tel/fax 666 49 41 [email protected] Töörõivakauplus Paldiski mnt. 13 10137 Tallinn Tel/fax 660 43 36 [email protected] Töörõivakauplus Aardla 23 50110 Tartu Tel 736 21 85 Fax 736 24 51 [email protected] Töörõivakauplus Lille 3 41536 Jõhvi Tel/fax 354 44 96 [email protected]

kuidas kaitsta oma kallimat vara – kaupa? turvalisuse tagamiseks on üheseid soovitusi raske anda, kuna iga ettevõtte töökorraldus on erinev.

„Turvalisuse tagamiseks võib ka-sutada mehitatud valveteenust, elektroonilist valvesüsteemi või mõlemaid koos ja kombinee-ritult”, selgitab turvaspetsialist Kaido Rätsep. „Elektroonilisteks turvasüsteemideks on valvesüs-teemid, tulehäiresüsteemid, au-tomaatsed kustutussüsteemid,

läbipääsusüsteemid ja videoval-vesüsteemid. Esmalt tuleb mää-ratleda, millised on põhilised ohuallikad, mille eest vara kaits-ta tuleb.” Kaido Rätsep osutab, et ohtu-deks väljastpoolt on „kutsumata külalised“ nii tööajal kui ka pea-le seda. Päevasel ajal saab piira-

ettevõttele. Suurte ja keerukama-te objektide puhul on siiski soo-vitav lisaks tehnikale kasutada ka turvamehe abi, kes baseerub ko-hapeal, tunneb hooneid ja olusid ning on võimeline reageerima häi-rele loetud sekundite jooksul. Ohud „seestpoolt” on paraku val-davalt seotud ettevõtte enda töö-tajatega. Esineb otsest vargust ja ettevalmistust öiseks ajaks, kus näiteks kaupa ei viida territooriu-milt ära päeval, vaid smuugelda-takse see õhtul valvesse minevast tsoonist välja ning tullakse siis öö-pimeduses kaubale järele.Siin saab samuti kasutada nii tur-

vameeskonna kui tehnika abi. Turvatöötaja ülesandeks on sel ju-hul teostada väljuvate inimeste / autode kontrolli ja vajadusel ring-käike territooriumil - ennetamaks

ta võõraste sissepääsu keelatud tsooni turvakontrolli abil (raken-datakse enamjaolt suuremate et-tevõtete ja territooriumide pu-hul) või siis tehnikat appi võttes. Sel puhul luuakse läbipääsusüs-

teemid, mis hoiavad uksed lukus ja tagavad läbipääsu ainult selleks

õigust omavatele isikutele. Ajal, mil firma tööpäev on lõp-penud ja töötajad lahkunud, on hädavajalik elektrooniline valve-süsteem, mis erinevaid andureid ja süsteeme kombineerides avas-

tab territooriumil / hoones viibi-jad ja annab sellest teada turva-

ettevalmistusi suuremateks var-gusteks. Tehniliselt saab liikumise kontrol-limiseks kasutada läbipääsusüstee-me, mis fikseerivad kõik kontrol-litavate uste läbimised. Vajadusel saab piirata inimeste ringi, kellel on sissepääsuõigus teatud ruu-midesse. Samuti on võimalik lä-bipääsusüsteemi baasil korralda-da tööajaarvestust, mis teeb liht-samaks ka töötajate kohaloleku-kontrolli- ja palgaarvestuse. Väga tõhus vahend distsipliini hoidmisel on videovalvesüsteem. Kaido Rätsepa sõnul omavad tä-napäevased digitaalsed salvestus-

seadmed laialdasi võimalusi, näi-teks reaalajas piltide jälgimist ja salvestatud materjali läbivaatamist üle interneti mistahes kohast. Sal-vestatud materjal aitab kiire taas-


Majandustarkvara kasutamine vabastab ettevõtte sisemisi ressursseColumbus it – usaldatav partner Columbus IT on rahvusvaheline tehnoloogiaalast konsultatsiooni pakkuv ettevõte, kes on spetsiali-seerunud igapäevatöö efektiivsust tõstvate süsteemide rakendamise-le. Alustarkvaradena kasutatakse Microsofti majandus- ja ärianalüü-si tarkvarasid. Columbus IT meeskonnal on põh-jalikud teadmised logistikas kasuta-tavatest lahendustest.

Microsoft Dynamics NAV on kogu ettevõtte infosüsteemi hõlmav ma-jandustarkvara, mis ühendab kahte tänapäeval olulist omadust – see on paindlik ja kiirelt juurutatav. Võib alustada väikese alginvesteeringuga ja ettevõtte vajaduste kasvades süs-teemi laiendada – lisada valdkondi, kasutajaid, tehnoloogiaid jms.

logistikalahendus tõstab ettevõtte efektiivsust Logistika on info kaupade liikumi-sest ettevõtte sees ja väljas.

Info puudusest või vigasest infost tulenevad mitmed probleemid,

näiteks: tarneviivitused � – kaup jõuab kliendini lubatust hiljem, klient on pahanevale kaup või kogus � – klient saab vale kauba või saab vale ko-guse kaupa, klient on pahanesuur laovaru, väike käibekii- �rus - laos seisavad või tellitakse kaubad, mis ei müü, samas on vajalikku kaupa puudu. Raha on laovarudes kinni.

Üks võimalus info paremaks käitle-miseks on majandustarkvara alusel logistikalahenduse juurutamine. Logistikalahendus kiirendab info liikumist ja vähendab vigade tekki-mise võimalusi. See omakorda või-

maldab kiiremat saabuvate ja väl-juvate kaupade protsessimist, op-timaalsemat ladustamist, kaupade kiiremat leidmist, komplekteeri-mist, pakkimist ja väljastamist. Tel-

limuste kiirema ja täpsema täitmi-sega kasvab käibekiirus ja kliendi-rahulolu, varude mahu vähenemi-sega vabaneb seisev raha.

kasutajasõbralikud lahendusedColumbus IT konsultandi Kalle Uuemäe sõnul on Microsoft Dy-namics NAV puhul tegemist nö. le-goga, kus valdkondade „klotsid” on kokku pandud üle maailma kasu-tatava parima praktika alusel. Tark-vara on paindlik, seda saab ettevõt-te kasvades ja vajaduste muutudes kohandada.Columbus IT poolt lisandub vald-konnateadmine ja selle rakenda-mise kogemus Eestis ja Columb-us Grupis - kokku 27 maal. Sama

valdkonna lahendustes on palju sarnaseid komponente, mille kasu-tamine võimaldab kiirendada juu-rutusprotsessi. Samas on kõik la-hendused kliendikesksed ja lõpp-

tulemusena erinevad, et toetada iga kliendi eripära ja konkurentsieelist.

Uuemäe kinnitab, et logistikala-hendused võimaldavad ettevõtte sisemisi ressursse efektiivsemalt ka-sutada. Protsesside automatiseeri-mine, lisaperifeeria ja elektroonili-se andmevahetuse kasutamine tee-vad võimalikuks kaupade kiire ja koordineeritud liikumise.

Uuemäe sõnul on iga lahendu-se loomine alati koostöö. Klient koostab lahenduse loomiseks en-da sisemise projektimeeskon-na, kes omab ülevaadet ettevõtte protsessidest ja õigust vajadusel neid protsesse muuta.

Dynamics NAV kasutamine on lihtne - kasutajaliides sarnaneb Microsofti Office-i toodetega ja ühildub Microsoft Outlooki ning teiste Office’i programmidega.

Uuemäe: “Tarkvara juurutamine iseenesest ei muuda midagi, see tuleb panna ettevõtte äriprotses-si toetama. Columbus IT poolt pakutavad lahendused toetavad

Tarkvara on paindlik, seda saab ette-võtte kasvades ja vajaduste muutudes kohandada

klientide vajadusi ja eripära, mil-lega konkurentsieeliseid hoitak-se. Ka väiksem firma võib hallata suuri kaubamahte ja laia tooteva-likut, kui kogu infoahel automa-

tiseerida.Samas sõltub lahenduse efektiiv-sus väga palju ettevõtte tahtmisest antud lahendust korrektselt kasu-tada.” •

www: www.eshipper.ee | e-mail: [email protected] | tel: (+372) 50 19 559

Iga ettevõtja püüab kulud võimalikult madalal ja tulud kõrgel hoida. Transpordivaldkonnas on selleks suurepärane võimalus kasutades eshipper keskkonda.

Igasuguse kauba- ja reisijateveo puhul toimub pal-ju infovahetust telefoni, faksi või e-maili teel, mis on aga aeganõudev, lisaks võib osa infot kaduma minna. Eshipper on internetikeskkond, mis aitab vedusid paremini planeerida ja korraldada. Portaal viib kokku tellija ja vedaja, kogu info on haldami-seks reaalajas ühes kohas ja igasugune topeltsises-tuste tegemine veo jälgimiseks jääb olemata. Sa-muti saab kasutada eshipper’it töökeskkonnana, lihtsustamaks infovahetust olemasolevate partne-ritega. Süsteemis olev register sisaldab kõiki kesk-konnas registreeritud vedajad ning nende teenin-dustaset.

“Internetipõhine infosüsteem võimaldab juurde-pääsu sõltumata asukohast, kogu infot on mugav jälgida ja hallata,“ tutvustab eshipperi projektijuht Martin Arula.Veotellija saab spetsiaalse mooduli kaudu esitada hinnapäringuid ja tellimusi kauba-veo, bussivedude, puistelasti ja vedellasti vedava-

tele ettevõtetele ning hiljem saada reaalajas infot tellimuse täitmise kohta. ”Lisaks on hiljem või-malik teha kõigest väljavõtteid ja raporteid, mis annab selge ülevaate, kui palju, kuhu ja millise aja jooksul tellimused on täidetud,“ räägib Arula teenuse sisust.

Eshipper infosüsteemi kasutamise teeb kasutaja-sõbralikuks ka asjaolu, et see võimaldab paberi-vaba asjaajamist – kõik kinnitused jms toimuvad süsteemisiseselt. Lisaks kulude kokkuhoid side-teenuste pealt, samuti tööjõu efektiivsem kasu-tamine – iga ettevõte ei pea eraldi oma süsteemi leiutama. Ka spetsiaalsete programmide puhul on klient sunnitud uuendusi installeerima ja selle eest lisatasu maksma. “Eshipperil on kindel kuutasu, mis sisaldab kogu teenust, uuendusi jms,“ räägib süsteemi üks looja. Ka autojuhi elu läheb kerge-maks, sest neil on spetsiaalsed pihuarvutid, kust kogu info reaalajas kõigi osapoolteni jõuab.

Tänuväärt lahendus on ka hindamissüsteem ja must nimekiri, kus tellijad saavad veoteenuse kva-liteedile hiljem oma hinnangu anda, see aitab väl-tida kehva tasemega vedajaid.

Eshipper - ainulaadne keskkond logistika paremaks korraldamisekskuidas kaitsta oma kallimat vara – kaupa?

esituse korral teostada tööprotses-si analüüsi. Kauba teekonna jääd-vustamine autoni aitab klientide reklamatsioonide korral olukor-di taastada ja tõendada. Jääd-vustatakse kõikvõimalikud intsi-dendid hoones ja territooriumil. Samuti fikseeritakse inimesed ja

sõidukid, mis sisenevad või väl-juvad ettevõttest. Videosalvestiste arhiivid ulatu-vad kuu ja pikemagi aja taha, nii saab taastada ka olukordi, mis on aset leidnud juba mõne aja eest. Samas annavad nähtavad video-kaamerad ka ennetavat efekti.

Toodud näited ei hõlma kindlas-ti kõiki võimalusi oma vara kait-seks. Turvakonseptsiooni koos-tamisel ja hilisemal täiustamisel on soovitav pöörduda spetsialisti poole ja koos leida optimaalsei-mad lahendused oma vara kait-seks. •


See, mis sõiduautotööstuses täna su-perlisa, on veoautotööstuses tavaline

Rendifirmadel on tänapäevane ja kõi-gile nõuetele vastav masinapark, mis annab rentijale transporditurul konku-rentsieelise

rendihaagis – mõistlik valik haagiste rentimine on efektiivne lahendus, mis sobib praktiliselt kõigile transpordiga te-gelevatele ettevõtetele.

Universaalsete poolhaagiste rentijateks on erinevad kliendi-grupid: logistika- ja transpor-difirmad, väikeettevõtjad. Haa-gised leiavad kasutust ka näiteks kolimiste puhul vaheladudena, samuti ajutiste külmladudena.Haagiseid rentiva firma tegev-juht Peep Nork selgitab, miks

rentimine on soodsam ja muga-vam kui haagise ost:

Rentimine pakub suuremat paindlikkust kui ostmine, ju-hul kui peaks muutuma vedude spetsiifika või vedude sihtriigid. Firma, kes täna teostab vedusid Euroopasse, võib kliendi vahe-tudes vajada masinaparki, mille-

ga teenindada näiteks Venemaad - rendifirmad pakuvad sel puhul haagise vahetamise võimalust.Rendifirmadel on tänapäevane ja kõigile nõuetele vastav ma-sinapark, mis annab rentijale transporditurul konkurentsiee-lise. Rentimise puhul ei ole ettevõt-

tel haagisega seoses muid kulu-sid kui renditasu, mistõttu on hõlbus rahavoogusid juhtida.Rendihaagised on varustatud kõikide vajalike dokumentide ja kindlustustega. Võimalike ava-riide puhul lahendab kindlus-tusküsimused rendifirma. Rendifirma hoolitseb kõikide hoolduste ning loomuliku ku-

lumisega seotud remonditööde eest.Haagise saab rendifirmale ta-gastada, kui haagist vedav au-to läheb remonti, juht haigestub vms. Ostetud haagis seisaks sel juhul kasutuseta, kuid liisingut ja kindlustust tuleb sellegipoo-lest maksta.

„Rentimise puhul ei pea firma kulutama vahendeid haagiste väljaostmiseks. Kuna rendimak-se püsib kuude lõikes muutuma-tuna, ei pea rentija muretsema ka ootamatute remondikulude pärast. Uudisena võib mainida, et kui seni oli transpordiga te-gelevatel firmadel võimalik ren-tida ainult haagiseid, siis nüüd pakume ka sadulveokite rendi-teenust.”, lisab Peep Nork.

haagis vastavalt vajaduseleErinevate kaupade vedamiseks on erinevad haagisetüübid. Olu-line on kauba kaal ja mõõtmed – haagiste rendiga tegelevad fir-mad oskavad soovitada sobiva. Euroopas kasutatakse enim fir-made Krone ja Schmitz haagi-seid. Renditakse konteiner-, külmu-

tus-, kardinatega – ja TIR haa-giseid, laialdast kasutust leiavad ka platvormhaagised, millega on võimalik vedada ülekabariidilist kaupa. Oluline on haagise omakaal – mida väiksem see on, seda roh-kem saab kaupa peale laadida ning seda rentaablim on trans-pordifirma töö. Otsustavaks pa-rameetriks on ka haagise sise-kõrgus. Haagise rentimisel on vajalik arvestada sihtkohamaa nõudmisi.

Renditingimused Rendifirmade kogemus näitab, et haagiseid renditakse paarist päevast kuni mitme aastani. Pi-kemaajalised lepingud on loo-mulikult rentijale soodsamad. Optimaalne rendiaeg on umbes aasta, rendihind sõltub haagise tüübist. Rendifirmad varusta-vad haagised ka kõikide nõuta-vate sertifikaartide, kindlustuste ja muuga, mis on vajalik riigist välja sõitmiseks. Peep Nork’i sõnul tegeleb Ees-tis poolhaagiste rentimisega 4-5 firmat. Renditeenuse kasutajate-ga omatakse üldjuhul pikaajalisi kliendisuhteid. •

raskeveokid - autotööstuse viimane sõna tänapäeval toodetavad tarbeveokid pakuvad produktiivsust, madalaid ülalpidamiskulusid, mugavat töökeskkonda ning turvalisust.

IV Pluss AS müügidirektor Lei-no Luik selgitab, et tarbesõidu-kitööstus toodab sõidukeid läh-tuvalt kliendi vajadustest. „Sõidukitootjate ja -müüjate professionaalseim omadus on-gi ära tabada, millist sõidukit oleks ostjal kõige otstarbekam kasutada. Raskeveokite puhul

on olulisemateks märksõna-deks sõiduki soetamisel kande-võime ning ülalpidamise kulud. Pakutav tarbeveokite valik peab rahuldama klientide kõige eri-nevamaid vajadusi. Tehnoloo-giliselt on tarbeveokitetootjad enam-vähem võrdsel tasemel.“ Suurematest tootjatest on Ees-ti turul jõuliselt kohal näiteks IVECO, Scania, Man, Merce-

des, Volvo, Daf ja Renault

erinevad võimsused, erinevad võimalused Luik seletab lahti soomekeelse laensõna „rekka”, mida eestlane tihti kasutab: „Autotööstuses kasutatavad korrektsed väljen-did on sadulauto ja raamauto.

Raskeveokid liigitatakse täis-masside järgi. Näiteks IVECO sadulautode täismass on tavali-selt 18 tonni, raamautodel ena-masti 26 tonni. Eriotstarbelis-teks vajadusteks toodetakse ka suurema täismassiga veokeid. Veokeid toodetakse kümnetes erinevates modifikatsioonides. Vastavalt kasutuseesmärgile pa-

kutakse erinevaid telje konfigu-ratsioone, erinevaid rattavale-meid, automaat-ja manuaalkäi-gukaste, kabiinisisustust jne.”

keskkonnasäästlikkus ja ökonoomsus Luige kinnitusel liigub raske-veokitööstus üha karmistuvate keskkonnanõuete suunas. Maa-keeli tähendab see, et väljalas-ketorust tulev heitgaas tohib sisaldada üha vähem süsihap-pegaasi. Uuemad veokimooto-rid vastavad keskkonnanõuete suhtes kehtivatele standarditele Euro 4 ja Euro 5.Teine, ja mitte vähem oluli-ne märksõna on ökonoomsus. Kütusehindade kallinemine on käivitanud tootjate hulgas tihe-da konkurentsi. Kõrgendatud keskkonnanõu-ded ning ökonoomsuse taotlus muudavad omakorda sõiduki-te tehnoloogia üha keerulise-maks.

Tehnoloogia, mugavus ja ohu-tus Tehnoloogiast rääkides ei saa üle ega ümber tõsiasjast, et ras-keveokite ehitus on selles osas


Transport ja keskkond

Selle kohta, et transport mõjutab kahjutoo-valt looduskeskkonda, sh inimeste konkreet-set elukeskkonda, võib näiteid tuua igaüks. pealinna elu juurde kuulub – piirkonnast sõl-tuvalt – rongide ja trammide liikumise müra ja vibratsioon, suurte maanteede ja bussilii-nidega linnatänavate ääres müra, heitgaasid ja tolm.

Tiheda liiklusega maantee ääres kulgeval kergliiklusteel ahmivad jalgratturid ja rulluisutajad sis-se bensiinivingu ja tolmu, ehkki usuvad tegutsevat tervist tugev-davalt. Siiski on päevselge, et transpor-disüsteemil on täita riigi majan-dus- ja sotsiaalses elus väga oluli-ne ülesanne: tagada kõikidele ini-mestele ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajali-kele objektidele. Selle valdkonna arendamise tulevikuvisioone kir-jeldav ja põhjendav dokument on Majandus- ja Kommunikat-siooniministeeriumi poolt vas-tu võetud strateegiline lähtedo-kument Transpordi arengukava 2006 – 2013. Dokumendis rõhutatakse muu-hulgas, et ühiskonnale vajalikud transpordiprojektid tuleb reali-

seerida optimaalses mahus, teki-tades seejuures keskkonnale või-malikult vähe kahju ning korral-dades veoprotsessi võimalikult

turvaliselt.Erinevate transpordiliikide poolt keskkonnale tekitatavad kahjuli-kud mõjud on näiteks õhusaas-te ja globaalseid kliimamuutusi põhjustavate ainete emiteerimi-ne, pinnase ja vee saastamine ras-kemetallide ja naftasaadustega, samuti olmejäätmetega, tolm, müra, vibratsioon, keskkonna mürgiste ja ohtlike ainetega saas-

tamise oht õnnetuste korral, fos-siilsete kütuste jt taastumatute loodusvarade tarbimine, jäätme-te (ka ohtlike) tekitamine – akud, rehvid, kasutatud õlid jne). Arengukavas märgitakse, et Ees-ti väiksusest ja hajaasustusest tin-gituna jääb maanteetransport ka tulevikus peamiseks mooduseks riigisisese transpordivajaduse ra-huldamisel. Ühe olulise kesk-konnaprobleemina sedastatak-se seejuures asjaolu, et tingituna sõidukite (eriti busside) suhteli-selt suurest vanusest on sõidukite heitgaaside emissioon väga suur (2005. a. andmeil umbes 75%

seda tüüpi saasteainete emis-sioonist). Omaette riskirühm on Läänemerd mööda kulgevad naf-taveosed. Sellest tuleneb vajadus omada kaasaegset ujuvtehnikat ja väljaõpetatud spetsialiste, et ol-la valmis merereostuste likvidee-rimiseks nii oma jõududega kui koostöös naaberriikide vastava-te struktuuridega. Lennunduse valdkonnas on suurima keskkon-

namõjuga objekt Tallinna lennu-väli. Lennuliiklusega kaasnevad piirkonna elanikke häiriv müra, samuti Ülemiste järve vee saastu-mise oht.Arengukavas on teiste kesksete suundumuste hulgas püstitatud ülesanne vähendada transpordi-sektori negatiivsed keskkonna-mõjusid. Selleks stimuleeritakse keskkonnasõbralike tehnoloogia-te kasutuselevõttu (alternatiivsete kütuste osakaalu suurendamine, elektritranspordi eelisarendami-ne jm). Tähtsaks meetmeks on ka transpordi poolt põhjustatavate negatiivsete keskkonnamõjude ennetamine ning tagajärgede lik-videerimine. Olulisemate tege-vustena on siin loetletud liiklus-müra ja –vibratsiooni ning selle mõju vähendamine (müraseinte rajamine), linnadest ümbersõi-tude vajalikkuse analüüsimine ja vajadusel rajamine, liikluskoor-muse ohjamine põhjendamatult suurte keskkonnakahjude enne-tamiseks jne.Arengukava selgitab, et lähiaas-taiks seatud eesmärkide saavu-tamiseks vajalikud täpsemad te-gevused tuuakse ministeeriumi poolt välja iga-aastaselt koosta-tavates rakendusplaanides, mida omakorda täpsustatakse jooksvalt läbiviidavate uuringute alusel. •

Tarkvara on paindlik, seda saab ette-võtte kasvades ja vajaduste muutudes kohandada

rendihaagis – mõistlik valik

raskeveokid - autotööstuse viimane sõnasõiduautode tööstusest lausa aastaid ees. Täna toodetavate raskeveokite standardvarustus-se kuulub palju selliseid detai-le, mida sõiduautodel loetakse lisavarustuseks. Mitmed „rek-kadel” kasutatavad tehnoloo-gilised uuendused aga pole sõi-duautotööstuses veel juurdu-nudki.

Näidetena toob Luik nn. „tee-äärte lugeja” – tehnoloogia an-nab juhile märku, kui auto hak-kab teepervele kalduma; ka saab juht teavet selle kohta, kuidas jaotub koorma raskus sildade-le jne. „See, mis sõiduautotööstuses täna superlisa, on veoautotöös-tuses tavaline”, kinnitab Luik. „Sõiduauto ja tarbeveok on na-gu amatöör-ja profitööriist. Vii-masele esitab kasutaja kõrgen-datud nõudmisi nii kasutusmu-gavuse ja ökonoomsuse osas.”

Raskeveokite puhul on ohutus ülioluline. Suure ja raske auto avariisse sattumine on ülioht-lik teistele liiklejatele; siia juur-de võib arvata ka kahjud rik-nenud või purunenud veose ar-velt. Reeglina on rakskeveoki-

tel kaasaegseima tehnoloogiaga varustatud pidurisüsteemid ja vastavad seadmed, mis vähen-davad külglibisemise ja ümber-minemise riski.

Raskeveokite (ja nimelt kaug-sõiduks ette nähtud veoauto-de) puhul on mugavus kasuta-jale väga oluline. Kui räägime rahvusvahelistest vedudest, tu-leb juhtidel sõna otseses mõttes elada autokabiinis. Luik toob näiteid: veokite juhi-istmel on üle 20 erineva stan-dard-asendi, iste on õhkpad-jal; ka istme sees on õhk, mis võimaldab reguleerida toestust seljale ja külgedele, istmesse on paigaldatud ventilaator; juhika-biinid ise on avarad ja hästi va-rustatud.

Leino Luige sõnul on autojuh-tidelt saadav tagasiside näiteks IVECO veokite osas ülimalt positiivne. Ajakirjanik ei saa jätta märkimata, et peale sadu-lauto viimase mudeli testimist tundus sõiduauto juhiiste lausa puupingina.Võib üsna veendunult väita, et raskeveokid on tänase auto-tööstuse lipulaevad. •


kas tuleb

TuTTav ETTE?

kas maksad

Õhutransportimise

EEST?

Õige pakendiga hoiad kokku logistika ja reklamatsiooni kuludelt

www.nefab.ee

Pakendamine ei piirdu vaid pappkastigahetke majandusolukorras otsib iga ettevõtja kõikvõimalikke viise, kuidas kulusid optimee-rida. ka oma kauba õige pakendamine on üks võimalus paremaks majandamiseks, millele ka eesti firmaomanikud senisest enam tähe-lepanu peaksid pöörama.

Tekst: Mariel Gregor Tihti arvavad inimesed, et pa-kendamine tähendab kauba pappkasti panemist ja ühest kohast teise viimist. Tegelikult algab pakendamise protsess analüüsist, mis arvestab kauba eripära, sihtkohta ja transpor-diviisi. Kui kõik hoolikalt läbi mõelda, on ka pakendamisega võimalik ettevõtte kulusid op-timeerida. “Kui ettevõtjal on uus toode,

mis vajab transportimiseks pa-kendit, tuleks asjad rohkem lä-bi mõelda kui seda täna tehak-se,” räägib pakendamise asja-tundja Erkki Susi. Kõigepealt tuleb selgeks teha, mis kauba-ga on tegu ja millega seda trans-porditakse. Pakend peab toodet eelkõige kaitsma ja kõiki logis-tikaga seotud kulusid võimali-kult madalal hoidma. ”Kui te-gu on uue tootega, peaks enam tähelepanu pöörama ka disaini-le, mis arvestab kauba eripära-ga” rõhutab Susi.

Millega peab arvestama?Ettevõtja peab pakendi vali-kul arvestama logistikakulude-

ga, ladustamisega, tööjõu- ja ajakuluga. Materjale, millest erinevad kaubad oma ümbri-se saavad, on väga erinevaid – lainepapp, vineer, metall, eri-nevad plastikud, vahtplast, kile jne. Tark pakendaja võtab toote ja arvestades selle eripära, siht-kohta ja logistikat, viib läbi tes-tid ning valmistab prototüübi. Alles pärast katsetusi läheb pa-kend tootmisse ja jõuab lõpuks tellijani. “Eestis on see arusaam

kahjuks veel vähelevinud, ette-võtjad tahavad kokku hoida ja kahjuks teevad seda tihti va-le koha pealt,” toob Susi väl-ja enamlevinud vea. Sisseostja ja logistik-sageli ka finantsjuht peaksid ettevõttesiseselt tihed-malt koostööd tegema, et pa-rim tulemus saavutada. Sisse-ostja targad valikud pakendi osas mõjutavad oluliselt logis-tikakulusid. Pakendimaterja-li valimisel on väga oluline ka toote kogus – mõni suurema investeeringuvajadusega pak-kelahendus tasub end alles pä-rast aastat aega ära ja seetõttu tulekski protsess ka ettevõttesi-seselt läbi arutada.

Sisseostja targad valikud pakendi osas mõjutavad oluliselt logistikakulusid

Samuti on oluline teada kau-ba transpordiviisi. Enim trans-pordikahjustusi saadakse ilm-selt maanteetranspordil. Mere-teedel veetav kaup peab näiteks temperatuurikõikumiste eest kaitstud olema. Lennutrans-pordi puhul on oluline arvesta-da pakendi kaaluga– kõike seda peab pakendi konstrueerimisel arvestama.

erinevad võimalused Disaini roll on samuti suur – transpordi- ja tööstuspakendite puhul ei tähenda disain kaunist välimust, vaid vastupidavust, et kaup oleks kaitstud. Ilu on olu-line tarbijapakendi puhul – kui toode juba poeletile jõuab. Vastupidavuse järgi liigitatak-se pakendeid järgmiselt: ühe-kordsed ja korduvkasutatavad ehk ringlevad pakendid (nt autotööstuses erinevate detai-lide puhul). “Ringlev pakend on spetsiifilise tootedetaili jär-gi disainitud ning arvestab too-te eripära, see on enamasti kok-kupandav pakend edasi-tagasi transportimiseks,” räägib Susi. Kõige kulude- ja keskkonna-säästlikumad on renditavad pa-kendid, mida kasutatakse palju elektroonika- ja autotööstuses.

Üha suuremat rolli nii ühiskon-nas üldiselt kui ka tööstuses ja tootmises mängib keskkond. Lisaks seadusega reguleeritu-le on oluliseks saanud ka ette-võtte maine. “Siin saab samuti valida, millist materjali paken-di tegemisel kasutada – kas näi-teks keskkonnavaenulikku pe-noplasti või munakarbitüüpi keskkonnasõbralikku materja-li,” räägib Erkki Susi erineva-test võimalustest. Lisaks tuleb arvestada materjali ümbertööt-

lemiskõlbulikkusega. Kõik see aitab firma mainet kujunda-da ja muutub iga päevaga aina olulisemaks.

Pakendamine ei tähenda vaid kauba pappkastidega transpor-timist, läbimõeldud pakend on ettevõttele kasulikum kui oda-

vaima materjaliga läbimõtlema-tu tegutsemine, mis hiljem suu-red reklamatsiooni- ja logistika-kulud kaasatoob. •

[email protected]


kas tuleb

TuTTav ETTE?

Sisseostja targad valikud pakendi osas mõjutavad oluliselt logistikakulusid

andmekogumissüsteemid aitavad püsida konkurentsis

tänapäevased andmekogumissüsteemid või-maldavad kiiresti ja ilma vahendajateta edas-tada ja vastu võtta kaupade töötlemiseks va-jalikke lähteandmeid ning tõstavad ettevõtte tootlikkust.

Aivar Proos, automaatsel tuvas-tamisel põhinevatele andmeko-gumissüsteemidele spetsialisee-runud firma ID Balti AS Balti re-giooni müügidirektor nendib, et süsteemide esmane eesmärk on muuta tarneahel selgeks ja läbi-nähtavaks. Olulisteks märksõna-deks on seejuures ettevõtte efek-tiivsus ja usaldusväärsus.

„Kaasaegsete andmekogumis-süsteemide tehniliste lahenduste valik on väga lai. Otsustamaks, milline lahendus on ettevõttele parim, tasub konsulteerida asja-tundjatega”, soovitab Proos. ”Pa-rimaid lahendusi pakuvad sta-biilsed ja tulevikule orienteeri-

tud partnerid”. Tema sõnul on nõudmised kaupade liikumise läbinähtavusele üha suurenemas; lisandumas on uued, kiiremad ja efektiivsemad andmekogumis-tehnoloogiad.

täpne, läbipaistev ja hästitoimiv andmekogu-missüsteem on ettevõttele üheks suuremaks konkurent-sieeliseks. Tootjad, tarnijad ja kaubanduset-tevõtted on kasvaval konkurent-siturul huvitatud järjest paremast koostööst ning sellest, et konk-reetse logistilise ühikuga seon-duv informatsioon oleks tarne-ahela kõikidele lülidele pidevalt

ja ajakohaselt kättesaadav. And-mete õigsus ning kiire liikumine võimaldavad ettevõtetel olemas-oleva informatsiooni enda kasuks tööle panna. Andmekogumissüsteemide ra-kenduste väljatöötamisel lähtu-takse kliendist ja tema poolt sea-tavast ülesandest ning soovitud lõpptulemusest. Süsteemide juu-rutamisel on oluline arvestada, et töökindlamate seadmete veidi kõrgem soetamismaksumus tee-nib end hiljem tagasi väiksemate hoolduskulude näol.

Iga ettevõte, kes soovib hakata juurutama uut süsteemi, peaks võtma endale piisavalt aega oma

vajaduste analüüsimiseks ja kaa-rdistamiseks. Sageli on just liig-ne kiirustamine põhjuseks, miks ei suudeta ette näha kõike, mi-da üks korralik ettevõtte kasuks töötav andmekogumissüsteem peab võimaldama. Kuivõrd iga ettevõtte reaalne töö erineb väga paljudes nüanssides teise sarnase firma omast ja need ei ole väljas-poole nähtavad, siis ei saa siin sa-geli abiks olla ka süsteemi aren-damiseks valitud koostööpartner. Praktika näitab, et mida väiksem on eeltöö, seda pikemaks võib kujuneda süsteemi juurutami-se ning kasutuselevõtu aeg. Kui eeltöö pole piisav, võib kogu pro-jekti valmimise aeg venida oluli-

selt. Seda seetõttu, et suur hulk ettevõtte tegelikest vajadustest süsteemi maksimaalse efektiivsu-se saavutamiseks selgub alles juu-rutamise käigus või halvemal ju-hul siis, kui esimene rakendus on välja töötatud. Süsteemi hilisem täiendamisega kaasnevad aga ka täiendavad kulud, millega ei ole eelnevalt arvestatud. Suurimaks kuluks ettevõtte jaoks on aga see, kui kasutusele võetud süsteem on poolik ning seda ei saa seetõttu maksimaalselt rakendada.

Oluline on, et lisaks tänasele vaja-dusele pööratakse süsteemi välja-töötamisel tähelepanu ka sellele, millisena nähakse ettevõtet hom-me ning kas seoses sellega on tar-vis seada kogu süsteemile täien-davaid tingimusi. Lähenedes as-jale laiemalt kui hetkesituatsioon seda nõuab, võib tulevikus sääs-ta olulisel määral raha, kuivõrd tehnika valikul on ette arvesta-tud uute tekkivate vajadustega, mille aktuaalseks muutumisel ei ole sel juhul tarvis tingimata väl-ja vahetada olemasolevat sead-meparki. Samuti võib vajaduste adekvaatsel hindamisel selguda, et algselt soovitud kõige uuem ja võimekam tehnoloogia ei pruu-gi olla ratsionaalne valik, kuivõrd olemasolevaid ja tulevasi vajadu-si rahuldab täielikult ka lihtsam, odavam ja piiratumate võimalus-tega seade.

Hästi läbimõeldud, toimiv ning kõiki ettevõtte vajadusi arvestav andmekogumissüsteem suudab märkimisväärselt tõsta töö efek-tiivsust. Hinnanguliselt võib saa-vutatav efektiivsuse kasv olene-valt valdkonnast ja rakendusest ulatuda 25-30 protsendini. Kui sageli seostatakse automaatsel tu-vastusel põhinevaid süsteeme ja rakendusi eelkõige kaubandus- ja tööstussektoriga, siis reaalselt ka-sutatakse analoogsetel põhimõ-tetel toimivaid süsteeme praktili-

selt igas eluvaldkonnas – medit-siinis, avalikus sektoris, turva- ja kontrollettevõtetes jne. Kokku-võtvalt võib öelda, et automaat-ne andmetuvastus ning sellel põ-hinevad süsteemid aitavad saa-vutada täpsema ja läbipaistvama töötulemuse kõikjal, kus on tege-mist mingite asjade või inimeste liikumisega kas siis ühe ettevõt-te siseselt või mitme erineva ette-võtte vahel.

Andmekogumissüsteemide kasutamine logistilises ketis Tootmise jälgimine aitab mär-kimisväärselt kasvatada konku-rentsivõimet ning tõsta tootli-kust, misläbi on võimalik saa-vutada madalam omahind. Tu-ru standarditele vastav toodete markeerimine aitab toodangut paremini realiseerida.

Laoliikumiste registreerimi-ne (kauba vastuvõtt ja väljasta-mine, inventuurid) annab täp-se ülevaate laoseisudest ja kau-ba asukohast. Tänu sellele on võimalik prognoosida kauba-vajadusi ning kaupa õigeaeg-selt juurde tellida; vabanevad käibevahendid väiksemate lao-seisude arvelt, vajatakse väikse-maid laopindasid varude hoid-miseks. Müügitellimuste kogumine andmekogumisseadmetega või-maldab registreerida tellimused elektroonilises vormis – oluliselt väheneb tellimuste sisestamiseks kulutatud aeg. Müügitellimuse registreerimiseks vajatakse kan-tavat terminali või pihuarvutit, mis on lisaks varustatud vööt-koodilugejaga. Tellimus edas-

tatakse ettevõttesse, kasutades modemit, GPRS-i või traadita arvutivõrgu ühendust. Müügisaali toimingud võimal-davad kaupluse töötajatel teha operatiivseid päringuid kaupa-de kohta - kauba saadavus laost ja hinnakontroll tagamaks, et hinnasildi info vastaks tegelik-kusele. Lisaks on andmekogu-misseadmetega lihtne vormista-da ka ostutellimusi. Kassasüsteemid on kõige levi-numad vöötkoodide kasutus-kohad. See annab suure ajavõi-du ja võimaldab oluliselt tõsta tööviljakust ning kaubaarvestu-se täpsust. Investeeringud vööt-koodide kasutamiseks on taga-sihoidlikud, töötajate koolituse vajadus minimaalne.•

disain & elustiil teemaleht

Iveco Daily kasutamine võib tõsta Sinu ettevõtte sooritus-võimet! Kõikide soodsate põhi- ja kõrvaltoimete ilmne-miseks võta koheselt ühendust Iveco edasimüüjaga.

Mis teeb Iveco Dailyst ühe tõeliselt kõva ja vastupidava kaubiku:Pikima läbisõiduga garantiiperiood oma kategoorias – kuni 200 000 km.Ainus täisraamile ehitatud kaubik oma kategoorias – täisraam garanteeribületamatu vastupidavuse ja kandevõime.Ülisoodne liising – kuumakse alates 4500 krooni + km. Näidispakkumine:• IVECO DAILY 35S12V• Kaubaruumi maht 12m³• Kandevõime ca 1320kg• Kuumakse alates 4500 krooni + km. (kalkuleeritud tingimustel: esimene sissemakse 15%, kasutusrendi periood 60 kuud, jääkväärtus 25%)

Sinule lähima Iveco müüja leiad siit:Iv PlussPärnu mnt.556, LaagriTelefonid: 6779 061, 6779 063, 6779 075www.ivpluss.ee

Iv TarcoRingtee 56a, TartuTelefon: 740 9065www.ivtarco.ee

HOIATUS!

Documents

antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht XXI …doc.mediaplanet.com/all_projects/2093.pdf · 2 XXi sajandi logistika teemaleht XXI SAJANDI LOGISTIKA on Mediaplaneti toodetud