Arenguseire Keskus - Keskus Lossi plats 1a, 15165 Tallinn arenguseireriigikogu.ee

  • View
    213

  • Download
    0

Embed Size (px)

Text of Arenguseire Keskus - Keskus Lossi plats 1a, 15165 Tallinn arenguseireriigikogu.ee

Arenguseire Keskus

VALITSEMINE 2030 RIIGIVALITSE-MISE JA E-RIIGI STSENAARIUMID

2018

VALITSEMINE 2030 Riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumid

Autor

Arenguseire Keskus

Uuringus sisalduva teabe kasutamisel palume viidata allikale: Arenguseire Keskus, 2018. Riigivalitsemise

ja e-riigi stsenaariumid, Tallinn: Arenguseire Keskus.

Arenguseire Keskus on Riigikogu juures tegutsev mttekoda, mille lesandeks on hiskonna pikaajaliste

arengute analsimine, uute trendide ja arengusuundade avastamine ning arengustsenaariumide koos-

tamine.

Aruande koostaja: Meelis Kitsing

Stsenaariumide metoodikanustaja: Erik Terk

Keeletoimetaja: Siiri Ombler

Kujundus: Eastwood Advertising

ISBN 978-9949-9818-3-0 (trkis)

ISBN 978-9949-9818-4-7 (pdf)

2018

Arenguseire Keskus | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | riigikogu.ee/arenguseire | arenguseire@riigikogu.ee 5

EessnaParatamatult on igasugune debatt riigivalitsemise le alati poliitiline. Kuid poliitiline ei thenda alati, et

see peaks olema poliittehnoloogiline, ksnes he- vi kahemtmeline ning stereotpselt vastandav. Kui

poliitiline debatt on avar ja ideedekeskne, on vhem phjust karta Yalei likooli politoloogi Robert Dahli

eldut, et poliitika on krvalmng suures elutsirkuses.

Kui ksida olulisi ksimusi riigivalitsemise kohta ning arutada phimtteliste valikute le, on vimalik

panustada kaasava, thusa ja vliskeskkonna muutustega kohaneva riigivalitsemise kujundamisse. Pak-

kudes vlja viis alternatiivset riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumi, soovib Arenguseire Keskus avardada

avalikku debatti ja tuvastada olulisi otsustuskohti Eesti riigi tuleviku suunamisel. Me loodame, et stsenaa-

riumide abil on vimalik tuua vlja erinevate valikute plussid ja miinused ning keskenduda Eesti riigi

valitsemise peamistele dilemmadele.

Teie ees oleva raporti puhul on tegemist elava dokumendiga. Viis stsenaariumi ei ole kivisse raiutud ning

neid vib esimese versiooni avaldamisele jrgnevate arutelude tulemusel tekkinud mtetega tiendada.

Ka selle versiooni valmimisse on panustanud paljud. Need on 2017. aasta juunis meie konverentsi Teist-

moodi tulevik ttubades osalenud inimesed, uuringu juhtkomitee, arenguseire nukoda, Riigikogu

riigireformi erikomisjon ning osalejad erinevatel koosolekutel, seminaridel ja konverentsidel, kus seda

projekti on tutvustatud.

Ennekike soovime tnada projekti panustanud eksperte, kelleks on Erik Terk (Tallinna likool), Nele

Leosk (European University Institute), Innar Liiv (Tallinna Tehnikalikool), Rauno Vinni (Praxis), Klli Sara-

puu (Tallinna Tehnikalikool), Mihkel Solvak (Tartu likool), Ines Mergel (Konstanzi likool), Kai Hrmand

(Justiitsministeerium) ja Siim Sikkut (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).

Sisukat arutelu!

Tea Danilov

Arenguseire Keskuse juhataja

Arenguseire Keskus | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | riigikogu.ee/arenguseire | arenguseire@riigikogu.ee6

Kokkuvte Arenguseire Keskuse Eesti riigivalitsemise ja e-rii-

gi uurimussuuna eesmrk on luua alternatiivsed

avaliku sektori valitsemise tulevikustsenaariumid

aastani 2030, arvestades tehnoloogiliste arengute ja

institutsionaalsete muutujate (avaliku valitsemise

phimtted ja korraldus) vimalikke koosmjusid.

Poliitikakujundajate jaoks tuuakse vlja peamised

valikud ja meetmed, mis suurendavad erinevate

stsenaariumide realiseerumise tenosust.

Kesolev uuring on oluliste otsustuskohtade iden-

tifitseerimise ja diskussiooni avardamise vahend.

Peamine ksimus on, kuidas juda institutsionaal-

sete ja tehnoloogiliste tegurite koosmjul thusa,

kodanikke kaasava ja hiskondlikke muutusi arves-

tava avaliku sektori valitsemismudeli juurde.

Kigepealt koostas ASK kirjanduse levaate nii aka-

deemiliste kui ka muude allikate phjal. Kirjanduse

levaade keskendub teiste riikide kogemuste kont-

septuaalsetele ja empiirilistele ksitlustele, mis on

Eesti konteksti arvestades relevantsed. See annab

levaate peamistest globaalsetest trendidest, mis

mjutavad avaliku sektori valitsemist ja reforme,

mttemallide muutumisest avaliku sektori valitse-

misel, valitsemise digiteerimisest ning teiste riikide

kogemusest.

Kirjanduse levaate phjal vib jreldada, et ava-

liku sektori valitsemine liigub vrgustatud valitse-

mise suunas. Samas on ja jb valitsemine oma ole-

muselt hierarhilise, New Public Managementi (NPM)

ja vrgustikuphise mudeli hbriidiks. Kuna need

mudelid ei ole oma olemuselt tpselt piiritletud, on

he ideaaltbi elluviimine praktikas vimatu seda

enam, et avaliku sektori reformid on pigem samm-

sammulised kui radikaalsed. Reformide motiivid on

mitmesugused. Reformimine ei pruugi olla juhitud

ainult efektiivsusest, vaid ka soovist suurendada va-

likuvimalusi ja kaasata kodanikke.

Valitsemise digiteerimine ei puuduta ainult teenus-

te osutamist, vaid ha suuremat rhku pannakse

kaasamisvimaluste loomisele. Valitsus kui plat-

vorm vimaldab kaasata kodanikke avalike teenus-

te arendamisse ja luua eeldused kodanike osalust

rhutava ning teenustele suunatud lhenemise pa-

remaks koostoimimiseks. Digiteerimisega kaasneb

ka ha suurema andmehulga genereerimine, mis

vimaldab paremini analsida erinevate lahen-

duste tkindlust ja muuta poliitikakujundamist

tendusphisemaks.

Jrgnevalt koostas ASK levaate reformidest, aren-

gutest ning tehnoloogia kasutamisest Eesti avalikus

sektoris. Selle levaate tarvis analsisid ASK-i eks-

perdid Eesti kohta avaldatud akadeemilist kirjan-

dust ja raporteid, viisid lbi 35 poolstruktureeritud

intervjuud eri tasandite poliitikakujundajatega

ning kasutasid arengute illustreerimiseks kirjelda-

vat statistikat.

Selle levaate phjal vib jreldada, et nii avaliku

sektori reforme laiemalt kui ka e-riigi initsiatiive

on Eestis ellu viidud projektiphiselt ja ad hoc-viisil.

Lhenemine on olnud tihtipeale ministeeriumi- ja/

vi ametkonnakeskne. Kuigi vib vita, et teatud de-

tsentraliseeritus on kohati olnud innovatsiooni alli-

kaks ning tnu sellele on tekkinud mitmed uudsed

lahendused ja teenused, on areng olnud ebahtlane.

Et vastata avaliku sektori reformimise vljakut-

setele, on vaja uut lhenemist, mis oleks n- enda

huvide lene ja lahendaks koordinatsiooniprob-

leeme, ning mille jaoks on tarvis keskenduda riigi

strateegilise tundlikkuse suurendamisele. Stratee-

giline tundlikkus on vime lheneda probleemide

lahendamisele paindlikult ja kompleksselt, kasu-

tades uudseid tehnoloogiad ja erinevate osapoolte

koostd. Seega tasuks kaaluda vrgustikuphiseid

avatud valitsemise mudeleid, mis oleks oma olemu-

selt kaasavamad nii teenuste loomisel kui ka koda-

nikudemokraatia edendamisel.

Nii kirjanduse levaade kui ka Eesti avaliku sektori

valitsemise anals oli aluseks stsenaariumide loo-

misele. Seejrel koostati ekspertide trhma poolt

viis alternatiivset stsenaariumi (e-)valitsemise aren-

gute kohta aastani 2030. Stsenaariumide puhul on

tegemist lihtsustatud ideaaltpidega, et aidata kaa-

KOKKUVTE

Arenguseire Keskus | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | riigikogu.ee/arenguseire | arenguseire@riigikogu.ee 7

sa mtteselguse ja avaliku debati tekitamisele Eesti

riigi valitsemise vimalike arengusuundade teemal.

Jrgnevalt antakse levaade viiest stsenaariumist.

Hoogtriik

Stsenaariumi Hoogtriik aluseks on kombinat-

sioon tugevast survest eelarvekulude kokkuhoiu vi

vhendamise suunal, keskse juhtimise domineeri-

misest ja otsustusprotsessi kiirusele orienteerumi-

sest. Surve eelarvekuludele vib thendada kas vaja-

dust neid lhikese perioodi jooksul tublisti krpida

vi siis lihtsalt pikaajaliselt aluseks vetud hoiakut

saada hakkama madalate eelarvekulude juures.

Stsenaariumile on iseloomulik pd teha kiireid

ja julisi otsuseid olukorra mjutamiseks kas krii-

sist psemiseks (nn krokodillide komisjoni tpi

toimimine) vi siis uute tekkivate vimaluste ka-

sutamiseks, mis eeldab rohkem vi vhem tsent-

raliseeritud, aga hierarhilist otsustusprotsessi.

Eelarvesurve toob tenoliselt kaasa rea teenuste

erastamise, mis tekitab olukorra, kus valitsusel pole

kikides valdkondades enam vimalik kiirete otsus-

te kaudu situatsiooni muuta.

Kodanikud vivad sellest stsenaariumist oskusli-

ku tegutsemise puhul kasu saada, seda juhul, kui

prioriteetsed sammud ja projektid tkke lhevad,

samas neid endid olulisel mral otsustusprotses-

sidesse ei kaasata. Kodanikud peavad arvestama

sellega, et saadavate teenuste maht ja kvaliteet ku-

juneb tenoliselt ebahtlaseks ja ebastabiilseks.

Mned olulised teenused arenevad kiiresti ja hsti,

teised vivad jda nigelaks vi saada ressursside

mbermngimise tttu kannatada. Nii sellest kui

ka elanikkonna kaasamiseta tehtud projektide ki-

vitamisest vi nende nurjaminekust tingituna vib

kodanike rahulolematus suureneda.

Vhesed eelarvevimalused ning vajadus rasketel

aegadel kiirelt, otsustavalt ja kokkuhoidlik