Aruvalla-Kose teelõik faktides

• Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose teelõik km 26,6-40,0 asub Harju maakonnas. 1,8 km lõigu algu-sest asub Rae vallas ja ülejäänud osa Kose vallas. Antud tee-lõik ja sellel asuvad sillad on ehitatud 1958.-1962. aastal.

• Põhimaantee ehitatakse 13 km ulatuses ümber neljaraja-

liseks I klassi maanteeks. Kõik ristumised põhimaanteega viiakse eritasandilisteks – ristmike ja rampide kogumaht on 7,8 km.

• Rajatakse 20,1 km koguja- ja juurdepääsuteid ning 7,1 km kergliiklusteid. Samuti rajatakse 6,9 km müratõkkeid, pai-galdatakse põrkepiirded ja maanteevalgustus, rajatakse hal-jastus ning paigaldatakse liikluskorraldusvahendid.

• Ehitatakse kaks eritasandilist liiklussõlme ja kaks ristet, kokku kolme viadukti ja kahe tunneliga. Samuti põhimaan-tee sillad üle Pirita jõe ja Kuivajõe, rohesild, kogujatee-sild ja kergliiklustee sild üle Pirita jõe ja kergliiklustunnel.

• Lepingu sõlminud töövõtjateks on ühispakkujad Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS. Objekti valmimistähtaeg on november 2013.

Aruvalla-Kose teelõigu ehituse infoleht

Aruvalla-Kose teelõigu 34. kilomeetril – Kuusikul – valmib Eesti esimene öko-dukt ehk suurulukitele ette-nähtud rohesild maantee ületamiseks. Ökodukt on va-jalik rajatis, et vältida ulu-kite sattumist suureneva liikluskoormusega teele. Merle Kares, Eneli NiinepuuRamboll Eesti AS töötajad

Ökodukti ehk rohesilla asukoht on valitud keskkonnaekspertide poolt läbi viidud uuringute põh-jal. Põdrad hakkavad üle tee saama olemasoleva rändetee paigast. Ökodukt on monoliitbe-toonvundamendile toetuv ja pin-nasega koormatud terasprofiil-kaartest sild. Silla servadel on puitplankudest tara, et loom ei tunnetaks temast allapoole jää-vat liiklust. Tarast tee poole jää-vad nõlvad kaetakse vähetoitelise pinnasega, millele külvatakse pinnase kinnitamiseks aeglase ja madala kasvuga muru, mis koos-neb murukõrrelistest, nagu pu-nane aruhein ja lambaaruhein.

Muru üldjuhul ei hooldata. Kiirema tulemuse saamiseks lisa-takse segusse vähenõudlike loo-duslike rohttaimede, nagu mets-maasika, külmamailase, kuke-harjade, seemneid vastavalt val-gustingimustele.

Metsa peab nägema Loomade liikumisala plaani-

lahendus rohesillal on paraboolse kujuga. Taimestusega kaetava ala laius silla keskel on 21 meet-rit ja otstes 55,6 m. Ökodukti tsoneerimise aluseks on loomade liikumissuund ja silla konstrukt-sioon. Silla osasid, millel puudub ühendus põhjaveega käsitletakse taimestamisel haljaskatusena.

Loomi aitavad ökoduktile suunata metsa servas asuvad ta-rad. Ökodukti kalded on valitud vastavalt teemaa võimalustele, arvestades, et lauskmaaga harju-nud loomad ei tunne end turva-liselt üle 16% kaldega pindadel. Loom peab ühest silla otsast

teekonda alustades nägema tei-ses silla otsas oleva metsa puude latvasid, vastasel korral ta silda ületama ei asu.

Silla taimestamisel on eriti oluline, et ei eristuks looduslik ja rajatud mets. Arvestades kasvu-kohatüübi muutumisega ja sõl-tuvalt põhjavee kättesaadavusest on silla otstes see sarnane naa-beraladega, keskpaigas mullaniis-kuse vähenedes domineerib ha-rilik sarapuu.

Peibutatakse sillale Kui suured, kuid arad loomad

oma harjumuspärast teed kasuta-da ei saa, tuleb nad rajatise val-mides seda kasutama meelitada. Peibutuseks on kavandatud sa-demevett koguv veeloik, kuhu ulukid saavad jooma tulla, sarve-de sügamise puud ning looma-dele vajalikke mineraalaineid sisaldavad lakukivid. Lisaks istu-tatakse peibutuse eesmärgil loo-madele meelepäraseid söögitai-mi, nagu pajud, haavad ja män-nid.

Oluline on, et ei eristuks looduslik ja rajatud mets.

Istutused on planeeritud ribastruktuuridena ning tuleohu vältimiseks on okaspuu rühmad eraldatud lehtpuude ja põõsas-tega. Liigilise mitmekesisuse sei-sukohast lähtudes on osa alasid jäetud loodusliku uuenemise tar-vis, et kiirekasvulised lehtpuud ei hakkaks okaspuid kooslusest välja tõrjuma. Taimed, mis ei ole istutatud loomadele söögiks, kaitstakse pinnase ja risuvalliga. Risuvallid rajatakse tee-ehituseks vajalike raadamistööde puidust ja pinnasejäätmetest. Risuvallid on ühtlasi ka varjepaigaks väikse-matele imetajatele ning ümber-kaudsetelt aladelt juuritud kän-nud annavad loomadele vajaliku lõhnajälje. Ökodukti keskele on projekteeritud liivariba, mis on vajalik seire teostamiseks. Liivale

jäänud jäljed aitavad tuvastada silda kasutanud loomade liike ja arvu. Esialgselt on seiret plaani-tud teostada seitse aastat. Seire tulemused aitavad hinnata rohe-silla toimivust.

Väiksemate loomade auto rataste all hukkumise vältimiseks ja teel liikleja turvalisuse taga-miseks rajatakse Aruvalla-Kose

teelõigule samuti neli väikeulu-kitele mõeldud tunnelit ja kolm kahepaiksetele mõeldud tunnelit. Lisaks jäetakse sildade alla loo-made liikumisrajad, mis peaksid jääma kuivaks ka kõrgvee ajal. Viaduktide alt läbi rajatakse väi-keulukitele varjeks risuvallid, mis aitavad neil kulgeda loodus-like elupaikade vahel.

Mai2013 Nr 7

SILD PEAB SOBIMA LOOMA HARJUMUSTEGA

Eesti esimese ökodukti rajamisest ja haljastamisest

ARUVALLA-KOSE

TEELÕIK2011-2013

Monteeritavate teraskaarte lahen-dus ökodukti rajamisel on välja tööta-tud ViaConi poolt. Võrreldes betoonist rajatistega on ViaConi lahendus korda-des kiirem ja tänu sellele ka keskkonna-sõbralikum. Rene LoitViacon Eesti AS

Tehniline lahendus on lihtne ja montaaž kii-re. Vaja on vundamenti, millele hakatakse gofreeritud terasplaate monteerima. Teras-plaadid monteeritakse omavahel poltühen-dusega.

Esmakordselt leidsid monteeritavad kaa-red kasutust Poolas. Seda tüüpi loomavia-dukte kasutatakse seal palju. Valmis rajatisi on ViaCon seal paigaldanud juba 50 ringis. Järjest rohkem rakendust leiab see lahendus

nii Skandinaavias kui ka Kesk-Euroopas. Eestis on selline loomadele mõeldud viadukt esimene.

Ökodukt koosneb neljast teraskonstrukt-sioonist. Kaks äärmist teraskaart on 43 m pikkused, sisemistel konstruktsioonidel on pikkuseks 34 m. Kokku on nelja kaare laiu-seks ca 50 m. Loomaviadukt monteeriti kok-ku 1118 terasplaadist. Polte ja mutreid kulus montaažitöödeks kokku 50 000 tk.

Ökodukt – kiire ja keskkonnasõbralik lahendus

Saula sild. 3x Nordecon

Kui aprilli keskel hakkas keema Tuhala Nõiakaev, siis sama võib öelda ka tee-ehi-tuse tööde kohta Tallinn-Tar-tu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose teelõigul. Ko-he peale lume sulamist ning soojakraadide tulekut alus-tati objektil vana maantee asfaltkatte freesimistöödega.Andri SchmidtNordecon ASi objektijuht

Kuna ees ootavate tööde maht algaval hooajal on suur, oli ob-jektil nädalajagu nähtav Eesti tee-ehituses suhteliselt harva esinev pilt – korraga töötas neli suurt asfaldifreesi ning suure-mahulised tööd teostati sisuliselt pooleteise nädalaga. Peale free-simistöid eemaldatakse vana tee mulde alt tee kandevõimele nõrgestavalt mõjuv turvas. See-järel alustatakse uue muldkeha ehitamist ning kiht-kihi haaval tõstetakse tee vajaliku kõrguse-ni.

Kõrvaltvaatajale tundub pilt küllaltki ühesugusena. Alumised kihid ehitatakse liivast, seejärel rajatakse killustikust konstrukt-sioonikihid ning viimasena pai-galdatakse asfaltkate. Tegelik-

kuses on aga n-ö liivadel ka eri-nevused. Alumistest kihtides taaskasutatakse kohalikku pin-nast, ülemised kihid ehitatakse seevastu pinnastest, mille veelä-bilaskvus on suurem. Tee-ehitu-ses on peamiseks liivade erine-vuse mõõdikuks veeläbilaskvus ehk filtratsioon. Seda mõõde-takse ühikuga m/ööp, ehk mitu meetrit läbib vesi pinnases ühe ööpäeva jooksul.

Peale asfalteerimistöid oota-vad ees veel katte markeerimis-tööd, põrkepiirde paigaldamine ning objekti haljastus. Peale ni-metatud tööde teostamist avaneb võimalus liiklejal kasutada igati modernset maanteed koos ohu-tute ning kaasaegsete liiklussõl-medega.

Kui talvel olid tee-ehitustööd tehnoloogiliste nõuete tõttu seis-kunud ning ootasid kevadet, siis rajatiste ehitus kulges sel ajal omasoodu edasi. Tänaseks on objektil valminud kõikidest be-toonrajatistest ca 50% ning mai keskpaigaks saavad sisuliselt va-latud suurem osa viaduktide ja sildade tekiplaadid. Olgu öeldud, et Aruvalla-Kose teelõik sisaldab oma 14 km trassi osas kolme tunnelit, nelja silda, millest kaks on paralleelsillad. Lisaks valmib neli viadukti.

TEAVE

Kolu piirkonda rajatav ökodukt on betoonvundamendile toetuv ja pinnasega koormatud terasprofiilkaartest sild.

Freesimine• Freesimiseks nimetatakse olemasoleva asfaltkatte purus-

tamist.• Rahvakeeli on saadav materjal tuntud freespuru või

freesasfalti nime all. • Kogu vana asfaltkatte freesimisest saadav materjal taas-

kasutatakse objekti ehitustööde raames. • Osaliselt kasutatakse freespuru objektil kogujateede ka-

tendikonstruktsioonis, kus ehitatakse bituumeniga läbi segatud asfaltbetooni alune kiht, mis suurendab oluliselt konstruktsiooni kandevõimet.

• Ülejäänud freespuruga teostatakse ümberkaudsetel kruusateedel tolmuvaba ning pinnatud katte ehitustööd.

TEAVE

Tee-ehituse tehnika• Aruvalla-Kose tee-ehitusobjekti teenindamiseks töötab

eesoleval hooajal korraga ligemale 40 ekskavaatorit, 15 pinnaserulli, 60-80 kallurveokit, 10-15 buldooserit, 2 brigaadi jagu asfalteerimistehnikat.

• Sellele lisandub materjalide tootmiseks ja ettevalmista-miseks vajalik tehnika karjäärides.

• Lisaks masinate juhtidele on objektil otseselt hõivatud ca 150 töötajat ning lisaks suur hulk taustajõudusid.

Tee-ehitustööd valmivad sel aastal

Vainu kergliiklusviadukt.