Kaart ja loodusväärtused

Taimed, linnud ja putukad

Loopealsed ja looduspark

RAPLAMAA loodus ja inimene

Pop

ulaa

rtea

dusl

ik a

jaki

ri. I

lmun

ud 1

93

3. a

asta

st.

3

,50

€

MA

I 5/

2013

EE

STI

LO

OD

US

M

AI 5

/201

3

ISS

N 0131-5862 (trükis)

ISS

N 2228-3692 (võrguväljaanne)

autoriõigus MTÜ LoodusajakiriLoodusajakiri

2012. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistluse loomafoto peaauhinna Mati Kose

Eesti Looduse fotovõistlus 2013

Toetajad:

LOODUSKALENDER.EE

TähtajadVõistlusfotod palume üles laadida Eesti Looduse kodulehel 1. septembrist 1. oktoobrini 2013. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada oktoobri lõpul Eesti Looduse kodulehelt www.eestiloodus.ee.

Nõuded fotoleFoto peab olema tehtud Eestis ning sellel jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad omaette noorte kate-gooriates (koduloom ja aiataim). Maastikupilte võistlusel ei hinnata, küll aga äratuntavaid kait-sealade pilte (Vikipeedia eriauhind, autor lubab selle kategooria pildid CC SA-BY 3.0 litsentsi alusel Vikipeedia pildipanka Commons).Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning autoril võimalikult täpselt mää-ratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (100–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil.Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendu-sega JPG või TIFF. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias ning kategooria peab olema mää-ratud õigesti.

KategooriadArvestust peetakse kahes vanuseklassis: noo-red kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, taime- ja seenefotode peaauhind ja esimene auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhindu järgmistes kategooriates: aasta lind, käituv loom, väike loom (lähi- või makrovõte), veeloom, väike taim (lähi- või makrovõte), vee-taim, Eesti kaitsealad (Vikipeedia eriauhind) ja elurikkus (keskkonnaministeeriumi eriauhind). Ainult noorte kategoorias on eriauhind aiatai-me ja kodulooma, sh lemmiklooma pildi eest. Hulganisti eriauhindu jagavad korraldajad.

Fotode saatusKorraldajatel on õigus auhinnatud fotosid tasu-ta avaldada ajakirjades ja teistes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud pilte võivad korraldajad tasuta kasutada võistlust tutvustavatel üritustel (näitused, ettekanded jms).

Lisainfo:www.eestiloodus.eee-post toimetus@el.loodus.eetel 742 1143

autoriõigus MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ MTÜ LoodusajakiriLoodusajakiriLoodusajakiriLoodusajakiriLoodusajakiriLoodusajakiriLoodusajakiriLoodusajakiriLoodusajakiri

64. aastakäik Nr 5, mai 2013 www.eestiloodus.ee

Imsi raba lauagas,Raplamaa

Foto: Timo Palo

2 Toimetaja veerg3 Sõnumid7 Veebivalvur8 Elan Raplamaal elusamust Margus Mikomägi mõtiskleb

Raplamaa kohast: maakonna tugevus seisneb vaimses omapäras ja piiril asumises

11 Raplamaa allikad Katrin Erg tutvustab maakonna

ohtraid allikaid, millest suur osa on mitut moodi seotud karstiga

14 Raplamaa tekkelugu Taavi Pae meenutab nõukogude

halduskorralduse käigus tekkinud maakonna sündi ja laienemist

16 Järv jätab jälje, hiis aseme, inimene ...? Raplamaast kultuuriloolase ja folkloristi pilguga

Marju Kõivupuu vaatleb, mis on sajandite jooksul muutunud siinse piirkonna inimeste mõtteilmas, mille väljendus on muinasaegsed linnused või nüüdisaegsed UFOd

22 Raplamaa mitmekesine pärandkultuur

Jürgen Kusmin ja Triin Kusmin heidavad pilgu esivanemate ainelistesse toimetustesse, millest praeguses maastikus võib leida mitmesuguseid jälgi

26 Linnud ja linnualad Monika Laurits-Arro kiidab

Raplamaa linnustiku mitmekesisust ja omapära: siin on nii huvitavaid liike kui ka avastamist väärivaid linnualasid

30 Siledast tondipeast püst-linalehikuni

Ülle Kukk alustab kaitstavate ja haruldaste taimede ülevaadet Raplamaa tunnustaimest siledast tondipeast

34 Raplamaa mõisad ja pargid Jaanus Kiili annab ülevaate

piirkonna mõisatest: suur osa mõisate peahooneid leidis oma lõpu 1905. aasta revolutsiooni käigus ja ka säilinute seisund pole alati kiita

38 EL küsib: vastab Tiit Leier

39 Raplamaa kaart42 Raplamaa loodusväärtused Uudo Timm võtab kokku

maakonna looduse omapära, mida siin on juba aastakümneid kaitstud ja tutvustatud

48 Põnevad põlispuud Hendrik Relve peab Raplamaa

tähelepanuväärsete puude põhiväärtusteks nende mõõtmeid ja kuju, aga ka põnevaid pärimuslugusid

52 Raplamaal kasvab palju kaasikuid ja kuusikuid

Heiki Hepner arvutab metsasuse numbreid nii- ja naapidi ning nendib, et metsa on maakonnas Eesti keskmisest enam ja omapära seisneb loometsade rohkuses

55 Putukapärle Raplamaalt Allan Selin jagab teadmisi

haruldastest putukatest, kelle leidmine eeldab peale tähelepanelikkuse ka häid teadmisi

58 Intervjuu: Märjamaa looduses on, mida tähele panna

Kirjanik Harri Jõgisalu küsitlenud Toomas Kukk

62 Kilde Hageri kultuuripärandist Virve Õunapuu käsitleb nelja

Hageri kihelkonna kunstniku kujunemislugu

65 Raplamaa loopealsed Rein Kalamees rõhutab oma

artiklis Raplamaa alvarite eripärasusi võrreldes muu Eestiga

67 Matkaelamused Raplamaal Tiit Petersoo ja Tiiu Susi aitavad

huvilistel leida kõige paremad teeotsad, et tutvuda Raplamaaga

72 Loometsade looduspark Raplamaal

Jaanus Kiili ja Toomas Kukk teevad ettepaneku luua Vardi ja Märjamaa ümbrusse senistele kaitsealadele tuginedes looduspark

76 Kroonika79 Ristsõna80 Ajalugu, sünnipäevad 67

30

26

11

M A I 2 0 1 3 E E S T I L O O D U S I 2 5 7 I 1

| S ISU KORD |

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

Järgmine peatus: Raplamaa

FOTO

: TIM

O P

ALO

Eestis on viisteist maakonda; kõigil neil on omad head ja vead, eeli-sed ja puudused, tõmbenumbrid

ja tüliõunad. Mõni kant paistab silma tugeva kogukonna ja kultuuri poo-lest, kaunis loodus pealekauba. Teise eksootika on kaevandustest pahu-pidi pööratud keskkond ja tehismäed, kolmas pakub Eesti suurimat mäge, meelitab kauni künkliku maastiku ja võru keelega, nii mõnigi saab uhkust tunda mere, pankranniku või liivaran-dade üle, üksikud eristuvad selle poo-lest, et on saared, aga mõni on lihtsalt ilus Eestimaa. Iga kant – Tallinnast Piirissaare, Parmu või Sõrve säärani – on kellegi kodukoht oma kordumatu looduse ja ilusate mälestustega.

Viimase tosinkonna aasta jooksul on ilmunud mitu Eesti Looduse maa-kondlikku erinumbrit, mis käsitlevad piirkonna loodust, kultuuri ja kuju-nemislugu, nimelt Saaremaa (2004. aastal), Ida-Virumaa (2007), Võrumaa (2008) ja Põlvamaa erinumber (2010). Peale nende on veel mõned teistmoodi piiritletavat ala vaatlevad erinumbrid: Vilsandi (2000), Alam-Pedja (2001), Setomaa (2003), Tallinn (2005) ja Lahemaa (2011).

Sedapuhku peatume Raplamaal. See on maakond, kust enamasti sõidetakse mööda või läbi: lõunast tulijad tõttavad puhkuste ajal uudis-tama mereranda ja pealinna, see-vastu rannikuinimesed seavad sihiks jõuda Lõuna-Eesti kuplite vahele. Raplamaad jõutakse silmitseda vaid läbi autoakna, heal juhul tehakse lühike poe-, tankla- või metsapeatus.

Nõnda teatakse Raplamaa loodu-sest, maakonna tekkest ja pärand-kultuurist pigem vähevõitu. Sellele viitab ka käesoleva erinumbri koos-tamisel ette tulnud seik: meile tegi suurt muret sobilike fotode puudus. Päästerõngaks sai Facebook (pais-tab, et mis tahes mure leevendamise parim vahend), kus toimetajate foto-muret jagati hoolega ja sellest oli ka kasu. Täname neid, kes meie appi-hüüet märkasid ja aitasid!

Samast murest võib järeldada, et Raplamaa erinumbrit on hädasti vaja,

et juhtida tähelepanu maakonna ilu-samatele ja väärtuslikumatele kohta-dele: oleks patt neist mööda sõita või mõni omanäoline paik otsimata jätta.

Küllap teatakse Raplamaa vaata-misväärsustest kõige enam Paluküla Hiiemäge, Kuimetsa karstiala ja Varbola maalinnust. Sellest kolmi-kust on kõige skandaalsemal moel tuntuks saanud Paluküla Hiiemägi: maausulistele tähtis hiis, kuhu koha-lik vallavalitsus kavandas kümme aastat tagasi suurt puhke- ja spordi-keskust. Järgnesid vaidlused, pöör-dumised, kohtuskäigud, sõnavõtud ja teated ajakirjanduses. Et Palukülaga on minulgi oma side – lasteaia- ja kooliaegsed vastlaväljasõidud tehti ikka sinna –, tekitas aastaid kestnud vaidlustesaaga minuski vastakaid tundeid. Viimase kohtuotsuse järgi suurem osa rajatisi keelatigi, küllap said kõik oma väikese võidu.

Ent Raplamaal on veel väga palju põnevaid kohti ja huviväärsusi: Eesti suurim rabajärv, Patukahetsuse tamm, Lipstu nõmm oma Lehmalõuka ja Vanapagana jalajälgedega, Eestimaa kivide kuningas, arvukad mõisad, Raikküla Pakamägi, Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee tamm, Mukri raba, Sillaotsa talu dendraarium, Jalase küla, Päärdu paljand, Keava linnuse-ase, Velise vasall-linnuse ala jne. Pealekauba mitmekesine elusloodus.

Põnevat ja elamusrohket Rapla-maa-retke! ■

64. aastakäik Nr 5, mai 2013

Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005E-post toimetus@el.loodus.ee faks 742 1143

Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, tomkukk@gmail.com

Toimetaja Helen Külvik 742 1186, helen.kylvik@gmail.com

Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, juku@ut.ee

Toimetaja Katre Palo 742 1143, palo.katre@gmail.com

Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado 742 1143, toomas.juriado@el.loodus.ee

Keeletoimetaja Monika Salo 742 1186, monika.salo@el.loodus.ee

Küljendaja Tiit Lepp tiitlepp@gmail.com

Väljaandja: MTÜ LoodusajakiriEndla 3, 10122 Tallinn

Vastutav väljaandja Indrek Rohtmets indrek@horisont.ee

Reklaamijuht Elo Algma 610 4106, reklaam@loodusajakiri.ee

Tellimine ja info: tel 610 4105 e-post loodusajakiri@loodusajakiri.ee

Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel

© MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2013Summaries of some articles can be found at our web site www.eestiloodus.ee

Trükitud trükikojas Kroonpress

PÕHJ

AMAADE ÖKOMÄRGIS

541 787

Trükitoode

I 2 5 8 I E E S T I L O O D U S M A I 2 0 1 32

| TOIM ETA JA VE E RG |

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri