Bijurgunn ja lubav potentsipuu - ülevaade eestikeelsete taimenimede komisjoni tööst

Toomas Kukk, taimenimede komisjoni esimees

tomkukk@gmail.com

Eestikeelsete taimenimede komisjon Eesti looduseuurijate seltsi juures

Taimenimede komisjon on asutatud kas 1907 või 1912

Esimene üleskutse rahvapäraste taimenimede kogumiseks ilmus ajalehes Postimees nr. 91, vana kalendri järgi 21. aprillil 1907, avaldajaEesti üliõpilaste seltsi loodusteaduse osakond

1912. aasta kevadel avaldas EÜSi loodusteaduse osakond “Üleskutse taimeteaduse oskussõnade asjus”

1918. ilmus Kodumaa taimed I. Jagu: Õistaimed – peale kodumaiste liikide oli nimetatud ka aiataimi, kokku 2227 liiki, esimeses lisas hulga tuttavamate ja sagedamate “wõõra maa” taimede, 371 liiki, nimed eesti, vene ja ladina keeles. Nelja aasta jooksul peeti üle saja koosoleku, koos istuti üle 270 tunni ja tulemus oli 138-leheküljeline ladina-, eesti-, saksa- ja venekeelse registriga teos.

1928 ilmus Eesti kirjanduse seltsi toimetustes “Eesti taimede nimestik”, mille koostas Teodor Nenjukov. Komisjoni põhimõtteiks oli 1) mõistetele vastav täpsus ja 2) eesti keelele omane tuletusviis.

1929 ilmus botaanika oskussõnastik

1938 Eesti looduste päeval moodustati uus komisjon taimenimede revideerimiseks, esimeheks valiti Karl Eichwald. Palvekiri looduseuurijate seltsi juhatuse 100 kr toetuse saamiskes.

Taimenimede komisjoni on aegade jooksul kuulunud nii botaanikuid, teisi loodusteadlasi, aednikke kui ka filolooge

Aleksander Audova, Hendrik Bekker, Artur Luha, F. Pormeister, Hugo Kaho, Teodor Lippmaa, Gustav Vilbaste, Karl Eichwald, August Vaga, Erast Parmasto, Maret Kask, Viktor Masing, Aleksei Paivel, Jaak Palumets jpt.

Keeleteadlasi on komisjonis läbi aegade olnud kolm:

Johannes Voldemar Veski, komisjoni algusest kuni oma surmani 1968

Eduard Vääri, 1960ndatest kuni 2005

Sirje Mäearu, alates 2005. aastast

taimenimede komisjon 2008:

Erich Kukk, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, botaanika osakond, kuraatorToomas Kukk, Eesti Looduse peatoimetaja, Eesti maaülikooli botaanika osakonna vanemkuraatorUrmas Laansoo, Tallinna botaanikaaed, metoodikSirje Mäearu, Eesti keele instituut, vanemkeelekorraldajaÜlle Reier, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, botaanika osakond, teadurSulev Savisaar, FIE, aednikKersti Tambets, Tartu ülikooli botaanikaaed, botaanik

Taimenimede andmebaasi kasutajad ja uute taimenimetuste vajajad

* tõlkijad: käsiraamatud, ilukirjandus, filmid, õigustõlkekeskus jt.

* taimede müüjad, kasvatajad, botaanikaaiad

* üliõpilased, botaanikud jt.

* toimetajad, ajakirjanikud

Taimenimede komisjon peab koosolekuid 4–7 korda aastas, üks koosolek 4–5 tundi, suur osa tööst tehakse e-posti listis

Komisjoni otsused jäädvustatakse pabernimekirjadena ja EXCELi failina, mis komisjoni liikmetele pärast koosolekut kinnitamiseks saadetakse, nimed jõuavad umbes paari nädala jooksul pärast koosolekut veebi http://www.ut.ee/taimenimed/

Taimenimedel on vasteks ladinakeelne teaduslik nimetus. Teistes keeltes nimetusi on taimenimede komisjon kasutanud eestikeelse vaste väljamõtlemisel. Andmebaasis on ligikaudu 17 000 nimerida, selle hulgas on lisaks liikidele ka taimeperekondi ja -sugukondi.

Kuidas moodustada uus nõuetekohane eesti vaste teadusnimele?

Neli põhilist moodust:teadusnime translitereerimine, mugandamine vastavalt eesti keele struktuurilenäiteks aaloe, begoonia, bensoestüüraks, Blecheri ehhinoodor

uue nime loomine või tuletamine eestikeelsete sõnatüvede liitmise või tuletusliidete kasutamise teel, samuti kasutusviisi jm. omaduste järginäiteks püharbik, lubav potentsipuu, jaagupõõsas, virvekäpp

nime tõlkimine võõrkeeltest (ladina, vene, inglise, saksa, vm.) arvestades nendes keeltes eelistatud epiteete, samuti taime iseloomulikke tunnuseid, levikut ja kasvukohta, kasutusviisinäiteks jalgleht (Podophyllum)

nime ülevõtmine: taime kodumaal kasutatava ja rahvusvahelisse keelepruuki läinud nime võtmine võõrsõnana eesti keeldenäiteks soola-anabass ehk bijurgunn, kakiploomipuu, kepi-vengepuu

Taimenimetuste mõningad erinevused üldkeelest:

* Isikunimedest tulenevad liigiepiteedid on suure algustähega, näiteks Lippmaa hunditubakas, Sosnovski karuputk

* kohanimed on väikese algustähega ning kirjutatakse (seetõttu) häälduspäraselt, näiteks mississippi tseltis, kuid on ka erandeid, näiteks nizza märtsikelluke

* komisjoni otsuse järgi on kasutajal vabadus pruukida taimede liiginimedes nii vorme "-õiene" kui ka "-õieline" (õiged on näiteks nii suureõieline kui ka suureõiene), "-hambaline" ja -"hambane", "-ogaline" ja "-ogane", "-viljaline ja -viljane", "väikeseõieline" ja "väikseõiene" jne.