Neuropshholoogia 1

NEUROPSHHOLOOGIA LOENGUD: * Sissejuhatus, ajalugu, rakendus, meetodid. * Krgemate pshiliste funktsioonide miste. * KPF ssteemne dnaamiline lokalisatsioon. * Kolm funktsionaalset blokki. Pshiliste protsesside neuropshholoogia. * Afaasiad. Neuropshholoogilise gradiendi teooria Ajustruktuuride neuropshholoogia * Svastruktuuride roll pshilises tegevuses. * "Madalamate" pshiliste funktsioonide idee. * Frontaalsagar * Funktsionaalne asmmeetria I. levaade. Aju ja kitumise seoste dnaamika * Pshiliste protsesside lokalisatsiooni dnaamika. Neuropshholoogiline areng. * Funktsionaalne asmmeetria II. Corpus callosum, hemisferektoomia, soolised erinevused. * Ajukahjustusest paranemine. * Pidurdusprotsesside roll pshilises tegevuses Eksam: Kirjalik test

Neuropshholoogia 2

NEUROPSHHOLOOGIA AJALUGU Neuropshholoogia on teadus mateeria (aju) ja vaimu (kitumise vms.) seostest. Piiblis ei mainita kordagi sna aju. Juutide meelest paiknes hing sdames, mistus neerudes ning rnad tunded pites. Eesti keeles: Hea/kuldse sdamega; Avatud sdamega; Ktt sdamele panema; Sdametunnistus; Sdant ja neerusid lbi katsuma I Teaduseelsed vaated Hilispaleoliitikum/Neoliitikum - kraniotoomia (trepanatsioon) 17. saj. e.m.a. - Edwin Smithi Kirurgiline paprus, kus esmakordselt kirjutatakse sna aju. Tekst on ~5000 aastat vana Euroopa kultuuris eriarvamused hinge asukohast ~ 2500 aastat tagasi: Empedokles (490-430 e.m.a.) -- hing on sdames Krotoni Alkmaeon (~ 500 e.m.a.) -- hing on ajus, sest ngemisnrvi (tema terminoloogias kluse), kahjustamisel jb pimedaks. Platon (427-347 e.m.a.) -- vaimu paik on ajus, kuna see on taevalaotusele kige lhemal Aristoteles (384-322 e.m.a.) -- aju on organ, mis jahutab verd -- selle arvamuse aluseks teaduslik lhenemine, mis toetus teadaolevatele faktidele -- aju pole erutatav, sda on; sdame t lakkamisel veresooned thjenevad ja inimene sureb -- pshiline tegevus jaotub alaprotsessideks: kujutlus, fantaasia, mtlemine, mlu, thelepanu, hinnang. Galenos (129-199) -- aju on mtete ja tunnete asupaik. Nemesius (~400), St. Augustinus (354-430) -- toetudes Herophilusele (~270 e.m.a.) Galenosele jt. Kambriteooria

Neuropshholoogia 3

II Teadus segamini filosoofiaga Vesalius (1514-1564) -- anatoomia alused, vrdlev anatoomia -ajuvatsakesed ei saa olla vaimu asupaik, kuna loomadel on ajuvatsakeste suurus lhedane inimese omale. Descartes (1596-1650)- Hinge asupaigaks on kbinre Franz Josef Gall (1758-1828) - Frenoloogiline kaart (loengud kranioskoopiast, 1796) Eristas 27 ajukeskust, neist 25 pole siiani leitud. Keel ja snamlu aga on. Marie Jean Pierre Flourens (1794-1867) -- holistlik vaade -- eemaldas peaaju poolkerasid kihtide kaupa ja leidis, et krgemad/keerulisemad funktsioonid on seotud aju kui tervikuga III Teadus Marc Dax (1770-1837) - ksikiri kne lateraliseerumisest Pierre Paul Broca (1824-1880): 1861 - kaks patsienti "aphemia" diagnoosiga, mlemal kahjustus vasaku plk. frontaalsagara alaosas. * Arusaamiseks olulised mlemad ajupoolkerad * Kelisuse ja kne lateraalsus pole 1:1 seoses * Arengukontekst - varase epilepsiaga haige * Afaasiate eri vormide olemasolu (Armand Trousseau, 1801-1867 - termin "aphasia") Carl Wernicke (1848-1905): Knest arusaamine T sin. sup. (1874). "Taustvaldkonnad" (said alguse mikroskoobi leiutamisest): * Ramon-y-Cajal - Tstoarhitektoonika * Flechsig - Meloarhitektoonika * Brodman - Tstoarhitektooniline kaart (1909) Vastandlikud vaated aju ja kitumise seostele saavad teadusliku aluse: Lokalisatsionism - Kleist'i kaart niteks Antilokalisatsionism - Lashley katsed rottidega Lahendus: Aleksander Luria (1902-1977) funktsionaalsete ssteemide teooria - aluseks Lev Vgotski (1896-1934) ssteemne lhenemine.

Neuropshholoogia 4

NEUROPSHHOLOOGIA METODOLOOGILINE JAOTUS: * Kliiniline * Eksperimentaalne: a. loomkatsed b. inimkatsed: Wada test, kallosotoomia, ajukoore stimuleerimine c. arvutisimulatsioonid * Pshhofsioloogia: a. Elektroentsefalograafia (EEG) b. Kompuutertomograafia (CT) c. Positron emissioontomograafia (PET) d. Magnetresonantstomograafia (MRI) * Ontogeneesi uurimine * (Paleo)antropoloogia, kultuuride erinevused * Neuroanatoomia

NEUROPSHHOLOOGIA RAKENDUSLIK JAOTUS: * (Re)habilitatsioon * Kutsevalik * Terve inimese arendamine * Pshhoteraapia

Neuropshholoogia 5

KRGEMATE PSHILISTE FUNKTSIOONIDE MISTE. Krgem pshiline funktsioon (protsess) on keeruline teadvusliku pshilise tegevuse vorm, mis on: * elupuhune, sotsiaalne * vahendatud * tahteline Kuidas sellised protsessid saavad olla seotud ajuga? lokalisatsionism - liiga keerulised holism - ei sobi uuringute tulemustega

KRGEMATE PSHILISTE FUNKTSIOONIDE SSTEEMSE DNAAMILISE LOKALISATSIOONI TEOORIA. 1. Ssteemne ehitus - kik keerulised protsessid on jaotatavad spetsiifilistes suhetes olevateks elementaarseteks komponentideks, s.t. tegemist on struktuuridega. 2. Lokalisatsioon - keerulised protsessid on seotud kogu aju tegevusega, elementaarprotsessid aga erinevate ajupiirkondadega. 3. Dnaamilisus - Vliselt he ja sama kitumise aluseks vivad olla erinevad funktsionaalsed ssteemid. Vaimse arengu kigus vib vliselt sarnase kitumise aluseks olla erinev elementaarprotsesside ssteem. Nt. dihhootiline test professionaalsetel ja mittemuusikutel.

Neuropshholoogia 6

AJU KOLM FUNKTSIONAALSET BLOKKI. I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk. * Struktuurid: Ajutvi, subkortikaalsed struktuurid, mediaalne uusaju koor * Erutumine: sujuv, vastab rritaja tugevusele * Tasakaalustatus: erutav - pidurdav RF lenev - alanev RF Erutuse tasandit reguleerivad: * a/v protsessid (eriti hpotaalamus) a. primitiivsed - automaatne b. kaasasndinud keeruline instinktiivne kitumine a. - b. piir mesencephaloni tasandil * Vliskeskkonna rritajad a. orienteerumisrefleks - s.o. aktivatsiooni tooniline vorm, valmisolek muutusele RF alaosa - ldine RF laosa - lokaalne ja faasiline b. uudsusreaktsioon (novelty, novizna) nucleus caudatus, hippocampus, ngemiskngastik * Kavatsuste, plaanide, perspektiivide, programmide aktiveeriv mju. See realiseerub ajukoore retikulaarformatsiooni aktiveeriva mju vahendusel

Neuropshholoogia 7

II Informatsiooni vastuvtu, ttlemise ja silitamise blokk. * Struktuurid: Oktsipitaalne (ngemine) Parietaalne (sva- ja puutetundlikkus) Temporaalne (kuulmine)

* Erutumine: "Kik vi mitte midagi" * Modaalspetsiifilisus * Kolm tpi tstoarhitektoonilisi vlju: a. Primaarsed - projektsioon, domineerib IV (afferentne) ajukoore kiht. 95% modaalspetsiifiline. b. Sekundaarsed - gnostiline, domineerib II ja III rakukiht, 50% modaalspetsiifiline. c. Tertsiaarsed - TPO "tagumine assotsiatiivne kompleks". Domineerivad krgemad rakukihid. Funktsioonilt multi- ja supramodaalne.

* Funktsioonide progresseeruv lateraliseerumine: primaarne sekundaarne tertsiaarne

Neuropshholoogia 8

III Pshilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk. * Struktuur: Frontaalsagar * Modaalsuseks motoorika * Tstoarhitektoonilised vljad: a. Primaarsed - domineerib V rakukiht, millel on vljundfunktsioon. b. Sekundaarsed - II ja III rakukiht, mille funktsiooniks motoorsete programmide loomine. c. Tertsiaarsed - nn. prefrontaalne ajukoor, milles domineerivad krgemad rakukihid. Ajupiirkond, millel on kige rohkem lhikesi ja pikki seoseid. Pshiline tegevus viiakse ellu kigi kolme funktsionaalse bloki koosts: II Kogemuse seesmine organiseerimine III Tegevuse seesmine organiseerimine

I Aju toonus ja virgus Kolb & Whishaw (1996): Luria eeldused: (1) Aju ttleb infot seriaalselt (2) See seriaalne ttlus on hierarhiline (3) Terviklik taju formeerib tertsiaarne koor Tegelikult olevat teada: (1) Ajukoore piirkonnad on retsiprooksetes seostes (2) ks-sama piirkond vib osaleda mitmes funktsioonis (3) Taju ei formeeru hes ajupiirkonnas Luria, A.R. (1973). Osnovy neiropsikhologii. Moskva: Izdatelstvo MGU. (1) Aju osad on vastasmjus, igal llil ssteemis on nii aferentsed kui eferentsed komponendid (2) ks-sama piirkond osaleb mitmes funktsioonis -- nt. motoorika osaleb tajus, keeruline esemeline taju eeldab vltimatult silmaliigutusi (3) Igal aju osas on oma roll terviklikus pshilises protsessis See, mis arengu algul on seriaalne ja hierarhiline pole seda arengu lpus

Neuropshholoogia 9

KNEHIRED Tuleks eristada tsentraalsed knehired (e. afaasiad) perifeersetest. Perifeersed knehired. 1. Kneaparaadi kahjustused (lihas- ja luude ssteem) 2. Nrvide kahjustused 3. Ajukoore primaarsete vljade kahjustus a. motoorsed vljad halvatus b. sensoorsed vljad anesteesia Perifeersed hired on ldised, tsentraalsed knespetsiifilised.

Tsentraalsed knehired. Afaasia on lokaalse ajukahjustuse tagajrjel tekkiv knehire. Afaasiad jagunevad: Aferentsed (II blokk) ja eferentsed (III blokk) Aferentsed afaasiad. 1. Sensoorne: Foneemikuulmise ja taju hire. Literaalsed parafaasiad Snasalat (sekundaarselt) Dikteeritava kirja hire T sekundaarsed vljad (22, 41, 42) 2. Akustiko-mnestiline: Kuulmismlu langus (10-st snast jb meelde 2-3 normaalse ~ 7 asemel) Verbaalsed parafaasiad Pikkade lausete mistmise hire Snaline reministsents (2 tunni jrel mlu parem) T tertsiaarsed vljad (21, 37)

Neuropshholoogia 10

3. Optiko-mnestiline: Snal puudub visuaalne vaste. Tihti nime asemel funktsioon Silib tegevuste nimetamine TO tertsiaarsed vljad (21 ja 37 alaosad, 20) 4. Aferentne motoorne: Knessteemi kinesteesia hire Literaalsed parafaasiad Artikulatoorselt lhedaste hlikute eristamine (eriti kui art. aparaat fikseeritud) Kirjutamise hire TP tertsiaarsed vljad (40) 5. Semantiline afaasia: Ruumilise ja kvasiruumilise kne mistmine. Ring risti all; sulepea pikem pliiatsist; Tanjal heledam pea kui Katjal; Kolja li Petjat, kes sai haiget? Sageli akalkuulia (arvus vljendatud ruumisuhe) TP tertsiaarnsed vljad (37, 39) Eferentsed afaasiad. 6. Motoorne: Kne motoorse meloodia hire Kne arusaamatu, silib arusaamine Kne embolid, perseveratsioonid Raskusastmed: silp - sna - keeruline sna F sekundaarsed vljad (44, 45) 7. Dnaamiline afaasia: Verbaalse mtlemise hire Kne sisult vaene Arusaamine ja artikulatsioon normis Raskusi tegusnadega seostatud jutuga (nii suuliselt kui kirjalikult) Etteantud assotsiatsioonide hire (Fluency) F tertsiaarsed vljad (9, 10, 46)

Neuropshholoogia 11

NEUROPSHHOLOOGILISE GRADIENDI TEOORIA (E. Goldberg) Teooria, mis phjendab, miks ajukoore kindlad piirkonnad tegelevad enamusel tiskasvanud inimestel samade funktsioonidega kuigi lokalisatsioon pole kaasasndinud. Teooria toetub ideele, et aju osade ruumiline lhedus on seotud funktsionaalse lhedusega. Kognitiivne gradient on rida funktsionaalselt eristatavaid kortikaalseid regioone, mis paigutuvad ajukoore primaarseid vlju hendavale teljele:primaarne A sekundaarne A tertsiaarne AB sekundaarne B primaarne B

Tagumine (TPO) gradiendi ssteem: T1 TP3 T2 TO3 O2 O1 Eesmine (frontaalne) gradiendi ssteem: F1 lemine F2 F3 (preF) F2 F1 alumine PO3 P2 P1

Neuropshholoogia 12

Gradiendi teooria tiendusi: (1) Funktsionaalne kortikaalsete piirkondade sarnasus on seotud anatoomilis-ruumilise lhendusega pigem neuronaalsete henduste mttes kui otsese krvutiasetsemise mttes. Olulised on lisaks otsestele kortiko-kortikaalsetele seostele ka pikemad valgeaine seostessteemid. (2) Tagumine ja eesmine gradientide ssteem on ka omavahel seotud

Gradiendi teooria seisukohti: (1) Aju funktsionaalne organisatsioon pole mosaiikne nagu Gall arvas vaid pigem pidev.

(2) Erineva funktsiooniga piirkonnad pole modulaarsed (teistest sltumatud) vaid tervikusse seotud komponendid.

(3) Aju struktuuris on nii kaasasndinud kui omandatud organisatsiooni. Kaasasndinud organisatsioon iseloomustab esimest funktsionaalset blokki ja ajukoore primaarseid vlju. Ajukoore sekundaarsete ja eriti tertsiaarsete vljade funktsionaalne organisatsioon on omandatud. Siiski on organisatsiooni omandamine kanaliseeritud s.t. omandatava funktsiooni paiknemine ajukoorde on piiratud omandatava funktsiooni kognitiivse loomusega primaarsete vljade funktsiooni mttes.

Neuropshholoogia 13

AJU SVASTRUKTUURIDE ROLL PSHILISES TEGEVUSES. Kaks rolli: ldine ja spetsiifiline. ldine roll - ldise rkveloleku kindlustamine. Eelkige RF funktsioon. Tnu tasakaalustatusele (lenev - alanev; erutav - pidurdav), on vimeline kaitsma aju lemrase erutuse eest - niteks generaliseerunud epilepsiahoo kulgemine: Lokaalne erutus generaliseerunud erutus pidurdus pidurdavate ssteemide erutuse tagajrjel Spetsiifiline roll 1. Sissetuleva info esmane ttlus. a. Info koondumine taalamusse b. Orienteerumisreaktsioon (muutusele vliskeskkonnas) c. Uudsusreaktsioon (uudsusele mluga vrreldes) d. Info valik kitumise alustamise mrguandena (lalt-alla ttluse realiseerimine) 2. Ajukoore selektiivne aktiveerimine. Mittespetsiifiliste struktuuride kahjustus vib viia spetsiifiliste neuropshholoogiliste sndroomideni. 3. Kaasasndinud motoorsed mustrid 4. Motoorsete reaktsioonide vallandamine 5. Somaatika - pshika henduslli (Nucleus basalis magnocellularis Meynert ??) 6. Instinktiivsed, kaasasndinud protsessid: thelepanu, taju, mlu, motoorika kaasasndinud vormid. NB! Igasuguseks ppimiseks, kaasa arvatud kige lihtsamaks - tingitud refleksi omandamiseks - on vaja ajukoort (Ivan Pavlov)

Aju svastruktuuride funktsioneerimine on samamoodi kirjeldatav funktsionaalse ssteemina (s.t. struktuurina, kus erineva funktsiooniga

Neuropshholoogia 14

elemendid moodustavad uudse kavaliteediga ssteeme), kui krgemad pshilised funktsioonid. Jrelikult - phimtteliselt ei saa subkortikaalsetes struktuurides olla lokaliseeritud kognitiivselt keerukaid funktsioone nagu mlukeskus hippocampus, vi agressiivsuse keskus amygdala. Enne krgemate funktsioonide ssteemi llitumist, pole svastruktuuride poolt kantavad funktsioonid "plastilised". Niteks motoorse tegevuse vallandamise ssteem: PreF koor

F silmavljad (FEF) Nucleus Caudatus P koor Substantia Nigra O koor Basaal ganglion

Visuaalne sisend

Colliculus superior

Sakaadiline silmaliigutus

Basaalganglion toimid disinhibitsiooni vahendusel. Tavaliselt Substantia nigra pidurdab tugevalt ja tooniliselt ( ) Colliculus superior'i. Spontaanne aktiveeriv aktiivsus teistes seostes on nrgem ( ). Liigutus vallandub substantia nigra pidurdamisel.

Neuropshholoogia 15

Basaalganglion: 1. Hoiab ajukoore motoorse programmi aktiivsena. 2. Vallandab selle programmi vastava sisendi saabumisel Hire korral selles ssteemis: a. Rikutakse liigutuste valikuprotsessi b. Hirub pitud (!) liigutuste sooritamine Seega: basaalganglion ei ole mitte "motoorikakeskus", vaid ajukoore spetsiifilise aktiveerimise organ. Kuigi basaalganglioni kahjustusele vivad jrgneda spetsiifilised motoorika hired, on hire spetsiifilisuse phjus ajukoore funktsiooni hirumine, mitte BG enda funktsiooni keerukus. FRONTAALSAGARA NEUROPSHHOLOOGIA Frontaalsagara koor: a. heterotpne agranulaarne vljad 4, 6, 44, 45 kihid III ja V hte sulanud puuduvad kihid II ja IV Pikad kiud ajutvesse palju pramiidjaid rakke b. granulaarne homotpne preF vljad Suured granulaarsed kihid II ja IV c. leminekupiirkond - vli 8 Sstemaatilised seosed taalamusega: a. VA tuum -- vli 6 b. VL tuum -- vli 4 c. MD tuum -* lateraalne, parvotsellulaarne tsoon -- 9 ja 10 mitteorbitaalselt * mediaalne, magnotsellulaarne tsoon -- orbitaalne koor * paralamellaarne tsoon -- 8 (FEF) d. Mittespetsiifilised tuumad -* paarilised (reticular, VM, AM, CL jt.) * paaritud (periventricular complex, CM jt.) --- ventraalne, mediaalne, orbitaalne koor

Neuropshholoogia 16

Anatoomilis-funktsionaalne jaotumine: 1. vli 4: vljund --- kortikospinaalne ja kortikobulbaarne, kahesuunalised seosed posttsentraalse piirkonnaga sisend --- vikeaju, basaalganglion (VL thalami), F koor. 2. vli 6 (premotoorne): vljund --- subkortikaalsesse ekstrapramidaalsesse ssteemi. sisend --- vikeaju, basaalganglion (VA thalami), assotsiatiivne koor. 3. vljad 44, 45: kne motoorsed mustrid 4. osa vljast 8 (FEF): silmaliigutused, kallutab pilku kontralateraalsele. 5. preF: assotsiatiivne 6. orbitaalne koor: limbilise ssteemi osa 7. mediaalne koor: * paratsentraalselt motoorse piirkona jtk * Supplementary motor area (SMA), vljad 6, 8 -- jalaliigutused, knemotoorika * ??? Neurotransmitterssteemid: a. dopamiin: vliste-seesmiste ssteemide relee, enesestimulatsioon b. norepinefriin: rkvelolek, autonoomse ja neuroendokriinse ssteemi regulatsioon c. GABA, AcCo, Serotoniin jt. Vike kahjustus mingi neurotransmitterssteemi anatoomilises "keskuses" vib anda suure, aga ka spetsiifilise hire vastavas neurotransmitteri ssteemis

Neuropshholoogia 17

Neuroloogiline uurimine: a. motoorsed funktsioonid - eelkige halvatus, lihastoonuse muutused, vhem apraksiad. b. afaasiad c. hepoolne thelepanematus d. frontaalse kontrolli kadumise tunnused (haarderefleks, imemisrefleks, urineerimis ja roojamishired jms.) NB! Neuroloogiline uurimine iseloomustab ainult 1/3 aju funktsiooni. See on piisav neuroloogiliseks diagnoosiks ja meditsiiniliseks raviks, kuid mitte (neuro)pshholoogiliseks rehabilitatsiooniks. Frontaalsed motoorsete funktsioonide hired: 1. Neuroloogilised smptomid 2. ldised motoorse kitumise hired -* F orbital hperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria = pseudopshhopaatia * F convexa, RF jt. apaatia, letargia, laiskus, initsiatiivitus = pseudodepressioon 3. Motoorne psimatus, vimetus liigutust kigus hoida -- vib olla thelepanu hire? Apraksia s.o. hire vimes lbi viia liigutust silinud primaarsete motoorsete oskuste ja lbiviidava akti mistmisega. A. Luria jrgi: 1. Kinesteetiline -- P II -- "ksi nagu labidas" 2. Ruumiapraksia e. apraktoagnoosia -- PO III -- raskused liigutuste ja visuaalse ruumi koordineerimisel (nt. riietumisel, voodi tegemisel)

Neuropshholoogia 18

3. Kineetiline -- preM -- "kineetilise meloodia" hire, s.o. hire liigutuste kiiruses, sujuvuses, automaatsuses. Elementaarsed motoorsed perseveratsioonid. Nt. 0 + 0 + 0 + 0 + 0 + 0 + + + vi 0 0 0 0

4. Regulatoorne -- preF -- hire sihiprases tegevuses, eriti seoses kitumise verbaalse regulatsiooniga. Nt. knal nagu sigaret, dissotsieerumine verbaalsest ksust, ei mrka vigu oma tegevuses. Thelepanu. 1. rkveloleku thelepanu: * somnolentne mutism: (mesencephalon, diencephalon) -- ei liigu, ei vasta. * coma vigil: (F posteriomedial inf. j.t.) -- jlgib kuid ei reageeri. 2. Thelepanu kitsamas mttes: * triiviv thelepanu: (RF) -- fikseerib hetkeks, kuid vajub ra * hulkuv thelepanu (diffuusne, seotud taalamuse mittespetsiifilise ssteemiga?) -- nt. deliirium * teadvusliku, suunatud thelepanu hire -- nt. Trail making test: (B) 1-A-2-B-... Ebanormaalne teadlikkus: 1. Mitteteadlikkus 2. Hoolimatus 3. Eitamine Niteks: * Misoplegia -- ei salli haiget poolt * anosognosia -- Antoni sndroom (pimedus)

Neuropshholoogia 19

Isiksus ja emotsioonid: 1. Ajeju (drive) langus (jud, mis aktiveerib inimese impulsse) 2. Apaatia vi pidurdamatus 3. Enesekontrolli langus 4. Hpoteetilised sosed pshhiaatriliste haigustega: * sotsiopaatia * elamuste otsimine (sotsiaalsete reeglite ignoreerimine) * Ekstraversioon (pidurdamatus) / introversioon (apaatia). Sensoorsed / tajufunktsioonid: F seotud aktiivse komponendiga tajus, s.t. roll tajus kaudne -- organiseerib taju, planeerib, vrdleb. (TPO hire on passiivne) 1. Unilateraalne/hepoolne thelepanematus (TPO vi FEF) 2. Antoni sndroom 3. Balinti sndroom = pilgu fikseerimise hire + optiline ataksia + ngemisthelepanu langus 4. Hire visuaalses otsimises ja skanneerimises 5. Pilgu inertsus -- simultaanagnoosia (Poppelreiteri pildid)

Visuaalruumilised vimed: Hire tegevuste jrjestamises, planeerimises, eriti uudsetes olukordades. Nt. Block construction, keerukate figuuride kopeerimine.

Neuropshholoogia 20

Keel ja kne: 1. Broca (motoorne eferentne) afaasia 2. Dnaamiline afaasia 3. Mutism, hpo- vi afoonia * SMA (kogu motoorse aktiivsuse alustamine?) * ge Broca prk. kahjustus (diastsiis?) * RF 4. Dsartria -- ltv, spastiline, ataktiline (vikeaju), hpokineetiline (parkinsonism), hperkineesid (Tourette sndroom) Mlu: Hire pigem thelepanu suunamises. Unustab meelde tuletada. Suureneb interferentsi mju. Kognitsioon: F - sagara paradoks: teoreetiliselt olulise struktuuri suur kahjustus vib anda vikese kliinilise leiu. Phjus -- hirub ainult uudne ja keeruline. See, mis on oluline ppimise ajal, pole seda peale omandamist. SEEGA: Frontaalsagar on seotud eelkige keerulise planeerimise ja tegevuse kontrolliga, e. eksekutiivsete funktsioonidega. Diagnoosimisel tuleb arvestada, et paljud testid, eriti intelligentsi mtmise patareid, neid funktsioone ei mda! Seos Luria funktsionaalsete blokkide teooriaga: * Frontaalsagar on tepoolest III bloki funktsioonidega * need funktsioonid pole mitte unitaarsed (niteks tmlu vms.), vaid jaotatavad komponentideks, mis on lokaliseeritud erinevatesse (pre)frontaalpiirkondadesse.

Neuropshholoogia 21

AJUPOOLKERADE FUNKTSIONAALNE ASMMEETRIA. 1. Loomadel nrk, kui esineb, siis on harva populatsioonis hesuunaline. 2. Inimese evolutsioonis: * Australopithecus (2 milj. aastat tagasi) -- tappis saaki parema kega. * Homo habilis (1,4 -1,9 milj. a.t.) -- Broca piirkond, otsustades kolju sisepinna alusel, oli asmmeetriliselt arenenud. * Alampaleoliitikum (50-100 tuhat a.t.) -- Kasutas triistu parema kega. * lempaleoliitikum (8000 - 35 000 a.t.) -- riided rohkem helt (paremalt) poolt kulunud. 3. Asmmeetriad inimesel: a. Anatoomilised: * Planum temporale * Frontaalne knepiirkond j.t. * Hall- ja valgeaine suhe * Tstoarhitektoonika (sambaline struktuur -fokaalne-difuusne eristamine)

b. Elektrofsioloogilised eelkige esilekutsutud potentsiaalid c. Biokeemilised d. Kliinilised: * dominantne - mittedominantne * verbaalne - visuaal-ruumiline * abstraktne - konkreetne

e. Infottlusviisilt: analsiv - snteesiv (e. holistlik e. gestaltne) 4. Poolkerade koost: Kige keerulisem vaimne tegevus, s.o. uue info omandamine ja loomine. Loovus = vana info (sin) uudne kombineerimine (dex) jrgneva resultaadi sobivuse analsi ja hinnanguga (sin).

Neuropshholoogia 22

Parema ajupoolkera funktsionaalse rolli avastamine. Kallosotoomia. 1961 a. P.J.Vogeli kallosotoomia modifikatsioon epilepsia ravimiseks. -- See andis vimaluse uurida isoleeritud ajupoolkera funktsioneerimist. 1. Katsete struktuur: a. stiimulite lateraliseeritud esitamine: tahhistoskoopia, dihhootiline test jne b. Vastuse lateraliseerimine: vasaku - parema ke vi jalaga, verbaalselt - mitteverbaalselt. 2. Katsete tulemused: aju funktsioonid on lateraliseeritud, paremal poolkeral on oluline roll pshilises tegevuses. See roll erineb kvalitatiivselt (?? - selle le vaieldakse) vasakust. Poolkera Funktsioon * nuusutamine * kuulmine * ngemine * motoorika * kne Parem parem sre V + p krv vasak vaatevli mittekneline assotsiatiivselt omandatud? harjumuslik? nimisnad (1-2 silpi) puudub lause kujundlik vljapoole holistlik Vasak vasak sre P + v krv parem vaatevli kneline juhtiv

* keel

juhtiv

* ruumitaju * thelepanu * t phimte

verbaalne aeglane, piiratud sissepoole analtiline

Neuropshholoogia 23

3. Kallosotoomia tagajrjed (corpus callosumi roll pshilises tegevuses) 3.1. Ei muutu isiksus, IQ. 3.2. Langeb ldine vaimne potentsiaal (NB! -- IQ silimisega!) 3.3. Hirub ajupoolkeradevaheline koost, eriti keeruliste [sic!] ja uudsete [sic!] lesannete sooritamisel. Niteks: uudne kahekeline tegevus, "vra ke" sndroom, objekti identiteedi lekanne hest poolkerast teise. 3.4. Vasak (keha-, ruumi-) pool iseseisvub knelisest juhtimisest: Vasakpoolne anoomia, dspraksia (mis spontaanselt paraneb), dskalkuulia. 3.5. "Mitteverbaalsete" funktsioonide hire: osa-terviku sobitamine, no soo hindamine, kahe kega block design. 3.6. Thelepanuhire -- eelkige, kui on vaja thelepanu rohkem kui hele stiimulile korraga, sealjuures on hire suurem kui vrdlemine peaks toimuma he poolkera piires! 3.7. Mluhire -- pole pris selge, kas ikka on.

4. Individuaalsed erinevused: kallosotoomia tagajrjed varieeruvad vga ulatuslikult sltuvuses soost, vanusest, IQ-st, haridustasemest, muu kahjustuse olemasolust, lokalisatsioonist ja suurusest.

5. "Kallooskeha paradoks": suur kahjustus annab vikese hire, kuigi struktuur viks, vhemalt teoreetiliselt, oluline olla. Seletus: hire tekib eelkige kige keerukamas inimese vaimses tegevuses -loovuses. Selle vime hindamine, arvestades suurt "normaalset" varieeruvust on sna problemaatiline.

Neuropshholoogia 24

PSHILISTE PROTSESSIDE LOKALISATSIOONI DNAAMIKA. Arengu kigus (nii lapsest tiskasvanuks kui tiskasvanu ppimisel) muutub pshilise protsessi funktsionaalne ssteem. Seoses selle muutusega vib erinevatel arengutasanditel olevatel inimestel hesugune hire tekkida erinevate ajupiirkondade kahjustusest ja he ning sama ajupiirkonna kahjustus viia erinevate tagajrgedeni.

Lokalisatsiooni dnaamika evolutsioonis. Integreeritud flogeneesi teooria (S. Rapoport, 1990) Evolutsioonis aju maht suureneb ebahtlaselt. Aju osa suhtelise suuruse mrab morfofunktsionaalne seos. Ebaproportsionaalselt suureks on kasvanud kaks ssteemi: 1. Keeruliste kognitiivsete funktsioonidega seotud piirkonnad -neocortex (eelkige ajukoore tertsiaarsed tsoonid teises aju funktsionaalses blokis), mhnkeha j.t. 2. Peenmotoorikaga seotud piirkonnad -- neocortex (eelkige kolmas funktsionaalne blokk), basaalganglion, substantia nigra j.t. On phjust arvata, et nende ssteemide arengut kontrollivad erinevad evolutsioonis vljakujunenud geneetilised mehhanismid: 1* Alzheimeri tbi, Picki tbi 2* Parkinsonism, Huntingtoni chorea

Seega -- ebahtlane aju evolutsioon kinnitab ideed, et funktsionaalsed ssteemid ehituvad mber. Muidu peaks areng olema olnud "modulaarne", s.t. kvantitatiivne kasv htlaselt kigis funktsioonides.

Neuropshholoogia 25

KALLOOSKEHA EVOLUTSIOON JA ANATOOMIA. 1. Evolutsioonis on kallooskeha kasvanud ebaproportsionaalselt: leemuril inimesel kallooskeha 3 200 : eesmine komissuur 1 1

2. Kk hendab peamiselt sekundaarseid ja tertsiaarseid ajukoore vlju. Inimesel ja vana maailma ahvidel puuduvad hendused primaarsete (ngemis)vljade vahel kogu ontogeneesi ajal; primitiivsematel loomadel, niteks kassidel, on nad varases ontogeneesis veel olemas. 3. Kk hendused on suuremad smmeetrilise funktsiooniga ajupiirkondade vahel. * Siin pole vastuolu progresseeruva lateralisatsiooni ideega, keerulised piirkonnad on alajaotusega smmeetriline -- asmmeetriline funktsioon, primaarsetel vljadel on ainult smmeetrilise funktsiooniga piirkonnad. 4. Kk. hendab peamiselt (le 80%) krgemaid ajukoore rakukihte (II ja III). 5. Erinevalt evolutsioonis vhemuutuvatest struktuuridest meliniseerub Kk hilja (umbes kmnendaks eluaastaks). Jrelikult: Kk hendab keerulisema funktsiooniga piirkondi (1, 2, 4, 5) ja on oluline ajupoolkeradevahelise funktsionaalse asmmeetria vljakujunemisel (3). Sobib integreeritud flogeneesi teooriaga.

Neuropshholoogia 26

Aju ontogenees sasiseses arengus jrgib aju areng ldjoontes flogeneesi -- s.o. biogeneetilist reeglit jrgiv rekapitulatsioon. Aju areng: 1. enne 20. rasedusndalat -- organogenees, neuronite teke ja migratsioon. 2. 20. - 40. rasedusndal -- neuronite kpsemine, dendriitide ja snapside areng, osaline neuronite elimineerimine. Snniks on enam-vhem kpsed subkortikaalsed struktuurid ja ajukoore primaarsed vljad. sasisese kahjustava teguri toime aeg on seotud tagajrgedega: * ks ja sama kahjustav tegur vib erineval ajal viia erineva raskusega kahjustuseni: varane kahjustus seotud tervete struktuuride arengu rikkega, hilisem nende struktuuride funktsioneerimisega * ks ja sama (difuusselt) kahjustav tegur vib erineval ajal viia erineva lokalisatsiooniga kahjustuseni: kahjustuvad eelkige hetkel kpsevad ja/vi funktsionaalselt aktiivsed piirkonnad

Aju kpseb kolmes dimensioonis: * alt les (kaelast les ja alla) s.t. I II III blokk * paremalt vasakule * primaarsed sekundaarsed tertsiaarsed vljad Seega: ka aju areng ja kpsemine ontogeneesis ei vasta "modulaarsuse" ideele vaid viitab pigem strukturaalsele reorganisatsioonile.

Neuropshholoogia 27

Funktsioonide dnaamilise lokalisatsiooni otsesed tunnused 1. Eksperimentaalsed: * Mitteverbaalse, muusikalise info ttlus nihkub professionaalsetel muusikutel paremalt vasakule (dihhootiline test). * Teises keeles esitatud instruktsioon nihutab verbaalse info ttluse vasakult paremale (dihhootiline test Navajo indiaani lastega). * Algajatel lugejatel vib parem poolkera juhtida lugemist (lateraliseeritud tahhistoskoopiline esitus).

2. Kliinilised I -- varase ajukahjustuse tagajrjed: * Parema ajupoolkera kahjustus annab lastel palju sagemini knehire kui tiskasvanutel. * Vasaku ajupoolkera kahjustus annab lastel harvemini knehire kui tiskasvanutel. * Frontaalsagara kahjustus tiskasvanul on viksemate tagajrgedega kui lastel.

3. Kliinilised II -- neuropshholoogilise rehabilitatsiooni tagajrjed

Neuropshholoogia 28

Tiskasvanute ja laste erinevused ajukahjustuse korral 1. he ja sama piirkonna kahjustus vib anda erineva tagajrje. 2. Erineva piirkonna kahjustus vib anda samasuguse tagajrje. Seadusprasid: 1. Ajukahjustuse tagajrjel hirub lastel rohkem funktsionaalse arengu mttes lhima krgemal asuva keskuse (funktsiooni) t, tiskasvanul -madalama. vrreldes tiskasvanuga vib sama piirkonna kahjustus anda nii kergemaid kui raskemaid tagajrgi. 2. Inimese pshika on ssteemne nhtus, mis on mratud elementaarsete funktsioonide vastasmjus tekkiva uudse kvaliteediga, mitte elementaarfunktsioonide kvantiteediga. Seetttu: a. ksiku elementaarfunktsiooni langus ei vii tingimata ldtaseme langusele. Niteks kurtus pole piisav vaimse alaarengu tekkimiseks. ajukahjustus ei ole tingimata lootusetu olukord (piraskused jm.) b. Vaimse arengu tulemusel suureneb lesande erinevate lahendusviiside hulk. Mida rohkem on inimene ppinud, seda erinevam vib tal olla he ja sama lesande lahendamise funktsionaalse ssteemi lokalisatsioon. * mentaalse rotatsiooni lesannete verbaalne lahendamine * erinevad arvutamise strateegiad kahjustuse eelne krge intellektuaalne tase seotud viksemate hlvetega kahjutuse jrel 3. Eriliselt inimomaste oskuste areng sltub otseselt sotsiaalselt edasiantavast kultuuriprandist. Seetttu lokaliseeruvad sama lesande lahendamisel funktsionaalsed ssteemid erinevate kultuuritasandiga inimestel erinevalt. Madalama kultuuritasemega inimese funktsionaalsed ssteemid sarnanevad rohkem laste omaga. sama lokalisatsiooniga kahjustuse tagajrjed sltuvad kultuurist

Neuropshholoogia 29

SOOLISTE ERINEVUSTE NEUROPSHHOLOOGILISI ASPEKTE 1. Pshholoogia pikud kinnitavad, et individuaalsete erinevuste aluseks on nii sotsiaal-kultuurilised kui bioloogilised tegurid -- nende interaktsioon. 2. Soolistest erinevustest tuuakse vlja kolm: a. meestel on paremad matemaatilised ja visuaal-ruumilised vimed b. naistel on paremad verbaalsed vimed c. mehed on agressiivsemad Vahete-vahel osutatakse ka erinevustele sotsiaalselt krgelt vrtustatud valdkondades (tuntud kunstnikud, teadlased). Sellisel juhul ptakse tingimata nidata, et erinevuste aluseks on hiskonna meestekesksus. 3. Sooliste erinevuste phjustena ksitletakse eelkige/ainult sotsiaalkultuurilisi tegureid. Miks eksisteerivad sotsiaal-kultuurilised erinevused? * Jnus rg-kogukondlikust korrast? * Bioloogiliste ja sotsiaal-kultuuriliste tegurite vastasmju ks klg? Bioloogilised - neuropshholoogilised erinevused: 1. Naistel on ajupoolkeradevaheline funktsionaalne asmmeetria viksem. See on hene leid erinevates uuringutes: a. lateraliseeritud ajukahjustuse tagajrgedes (VIQ -- PIQ suhe muutub vastavalt kahjustuse lateralisatsioonile) b. tervete inimeste tahhistoskoopilisel uurimisel c. elektrofsioloogilisel uurimisel 2. Menstruatsioonitskkel mjutab (neuropshholoogiliste) testide sooritamist -- naissuguhormoonide aktiivsuse madalseisus on naiste visuaal-ruumiliste lesannete sooritamise tase lhedasem meeste omale, kuigi ikkagi kehvem. 3. Geograafia tundmise testis sugu x kelisus: Mdex = Msin > Nsin > Ndex 4. Visuaalruumiliste lesannete lahendamisel on kultuurid erinevad, soolised erinevused (M > N) aga mitte 5. Soolised pshholoogilised erinevused avalduvad juba sna vikestellastel. 6. Anatoomiliselt: ajupoolkeradevahelised hendused on meestel nrgemad, eriti kige rohkem lateraliseeritud funktsioonidega piirkondade vahel. Tihti puudub neil ka massa intermedia.

Neuropshholoogia 30

Vimalikud pshiliste erinevuste phjused: 1. Sotsiaalsed: hoiakud, traditsioonilised kitumismustrid jne. -- jb seletamata erinevuste seos menstruatsioonitskliga, avaldumine lapseeas, organogeneesi erinevus (massa intermedia) 2. Hormonaalsed mjud: a. menstruatsioonitskkel b. rasedusaegne suguhormoonide mju ajupoolkerade arengule 3. Anatoomilised: ajupoolkeradevaheliste henduste tugevus on [teoreetiliselt] seotud funktsionaalse asmmeetriaga U-kujuliselt. Vga tihedad vi vga nrgad seosed viivad asmmeetria langusele.

Vimalik sooliste erinevuste biopshholoogiline mehhanism, mehed: Kallooskeha viksem ajupoolkerade viksem koost Meessuguhormoonide diferentseeriv mju ajupoolkerade tstoarhitektooniline erinevus

erinevate ttlusmehhanismide interferentsi pole (holistlik vs analtiline) verbaalsete ja mitteverbaalsete funktsioonide interferentsi pole mitteverbaalsed funktsioonid arenevad verbaalsetega krvuti loovuse ja holistlik-analtiliste lesannete lahendamise vime suurenemine (binaarne opositsioon)

Neuropshholoogia 31

AJUKAHJUSTUSEST PARANEMINE Ajukahjustuse tekkimisel sltub funktsioonihire raskus paljudest teguritest. Niteks: 1. hemomentsus -- pikaajalisus 2. Nrvissteemi kpsusaste 3. Kahjustuse lokalisatsioon 4. Kahjustuse suurus 5. Kahjustuseelne fuktsioneerimise tase, varasem kogemus. 6. Sugu 7. Emotsionaalne seisund Ajukahjustusest paranemiseks on kaks mehhanismide gruppi, mis ksteisega vastasmjus. 1. Bioloogilised mehhanismid. 1.1. Kadunud funktsiooni taastumine samas kohas a. Kollateraalne innervatsioon b. Lbiligatud aksonite taastumine c. Denervatsiooni hpersensitiivsus d. Vaiksed snapsid e. Dendriitide arborisatsioon f. (Peri-prenataalne) rakkude eliminatsiooni vhenemine 1.2. Pidurduse taandumine g. Diastsiis h. Ajuturse vhenemine Neid mehhanisme vib mingil mral medikamentidega toetada, kuid see ei aita oluliselt kaasa kaotatud funktsioonihire vhenemisele, kuna ravimite toimemehhanismid ei ole pshilise protsessi spetsiifilised.

Neuropshholoogia 32

2. Kultuurilised mehhanismid, s.o. neuropshholoogiline rehabilitatsioon: silinud aju kude tidetakse uute funktsioonidega * Kuna arenguliselt on aju struktuur ja sotsiaalne keskkond vastastikku kohanenud, siis mida suurem on aju kahjustus, seda rohkem sltub kompensatsioon eriliselt kujundatud keskkonnast. * NP rehabilitatsioon toetub silinud funktsioonidele, et nende vahendusel luua uusi lesannete lahendamise viise. Laste puhul on asi keerukam -- toetuda tuleb nii silinud vimetele kui silinud potentsiaalile. Potentsiaali on raske hinnata/mta aju kpsusetuse tttu.

PIDURDUSPROTSESSID AJU FUNKTSIONEERIMISES Dnaamika iseloomustab mitte ainult arengut flogeneesis ja ontogeneesis vaid ka aju funktsioneerimist reaalajas Pidurduse miste ilmus pshholoogiasse ja fsioloogiasse 19. saj algul.

Brunton, T.L. (1883): Inhibitsioon on organi vi funktsiooni tegevuse takistamine teise organi vi funktsiooni poolt. Sealjuures vastavate funktsioonide elluviimise vime silib ja vib manifesteeruda niipea kui piirav jud eemaldatakse. Pidurduse mistet on hoolimatult kasutatud vga erineva tasemega nhtuste seletamiseks: fsioloogilised protsessid ajus, reflekside avaldumine, teadvus ja tahe, hpnoos, ka vaimuhaigused: Griesinger, W. (1861/1867): Kuigi veider ja totter mte vib lbida ka kige ratsionaalsema inimese mistust, siis see tavaliselt surutakse teadvusest vimsa Mina poolt vlja. Jrelikult peab alati tpsustama, mis mttes pidurdusest rgitakse

Neuropshholoogia 33

Neuropshholoogias ja eksperimentaalses loomapshholoogias on kaks faktide gruppi, mis osutavad pidurdusmehhanismidele: (1) Mnikord vib ajukahjustuse tagajrjel kadunud funktsioon taastuda, kui aju veel rohkem kahjustada. * Sprague (1966): Kassidel viib hepoolne OT neocortexi eemaldamine tieliku kontralateraalse hemianoopiani seda nimetatakse kortikaalseks pimeduseks. Ngemine taastub, kui kassil eemaldada koorekahjustusele kontralateraalne colliculus superior. Koorekahjustusele ipsilateraalne colliculus superior vabaneb sel juhul pidurdusest. * Ahvidel on teatud lesannete sooritamise tase ja ajukoore kahjustuse suurus negatiivses korrelatsioonis. Samasuguseid tulemusi saadud kassidel * Korrektiivne neurokirurgia nt. Parkinsonismi ravi, hemisferektoomia (2) Mni funktsioon vib ajukahjustuse tagajrjel paraneda. * Ajukahjustusega (transitoorne globaalne amneesia) patsient ppis paarisassotsiatsioone (kuulus nimi ebatavaline tegevus) kiiremini kui terved. Paranemine: * on vimalik kui kahjustus ei ole liiga suur * on vimalik kui kahjustus on piirkondades, mis otseselt vastava funktsiooniga ei tegele * on rohkem seotud lihtsamate aju/pshiliste funktsioonidega (keerulised funktsioonid on ssteemse ehitusega) * htede funktsioonide paranemine on seotud teiste funktsioonide halvenemisega

Neuropshholoogia 34

Pidurdusprotsessid normaalses vaimses tegevuses: * Inhibitsioon on vanusega U-kujulises seoses: tugevneb vanuses 4-25 aastat, oluliselt ei muutu 25-45, seejrel hakkab jlle nrgenema. Nt. vanurite krgenenud hajameelsus, hiritud selektiivne thelepanu, krvaliste mtete pidurdamatus * Vananemisega seotud inhibitsiooni nrgenemine on mjutatav eluviisiga niteks fsilise koormusega sdame-veresoonkonna tugedamiseks * Kige olulisem pidurdav ssteem on III blokk (F sagar). -- hpoksia, alkoholi intoksikatsioon, otseselt F kahjustus on seotud eelkige pidurdusmehhanismide hirega -- planeerimine sisaldab vajalike kitumisprogrammide loomise krval ka mittevajalike pidurdamise -- kpseb suhteliselt hilja (seos vanusega) * Pidurdusprotsessid on osaliselt lateraliseeritud -- Vasak poolkera on tugevam pidurdaja -- analtilistes protsessides pidurdatakse ebaoluline informatsioon -- jrjestatud protsessides tuleb pidurdada funktsioonid, mis * jrjestusse ei kuulu * on juba lbi viidud * on vaja lbi viia hiljem