Jõhvi Gümnaasium

Bayerische Motoren Werke AG

Referaat

Õpilane: Lauri Kütt

Õpetaja: Virge Tiirik

Jõhvi 2011

Sisukord

Sisukord..................................................................................................................................................2

Bayerische Motoren Werke AG..............................................................................................................3

Ettevõtte ajalugu....................................................................................................................................4

Enne II maailmasõda..........................................................................................................................4

II maailmasõda...................................................................................................................................4

II maailmasõja tagajärjed...................................................................................................................4

Sõjajärgne ajalugu..............................................................................................................................5

Tütarettevõtted......................................................................................................................................6

Rover..................................................................................................................................................6

Edukamad tooted...................................................................................................................................7

Rolls-Royce.....................................................................................................................................7

BMW E30............................................................................................................................................7

Kasutatud kirjandus:...............................................................................................................................9

Bayerische Motoren Werke AG

Bayerische Motoren Werke AG, ehk levinuma nimetusega BMW on sõiduatosid, mootorrataid ning samas ka jalgrattaid tootev ettevõte. Firma on asutatud 1913. aastal ja selle peakorter asub Saksamaal Münchenis. Hetkel on firma tegevjuhtideks Norbert Reithofer ja Joachim Milberg. Firma igaastane käive ületab 50 miljardit eurot, millest puhaskasum on 203 miljonit eurot. Ettevõttes töötab ligikauda 100 000 töötajat. Tema alla kuuluvad ka tütarfirmad Mini ja Rolls-Royce. BMW logoks on stiliseeritud lennukipropeller: ring, mis on jagatud neljaks Baieri lipu värvides osaks

BMW peakorter Münchenis

Ettevõtte ajalugu

Enne II maailmasõda

BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1913 lennukimootorite tootjana Milbertshofeni linnaosas Münchenis. See kant asus Gustav Otto Flugmachinenfabriku, Saksamaa lennukitootja lähedal.

Aastal 1916 sõlmis firma lepingu, et ehitada mootoreid V12 Austria-Ungarile. Kui Rapp vajas lisaraha, sai ta toetust Camillo Castiglionilt ja Max Frizilt ning firma sai praeguse nime. Suur laiendus põhjutas raskusi; Rapp lahkus ja firma võttis üle austria industrialist Franz Josef Popp 1917 ning võttis järgmisel aastal firma nimena kasutusele lühendi BMW AG.

Pärast Esimest Maailmasõda keelati Versailles' rahulepinguga (1919) lennukite tootmine Saksamaal. Otto sulges oma tehase ja BMW hakkas tootma raudteepidureid.

Aastal 1927 alustati Eisenachis väikese Dixi tootmist, mis kujutas endast litsentsi all toodetud Austin Sevenit. BMW ostis firma järgmisel aastal ja sellest sai firma esimene auto, BMW 3/15. Aastaks 1933 tootis BMW autosid, mida võis juba täielikult nende omadeks pidada, pakkudes stabiilselt enam arenenud sport- ja salongiautosid. Ennesõjaaegsed autod tipnesid 327 saloon ja 328 roadster autodega. Need olid kiired 2-liitrised autod, mis olid mõlemad oma aja kohta väga arenenud.

II maailmasõda

BMW oli Saksa õhujõudude ehk Luftwaffe mootorite põhitootja ning maaväe ehk Wehrmachti mootorite ja masinate, eriti mootorrataste tootja. Lennukimootorite hulgas oli ka 801, üks võimsaimaid, mis sel ajal olemas oli. Aastaks 1945 koostati neid üle 30 000. BMW uuris reaktiivmootoreid ja rakettrelvi ning tootis reaktiivmootorit BMW 003.

Sõja lõpupoole sai BMW tehas pommitamise käigus tugevalt kannatada. Idapoolsed tehased (Eisenach, Dürrerhof, Basdorf ja Zühlsdorf) võttis üle Nõukogude Liit. Müncheni tehas suuremas osas hävitati.

II maailmasõja tagajärjed

Pärast sõda möödus palju aega, enne kui oli võimalik uuesti tootmist alustada. Liitlased keelasid 3 aastaks ära BMW-de tootmise, seetõttu ei tootnud BMW autosid aastani 1952.

Idas võttis firma tehase Eisenachis üle riigifirma Awtowelo grupp. See firma pakkus BMW autosid müügiks aastani 1951, millal Baieri firma keelas kaubamärkide kasutuse: nime, logo ja "topelt-neeru" radiaatori iluvõrel.

Nende autode uueks nimeks sai EMW (Eisenacher Motoren Werke), jätkates tootmist aastani 1955.

Läänes uuris tehast Bristol Aeroplane Company ja naasis Suurbritanniasse mudelite 326, 327 ja 328 joonistega. Need plaanid, mis said ametlikeks sõjahüvitusteks koos BMW inseneri Fritz Fliedleriga, lasid äsjaasutatud firmal Bristol Cars toota kvaliteetset sportsedaani 400 aastaks 1947, mis oli nii sarnane BMW 327-ga, et sellel oli isegi kuulus BMW iluvõre.

Sõjajärgne ajalugu

Esimese auto pärast sõda tegi BMW aastal 1952, kuid majanduslik eduta. Näiteks BMW 507 oli liiga kallis ja seda tehti väikeses mahus. 1950. aastate lõpus tegi BMW mullautosid (Isetta). 1959. aastal pakkus BMW juhtkond tervet kontserni Daimler-Benzile müüa. Peaaktsionär Herbert Quandt oli nõus, kuid tööjõu vastuolul ja ametiühingu esimehe soovitusel muutis ta viimasel hetkel meelt. Selle asemel ta suurendas pankurite soovitustest hoolimata oma osa firmas 50%-le.

Samal aastal tuli välja väike BMW 700 õhkjahutuse ja 676-kuupsentimeetrise taga asuva boksermootoriga, mis pärines R67 mootorrattalt, mille kere disainis Giovanni Michelotti. Selle 2+2 mudelil oli sportlik välimus. Samuti tehti ralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel.

Frankfurti 1961. aasta autonäituseks lasi BMW välja 1500, võimsa kompaktsedaani, millel olid eesmised ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult Hofmeister Kink, kõver taguakna joon, mis on tänani BMW iseloomulik tunnus.

Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. 1966 lasti välja 1600 kaheukseline variant koos kabrioletiga. Need mudelid nimetati 02-seeriaks, millest kuulsaim oli 2002.

Aastal 1968 lasi BMW välja suure "Uue kuue" sedaanid 2500, 2800 ja Ameerika Bavaria ning kupeed 2.5 CS ja 2800 CS.

BMW oli majanduslikult edukas ja 1971. aasta detsembris kolis Münchenis uude peakorterisse, mis on arhitektuuriliselt kujundatud 4 silindri järgi.

1972. aastal lasti välja 5. seeria, mille kere oli kujundanud Marcello Gandini ja mis asendas uue klassi sedaanid. Uue klassi kupeed asendati 3. seeriaga 1975 ja Uuest kuuest sai 1977 7. seeria, millega moodustus kolmerealine sportsedaanide valik. BMW järgis seda 1990. aastateni. 6. seeria kupeed vahetasid välja CS ja M1. 6. seeria oli uuesti saadaval alates aastast 2003 nii kupee kui ka kabrioletina. 6. seeriast on kolm mudelit: baasmudel 630i, 645i (vahetati hiljem välja 650i vastu).

BMW suurim tehas asub Dingolfingis, teised tehased on Münchenis, Regensburgis, Landshutis ja Leipzigis. Mootorrattaid toodetakse Berliinis.

Tütarettevõtted

Rover

1994. ja 2000. aasta vahel Bernd Pischetsriederi juhtimise all kuulus Rover Group BMW-le. BMW ostis selle British Aerospace'ilt. Sellega koos sai BMW ka Roveri, Mini, Land Roveri ja Triumphi kaubamärgid.

See ei tasunud ennast ära. Aastaid Rover rivaalitses BMW-ga. BMW-l tekkis raskusi Inglise toodangu enda oma kõrvale sobitamisega ja Roveri osakond seisis silmitsi lõputute turundusstrateegia muudatustega. Kuue aasta jooksul oli Rover kõrgekvaliteediline autotootja, masstootja, BMW osakond ja iseseisev üksus.

BMW-l läks edukamalt Mini ja Land Roveriga, millel ei olnud paralleele BMW toodanguga.

Aastal 2000, pärast aastaid kaotusi, hülgas BMW Roveri. Roveri autod läksid Phoenix Consortiumile sümboolse 10 naela eest ja Land Rover müüdi Ford Motor Companyle. Meedia süüdistas kaotustes põhiliselt Roveri liiga väikeseid investeeringuid enne BMW poolt üle võtmist, sest produktiivsus ja töösuhted olid sel ajal üldiselt head. Saksa meedia tituleeris Inglise firma "Inglise patsiendiks" samanimelise filmi järgi. BMW-d ise, keda kaitses tema toodangu maine, säästeti suuremas osas süüst, kuigi need olid tõsised turundusprobleemid, mis viisid Roveri alla. Isegi Briti meedia ei olnud eriti kaastundlik Roveri suhtes.

BMW jättis alles Mini ja Triumphi kaubamärgid. Mini on olnud vägagi edukas, kuid Triumphi nime pole kasutatud.

Edukamad tooted

Rolls-Royce

1990. aastate algul alustasid BMW ja Rolls Royce ühisettevõttega. Selle tulemusena said Rolls-Royce Silver Seraph ja Bentley Arnage BMW mootorid.

1998. aastal üritasid nii Volkswagen kui ka BMW osta Rolls-Royce'i. Volkswagen tegi suurema pakkumise ja ostis firma 430 miljoni naela eest, kuid BMW kavaldas oma rivaalid üle: kuigi Volkswagen sai õigused maskotile "Spirit of Ecstasy" ja esiradiaatorivõrele, ei saanud ta õigusi Rolls-Royce'i nimele. Rolls-Royce'i lennukimootorifirma säilitas õigused Rolls-Royce'i kaubamärgile ja soovis tugevdada oma ärisuhteid BMW-ga. Seetõttu sai BMW õigused võrele, maskotile ja logole 2003. aastal 40 miljoni naela eest. Volkswagenil lubati Rolls-Royce'e ehitada Crewe tehases 2003. aastani, kuid Volkswagen pööras kiiresti oma tähelepanu Bentleyle.

Vahepeal avas BMW uue tehase Goodwoodis ja töötas välja uue mudeli Rolls-Royce Phantom, mis avalikustati 2. jaanuaril 2003 ja ametlikult jõudis müüki Detroidi autonäitusel 5. jaanuaril 2003.

BMW E30Aautoplatvorm oli aluseks aastatel 1982 kuni 1994 toodetud BMW 3-seeria algtaseme luksusauto / kompaktse äriklassi auto valmistamisel. See oli BMW E21 järeltulija aastal 1982 ja asendati 1990. aastal BMW E36-ga. BMW jätkas E30 kabriolettmudeli tootmist veel kuni 1993. aastani. Universaal püsis tootmises 1994. aastani, mil selle vahetas välja E36 Touring. M3 kabrioletti ei pakutud kunagi ametlikult müügiks Põhja-Ameerikas; seda pakuti ainult Euroopa turul. BMW M3-e tutvustati esmalt just E30 platvormil. E30 esivedrustuse laiendatud versioon ja kardaan E30 325i-lt olid kasutuses BMW Z1 roadsteril. E30 3-seeriat toodeti neljas keretüübis: neljaukseline sedaan, kaheukseline kupee, viie uksega universaal (turustatud kui “touring”), ning kaheukseline kabriolett. Saadaval oli ka Baur cabrio. 325ix oli tootmises 1988 kuni 1991, eriliseks tunnuseks nelivedu. See oli saadaval kaheukselisena (kupee) või neljaukselisena (sedaan) ja universaalina. BMW M3 kasutas 2-ukselise kerestiili laiendatud ja suures mahus ümber kujundatud versiooni. Aastatel 1984-1987 Põhja-Ameerika turule toodetud BMW E30 mudelite põhiliseks eritunnuseks on väljavenitatud esimesed/tagumised alumiiniumist põrkerauad. Need põrkerauad on rahvasuus tuntud ka kui “hüppelauad”. Aastal 1988 lühendati alumiiniumist kaitseraudu ümbrise ja täitematerjali

ümbertegemise ja amortisaatorite lühendamise teel. 1989 asendati alumiiniumist kaitserauad lõpuks lühemate kerevärvi plastpõrkeraudadega.

BMW E23

Kõik seitsmenda seeria E23 -d olid 12-klapiliste 6-silindriliste M30-tüüpi mootoritega, mida oldi eelnevalt kasutatud ka E3-l ja E9-l. Põhiliselt oli E23 -l küll sissepritsega mootor, kuid 728-l ja 730-l oli saadaval ka Solexi karburaatoriga mootoreid kuni aastani 1979, mil ka need asendati sissepritsega. Esimestel sissepritsega mudelitel oli Boschi L-jetronic süsteem (elektrooniline analoogsissepritse), aga hiljem kasutati digitaalset Bosch Motronic süsteemi.

Oma aja kohta oli E23 tehnika viimane sõna. E23 teavitas juhti auto võimalikest vigadest ja andis teada, millal on aeg teenindusse minna. E23 -s oli ka kliimaseade. Pardaarvuti ja ABS olid esialgu valikulised lisad, kuid hiljem juba kõigil autodel. Valikulisteks lisadeks olid ka nahkpolster, puitdekoor elektriliselt liigutatavad istmed, ismtesoojendus ning elektrilised aknatõstukid ja peeglid. Hilisematele mudelitele pandi ka juhi turvapadi. Saadaval oli nii nelja- ja viiekäiguline manuaalkäigukast (sõltuvalt aastast), kui ka kolme- ja neljakäiguline automaatkäigukast.

Väikese stiiliuuenduse käigus muudeti auto nii "nina" (neerukujuline iluvõre, spoiler, stange jne.), kui ka armatuurlauda ning tekkis uus lisapakett, mida pakuti Ühendkuningriikides. 735i sai Motronic 3430cc mootori ja esivedrustuse muutmise ning veel palju väikseid muutusi.

Kasutatud kirjandus:

http://www.youtube.com/watch?v=oHg5SJYRHA0

http://et.wikipedia.org/wiki/BMW_E23

http://et.wikipedia.org/wiki/BMW

http://et.wikipedia.org/wiki/BMW_E30