E:ajalehedVinni 9septembri koduleht 28.09.200918. oktoobril 2009 Juhised valijale vastused korduma kippuvatele küsimustele Erinevatele elukutsetele pühendatud päevade seas on õpetajatepäev

Kus asub minu elukohajärgne valimisjaoskond? Mis tehakui mind ei ole valijate nimekirjas?Jaoskonnakomisjonide asukohti ei ole muudetud, samasasukohas nagu Euroopa Parlamendi valimistel. Jaoskon-nakomisjoni asukoht on kirjas valijale saadetaval valijakaar-dil.

Valijakaart saadetakse Teie rahvastikuregistrisse kan-tud elukoha aadressil. Selle aadressi põhjal on Teid kantudka valimisjaoskonna valijate nimekirja. Kui Te ei ole hilje-malt 3. oktoobriks valijakaarti saanud, tuleks kontrollida kasja millise valimisjaoskonna nimekirja Teid on kantud.Seda saab teha igal ajal kas Interneti kaudu (http://x-tee.riik.ee/portaal/ - ligipääs ID-kaardiga või Internetipanga kaudu) võipöördudes otse vallavalitsuse rahvastikuregistri töötaja poo-le tel 32 58 665.Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistriandmete aluselKui Teil puuduvad elukoha andmed rahvastikuregistris, tu-leb Teil esitada elukohateade rahvastikuregistrile (vallama-jas kab 211).

Alates eelhääletamise algusest (12.oktoobrist 18.ok-toobrini) vaatab rahvastikuregister elukohateated läbi ningkannab valijad nimekirja kiirendatud korras. Kui te esitatenõuetekohase elukohateate registrile, võetakse Teid kohe-selt valijate nimekirja ning pärast seda saate ka hääletada.Kui Teil mingil põhjusel ei ole võimalik oma elukohta täpseltmääratleda, võite esitada elukohateate ka valla täpsusega.Millal ja kus saab hääletada?Hääletada saab elukohajärgses valimisjaoskonnas vali-mispäeval 18. oktoobril kell 9.00-20.00.Eelhääletamine toimub 12.-14. oktoobrini kõigis valimisjaos-kondades kella 12-st 20-ni.Lisaks on võimalik alates 8. oktoobrist kella 9.00 kuni 14.oktoobri kella 20.00 hääletada elektrooniliselt veebilehelhttp://www.valimised.ee.Välismaal hääletamist ei toimu!Eelhääletamise ajal saab hääletada ka väljaspool oma elu-kohajärgset valimisjaoskonda – Vinni vallas Pajusti valimis-jaoskonnas (Pajusti klubis).Kas kodus on võimalik hääletada?Kui Te terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttuei saa hääletada valimisjaoskonnas, võite esitada kirjalikutaotluse kodus hääletamiseks. Taotluses tuleb märkidakodus hääletamise taotlemise põhjus. Taotlust saab esita-da kuni valimispäevani vallavalitsusele ja valimispäeval kella16.00-ni jaoskonnakomisjonile.Kodus hääletamist korraldatakse vaid valimispäeval, 18. oktoobril.Mida võtta kaasa valimisjaoskonda?Kaasa tuleb võtta kehtiv isikut tõendav dokument (näiteks

pass, isikutunnistus, juhiluba, pensionitunnistus), millel onisiku nimi, sünniaeg või isikukood ja foto.Valijakaarti ei ole vaja kaasa võtta!Kuidas toimub hääletamine valija elukohajärgses valimis-jaoskonnas?Valija esitab hääletamissedeli saamiseks kehtiva isikut tõen-dava dokumendi. Kui valija on saanud hääletamissedeli,siis annab ta selle kohta allkirja. Hääletamissedel tuleb täi-ta selleks ettenähtud kabiinis. Valija täidab sedeli ise.Valija saab hääletada ühe kandidaadi poolt, kes on kandi-daatide koondnimekirjas. Meelepärase kandidaadi num-ber tuleb kirjutada hääletamissedelile.

Pärast valimissedeli täitmist murrab valija sedeli kokkuning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimanepaneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskon-nakomisjoni pitsati jäljendi. Valija laseb hääletamissedelivalimiskasti ise.

Vaive Kors, vallasekretär

Kohaliku omavalitsusevolikogu valimised18. oktoobril 2009Juhised valijale vastused kordumakippuvatele küsimustele

Erinevatele elukutsetele pühendatud päevade season õpetajatepäev kindlasti üks tuntuim ja tunnusta-tuim. Kõikidest elukutsetest on õpetaja töö olulisim.Sellepärast, et ainult õpetajatöös on hetki, mida teisteelukutsete esindajad kunagi ei koge - näha noore ini-mese sirgumise ja arengu imet.

Samas on raske leida ametit, millelt nii palju ooda-takse. Eeldatakse, et õpetaja koostab õppekavu, töö-tab erivajadustega lastega individuaalplaani järgi, val-mistab õpilasi ette aineolümpiaadideks, juhendabhuviringe, tegeleb kutsenõustamisega, korraldab eks-kursioone ning hoolitseb laste eest, kel kodust hooltnapib.

Ja mõistagi arendab ta end pidevalt: käib täien-duskursustel, loeb palju, leiab aega sportimiseks jaharrastusteks. Ta on hea kolleeg, valdab hästi omaainet ja tunneb oma õpilasi.

Kas selline ideaalpilt on võimalik? Jah, sest healõpetajal on kutsumus ja missioonitunne ning ta ar-mastab lapsi ja oma tööd. Ja selliseid õpetajaid onmeil palju.

Kodu, lasteaed ja kool laovad ühiselt vundamendinoore inimese tulevikule. Kui tugev on alusmüür, sedanäeb alles aastate pärast. Seega ei saa õpetaja töödmõõta ei rahas ega heas sõnas, vaid ainult ajas. Teteete tulevikku ja teid mäletatakse tulevikus.

Soovin rõõmsat õpetajatepäeva ning edukat õp-peaastat lasteaiaõpetajatele Kulinal, Pajustis, Vinnis,Tudus ja Roelas, pedagoogidele, ringijuhtidele ja hu-vijuhtidele Tudu Põhikoolis, Roela Põhikoolis ja Vin-ni-Pajusti Gümnaasiumis ning täiskasvanute koolita-jatele Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis.

Toomas Väinaste,Vallavanem

Õnne, Sulle õpetaja!

SõnumidKoduvallaNR 9 SEPTEMBER 2009VINNI VALLA LEHT

Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com). Please register to remove this message.

http://x-tee.riik.ee/

http://www.valimised.ee.

http://www.novapdf.com

2 KODUVALLA SÕNUMID

Valimisjaoskond nr 1 asukohaga Vinni alevik (Sõpruse 16),hääletusruumi asukoht Vinni Spordikompleks.Valimisjaoskonda kuuluvad: Vinni alevik, Mõdriku ja Vetikuküla.Valimisjaoskond nr 2 asukohaga Pajusti alevik (Tartu mnt11), hääletusruumi asukoht Pajusti klubi.Valimisjaoskonda kuuluvad: Pajusti alevik, Kakumäe, Vana-Vinni, Inju, Aruvälja küla.Lisaks võtab vastu eelhääletamise päevadel valijad, kessoovivas hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimis-jaoskonda ja korraldab hääletamise Tammiku Kodus.Valimisjaoskond nr 3 asukohaga Viru-Jaagupi alevik (Koolitee 7), hääletusruumi asukoht end. koolimaja.Valimisjaoskonda kuuluvad: Viru-Jaagupi alevik, Kehala,Voore, Allika, Aruküla, Kannastiku küla.Valimisjaoskond nr 4 asukohaga Roela alevik (Sinilille 1),hääletusruumi asukoht Roela rahvamaja.

Jaoskonnakomisjonide asukohad kohalikuomavalitsuses volikogu valimistel Vinni vallas

Valimisjaoskonda kuuluvad: Roela alevik, Lähtse, Ristiküla,Rünga, Saara, Puka, Soonuka, Obja, Lepiku, Tammiku,Rasivere ja Alavere küla.Valimisjaoskond nr 5 asukohaga Tudu alevik (Staadioni 3),hääletusruumi asukoht Tudu rahvamaja.Valimisjaoskonda kuuluvad: Tudu alevik, Anguse, Palasi,Kaukvere, Suigu küla.Valimisjaoskond nr 6 asukohaga Piira küla (Neffi 2), hääle-tusruumi asukoht vetkeskus.Valimisjaoskonda kuuluvad: Piira, Mäetaguse, Karkuse küla.Valimisjaoskond nr 7 asukohaga Kadila küla, hääletusruu-mi asukoht Kadila seltsimaja.Valimisjaoskonda kuuluvad: Koeravere, Kadila, Nurmetu,Veadla küla.Valimisjaoskond nr 8 asukohaga Küti küla, hääletusruumiasukoht Küti internetipunkt.Valimisjaoskonda kuuluvad: Võhu, Aravuse, Küti, Kulina küla.

Hiljuti avalikustati Siseministeeriumis kohalike omavalitsuste haldusvõi-mekuse hindamise analüüs, mille oli koostanud konsultatsiooni- ja kooli-tuskeskus Geomedia OÜ.

Uuring reastas Eesti omavalitsused võimekuse indeksi järgi pingerit-ta.Lääne-Virumaalt oli kõige kõrgemal, 16.kohal Rakvere linn. Järgnesid:27.Vinni vald, 34.Kadrina vald, 43.Väike-Maarja vald, 52.Sõmeru vald,60.Kunda linn, 67.Tapa vald, 88.Vihula vald, 90.Haljala vald, 11.Rakkevald, 112.Tamsalu vald, 138.Rägavere vald, 141.Laekvere vald, 149.Viru-Nigula vald, 150.Rakvere vald.

Kohaliku omavalitsuse võimekuse mõõtmisel eristati kuute kompo-nenti: linna või valda moodustavat rahvastikku ja maad; kohaliku majan-duse tugevust ja mitmekesisust; linna või valla elanikkonna heaolu; koha-liku omavalitsuse finantsolukorda, organisatsiooni tugevust, avalike tee-

Vinni vald asub omavalitsuste haldusvõimekuseeesotsas

Sotsiaaldemokraatlik Erakond: nr 101 Andres Haidak, nr102 Anita Nurk, nr 103 Toivo Olvi, nr 104 Angela Olt, nr 105Aare Reimann, nr 106 Kaidu Peetso, nr 107 Lea Saapar, nr108 Kusti Lepik, nr 109 Enno Allikalt, nr 110 Mare Hirtentreu,nr 111 Toomas Mäesalu, nr 112 Ahto Lumiste.

Eestimaa Rahvaliit: nr 113 Vello Tafenau, nr 114 EhaKokoreva, nr 115 Tõnu Ploom, nr 116 Hilve Külaots, nr 117Aleksandr Virolainen, nr 118 Riina Mölder, nr 119 Kristjan Alt,nr 120 Alla Järv, nr 121 Moonika Laud, nr 122 Raido Nõmme,nr 123 Õnne Arba, nr 124 Olev Vabaorg, nr 125 Hele-MaiÕunapuu, nr 126 Veronika Reinsaar.

Eesti Reformierakond: nr 127 Andres Ots, nr 128 Tiina Vilu,nr 129 Hando Lööper, nr 130 Aare Uustalu, nr 131 Hiie Joo-nas, nr 132 Urmas Uint.

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit: nr 133 Helle Noorväli,nr 134 Hannes Mets, nr 135 Indrek Klammer, nr 136 KaieRaja, nr 137 Kaido Klaats, nr 138 Kaja Vainula, nr 139 MarcoŠveters, nr 140 Aili Jurelevitš, nr 141 Eero Ilves, nr 142 LiinaKurves, nr 143 Avo Piik, nr 144 Elle Nõmm, nr 145 Stein-Anders Rasmussen.

Vinni Vallavolikogu kandidaatide koondnimekiriEesti Keskerakond: nr 146 Toomas Väinaste, nr 147 MaigaAasamets, nr 148 Tiit Eenmaa, nr 149 Aivar Eimla, nr 150Mati Ellik, nr 151 Gennadi Gramotin, nr 152 Ain Heiskonen,nr 153 Riina Hunt, nr 154 Raissa Ivaste, nr 155 Ilmo Jaani-mägi, nr 156 Ljudmilla Kalinina, nr 157 Margus Kolmrist, nr158 Vladimir Kostap, nr 159 Peeter Lauri, nr 160 AndrusLein, nr 161 Maario Maalman, nr 162 Illi Margus, nr 163 UnoMuruvee, nr 164 Reet Naarits, nr 165 Kirsti Notta, nr 166Tõnis Nurk, nr 167 Riine Org, nr 168 Katrin Pall, nr 169 ÕiePärlin, nr 170 Riho Rannikmaa, nr 171 Merike Rootsmaa, nr172 Julia Šimuk, Nr 173 Külli Tamm, nr 174 Alina Tubli, nr175 Rein Tenson, nr 176 Cornelia Ulst, nr 177 Ülo Ülesoo,nr 178 Rauno Võrno, nr 179 Avo Värkraud.

Valimisliit Kodukoht: nr 180 Meelis Maine, nr 181 Aili Taal, nr182 Ülle Allika, nr 183 Ivar Kaljuvee, nr 184 Joonas Arder, nr185 Mirjam Haiba, nr 186 Tiiu Ivanova, nr 187 Marve Morgen,nr 188 Ilmar Olt, nr 189 Teet Ottin, nr 190 Ülle Rajamart, nr191 Moonika Peetso, nr 192 Aimar Põldme, nr 193 MerjeSiimpere, nr 194 Anu Suuban, nr 195 Vilve Tombach, nr 196Julia Turunin.Üksikkandidaat: nr 197 Mait Jaanson.

Allikas: Vabariigi valimiskomisjoni koduleht.

nuste mahtu ja mitmekesisust.Vinni vallavanem Toomas Väinaste hindas Vinni valla kõrget kohta

omavalitsuste võimekuse edetabelis järgmiselt: „Olen kogu aeg olnudveendunud, et Vinni vald on vald selle kõige paremas tähenduses. 27.kohtkinnitab seda veendumust.

Pean Vinni valda tõeliseks vallaks, s.t omavalitsusüksus pakub kõikineid teenuseid, mida omavalitsusüksusele on pandud ja veel natukerohkemgi. Teisalt, 27.koht näitab, et Vinni vallal on arenguruumi, alati saabparemini.

Tegelikult ei ole meie käsutuse veel andmeid, mille alusel omavalit-suste suutlikkuse edetabel koostati. Loodame tutvuda analüüsi materja-lidega ja teha vastavad järeldused. Oma valla kitsaskohad on meile teadaja pidevalt tegeleme lahenduste leidmisega.”Hilje Pakkanen



3KODUVALLA SÕNUMID

VINNI VALLAVOLIKOGU 24.SEPTEMBRI ISTUNGIMATERJALIDOtsustati vastu võtta Vinni valla 2009.a II lisaeelarve tuludsummas 26 807 krooni.Sihtotstarbelised eraldised.Sotsiaalministeerium: lapsehoiuteenus: 61 400 kr.Rahandusministeerium: Toimetulekutoetus: 245 649 kr;puuetega laste hooldajatoetus 188 100 kr; tasandusfond(pedagoogide töötasud): -65 884 kr.Ida-Eesti Päästekeskus: 106 500 kr.Rahvakultuuri Arendus- ja koolituskeskus (laulupeo toetus):53 900 kr.Lääne-Viru Maavalitsus: Inju Lastekodu projekt 14 245 kr,Roela õpilaskodu projekt 8328 kr, kodukandipäev Viru-Jaagupis 7052 kr.Rakvere Vallavalitsus: 5000 kr. SA Eesti Terviserajad: 10 000kr. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus: 8027 kr.Keskkonnainvesteeringute Keskus SA: 10 725 kr. Eraisik:1000 kr. Lääne Viru Omavalitsuste Liit: 14 640 kr.Huvikeskuste Juhtide Kogu HAKK 75 000 kr. Memento Liit:3125Muud tulud.Varade müük: 80 000 kr. Finantseerimistehingud. Pikaajalinelaen: -800 000 krooniOtsustati vastu võtta Vinni valla 2009.a II lisaeelarve kuludsummas 26 807 krooni.Avalik kord. Päästjate väljasõitude kulutused: 106 500 kr.Keskkonnakaitse. Vinni-Pajusti tammiku heakord: 10 725kr.Vaba aeg ja kultuur. Kodukandipäev Viru-Jaagupis: 7 052 kr.Laulupeo transport: 14 640 kr; kergliiklustee: 23 027 kr.;tööpataljonlaste ühing: 3 125 kr.Koolid: Vinni-Pajusti Gümnaasium: 75 000 kr. Roelaõpilaskodu: 8 328 kr.Lasteaiad. Ehituse projektid: -200 000 kr. Pajusti Lasteaed:25 000 kr.Hariduse haldus. -11 984 krSotsiaalne kaitse. Toetused: 495 149 kr. Sotsiaalkorteriteremont: -100 000 kr.Inju Lastekodu. Projektid ja üritused: 15 245 kr. Ehitus: -400000 kr.Majandus. Tänavavalgustus: -100 000 kr. Üldplaneering: 35000 kr. Roela piirkond (korterite soetus) 20 000 kr.Täpsustati hallatavate asutuse ja tegevuste alaeelarveidjärgmiselt: hariduse haldamine: -519 630 kr, PajustiLasteaed: 309 630 kr. Vinni Lasteaed: 55 000 kr. RoelaLasteaed: 97 000 kr. Tudu Lasteaed: 58 000 kr.

Otsustati vastu võtta Roela ja Vinni Lasteaia arengukavad.Otsustati eraldada: invabussi teenuse osutamisegaseotud kuludeks 25 192 krooni. Sotsiaalteenusteosutamise kuludeks Vinni Päevakeskuses japuuetega laste hooldajatoetuse määramise kuludekskokku 31 000 krooni.Otsustati muuta Vinni valla arengukava osa“Tegevuskava aastateks 2010 – 2016“.Otsustati määrata sihtotstarbed jagatavalekinnistule Vana-Vinni külas.

Eelmisest lisaeelarvest tänaseni on laekunud vallaeelarvesse sihtotstarbelisi eraldisi kokku 812 691 krooni.Sotsiaalministeeriumilt laekus lastehoiuteenusekorraldamiseks 61 400 krooni.Rahandusministeeriumilt laekub tasandusfondi kaudutäiendavat toimetulekutoetust summas 245 649 krooni,puuetega inimeste hooldajatoetusi koos riiklike maksudegasummas 188 100 krooni. Pedagoogide palku vähendati 139602 krooni, samas anti täiendavat pedagoogilist eraldustsummas 73 718 krooni. Siit tulenevalt vähenebtasandusfondid pedagoogide eraldis 2009. aastal ainult 65884 krooni.Ida-Eesti Päästekeskus hüvitab valla päästjate väljasõidudvastavalt kokkuleppele, hetkel on selleks 106 500 krooni.Rahvakultuuri Arenduse- ja koolituskeskus eraldas vallalelaulupeotoetuse, millest maksti koorijuhtidele töötasu, kokkuoli eraldus 53 900 krooni.Inju Lastekodu poolt taotletud projekt „ Inju Lastekodukuritoeennetuslik töö- ja puhkelaager” sai Eesti NoorsootööKeskuse kaudu 14 245 krooni toetus.Roela Õpilaskodu poolt taotletud projekt „Õpilaskoduvabaajakeldri sisustus” sai Eesti Noorsootöö Keskusekaudu 8328 krooni toetust.MTÜ Tööpataljonlaste Ühing eesotsas August Kondojagataotles kohaliku omaalgatuse programmist toetust projektile„Kodukaitsepäev Viru-Jaagupis”, mida finantseeriti summas7052 krooniVinni, Rakvere ja Rägavere valla kergliikluseteemaplaneeringu projektis osalesid kaasfinantseerijatenaRakvere Vallavalitsus 5000 krooniga ja SA Eesti Terviserajad10 000 krooniga.Ettevõtluse Arendamise SA finantseeris täiendavalt projekti„Vinni, Rakvere ja Rägavere valla kergliikluseteemaplaneering” 8027 krooniga.Keskkonnainvesteeringute Keskuselt laekus Vinni-Pajustitammiku heakorratöödeks 10 725 krooni.Eraisiku annetus Inju Lastekodule 1000 krooni.Lääne Viru Omavalitsuste Liit kandis üle 14 640 kroonilaulupeo transpordi kompensatsiooni.Huvikeskuste Juhtide Kogu HAKK finantseeris Vinni PajustiGümnaasiumile tööõpetuse vahendite soetamist 75 000krooniga.Eesti Memento Liit poolt lepinguline toetus TööpataljoniÜhingu tegevuseks 3125 krooni.Varade müügist (Jaama 15 kinnistu Tudus) laekus 80 000krooni, mille arvelt ostetakse korterid Roela piirkonnassummas 20 000 krooni, üldplaneeringu kuludeks täiendavalt35 000 krooni ja Pajusti Lasteaia töötajate töötasudeks 25000 krooni.Finantseerimistehingute vähenemine on seotudRahandusministeeriumi poolt vallale kinnitatud 7,2 miljonisuuruse laenu võtmisega, aga valla eelarves on planeeritudtäna 8 miljoni krooni suurune laen.Vähendamisele läheb Pajusti Lasteaia ehitusprojektid 200000 krooni, sotsiaalkorterite remont 100 000 krooni,tänavavalgustuse remont 100 000 krooni ja Inju Lastekoduehitus 400 000 krooni.Täpsustatakse valla eelarvet summas 519 630 krooni, misoli reservis hariduse haldamise alaeelarves lasteaiatöötajate töötasudeks.Inna Arula, pearaamatupidaja

Vinni volikogusotsustatust

Seletuskiri IIlisaeelarve eelnõujuurde




Kohalike omavalitsuste eelõhtul onkombeks meenutada, analüüsida jaanda tehtule hinnang.Vinni valla volikogu tööd 2005. aastastjuhtinud Meelis Maine hindab eelmiseperioodi tegevust tulemusrikkaks ningleiab, et eesmärgile jõudmise võti peitubeelkõige erinevate struktuurideomavahelises koostöös.

Millised on olnud volikogu suuremadõnnestumised lõppeval valimis-perioodil?Kõige suurem õnnestumine on volikoguise. Need kümme naist ja üksteist meest,kes kõik on teinud oma tööd kohuse-tundlikult. Nelja aasta jooksul on vastuvõetud 312 otsust ja 121 määrust.Volikogu tähtsaim ülesanne on eelarvevastuvõtmine ja muutmine. Igal aastal,isegi tänavusel majanduslikult raskelaastal, oleme vastu võtnud lisaeelarved,mis on positiivsed.

Millised volikogu komisjonid töötasidaktiivselt, kuidas jäite nende töögarahule?Komisjoni koosolek on üks volikogutöövorm. Põhjalikult läbiarutatud otsusteja määruste eelnõud komisjonides liht-sustab tunduvalt volikogu töökorrldust. Eisaa eelistada üht komisjoni teisele, igalkomisjonil on oma töövaldkond ja töödon hästi tehtud.

Palju tänu teile, Eha, Riine, Ilmo jaTõnis komisjonide töö juhtimise eest. Ailitja Ingat tänan suure abi eest.

Kuidas sujus töö vallavalitsusega?Väga hästi. Tahan öelda, et kui volikoguvalib ja kinnitab vallavanema ja tema pooltesitatud vallavalitsuse, peab volikogunende tööd ka toetama. Tänane volikogu

Meelis Maine: eesmärgile jõudmise võtipeitub osapoolte koostöös

kaks põhikooli, gümnaasium, kõrgkool,viis ajakohast raamatukogu, viis rahva-maja, noortetoad ja -majad. Meil onvärskelt renoveeritud spordikompleks,uus staadion ning suvel avatud kerg-liiklustee.

Meid ümbritseb kaunis loodus, onsood ja rabad, järved ja põlislaaned. Onharitud põllud ja mis kõige tähtsam - suu-rim väärtus on siin elavad inimesed omarõõmude ja muredega.

Ma tänan teid, et olete usaldanudtänast volikogu, mis teeb tööd selleks, etmeil kõigil oleks Vinni vallas hea elada.

Küsitles Heili Pihlak

See ta ikka on, see, kes palju peab suutma,mured mahedaks muutma.See ta ikka on, kes oskab tarkusi anda,aidata raskusi kanda.See ta ikka on, kelles on valgust ja sära -eales ei lõpe see ära.Mõtlen, mõtlen, et millest võtab ta küll oma jõu.Kuidas nii rikas on põu…Õpetajale mu lilled.

Leili Andre

Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba1960. aastatel, kuid tänasesse kalendrissekuulub see tingimata ja on kindlal kuupäeval,5.oktoobril. UNESCO lõi tähtpäeva 1994. aastalselleks, et 24 tunni jooksul oleksid kogu maailma

Oktoober - hea õpetaja kuukooli- ja lasteaiaõpetajate tähtpäevana, sestõpetajaks olemine on ju tegelikult midagi hoopislaiemat. Enamasti on inimesele kõige olulisemadõpetajad tema vanemad, tihti ka teisedsugulased, sõbrad või tuttavad. Vahel saameõpetust kolleegidelt, teinekord äripartneritelt võikonkurentidelt ja mõnel puhul isegi võhivõõrailt.Nad kõik väärivad selle eest lugupidamist.

Seepärast oleks igal inimesel täna või isegikogu oktoobrikuu, sest oktoober on kuulutatudhea õpetaja kuuks, paslik leida hetk, et mõelda,kes on olnud tema parim õpetaja. Ehk polekspalju haarata telefonitoru, saata e-kiri või minnaise kohale ning seda inimest tehtu eest tänada.

Head õpetajate päeva kõigile!Margit Diits,haridusnõunik

on delegeerinud palju otsustamistvallavalitsusele, et kiirendadaasjaajamise kulgu ja seeläbi ühtlasivalla arengut. Tahan kiita vallavanemToomas Väinastet, vallavalitsust ningvallaametnikke, kelle töö tulemusenaon Vinni vald muutunud niisuguseks,nagu ta täna on. Kui käia lahtiste sil-madega ringi, siis näeb, kui palju onviimaste aastatega vallas ära tehtudja kuhu vald on oma arengusjõudnud.

Millise hinde paneksite volikogu/volikogu esimehe tööle?Volikogu tööd hindan heaks. Selle vo-likogu koosseisu töökorraldust ontoodud paljudele teistele valdadeleeeskujuks. Kui volikogu liige teeboma tööd kohusetundlikult, siis seetähendab, et tema kodutöö on hästitehtud ja siis sujub ka töö volikogushästi. Volikogu esimehe tööd hinda-vad teised, eelkõige volikogu liikmed.

Mida arvate plaanitavast haldus-reformist?Toetan valdade vaba tahte alusel ühine-mist. Ma arvan, et järgmise volikogu koos-seisu üks tähtsamaid ülesandeid onalustada läbirääkimisi Peipsipoolsetevaldadega. Turismi- ja puhke-majandusearendamine Tudu piirkonnas ja sealtedasi võimaldab luua juurde palju uusitöökohti ja parandab selle piirkonna elu-olu.

Miks peaks inimene tahtma elada Vinnivallas?Vinni vald on oma territooriumilt suur, kuidsamas on iga piirkonna elanikul võimaluskätte saada teenused, mida vald neilepa-kub. Vinni vallas on viis lasteaeda,

tähelepanu keskpunktis õpetajate töö jasaavutused ning samuti nende prioriteedid japrobleemid.

Õpetajate päeval võiks ju rääkidapedagoogide nigelast palgast ning kehvadesttöötingimustest, aga ka haridusreformimõttekusest või mõttetusest. Võiks hurjutadaparlamenti, haridusministrit ja valitsust, kes eisuuda koolisüsteemi hästi juhtida, ning sarjatavõimetuid omavalitsusi, kes ei ole tänaseni omakoolimaju korda teinud ja haridusvaldkondapiisavalt rahastanud. Kuid jäägu need jutud ar-gipäeva, sest nendel teemadel on niigi paljusõna võetud. Täna on paslik mõelda õpetajatööheadele külgedele.

Õpetajate päeva ei peaks võtma aga kitsalt



5KODUVALLA SÕNUMID

18.oktoobril valime ka meie vallas en-dale uue juhid, kes hakkavad meie val-laelu korraldama järgmisel neljal aas-tal.

Nagu ikka valimiste eel, käib ägekampaania, mis lõpuks sedavõrd äratüütab, et kipub pähe juba mõte, kasüldse tasub toast välja valima minna.Nagunii midagi ei muutu ja mis minustüldse sõltub... Võibolla sajab sel sü-gispäeval isegi vihma, puhub vastiktuul…

Kõik võib olla - et ei muutugi mida-gi ja on halb ilm. Aga sedasi mõeldesei maksa kodus ju tubegi koristada –nagunii lähevad jälle segi!

Stopp! Mõelgem veidi. Me valimeendale uued juhid. Kui ka juhid samaksjäävad, siis volikogu koosseis muutubigal juhul. Igal meie volikogul on olnudoma nägu. Järelikult ka nende otsus-tused. Nii ei saa öelda, et midagi eimuutu.

Ei soovi siin alalüüsida vallajuhti-de tehtut või tegematajätmisi, soov onveidi selgemaks rääkida, miks mepeaksime valima minema ja mida mesisuliselt valime.

Need 17 inimest, kes valimistejärg-selt volikogu liikmeks saavad, peavadhakkama otsustama kõige olulisema-te asjade üle vallas.

Esiteks, kes nende seast hakkabvolikogu juhtima. Seejärel, kes saabvallavanemaks. Need kaks persooni janendevaheline läbisaamine on vägaolulised küsimused.

Vallavanema esimene töö on val-lavalitsuse moodustamine. Väga olu-line on, et vallavalitsus suudaks nii ettevalmistada kui ka ellu viia volikogu pooltotsustatut.

Järgmine ülesanne on volikogulhakata menetlema vallaeelarvet, et seeuue aasta algul vastu võtta. Eelarveongi see peamine instrument valla-elus, mis võib saada mõnes tegevus-valdkonnas kas veduriks või piduriks –olenevalt eelistustest, aga ka võima-lustest.

Vajadusel tuleb vallal oma plaani-de teostamiseks võtta laenu – jälle üt-leb selle kohta kohalikul tasandil “ei”või “ja” volikogu.

Maksud. Kui palju vallakodanikudmaamaksu maksma peavad, kas jakes maksusoodustust saavad, on jäl-legi volikogu otsustada.

Volikogu pädevuses on ka otsus-tada, kas panna kinni kool, avada las-teaed jt kohaliku piirkonna jaoks oluli-sed küsimused. Ka see, kas elu kor-raldamine käib osavaldade (linnas lin-naosade) põhimõttel või mitte.

Üle Eesti on päevakorras haldus-

reform. Peamised argumendid ühine-miseks on teenuste osutamise ulatusja kvaliteet väheneva elanikkonna tin-gimustes.

Teenuste osutamise korra kehtes-tamine on samuti volikogu otsustada.Rääkimata valla ühinemise/mitteühi-nemise üle otsustamisest. Arvata on,et seekord tuleb haldusreformi teema-tika pärast neid valimisi taas tõsise-malt päevakorda.

Kui Vabariigi Valitsus otsustabsuurte omavalitsuste kasuks (nt 10 000ja enam elanikku), siis meie oma 5500elanikuga võime jääda pisemate hul-ka. Vallale pandud kohustusi tuleb ikkatäita, ole siis suur või väike.

Elu on näidanud, et omavalitsus-tele ülesandeid pigem lisandub kuijääb vähemaks. Ühelt poolt annab neidjuurde riik. Teisalt lisandub ülesandeidEL-s valitseva põhimõtte kohaselt, st,mille järgi toimub otsustamine inime-sele kõige lähemal. Aga ka vald ise ta-hab hoolida oma inimestest ja pakku-da neile mitmesuguseid teenuseid.Vinni vald on sellega ju Eestis esireasviimaste uuringute andmeil.

Volikogu pädevuses on ka valla põ-hiliste arengudokumentide - arenguka-va ja üldplaneeringu vastuvõtmine.Neis dokumentides on kirjas meie val-la eelistused ja tegevused, kus ja kasmingit teenust osutama hakatakse,milline näeb välja meie infrastruktuur -sõnaga, milline meie vald välja näge-ma hakkab.

Uut volikogu valima minnes tasuksmõelda ka laiemale taustale meieümber.

See volikogu valitsemisperiood -aastad 2010-2013 - on aeg, mil meilon võimalus saada eurotoetusi riiklikuarengukava (RAK) alusel. Võib olla, etpärast 2013.aastat on ELi panus mei-le hulga väiksem, kuna sktruurifondidetoetamise tulemusel peab Eesti ma-hajäämus võrreldes teiste EL riikide-ga olema vähenenud. Kahjuks pole eritikuulda, kuidas hakkab ELi toetussüs-teem Eesti jaoks välja nägema pärast2013. aastat. Meil ju raskusi olemas-olevagi raha ärakulutamisega. Olgusiin riigi suutlikkusega kuidas on, meievalla jaoks sõltub ka vallajuhtide otsus-test, samuti vallavalitsuse võimeku-sest, milline “noos” Eestile antud mil-jarditest kroonidest vallaelu arengukslangeb. Arvatavasti on omavalitsustevõimalused raha saada hulga väikse-mad, seega tuleb tõsiselt keskendudasaadaolevatele investeeringutele lähi-aastail.

Majanduslik surutis muudab kee-ruliseks eelarve vastuvõtmise nii riigis

kui kohalikul tasandil. Eelarvet menet-ledes tuleb ju tegelda ka maksutuludelaekumise prognoosimisega, arvesta-da riigi toetuse suurusega, teha vali-kuid, mida eealrverahade eest teha,mida edasi lükata.

Masu oma töötute arvu kasvuga onjuba pannud tõsise surve alla sotsiaal-toetuste maksmise, aga ka tulumaksulaekumise, s.o peamise vallaeearve tu-luallika.

Majandussurutis esitab omavalit-sustele väljakutse tõsisemalt tegeldaettevõtluseks soodsate tingimuste loo-mise ja tööhõive temaatikaga. Näitekstööstusalade, inkubaatorite, töötutetäiend- ja ümberõppega, kaugtöökes-kuste jm võimaluste loomisega. Jah,see teema pole omavalitsuste otseneülesanne. Aga vajadus nende küsi-mustega tegelemise järele on suur,olgu see kelle ülesanne (riigi/omava-litsuse) tahes. Inimesed hääletavad jujalgadega (kolivad mujale), kui koha-peal elu talumatuks muutub. Valla rah-vaarvu oluline langus on iga omavalit-suse jaoks tõsine hoop.

Kui meil õnnestub Eestis eurole üleminna, siis hakkavad majandusasja-tundjate sõnul Eestisse tulema ka in-vesteeringud. Milline on meie valmis-olek investeeringuid valda meelitada javastu võtta? Rakvere külje all asuval Vin-ni vallal on hea võimalus siin oma val-misolekut investeeringtue meelitami-seks näidata.

Needki tegevused vajavad raha jakonkureerivad vallaeelarves n-ö tradit-siooniliste eelarveridadega. Eelistusekinnitab taas volikogu.

Kõige lõpuks on volikogul õigus kaumbusaldada vallajuhte, sh ka valla-vanemat. Ja vastu võtta teisi taolisiumbusaldavaid otsuseid, mis vähe-malt mõneks ajaks peataolekut ja suurtsegadust tekitavad. Eeltoodud ülesan-netele viidates selleks küll aega eipeaks jääma! Ja tüli koduõue ei tahameist ju keegi.

Nii et üle pika aja tulevad omavalit-suste jaoks keerulisemad ajad. Seepaneb ka meile, valijaile, kohustusemõelda sisuliselt, keda me soovimeoma vallaelu juhtimas ja korraldamasnäha.

Meie vallas on kandidaatide nime-kiri piisavalt pikk. Soovin väga, et meieelu juhtima saaksid parimatest pari-mad.

Kokkuvõttes pealkirjas toodudhamletlikku küsimust õieti ju polegi –muidugi tasub minna valima!

Tarku valikuid kõigile!Hilje Pakkanen

Minna või mitte? Muidugi minna!




“Käisime majandiga draamateatris “Pilvedevärve” vaatamas. Peale etendust olikohtumine Mikk Mikiveriga. Mikiver nõjatuslavaservale ja rääkis. Bussitäis rahvast istushiirvaikselt ning kuulas. Olin viimases reas,kuulasin juttu ning krõbistasin samal ajal C-vitamiini dražeesid. Teate küll, sellisedväikesed kollased kuulid. Üks tera lipsassõrmede vahelt põrandale ja veeres kõrr-kõrr-kõrr pingiridade alt otse Mikiveri jalgadeette. Mikiver kummardus, tõstis vitamiini üles,puhus peale, pistis suhu ja jätkas rahulikultjutustamist. Vat’ selline oli mu kohtumine MikkMikiveriga.”

See on Ilme Posti jutustatud lugu eakateklubis teemal “Minu kohtumised kuulsateinimestega”.

Ilmel on iga asja või nähtuse kohta lugu.Ta ei ütle kunagi lihtsalt “ma käisin poes”,vaid temale omasel moel lisanduvad poeteelevärvid, helid, lõhnad ja kummalised juhtumu-sed.

Temas on tuksuvat närvi, õiglustunnet

Kadila naisselts otsustas suvekuudelpuhata, aga osales siiski kahel üritu-sel - Maanaiste Liidu kokkutulekulning Tudu maanaiste seltsi 80. juu-beli tähistamisel. Augusti lõpus agaläks kiireks toimetamiseks. Rahasta-ti PRIA-le esitatud projekt, mille tule-musel renoveeritakse Kadila rahva-maja.Tänaseks päevaks hakkavad mööda-minejatele silma rahvamaja juurestehtavad ehitustööd - see teeb rõõmupaljudele.Kutsusime tegusaid naisi oma jaümbruskonna küladest kokku aruta-ma edaspidiseid tegemisi. Kutsed saisaadetud 43, kohale sai tulla 22 janeist kümme otsustas koheselt nais-seltsi astuda. On heameel, et naisedtahavad koos käia ja piirkonna elu elav-

ja võimet vaimustuda. Tema sõnadel onkaalu, need võivad meeldida või mittemeeldida, aga nendes on sisu.Tähelepanuväärne on tema oskussõnastada ära mõtted, mille kallal oledpäevi pead vaevanud.Kui Ilme Posti töö ja tegevus kokku võtta,siis on see alati olnud seotud looduse jakultuuriga- kalakasvatus, loodusõhtud,kunstisõprade selts, kirjandusauhinnadjne.

21. septembril on Ilme sünnipäev.Sedakorda ilus ja ümmargune number.Soovime Sulle traditsiooniliselt õnne jatervist, aga lõpetada tahan SigridUndseti sõnadega:

“Head päevad langevad osaksmõistlikele inimestele, parimad aga neile,kes julgevad olla meeletud.”

Heili Pihlak

Kadila naised tegutsevad jälledada. Palve nõu ja jõuga abiks ollavõeti hästi vastu.Esimesteks ettevõtmisteks koos uuteliikmetega on Palamuse laada ühis-külastus ning osalemine VirumaaLootuse poolt korraldatud seminar-õppereisist Pärnu- ja Viljandimaale.Sügiskuudel teeme ettevalmistusieelolevateks üritusteks. Plaanis onkäivitada käeliste tegevuste õpitoad,kus õpime pärltehnikat, viltimist, siidi-maali ja keraamikat.Loodame, et renoveerimistööd jõua-vad õigeaegselt lõpule ja saameüheskoos 12. detsembril tähistadarahvamaja 80. aastapäeva.Anname kõigist tegemistest aegsastiteada ja soovime tegusat sügishoo-aja algust!Kadila naisselts

Palju õnne, Ilme Post!

Oi aegu ammuseid! Noor Ilme Post lintraktoril

2.okt. õpetajate päeva tähistamine koolides2.okt. Mihklilaat Tudu koolis5.-9.okt. tervislike salatite konkurss 5.-12.kl.Vinni-Pajusti gümnaasiumis: plakatite võistlus“Tervislik toitumine” 1.-6.kl. gümnaasiumis6. okt. kl 15.30 Vinni lasteaia lastele tuleb küllaLotte6.okt kl 18.00 lastevanemate üldkoosolek Roelakoolis, oodatud on kõik Roela elanikud, kedahuvitab Roela kooli ja aleviku tulevik7.okt kl 12.00 pidulik lõunasöök Vinni lasteaias-Vinni lasteaed Tõruke -30.8.okt kl 9.00 Vinni lasteaiapere väljasõit Käsmu8.okt teatri ühiskülastus Vinni valla õpetajateleja kultuuritöötajatele9.okt Vinni Lasteaia “Tõruke” sünnipäev: kl 15lasteia uksed on avatud endistele kasvandikele-tule ja vaata, meenuta, tervita, soovi õnne. Kell17. pidulik aktus saalis. Juhataja vastuvõtt.9.okt gümnasistide päev Vinni-Pajustigümnaasiumis12.okt aktiivsusvõistluse “Terve VPG” ujumine1.-4.klassile14.-15.okt klasside pildistamine Vinni-Pajustigümnaasiumis19.-23.okt “Tagasi kooli” nädal Vinni-Pajustigümnaasiumis20.okt. ettelugemisepäev, parima lugeja võistlusTudu põhikoolis21.okt. aktiivsusvõistluse “Terve VPG” ujumine5.-6.klassile22.okt. kohtumine Eesti Energia juhatuse liikmeRaine Pajoga VPG-s 9.-12.kl.22.-23.okt. Tudu põhikooli laager23.oktoober. veerandilõpuaktused koolidesKoostanud esitatud andmete põhjal 18.09.09

Margit Diits

Haridus-üritusedVinni vallas



7KODUVALLA SÕNUMID

Kevadine külade perepäev koos sup-pide söömise, sportmängude ja mee-lelahutusega möödus kauni ilma ningrõõmsate osalejate toel.Ja siis läks lahti…

Roela külade piirkond esitati maakon-nast Aasta küla 2009nominendiks.

Täitsime ankeete,korraldasime näituseid jakohalike toodete tutvustamist,võtsime vastu Aasta küla 2009komisjoni Ene Ergmaga eesot-sas.

Tagasiside meiekülastusele proua Ergmalt olijulgustav – just selline peabolema üks tulevikule suunatudkogukonna areng, mitmed kü-lad ja seltsid tegutsevad koos.

Aasta küla komisjon hakkasend minekule sätt ima, kuiSaksa naisühendusedelegatsioon eessotsas GiselaPoelkega uksest sisse astus.See oli naisühenduse delegat-siooni viimane päev Eestis. Meieomalt poolt soovisimesisustada selle õhtu neile meel-dejäävalt. Naised said kaasaosta käsitööd, kuulata kontsertining veeta aega vesteldes, laul-des ja maitsvat öhtusöökinautides.

Augustis pakkisime kohalike et-tevõtjate tooted, käsitööd jamuud seltside tegevust iseloo-mustavad materjalid autosse.Startis reis läks Tartumaale Maa-päevale, kus kuulutati välja Aastaküla 2009 võitja. Panime ülesnäituse, tervitasime tuttavaid ja võtsi-me pidulikult vastu Virumaa Lootusedelegatsiooni, kes saabus peopaikaLuunjast, kus neile kohaliku külaelutuvustati. Pidu võis alata. Saali lastimeid range järelevalve all - ikkagi pre-sident võttis üritusest osa jne…

President pidas kõnet ja ministridolid kohale tulnud ennast maarahvalenäitama. Tore üritus oli koos kum-maliste ja meeleolukate seikadega.Ene Ergma poolt kõikidelenominentidele kingitud nimelised tä-histaevakaardid olid lootusetult segiläinud! Oh seda elevust ja laata missiis lahti läks, lõpuks leidsime omakaardi ka üles. Tähistaevakaardi koht

MTÜ Roela Kodukandi suvi oli tegemisi täis

saab olema Roela rahvamaja seinal.Seekord anti välja koguni kaks

tiitlit: ühe sai Viitina küla Võrumaalt jateise Ki ideva küla Läänemaalt.Komisjon eelistas seekord väikest,omavahel t ihedalt lävivat ningkokkuhoidvat küla. Mõlemad on tublid

külad.Peale piduliku osa toimus pargis

kontsert, kohalike toodete tutvustus jadegusteerimine. Söödavat ja eriti põ-nevat söödavat oli küll ja veel. Meielaua juures sai maitsta kitsejuustu,põdravorsti, koduseid küpsiseid jameejooki. Aitäh kõigile, kes oma pa-nuse sellesse tootevalikusse andsid.Presidendile oli eriti suupärane OÜElmi pool valmistatud põdravorst. Jää-me lootma, et see toode ka presiden-di vastuvõtulauale jõuabKodus ootasid juba uued tegemised.Käbikuivatit külastasid suve jooksulmitmed grupid, lõpetatud sai parkla

äärne haljastus ja projektirahadestsoetasime mõned istepingid parklaserva, käbikuivati juurde lauakomplek-ti.

Leader projekti “Õppepäevad ko-gukonnale” raames viidi läbi mees-konnatöö koolitus Roela piirkonna ak-tiivsetele inimestele. Õppepäevadeprojekt jätkub õppereisiga Ida- Viru-maale, kus külastame sealseid selt-se ja tutvume nende osalemisegaLeader programmis.

Rahvamajale uute virnastatavatesaali toolide soetamiseprojekti otsustas PRIAtoetada ligemale 300 tu-hande krooniga. Nüüdotsime juhatusegasoodsamaid laenuvõi-malusi. Laenu tagati-seks on juhatuse liikme-te käendus isikliku vara-ga, sest PRIA projektideteostamiseks tulebenne raha välja käia, mil-le PRIA seejärel kuludo-kumentide alusel kinnimaksab. Siit omakordatuleb maksta lillede jalaulu saatel koos intres-siga pangale. Oh ela jaõitse, Eestimaa!Läti riik on lahendanudselle asja teisiti. Kui mit-tetulundusühing saabprojektile kinnituskirjaPRIAlt taotletud summaulatuses, siis riigikassasõlmib MTÜ-ga lepinguja eraldab raha. Pärastprojekti elluvi imist jaPRIAlt rahalaekumistkannab mittetulundus-ühing riigikassale rahatagasi. Ei mingeid intres-se pankadele ega isikli-ku varaga käendamist.”Normaalne!” ütleb eest-lane selle peale.

Oktoober läheneb, uued projekti-taotlused vajavad kirjutamist. Lisares-sursse, mida piirkonda tuua, on prae-gu eriti vaja.

Osa vallakodanike on saanudendale uued numbrid lisaks nimele,et teised saaksid neid valimiste või-duajamistel eristada.

Siis läheb õues külmemaks jaongi varsti jõulud käes. Mõtteid, midateoks teha, jagub ka jõuluaega. Teekskoos midagi ilusat, mis kogu aastaleühe meeleoluka punkti annaks.Nautige sügise värve!

MTÜ Roela Kodukant nimelAili Taal

Riigikogu esimees Ene Ergma vaevalt et tutvustamist vajab, kuidkes on see parempoolne tegelane Aasta küla ürituselt?




Vinni lasteaia „Tõruke” lastevanematehoolekogu otsustas halbade aegadekiuste mitte viriseda ja vallaametnikeolematut rahakotti ignoreerida ning omaseisu tähtede all hoopiski omapoolseinitsiatiiviga parendada.

18. septembri õhtupoolikul korralda-ti lasteraias suur mihklilaat, kuhu küll„tervet valda ega kogu kihelkonda kokkuei tulnud”, aga vähemasti Vinni ja Pajustikandi inimesi jagus küllaga.

Laadakioskid avasid kõik lasteaia-rühmad - Lepatriinud, Mõmmikud jaJänkud. Müügikraami oli palju ja erinevat:alates isuäratavatest küpsetistest ningkõikvõimalikest aia- ja põllusaadustest,lõpetades suitsukala, urisemistsoodustava mõmmide võlujoogi või siis

suisa elusate jänkupoistega. Nendemüüjaks muidugi kostüümis Jänku(Jänkude rühma kunagine kasvandik...).

Et lasteaialap-sed kõiki laadamõ-nusid nautida saak-sid, tegelesid heate-geva müügigaemmed ja vanaem-med (kogu müügi-tulu tulu läks laste-a ia rü h m ad e le) .Lasteaed hoolitsesselle eest, et ka äsjatöölt tulnud issid-emmed ningmuidugi ka kõikmuud laadaletul-nud, keda polnudkinii vähe, maitsvaidpannkooke maitstasaid.

Laat oli ülesehitatud vaidlasteaia, lastevanemate ja lasteaiasõprade initsiatiivil ja toel, samuti said

sellest peost osa võtta kõik külalapsed,kes seda vaid soovisid.

Ja kui enne pidu käisid küla pealkahinad, et eks ta üks valimispropagan-da ole, siis tegelikult oli olukord soo-tuks teine. Kahjuks saime pigem kin-nitust sellele, keda mitte valida: kui ükslugupeetud “vali-mind-mees”, kes lu-bas varem lastepidu juhtida, loobussellest auülesandest kõigest paarinädala eest, siis teine külamees, keska paremale aujärjele volikokku püüd-lemas, jättis lapsed laadapäeval soo-tuks ilma muusikata.Hea Vinni rahvas, enne kui valima lä-hete, uurige, kas lubaduste mittetäitmi-ne on nende erakonnale omane?

Et laat ilma tümpsuta pole ikkamiski õige laatja sõpra tuntaksehädas, siis tuliappi Pajusti klubioma muusika-keskusega. Ühelubajast mere-röövlist peojuhiasemele tulilasteaiale üsnapalju sõpru: kohalolid nii Lõvi Leo,tuletõrjetarkusijagav Nublu kui kaB a t m o b i i l itegelased koosPät tmob iil iga.B a t m a n(argielusVPG töö-õpetuse õpetaja

Rein Leichter) õpetas poistele-tüdrukutele autode meisterdamist,Spiderman (igapäevaametis VPG

kehalise kasvatuse õpetaja Tiit Transtok)viis lapsed osavusmängudele.

Vinni Lasteaed pidutses ka masu ajal

Lapsed said hüpelda ja mürada ba-tuutidel, osa võtta õnneloosist, lasta tehanäomaalinguid ja „Jänkufotosid”, vaadata„nunnude näitust” ja tegelda lasteaiaõpetajate juhendamisel jooonistamisening käsitööga.

Lepatriinu rühm oli avanud vägevakohvipoe, nende müügipunkti pidasatraktiivseimaks ka suurim hulk külasta-jaid ning publikuauhinna saigi Lepatrii-nude rühm.

Arvatavasti meenus lasteaiaaeg kasuurtele koolipoistele - Toni Heisko-nenile, Madis Vutile ja Andres Küüsmale- kes seisid head selle eest, et Pättmobiilkoos laadalistega sujuvalt, tõrgeteta jaohutult liigelda sai. Aitäh nii neilenoormeestele kui ka kõigile teistele, kesselle toreda ürituse elluviimisele kaasaaitasid, aga ka ilmataadile, kesvihmakraanid peo lõpuni kinni hoidis.

Ja teadagi - iga väärt pidu peab pau-guga lõppema. Seekord kindlustas

vägeva lõpu vallavanem - onuToomas Väinaste, keshoolitses toreda ilutulestikueest.Kui vägevad aupaugud nii mõ-nelegi hirmunud väikemehele,kes mängutuhinas vanemadsootuks unustanud, taas ema-isa meelde tuletasid, siisüritusel osalenud täiskasvanu-te üsnagi üksmeelsed mõttedilutulestiku ja peo lõpu järel olidsellised, et üritus lähendasmitte ainult lasteaialapsi javanemaid, vaid ka kogu Vinnirahvast - vähemalt seda osa,kes üritusele tuli.Kindlasti tuleks seda üritustkorrata!

Vinni lasteaia „Tõruke”lastevanemate hoolekogu



9KODUVALLA SÕNUMID

Mihklilaat Vinni Lasteaias




MTÜ Vinni Valla Noored ootab vaba-tahtlikke erinevatesse piirkondades-se. Kuna sealsed tegevused ei oleenam huvitavad ja põnevad, siis oota-vad valla noortekeskused Pajustis,Kadilas, Viru-Jaagupis, Tudus ja Kü-tis vabatahtlikke, kes tahaksid ja os-

Noortekeskused ootavad vabatahtlikkekaksid mõnel õhtul noortega tegele-da. Hakka vabatahtlikuks, kui su ho-biks on tants, sport, fotograafia, aeroo-bika, laulmine, kokkamine, käsitöö võimõni muu hobi ning mida sooviksidnoortega jagada.

Noored on meie tulevik, tule ja aita

erinevate tegevuste, ringide läbiviimi-sel! Oled sa noorem või vanem, ooda-tud oled ikka!

Kerdi TudeMTÜ Vinni Valla Noored

Telefon 58 154 556e-post [email protected]

Viru-Jaagupi noortetuba sai Lääne-Virumaavalitsuse ja Vinni valla rahastusel võimaluseminna noortega Tudu järve äärde telkima. Üritustoimus 23.–25. augustil.

Need vaprad, kes end 23. augusti hommi-kusest „kohutavast” seenevihmasahmakasthirmutada ei lasknud, olid kella 16 paikupäikeselisel pärastlõunal oma kodinateganoorteka ees kohal. Ja õigestitegid ka, sest ilm oli kogu laagriajal superhea.

Sihtkoht oli Tudu järveparemal küljel asuv väiketelkimisala, kus parkimiskohastjärveni viib läbi soo umbes 700-meetrine laudtee. Imekena, män-niline, puhmaline ja noh... soine.

Kohale jõudes selgus, etmetsaonn, mis olevat aastaidtagasi maha põlenud, on täiestialles (või on see uus?), sellekõrval laud ja lõkkeplats grilli japinkidega. Kogu koht on täiestiomaette ja iseoma, kui seal oled.Ja lausa maaliliselt ilus. Laudteeviib edasi otse paadisillale, nii etseda mööda joostes saidhullumad vettehüppeks hea hoosisse võtta.

Metsaonnis on neljaosalinenari, mille iga osa mahutab kaks(noort) inimest ja põrandalemahub ka kaks või rohkemgi, niiet telkides magasid ainultmatkajuhid Nigel ja Kalev. Veelon metsaonnis pliit, pannid ja tee-kann, nii et täielik superluks. Pliitajas tegelikult ainult toa suitsutäis, sest korsten paistis olevat umbes - agasee ei olnudki oluline, sest meil oli lõke. Sealsa-mas telkimisplatsi servas oli hunnikvalmissaetud puid, mida tublimad ise lõhkusid.Kuidas ja kes need küll viitsis sinna tassida?Kes küll viitsis tuua palgid metsaonni jaoks jaselle püsti panna? RMK? Suured tänud igata-hes!

Vesi järves oli soe ja vaikne, nii et ujuda saikogu aeg. Vahepeal lõkke ääres kuivatada javorstid ja küpsised ja õunakompott ja moosisaiadhambu ja jälle järve! Viimane ujumine oli keskööpaiku. Vahukommide küpsetamine oli kahjuksüsna lühike (aga mõnus... mmm!), sest õigeidvahukomme õnnestus Rakverest leida ainultkaks suurt pakki. Hilisõhtul istusime koos lõkkeääres, vaatasime tähti ja lobisesime ilmast, elust

ja inimestest ning koguni poliitikast. Oleks võinudju naiivselt arvata, et pärast vahetpidamatutujumist, lõkke ääres istumist ja Kalevi jutustatudlugusid jäävad kõik varakult magama, aga võtanäpust! – metsaonnis igatahes käis kilkamine jaitsitamine ja loba poole ööni.

Esmaspäev sisaldas jälle ujumist ja lõket,lisaks nuudleid ja moosisaiu ja matka ümber

järve. Matkale tulid kõik, ainult Sander jäi laagritvalvama - keegi ju pidi. Matk selgitas välja selle,et vaatetorn jääb hoopis järvest põhja pooleviiva õpperaja peale. Veel kohtasimemelanistlikku rästikut, kes järves ujus. Ju tal siisoli palav. Nigel tõmbas teda ettevaatlikult puuok-saga, et kõik saaksid näha. Melanism tähendabtumeda pigmendi ülekaalu. Rästik oli peaaegupäris must, vaid õrnalt aimatav siksakmusterseljal.

Viimane ujumine oli jälle tähevalgel, seekordüheteistkümne paiku ja tipphetkeks oli see, kuiüks hull demonstreeris hobusehirnatusega vet-tehüppe saltot. Teadmatud oleksid arvanud, etpimedas hüppas vette üks parajalt kopsakashobune. Ja selili. Aga me nägime - see oli Eerik.Aga ikkagi selili. Ai-aa!

Mida me teada saime? Näiteks seda, etvorsti ei ole mõtet küpsetada leegi sees, vaidsüte kohal. Et Tudu soos kasvab männiriisikaid,pohli ja jõhvikaid. Et kuigi rästik võib olla pea-aegu must, ei ole ta ikkagi nastik. Et üldse ei oleraske aidata teistel laudteed pidi asju järve äärdeja pärast tagasi tassida. Ja veel saime (lausafüüsiliselt) teada seda, et kui järgmine kord Tudu

järve äärde minna, tuleb kaasa võtta hulklaternaid, sest pimedas laudtee otsakomistamine on väga valus.

Igatahes oli see ülihea suvelõpulaagerfantastilise ilmaga ja järgmine laager tuleb kakohe kindlasti, sest see koht on lahe!

Suur-suur tänu Lääne-Viru maavalitsuse-le, Vinni vallale, MTÜ-le Vinni Valla Noored jakõigile osalenutele!

Tänutäheks superluks koha eest jätsimeTudu järve metsaonni vaarikamoosi,maasikakompotti, siirupit ja teed. Oleks onnisolnud külaliste vihik, oleksime sinna kirjutanudmidagi hästi head!

Pildid laagrist on üleval Viru-Jaagupinoortetoa pildilehelwww.virujaagupipildid.blogspot.com.

Suvelõpulaager Tudu järve ääres


mailto:[email protected]

http://www.virujaagupipildid.blogspot.com.


11KODUVALLA SÕNUMID

Vinni valla puuetega inimeste janende perede organisatsioon onmuutunud erivajadustega inimesteühinguks, kuna peale puude onvõimalikud ka teised põhjusederivajaduse tekkimiseks. Ühing onseega astunud välja omaesialgsetest raamidest, kuna onhakanud kaasa lööma suurürituste jatalgute korraldamisel. Kevadel olidnendeks külade perepäevakorraldamisel kaasalöömine jalauluväljaku koristustalgutekorraldamine.Kevadel alustasid erivajadustega ini-meste muusika- ja liikumisring ningkäsitööring. Käsitööringi tegevuse tu-lemusena valmisid viltimistehnikastooted, mis leidsid ka turgu. Muusika-ja liikumisringis õpiti selgeks mõnedvanaaegsed tantsud ja toimus ringisosalejate esinemine külade perepäe-val. Peale suvevaheaega alustatavadringid taas oktoobrikuu esimesel lau-päeval Roela Rahva Majas. Esimesedringid alustavad koos, sest toimubuue hooaja avamine.Toimub raha taotlemine EL Leader-

programmist erivajadustega inimestekeskuse tegemiseks. Lõpuks saavadpuuetega ja teised erivajadustega ini-mesed päevakeskuse, kus tööpäeva-del koos käiakse ja kus nendega te-geletakse. Kui kõigil inimestel vallason oma koht, kuhu peale kodu minna,tuntakse ennast väärtuslikeinimestena. Ühingu liikmed on teinudkeskuseks renoveeritavas majas jaselle platsil mitmeid talgupäevi ja neidtuleb veel. Koristustöid aitasid teha kaRoela Põhikooli noormehed.Esimest korda pidasime koos Tam-miku Kodu elanikega jaanipäeva Tam-miku Kodus. Pidu oli muusikat täisning ilm soosis meid järjekordselt lõ-petades päeva vikerkaarega.Suvel toimus suuremale seltskonnaleõppereis Taevaskotta ja Piusa liiva-koobastesse. See langes selle suvekõige palavamale päevale, agaosalejad pidasid vastu. Saime osajärjekordsetest looduskaunitestpaikadest, kuhu ühing 13 aasta jooksulveel reisinud ei olnud ja teadmisi giidivahendusel.Kaheksa ühingu liiget said osa lõõ-

gastavast jah a r i v a s tõppelaagristVõsul, milleM T ÜJ o h a n n akorraldas ELL e a d e r -p r o g r a m m irahade toelM T ÜP a r t n e r i dkuue liikmesvalla erivajadustegainimestele. Kuna EL toetustele tehtudprojektide kulud tasutakse alles pealekuluaruande esitamist, siis tuleb leidategevusrahad laenude näol ennefondilt raha saamist.MTÜ Johanna tänab ühingule õppe-laagri läbiviimiseks laenude andjaid,annetajajaid, vallavalitsust tegevus-toetuse võimaldamise eest ja talgulisi,kes aitasid koristada Roelas jatulevase erivajadustega inimestekeskuse juures! Askeldusterohket ja arukate valikute-ga värvilist sügist!Ülle AllikaMTÜ Johanna juhatuse liige

MTÜ Johanna uued arengusuunad

Täiskasvanuteleerikursus Viru-Jaakobi

koguduses algab 30.oktoobril kell 18.30

koguduse majas. Info tel.55 630 181

Kolm sõbrannat või sõpra ujuma!

Kolm sooduspiletit kahe hinnaga! Vana hind180 krooni, uus hind 120 krooni (40 kroonisõbranna või sõbra kohta). Meie hoolime,hooli ka sina oma sõprade tervise eest! Koh-tumiseni basseinis!Perepäevad ujulas igal reedel ja lau-päeval! Tule koos ema ja isaga ja võta kaasaveel ka vanaema ja vanaisa!Perepileti hind 175 krooni (2 täispiletit + 3sooduspiletit). Koos on lõbusam!Vahva sumo ja saunaretk koos kollee-gidega!Hind osaleja kohta 595 krooni. Hinnassisaldub: teadmisteretk koos söömis- ja pea-tuspausidega, sumoretk koos sumoalgõpetusega, energiaretk koos “Baruto õh-tusöögiga”, saunaretk koos kolleegidega,Une-Mati retk, uue päeva tervitusretk.Küsi oma firma töötajatele või sõpruskonnalepakkumist, ning aitame teil läbi käia põnevaretke!

Lääne-Viru Õppenõustamiskeskus onellu kutsutud võimaldamakshariduslike erivajadustega lastele,nende vanematele, õppeasutustepedagoogidele ja spetsialistidelening kohalike omavalitsustehariduskorraldusega tegelevateleametnikele vajalikenõustamisteenuste paremkättesaadavus.Õppenõustamiskeskuse aadress:Kreutzwaldi 5C II korrus, Rakvere4 4 3 1 4Kontakt: Monica Jaanimets( k o o r d i n a a t o r )Tel 325 80 64, 32 58 065, 53 454 359E-post: [email protected]õustamine toimub niiõ p p e n õ u s t a m i s k e s k u s e s(Kreutzwaldi 5C Rakvere) kui kaRakvere Sotsiaalabikeskuses(aadressil Ed.Vilde 2a, Rakvere).Vajalik etteregistreerimine telefonil 3258 064, 53 454 359 või e-posti

aadressil [email protected]

Töötajad ja vastuvõtuajad:Eripedagoog Ingrid PartE 13.30 – 18.30 (ÕNK)T 13.30 – 16.00 (SAK)K 13.30 – 16.00 (ÕNK)Eripedagoog Lena JaagoE 8.45 – 10.45 (ÕNK)N 13.00 – 16.00 (SAK)Logopeed Inna KivimäeE 8.00 – 12.00 (SAK)T 15.00 – 19.00 (ÕNK)K 15.00 – 17.00 (ÕNK)Psühholoog Riina TürkelT 17.00 – 20.00 (SAK)R 13.00 – 17.00 (ÕNK)Lühendid:ÕNK – Lääne-ViruÕppenõustamiskeskus (aadressKreutzwaldi 5, Rakvere)SAK – Rakvere SotsiaalabikeskuseLaste Päevakeskus (aadress Ed.Vilde2a, Rakvere)

Lääne-Virunõustamiskeskus alustabsügisest kahes kohas






Need read kuuluvad pesident ToomasHendrik Ilvesele.

Emori andmetel oli juulikuu vaadatuimtelesaade laulupidu, mida vaatas 163000 inimest saateminuti kohta. Esi-kümnest pooled olid saated 2009.aasta laulu- ja tantsupeost.

Kolme päeva jooksul külastas lau-lu- ja tantsupidu 153 900 piletigapealtvaatajat. Kõik kolm tantsupeoetendust olid välja müüdud, neist igal11 300 pealtvaatajat. Laulupeo esime-sel päeval käis 52 000 külastajat jateisel päeval 68 000. Lisaks peo osa-lised, nende õpetajad ja saatjad. Lau-lu- ja tantsupeol “ÜhesHingamine”osales 864 koori ja orkestrit 26 430laulja- ja pillimängijaga ning 534 tant-su- ja võimlemisrühma kokku 7460tantsija ja võimlejaga.

Samuti osales 41 väliskollektiivi1340 esinejaga USA-st, Belgiast, His-paaniast, Kanadast, Norrast, Rootsist,Saksamaalt, Soomest, Suurbritan-niast, Taanist, Ukrainast ja Venemaalt.

Vinni vallast käis peol viis kollektiivi

Vinni vallast püüdlesid peole Vinni-Pajusti gümnaasiumi mudilas-, las-te-, poiste- ja segakoor (juhendajadKatrin Pall ja Terje Andresson), Roelapõhikooli lastekoor (Aive Alavere), Vin-ni-Pajusti naiskoor “Vikerkaar” (ReetAru), Pajusti naisrahvatantsurühm(Ene Saaber), Roela naisrahvatantsu-rühm (Mall Moor) ja Roela segakoor(Terje Andresson).

Kõigil seekord peole pääseda eiõnnestunud, kuulus õnnelike hulkaviis kollektiivi kokku 150 osalejaga.Ehk järgmisel korral, kui tantsuväljaksuurem ja kollektiivi üheshingaminesajaprotsendiline, on osalejad 150asemel 300. Aga tõsist tööd tegid kõikja meie lugupidamine ja tänu kuulubkõigile.

Mis on see, mis teeb ühest peostpeo?Ehk on tähtis see, et meelde jääbemotsioon, jagatud tunne, saadudenergia ja vägi, üdini positiivne laeng,mida on vaja igapäevastes töödes jategemistes? Õnneks köeti selle peoemotsiooni juba varakult.

Kõikidele laulupeol osalenud kol-lektiividele jäävad mälestuseks ilusadtantsu- ja laulupeo märgiga riigilipud,mis kingiti igale kollektiivile 5.juunil,Eesti lipu 125.aastapäeval Otepääl jamida iga kollektiiv uhkusega laulupeorongkäigus kandis.

Tule tulemine viis meeled laulupeo

Head ühist hingamist, armas Eesti!laineleTänavuse laulu- ja tantsupeo“ÜhesHingamine” tule teekond kan-dis nimetust Tule Tulemine. Selle käi-gus liikus 13.juunil Tartus süüdatudlaulupeotuli mööda siseveeteid Viljan-di kaudu Pärnusse, ühines seal Kih-nu jaanitulest alguse saanud tantsu-peotulega. Seejärel liikus ühine tuliKuressaarde, Haapsallu ja Kärdlas-se ning 2 juuliks Lohusalu kaudu Tal-linna Admiraliteedi basseini, kus toi-mus peo avamine. Tule tulemise tee-konna pikkuseks oli üle 900 kilomeet-

ri.Tuld saatsid nii vees kui maal tu-

handed silmapaarid. Seda teekondaja pidu jäävad meenutama lauluread,mida koorid veel lavalt lahkudes, kodupoole liikudes ümisesid: “Ja kõik asu-vad teele, sest kõik peavad asumateele ja ometi saadakse pärale ja kõikjõuavad mingil määral pärale…”

Kes ei pääsenud püünele, said tri-büünileOli kena, et tantsupeole mittepääse-nud kollektiividel oli võimalik sest kau-nist peost osa saada. Tantsupidu oliimeline, pisarateni liigutav! Merekohinkõrvus, silmad pisarais. Ja tantsupeolton pärit ju selle suve hitt Jaan Tätte“Tuulevaiksel ööl”: “Sulle tahan hüü-da juba veel ja veel ja veel, tuulesuundon nord, nüüd on minu kord teha tor-mi sinu südames…”.

Ja ju võtab iga tantsija oma õnne -oma moorikese - näpu otsa ja kõnnibkorraks mere äärde. Lihtsalt …niisa-ma.” Ja siis leiab ta taas jõudu ja aega

sügisel proovisaali siseneda ja uuteväljakutsetega rinda pistma hakata.Ja olgugi, et tänavune rongkäik saienam kriitikat kui kunagi varem, talle-tub sellest saadud elamus ikkagi vaidpositiivsena ja eriti Roela segakooril(pildil), kes üle pika aja tänu Vinni val-lavalitsuse ja Eesti Kultuurkapitali toe-le ühtses erksas vormis väljakulemarssis ja nii mõnegi pealvaataja kii-dusõnu hõikama pani.

Rahvas hingas ühes, tundis ühesEi mäletagi niisugust rahvarohkust.

Üheshingamine on tabav mõiste. Sei-sad ja hingad sealsamas, kus naab-ridki. Kõikjal oleme koos: mina, sinaja meie. Laulupidu on eelkõige rahvapidu. Läbi aegade on osavõtjad olnudtavalised inimesed, kes laulud argite-gemiste kõrvalt selgeks õppinud jaTallinna tulekut pikalt planeerinud.

Loodame, et ikka jätkub häid koori- jatantsujuhte ja neid jagub ka algkooli,sest sealt algab kõik peale. “Peovaimläheb lapse sisse ja on sealtpealetema sees surmani,” teab kolmekord-ne üldlaulupeo juht Uno Uiga.

Veelkord kõigile tegijatele palju tänuja kohtumiseni proovisaalis, kuhu onoodatud nii vanad kui uued tegijad!Jälgige reklaami ja küsige sõpradelt-tuttavatelt!

Margit Diits, Roela segakoor




Järjest süvenevad majandusraskusedpuudutavad meist igat ühte. Töötuksjäämine on igapäevane nähtus ja toobreeglina kaasa raskenenud elutingi-mused. Kahjuks ei suuda kõikraskustele vastu panna ja kalduvadkuritegelikule teele. Ei ole saladus jaseda kinnitab ka politsei statistika, etelutingimuste raskenedes suurenevadpisikuriteod nagu avalikud ja salajasedvargused, röövimised, kallaletungid jamuu selline.Kaasa aitamaks selliste tegude avas-tamisele ja eelkõige ennetamisele, onolemas kodanike vabatahtlik liikumine- Eesti Naabrivalve.„Naabrivalve” on tõenäoliselt paljudeleelanikele tuntud sõna. Samas eipruugi kõikidele teada olla, mis selletegevuse taga peitub ja kuidasnaabrivalve liikumine saab kasulik olla.Allolev kirjatükk selgitabki naabrivalvesisu.Lühidalt naabrivalve sisustNaabrivalve tegevuse võib kokku võttasõnapaariga – kui märkad, siis rea-geeri! Eesti Naabrivalve ühingkoostöös politsei ja teisteorganisatsioonidega saab õpetada jajuhendada, kuidas erinevatesolukordades reageerida ja käituda.Oluline on see, et me kahtlastest olu-kordadest (tundmatu auto pikemataega maja ees, võõrad trepikojas jne)

lihtsalt mööda ei kõnniks. Mida varemkahtlustest teatada, seda suurem onvõimalus kuriteo ärahoidmiseks.Tänu naabrivalvele väheneb kindlastianonüümsus teie piirkonnas ningvõõrast inimest või kahtlast tegu onoluliselt lihtsam märgata.Üsna tihti küsitakse, et mismoodi seenaabrivalve praktiline tegevus väljanäeb, et kas peab naabrit ööpäev läbiaknast piiludes valvama hakkama?Seda võib ju ka teha, aga see ei olenaabrivalve põhiülesanne. Oluline onhoolida ja kui midagi märgatakse, kok-ku lepitud viisil tegutseda. Ja kui ikkaväga valvata tahetakse, siis soovitamevalvata ümbruskonda, mitte naabrit.Näiteks teha naabritega oma piirkon-nas vahest pikemaid jalutuskäike, etoma silmadega veenduda eluolu ra-hulikkuses. Ja kui siis midagi märga-takse, sekkuda vastavalt olukorrale jaoma ettevalmistusele.Kas sellest on tõesti kasu?Naabrivalve tulemuslikkus ja kasu sõl-tub eelkõige naabrite aktiivsusest jategutsemistahtest. Meie ise sedakasu saamegi tekitada ja midagikeerulist selles ei ole – suhtlemine jakoostöö oma naabritega onesimeseks eelduseks, et naabrivalvemingeid tulemusi annaks. Võib-ollatasuks mõnikord mõelda ka sellele,et ehk vajame ise juhtumisi naabri abi,

Naabrivalve abil kodupaikturvalisemaks!

sellisel juhul tahame ju küll, et meidaidatakse. Ja loodame väga, et seeabi võikski jääda soola küsimise vald-konda, mitte mõne julma kuriteo puhulabi ootamisse.Kindlasti aitavad piirkonnas turvalisustparandada ka naabrivalve plakatid,mis on esimeseks märgiks, et selleskohas on elanikud valvsad.Naabrivalves osalemine on igapäevaelu osa - võib öelda isegi, et täna ülemaailma mitmekümne miljoni inime-se eluviis. Naabrivalve raames onkindlasti koosolekuid ja infovahetust,kuid põhiline on ikka see, et inimesedhooliksid, suhtleksid omavahel, mär-kaksid kahtlasi tegevusi/inimesi jareageeriksid vastavalt olukorrale. Kuitänava ääres on ühtäkki neli telliskivi,aeglaselt mitmendat korda sõitevauto, võõrad trepikojas – kui selliseidasju märgata, infot naabritele,politseile või mujale, kokku lepitudkohta edastada, siis nii sünnibkiturvalisus - koostöös loodud väärtus.Naabrivalve tegevust Lääne-Virumaaltoetab Kodanikuühiskonna Sihtkapi-tal.MTÜ Eesti Naabrivalve kohta vaatalisa www.naabrivalve.ee

Lii Kaljuvee,MTÜ Eesti Naabrivalve

Lääne-Virumaa projektijuhtTelefon: 52 72 008

Mis on Kriya jooga?Miks me harjutusi teeme?Miks mina, Eve, juhendan Kriya hathajooga tunde?Kri – tegevusya – teadlikjooga – ühinemine

Sõnaline selgitus kriya joogale onteadliku tegevusega ühinemine.Jooga on tee iseendani jõudmiseks.See on inimese käitumise automaat-setest liikumistest vabanemine, endaelu üle kontrolli saavutamine.

Babaji Kriya jooga grupeerib ini-mese viieks kehaks – füüsiline, vitaal-ne (emotsioonid), mentaalne (mõtted,ettekujutluspildid), intellektuaalne(taipamine), vaimne (Mina e iseenda-na olek).

Jooga eesmärgiks on kõik need

kehad korrastada, selle tulemusenainimese igapäevane elu kvaliteetparaneb, teadvelolek suureneb. Kuiemotsioonid ja mentaalsus rahune-vad, siis ilmeb elust arusaamine e.taipamine ning inimene on võimelinekogema iseend.

Sellel teel on esimesekssammuks hatha jooga tunnid –füüsilise keha lõdvestamine.Kasutades erinevaid asendeid meteadlikult lõdvestame lihaseid.Tulemuseks on parem enesetunne,keha paindumisvõime suureneb,lihaste pingsus väheneb, immuun-sussüsteem tugevneb.

Pole vahet, kas oled siin ilmas te-gutsemas mehe või naise kehas –loodusjõud – füüsikalised ja keemili-se protsessid toimivad kõigi jaokssamade printsiipide alusel. Seega

võib ümber lükata väite, et jooga onvaid naistele.

Alustasin jooga õpinguid õpetajaIngvar Villido juures 2001.aastal.Kriya hatha joogast olen ise palju abisaanud, seepärast otsustasin omakogemusi ja teadmisi jagada neile,kes oma elu elusamaks, tegusamaksja tervemaks soovivad muuta.

Olete oodatud!Teisipäeval kl 18.00-19.15 JaapaniMajas, Vinnis.Esmaspäeval kl 17.30 – 18.45 Laada20, Rakveres, 2k.Neljapäeval kl 17.00 – 18.00 Laada20, Rakveres, 2k.

Eve SoppeKriya hatha jooga juhendaja

Vinnis saab harrastada Krya joogat!


http://www.naabrivalve.ee



8.augustist 15.augustini käis meienooruslik, peaasjalikult pensionäridestkoosnev seltskond Baierimaad avasta-mas. Kui välja arvata pikk sõit läbi Läti,Leedu, Poola ja Tsehhi (eriti pikkesimene päev), kujunes sõit elamuste-rohkeks ja toredaks.

Kõike seda tänu meie supertoreda-tele bussijuhtidele Toivole ja Koidule,samuti giid Ehale. Ja ma arvan, et koguseltskond ühineb minuga, kui ütlen kõigesuurema tänu Vilve Tombachile, ilmakelle organiseerimiseta poleks see reisüldse toimunud, kes üldse võtab aastastaastasse ikka ja jälle neid toredaid reiseorganiserida.

Kuid mis reis see ka on, kui pole

viperusi! Seekord oli siis nii, et meie giidjäi Tsehhimaal haigeks ja viibis ühe ööhaiglas, mistõttu kolmanda reispäevahommiku asemel alustasime reisi alleslõuna paiku. No ja eks meil oli hommikultegemist ka: nimelt oli meie Ljubov jaVello Kadapiku 35.pulma-aastapäev.

Edasine päev läks ilusti. Jõudsimeõhtuks Baierimaa väikelinna nimegaOberammergau, kus olime kolm öödpaigal.

Neljas päev. Nüüd hakkame tutvu-ma Baierimaaga. Tuleb pikk ja “õudne”sõit mägedes ja orgudes Kotkapessa(Kehlsteinhausi).

Enne aga selgub, et giidi tervis poleikka veel korras, mispärast ta ei saameiega 1834 meetri kõrgusele ülemerepinna kaasa tulla.

Tänu meie bussijuht Toivole, kes täi-dab giidi kohuseid, sujub kõik siiski vipe-rusteta. Nagu juba mainisin, asub Kot-

kapesa 1834 m kõrgusel merepinnastja on ehitatud Martin Bormanni pooltHitlerile 50.sünnipäevaks(all paremalpildil). See koht kujunes Hitlerile üheksmeeliskohaks. Praegu asub seal resto-ran ning on üks turismimagneteid niioma ajaloo kui sealt avaneva vapustavaltilusa vaate tõttu.

Õhtul tegime jalutuskäigu oma kau-nis nn kodulinnas. See linn on maailma-kuulus just käsitöö ja passiooni ehkKristuse kannatamismängude poolest.Paik on üle elanud väga rasked ajad - nii30-aastase sõja kui katkuperioodi1932.aastal. Just katku ajal suri enamikelanikkonnast. Elujäänud tõotasid, et kor-raldavad igavesti passioonimänge. Juh-

tus nii, et peale lubaduse andmist katklõppes.

Praegu peetakse Passionsspiel-hausis (parempoolsel pildil) neid män-ge, kuhu on haaratud kogu rahvas, iga

kümne aasta tagant maist oktoobrinisada korda.

Viies päev oli meil losside päev. Es-malt külastasime Linderhofi lossi. Sellelasi ehitada Ludwig II oma isa poolt jahi-pidamiseks. Loss on ehitatud prantsu-se stiilis ja väga uhke oma kummalisteveidrustega. Kuna Ludwig II oli veidrik jainimpelgur, siis ka vastavalt sellele onlossi toad. Lossi terrasside juures on ilu-sad skulptuurid ja purskkaev. Lossi ümb-ritseb väga ilus park liuigetiigiga – luigedolid tema lemmiklinnud. Pargis asub kaVenusgrott (Venuse koobas). Seal armas-tas Ludwig kuulata-vaadata privaateten-dusi.

Edasi läheb sõit Ludwig II unelmate-lossi. Teel põikame sisse rokokoostiiliskirikusse.

Neuschwansteini loss jääb kõrgeleSchwansee järve kohale. Loss ehitatikõrgele kaljutipule helehallist graniidist.Loss on samuti uhkeldav ja ülepaisuta-tud, mitme arhitektuuristiili sulam. Teelossini on väga käänuline ja nii mõnelegimeist, kaasa arvatud mina, hirmus. Saabsõita kas kohaliku bussiga või hobuse-ga. Muide, soovitus “jänestele”:bussipõrandal istudes saab kohale vägaruttu ja ilma paanikata.

Siis tuleb veel tükk maad jalgsi roni-da. Siinjuures tuleb au anda meie Tuduvanaprouale, kes astmahaigena tegi kõikmeie ronimised vapralt kaasa ilma ühegivirinata.

Ülevalt avaneb tõelistelt ilus vaadeLudwig II lossi vastas väiksemal mäelasub Ludwig II isa Maximiliani uusgootistiilis nn kollane loss (vasakpoolsel pildil).

Ega seegi päev ilma viperuseta lõp-penud. Sõidame juba rõõmsalt ööbimis-koha poole, kui äkki algab bussis paani-ka. Põhjus: ühel proual on raha kott koosdokumentidega kadunud. Egas midagi,ots ringi ja tagasi! Jõuame siispeatuskohta ja ennäe imet – seal, kusmeie buss seisis, lebab proua rahakottkoos sisuga ja ootab omanikku!

Kuuendal päeval sõidame mööda

Baierimaad avastamas




romantikateed. Esmalt külastame Mün-chenit. Teeme väikse jalutuskäigu linnas.Käime ära Toomkirikus ehk Neitsi-Maarjakirikus ja kuulame raekoja ees kellatornistkostvat kellade mängu, millele kaasnebpeaaegu elusuuruses rüütliteturniir javana püttsepatants.

Ja et väga igavaks ei läheks, siis väikeäraeksimine on ka lubatud, kusjuureseksinud jõudsid enne bussi kui otsijad.

Edasi läheb sõit Weltenburgi kloost-risse, mis on üks vanemaid kloostrid üld-se, asutatud juba 640.a pKr. Praegu asubseal söögikoht. Sealt sõidame veidilaevaga mööda Doonaud ja edasi jubabussiga Wallhalla templi juurde. Tempelon ehitatud Baieri kuninga Ludwig I poolt1982. aastal marmorist jaaustusavaldusena Saksamaa kange-lastele. Templis asub üle 120 skulptuuri,alustades Heinrich I ja lõpetadesTheresa skulptuuridega.

Kahjuks sellega lõpeb ka meie reisja tuleb alustada pikka koduteed.

Mida lõpetuseks öelda? Ahjaa, et meilneed pikad sõidud igavad poleks, selleeest hoolitsesid minu pinginaaber UnoInno oma mehise lauluga ja bussijuhtToivo, kes küll algul ei raatsinud oma ilusatlauluhäält meie jaoks kulutada, kuidlõpuks sulas temagi.

Ei saa mainimata jätta Vilvet, kes lõ-bustas meid anekdootidega.

Aitäh, sulle Vilve, ja jätkugu sul edas-pidigi jaksu veel mõni reis korraldada,taluda meie kapriise ja viperusi! Aitähkogu reisiseltskonnale ja giid Ehaletoreda reisi eest!

Kes oli reisiseltskond? Kokku bus-sitäis, s.o 45 inimest – peamiselt Vinnivallast, mõned ka Tartust, Tallinnast (osareisirahvast on näha pildil all paremal).

Hea on reisile minna, kui buss omavallast ja peaaegu koduukselt algab.

Luule Luhamaa

Vinni vallavalitsus selgitas välja käes-oleva aasta heakorrakonkursi võitjad.

Konkurss viidi läbi elamute, talu-tüüpi maakodude, korruselamute, äri-hoonete ning külade ja alevike kategoo-riates.

Vallavalitsus otsustas tunnustadatänukirja ja kinkekaardiga elamute ka-tegoorias: pr. Eljada Lepasaare elamutTudu alevikus (Vabriku 3), perekondMiksi elamut Mõdriku külas, perekond

Vinni valla heakorrakonkursitulemused selgunud

Järgi elamut Piira külas, perekondSoosalu elamut Vinni alevikus,perekond Ebberi elamut Vinni alevikus,perekond Ratniku elamut Piira külas,perekond Loodi elamut Piira külas.

Talutüüpi maakodude kategooriasoli kauneim perekond Polski Kuusikutalu Saara külas.

Korruselamute kategoorias olidkolm paremat: korteriühistu Linnu 2Pajustis, Vinni Torni korteriühistu Vinni

alevikus ja korteriühistu Tartu mnt 16korteriühistu Pajustis.

Ärihoonete kategoorias tunnistatikaunimaks Jaama trahter Tudus.Külade ja alevike kategoorias võitiskonkursi Kakumäe küla.

Vallavalitsuse tänukirja saavad pe-rekond Sirkase Tagavälja talu Kulinakülas, korteriühistu Tuleviku 1 Tudus,perekond Ermi elamu Anguse külas,Tudu Põhikool ja Roela käbikuivatiRoela alevikus.

Autasustatutele tänukirjade jakinkekaartide üleandmine toimub 2009.aasta sügisel.

Peeter Kalvet,keskkonnanõunik




Iive oli Lääne-Virumaal augustikuus positiivne. Ka sündivus jät-kab tõusuluainel, nagu ka aasta varemgi.Lääne-Virumaal registreeriti augustikuus 68 inimese sünd ja64 inimese surm.Rakvere linnas sündis 26, Tapa vallas 10 ja Haljala vallas 6 last.Vinni vallas registreeriti 2 inimese sünd ja 6 inimese surm.Tänavu kaheksa kuuga on sündinud maakonnas samapaljulapsi kui mullu sama ajaga - 486.Vinni vallas on aasta algusest registreeritud 48 inimese sündja 52 inimese surm.Detailsem ülevaade on toodud maakonnaportaaliswww.virumaa.info maakond rahvastik all.

Rahvastikustatistika

89 Linda-Alvine Laks86 Marta Olt86 Rosalie Saar85 Alize-Elvine Pugovkina85 Hilda Lauri85 Erika Neeno85 Viktor Lutus83 Marta Lutus83 Rosalia Janikson83 Helju Aas83 Arvet Reinsalu

ÕÕÕÕÕÕÕÕÕ!Õnnitleme!

Kes ei soovi, et tema sünnikuupäev ja vanus aval-datakse infolehes, palun andke sellest teada valla-valit-susse tel. 325 8665 või 325 8650.

Mälestame lahkunuid

Olge tublid isad-emad,küll saab inimene temast...

Sündis inimene!

Õnne emale ja isale, õnne maimukesele!

Vinni valla infoleht. Väljaandja Vinni Vallavalitsus Tartu mnt 2,44603 Pajusti Lääne-Virumaa. Tel 325 8650, e-post:[email protected]. Toimetaja Hilje Pakkanen tel 325 8007,e-post: [email protected]. Ilmub kord kuus, tasuta. Tiraaz2000. Trükitud Rakveres trükikojas Agur. www.agurtrykkk.ee, tel 322 3999.

Suur tänu kaastööde eest! Uuele lehele materjalide esitamise tähtaegon hiljemalt 20.oktoober. Palun pildid, logod jmt saata tekstisteraldi, võimalusel jpeg-failidena. Toimetaja

75 Eha Kabanov70 Heiti Altosaar70 Aino Arder70 Mihkel Lillema70 Iraida Dunkel70 Ülo Sarjas70 Kalju Talvis70 Laine Süld70 Vassili Zenjov70 Milvi Kukk

83 Herbert Urbanik83 Ona Aldona Grube82 Jenni Teiva82 Erna Lume82 Bernhard-Voldemar Kirs82 Vilma Adama82 Ilmar Leppik81 Helmi Reks81 Ida Lindam80 Matti Merede80 Anete Laaspere80 Heiner-Markvart Moor

Marit Belov - 25.augustilSander Kalaus - 27.augustilPihel Kasemets - 30.augustil

Erik Vullo 02.05.1929 – 25.08.2009Meta Kokoreva 05.06.1929 – 31.08.2009Aleksandra Kivioja 09.06.1935 – 01.09.2009Ellen Kliimson 08.05.1926 – 09.09.2009Kalju Adson 05.04.1926 – 15.09.2009Urmas Maidra 06.03.1971 – 15.09.2009Nadezda Štšepelina 31.05.1951 - 21.09.2009Kaido Lavonen 08.07.1966 - 24.09.2009Erik Kabral 22.02.1949 - 24.09.2009

1.oktoobril kell 12.00 Laekvere rahvamajas Tudu kapellkohtumas Laekvere eakatega.10.oktoobril kell 13.00 Tudu kapell esinemas Pajusti klu-bis.10.oktoobril kell 13.00 eakate klubi “Mõttelõng” 10. tege-vusaasta tähistamine Pajusti klubis13.oktoobril kell 12.00 eakate klubi “Remmelgas” hooajaavamine Roela Rahva Majas16.oktoobril kell 10.00 uue tööstuskauba müük Roela Rah-va Majas17.oktoobril kell 11.00 maakondlik seeniortantsujuhtideõppepäev20.oktoobril kell 13.00 eakate klubi “Elutark” hooaja avapi-du Viru-Jaagupi koolimajas22.oktoobril kell 13.00 Tudu rahvamajas “Toidust ja tervi-sest”24.oktoobril kell 16.00 naiskoor “Vikerkaar” Jõhvi kontser-dimajas ENLS 15 üritusel25.oktoobril kell 14.00 kontsert “Naabrile külla” Roela rah-vamajas27.oktoobril kell 13.00 eakate klubi “Mõttelõng” sünnipäe-valaste õnnitlemine.

Kultuuriüritusedoktoobris

Muruniidukite, murutraktorite, mootor-saagide, trimmerite, võsalõikurite müük,remont ja hooldus, varuosad saeketidkõikidele saemudelitele soodsate hindadegaB&S mootorite garantiiremont.LOGOSOL saeraamid

FIE Ain Sats on koolitatud ja volitatud STIHL,VIKING ja LOGOSOL edasimüüja Lääne-Virumaaltel 5665 7633 ja 326 4677Rägavere tee 35, Rakvere”


http://www.virumaa.info

mailto:[email protected].

mailto:[email protected].

http://www.agurtrykkk.ee


Documents

E:ajalehedVinni 9septembri koduleht 28.09.200918. oktoobril 2009 Juhised valijale vastused korduma kippuvatele küsimustele Erinevatele elukutsetele pühendatud päevade seas on õpetajatepäev