Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit - (EKKL) EKKL ... · • 3.3 Ehitusvaldkonna tavaõiguse kujundamine (sh tehnilised standardid ja juhendmaterjalid) • 3.4 Asjatundlikud hanked (sh

Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit -(EKKL)

EKKL talvefoorumi töötuba

Kopra seminarisaal,neljapäev 21.02.2019

Tallinna büroo11314, Tallinn, Pärnu mnt 141

Tel. 6617998, fax 6617999E-mail: [email protected]

www.ekkliit.ee

EKKL

TALVEFOORUMI töötoa PÄEVAKORD:

Ehitise audit, dokumenteerimine, hooldusjuhend, korrashoiu nõuded – milliseid uusi regulatsioone on oodata MKM – Ivo Jaanisoo, MKM

Heakorra alused korda kõigi jaoks – EVS 914 (INSTA tõlge) uustöötlusest ja EVS 807 heakorra osa muutmisest 2019 aastal ning liikmete kaasamine –Jüri Kröönström, EKKL

Riigi ehituspoliitika kujundamine

© K

aupo

Kald

a

Ivo JaanisooIvo JaanisooIvo JaanisooIvo Jaanisoo

Ehitus- ja elamuosakonna juhataja

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

21.02.2019

EKKL talvefoorum

Ehitus- ja elamuosakonna missioon:

Kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks.

Ehitus- ja elamuosakonna visioon:

Parim elukeskkond

Ehituspoliitika kujundamine

Meie missioon on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks

Ruumiloome alase koostöö Ruumiloome alase koostöö Ruumiloome alase koostöö Ruumiloome alase koostöö

koordineeriminekoordineeriminekoordineeriminekoordineerimine

Infosüsteemide Infosüsteemide Infosüsteemide Infosüsteemide

arendaminearendaminearendaminearendamine

Ettevõtete ja riigi Ettevõtete ja riigi Ettevõtete ja riigi Ettevõtete ja riigi

vahelise suhtlemise vahelise suhtlemise vahelise suhtlemise vahelise suhtlemise

tõhustaminetõhustaminetõhustaminetõhustamine

Keelamine / Keelamine / Keelamine / Keelamine /

nõudminenõudminenõudminenõudmine

Avalik Avalik Avalik Avalik

teavitamineteavitamineteavitamineteavitamine

Ehituse pikk vaade


• 1. E-ehitus (allikas: E-ehituse visioon)

• 1.1 Infomudeli kasutamine üle terve ehitise elukaare

• 1.2 E-ehituse platvorm

• 1.3 Digitaalne ehitatud keskkonna kaksik

• 2. Tööstuslik ehitus (allikas: Ehitussektori tootlikkuse uuring)

• 2.1 Ehitiste tehaselise valmiduse tõstmine

• 2.2 Ehitamise automatiseerimine

• 2.3 Tööstus 4.0 ja 5.0 põhimõtete rakendamine ehituses

• 3. Hästi juhitud ehitus (allikas: Ehitussektori tootlikkuse uuring)

• 3.1 Tellija asjatundlikkuse kasvatamine (nii avalik kui ka erasektor)

• 3.2 Ehitiste kavandamine ja konsultatsiooni väärtustamine (aja ja raha piisavus)

• 3.3 Ehitusvaldkonna tavaõiguse kujundamine (sh tehnilised standardid ja juhendmaterjalid)

• 3.4 Asjatundlikud hanked (sh kvaliteeti väärtustavad kriteeriumid)

• 3.5 Leping kui koostöövahend (allikas: IPT juhendmaterjal)

• 3.6 Tellija ja teiste ehitise elukaares osalejate vastutuspiirid (sh võimalik vastutuskindlustuse nõue)

• 3.7 Ehitusjärelevalve sõltumatus, asjatundlikkus ja vastutus

• 3.8 Ehitusjuhtimise kompetentsi arendamine (allikas: OSKA raport)

• 4. Kontratsükliline ehituspoliitika (allikas: Ehitussektori tootlikkuse uuring)

• 4.1 Avaliku sektori ettenähtavad ja pikaajalised investeerimisotsused

• 4.2 Ehitussektori ekspordi edendamine

• 5. Ruumikvaliteedile orienteeritud ehitus (allikas: Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne)

• 5.1 Koostöö kvaliteetseteks pika perspektiiviga ruumiotsusteks

• 5.2 Planeerimise kvaliteedi tõus (allikas: Planeerimise roheline raamat)

• 5.3 Ruumiloome kompetentsi arendamine (allikas: OSKA raport)

•

• 6. Keskkonna- ja tervisesäästlik ehitus

• 6.1 Energiatõhus ehitus (allikas: ENMAK 2030)

• 6.2 Kvaliteetse sisekliimaga hooned

• 6.3 Ligipääsetav ehitatud keskkond

• 6.4 Turvaline ehitatud keskkond

• 6.5 Turvaline ehitusprotsess

• 7. Elamistingimuste parandamine (allikas: ENMAK 2030)

• 7.1 Elamute rekonstrueerimise stimuleerimine

• 7.2 Elamute energiatõhususe parandamine

• 7.3 Elamute ligipääsetavuse parandamine

•

• 8. Eluruumide kättesaadavuse parandamine (allikas: ENMAK 2030)

• 8.1 Eluruumi omandamisvõimaluste parandamine

• 8.2 Erasektori üürielamuturu tõhustamine

•

• 9. Rahvastikutrende arvestav elamupiirkondade kujundamine (allikas: ENMAK 2030)

• 9.1 Kahaneva rahvastikuga piirkondade elamufondi kujundamine

• 9.2 Kasvava rahvastikuga piirkondade elamufondi kujundamine

Valdkonna kaugem eesmärk on riigi majandusarengu toetaminekvaliteetse ruumiloome ja ehitusmahtude ning tootlikkuse ühtlasejärjepideva kasvu teel. Avaliku sektori, erasektori ja haridus- ningteadusasutuste koostöös tuleb kokku leppida, milliseid piirkondi,rajatisi, tooteid, teenuseid ja oskusi eelisarendatakse selleks, etolla stabiilselt rahvusvahelises konkurentsis.

Samuti tuleb riiklikult tagada olukord, kuskinnisvarainvesteeringuid saab teha tõhusalt, kooskõlas parimaelukeskkonna ning teiste majanduslike ja sotsiaalseteeesmärkidega.

Elamumajanduse valdkonna pikk vaade

Meie visioon on parim elukeskkond

Üheks 2019. aasta tegevuseks on elamumajanduse valdkonnapikema vaate koostamine koos ehituse pika vaatega.

Eesmärk: elamuvaldkonda suunatud meetmetega on tagatudvaldkonna stabiilne rahastus, mille abil saavad korteriühistud,eraomanikud ja kohalikud omavalitsused koostöös erasek- torigaedukalt lahendada elamu- ja kommunaalmajanduse probleeme.

Erasektori initsiatiivi ja riiklike toetuste abil suurenebrekonstrueeritud eluhoonete osakaal.

Eesti elamufond - elamuehituse statistika aastatel 1950-2018 (Statistikaamet)

sh Lasnamäe – üks suurimatest paneelelamupiirkondadest Euroopas

5000200003500050000650008000095000

110000125000140000

Uusi eluruume kokku

Sh. väikeelamuid, paarismaju, ridaelamuid

Mõned olulised numbrid

• Eestis on 706 000 eluruumi, neist 70% korterid

• ca 98% eluruumidest on eraomandis

• alates 2001. aastast on ehitatud 10% olemasolevatest eluruumidest

• aastas ehitatakse keskmiselt 2000-3000 korterit, peamiselt Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas

• praeguseks on tänu rekonstrueerimise toetamisele rekonstrueeritud kokku ca 5% korterelamutest

• rekonstrueerimisvajadus on 2% ja uute korterite vajadus 1% eluruumide mahust aastas

korterelamute rekonstrueerimistoetus

139,5 mln €

muud valdkonna toetused(väikeelamute rekonstrueerimine,

lammutamine, kodutoetus, päikesepaneelide

investeeringutoetus jm) 41,3 mln€

KOV elamufondi arendamise toetamine

54,0 mln €

Lisaks

eluasemelaen

u ja

korterelamula

enu

käendused

Elamufondi investeeringud

Toetusteks kavandatud rahalised vahendid aastatel 2014-2020 SA KredEx

Mida tuleks teha veel?

Ehitisregister (EHR)


Eesmärk: aastal 2022 taotletakse enamik ehitus- ja kasutuslube ehitiseinfomudeli baasil, menetluskeskkonda lisanduvad uued ehitise elukaaregaseotud menetlused.

Järgnevatel aastatel jätkub andmekvaliteedi parandamine, hulga jakäideldavuse suurendamine ja ehitise elukaarega seotud IT teenustesidumine EHRi menetlustega.

Andmetöötluse hõlbustamiseks ja protsesside toetamiseks võetaksekasutusele uued tehnoloogiad.

Tegeletakse aktiivselt ehitussektori ning ehitussektori ja avaliku sektorikokkupuutepunktide läbipaistvamaks tegemisega.statistika.ehr.ee

> 32 500 menetlust

x 1 tund kokkuhoidu

= 4 säästetud eluaastat

= ½ mln €

Tegevused:

• EHRi kasutajaliidese lihtsustamine

• EHRiga seotud tegevuste lihtsustamine

• Menetlusprotsessi lihtsustamine ja tõhustamine (regulatsioon)

• Menetlusprotsesside läbi viimise lihtsustamine ja tõhustamine (KOV, ametid)


Menetlused (aastas)

Ehitusõigus


Eesmärk: kaasajastada ehitusseadustik ja selle rakendusaktid

• Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (m54)

• Kvalifikatsiooni tõendamine (m61)

• Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele (m...)

• Energiatõhususe nõuded (m36, 55, 58)

• Ehitamise dokumenteerimine (m115)

• Nõuded ehitusprojektile (m97)

• Ehitise auditi tegemise kord (m116) – NB! Ei käsitle korrashoidu

• Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile (m62)

• Nõuded hoone sisekliima tagamisele (m...)

• Omanikujärelevalve tegemise kord (m80)

• Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused (m57)

Näide: ehitamise dokumenteerimine

• Kooskõlastatud ministeeriumide ja huvigruppidega. Märkused kätte saadud.

• Järgmine samm: märkuste läbi töötamine, alternatiivide sõnastamine ja konsensuse leidmine

• Mitmed erinevad sisulised probleemid:

1. Milliste ehitiste korral on ehitusdokumentide nõudmine mõistlik?

2. Millisel hetkel on täiendavate ehitusdokumentide nõudmine mõistlik?

3. Kes ja kus peaks hoidma ehitusdokumente ning millises mahus?

4. Kuidas haakuvad andmete esitamise nõuded ja EHR?

5. Millised dokumendid on vajalikud avaliku võimu teostamiseks (EhS kohaselt)?

6. Mida on mõistlik riiklikult keelata/lubada seoses hooldusjuhendiga?

7. Sisaldab sätteid, mida avalik võim ei saa rakendada. Näiteks eraõiguslik osa.

8. Selgitada ehitusdokumentide üleandmise ning allkirjastamise nõuded

9. Ajakohastamine teiste õigusaktidega (õhulekkearv, operatiivkaart, köistee jms)

Loome koos tuleviku ehitatud keskkonda!

Ivo [email protected] Ehitus- ja elamuosakonna juhataja

Korrashoidjatelt küsimusi aruteluks

� Auditi eelnõu sisustab auditi objektina läbiviidud tegevused. Milliseid tegevusi ja nendeläbiviijaid mõeldakse? Kas selle alla mahuvad kõik ehitisega seonduvad tegevused (s.h. ehitise kasutamise ja korrashoiuga seonduvad tegevused), mis toimuvad ehitisekavandamise, ehitamise, kasutamise ja korrashoiu jooksul?

� Auditi määruse eelnõu seab auditi tegijale kohustuse kontrollida tegevuste läbiviijatenõuetekohast pädevust. Kuidas on määratud ehitise korrashoiu tegevusi läbiviija nõuetekohane pädevus? Kehtiv kinnisvara korrashoiu kutseala riiklik kutsetunnistus? Võikinnisvara korrashoiu alane haridus?

� Auditi määruse eelnõu näeb ette, et ehitise audit hõlmab kontrollimist, kas ehitisekorrashoiuks vajalik nõuetekohane dokumentatsioon on olemas. Kuidas on määratud ehitise korrashoiuks vajalik nõuetekohane dokumentatsioon? Korrashoiukava?

� Ehitusseadustiku § 18 (1) määratleb lisaks nõuetele vastavuse ja kasutamise ohutusetõendamisele ehitise auditi ühe eesmärgina ehitise kohta muu hinnangu andmise. EKKL teeb ettepaneku lisada määrusesse - “ Ehitise korralise ja erakorralise auditi korralkontrollitakse ehitisega seonduvat majandusliku ja õigusliku seisukorda ning sellekohta vormistatakse vastav seisundi hinnangu akt” .

� Ehitamise dokumenteerimise eelnõu osas lähtudes kehtiva määruse rakendamise

tegevuspraktikast peame põhjendatuks ja vajalikuks:

– Sätestada asjakohases õigusaktis vastutus nõuetekohase hooldusjuhendi ehitise omanikule või tema

volitatud esindajale mitteüleandmise korral;

– Nõuetekohase hooldusjuhendi koostamise protsessi lihtsustamiseks kaaluda standardse hooldusjuhendivormi ja juhiste välja töötamist.

� Kas on põhjust ja ootust, et algatada Ehitusseadustiku § 16 (4) järgi ehitise korrashoiule esitatavate nõuete määruse eelnõu?

Heakorra alused korda kõigi jaoks – EVS 914 (INSTA tõlge) uustöötlusest ja EVS 807 heakorra osa

muutmisest 2019 aastal ning liikmete kaasamine

EVS juures tegutsev tehniline komitee on 29.01.19 otsustanud:� Algatada algupärase Eesti standardi EVS 914:2012 „Koristuse kvaliteedi

kokku leppimine ja hindamine“ uustöötlus (uue INSTA tõlkimine)

� algatada algupärase Eesti standardi EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“ muutmine heakorra teema osas.

Otsus on kujunenud välja olukorras, kus Eesti puhastusturul on erinevaid lähenemisi teenuse kvaliteedi ja hindamise küsimuses. Üks turuosa suudab koos tellijatega EVS 914 rakendada, teine turuosa liigub lihtsamate mängureeglite järgi ning sooviks saada kogu puhastusteenuse protsessi osas selgemaid ja lihtsamaid juhiseid.

EVS 914 osas on asi selge – töökomisjon teeb selle aasta jooksul lähtudes INSTA uuest versioonist EVS 914 ajakohastava tõlke

EVS 807 heakorra osas – vajalik ajakohastamine teise turuosa tegijate ja tellijate vajadustest lähtudes

EVS 807 heakorra osa muutmisest 2019 aastal ning liikmete kaasamine

EKKL on oma üritustel saanud tagasisidet:� Vajalik oleks ka krundihoolduse teenuse kvaliteedi ja hindamise metoodikat

� EVS 807 lisada HK rahvuslikud soovituslikud juhised, mis sisaldaksid:

– Tüüpilise korterelamu ja büroo näidisprofiile (tekstid ja pildid)

– Kuidas puhastusteenuse hankimisel määrata teenuse tase (tekst)

– Kuidas määrata lepingus pindade ja esemete nõutav puhtus ning puhtuse-mustuse

piiritlemine (tekstid ja pildid)

– HK hankedokumentatsiooni ja lepingu juhiseid ja vorme

Kinnisvara korrashoiu käsiraamatu koostamisel 2019 on kokku lepitud selle HK osa koostamisel käsitleda:

� Puhastus-koristustööde põhitõed

– Puhastuse-koristamise eesmärk, mustuse liigid, koristusained, koristusmeetodid

– olulisemad koristustarvikud ja –masinad ning enamlevinud pinnakattematerjalid

– eripuhastustööd

� Puhastus-koristusteenuse ostmine-müümine ja planeerimine

� puhastustööde juhi roll ja personali õpetamine

Mõistlik oleks töötada EVS 807 muutmisel ja käsiraamatu koostamisel sünkroonselt ja eelpool esitatust lähtudes?

Mis on oodatud ning kes ja milles tahaksid saada EVS 807 HK osa muutmisesse kaasatud?!

Täna edasi…..

15.45 - 18.15 EKKL 2019 talvemängud EKKL kalapüügivõistlus „Korrashoiu kuldkalake 2019“ Kopra järvel sauna juures I osa - Individuaalvõistlus, igaüks enda eest, iga püütud kala loeb + grill ja hõõgvein.

18.15 - 19.00 Hiline lõunasöök Kopra talu söögisaalis

19.00 - 00.00 Vaba aeg, piljard, koroona, lauatennis, male, Alias, erinevad täringumängud, Kopra talu peamajas töötab baar, töötoa jätkuarutelu ning erialane vaba suhtlus ja saunamõnude nautimine Kopra Jäälinnumaja saunas. Kultuurihuvilised saavad omal käel ja transpordiga sõita Viljandit uudistama ja ehk isegi kell 19 Ugalasse uut maja ja Luule Komissaarovi tükki vaatama minna

00.00 - Öörahu

Documents

Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit - (EKKL) EKKL ... · • 3.3 Ehitusvaldkonna tavaõiguse kujundamine (sh tehnilised standardid ja juhendmaterjalid) • 3.4 Asjatundlikud hanked (sh