1. EESTI KIRJANDUS 1905-1922:RHMITUSTE AEGLUULE

2. o LUULE LDPILTo AJALUULEo GUSTAV SUITSo ERNST ENNOo VILLEM RIDALA 3. LUULE LDPILT 20. sajandi eesti luules etendasid algavat ja mjuvat rollieelkige Noor-Eesti aja autorid Gustav Suits, Ernst Enno jaVillem Ridala. Nende looming jrgis uusromantilist, eriti justsmbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmeklgne.Vljendati oma plvkonna maailmaksitust ja vaimseid ideaale,ent snastati ka isiklikke elamusi.Siuruluules oli kesksel kohal armastus. Esile tusid MariaUnder ja Henrik Visnapuu. Eelkijaks sai nooreestlasteloomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on seotudMaria Underi luule. Suits ja Under luuletasid nnelikustarmastusest. Armastuse helgem pool oli ka Artur Atsoni vrumurdelistesluuletustes. 4. AJALUULE Otsesemalt vljendas suhet aja ning hiskonna probleemidega1920ndail aastail tekkinud ajaluule. Ajaluulest kirjutasid JohannesSemper, Johannes Barbarus, Jaan Krner.Globaalse katastroofi teema lbib Johannes Barbaruse luulekoguKatastroofid ja Maria Underi Verivalla.Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailmaparandamise pe.Barbaruse ja Alle luuletuses kneleb karistaja, iglane kttemaksija.Lbivaks kujundivtteks on hperbool ehk kunstiline liialdus, millegangemust vimendatakse. Kogu maailm lheb hukka. Eesti luulesse tiekspressionism telise rtmilise vaheldusrikkuse. Seda iseloomustabJohannes Barbaruse luuletus Anarhiline poees. Ajalaulikute seasonsiiski ks, kes suutis vraprased elemendid oma loomingusisikupraseks ja ratuntavalt eestilikuks ilminguks kujundada. AugustAlle ajalaulude kogu Carmina barbata leidis kriitikute krgetunnustuse. Alle ajaluule parimaid niteid on Tarapita hoiakute vaimuskirjutatud Eesti pev. Alle luules on hinenud spontaansus jakunstiteadlikkus. 5. GUSTAV SUITS (1883-1956) 6. Suitsu esikkogu Elu tuli on eesti luule ks hoogsamaidraamatuid, milles kajastub usk paremasse tulevikku. Luuletajaenesekindlust toetab ka isiklik, armastusest sndinudnnetunne. Keskse osa elutulest moodustavad vitluslaulud,milles Suits esineb aateliste kuulutustega oma plvkonna nimel.Ilmekamaid vitluslaule on Noortelaul. Raamatule nimeandnud luuletus Elu tuli on teistest vitluslauludestmitmeplaanilisem tnu mtteavarale smbolile. Tuli on vimasjud, mis loob, vidab ja hvitab. Lpuks hukutab iseennastki.Luuletus Elu tuli on Suitsu esikkogule omase viimistletudvrsivormiga. Suitsu tuntumaid noorusluuletusi on Oma saar,millele Juhan Simm on viisi loonud. Luuletus phineb helkirjanduse suurtest teemadest rnnakul, meresidul, oma kohaotsingul. Suitsu luuletustes hinevad igatsus, lootus, nukrus,mistmine. Elu tule armastuslrika on sama elujulge naguvitluslauludki. 7. Nooreestilik kunstiideaal leiab kige selgema vljenduse Suitsukogus Tuulemaa. See sisaldab smbolistlikku luulet, mis onvormitud esteistlikku hoolega. Maailmapilt on muutunudsngemaks. Tuulemaast tuleb esile plvkondlik hoiak, misseekord on lasaamise ja enneaegse vananemise tundega.Inimese kaitsetust ja ebakindlust vljendavad ilmekatTuulemaa looduskujundid tuulised lagendikud ja kikuvapinnaga sood. 8. Enamasti kannavad kik Tuulemaa luuletused suurematldistust, viidates luuletaja ngemusele kogu inimkondahvardavast ummikteest ning inimese ksildusest maailmas.Neljaosaline nimitskkel Tuulemaa on luulekogus keskselkohal, mis algab pildiga sgisest kusagil Eestis. Viljakoristusviib poeedi mtted omaloomingupllule. Sealt jtkub TuulemaaII. Jrkjrgult luuletskli kigust, kujuneb Tuulemaastmitmeplaaniline ja avar smbol. Tuulemaana vib mistaSuitsu enda luulepldu. Uut kevadet, uut rkamisaega oodateson inimesel vimalik sveneda rohkem iseendasse javaimsetesse vrtustesse. Tuulemaa III ja IV osa osutavad, etTuulemaa on vaimne pelgupaik. Seega pole Suitsu eluhoiakpris lpuni pessimistlik.Kik on kokku unengu on poeetiline pevik, mis hlmabpikka ajavahemikku ja on vljenduslaadilt vaheldusrikas.Luuletus Sapine kuu on sjameeleolust. 9. ERNST ENNO (1875-1934) 10. Ernst Enno on smbolistlik luuletaja, kelle loomingus onmusikaalsus thtsam kui vrsside korrastus. Tema luuleskordub mte kodu ja koduigatsus. Thtis smbol on tee-eluteeliikumine ja rndamine. Rndaja htulaulus on Enno ksilmekamaid luuletusi, mis avab halli argielu kaunid ja llatavadkljed. Enno on Eestis ks tuntumaid lasteluuletajaid. Luule onkonkreetne, lihtne ja mnguline. Sooja huumoriga. Temalasteluuletustest on ilmunud kogu ks rohutirts lks kndima. 11. VILLEM RIDALA (1885-1942) 12. Villem Ridala on omaprane looduslrik. Luulet kujundavadimpressionismile omased jooned. Ridala uudne ja isikupranelaad tuleb esile varastes luuletustes (1905 Talvine htu).Keskne koht on rannaloodusel. Looduspiltide meeleolu annabselgelt mrku lhedalviibivast inimesest. Ridala luuletused ei oleainult impressionistlikud meeleolupildid, vaid annavad edasiavarat kiksustunnet, teise maailma olemasolu. Sellele viitavadmaastikuavarus, vaade kaugusesse. Tema luule vljendabksikinimese suhet maailmaga, inimese ksikustunnet,eraldatust ja soovi seda letada. Ridala tajub oma piiratust,igatsusi ja lootusi. Tal on uuenduslik keelekasutus. Kllastasenda luuletusi seni tundmatute snadega. 13. EESTI KIRJANDUS 1922-1940:VABARIIGI AEGLuule 14. o MURDELUULEo MODERNISTLIK LUULEo REALISM JA UUSROMANTISMo ARBUJAD 1. Uku Masing 2. August Sang 3. Kersti Merilaaso MARIE UNDERo HENRIK VISNAPUUo JUHAN STISTEo BETTI ALVERo HEITI TALVIK 15. 1920. Aastate hakul vib kirjanduses leida nii varasematetraditsioonide jrgimist ja ka uudseid, modernistlikke katsetusi.Nii luule vorm kui ka temaatika on vga mitmekesised. Kirjutatilbi aegade tuntud teemadel, nagu loodus ja armastus, ningkirjutati ka uudsetel teemadel, linnaelu ja tehnika. Kasutuselolid nii klassikalised, kindla lesehitusega luulevormidja teisalt modernne kujundikeel ning vrsitehnika. 16. MURDELUULETraditsioonide poolel hakkabomanolisena silma kirjakeelesterinev, eesktt lunaeestilinemurdeluule. Artur Adson (1889-1977), viljakamaid eestimurdeluuletajaid, prinesVrumaalt ning kirjutas Vrumurdes. Eriti ilmekalt andisedasi lapseplve-mlestusi. Isikupraselt javrskelt mjuvad Snnagaseotud laulud, milles on takirjutanud lapseplveaegseidolukordi ja meeleolusid, niteksluuletustes Poisikene ja Kuielli ma viil Snn koolimajan. 17. Hendrik Adamsoni (1891- satiiri. Neis pilatakse1946), Viljandimaalt prit ja hiskonnaelu nrkusi, inimesteMulgi karjri- ja rahahimu.murdes kirjutanud kirjanikkuon nimetatud Mulgimaalaulikuks. Tema esimeneluuletuskogu kandis pealkirjaMulgimaa, kus ilmus laulunapopulaarseks saanudMulgimaale. Adamson oliehtne klalauliku-tp. Temaomapra tuleb sageli esilerahvaprase huumori kaudu.Kuigi Adamson ei ole otseseltsotsiaalne luuletaja, leidub temaluuletustes ka hiskondlikku 18. MODERNISTLIK LUULE1920. aastate murdeluule vastaspoolel leidub eesti luulesniteid futurismist. Sellele lisandusid kubism jakonstruktivism- eesktt kujutavast kunstist tuntud voolud,millele iseloomulikke tunnuseid vib theldada nii tollases eestikujutavas kunstis kui ka luules. 19. Johannes Barbarus (1890-1946)paksunahalisi tusikuid.oli julge eksperimenteerija jajrjekindel vasakpoolnehiskonnakriitiline luuletaja.Barbaruse kigemodernistlikumad luulekogudon Geomeetriline inimene(1924) ja Multiplitseeritinimene. Barbaruse luuletusedon lbimeldud ja eriliselesehitusega. Ta paigutas tekstikahele (vi mitmele) tasandile.Luuletuses Sirgjoonelinekuulutab Barbarus limaksinimese aususe ja vrikuse.Otseselt hiskonnakriitiline ontskkel Elavad monumendid,mis naeruvristabsdametunnistuseta rimehi ja 20. REALISM JA UUSROMANTISM1920.-30. aastate luules vibmrgata, kuidas vaheldusid,esinesid krvu ja pimusidomavahel kaks suurtkirjandusvoolu uusromantism ja realism.Realistliku luule thtsaimesindaja 1930. aastatel oliJuhan Stiste. KirjanduslikuOrbiidi ja elulhedusliikumiseeestvedaja. Romantismi uusjuline puhang tuli 1930.aastate keskel arbujateksnimetatud noorema plveluuletajate loomingus. 21. ARBUJAD1930. aastate keskpaigast peale ratasid oma esikkogudegathelepanu seitse noort luuletajat: Heiti Talvik, PaulViiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sangja Kersti Merilaas. Nad ei moodustanud eriti kindlat egaprogrammilist kirjanduslikku rhmitust. Siiski kiilus suuremosa neist sprus-konda, mis oli koondunud Tartu likooli jalipilasseltsi Veljesto mber. 1938. aastal ilmus koguteosArbujad, mille oli autorite varem ilmunud loomingu phjalkoostanud Ants Oras. histe kaante vahel mjusid luuletajadjuba kindla rhmana ja andsid mrku uue julise luuletajaplveastumisest kirjandusse. 22. ARBUJATE HISJOONED ON:o Nooreestiliku smbolismi taaselustamine ja edasiarendamineo Klassikalise, kindla ja lpetatud lesehitusega luulevormieelistamineo Maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mjuoHuvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mtestavateksimuste vastuo Ajakriitiline hoiak, mis neb he vljapsuna inimese sisemistpuhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemisto Luule ja kunsti tevrtuste rhutamine 23. UKU MASING (1909-1985) Uku Masing ksitleb suuri kurjus, vgivald, lekohus filosoofilisi ksimusi usundilise esinevad ta luuled korduvalt maailmaksitluse valguses.tontide kujul. Thtsat osa Masingu esikkogu Neemedetendab Masingu luules vihmade lahte (1935) sisaldabki looduskujund. suures osas prdumisi jumala poole. Samavrd on need kneleja sisemonoloogid, sest too jumal annab endast vaevalt mrku. Masing neb inimese ajalikku elu kui vangistust ja ksindust, mis thendab eraldatust jumalast ja kiksusest. Masingul kordub kujund jumalast, kes inimestest lahutatuna ja varjatuna magab. Masingu luule seisab vaimsete vrtuste, igluse, aususe ja headuse eest. Nende varjundid 24. AUGUST SANG (1914-1969)August Sang vljendab omaristriimiline katrn (neljarealineteotsingulises luules kahtlusi, salm).ent on heausksem ja mingismttes elulhedasem natuur.Tema esikkogu ks noormeesotsib nne (1936) on nooruslikemeeleolude ja ideaalide raamat.Vaoshoitum, ent htlasipessimistlikum on Sanga teinekogu Mrid (1939). TsklitKbuse laulud kannab aja- jahiskonnakriitiline hoiak. Sangaluule snastus on lihtsam jaknekeelsem kui teistelarbujatel, ent vhemaltMridest peale tpne jailmekas. Vrsitehniliseltki poleta luule eriti mitmekesine,lekaalus on traditsiooniline 25. KERSTI MERILAAS (1913-1986)Kersti Merilaas on arbujatest kaugustega ja ka rnnakukige vahetum ja intiimsem. endaga.Enamasti vljendab ta omaisiklikke tundeid ja elamusi.Merilaas on vga naiselikluuletaja, andumis- jaolemisrmu edasiandja. Temapoeetiline keelekasutus on kllniliselt lihtne, ent samastpsem ja peenejoonelisem kuiniteks Sangal. Merilaas suudabvltida armastusluuletrafaretsust ja on tundlikloodusevaatleja. Merilaas onoptimistlikum kui teisedarbujad. Tema esikkogu pealkiriMaantee tuuled (1938) viitabelule kui vabadusse kutsuvalemaanteele, mis rmustabrndajat paljutotavate 26. MARIE UNDER (1883-1980) 27. SIURU PRINTSESS JA AJALAULIKTeline tulek kirjandusse toimus rhmituse Siuru ajal, mil Underandis vlja kolm esimest luulekogu. Neist kige thtsam, kigesiurulikum on esimesena ilmunud Sonetid (1917). Rhmitus-kaaslaste poolt Printsessiks htud Underi loomingus paistabsilma uudne ja isikuprane armastuslrika.Underi luules elab ja kneleb armastav naine: tundeline,avameelne ning mbritsevale ilule vastuvtlik. Ta snastab omarevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Tedambritseb sageli loodus, mis olgu maakohas vi linnamajaaias on kaunis, natuke dekoratiivne, eksootilise hnguga.Underi kujutuslaad on suuresti impressionistlik. Luuletaja annabedasi erksaid meeltemuljeid eesktt vrve ja varjundeid, kuid kaniteks lhnaaistinguid. Thtsal kohal on naiselikul atribuudid:riided, ehted, tubased interjrid. 28. Underi kujundid toetuvad kige levinumatele, hsti eristatavatelevtetele vrdlustele, metafooridele ja epiteetidele -, ent samasisikuprased ja tundeelavad. Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive. Under mistab, etusk jumalasse ja kristlik headus vivad anda inimestele elulootust. Ajaluulel ja ekspressionismil on thendus ennekike Underijrgneva loomingujrgu ettevalmistajana. Kige nnestunumad onajalaulude perioodilgi iseloomulikumad tundevljendused,nagu Endaga vi A rebours 1 29. KRGAEGLoomingulisest krgtasemest annavad tunnistust Underi nelijrjestikust luuleraamatut aastail 1927-1930, eriti kaks esimest:Hl varjust ja Rm hest ilusast pevast. Nende teemaa jahlestus on erinevad, lausa vastandlikud. Mure ja rm,inimhinge - ja pevapool, maailmavalu ning elujud niisugused on kahe luulekogu tundepoolused, mis htlasimoodustavad kokkukuuluva eluterviku.Luulekogu Hl varjust (1927) he iseloomulikuluuletusterhma moodustavad realistliku kujundlikkusegaelupildid. Teine ja sellele luulekogule eriti iseloomulik liikluuletusi on esituselt sisemonoloogid, sisevaatlused, knelusedenesega. Korduvad hirm, mure, eluvaen, ummikutunne.Kogus Rm hest ilusast pevast (1928) on esil inimesesisemaailma teine pool elujaatavad tungid ning loomulikelurm. Underi kogus vljendub see ennekikehtekuuluvustundes loodusega. 30. Underi 1920. aastate luule mitmeklgsust, sealhulgaspshholoogilist ja mtilist lhenemist, nitab ka temaballaadiloomig kogus nnevarjutus (1929). Underi ballaadidon dramaatilised, peamiselt rahvusprimus ainestikugavrsslood. Lbiv teema on armastuse ja nne vimalikkus. Underi ballaadid toetuvad kll folkloorsele ainele, ent need eiole kirjutatud puhtas eesti rahvalaulu mdus ega stiilis.Luuletaja kasutab enamasti rahvalaulule lhedast trohhelistrtmi ja lppriimi ning erinevaid stroofivorme. Nii hendavadtema ballaadid rahvusvahelise ja eesti traditsiooni. 31. MUUTUVAS AJAS1930. aastatest alates on Underi looming mahulttagasihoidlikum. Igal kmnendil ilmus temalt ks uusluulekogu, mis ikka ti esile Underi luule mne uue tahu.Oma osa etendasid taustal olnud ajaloosndmused.1930. aastate algupoole loomingut esitav Kivi sdamelt(1935) on Underi eelnenud loominguga vrreldes mistuse-prasemas laadis selle kogu puhul vib rkidamtteluulest. Underi mtteluule ei phine siiski abstraktsetelarutlustel, vaid smbolpiltidel.Jrgmine kogu Mureliku suuga (1942) toob esile he senitagaplaanile jnud klje Underi kui rahvusliku, isegipoliitilise luuletaja. Underi patriotism pole pealetkkiv, vaidavaldub talle omase ldinimliku hoiakuna. 32. Underi pagulusaegses loomingus pole lekaalus siiskileskutsed ega patriotistlik luule. Luuletaja prdub tagasi omaprisalale, isikliku elamuse juurde, ning avardab selleldinimlikuks tdemuseks. Underi hilisluules valitseb tihe, lakooniline snastus, mismeenutab Kivi sdamelt vormikindlust. Klassikalistelluulevormidel pole siiski olulist osa. Thelepanu plvivad kamned vabama vormiga lhikesed hetkepildid, naguvabavrsiline Viimne valgus 33. MARIE UNDERI LUULEKOGUDo 1917 SONETID. Luuletusi 19121917o 1918 EELITSENG. Luuletusi 19041913o 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918o 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920o 1923 PRISOSA. Luuletusi 19201922o 1928 HL VARJUST. Luuletusi 19231927o 1928 RM HEST ILUSAST PEVAST. Luuletusi 19231927o 1929 NNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929o 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930o 1935 KIVI SDAMELT. Luuletusi 19301935o 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942o 1954 SDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954o 1963 REMAIL. 10 alguprast luuletust ja 36 tlgeto 1981 MU SDA LAULAB 34. HENRIK VISNAPUU (1890-1951) 35. Visnapuu hakkas vrsse kirjutama kooliplves ning tema esimeneluuletus ilmus tsklis 1908. aastal. Noore Visnapuu luulephilaad on nooreestilikult uusromantiline, kuid omavormitaotluselt jrgib see selgesti ka 20. sajandi modernistlikkevoole, eesktt futurismi. Visnapuu isikupra tuleb esile siiskimitte niivrd luuletuste silmanhtavas konstruktsioonis kuikuuldelises kljes, snade klas, vrsside musikaalsuses. Visnapuus on algusest peale tunda omaprase hingeeluga poeeti.Ta on erakordselt vastuvtlik ilule ja inetusele, ge omaarmastuses ja vihas, otsekohese, isegi vljakutsuva esinemisega.Tema luuletustes kneleb lhestunud inimene, kes heitleb hea jakurjaga, levate tunnete ja hvitavate tumedate tungidega. 36. ARMASTUSE ILU JA VAEVVisnapuu armastusluule ks osa esitab jumaldavat armastajat,naiste harrast imetlejat. Seesuguste luuletuste toon on tundeliseltmahe, prdumised kaunisnalised, peaaegu nagu palved.Visnapuule omane musikaalsus, heliliste hlikute abilsaavutatud klaline varjundirikkus tuleb niisugustes luuletusteseriti hsti esile. Luuletaja kasutab naise nimesid (Maria, Ene,Alaea, Ing), mis on huvitava klaga, mnikord ka thendusrikkadsmbolid. Bravuurse hoiaku taga on aimata luuletaja ebakindlust, valu jaahastust. Tema inimlik tahe paistab olema juetu armastuse jaihade ees need on nagu loodus vi saatus. Mitmes luuletusesvrdleb luuletaja inimest koeraga, niteks Oo, nukker peni.Nukrus on Visnapuu noorusluulele omane, selles meeleolus lpebka tema esikkogu Amores (1917). 37. MAARJAMAA LAULUDIsamaaluulet ilmutas Visnapuu oma 1920. aasta kogus Talihari,mis annab edasi 1918.-20. aasta Eesti Vabadussja vitlusi jaemotsioone. Selle paremikus klab rahvusaadete krvalhumanistlik paatos. Ahastav ajakriitiline ngemus aga ei rahuldaVisnapuud. Vabadussjas langenud noorte mlestusekskirjutatud luuletuses Ole tervitet, tervitet klab teistsugune,kodumaa eest suremist listav noot. Hmnilist paatost kannabka populaarseks saanud ja korduvalt viisistatud Kodumaa laul.Visnapuu luuletajaisiksusele omane kahestumine ja rmuslikudvaated iseloomustavad ka tema varasemat isamaaluulet 38. JUHAN STISTE (1899-1945) 39. 1920. Aastate luulesse tulnud Juhan Stiste realistlikus luulesetendab olulist osa autobiograafiline aine. Esikkogu Rahutus(1928) on omamoodi vrsspevik vi memuaar. LhipoeemAvang esitab meenutusi lapseplvest ja noorusest, vanematest,tst, ning luuletajaks kujunemisest.Poeemis Enese eest kirjutab Stiste endast ja oma kaaslastest,kes lksid vitlema Vabadusstta. Poeem on meeleolultvaheldusrikas.Stiste luules leidub ilmekaid ja leidlikke kujundeid, hoogsat jamitmekesist rtmi. Noorusvrssides on tunda seost ajaluuleekspressionismiga, mis hiljem kll taandub. Vaheldusrikas jatabavate kujunditega arendus ei lase Stiste realistlikul luulelmjuda hallilt ja igavalt. Stiste realistliku meetodi juurde kuulub konkreetsete faktideja tsieluilmingute kllaltki tpne ja tetruu edasiandmine muidugi luule vimalusi ning omapra arvestades. ksilmekamaid niteid on luuletus Riigilipu all. Luuletusemeeleolukas algus on tpselt dateerinud, lpus on agapundina mjuv ksikrida. 40. Tsielulise konkreetsusena paistavad silma Stiste paljudluuletused, milles on kirjutatud linnast ja linnaelanikest.Tuntumad neist on Hommik sepikojas ja Lbi ttavatetnavate. Viimase pealkirja jrgi sai Stiste nii mnegi lugejajaoks just ttavate tnavate laulikuks. Stiste kige realistlikumad ja hiskonnakriitilisemadluulekogud on Maha rahu! ja Kaks leeri. Lausa lirealistliku,halastamatult kriitilise miljpildi annab Stiste luuletusLihaturul Stiste on jdvustanud mitmesuguseid inimtpe: riigi- jakaupmehi, tusikuid ja kerjuseid. Poolehoiuga kujutab luuletajalapsi, mnikord kneleb ta ka nende haigustest ja surmast,niteks vrsslugudes Rblik ja Must vanker. 41. Stiste loomingu lppjrk langes raskesse, suurte ajaloolistemuutuste aega. 1939. aastal avaldatud kogu Valgus ja varjudon tidetud murest Euroopa tuleviku prast. Stistele omanevasakpoolsus, ent samuti asjatundmatus reaalpoliitikas visidtekitada illusioone uue korra suhtes. Armastus, millest Stiste sonettides kneldakse, on ennekikekodumaa-armastus, kuid selle krval on veel muidki levaidtundeid armastust lhedase inimese vastu, rmu kaunistloodustest, kigi raskuste kiuste psivat elutahet. 42. BETTI ALVER (1906-1989) 43. Betti Alveri luule tegeleb inimese olemasolu thtsateksimustega, kannab krgeid ideaale, kuid rhutab ka maise,igapevase elu vrtusi. Alver on eesti luule meisterlikumaidsna- ja vormikasutajaid. Arbujalikud hoiakud jatekspidamised jtkuvad tema hilisemaski loomingus, kuidsamas lheb Alver kaasa ka uuemale luulele omastesuundumustega. 44. ARBUJALIK NOORUSLUULEBetti Alver debteeris 1920. aastate lpul prosaistina. 1930.aastate algul hakkas ta kirjutama luulet, esialgu rohkellroeepikat.Raamatuna ilmus kigepealt poeem Lugu valgest varesest(1931). Poeeme kirjutas Alver ka edaspidi. Tema 1930. aastateluules paistavad eriti silma kaks vga erinevat vrsslugu:realistlik, mnevrra Valget varest meenutav Pirnipuu (1937)ja smbolistlik, luuletaja varasema lrikaga suguluses olevPhklikoor (1938). Eepiline ja lriline alge pimuvad Alveriloomingus pidevalt.Alveri suureks tulekuks kirjandusse vib siiski pidada temalrikat, mis ilmus luulekogus Tolm ja tuli (1936). Kriitika jalugejad vtsid raamatu vga elavalt vastu.Alveri varasem luule on smbolistlik ning toetub suurestimaailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele 45. Alveri luuletused on lesehituselt selgete piirjoontega, nendepuhul vib rkida suletud vormist vi suletud kompositsioonist.Luuletuse lpp on alati tugev ja lbimeldud. Alveri 1930. aastate luule phiteemat vib kujundlikultnimetada ksiva inimlapse looks vi legendiks. Alveriminategelane on vastuoluline. Toeks maalhedased, omamoodimaagilised jud, laseb ta end ahvatleda elu tumedamast jahirmuratavamast poolest. Niisama tugev on tema pd vaimsekrguse poole. Alveri luule on ajakriitiline ennekike siis, kui ta seabksitavaks kibetdesid ja hiskondlikke norme. Talle omaselviisil, sageli iroonia ja paradokside kaudu, viitab luuletaja 1930.aastate eesti hiskonna provintslikule piiratusele, rahvuslikulepositiivsusnudele ja keskprase ning vhenudliku loominguvalitsemisele. Betti Alveri looming nitab algusest peale eesti luulekeele suurivimalusi rakendada ka nudlikke ja rangeid klassikalisi vorme.Tema snastus on loomulik ja paindlik. Alver on vga leidlikpuhaste riimide kasutaja. 46. SINISUKAST EESTI LAULUEMAKSAlveri looming ei paista tingimata kuuluvat naiskirjanikule. Erititema varasemat, 1930. aastate luulet on nimetatud lausaarukask ja mehelikuks. Luuletajale on ette heidetud liigseltmistuseprasust, siiruse ja tundelisuse puudumist.Alveri noorusloomingus ei ole eriti intiimsetarmastuslrikat, pihtimusi ega muid naisluule teemasid. Vibnida, et Alver naeruvristab niisugust tpi, sest tal on mnedvaimukad autoportreed, nagu Sinisuka ballaad, Karikatuur jaHambad.Tegelikult hoiab Alver kindlalt oma sinisuka poole. Ka mngleviroonia ja taoliste karikatuuride joonistamine kuulub temaemantsipeerunud naishoiaku juurde ega vihja sugugi sellele, et taoma luuletajakutsumuse vi naiste vaimse tegevuse kahtluse allaseaks. 47. 1930.-40. aastate vahetusel toimusid Alveri luules muutused:teisenesid keelekasutus, kujundlikkus ning mingil mral katemaatika. Luuletaja hakkas rohkem thelepanu prama eestifolkloorile ja kirjandustraditsioonidele ning rahvakeelele.Luulesse tuli ka realismi ja mbritseva maailma kujutust. 1940.aastal kirjutas Alver oma kllaltki sngetoonilised ningrealistlikud linnaluuletused.Eesti keele ja rahvaluule uudne kasutus ning realismi jasmbolismi omaprane piming tulevad eriti ilmekalt esile 1940.aastate algul, Teise maailmasja ajal kirjutatud luulestustes.Nende aine on vetud eesti kla- ja maaelust.Alveri sjaaegsed luuletused on snastatud rahvaluulelhedasekujundlikkusega. Luuletaja kirjutad soonilise kmblagamaamehest, viltuvajunud osmiku seina veeres istuvast eidest-taadist, hbedaselt luikava pasunaga karjapoisist, sjaslangenud mehepojast ning kardetud, kutsumata klalisest-Rtsep Murest. 48. HILISLUULE1960. aastatel, prast pikka sunnitud eemalolekut, jtkas Alveresialgu vga tsises toonis arupidamist omaenda ning rahvasaatuse le. Silma paistavad mned tema arutlevad, lausaeetilise programmina mjuvad mtteluuletused, naguThetund ning Jlle ja jlle. Valitsevad pole siiskiotsesnalised leskutsed, vaid mlestus- ja kujutluspildid.1960. aastate lpul asus luuletaja mneti uutele radadele jategi omal viisil kaasa 1960. aastate luuleuuenduse. Alveri1960.-70. aastate luule arendab edasi autorile juba varemiseloomulikku omaloodud mtoloogiat. Selles on eepilistelementi ja silmatorkavate nimede ning pritoluga tegelasi:Snarine, Stse, lesja, Manuvar, Urubaar jt. Alver visandabkummalisi lugusid oma tegelaste rnnakutest ja tegevustest. 49. HEITI TALVIK (1904-1947) 50. Talviku poeesia vljendab niihsti suuri filosoofilisi ldistusi jaajakriitilisi sisukohavtteid kui inimese keerulist hingeelu.Talviku valdavalt lriline luule on vljenduselt kindlavormiline,lakooniline ja tabav. Kige varasemad Talviku luuletused onhelgetoonilised ja romantilised. Neist tuntuim, rmsameelserndaja pilgu kaudu antud Simmanil kidab nii sujuva rtmikui ka toredate rahvapraste kujunditega.Talviku palavikuluule smbolismi on kaasatudekspressionistlikku kujundlikkust. See pole aga sna- jakujundiliiane nagu omaaegsetel ajalauludel, vaid napp jaklassikaliselt kindlajooneline. Talvik keskendub inimesele, temakehalisele nrbumisele ning hingelisele kaosele. Iseloomulikudon luuletuse pealkirjadki, niteks Paaria, Pohmeluslikkemlgutusi, Blasfeemiline ballaad jt. 51. TNAME THELEPANU EEST!