1. Eesti vabaks? Vaba tarkvara perspektiividest Eestis Kaido Kikkas TL / ITK / TT / EITS IT standardimise teabepev 25.10.07 2007 Kaido Kikkas. Dokumendi levitamine on stestatud Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC BY-SA) litsentsiga (http://www.creativecommons.org)

2. Jlle mingi eluvras vrk?

Ksimus on pevakorras paljudes maailma riikides, sh EL-is

Mitmed XX sajandi lpu ripraktikad ei sobi enam hsti XXI sajandi alguse oludesse

Lhe infotehnoloogilise reaalsuse ning seda reguleerida pdva XVIII sajandist prit seadusandluse vahel lheb ha suuremaks

3. Varem oli ju kik lihtne?

Seni harjumusprane rimudel:

• • Investorid panevad raha kokku, luuakse firma

• • Firma ostab tvahendid (riist- ja tarkvara)

• • Palgatakse ttajad

• • Korraldatakse reklaam ja turundus

• • Valmis toodet makse tkihinnaga

• • Kasum on ldjuhul sna korralik

Kuidas elada ra, kui tehtud t antakse niisama teistele kasutada?

Traditsiooniliselt on vabavara kasutatud eesktt turuhivamiseks vi boonusena

4. See vastik Internet

Interneti massilevik ti kaasa mitmed olulised protsessid. Niteks:

• • suur mng paari inimesega metsatalust

• • igamehe ajakirjandus

• • autorite hulga plahvatuslik kasv

• • kogukondliku mudeli taastulek

ks lihtne nide: ingliskeelses Wikipedias on tnaseks le 2 miljoni mrksna, Wikimedia Commonsis on le 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?

5. Vaba tarkvara

Lhtub autorsusest (eikellegi oma on vr arusaam)

Kasutajal on neli phiigust:

• • kasutada mistahes eesmrgil

• • vabalt paljundada ja uurida (eeldab avatud koodi)

• • muuta

• • muudatusi ja tuletisi samadel tingimustel levitada

Vaba tarkvara != vabavara (ei eesti ega inglise keeles)

6. Miks ikkagi?

Philised argumendid seni

• kulude kokkuhoid

• suurem paindlikkus

• vimalus ise arendamisel kaasa rkida

• sltumatus tootjast ja hinnapoliitikast

• kohandatavus (sh tlkevimalus)

• viksem haavatavus juriidiliste vahenditega

• ...

7. Mida vajab ritarbija IT-lahenduselt?

teeb vajaliku asja ra

mistlikud soetuskulud

mistlikud halduskulud

mistlikud koolitus- ja mberppekulud

tkindlus

koostoime e. interoperaablus

turvalisus

tootetugi

paindlikkus, laiendatavus, skaleeruvus

sundseisu puudumine teenuste ja tarnijate valikul

8. 1. teeb vajaliku asja ra

litsentsitp ei oma tegelikult thtsust asja vib ra ajada (vi mitte) erinev soft

Hoiatus: teistsugusele litsentsimudelile siirdumisele ei tohiks eeldada, et kogu senine teadmine jb kehtima. Ehk lihtsamalt Linux EI OLE MS Windows

Avatud lhtekood annab vimaluse nii majasisesteks muudatusteks kui ka lepinguteks sobivaima partneriga (turuliidrile katuseraha maksmise asemel)

9. 2. mistlikud soetamiskulud

mida viksem asutus/ettevte, seda olulisem

vaba platvorm annab olulise sstu

alati ei tasu valida odavaimat kehtib ka siin

vaba platvorm vib olla ka kommertsi-aalne (ehk selle eest tahetakse raha). Ja see vib olla mnel juhul hea valik

suurem thtsus majasisesel kompetentsil

10. 3. mistlikud halduskulud

nagu eelmine, kuid muutujaid on rohkem

kodut tegemata jtmine karistab

ettevaatust jaburaks kiskuva IP-sfriga- nneks on Euroopa seni suhteliselt kergelt psenud

varem vis esineda personaliprobleem, praegu on see juba mrksa viksem

11. 4. mistlikud koolituskulud

vivad olla platvormivahetusel pris suured

ei sltu platvormi litsentsimudelist takistavad leminekut ka rivaraplatvor-mide vahel (hea nide on MS Office 2007)

vaba mudel ei vaja volitatud esindajaid - koolitaja valik on vaba

12. 5. tkindlus

sltub muidugi alati konkreetsest personalist kehvad tehnikud suudavad imet teha (halvas mttes)

vabade ssteemide alane kompetents on viimastel aastatel tublisti levinud

vabade platvormide tkindlusnitajad on ldiselt heal tasemel (vt niteks http://www.dwheeler.com)

13. 6. koostoime

rivara kipub olema koostoimiv seni, kuni kasutada sama firma tooteid

mnel juhul on koostoime firma sihtidega otseselt vastuolus (N: varasemad jandid MS dokumentidega, OOXML, MS-HTML jpm). Huvide konflikt?

vabade ssteemide korral on alati vimalik kel janu, sel jalad

avatud standardid on olulisemad kui avatud lhtekood ent siin kipub esinema selge seos

14. 7. turvalisus

pahavara on ka monopol (MS platvormil)

ks platvorm => ksainus rndevektor

mrkus: MS pooldajad armastavad vrrelda vigade arvu eri platvormidel palju knekam on vrrelda nende vigade parandamise kiirust

thelepanuks: platvormist sltumatult asub suurim turvarisk alati klaviatuuri ja tooli vahel turvalisus on suuresti ka koolitusksimus

15. 8. tootetoetus

esmapilgul tundub rivaral siin eelis olevat - Linuxil pole toetust ja garantiid...

tegelikult on llatavalt suurel hulgal vabal tarkvaral olemaska kommertstoetus (k.a. Ubuntu Linux, OpenOffice.org jpm)

toetus- ja garantiiteenuste turg on avatud monopolihindu ei saa kehtestada

toetusmehhanism vib olla sarnane rivara omale (ostes tarkvara; N: Red Hat) vi eraldi kolmandalt osapoolelt

16. 9. paindlikkus, laiendatavus ja skaleeruvus

vabadel ssteemidel on selge eelis:

• NetBSD: toetab le 50 riistvaraplatvormi

• Top500 superarvutite enamik ttab Linuxil

paindlikkus ja laiendatavus on avatud lhtekoodi otsesed tuletised puuduvad nii tehnoloogilised (suletud kood) kui juriidilised (piiravad litsentsid, patendid) takistused

17. 10. vabadus

Suure Peetri stiilis asjaajamine (Algul sme sinu leiva ra ja prast sb igaks enda oma) on Paha Asi

htse lahenduse (mida suurfirmad tihti promovad) oht on sama, mis bioloogiaski monokultuuri on lihtsam hvitada

elu nitab, et peale tarbijate edukat kettipanekut enda toote klge saab neid edukalt lpsta. Ka Eesti riiki...

18. Eesti valikud

Ilmselt taanduvad pikemas perspektiivis kahele alternatiivile

• anda suurfirmade survele jrele ja standardiseeruda MS platvormile

• vtta riigi tasemel suund avatud standarditele, platvormidele ja tarkvarale

Omajagu mjutab ka EL positsioon (hetkel suhteliselt ebamrane)

19. Alustaks vanadest asjadest

Vtame ajamasina ja lheme tagasi Eesti IT-maastikule anno 1992 (15 aastat)

Ksimus: kui suur osa tollaste kommertspakettidega tehtud failidest on avatavad tnapevaste IT-vahenditega? Ehk levinuim nide on Word for Windows 2.0 (mrkus: allakirjutanu peab seda parimaks MS tooteks ldse)

Tnapeval ha aktuaalsemaks muutuv e-arhiivindus on reaalselt vimalik ksnes avatud standardite tingimustes

20. Riik vs kodanikud

Osalusdemokraatia eeldab kunstlike takistuste puudumist

Kodanike vrdse kohtlemise phimte

E-valimiste kontekstis vib lauset kasuta Internet Explorerit tlgendada kui sisulist valimismaksu (osalemiseks osta Windows)

arhiveerimine (vt eelmist slaidi)

21. Haridussfr vidab tublisti

Majanduslik kokkuhoid

Sltumatus tootja hinna- ja tootepoliitikast (hoiatav nide: WebCT)

Suurem kohandatavus (k.a. tlkevimalus)

pilaste laiem silmaring ja suurem kompetents

Vimalus anda pilastele tarkvara koju kaasa

Tarkvarakogukond vimalus ksida omasugustelt

Tiigrihppe SA: CC/GPL nue projektidele!

22. risektor

firma IT-valikud on loomulikult enda teha

pikemas mttes aga annab vaba lhenemine tuntavat kokkuhoidu eesktt monopolimaksete puudumise ning parema koostoime tttu

tihti on asi ka teadmatuses vi inertsis

kui riik lheb ees, tulevad firmad jrgi

23. Oleks minu olemine...

siinrkija viks kasutada sellist firma IT-skeemi:

• MS Windows ainult kohtades, kus konkreetsed rakendused seda nuavad; eelistatult eraldi vrgusegmendis; XP eelistamine Vistale; vabade rakenduste prioriteet ka MS platvormil (hilduvus)

• MacOS X kohtades, kus vaja kelli-vilesid ja IT-alane kompetents on madal (mgit)

• phiosa infrastruktuurist kasutaks vabasid ja standardseid platvorme

24. Paar mtet riigile

Selgem seisukoht tarkvarapatentide jm riliselt motiveeritud kunstlike piirangute suhtes

Riigi dokumendihaldus ja -vahetus standardiseerida OpenDocument -vormingule

ID-kaardi infrastruktuur tuleks saada platvormist tiesti sltumatuks

25. Kokkuvtlikult

elu ja maailm muutuvad

caveat emptor - tasub uurida ka alternatiive

riik peaks suutma oma kodanikke vrdselt kohelda ka IT vallas