of 12 /12
MAALEHE LISA 4. oktoober 2012 3. - 31. OKTOOBER Piltidel on illustreeriv tähendus. Hinnad kehtivad 3. - 31. oktoobrini 2012 või kuni kaupa jätkub. Mõnedes kauplustes kaubad ettetellimisel. Abja-Paluoja, Raudtee 4, Ehitusmaterjalid; Antsla, Jaani 4, Ehitaja; Elva, Kirde 3, E-Ehituskeskus; Jõgeva, Suur 11, Ehitustarve; Järva-Jaani, Jaani 1, AjaO/E-Ehituskeskus; Kadrina, Viitna tee 4, Konsum/E-Ehituskeskus; Koeru, Pärna 2, Tuljak; Kunda, Mäe 33, Konsum/E-Ehituskeskus; Kuressaare, Pikk 61, Rehemäe Ehitusmaterjalid; Lihula, Tallinna mnt. 29, E-Ehituskeskus; Mustvee, Tartu mnt 7, Ehitusmaterjalid; Otepää, Lipuvaljak 28, E-Ehituskeskus; Paide, Tööstuse 26, Paide Ehitustarbed; Põltsamaa, Kingu 1, Ehitusmaterjalid; Põlva, Jaama 62, Ehitaja; Rapla, Viljandi mnt 126, E-Ehituskeskus; Räpina, Pargi 3, E-Ehituskeskus; Saku, Tallinna mnt 6, E-Ehituskeskus; Türi, Viljandi 14a, E-Ehituskeskus; Tõrva, Tartu mnt 6, Meister LAMINAATPARKETT KANADA JALAKAS klass 31, plank, 6mm VARJUTUSKANGAS 45% GARDEN SEASON NAHKSAAPAD S3 suurused 42-47 TALVEKANGAS GARDEN SEASON valge, 50g/m 2 , 1,6x5m PILOOTJOPE KAPUUTSIGA sinine, suurused S-XXXL 16. 10 9. 45 34. 50 4. 15 25. 90 24. 90 46. 50 41. 50 35. 90 3. 25 4. 99 TRUUBIHARI KORSTNALUUD 300mm KORSTNAPUHASTUS KOMPLEKT 300mm/15m KATLAHARI 76mm TALVE TRAKSIDEGA TÖÖPÜKSID sinised, 60/40 puuv/pol., suurused M-XXL 0. 65 0. 45 3. 55 3. 10 3. 45 12. 85 2. 75 ALUSVAIP PARKETILE rull 25jm, L=1,2m SOOJAPUHUR 2 kW, 1000/2000 ÕLIRADIAATOR PORIMATT HAMAT RENOX 007 antratsiit, 40x60cm TÜVEKAITSE GARDEN SEASON 30x80cm, 3tk/pk. KOOTUD SOE SÕRMIK must, kummipeopesa, nr. 9-11 3. 95 2. 65 PORIMATT VEBE LEYLA 60 pruun, 60x90cm PORIMATT VEBE LEYLA 51 must, 60x90cm 7. 99 7. 99 9. 45 m 2 3mm 1,8mm 11-ribi, 2000w 200mm 135mm 9-ribi, 2000w 7-ribi, 1500w 1,5x10m 1,5x5m

EHITUS JA REMONT (oktoober 2012)

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Maalehe erinumber EHITUS JA REMONT (4. oktoober 2012)

Text of EHITUS JA REMONT (oktoober 2012)

  • MAALEHE LISA 4. oktoober 2012

    3. - 31

    .

    OKTO

    OBER

    Piltidel on illustreeriv thendus. Hinnad kehtivad 3. - 31. oktoobrini 2012 vi kuni kaupa jtkub. Mnedes kauplustes kaubad ettetellimisel.Abja-Paluoja, Raudtee 4, Ehitusmaterjalid; Antsla, Jaani 4, Ehitaja; Elva, Kirde 3, E-Ehituskeskus; Jgeva, Suur 11, Ehitustarve; Jrva-Jaani, Jaani 1, AjaO/E-Ehituskeskus; Kadrina, Viitna tee 4, Konsum/E-Ehituskeskus; Koeru, Prna 2, Tuljak; Kunda, Me 33, Konsum/E-Ehituskeskus; Kuressaare, Pikk 61, Reheme Ehitusmaterjalid; Lihula, Tallinna mnt. 29, E-Ehituskeskus; Mustvee, Tartu mnt 7, Ehitusmaterjalid; Otep, Lipuvaljak 28, E-Ehituskeskus; Paide, Tstuse 26, Paide Ehitustarbed; Pltsamaa, Kingu 1, Ehitusmaterjalid; Plva, Jaama 62, Ehitaja; Rapla, Viljandi mnt 126, E-Ehituskeskus; Rpina, Pargi 3, E-Ehituskeskus; Saku, Tallinna mnt 6, E-Ehituskeskus; Tri, Viljandi 14a, E-Ehituskeskus; Trva, Tartu mnt 6, Meister

    LAMINAATPARKETT KANADA JALAKASklass 31, plank, 6mm

    VARJUTUSKANGAS 45% GARDEN SEASON

    NAHKSAAPAD S3suurused 42-47

    TALVEKANGASGARDEN SEASONvalge, 50g/m2,1,6x5m

    PILOOTJOPE KAPUUTSIGAsinine, suurused S-XXXL

    16.109.45

    34.50

    4.15

    25.90

    24.90

    46.5041.5035.90

    3.25

    pppppp

    4.99

    TRUUBIHARI KORSTNALUUD 300mm

    KORSTNAPUHASTUS KOMPLEKT 300mm/15m

    KATLAHARI 76mm

    TALVE TRAKSIDEGA TPKSID sinised, 60/40 puuv/pol.,suurused M-XXL

    0.650.45

    3.553.10

    3.4512.85

    2.75

    ALUSVAIP PARKETILErull 25jm, L=1,2m

    SOOJAPUHUR 2 kW, 1000/2000

    LIRADIAATOR

    PORIMATT HAMAT RENOX 007antratsiit, 40x60cm

    TVEKAITSE GARDEN SEASON 30x80cm, 3tk/pk.

    KOOTUD SOE SRMIKmust, kummipeopesa, nr. 9-11

    3.95

    2.65

    PORIMATT VEBE LEYLA 60pruun, 60x90cm

    PORIMATT VEBE LEYLA 51must, 60x90cm

    7.997.99

    9.45m2 3mm1,8mm

    11-ribi, 2000w

    200mm

    135mm

    9-ribi, 2000w

    7-ribi, 1500w

    1,5x10m

    1,5x5m

  • Toimetaja Kaja Prgi, tel 661 3337, e-post: [email protected] oktoober 20122E H I T U S J A R EMON T

    Kui soovite nautida mne puu-liigi ilu, peate mtlema rohkem ette: kas asukoht, muld, niiskus ja valgus on sellele puule ige? Nii sstate end tulevikus hul-gast puu hooldamisega seotud lisategevusest ega prsi tema loomulikku kasvu.

    Sageli juhtub, et krunt poo-litatakse vi otsustatakse ehi-

    tada uus garaa ning alles neli-viis aastat tagasi istutatud kau-nis puu jb ehitusele ette, rgib Heiki Hanso ja lisab, et oluline on ka ige puittaime valik.

    Niteks pukspuu ja sirel on kahjutult pisikesed ning kadakas vib kasvada 50 aastat suurust muutmata. Aga niteks pappel

    ja kask on vga agressiivse juu-restikuga, tungides lbi vunda-mendi, kanalisatsioonikaevude ning keldri soojuse poole. Ehk siis need puud ei sobi elamule liiga lhedale kasvama.

    Reeglina on suure vraga puudel suured juured, aga ohtu kujutavad endast ka katust m-dandavad lehed-okkad ning kui-vanud ja tormituultes murdu-vad oksad.

    Puulehed vivad rikkuda ka-tust ning ummistada vihma-veerenne ka siis, kui puu asub 2030 meetri kaugusel majast, kuna tuul kannab lehti mda ilma laiali. Seejuures tammepuu leht vib mdaneda aastaid, sa-mas saare leht on juba kukku-des kdunev, jutustab Heiki Hanso.

    Puud koduaias on vga ilu-sad ja kindlasti soovitan kigi-

    le julgemalt loodust oma uele tuua, aga ige puu ja tema asu-koha valik nuab veidi eeltd.

    Tema snul peavad maja juu-res suurt puud kasvatavad ini-mesed arvestama iga-aastase katuse ja rennide hooldusega, mis tegelikult on isegi hea ko-hustus, sest nii hoolitsetakse ti-hedamalt ja hoolsamalt ka oma kinnisvara eest.

    Kisin hiljuti he vgeva vana talu hoovil vtmas maha puid, mis ei lase rookatusega hoonetele pikest ligi ning on

    sellega uhked katused ra rik-kunud. Puu istutamisel vi maja ehitamisel peab arvestama sel-liste asjadega.

    Vahel on ka puudel stress

    Suured puud ei talu oma kesk-konnas suuri muutusi. Sageli ehitatakse metsadesse linnakuid ja klasid ning makse krunte, kus uuel omanikul lastakse ot-sustada, millised puud ta soovib alles hoida ja millised ei.

    Aga see on vaid niliselt omaniku otsus. Kui puud on harjunud ksteise krval kas-vama, peaks nad ka nii jtma, sest nad pole harjunud okkide-ga nagu mra, harvendamine, uued valgustingimused.

    Kui teie krundil kasvab palju puid, siis pdke alguses neist vimalikult vheseid maha vt-ta, sest 35 aastaga on nha, millised puud olid kohanemis-vimelised, annab Hanso nu.

    Ta lisab, et suurt kahju teeb sageli ka moodne maakte, mis on kttena kll efektiivne, kuid vib olla puude jaoks surmav, jahutades mitme kraadi vr-ra mullas elavat juurestikku. Juhtumeid, kus maaktte taga-jrjel on puud hakkanud vlja minema, vib tuua nii Tallinna klje alt Viimsist kui ka Saare- maalt.

    Puukasvatus nuab hoolt

    Kui puud on harjunud ksteise krval kasvama, peaks nad ka nii jtma, sest nad pole harjunud okkidega nagu mra, harvendamine, uued valgustingimused. Heiki Hanso

    Puu efektiivne kasvatus algab tema istutamisest, paneb arborist ehk puuhoolduse spetsialist Heiki Hanso Arborest O-st inimestele sdamele. Muide, arenenud riikides tstab hoolitsetud plispuude olemasolu mrgatavalt kinnistu hinda.

    3 Ohtlikuks puuks vib nimetada puud, mis murdudes vib phjustada vigastusi vi varalist kahju.

    Jlgige, et tle valitu omaks piiratud ruumis puude langetamise tunnistust ning t- ja tsiviilvastutuskindlustust.

    Avamise puhul vga soodsad hinnad.Pakume tooteid paekivist, graniidist, marmorist.

    Haapsalu Paekivi on taas avatud!

    www.ungrukivi.eeUngru Paekivi O, Kivikoda, Vike-Ahli, 90446 Ridala vald, Lnemaa. ER 817, tel 518 8350.

    ARBOREST.EE

    ARBOREST.EE

    Euroopas tstab plispuude olemasolu kinnistul mrgatavalt selle vrtust.

    MARI PETERSON

  • 4. oktoober 2012 E H I T U S J A R EMON T 3

    Puukasvatus nuab hoolt

    33-12

    Igapevase t tarbeks vajate vastupidavaid ning ilmastikukindlaid uksi, mis ttavad ohutult. Hrmann pakub Teile kogu Euroopa suurima uste ja ajamite valikuga perfektselt ksteisega kokku sobivaid lahendusi, milles peitub kogu 75 aasta jooksul kogutud uste tootmise alane kogemus.

    Tstushoonete rulluksed kuni 11,75 m laiadele avadele

    Tstushoonete sektsioonuksed SPU

    Euroopa suurim tootja pakub Teile ulatuslikke vimalusi

    Rohkem informatsiooni: www.hormann.ee Tasuta info telefonil: 800 5500 Faks: 6 105 085 [email protected]

    Kui suur puu juba kasvab maja lhedal ning tekkis mure, kas see hoonele liiga ei tee vi liiga suures stressis pole, tuleks lasta arboristil koostada riski-anals ja mrata puu hool-dusvajadus.

    Riskianals vib puu psta

    Kige kindlam on leida ini-mene Arboristide Koja kodu-lehelt, mitte aga kutsuda moo-torsaega metsa tegevat kla-meest. Kui puu on teie jaoks vhegi oluline, saab ppinud puuhooldaja ta tenoliselt psta: tagada turvalisuse kui-vanud ja surnud okste maha-vtmisega ning tasakaalusta-da puu vra, selgitab Hanso.

    Arvesse tuleb vtta ka maa-aluseid tid, sest kui lasta mne meetri kaugusel kaevata kraave, lhutakse tenoliselt ra juured, mis puud tormide ajal paigal hoidis.

    Kui veel arvestada seda, et okaspuudel on juured suhteli-selt pinnapealsed ning igihalja-na on neil ka aasta lbi purje-pind suurem, ei pruugi nne-tus kaugel olla.

    Eks vra pealt ole nha, kas ja kui suur osa juuri vigas-tatud on. Paljudel vigastatud puudel ei saagi enam ilusat ta-gasilikust teha ning sel juhul tuleks pigem sda kvaks teha ja puulangetus ette vtta, t-deb spetsialist.

    Vali usaldusvrne spetsialist

    Ent mahavtmine olgu ikkagi viimane samm, rhutab Han-so. Kui puu meeldib, pame

    kindlasti muid lahendusi lei-da ning arvestame ka kohaliku omavalitsuse arvamust.

    Kui puu siiski vaatamata kigele vajab mahavtmist, tu-leks vtta spetsialistidelt hin-napakkumised ning jlgida, et tle valitu omaks piira-tud ruumis puude langetamise tunnistust ning t- ja tsiviil-vastutuskindlustust.

    Lbi aegada on juhtu-nud palju nnetusi seoses ini-meste teadmatuse ja kogene-matusega.

    Kindlustus on vajalik eel-kige t tellijale: kui mingi nnetus peakski juhtuma ning tellija lbi selle varalist kahju kandma, aitab kindlustuska-te, selgitab Hanso.

    Puulangetamine ei hlma endas ainult saega ttamist, vaid ka hilisemat koristustd ning knnu likvideerimist. Puulangetaja kutsunud klient peab olema teadlik, mida ta soovib: kas tisteenust koos okste purustamise ning krun-di koristamisega vi tahab jt-ta puu endale kttepuude te-gemiseks.

    Kndude eemaldamiseks on parim variant knnu freesi-mine lokaalselt 10 20 cm all-pool mullapinda. Seejrel on lihtne katta tekkinud auk mul-laga ning klvata sinna muru-seeme.

    Juurimine hdrauliste ma-sinatega vib Hanso snul olla ohtlik, sest puujuured ulatavad maaall vga kaugele ning nen-de juga vljatirimisel vivad viga saada maa sisse kaevatud side-, vee- vi kanalisatsiooni-seadmed.

    GERLI RAMLER

    ARBOREST.EE

    Kui puu on teie jaoks vhegi oluline, saab ppinud puuhooldaja ta tenoliselt psta tagada turvalisuse kuivanud ja surnud oks-te mahavtmisega ning tasakaalustada puu vra. Puu mahavt-mine olgu ikkagi viimane samm, rhutab arborist Heiki Hanso.

    Info ja registreerimine:AS Tartu Nitused, Kreutzwaldi 60, Tartu

    Anders Urbel, projektijuhtTel: +372 742 1662E-post: [email protected]

    www.tartunaitused.ee

    Tartu Nitused messikeskusesed messikeskusesTartu Nituse

    11.-13.oktoober

  • Toimetaja Kaja Prgi, tel 661 3337, e-post: [email protected] oktoober 20124E H I T U S J A R EMON T

    Taevalik katus

    Suurem valik katuseprofiile: www.weckman.eeLiitu ka fnnilehega: www.facebook.com/weckman.ee

    Telli i katus enne31. oktoobrit ja vida kuninglik luksus kahele!

    Loosi lheb 5 eksklusiivset Arensburg Boutique Hotel & Spa paketti kahele.Loosi lheb 5 eksklusiivset Arensburg Boutique Hotel & Spa paketti kahele.

    Energiathus telliskorsten

    Kttekollete lahendused

    Building Material Solutions

    Kige soodsam! Ainuke korsten, mis salvestab soojust ja annab seda aeglaselt edasi eluruumi

    Telliskorsten on kui lisa soojusallikas, mis talletab hsti soojust

    Soojusvimsus on kolmekordne vrreldes moodul korstnatega (testatud katsetega)

    Soojendab ka lemist korrust

    Tulekindel

    Lisainfo tel 618 1900www.wienerberger.ee

    Mitteketavruum

    Ketav ruum

    Ketav ruum

    Soojasalvestavadtistellised(VTT, PTT)

    Klmakindladauk- vi ksivormitellised (VAT, KVT)

    Vrvimaailm on kirev ja retult lai. nneks ei lhe inimesel, kes soovib oma kodule maalrivrskendust anda, kogu sellekohast tarkusemerd vaja.

    Aga hea on ka see, et meil on tark mees taskus igal ajal ar-vutivrgust vtta. Kuid lihtsa-te tdede kordamine pole ku-nagi liiast. Siinkohal aitab lu-gejat Kemiflora vrvispetsia-list Aare Arndt.

    Sgis on kes. Kas vrvipo-tid ja pintslid vib nd nur-ka panna?

    Miks? Tubaseid remondi-td vibki just pimedatele ae-gadele jtta, kui ilm enam ue-toimetamisi ei soosi. Samas vib ka oktoobris olla piisavalt kuivi ja sooje pevi, mis vrvi-tid ei takista.

    Vib elda, et puidu vrvimi-ne on tihtipeale keerukam kui muude pindade vpami-ne. Mis tpi vrve on puidu-le ldse olemas?

    Vlispuiduvrvid jagune-vad katvuselt kaheks: katvad

    vrvid ja lasuurid ehk puidu-kaitsevahendid (nn pinotexi-tpi).

    Lisaks jagunevad mle-mad omakorda lahusti- (nt li-nalivrv ja alkdlivrv) ning veephisteks (akrlaat-vrvid, mis vahel on ka li-sisaldusega).

    Eraldi grupi moodusta-vad muldvrvid. Need sobi-vad ainult karedatele saepin-dadele. Levinuim on Rootsi punane, palju kasutatakse ka ookerkollast.

    Millised sobivad sise- ja milli-sed vlistdeks? Kas ka kl-ma ilmaga saab vrvida?

    Sisetdeks sobivad al-kdvrvid (on nimetatud ka emailvrvideks) ja puidule meldud vesialuselised akr-laatvrvid. See, kas vrv sobib sise- vi vlistdeks, peab ole-ma purgil kirjas.

    Klmaga vrvida ei saa, hutemperatuur peab olema kindlasti vhemalt +5, parem +10 ja suhteline huniiskus alla 70%. Puidu poorides olev liigne niiskus ei vimalda vr-vil imenduda.

    Vrvimist tuleb vltida ka lauspikese kes, sel juhul toi-

    mub kuivamine liiga kiiresti, enne imendumist.

    Vahel arvatakse, et ndsel ajal on imevrve, mis kaetava pin-na enda jaoks ise sobivaks tee-vad. Niteks metallivrvidest leiab niisuguseid, mis ei nua enam pinna roostest puhasta-mist. Kuidas on lood puiduga?

    Aluspinna puhastamisest siis-ki ei pse, see peab olema vaba mustusest ja kuiv. Vana vrv tu-leb karestada, lahtine eemalda-da. Vlistdel krunditakse puit selleks ette nhtud puiduimmu-tiga. Niisiis, ei midagi hlbusta-vat.

    Milliseid vrve vib katta teist tpi vrviga (NB! Palju on vana livrvi pinda)?

    Kasulikke tarkusi vrvidest

    Kuigi pakendil on kirjas ldpintsel, ei sobi see veel igasuguse vrvi jaoks.

    Tooni valik on lihtne ja lihtne on ka spetsiaalses masinas soovitud tooni vrv kokku segada.

  • 4. oktoober 2012 E H I T U S J A R EMON T 5

    KODU SOODSALT SOOJAKS!

    Salong KAMINAKODATALLINN: Prnu mnt 139e/2, tel 677 6977TARTU: The 127e (XNord O Kaminasalong), tel 5661 5954 [email protected] www.raidkivi.ee

    Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee

    MALAGA

    1711 1901

    TALA 09

    1011 1123

    KV 055 R/L

    1503 1670

    RIANO 03

    845 994

    KV 055A

    1441 1601

    TALA 06

    479 605

    Pliit Aurora 138V

    942 1177

    Pliit Gaia 138 V

    699 918

    Pliit Gaia 148 V

    862 1013

    Pliit 145 GN

    599 769

    Kasulikke tarkusi vrvidestOleks nagu lihtne vastata ja

    ei ole ka. Kunagi kasutati te-poolest peamiselt livrve. Nii-sugust pinda vib katta nii li- kui ka vesialuseliste vrvidega.

    Vana vesialuselist vrvi li-vrviga le vbata ei saa, ikka ainult veebaasilisega.

    Puidukaitsevahenditega tdeldud pindu saab katta kikide vrvide ja ka toonilt so-bivate puidukaitsevahenditega (see thendab, et puidukaitse-ga tdeldud tumedat pinda ei saa poollbipaistvaga heledaks tagasi vrvida).

    Kuidas teha kindlaks, mil-lise vana vrviga on tegemist? Et t untsu ei lheks, peaks seda pris tpselt teadma.

    Vana livrvi tunneb ra, kui see on muutunud krobe-liseks ja hakkab maha kooru-ma, vesialuseline pigem kulub vi eraldub pikkade elastsete laastudena. Kui aga endas kin-del pole, tasub ehitusmeistrilt abi ksida.

    Millal pintsel ja millal rull vi hoopis pihusti?

    Vlistdel puidu vrvimi-seks rulli ei kasutata, seal so-bivad ainult pintsel vi pihusti. Kodutingimustes on tavaline

    tvahend pintsel. Kuid mit-te esimene ettejuhtuv. Lahus-tivrvidele klbab naturaal-karvaline, veephjalistele on parem snteetiline, see ei ime endasse vett ega pundu. Ka on vrvida mnusam ja libedam.

    Rulli saab kasutada siset-del mbli ja muude siledate pindade vrvimisel.

    Kui erinev vib olla vrvide kestvus?

    Puidukai tsevahendi te (poollbipaistvate) iga on olu-liselt lhem, kui katvatel vr-videl.

    Saepind hoiab muldvr-vi kindlamalt kinni. Kuid nii-sugust materjali kasutatakse harva, vaid kuuride ja aedade puhul. Sisekonstruktsioonides veelgi harvemini.

    livrv kaotab oma tooni ja snniprase like kiiremini kui vesialuseline, muutub vanane-des krobeliseks, krokodillina-haks. Vesialuseline kll kulub, kuid seda on tulevikus lihtsam uuendada. Ka on viimast mu-gavam kasutada ja see on oda-vam. Eks nende omaduste jr-gi tulegi valik teha.

    IVO PILVE

    Valik vib tunduda lputu. Spetsialiseeritud vrvipoodides saab aga alati mjalt head nu.

    IVO PILVE

  • Toimetaja Kaja Prgi, tel 661 3337, e-post: [email protected] oktoober 20126E H I T U S J A R EMON T

    Energiakandjate ja nende kasutamisega kaasnevate teenuste hinnatus on pannud inimesi otsima alterna-tiivseid kttelahendusi.

    Eestis leiavad iga pevaga aina rohkem kasutust erinevad soo-juspumbad. Suurem osa n-disajal ehitatavatest eramutest varustatakse mingit liiki soojus-pumbal phineva kttesstee-miga.

    Soojuspump on energeetili-ne seade, mis kasutab soojuse tootmiseks mbritsevasse kesk-konda salvestunud soojusener-giat. Soojuspumbas vib ra ka-sutada nii vlishu, veekogu kui maapinna soojust, mis muude-takse eluruumi ktteks ja soo-jaks tarbeveeks. Maasoojuspum-bad vtavad soojust maapin-nast, hksoojuspumbad kasuta-vad ra hus sisalduva energia.

    hk-hk tpi soojuspump

    Kui rkida sstlikust ktmi-sest, siis selleks sobib vga hs-ti inverteriga hk-hk tpi soo-juspump. hksoojuspump kom-bineerituna mne teise alterna-tiivse ktteliigiga on ideaalne la-hendus, et hoida kokku ktte-kulusid. Investeering on mist-lik ja igakuine kokkuhoid mr-gatav ning tasuvusaeg lhike.

    Tavalise elektrikatla, -radiaa-tori vms vrreldes vib soo-juspumpade energiatarve olla 3050% viksem. Niteks kui soojuspump toodab 5kWh ener-giat ja tarbib selleks vaid 2kWh, siis lejnud osa 3kWh on tasuta energia, mis prineb hust. Seda nimetatakse ktte-teguriks (COP), mis nitab, kui palju toodab soojuspump ener-giat oma tks tarbitava energia suhtes.

    Kui kttetegur on 3, siis t-hendab see, et soojuspump too-dab kolm korda rohkem ktte-energiat, kui ise selle tootmi-seks vajab. Kasutegur sltub ot-seselt vlishu temperatuurist. Mida soojem on vlishk, seda suurem on kttetegur. Sellep-rast tuleb hksoojuspumba ost-misel jlgida kindlasti kasute-guri muutumist erinevate tem-peratuuride juures ning milli-seks kujuneb sellisel juhul aas-ta keskmine.

    Kuhu see soojuspump sobib

    Inventeriga hksoojuspump so-bib nii uude kui ka vanasse majja, kuid eelkige sinna, kus on elekt-ri-, li-, gaasi- vi ahjukte.

    Vga levinud on hksoojus-pumpade kasutamine vana-des majades, mille tsentraalk-te on asendatud elektrikttega. Paraku on elektri hind iga aas-taga tusnud ja elektriradiaato-ritega ktmine kalliks muutu-

    nud. Elektriradiaatoriga ktmi-ne vib klmadel talvekuudel 60m2 korteri elektriarve kasva-tada 80 euroni kuus.

    Suured kttekulutused sun-nivad inimesi kokku hoidma. hk-hk tpi hksoojuspump ongi seade, mida on lihtne ja kiire paigaldada ja mis sobib ideaalselt pea igasse koju ole-masoleva kttessteemi sst-jaks ning olmemugavuste suu-rendajaks.

    Mis oleks sobivaim lahendus

    Soojuspump valitakse alati no-minaalvimsuse jrgi. Valiku tegemisel on kige thtsamaks osaks hoone soojapidavus. Ees-pool kirjeldatud korteri puhul oleks kige sobivam lahendus hk-hk tpi soojuspump. See on soojuspumpadest kige oda-vam ja thusam ning ei nua spetsiaalsete kttessteemide vljaehitamist.

    Kige klmemal kuul vib ktte elektriarve sellisel juhul ulatuda 2535 euroni kuus. Kokkuhoid oleks kaks kuni kolm korda, vrreldes elektriradiaa-toriga ktmisega. Niteks mak-sab selline Panasonic hksoo-juspump koos paigaldusega ca 1200 eurot. Sltuvalt maja, kor-teri vms tbist, soojustusest ja kasutatavast kttest, tasub soo-juspump end ra kolme aastaga.

    hk-hk tpi soojuspumba kasutamine on lihtne ja mugav kigi pereliikmete jaoks. Vrrel-des elektriradiaatoriga ei teki-ta soojuspump toas krbedat ja

    ebameeldivat lhna, vaid puhas-tab olemasoleva hu ning vrs-kendab seda lbi filtrite ja ioni-saatori. Tnu sellele muutub li-saks toatemperatuurile ka ruu-mis oleva hu kvaliteet. Suvel on selle seadmega vimalik ruu-mi ka jahutada. Seega on tege-mist multifunktsionaalse sead-mega, mis ktab, jahutab ja va-jadusel eemaldab hust niiskust.

    hk-vesi tpi soojuspump

    Kui rkida phikttest, siis sel-leks sobib vga hsti hk-vesi tpi soojuspump. Sellise soo-juspumba kasutamine leiab ha rohkem kasutamist nii Skandi-naavias kui ka Eestis. See on pa-rim lahendus eramu, korrusma-ja, tootmishoone vi kontori kt-

    teseadmena, mis aitab viia iga-kuised kttekulud minimaalseks.

    hk-vesi tpi soojuspump kasutab sooja tootmiseks ra v-lishku salvestunud soojusener-giat, mille energiakandjaks si-seruumides on vesi. Peamiseks eeliseks maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine. Seade reageerib kiiremini kui maasoojuspump ja suvel on tar-bevesi ning vajalik kte mrga-

    des ruumides kttesaadav vga sstlikult.

    Investeeringu mistes on mlemad ktteliigid samavr-sed. hk-hk tpi soojuspum-baga vrreldes on hk-vesi soo-juspump autonoomne, mis on meldud kasutamiseks phikt-tena ning mis ei vaja oma tks alternatiivse kttessteemi ole-masolu. Kll aga on hk-hk tpi soojuspump oma inves-teeringult kordades odavam ja sobib ideaalselt pea igasse era-musse, korterisse ning kontori tiendava kttessteemina kt-tekulude kokkuhoidmiseks.

    hk-vesi soojuspumbad on kompaktsed, mis vajavad hoo-nesse paigaldamiseks vaid ruut-meetri suurust prandapinda. Kik vajalik on koondatud hte seadmesse: veesoojendi, juhtar-vuti, lisakttekatel jne. Tiuslik juhtautomaatika vtab arvesse kiki parameetreid (vlis- ja si-sehu temperatuur, vee tempe-ratuur jne) ja juhib soojuspumba td sujuvalt ning konoomselt.

    Samuti vabastab tielik au-tomatiseeritus omaniku era-mu ktmise ja sooja vee mu-rest. Enamus hk-vesi ssteeme on vimalik kasutada ka reno-veeritavates hoonetes ktte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab kasutada ka li- vi elekt-riktte ssteemide asendami-seks, kasutades mningatel juh-tudel ka juba olemasolevat soo-jusmahutit.

    hk-vesi soojuspumba eelised

    n Madalad lalpidamiskulud hooldus (vrreldes likatlaga 5 korda) ja psikulud n Sltumatus energiapoliitikastn Lhike tasuvusaeg

    n Pikk eluiga, niteks likatlaga vrreldes 2 korda pikemn Keskkonnasbralik ei tekita saastet ega lisakulutusin Mra minimaalne mratase katlaruumisn Lihtne ja kiire paigaldadan Puudub vajadus lisaruumile kttekolde ladustamiseksn Sobib vljaehitatud kttess-teemi asendamiseks ja nii ra-diaator- kui ka prandaktte-ssteemidega liitmiseks

    Soojuspumpa valides usalda spetsialisti

    Vga oluline on, et soojuspump oleks valitud ige vimsusega, s. o vimsusega, mis oleks ligil-hedane energiavajadusega. Soo-juskoormuse tpse arvutamise ja kttelahenduse koostamisega peaksid tegelema oma ala spet-sialistid. le- ja aladimensionee-rimine ei anna lubatud tulemust ja sstu. ige vimsusega sea-de tagab konoomse ktmise ja tarbeveega varustamise.

    Kige thtsam on kliendi ja seadme mja koost. Spet-sialisti arvestuste ja arvutusteta vivad otsused valeks osutuda. Niteks juhul, kui seadme vim-sus on viksem, kui eramu soo-justarbivus, ttab seade ette-nhtust rohkem ning tarbib ka rohkem energiat. See kulutab samuti soojuspumba tressurs-si ja lhendab seadme eluiga.

    Seega on vga oluline osta seade usaldusvrsest ja tuntud ametlikust esindusest. Samuti tu-leks pakkumiste vrdlemisel jl-gida, et tegemist oleks omava-hel vrreldavate toodetega ehk samavrsed oma vimsuse, ka-suteguri ning kvaliteedi poolest. Kuna seadet ei soetata heks ega kaheks aastaks ja tehtav inves-teering on pikaajaline, siis peaks olema otsus kaalutletud.

    Erinevad arvutused on tes-tanud, et soojuspumbaga ktmi-sel on kulutused muude kttelii-kidega vrreldes oluliselt vik-semad. Psikulude jrsk langus ja kokkuhoid muudab soojus-pumba tasuvusaja lhikeseks, olles erinevate soosjupumpade puhul vaid mni aasta.

    Eesti tingimustes on hksoo-juspumba kasutamine majan-duslikult otstarbekas. Vrreldes soojuspumpa teiste alternatiiv-sete ktteliikidega, tuleks inves-teeringute vahe jagada eksplua-tatsioonimaksumuste vahega. See nitab, kui kiiresti seade en-nast ra tasub ja kui mistlik on investeering hksoojuspumpa.

    Hoolimata pakutavate kt-tessteemide rohkusest ja eri-nevatest vimalustest, tuleks kigepealt melda oma hoo-ne soojustamisele ja alles seej-rel sstliku kttessteemi pai-galdamisele. htlane soovitud temperatuur on see, mis muu-dab koduse olemise hubaseks.

    IVO KPPER Bestair O juhatuse liige

    SOOJUSPUMBAGAhoiame kttekulusid kokku

    hk-vesi tpi soojuspumba siseosa.

    hk-hk tpi soojuspumba siseosa.

    hk-vesi tpi soojus- pumba vlisosa.

    hk-vesi tpi soojuspumbaga maja.

    1. Prandakte.2. Tarbevee boiler.3. Radiaator.

    3

    2

    1

    BESTAIR O

  • 4. oktoober 2012 E H I T U S J A R EMON T 7

    SSTA KTTEKULUDELT KUNI 50%

    Ametlik maaletooja: Bestair O Tel: 60 64 350 [email protected] www.bestair.ee

    Klastage meid Delta Plaza majas Prnu mnt 141, 9. korrus, Tallinn vi helistage meile numbril 60 64 350 ja me tleme kui palju te viksite aastas kttekuludelt ssta.

    HK-HK SOOJUSPUMBADHinnad koos paigaldusega

    alates 899 eurost

    HK-VESI SOOJUSPUMBAD

    (ei sisalda paigaldust)ei sisalda paigaldust)Hinnad alates 4699 eurost

    HK-HK SOOJUSPUMBAGATASUTA KVALITEETNE PUIDUST VLISOSA KATE

    * Vlisosa kate kuni 31.12.12 iga Panasonic hk-hk soojuspumba ostuga. Kampaania kehtib 17.09 - 31.12.2012

    AQUAREA T-CAP

    100% vimsus kuni -15C

    5 AASTATKOMPRESSORI GARANTIID

    HK-VESI SOOJUSPUMBAGATASUTA 42 FULL HD TV **

    HK-VESI

    COPkuni

    4,74AQUAREA T - CAP

    A klassi energiasstmine

    HKSOOJUSPUMBAD

    alates 899 eurost

    5 akompressori

    garantiid

    COPkuni

    5,52Mobiiliga juhtimise

    lisavimalus

    AMETLIKULT MAALE-TOOJALT

    Panasonic Etherea Inverter+ seeria tooted on enim mdud seadmed Panasonicu tootevalikus.

    Eriti vaiksed seadmed on varustatud erinevate lisafunktsioonide ja ltritega, mis aitavad parandada ruumi hu kvaliteeti nagu niteks E-ion plus hupuhastusssteem.

    T-CAP seeria on ideealne lahendus nii uutele kui ka olemasolevatele majadele, kus thtsal kohal on vimsuse silitamine ja kttekulude sstmine. SXF seeria soojuspumbad saab edukalt hendada ka juba olemasolevasse kttessteemi, olenemata sellest kas hetkel on radiaatorkte vi prandakte.

    *Teler Panasonic TX-L42E5Y kuni 31.12.12 iga Panasonic hk-vesi soojuspumba ostuga. Kampaania kehtib 17.09 - 31.12.2012

  • Toimetaja Kaja Prgi, tel 661 3337, e-post: [email protected] oktoober 20128E H I T U S J A R EMON T

    Iga tnapeva maja peaks olema varustatud korraliku ventilatsiooni-ssteemiga.

    Philine ajend selleks on ha hutihedamad majad ja soov energiakasutust vga tpselt op-timeerida. Loomulikult on ees-mrgiks ka sobiv ja mugav sise-kliima inimene peab tundma end majas hsti.

    Energia hinnad on kaotanud arusaama, et ventileerida saab ka lahtise aknaga. Lisaks tehni-listele phjustele on ilmnenud veel ks oluline ventileerimise vajadus. Mida aeg edasi, seda al-lergilisem on inimene, phjused on seotud tihtipeale toitumise vi sissehingatava hu kvaliteediga.

    Philine mure sissehingata-vas hus on seal sisalduvad al-lergeenkomponendid kikvi-malik tolm ja bakterid. Praegu-se (materjali)valiku mju tun-netatakse alles tulevikus. See-tttu tuleb kaaluda igat otsust, mis ehitamisel tehakse.

    Hsti puhastata ventilatsioonissteem

    Ventilatsioonissteem peaks ta-gama vrske ja puhta hu ehk parema hukvaliteedi, kuid pa-hatihti on see hoopis peamine tolmureostuse allikas. Millest omakorda tuleb oht tervisele.

    Kik ventilatsioonissteemid vajavad hooldust, mille kigus tolm eemaldatakse. Kige liht-sam on tolmu eemaldada vi-malikult siledatelt pindadelt ja tootmistehnoloogia seisukohast puhtaimatelt materjalidelt.

    Parimaks niteks on siinko-hal plastventilatsiooni huto-rustikud ja detalid, muudest ma-terjalidest ssteemidetailide nii puhas tootmine ei ole vimalik. See thendab, et toode on juba ladustamisel puhas, pakendatud ja kaitstud.

    Torude otsad on kaetud kor-kidega. Neid korke tuleb peal hoida seni, kuni ssteem tle pannakse. Hea algus puhta ven-tilatsioonissteemi rajamiseks on loodud.

    Veel suurem plastventilatsioo-ni tehnoloogiline eelis on selles, et tegu ei ole pelgalt plasttoru-ga, vaid kombineeritud toruga,

    mille sisepinda katab antistaa-tiline kiht, millega on raskenda-tud huga kaasa lendava tolmu ladestumine toru sisepinnale. See muudab harvemaks vajadu-se hukanaleid puhastada.

    Kogu eelnevale infole tugine-des on nt Uponori plastventilat-siooni ssteemile oma heakskii-du andnud ka erinevad allergia-liidud.

    Plasti eelised (ja piirangud) teiste materjalide ees

    Lisaks eelnevale on veel hulk eeliseid plastil teiste materjali-de ees, nagu korrosioonikind-

    lus, dielektrilisus ja kige oluli-sim: paigalduslihtsus.

    Unustada vib ketasliku-ri ja mra, torud saab prarajaks ligata ksisaega. Liited ei vaja neete ega isepuurivaid kruve, suru vaid liitmik ja toru kokku, kinnita lakke ja kik. Nutikam peremees vi -naine saab ss-teemi paigaldamisega hlpsas-ti ka ise hakkama.

    Energiathususe seisukohast on thtis ka torustiku tihedus, et hk liiguks just sinna, kuhu vaja ja vimalikult vikese ta-kistusega. hutorud peaksid olema varustatud hea tihend- ssteemiga.

    Takistuse vhendamiseks on hea soovitus kasutada mis tahes ventilatsioonikomponentide pu-hul kolmikuid mitte aga klgliit-mikke ehk sadulaid.

    Klgliitmike hendamine on objektil tihtipeale mitte ki-ge kvaliteetsem ning phjustab ssteemis lisatakistust ja puhas-tamise raskendamist.

    Plastventilatsiooni sstee-midel on ka mingaid piiran-guid. Torude lbimdud on 100 kuni 200 millimeerit, mis mrab nende ssteemide ka-sutuskohaks korterid, eramud ja viksemad olmepinnad. Sa-muti ei saa torustikku rajada

    erinevate tuletkketsoonide va-hele nii lihtsalt kui metalltorus- tikuga.

    Pakutakse ka eelisoleeritud ventilatsiooni tooteid. See liht-sustab paigaldamist ja aitab ra hoida kondensaadi teket. Sel ju-hul pole vaja eraldi hukanaleid isoleerida.

    Plasttorustik on sobilik kasu-tamiseks nii uusehitistes kui re-noveerimisel. Peamised detai-lid, mida thele panna on jrg-mised:n Torustike lbiviikudel auru-tkkest tuleb kasutada spetsiaal-seid aurutkke lbiviike, et maja jks endiselt niiskustihe.

    n Prast torustiku paigaldamist tuleb torustik sulgeda korkide-ga. Korgid eemaldada vahetult enne vljahlestamist ja kasu-tamist.n Klmas keskkonnas tuleb to-rustik isoleerida, isegi kui selle paiknemine on maja ldsoojus-tuses (niteks laesoojustus).n Plastist ventilatsioonitoru on vimalik tellida ka isoleerituna, ainult kokkupanemise vaev.n Paigaldamine on lihtne ja mugav.

    MAREK PLAAMUSUponor Eesti O sisekliimalahenduste mgiinsener

    Ventilatsiooni rajades mtle tulevikuleUPONOR EESTI O

    Uponor ventilatsioonitoru sisepind on antistaatilisest materjalist, mis ei kogu tolmu. Seega sobib ka astmaatikutele ja allergikutele.Mugav on ventilatsioonissteemi kokku panna ka lae alla ronimata.

    3 Plast-ventilatsiooni paigaldamine on imelihtne hukanaleid saab ligata ksisaega ja torud ning liitmikud tuleb lihtsalt heteise sisse lkata.

    6 Vib soetada ka

    eelisoleeritud torud ja liitmi-

    kud nii on paigaldamine veel lihtsam.

  • 4. oktoober 2012 E H I T U S J A R EMON T 9

    Enne sgisest vihmahooaega on majaomanikul asjakohane vaadata le maja vihmavee-ssteemide olukord.

    Maapealne vihmaveessteem koosneb rstasse paigaldatud horisontaalsetest rennidest ja allatuleku moodustavatest to-rudest-plvedest. Nende ko-gupikkus sltub hoone katuse pindalast ja maja kujust. Vee ravoolu peab ju kindlustama ka tugevamate vihmahoogu-de ajal.

    Kas mar vi kandiline vahet pole

    Piisava arvu allatulekute koh-ta tasub ksida nu tootjatelt-paigaldajatelt. Muidugi aitab ka kaine talupojamistus al-latulekud peavad paiknema vrdsete vahedega. Soovitus-lik arv on sileda lihtsama katu-se korral 100 ruutmeetri kohta ks allajooks.

    Kelpkatused ja rohkete vl-jaehitustega katused vajavad tihedamalt allajookse. Vga veerohketes slmedes, niteks

    neelukohtades, tuleks lisaks kasutada lehtreid. Nii on vlis-tatud suurvee ajal rohke le-jooks.

    Vihmaveessteeme paku-takse nii maraid kui ka kan-dilisi. Valides vib lhtuda oma maitsest ja sobivusest hoonega. Paigaldamise vi vee voolami-se seisukohast ei ole neis sisuli-si erinevusi.

    Siin vib kll kohata selgi-tusi, et maras voolab vesi pa-remini ja nurkadesse ei saa sodi koguneda, kuid tegelikult pole kummagi renni kuju kor-ral hooldamisest psu. Sltu-valt puude hulgast hoone lhe-duses kogunevad rennid sna-gi kiiresti lehti vi okkaid tis. Seetttu tuleks neid korrapra-selt puhastada.

    Lehesodi pdmiseks pai-galdatakse ka vrke, kuid need vivad kohati olukorda halven-dada. Sodi koguneb vrgu pea-le, see ei lase enam vett lbi ja renn kaotab oma mtte.

    Mida paksem materjal, seda kindlam

    Vihmaveessteemide juures on olulisemad kasutatud materja-lid ja nende omadused. Mida

    paksem on materjal, seda pa-remini hoiab renn vormi. he-ma materjali korral vib renn lumekoormuse all vlja veni-da. Seda muret siiski ei teki, kui rennikinnitid on paigalda-tud tootja juhendite jrgi. To-rude puhul ei ole materjalide paksus nii oluline, need pea-vad kandma vaid enda raskust.

    Torustike maapinnalheda-semat osa saab kaitsta ka van-daalide vastu, kui paigaldada sinna kahe millimeetri paksu-sest terasest turvatorud. Neid on soovitatav kasutada just hiskondlikel hoonetel ja ni-teks kortermajadel.

    Kas paigaldada ise vi spetsialisti abiga

    Valiku mrab paigaldusele ku-luv aeg ja raha. Enamiku Ees-ti tootjate toodang nuab hea tulemuse saamiseks omajagu oskusi, kuigi lausa raketitea-dus plekkide paigaldamine ei ole. Kallima hinnaklassi toode-te paigaldamisega saab hakka-ma iga inimene, kellel on vaid aega ja tahtmist.

    ERKI LOIGOMAS Toode mgi ja turundusjuht

    Katus ksi maja ei kaitse

    Sna otseses mttes silmnhtav phjus, miks peab sgisel katuse, eriti aga vihmaveeessteemid le vaatama.

    AS TOODE

    AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

    www.toode.ee/katuseabie-kiri: [email protected]

  • Toimetaja Kaja Prgi, tel 661 3337, e-post: [email protected] oktoober 201210E H I T U S J A R EMON T

    Ajast, mil Eestisse paigaldati esimene prandakttessteem, on mdunud juba peaaegu kaks aasta-kmmet.

    Selle aja jooksul on ssteemi-pakkujaid olnud mitmeid, kuid vhesed on suutnud olla oma tootevalikuga esindatud lbi kogu selle ajaperioodi.

    Uponor on Eestis tegutsenud 20 aastat ja on jtkusuutlik le maailma. Kogemuslikult vib elda, et suur osa paigaldatud ssteemidest vajab lhima aja jooksul uuendamist ja kohen-damist.

    Suur hulk ssteeme ttab ja elab, kuid kaasnevad kasutusku-lud on sealjuures liialt suured. Paljuski on unustatud tsiasi, et iga ssteem vajab hooldust mis liigub, see kulub.

    Paraku palju pole ka piisa-valt saadaval prandktte kasu-tus- ja hooldusjuhendeid ning vastavasisulised peatkid on maja hooldusraamatutes ksit- lemata.

    Siinjuures soovitus: viige sis-se ja kasutage kinnisvara hool-dusraamatuid! kski t, maal-ritdest tehniliste seadmete hoolduseni, ei tohiks mrkima-ta jda. Usun, et iga kasutatud kinnisvara ostja tunneks selli-sest infost siirast rmu ning ilmselt mjuks see tervendavalt ka ehitise likviidsusele.

    Kesolevas artiklis vaatame peamiselt, kuidas viks pran-dakttessteemi hooldada ning kuidas kidurat ssteemi taas ellu ratada.

    Alustuseks vahetage vlja vesi

    Esmajrjekorras tuleks le vaa-data prandakttessteemis ringlev vesi. Pahatihti meenu-tab see vrvuselt kohvi. Korro-sioon ja veest vlja sadestunud kikvimalik orgaanika katab ssteemi sisepindu ja tkestab selle normaalset td.

    Mida teha? Ssteem tuleb lbi pesta ja vesi vahetada t-deldud vee vastu kttesstee-mi lastavasse kraanivette tuleks lisada inhibiitorainet. Inhibii-tor ehk inhibeerija on aine vi faktor, mis vhendab keemilise reaktsiooni kiirust vi takistab reaktsiooni.

    Kindlasti halvendab sstee-mi sisepindadele ladestunud aine kttessteemi efektiivsust. Selle tagajrjel kasvab pidevalt soojuskandja pealevoolutempe-ratuur, millega kaasneb otseselt kttearve kasv.

    Kui prandakttessteemis on vesi pikemat aega vahetama-ta, on ilmselt kahjustada saa-nud ka liikuvosad, mis then-dab juba ssteemi osalist reno-veerimist.

    Kontrollige kollektorite seisukorda

    Jrgmiseks tulekski hinnata p-randaktte kollektorite seisu-korda. Pahatihti on ventiilid kinni kiilunud ja leketest tingi-tud kahjustused kollektori t suisa halvanud. Heaks seisundi-kirjelduseks on ldjuhul visuaal-ne pool.

    Fotol 1 on nha peamised probleemsed kahjustused, mis viitavad olukorrale, et ventiilid ei avane ega sulgu piisavalt hs-ti. Selline asjaolu vib phjusta-da klappajamite (foto 2) ja ter-mostaatide (foto 3) sisseple-mist ja automaatne reguleeri-mine enam ei toimi.

    Lahendus on tihtipeale see, et klappajamid keeratakse maha ja ssteem elab oma elu. Kindlas-ti ei tekita selline asjaolu kasu-tuses suuremat ebameeldivust, kuid kindlasti tusevad sellega soojusenergia kulud.

    Mida teha? Jaotuskollekto-rid tuleks vlja vahetada. Vl-javahetamisel on materjalikulu hinnanguliselt 3540 eurot he ktteringi kohta. Tulemuseks on korrektselt sulguvad ja mittelek-kivad komponendid, ehk siis ei mingit lektmist ega veekah-justusi. Kahjustused on tihti tek-

    kinud ka kehvemate komponen-tide kasutamisel, mis on ostetud mittekvaliteetsetelt tootjatelt.

    Metallkollektorite puhul on tootjad isegi eksinud kasutata-

    vate komponentidega, lhidalt eldes ei ole jrgitud keemilisu-se aktiivsuse tabelit.

    Ilmselt seda ongi vga raske jlgida, kuna me ei suuda kuna-

    gi lpuni kontrollida, mis me-talle ssteemi ulatuses kasuta-takse. Siinkohal on abiks ko-genud paigaldaja ja materjali valik.

    Niteks Uponori tootevalikus on nii metalsed kui plastist jao-tuskollektorid.

    Plasttorude mtte on paljud kasutajad enda jaoks teinud vas-tuvetavaks, kuid plastkollektor tundub tna ikka veel hirmutav. Asjatult! Plastiga kaasneb sel-gelt vhem ohtusid ning mtte-viis on samuti sstlikum ja jt-kusuutlikum.

    Kollektorite vahetus on lihtne

    Kollektorite vahetuse puhul ei ole vaja karta, et olemasolev to-rupundar uue kollektoriga kok-ku ei sobi. Paigaldatud sstee-mides on kasutatud ka spet-siaalseid liitmikke kollektorite ja prandakttetorude henda-miseks.

    Tnaseks on enamus toot-jaid standardiseeritud hele liit-mikumdule eurokoonus. Need liitmikud on kohandatud pea kikidele paigaldatud p-randaktte torustiku liitmiseks keermestatud otsaga (foto 4). Vana liitmik tuleb vaid maha ligata nii liitmiku lhedalt kui vimalik.

    Kui toru vljaulatuvate otsa-de pikkusest puudu jb ja toru on vaja jtkata, siis peab juba tpsemalt vaatama, kuidas ja millise liitmikuga seda teha.

    Ssteem tuleb uuesti hutada

    Ssteem lbi pestud, uus vesi ringluses ja kollektor vahetatud, peaks ssteemi uuesti hutama. hutada tuleb prandaktte-ssteemi alati he ringi kaupa. Kogu ssteemi korraga huta-mine kogu hku vlja ei too.

    Samuti peaks automaatsed hutid vlja vahetama kvaliteet-semate hutite vastu.

    Nitena vib tuua hutajad, mis pavad kinni ka mikromul-lid ja hljumi. Sellised hutajad on vimelised ssteemi huta-ma kordades kiiremini ja tule-mus on kindlasti parem kui tava-hutite puhul.

    KTTESSTEEMI VEAD

    Avastatud viga

    leliia krge temperatuur enami-kus ruumidest vi kogu majas.

    ldine krge temperatuur. Pealevoolu temperatuur valitust madalam.

    Ruumis krge temperatuur, ajam ei sulgu.

    Kttering soe, kuigi ajam on eemaldatud ja kttering ksinu-puga suletud.

    ldiselt madal temperatuur.

    ldiselt madal temperatuur. Segamisslme temperatuur madal.

    Temperatuurid ebahtlased. Ringluspump tekitab mra.

    he kollektori piires temperatuurid madalad, ajamid ei avane.

    ksiku ruumi temperatuur madal, ajam ei avane.

    ksiku ruumi temperatuur madal, kuigi termostaat on llitunud.

    ksiku ruumi temperatuur madal. Ajam avaneb, kuid ktteringi tagasivool klm.

    ksiku ruumi temperatuur madal.

    Prandakttessteemi hooldusTrked ja nende krvaldamine on peamine osa, millega kasutajad tegelevad. Siinkohal mned npunited ssteemivigade iseseisvaks diagnoosimiseks ja krvaldamiseks.

    Phjus

    Liialt krge pealevoolu temperatuur.

    Viga segamisslme regulaatoris.

    Viga termostaadis vi ajamis.

    Klapp ei sulgu korralikult.

    Pealevoolu temperatuur madal.

    hk ssteemis. Hdrauliline tasakaalustus tegemata.

    Trafo kaitse lbi plenud.

    Termostaadi vi ajami viga

    Termostaat hendatud mne teise ruumi ajamiga.

    Kollektori klapp kinni paakunud.

    Tasakaalustuse seadearv vale.

    Toiming

    Alandage pealevoolu tempera-tuuri vi muutke kttekverat.

    Vtke hendust paigaldajaga.

    Vtke hendust paigaldajaga.

    Vtke hendust paigaldajaga.

    Kontrollige pealevoolu tempe-ratuuri kttekverat. Vajaduse korral muutke seadistust.

    Seadistage pealevoolu termostaat krgemale temperatuurile.

    Vtke hendust paigaldajaga.

    Vahetage kaitse. Kui viga kordub, vtke hendust paigaldajaga.

    Vtke hendust paigaldajaga.

    Kontrollige ajamite paigaldust. Vtke hendust paigaldajaga.

    Eemaldage ajam ja kontrollige, kas klapp liigub. Vajaduse korral vtke hendust paigaldajaga.

    Kontrollige seadearvu, vajadu-se korral avage tasakaalustus-ventiili 1/2 prde vrra.

    Prandakttessteem vajab hooldust21

  • 4. oktoober 2012 E H I T U S J A R EMON T 11

    Automaathutite kasutamisel unustatakse pahatihti need ava-tud asendisse alatiseks.

    Pole ka harvad juhused, kui hest hutajast hk sis-se tmmatakse ja teisest vl-ja lastakse. Sellisel juhul tun-dub mttetu rkida hap-niku diffusioonikindlatest toodetest.

    Prandaktte ssteemi reno-veerimise viimaseks peatkiks vib lugeda ssteemi juhtauto-maatika kontrollimist. Enamik automaatikassteeme on vsi-nud ja ehitatud vlja mitte ki-ge paremini. Ainuksi automaa-tikassteemi enda energiatarve on kordades suurem kui kaas-aegsetel mudelitel.

    Kaasaegne Uponor kontroller tarbib elektrienergiat kuni 90W. Vrdlusniteks viks vtta fotol 5 oleva ssteemi, kus eneriga-tarve on kuni 300W. Ka siin on energiasst oluline.

    Juba mnda aega on Uponori prandaktte automaatikas ka-sulikuks uuenduseks lahendus, kus termostaat ja termoklapp

    ei ole hendatud ahelasse, ehk siis koormus ei ole termostaa-dil, termostaati kasutatakse vaid juhtpuldina. Sellega kaas-neb termostaatide pikem eluiga ja tpsem temperatuuri juhtimi-ne. Tpsust temperatuuri juhti-misse lisab ka elektrooniline ter-mostaat, vastupidiselt bimetall-termostaatidele. Energia kok-

    kuhoiuks vib siinkohal kuju-neda kuni 10%. Samuti on Upo-nor prandakte nutikas abi-mees hooldusel, tehes testkivi-tusi nii termokappidele kui ring-luspumbale.

    Kui olemasoleva pranda-ktte automaatika kaabeldus on riknenud, vib kasutada ka Uponori raadioleviphiseid ter-

    mostaate ja ssteemi. Ei tasu karta raadiotermostaadi pata-reide kulu, energiatarve on vii-dud minimaalseks ja kasutata-vad AAA patareid on mistliku hinnaga ning elueaga.

    MAREK PLAAMUSUponor Eesti AS sisekliimalahenduste mgiinsener

    Prandakttessteem vajab hooldust

    MAREK PLAAMUS

    3 4 5

    ige pinnakate pikendab oluliselt katuse eluigaKatus on hoone ks olulisematest osadest,

    kuna see kaitseb teisi konstruktsioone ilmas-

    tiku mjude eest. Terast katusematerjalina on

    kasutatud juba le sajandi ja see on ennast

    testanud nii paigalduse lihtsuse, tkindluse

    kui pikaealisuse osas. Tnapeval on turul palju

    teraskatuse pakkujaid ja valiku tegemine nende

    vahel raske. Vliselt sarnase materjali eluiga

    vib erineda kordades. Lugege lhemalt, mis

    mrab teraskatuse puhul ra selle kestvuse.

    Teraskatuse tooraineks on ssinikterasest huke

    lehtmaterjal, mis annab katusele kande-

    vime ja muud mehaanilised omadused. Ilma

    kaitseta ssinikteras hakkab ilmastiku kes

    roostetama juba he pevaga. Vastupidavuse

    suurendamiseks kaetakse teras tsingikihiga ja

    veelgi pikema eluea tagamiseks kaetakse tsink

    erinevate polmeersete pinnakatetega. Kui

    vanasti oli teraskatuse peamine pikaealisuse

    tagaja piisavalt paks tsingikiht (~70 m), siis

    tnapeval mrab selle suhteliselt hukesel

    tsingikihil olev vrvikiht. Kaasajal on huke-

    sele teraslehele vimalik tstuslikult kanda

    maksimaalselt 20-25 m paksune tsingikiht.

    Tsingikihi kulumine sltub mbritseva kesk-

    konna agressiivsusest. Niteks soojas ja kuivas

    siseruumis kulub tsingikiht 0,1 m aastas, mis

    annab materjali elueaks 200 aastat. Saastu-

    nud tstuspiirkonnas on kulumine kuni 4 m

    aastas, mis annab materjali elueaks ainult

    5 aastat. Tsingikihi keskmine kulumine ni-

    teks mdukalt saastunud linnakeskkonnas

    on ~1,4 m aastas. Seega ilma vrvkatteta on

    tnapevase tootmistehnolooia jrgi toodetud

    tsingitud lehtterase eluiga linnatingimustes

    ~14-18 aastat.

    Hoonetelt oodatakse aga mrksa pikemat

    eluiga. Eluhoonetel niteks on Eestis kehti-

    vate normide jrgi nutav minimaalne eluiga

    50 aastat. See thendab, et kui kasutame katusel

    tsingitud terasplekki, siis tuleb see kas 15 aasta

    prast vlja vahetada vi iga 10 aasta tagant le

    vrvida. See on sna kulukas, kuna iga levr-

    vimine lheb maksma ~8-10 /m2, mis on aga

    juba pool uue katusematerjali hinnast. Seega

    on selge, et saada tnapeval piisavalt pika

    elueaga teraskatus, tuleb kasutada polmeerse

    pinnakattega kaetud tsingitud terast.

    Ruukki pinnakatete valikust leiab palju eri-

    nevaid vrvkatteid - Pural, Pural matt, Purex,

    PVDF, polester jne. On pinnakatteid, mis on

    meldud katustele, neid mis sobivad eriti hs-

    ti fassaadidesse ning neid mida kasutatakse

    ainult siseruumides. Vale kasutuskoht vib olu-

    liselt vhendada pinnakatte eluiga.

    Katustele sobivate pinnakatete puhul on olu-

    lised jrgmised omadused:

    Vrvitooni silimine. Selle tagab pinnakatte

    ultraviolettkiirguse (UV) kindlus. On olemas

    neli erinevat UV-klassi (Ruv1-R

    uv4). Mida suurem

    number, seda suurem UV-kindlus. Polestri

    klass on niteks Ruv2, Puralil aga R

    uv4, mis

    sisuliselt thendab, et Pural silitab oma vrvi-

    tooni 2,5 korda kauem kui polester.

    Korrosioonikindlus. Seda mratakse hoonet

    mbritseva keskkonnaklassi jrgi (RC2-RC5).

    Puhta huga maapiirkond on klass RC2, mdu-

    ka husaastatusega linnapiirkond on klass RC3,

    mere rne piirkond ja tstuskeskkond RC4.

    Iga pinnakattega lehtterase tootja peab ra ni-

    tama, millisesse keskkonnaklassi antud mater-

    jal sobib. Purali maksimaalne keskkonnaklass

    on RC5, polestril RC3. Kui kasutame materjali

    vales klassis, on tagajrjeks jllegi katuse eluea

    vhenemine.

    Temperatuuritaluvus. Tumedamatel katus-

    tel tuseb temperatuur suvel +100C lhedale.

    Kasutades katusel madalama temperatuuri-

    taluvusega pinnakatteid, ei ole tagatud katuse

    kestvus. Samuti on oluline minimaalne tt-

    lemistemperatuur (+10 kuni -15C). Pinna-

    katteid, mille vastav nitaja on suurem kui 0C

    (polester), ei tohi talvisel perioodil ehitus-

    objekti tingimustes painutada. On oht, et pin-

    nakate murdub painutuskohas. Puralil ja Purexil

    on vastav nitaja -15C.

    Lisaks peab jlgima veel kriimustuskindlust,

    mrdumiskindlust ja minimaalset painu-

    tusraadiust (1-4 korda materjali paksus (T)),

    mis on olulised nitajad nii katuse tootmis- kui

    paigaldusprotsessis ja samuti hilisemas

    ekspluatatsioonis. Kui painutame plekki

    rohkem kui tootja poolt lubatud, tekivad vrvis

    mikropraod ja vrvkatte eluiga vheneb tundu

    valt. Polestri nitaja on 3T, Puralil ja

    Purexil 1T.

    Garantii

    Kigi nende nitajate alusel saab vrrelda

    erinevate tootjate pinnakatteid ja ennustada

    nende eluiga. Eeldatava eluea alusel saa-

    vad tootjad vlja anda tegelikkusele vastavaid

    garantiisid. Ruukki annab oma katuseprofiili-

    dele kahte tpi garantiid - esteetiline ja tehn-

    iline.

    Esteetiline garantii katab toote pinnakatte

    kestendamise, pragunemise vi koorumise ja

    olulise vi ebahtlase vrvimuutuse. Tehniline

    garantii katab toodet lbiva korrosiooni st. et

    tootesse ei teki garantiiajal roostest phjus-

    tatud auke. Lisaks kehtib garantii kikide toot-

    misvigadest phjustatud pinnakatte kvaliteedi

    kahjustuste puhul.

    Tsingitud (vrvkatteta) katusele garantiid ei

    anta, kuna selle vastupidavus ilmastikule ei

    ole enamike hoonete jaoks piisav. Vrdluseks,

    et niteks ehitusobjektil levrvitud tsingitud

    katusele antakse vastavalt Eestis kehtivale

    seadusandlusele kahe aastane garantii.

    Ka tuleb tsingitud katus koos objektil levrvi-

    misega lppkokkuvttes kallim, kui Ruukki parim

    katuse pinnakate Pural. Seega saame suurema

    raha eest kmme korda viksema garantii.

    Tasuta infotelefon 1914

    www.ruukkikatus.ee

    REKLAAMTEKST

  • Toimetaja Kaja Prgi, tel 661 3337, e-post: [email protected] oktoober 201212E H I T U S J A R EMON T

    www.isover.ee

    Uus ISOVER KL 33 on mineraalvilladest soojapidavaim. KL 33 isolatsiooni-vime on le 10% parem siiani kasutusel olevatest soojustusmaterjalidest. Ehitades uue ISOVER KL 33-ga sstad kttekuludelt kogu hoone eluea jooksul ning lisaks sellele sstad ka loodust!

    soojapidavaim

    energiasstlik

    turvaline

    keskkonnasbralik

    kergesti ksiteldav

    KL 33

    SOOJUSTUSE KRGEIM KLASS