EHITUS JA REMONT (september 2012)

M A ALEHE LISA 6. september 2012

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: [email protected] 6. september 2012 2 E H I T U S J A R E M O N T

Kinnisvara ostul tuleb kindlasti lähtuda statis-tikast ehk keskmisest hinnast, kuid müügihind kujuneb ikkagi vastasti-kusel kokkuleppel.

Statistika on hulk andmeid, mis on kogutud, süstematiseeritud ja kokku pandud kindla meetodi alusel ja piiratud hulga väärtus-te põhjal. Tulemust on võimalik tõlgendada väga erinevalt. Sama lugu on ka kinnisvarastatistika-ga – kuigi numbrid on kujune-nud kindlate põhimõtete alusel, saab neist välja lugeda väga eri-nevaid asju ning mõnikord toob see kaasa segadust ja pettumusi.

Püüan lahti seletada, kuidas need numbrid tekivad ning miks on need igakuiselt kohati nii eri-nevad, tekitades segadust ja väärarusaamu.

Kuna kinnisvarasektorist on aktuaalsem korteriturg ja pak-kumishinna määramisel on tih-ti aluseks statistika, siis võtkem selgituste näitlikustamiseks ette ruutmeetrihindade kujunemise ja tulemuste (võimalik) tõlgen-damine. Allpool on esitatud mõ-ned enamlevinud statistikat ku-jundavad situatsioonid.

Hinnatõus ei kehti kõigile korteritele ühtemoodi

Iga keskmine ruutmeetrihind (mediaanhind) hõlmab mingil ajaperioodil, näiteks igal kuul,

toimunud korterite ostu-müügi-tehinguid. Nende korterite hul-ka satub nii vanu kui ka uusi, nii halvas kui ka heas seisukorras ning renoveeritud objekte.

Kui tehtud tehingute hul-ka satub rohkem heas seisukor-ras või päris uusi kortereid, on keskmine hind kõrgem. Kui aga remonti vajavaid kortereid on ühes kuus müüdud koguhulgas enam, on ka hind madalam.

Kui kaks tüüpkorterit on ühe-suurused, sarnases seisukorras ja samas linnaosas, võivad nen-de hinnad ikkagi erineda, sest ühel juhul on näiteks maja pa-remini remonditud või asukoht parem. Ka küttekulud ja parki-misvõimalused on aina olulise-mad hinnamõjutajad.

Seega, kui ühe kuuga tõuseb hind kuskil linnaosas või asulas näiteks 10 protsenti, siis tähen-dab see seda, et võrreldes möö-dunud kuuga müüdi mingi hulk kallimaid kortereid, mis tekita-sid just sellise tõusu. See ei tä-henda aga seda, et kõik korterid muutusid kohe 10% kallimaks.

Muidugi ei tohi nüüd välista-da loomulikku hinnatõusu või -langust, mis on seotud üleül-

dise majandusliku ja sotsiaalse olukorraga.

Kui hinnad pikema aja jook-sul langevad, siis on loomulik, et parema müügi eeldusel tasub ka oma korteri pakkumishinda langetada, sest langust on põh-justanud näiteks majanduskesk-kond või pole piirkonnas enam uusi kortereid rajatud ja ka va-nemad elamispinnad ei ole nii populaarsed.

Kui aga hinnad jätkavad kuust kuusse tõusu, siis tasub uurida, mis on selle põhjuseks. Kui see on loomulik pikemaaja-line kasv ja turg võtab väike-se hinnakergituse omaks, ongi tegu loomuliku kinnisvarahin-dade tõusuga. Kui aga tõusu taga on piirkonda ehitatud hulk kalleid kortereid, tasuks oma hinnaootustes veidi ettevaatli-kum olla.

Kui hind kerkib aastaga 70 protsenti

Vaiksemaid kinnisvaraturge, enamasti väikelinnades, ana-lüüsides näeb tihti olukordi, kus aastataguse perioodiga võrrel-des on korterite keskmine ruut-

meetrihind kerkinud või lange-nud isegi kuni 70%.

Sellise info esitamine turu-ülevaadetes nõuab täiendavaid selgitusi, sest niisuguse prot-sendi taga on alati mõni või ka mitu erilist tehingut, mis sattu-sid emba-kumba kahest võrrel-davast perioodist.

Enamasti on sellised anomaa-liad võimalikud kohtades, kus kuus toimub näiteks 7–20 tehin-gut. Mida vähem on tehinguid, seda enam saab mõni erandlik müük kogupilti mõjutada.

Mis imeasi on plokktehing?

Juba aastaid on meie kinnisva-raturu lahutamatuks osaks ol-nud plokktehingud – nii oma-vahel seotud kui ka teineteise-le võõraste osapoolte vahel. See tähendab seda, et näiteks ühes majas asuvad korterid vaheta-vad ühekorraga omanikku – kas siis toimub tehing ühele omani-kule kuuluvate firmade vahel või müüakse kogu kupatus ühelt arendajalt teisele.

Kuna selliste tehingute pu-hul vahetab omanikku tavaliselt suurem hulk kortereid, mõjutab see mõne väiksema haldusüksu-se statistikat päris tublisti.

Näiteks juulis müüdi Kadri-orus ühelt arendajalt teisele majatäis remontivajavaid kor-terteid, mille tulemusel kukkus korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind asumis ühe kuuga

58,6%. Kuna aga järgmine kuu möödub juba tavapäraselt, näe-me sel juhul jälle ülisuurt tõusu.

Siinkohal võib ära mainida veel ühe aeg-ajalt turgu mõjuta-va olukorra, mis on iseloomulik just uusarendustele. Tegu pole plokktehinguga, vaid olukor-raga, kus suur hulk mingi aja-perioodi jooksul broneeritud uute korterite müüke vormista-takse kõik ühe või paari päeva jooksul.

Ole ostu ja müügi juures kaalutlev

Kinnisvaramüük on tõsine asi, paljude jaoks ilmselt elu suurim finantstehing, mistõttu selles-se tasub suhtuda tõsiselt – mida põhjalikum eeltöö, seda parem tulemus.

Nagu mõne eeltoodud näi-te puhul selgub, on hinnaku-jundus üks üsna keeruline prot-sess. Seetõttu tasub infoallikaid kasutades olla kaalutlev ja valiv. Tasub end kursis hoida kinnisva-raturul toimuvaga, lugeda ning vajadusel konsulteerida spetsia-listidega. Ja mis peamine – kai-ne talupojamõistus tuleb alati kasuks!

RISTO VÄHIUus Maa

Kinnisvarabüroo analüütik

Kuidas kujuneb kinnisvara keskmine hind

Kinnisvaramüük on tõsine asi, paljude jaoks ilmselt elu suurim finantstehing, mistõttu sellesse tasub suhtuda tõsiselt – mida põhjalikum eeltöö, seda parem tulemus.

Kas sesoonsus mõjutab

maakodu ostu?

6. september 2012 E H I T U S J A R E M O N T 3

Kas sesoonsus mõjutab

maakodu ostu?

Ettenägelik inimene kavandab juba täna oma tuleva aasta suuremad ja kulu-kamad tegevused.

Olgu see siis turismireis atrak-tiivsesse sihtpunkti või hoopis maakodu üürimine või ostmi-ne. Maakodu ostu puhul tuleks esmalt mõelda, kas soovite seda lihtsalt puhkamiseks, po-ti-põllumajanduse arendami-seks või läbi aasta elamiseks.

Seitse korda mõtle

Harjumuspärase reegli jär-gi ostetakse sügisest kevadeni rohkem kortereid ja kevadest sügiseni maju, krunte ja suvi-laid. Viimased aastad on näi-danud, et aina enam hakkavad inimesed suvekodude ja maa-majade vastu huvi tundma läbi aasta. Eestlane armastab oma maja ja aeda ning võimaluste avanedes liigutaksegi oma ela-misega korterist eramusse.

Suvila valikul tuleks juba alguses läbi mõelda, kas see jääbki suvilaks või soovitakse tulevikus seal aastaringselt ela-da. Arvestada tuleb sellega, et tulevikus renoveeritav hoone peaks jääma seadusega koos-kõlla ning seetõttu tuleb suvi-la ümberehitusega seotud ehi-tustingimused täpsustada ko-haliku omavalitsusega. Vähem olulised pole läbi mõelda üm-

berehitusega kaasnevad reno-veerimiskulud.

Hinnanguliselt on suure-mates suvilarajoonides kuni pooled suvilatest ümber ehita-tud eramuteks. Suvilapiirkon-dades ei seata renoveeritavale hoonele nii kõrgeid nõudmisi, seega on suvila ümberehitami-ne eramuks märkimisväärselt odavam ning lihtsam kui uue maja ehitus.

Tuleb muidugi jälgida, et li-sainvesteeringud võivad suvila uuendamisel kujuneda suhteli-selt kõrgeks, sest vaid suvehoo-ajaks mõeldud hoone uuenda-mine võib kaasa tuua ootama-tuid väljaminekuid ning pro-jektimuudatusi.

Kindlasti peab kontrollima ja hindama hoone soojapida-vust. Lisasoojustamine võib kaasa tuua põhjalikke ümber-ehitusi ja kulutusi. Veel peab kontrollima põhikonstrukt-sioonide, vee- ja kanalisatsioo-ni- ning elektrisüsteemide olu-korda ja nende aastaringse ka-sutamise võimalusi.

Ostuks praegu parim aeg

Kui pere on plaaninud endale oma isikliku maakodu soeta-mist, siis parim aeg selle mõt-te elluviimiseks on just suvitus-hooaja lõpuperiood. Jättes su-vilaostu kevade peale, on müü-jatel võimalus ostuhuvilist hin-naga survestada. Pime talve-kaamos on möödas, päike tuu-

ritab juba kõrgelt ning huvili-si turul juba liigub – suurem nõudlus lubab ka müüjal kõr-gemal hinnal promeneerida.

Suvekodu ostu kasuks just sügisel räägib tõik, et suvila ümbrus on nähtaval täies hiil-guses koos valminud viljade-ga. Hoone, haljastus ja tehni-lised kommunikatsioonid on tööfunktsioonil ega ole veel tal-veune tarbeks kokku pakitud.

Turvalisuse huvides viiakse maakodudest talveks ära kogu “pikanäpumehi” kartev sisus-tus, kodumasinad ja aiatööteh-nika, aknad suletakse luukide, aknakatete või -trellidega. Sel-lised suurejoonelised etteval-mistused talveks ei ole vajali-kud kohtades, kus valvab tur-vafirma või kus naabriks on alalised elanikud – naabrival-vesüsteem hoiab kinnisvaral silma peal.

Varakevadise ostuhuvi kor-ral ei pruugi ostja veel näha suvila väärtusi, sest talve üle-

elamiseks tühjendatakse vee-torustikud, veeboilerid ja veepaagid, keeratakse kinni veekraanid, lülitatakse välja elekter, soojustatakse külma-kartvad tehnosõlmed ning ke-vadeks pole kogu hoone süs-teemid veel valmis seatud.

Talvekülma mittetaluvad lilled ja taimed on kinni kae-tud ning kevadel koos terve aiailuga veel peidus ja ostja ei saagi aru, milline suurepärane haljastus konkreetset maako-du kaunistab.

Suvilate soetamise tendents kinnisvaraturul liigubki sel-les suunas, et hääbub maako-dude ostusesoonsus. Vajadu-sel võib endale maakodu vali-da aastaringselt. Teadmiseks tasub vaid võtta, et nutikam on teha seda sügisel, kui soovi-takse saada ostetavast parimat ülevaadet.

MARJE SOOSAARUus Maa Kinnisvarabüroo maakler

Parim aeg maakodu soetamiseks on suvitus-hooaja lõpuperiood.

UUS MAA

• Täispikkusesprofiilvastavaltsinukatusemõõtudele.• OstakatuskoosprofessionaalsepaigaldusegaRuukkipartneritelt.• Tellimusedalates100m2.VäiksematelekatusteleostaFinnera

moodulid.

Finnera plus Finnera moodul• Paigaldusvalmismoodulidmõõduga1190x725mm.• Ehitusmaterjalidekauplusestmoodulidjalisatarvikudkohekaasa.• Paigaldakatusisejärgidesjuhiseidvõikasutaprofessionaalide

abi.

uudis

Tutvukampaaniareeglitega:www.ruukkikatus.ee/Raha-tagasi

valik on sinu. telli töö spetsialistidelt või paigalda katus ise

Osta septembris Finnera katus, registreeri ost internetis ja Ruukki maksab sulle kuni 100€ tagasi


Õige paigalduse ja hea hoolduse korral peab plekk-katus vastu vähemalt sajandi.

Kuigi kirikutornid, lossid ja muud suursugused hooned said plekist katteid juba 16. sajandil, hakati kõrgklassi elamutel seda materjali kasutama vähemalt kolm sajandit hiljem, maakoh-tades umbes 19. ja 20. sajandi vahetusel.

Plekk-katuste kiirele levikule aitasid kaasa valtspleki tootmi-se odavnemine ja madalakalde-liste katuste moodi tulek. Puu-dega kütmisel lendus korstna-test ka sädemeid, aga plekk-ka-tustele need ohtlikud ei olnud.

Nii nagu vajavad hoolitsust puitkatused, nõuavad seda ka plekk-katused. Järgnevalt olulisi nõuandeid Tallinna Tehnikaüli-kooli professorilt Karl Õigerilt.

Plekk-katuse eelised ja puudused

Plekk-katuste üks pluss on nen-de kiire paigaldus ja teine hea vastupidavus külmumistsüklite-le (talub hästi välistemperatuuri suuri kõikumisi), mida meie klii-mas tuleb eriti oluliseks pidada.

Puuduste poolele võib kan-da asjaolu, et alusroovitus peab

olema väga sile ja seda on vana-de majade puhul üsna raske saa-vutada.

Erilahenduste valmistami-sel on kasutatud palju perforee-ritud, kumeraid ja kõrgläikega pindasid ning materjale nagu roostevaba teras, patineeritud vaskplekk, perforeeritud vask-plekk, alumiiniumkomposiit-plaat, värvitud teras- ja alumii-niumplekk, titaantsink jne.

Enimlevinud on terasplekist katused. Nende kõige suurem väärtus seisneb väikeses kaa-lus, umbes 4,5 kg/m2. Eriti olu-line on see vanade katuste uuen-damisel. Sellest johtuvalt ei ole tarvis pead murda ja näha vaeva katuse kandekonstruktsioonide ümberehitamisega, plekk sobib sinna alati.

Siiski, katusekatte uuenda-misel tuleb ilmselt lüüa ka uus roovitus (mõne plekkprofiili pu-hul on roovitusel kindel samm, mille kohta annab infot tootja) ja paigaldada aluskate.

Aluskattest loobumine ei ole kogu katusevahetuse juu-res mingi kokkuhoid, tegemist on väga vajaliku katusetarviku-ga. Aluskattekiled on spetsiaal-sed armeeritud, ühtepidi hinga-vad kiled, mille ülesanne on tõ-kestada pleki aluspinnale sattu-nud kondensaatniiskuse tilku-mist soojustusmaterjalile. Soe

veeaur tungib ka eluruumide laest läbi.

Teraskatust saab paigaldada erinevalt kivikatusest väga la-meda kalde korral.

Vahel peetakse plekk-katuse puuduseks selle kolisemist. Võib siiski väita, et sademetest tekkiv krõbin on häiriv hoonetel, kus puudub katusealune soojustus, aluskate või kogunisti vahela-gi (plekk on altpoolt nähtav). Aga on kindlaks tehtud ka seda,

et enamus loodushääli, sh vih-makrõbin ja puudekohin, aval-davad inimese psüühikale ra-hustavat mõju.

Normikohaselt kinnitatud profiilplekk (st räästast harja-dest ja viiludest 1 m kaugusel olevas osas on tihendatud kruvi-samm) ei karda torme. Seetõttu oleks õige tellida katusepaigal-dus ikkagi professionaalilt.

Miks aga mõni teraskatus ki-pub roostetama? Põhjuseks ik-kagi ainult paigaldusvead, ena-masti paigaldaja laiskus. Näiteks on paane lõigatud ketaslõikuri-ga ja hakkabki tsingikihita jää-nud serv roostetama. Kõige tõ-sisemad on kahjustused, mis lä-bivad nii pinnakatte kui tsingiki-hi. Need tuleb parandusvärviga koheselt likvideerida.

Kui maja kütteks kasutatak-se happeid tekitavat õli või kivi-sütt, võivad korstna ümbrusesse juba viie aastaga ilmuda rooste-laigud. Pärast seda on happe-lisel keskkonnal metallist jagu saada juba kerge. Selle vältimi-seks peab korstna ümbrust regu-laarselt üle värvima.

Plekk-katuste hooldamine

Plekk on libe materjal ja lumi ei jää sinna harilikult püsima. Pel-galt erinevate materjalide ras-

kuste võrdlemisest ei piisa, tin-gimata peab arvestama lume-koormusega.

Kivikatuselt ei tule lumi nii lihtsalt maha kui eterniidilt ja lumekoormus jaguneb kogu ka-tusele, välja arvatud lumekotti-de piirkonnad. Niiske ning lu-merohke ilmaga võib katuse-konstruktsioonile mõjuda mitu korda suurem jõud, kui mater-jal ise kaalub.

Plekk-katus on katusekatte-materjalidest kindlasti ka kõige suurema värvivalikuga materjal. Toorainena kasutatakse odavat, värvita tsinkplekki ning erineva-te pinnakatetega tsingitud teras-plekki.

Tsinkpleki korral tuleks katu-sekatet värvida umbes 10 aas-ta tagant. Sel juhul on pikaea-lisus tagatud. Mitmed värvkat-ted (polüester, mattpolüester ja PUR) ei vaja pärast paigaldust erilist hooldamist.

Puudealustel majadel oleks soovitatav siiski kord paari aas-ta tagant katusele sadestunud lehed ning õietolm eemaldada (pesta, harjata).

Olgu tegu kui tahes hea kat-tematerjaliga, kipub põhjapool-setel katuseviiludele, eriti puude all, ka sammal kasvama, millest peab samuti lahti saama.

Tootjate paigaldusjuhendite järgi õigesti paigaldatud ja hool-

datud plekk-katus kestab pea sa-jandi, aga näiteks PUR-kattega plekid kindlasti rohkem. Ena-mikule pinnakatetele annavad toorainetootjad ka garantiiaja (10–15 aastat), kuid korralikult paigaldatud katus kestab kind-lasti kauem.

Plekk-katuse materjali hind on suhteliselt madal. See sõltub profiilist ja pinnakattest. Paigal-dus on aga tänu kiirusele ja liht-susele kindlasti odavam. Lihtsa-ma katuse suudab peremees ka ise peale panna ja sellega hulga raha kokku hoida. Kuid ta peab kinni pidama kõigist paigaldus-juhistest.

Värvkatteta tsinkplekk-katus võib olla küll efektse välimuse-ga, kuid selle vastupidavus il-mastikule ei ole piisav. Seetõt-tu on soovitatav tsinkplekk üle värvida.

Plekk-katuste pinnakatete omadused

Pinnakatete valik on suur, too-me siinkohal välja meil enamle-vinuimad.

n PUR. Seda võib pidada üheks paremaks pinnakatteks, mis ka-jastub ka keskmiselt kolmandi-ku võrra kõrgemas hinnas, tasu-des ennast küll kestvusega ära. PURi tehniline ja esteetiline ga-

Ka plekk-katused vajavad hoolt

PVC Plastisol katte mahakoo-rumine ei kahanda veel pleki korrosioonikindlust.

Vinni vallamaja kiviprofiilkatus.

Jõgeva koguduse hoone trapetsprofiilkatus.

Viru-Jaagupis taastatav külalistemaja valtsplekk-katus (tsinkplekk) vastab muinsuskaitse nõuetele.

IVO PILVE

IVO PILVE

AS TOODE

AS TOODE


AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabie-kiri: [email protected]

rantiiaeg on teistega võrreldes märgatavalt pikem.

Pinnakatte paksus: 0,05 mm. Polüuretaanil põhinev värvka-te on suurepärane materjal ka-tuse- ja seinaplaatide valmista-misel.

Talub väga hästi ultravio-lettkiirgust, on kergelt töödel-dav ka madalatel temperatuu-ridel, keemiliselt püsiv. Pinna-katte garantii on tänapäeval 15–20 aastat. Suur värvivalik.

n POLÜESTER. Pinnakatte paksus: 0,027 mm. Materja-li kogupaksus: 0,45 mm–0,5 mm. Mõned värvitoonid on saadaval ka 0,5 mm kogupak-susega, mis tagab toodangule suurema jäikuse ja kestvuse.

Polüestril põhinev pinna-kate sobib katuse- ja seinaka-tete valmistamiseks, millele ei esitata kõrgendatud nõudmi-si. On enimkasutatav materjal Euroopas (ka Eestis).

Polüester on kõige kauem tootmises olnud pinnakate, seetõttu ka enimarendatud ja -kasutatud. Miinuseks see, et kipub pleekima.

n MATTPOLÜESTER. Pinnakat-te paksus: 0,03 mm. Materjali kogupaksus: 0,5 mm.

Polüestril põhinev pinna-kate on erinevalt teistest mati

pinnaga, ei läigi. Seetõttu eriti sobiv materjal kiviprofiili val-mistamiseks. Miinuseks ker-gem kriimustatavus paigaldu-se käigus. Pinnakatte garantii 10 aastat.

n PVC PLASTISOL. Pinnakat-te paksus: 0,175 mm. Materja-li kogupaksus: 0,50 mm. Polü-vinüülkloriidil põhinev pinna-kate on esmaklassilise töödel-davusega materjal. Ei talu häs-ti UV-kiirgust, seevastu väga hea korrosioonikindlus ka kõi-ge raskemates keskkonnatingi-mustes (tööstus- ja mereäärsed piirkonnad).

PVC Plastisol pinnakatet ka-sutatakse vihmaveesüsteemi-de valmistamisel. Pinnakatte garantii 10 aastat. Katustel ja seintel soovitakse PVC asemel kasutada siiski PUR voi Nova pinnakatet.

Nüüdsel ajal seda mater-jali katusekattena praktili-selt enam ei kasutata (kui-gi turult võib seda veel lei-da), sest aeg on tõestanud, et 10–15 aastaga hakkab pinna-kate maha kooruma. See aga ei tähenda, et korrosioonikindlus oleks kadunud, sest tsinkalus on alles. Katuse võib uuesti üle värvida.

IVO PILVE

AS TOODE

Ka plekk-katused vajavad hoolt

AS TOODETIINA RAHKAMA

4 Valtsplekk-katus

Helsingis.

Profiilplekk-katus Klassik.

3 Konkurentsitu kestvusega vaskplekk-katus Teaduste Akadeemia Kohtu tn 6 hoonel.


Plasttorusid peetakse teras- ja vasktorudest töökindlamateks, ometi oleks kasulik teada, mis aitaks talvetingimustes vältida nende purune-mist.

Ilm jaheneb, kaugel need kül-makraadidki. Lähenev sügis an-nab märku, et mõistlik oleks üle vaadata maja torustikud.

Viimase paarikümne aas-ta jooksul on üha rohkem ha-katud tsingitud teras- ja vask-torude asemel kasutama erine-vaid plasttorusid. Kui vanade lahenduste puhul kippusid to-rud pahatihti lõhki külmuma, siis plasttorude puhul on lõhki külmumise risk vähemalt osade materjalide puhul vähenenud.

Plasttorude kasutamine vee- ning küttesüsteemides on küll töökindlam variant, kuid min-gil põhjusel on tekkinud tarbi-jate seas arusaam, nagu oleks plasttorude puhul külmumis-mured täielikult välistatud. Sel-lisest väärarusaamast tingituna võivad aga talvel tekkida suu-red aega- ja rahanõudvad prob-leemid.

Vali sobivaimad plasttorud

Ootused plasttorude purune-miskindlusele on teatud mää-ral õigustatud, sest need ise tõe-poolest väga külmumist ei kar-da. Küll aga tuleb kooli füüsika-tunnist meelde tuletada, et vee külmumistemperatuuriks on normaaltingimustes alati 0 °C. Vesi külmub 0 °C juures olene-mata sellest, kas see on plekk- või plastämbris.

Samuti võib füüsikaseadus-test lähtuvalt täiesti kindel olla, et vesi on oma mahult külmunu-na suurem kui vedelas olekus. Külmumise tagajärjel vesi pai-sub torus ning surub selle, mitte enam torusse mahtudes, lõhki.

Kuidas plasttorude purune-mist vältida?

Elastsed plasttorud (modifit-seeritud polüetüleen PEX) või-vad külmumise üle elada selli-sel juhul, kui need on paiguta-tud vabalt seina karkassi sisse. Karkassi vahel on torul vajalikul määral ruumi koos veega paisu-da. Kui PEX-toru on aga valatud betoonpõrandasse, puudub pai-sumisvõimalus ja asi on naljast kaugel.

Suuremad tootjad kasutavad veetorustikena Pe-Xa materja-li. Nii ka rahvusvaheline plast-torulahendusi pakkuv ettevõt-te Uponor, kes on Pe-Xa torusid tootnud juba 40 aastat.

Pe-Xa materjali eeliseks on mälu ja kokkutõmbumisefekt. Nimelt võtab toru peale painu-tamist või venitamist ise uuesti esialgse kuju. Tänu sellele talu-vad torud suurt rõhku ning tem-peratuuri muutumist.

Pe-Xa torude kasutamine koos hülsstorudega aitab torus-tikku kaitsta ning toimib ka iso-latsioonina. Lisaks on Uponori Pe-Xa torusüsteemis kasutusel ainulaadne patenteeritud ühen-dusmeetod – Quick&Easy. Sel-le tegemine on ülilihtne – ase-ta ühendusrõngad toruotsale, laienda kas käsi- või akulaien-dajaga ning tee ühendus. Teh-tud ühendus muutub ajaga vaid veetihedamaks, olles kindlaim viis tagada muretu veetorustik.

Jäikade plasttorude (polü-propeen, alumiiniumkihiga komposiittorud) puhul peab ole-ma ettevaatlik, sest oma väikse-ma elastsuse tõttu võivad need külmumise korral kergemini pu-runeda kui PEX-torud.

Kuigi komposiittorud on jäi-gemad, on neil ka eeliseid: kõrge temperatuuri taluvus, lihtne pai-galdus (ei pea keevitama), pikk vähemalt 50aastane kasutusiga.

Uponor lisab lekkekindlust toruühendustel ka värvkoodide-ga pressliitmike näol. Nimelt on liitmikel värvilised rõngad, mis purunevad õige pressimise käi-gus. Kui torudel on rõngad kül-jes, on see märk kehvast pressi-misest, mis võib lõppeda lekke-ga. Lisaks on pressimata unu-nenud liitmikel omadus surve-proovi ajal kohe leket näidata, et saaks enne töö lõpetamist sel-le likvideerida. Ei jää kahtlust, kas kõik ühendused said korra-likult pressitud.

Abinõud külmumise vältimiseks

Väline torude soojusisolatsioon aitab kõikide torude puhul vä-hendada külmumise riski. Tih-tipeale paigaldatakse veetorud välisseintesse, kus nende kül-mumisoht on kõige suurem. Kui torud peavad tingimata vä-lisseinas olema, tuleb need eri-lise hoolega isoleerida. On ette tulnud ka juhtumeid, kus veeto-ru on ühest ruumist teise viidud läbi räästaaluse tuulekasti (ilm-selt ununes selle toru paigalda-mine õigel ajal ära).

Samuti tuleb erilise hoole-ga ehitada ning isoleerida majja tuleva veetoru sisend, sest sokli kõrvalt ülespöörduva toru kül-mumised on sagedased.

Täielikult aitab torude lõhki-külmumist vältida vaid torude-le sobiva asukoha valik. Kind-lasti ei külmu torud, mis asuvad ruumis, kus temperatuur ei lan-ge alla 0 °C või on need paiguta-tud maapinna külmumise süga-vusest sügavamale.

Teatud torulõikudesse suure-ma vee tarbimise planeerimine aitab samuti ära hoida torudes oleva vee külmumist. Kui vee lii-kumine torus on sage, on ka kül-

mumisoht väiksem. Seda arves-se võttes on talvisel ajal tarbetu-na seisva kastmiskraani veeto-ru külmumise oht eriliselt suur. Sellistel torulõikudel tagab täie-liku külmumiskaitse vaid toru-de veest tühjaks laskmine.

Samuti on tervislikkuse sei-sukohalt lähtudes mõistlik juba torustiku kavandamisel vältida selliseid torulõike, kus vesi ena-miku aja aastast seisab. Seisva veega torulõigus võivad jõud-sasti paljunema hakata bakte-rid, nagu näiteks legionella, mis võib reostada kogu maja joogi-veesüsteemi.

Arvesse tuleb torustiku plaa-nimisel võtta ka seda, et soovi-

tatavad torulõikude pikkused sõltuvad toru läbimõõdust. See tähendab, et mida jämedam on toru, seda lühem võiks see olla. Väga pikkade torulõikude puhul ei jõua vesi kogu toru pikkuses vahetuda ja vee kvaliteet võib pi-kapeale halveneda.

Eelista naabrivalvet säästurežiimile

Naabrivalve ja ettevaatlikkus säästurežiimiga võivad samuti ära hoida torude lõhki külmu-mise. Kuna tänapäevased küt-teseadmed võimaldavad tea-tud perioodideks rakendada nn säästurežiime, siis kasutavad

inimesed seda raha kokkuhoiu nimel hoolega ära.

Nädalaks-paariks talvepuhku-sele minnes tundub ju päris mõistlikuna viia oma maja sel-leks perioodiks alandatud tem-peratuurirežiimile. Paraku ei ar-vestata, et välistemperatuurid võivad majaelanike äraolekul päris suurtes piirides kõikuda ja säästurežiim ei ole väga mada-la temperatuuri korral võimeline maja piisavalt soojana hoidma.

Sellistel puhkudel võivad kahjud osutuda väga suureks, kuna külmumise tõttu purune-vad mitte ainult torud, vaid ka kütteallikas ja kõik muu, millel vähegi veega pistmist on.

Komposiittorustike ühendamisel pakub

Uponor värvikoodidega pressliitmikke. Pressimata

liitmikul on värviline plastrõngas küljes,

korralikult pressitud liitmikul on see ära kukkunud.

Painduv Pe-Xa torumaterjal, millega on mugav toimetada karkassi sees.

Unikaalne Quick&Easy ühendus-meetod – toru materjali eelistel baseeruv võti, mis muutub aja möödudes vaid veetihedamaks.

TORUD talveks korda!

Vesi külmub 0 °C juures olenemata sellest, kas see on plekk- või plastämbris.


33-12

Igapäevase töö tarbeks vajate vastupidavaid ning ilmastikukindlaid uksi, mis töötavad ohutult. Hörmann pakub Teile kogu Euroopa suurima uste ja ajamite valikuga perfektselt üksteisega kokku sobivaid lahendusi, milles peitub kogu 75 aasta jooksul kogutud uste tootmise alane kogemus.

Tööstushoonete rulluksed kuni 11,75 m laiadele avadele

Tööstushoonete sektsioonuksed SPU

Euroopa suurim tootja pakub Teile ulatuslikke võimalusi

Rohkem informatsiooni: www.hormann.ee • Tasuta info telefonil: 800 5500 • Faks: 6 105 085 • [email protected]

UPONOR

Quick&Easy – aseta rõngas torule, laienda ja ühenda liitmikuga.

Kraanist jooksev vesi tundub nii tavaline –

samas nii hinnaline vara, mille eest

peab hoolt kandma.

Talvepuhkusele mineja-le jääb üle soovitada kahte et-tevaatusabinõud: 1) paluda mõnda naabrit või lähedast inimest, et too elanike äraole-ku ajal olukorral silma peal hoiaks ja vajadusel sekkuks; 2) varustada oma elamine juht-automaatikaga, millega on või-malik suhelda ka distantsilt.

Viimane ei ole kindlasti odav lahendus, kuid kahjud, mis võivad tekkida, on oluli-selt suuremad.

Uponor pakub oma toote-valikus juhtmevaba, dünaami-lise energiajuhtimisega (DEM) ruumitemperatuuri seadistust, mis on ühtaegu mugav, tõhus

kui ka säästlik. Antud süsteem aitab säästa kuni 12% ener-giat, tagab täpsema ja kiirema temperatuurijuhtimise ning ühtlasema soojusjaotuse.

Lisaks on süsteemile või-malik paigaldada veel Upono-ri SMS-moodul, mis võimal-dab SMS-i teel käivitada ener-giasäästurežiimi ning jälgib te-gelikku olukorda ruumis. Tem-peratuuri ebanormaalse lan-gemise puhul saadab moodul SMS-i teel veateate.

Pea (toru)nõu spetsialistiga

On lihtne tõde, et torustik peab olema külmumise eest kaitstud sõltumata sellest, mis materja-list see ehitatud on.

Seega peaksid inimesed, kes oma tulevasse elamisse veevär-ki või küttesüsteemi planeeri-vad, torustike paiknemisega seotud asjaolud hoolikalt läbi mõtlema.

Kuigi materjali valik on väga tähtis, peab siiski spet-sialistide abiga panema suurt rõhku õigete terviklahendus-te leidmisele. See, kui eelmine talv läks õnneks ja suuremaid probleeme torustikuga ette ei tulnud, ei tähenda seda, et mi-dagi halba tuleval talvel juhtu-da ei või.

Üle tasuks kindlasti vaada-ta majade veesisendid ja need vajadusel täiendavalt isolee-rida või võimalusel kasutada eel isoleeritud torusid.

Kõikide probleemsete koh-tadega tuleb võimalusel mi-dagi ette võtta, sest olene-mata sellest, et täna käib päi-ke kõrgelt, on aasta lõpus jäl-le talve oodata. Elame kord juba piirkonnas, kus soe aeg on tegelikult ju ettevalmistus talveks.

JÜRI PÜSSUponori vee-ja küttetorustike

müügiinsener

Radiaator - ühendused, mis on ühtaegu turvalised ja stiilse välimusega.


Sellise süsteemi kasutamise vajalikkusest on viimasel ajal hakatud aru saama ja uutel ehiti s-tel on see harilikult juba projekti s kirjas. Paraku pole harv juhus, kus paigaldusfi rmad otsivad odavamaid asendusmaterjale nii linti de kui vahu osas – näiliselt küll paigaldatakse aknad SWS süsteemi järgi (nn. euromontaaž) , kuid asendusmaterjalid ei taga oodatud tulemust, tehakse lisatööd ja kulutusi , kuid lõpptule-musena jääb probleem lahendamata. Seepä-rast nõudke ja kontrollige alati , et kasutataks originaaltooteid: Flexifoami vahuna ja origi-naallindid tunnete ära sinna trükitud kirjast: Soudal Window System.Täiendava info saamiseks vaadake veebilehte www.soeakensws.ee või helistage telefonil6 551 851 . Minimaalne lisakulu akna õigel paigaldamisel tasub end mitmekordselt tagasi kütt ekulude kokkuhoiul.

Elekter ja küte on kallid, talved aga pikad ja külmad. Soojakadude vähendamiseks tuleks majad soojustada, aknad uute vastu vahetada ja, mis väga tähti s, need ka õigesti paigaldada.

Moodsad ja tõhusad aknad on kahe- või kolmekihilise klaaspaketi ga, mis on täi-detud soojust isoleeriva inertgaasiga, ja senisest paksemate raamidega. Kuigi uut tüüpi akende soojapidavus on väga hea, jäävad vale paigaldamise korral akna-ümbrusse ikkagi suure soojakaoga alad. Selliseid piirkondi saab hinnata näiteks majade termograafi ga tehtud fotodelt. Aknavahetuse suurte kulude investeerin-gud jäävad vähetõhusaks, kui jätt a see soojakao allikas kõrvaldamata.

Probleemi allikasEnamasti kasutatakse aknaploki seina pai-galdamisel vahede täitmiseks montaaživah-tu, paraku polüuretaanvaht pole niiskus-kindel. Akna ja seina vaheline ruum kogub nii majast kui ka õuest seetõtt u niiskust ja

lausa vett . Märg täidis aga juhib väga hästi soojust. Soe ja niiske õhk otsib ruumist väl-japääsu, paraku on hästi isoleeritud ruumis selleks ti hti vaid aknaümbruse vuugid. Kuigi arvatakse, et montaaživaht on hermeeti li-ne, siis tegelikult on vahu suletud pooride hulk vaid 70–80 protsenti , ülejäänud maht imab niiskust küllaltki hästi .

Enamasti muutub ehitusvahu sisse satt u-nud veeaur veeks, selline märg vuugitäide aga juhib viis korda paremini soojust kui kuiv vaht. Kui vesi jahedamate ilmadega külmub, kasvab jäätunud vuugitäite soojajuhti vus juba 20 korda. Jäätumine murendab vah-tu ja soojapidavus kaheneb veel kordades. Külmumiste-sulamiste vaheldumine võib hea ja kalli akna ümber oleva montaaživahu soojapidavuse hävitada kiirenevas tempos pea täielikult juba ühe talvega.

Lisaks sellele tekitab niiske aknaümb-rus väga soodsa pinnase tervisele ja ehi-ti sele äärmiselt ohtlike hallituste tekkeks. Kuidas siis seda probleemi lahendada?

Lahenduseks on akende soe montaaž -SWS - Soudali lahendus akende soojakaole.

Akende õigeks paigaldamiseks tuleb kasutada Soudali poolt väljatöötatud ja Euroopas serti fi tseeritud aknapaigaldus-süsteemi SWS - Soudal Window System, kus on kasutusel elastne montaaživaht Flexifoam ja spetsiaalsed lindid, mis ei lase niiskusel vahukihti satt uda. Välimine lint (Folienband Outside) kaitseb ühendust vihma eest ja laseb ühenduses oleva veeauru väljapoole; sisemine lint (Folienband Inside) takistab aga niiskuse pääsu ühendusse ruumi seestpoolt.

Mida suurem on aken, seda suurem on tema raami liikuvus temperatuuride muu-tuste tõtt u. Flexifoam on ainus vaht, millel on erakordselt suur elastsus – kokkusuru-misel kuni 75%, mis tagab, et raami liikumi-sel vaht ei purune vaid tagab hermeeti lise ühenduse. Lisaks sellel on tal ka oluliselt paremad heliisolatsiooni omadused, mis linnati ngimustes pole sugugi vähetähti s.

Uuest ja kallist aknast võib loodetust vähem kasu olla

AS Soudal: Haraka 5, Tallinn Tel 655 [email protected] www.soudal.ee

Korstnapühkija toob igal juhul õnne, hoides ära ka (tule)õnnetuse.Öeldakse, et kui sulle hommi-kul korstnapühkija vastu tu-leb ja kui sul õnnestub tal nöö-bist nii kinni haarata, et see sul-le pihku jääb, siis saad õnneli-kuks.

Kes teab, loota võib. Kuid nüüd, sügisel, igatsetakse seda musta meest väga paljudes ko-dudes, kus ahjud ja kaminad talvel sooja annavad ja kus puupliidiga süüa tehakse.

Puhas korsten hoiab punase kuke eemal

Kuid korstna puhastamine po-legi nii lihtne, kui pealtnäha välja paistab. Egas muidu korst-napühkijaid pikalt koolitata, mille järel antakse neile kutse-tunnistus.

Korstnapühkija võib teha siiski vaid neid töid, mida kut-sekvalifikatsiooni tase lubab. Näiteks saadakse ühe võtte-na tahmast ja pigist lahti põle-tamise teel. Seda tohivad teha kõrgema tasemega spetsialis-tid, kes üldse määravad niisu-guse toimingu vajaduse ning võimalikkuse. Korstnapühkija peab sellest otsusest informee-rima hoone omanikku või val-dajat.

Tõepoolest, vahel juhtub, et luudadest ja keemiast pole kasu ning tahm ja pigi tuleb välja põ-

letada, et vältida nende kont-rollimatut süttimist. Et see ei te-kitaks tuleohtu, peab kinni pi-dama paljudest reeglitest, mil-lest põhilised on järgmised.n Tuleb veenduda, et küttesüs-teemi ühenduskohtades puu-duvad praod ega ole muud tu-leohtu.n Kergestisüttivad esemed tu-leb suitsulõõri lähedusest ee-maldada.n Põlevmaterjalidest ehitus-konstruktsioonid ja -materja-lid peavad asuma suitsulõõrist ohutus kauguses.n Tahmaluugid peavad olema suletud.n Ilmastikutingimused peavad olema tahma põletamiseks so-bivad, tuule kiirus ei tohi ületa-da 5,4 m/s.n Ruumides, mida läbib suitsu-lõõr või korsten, peavad olema esmased tulekustutusvahendid. n Tahma põletamisel tuleb ta-gada järelevalve kogu kütte-süsteemi välispinna ulatuses ning tuleohu vältimiseks põle-tatakse tahma eraldi korruste või küttesüsteemi üksikute lõõ-ride kaupa.n Tahma põletamise lõpeta-misel puhastab korstnapühkija küttesüsteemi põlemisjääkidest ning kontrollib tuleohu esine-mise võimalikkust küttesüstee-mis ja selle vahetus läheduses.

Muidugi on pigi eemaldami-seks ka muid võimalusi, peami-selt kemikaalid. Ja kui need ei aita, alles siis tuleb kaaluda väl-

KORSTNADenne talve puhtaks

Korstnapühkimise käigus selgub ka

korstna seisukord. See siin vajab küll

tõsist remonti.

ARHIIV


japõletamist. Vanarahvas teab ka seda, et pigi eemaldami-seks aitab haavapuude ja ise-gi kartulikoorte põletamine.

Kuidas korstnapigi üldse tekib?

Korstnapigi teket soodustavad mitmed tegurid.

Mittetäielikul põlemisel, kui koldesse pääseb vähe hap-nikku, langeb põlemistempe-ratuur ja korstnasse lendub koos niiskusega poolpõlenud kütus – tahm, nõgi, tõrv, pigi, mis kokku moodustabki korst-napigi. Koostiselt võib korst-napigi oluliselt erineda, mil-lest sõltub ka selle tuleohtlik-kuse tase.

Teiseks aitab protsessile kaasa pikk korstnalõõr.

Pikal teekonnal enne korst-nast väljumist jõuab suitsu-gaas liialt maha jahtuda. Niis-kus hakkab jahedal korstna sisepinnal suitsugaaside seest välja kondenseeruma. Diffu-siooni ja kapillaarliikumise toimel poorne kivimaterjal märgub ja nii transporditak-se pigisegune vedelik korstna välispinnale. Jahtumisel gaa-side liikumine aeglustub, mis omakorda mõjub halvenda-valt korstna tõmbele.

Mida suurem on korstna-lõõri ristlõige, seda suurem on ka lõõri sisepindala. Liikudes avaras lõõris, annab suitsu-gaas suuremale pinnale sooju-

se ära kiiremini, ise seejuures jahtudes. Seetõttu algab enne väljumist niiskuse kondensee-rumine, mis jällegi soodustab korstnapigi teket.

Veel soodustavad pigi te-ket halb tõmme, niiske kütus ja valed kütmisviisid. Näiteks arvatakse, et poolkinnise siib-riga aeglasema tulega küttes jääb soojus küttesüsteemi pi-dama, väljudes korstna kau-du sellevõrra vähem. Sellega aga kaasneb halb tõmme, mit-tetäielik põlemine, tahke kü-tuse utmine ja tagajärjeks on taas korstnapigi teke.

Ja lõpuks on üks süüdlane ka korstnaga sobimatu kütte-süsteem.

Energiasäästu eesmärgil on püütud luua aina suurema kasuteguriga küttesüsteeme – katlaid, ahjusid... Kuna nen-dest väljuvate gaaside tempe-ratuur on madal, siis on need sobimatud harilikule tellis-korstnale. Pigitumise vältimi-seks tuleb niisuguste kütte-süsteemide puhul valida so-biv korstnasüsteem.

Korstnapühkimine pole pelgalt pühkimine

Harjumuspärane pilt – korst-naluuaga korstnapühkija ka-tusel – kajastab vaid ühte osa kogu küttesüsteemi puhasta-misest.

Tegelikult on selles hulk lõõre ja suitsukäike, kust tu-

leb tahm ja pigi kätte saada. Piisab sellest, kui mingi lõõr jääb tahmaseks, et tõmme on vilets. Seetõttu peab korstna-pühkija süsteemi ja selle ehi-tust tundma.

Enne korstnapühkimist suitsusiibrid vastavalt vajadu-sele kas avatakse või suletak-se ning fikseeritakse sobivas asendis. Puhastusluugid pea-vad olema korras. Ja otse loo-mulikult peab veenduma, et küttekolletes poleks tuld.

Vajadusel teeb korstnapüh-kija ummistuse likvideerimi-seks küttesüsteemi välispin-da avasid ja sulgeb need vii-sil, mis tagab ohutuse kütte-süsteemi kasutamisel. Nii et kvalifitseeritud korstnapüh-kija peab olema ka oskuslik pottsepp.

Korstnapühkimise käigus tuleb puhastada ka suitsusiib-rid ja kontrollida nende toimi-mist ning lõpuks küttesüstee-mi tõmmet ning küttesüstee-mi tuleohutust.

Üksikelamus, suvilas, aia-majas, taluhoones ja väike-ehitises võib korstnat pühki-da ka majaperemees ise. Üsna sageli seda tehaksegi. Kuid aeg-ajalt, vähemalt viie aas-ta tagant, peaks ikkagi kutsu-ma kohale paberitega ja mus-tas rüüs mehe. Siis saab talve-le kindlasti südamerahus vas-tu minna.

IVO PILVE

Soojustamine puistevillaga kogub Eestis üha enam populaarsust, sest hoolikalt valitud paigaldaja suudab soojustada kodu professionaalselt, kii-relt ja soodsalt. Puistevillad jagunevad kolmeks: tselluvill, klaasvill ja kivi vill. Erinedes küll omaduste poolest, on kõigil kolmel ühine nende purusta-tud kuju. Paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset villapuhumismasinat, mil-le toimetab objektile koos soojustus-materjaliga paigaldaja.

Üldjuhul on puistevillaga soojus-tamine rull- või plaatvillast soodsam, sest villa kuupmeetrihind sisaldab li-saks materjalile selle transporti ja pai-galdust. Üks suurim eelis puistevilla-ga soojustamisel on aga see, et pöö-ningute ja põrandate puhul ei jää liite-kohtasid ega tühimikke, mis soodus-taksid külmasildade teket, sest soojus-tus puhutakse voolikuga ühtse vaiba-na soojustatavale pinnale.

OÜ Maja Soojustamine kasutab pin-dade soojustamiseks erinevaid mater-jale ja paigaldamismeetodeid. Klaas- ja kivivillaga soojustatakse horison-taalpindu, milleks võib olla pööning, põrand või vahelagi. Tselluvillaga soo-justatakse horisontaal-, kald- ja verti-kaalpinnad. Seinu soojustatakse ka-hel viisil: kuiv- ja märgpaigaldusmee-

todil. Kuivpaigaldusmeetodil kaetak-se seina püstroovitus hingava katte-materjaliga ning seejärel puhutakse tekkinud tühimik tihedalt tselluvilla täis. Märgpaigaldatav tselluvill pritsi-takse veega läbi vooliku otse avatud seinakonstruktsioonile, mis nakkub aluspinnaga, ja ülejäägid freesitakse sirgeks, mille tulemusena jääb seina korralik ja vajumiskindel soojustus.

Tselluvill koosneb peamiselt vana-paberist, mille algtoormeks on puidu-kiud, mis annab talle puiduga sarnase võime reguleerida niiskust, ning tänu villale lisatud lisanditele kaitseb halli-tuse eest, hoiab eemale närilised ega sütti kergesti. Tselluvill on suurepära-se mürasummutusvõimega, mis tule-neb materjali helbelisest struktuurist. Nii välis- kui ka siseseinte mürapida-vuse suurendamisel on tulemus mär-kimisväärne. Tselluvill on allergiavaba, mistõttu kasutatakse seda palju sellis-te hoonete soojustamiseks, kus võib viibida allergilisi inimesi, nagu laste-aiad, koolid ja hooldekodud.

Klaas- ja kivivill on mineraalse pärit oluga ning valmistatud vasta-valt klaas- või kivikiust. Kivivilla tule-kindlus on kolmest puistevillast parim, kuid soojatakistuse omadused natu-ke madalamad.

Vana või kahjustatud puistevilla eemaldamineKui isolatsioonimaterjal on tules, vees, suitsus või mõnel muul viisil kahjusta-da saanud, tuleb see eemaldada. Sa-muti tuleb seda teha juhul, kui hoone-le ehitatakse lisakorrus ning olemas-oleva pööningu isolatsiooni asemele tuleb põrand või vahelagi.

OÜ Maja Soojustamine eemaldab puistevillad spetsiaalse masinaga, mil-le tööpõhimõte on samasugune kui tolmuimejal, kuid palju võimsam. Ma-sinal on kaks toru, mille üks ots suu-natakse vanale villale selle eemalda-miseks ning teine väljas asuvasse kon-teinerisse, kuhu suunatakse vana vill. Nõnda jääb ära prügikottide tassimi-ne treppidest üles-alla ning nende ve-damine läbi maja, mis on väga tolmu-rohke ja aeganõudev.

Vana puistevilla eemaldamine masi-naga on Eestis uus teenus ja seda pa-kub vaid OÜ Maja Soojustamine.

Maja Soojustamine OÜtel 5620 6655

[email protected]

Soojustamine puistevillaga

Soojusta maja puistevillaga

OÜ Maja Soojustamine soojustab puiste villaga teie pööningud, va-helaed, seinad, kald-pinnad ning vajadusel eemaldab vana või kahjustatud puistevilla.

Siseruumide dekoratiivkivi Greenwich –20%

SINDELKATUSE OÜ www.sindelkatus.ee

www.dekoratiivkivid.ee • 738 1740/ 521 9599 • [email protected]


• Uuendatud käepide - veelgi mugavam haare tööriistast.• LED töökohavalgusti.• Jõudlus: Teras 13 mm, Puit 38 mm• Suurim pingutusmoment:Kõva/pehme 50/36 Nm

Kampaania hinnad kehtivad ajavahemikul kuni 30.11.2012. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. www.makita.ee

Akutrell BDF456RFLE

22min22min

Kiirlaadija

Laadimisaeg 22 minutit!

309€

Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mastermann -Vesse 4BTallmac Tehnika - Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D,Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 , Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13 Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11Haapsalu: Sambla- Tehnika 30,Uuemõisa, Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees -Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2

Roclite plokk on tugev ja kvaliteetne, paigaldus on lihtne ja kiire.

ROCLITE SEINAPLOKID SOBIVAD:· Elamuehituses· Kõrghoonete mittekandvateks seinteks· Tööstushoonetele· PõllumajandushooneteleRoclite seinaplokke kasutatakse müüri-, seina ja vaheseinamaterjalina (kuni 3-korruselise hoonete kandvad seinad). Plokid ühendatakse omavahel peenteramördiga või plokiliimiga.Roclite ehitusplokid on kerged ning neid on lihtne töödelda. Kiire paigaldus aitab hoida kokku nii aega kui raha.

ROCLITE ON LOODUSSÕBRALIK MATERJAL:Roclite ehitusplokid saadakse autoklaavmeetodil kõrgel temperatuuril liiva, põlevkivituha ja vee segust. Roclite ehitusplokk on ökotoode, mille loodussäästlik tootmisprotsess on Euroopas patenteeritud.Järgime jäätmevaba tootmise põhimõtteid: saadame põlvekivituhka taaskasutusse.Roclite on ainuke Eesti kapitalil poorbetoonist plokkide tootja maailmas.Eelista eestimaist. Hoiame koos Eesti loodust!

Soodsaim müüriplokk Eestis.Ootame Teie päringuid: [email protected]

ehitusplokid

TASOSTAR Kaubandus OÜRävala pst. 8, Tallinn. Tel: 627 3057www.buildingmaterial.ee

Kes tänavusel jahedal suvel siiski pliidi alla tule tegemata jättis, peab selle töö sügise saabudes ette võtma. Aga mida teha, kui suvel kütmata seisnud pliit ei taha enam hästi tõmmata?Pottsepp Pepe Susseni sõnul võib esmane probleem olla puhastamata ja niiskunud korstnas.

“Vähemalt korra aastas ta-sub kutsuda professionaalne korstnapühkija ja tema peaks suutma juba visuaalsel vaatlu-sel öelda, miks pliit ei tõmba. Kas on viga korstna kõrguses, puhastamata jätmises või on ehk korsten või pliit vanad ja hakkavad näitama lagunemis-märke.”

Hästi tõmbava korstna kõr-gus on vähemalt neli meetrit, kuid meister palub silmas pi-dada, et päris omast peast kee-gi korstent kõrgemaks laduma ei hakkaks. Iga juurdeehitatud meeter lisab korstnale meele-tult kaalu ning kui liiga hoogu minna, ei pruugi vundament vastu pidada.

On olemas kergemaid ja liht-samaid võimalusi moodulplok-

kide ja kas või koonuseks pai-nutatud plekitüki näol, ent nende puhul tuleb jälgida, et kõik muudatused maja ja ümb-rusega kokku läheksid.

Ja vahel polegi asi mitte korstna kõrguses, vaid hoone kõrval kasvavad puud on kõr-gunud liiga suureks või läheda-le on ehitatud kõrgemaid maju.

“Kui korsten on pigine üle-valt, siis on see seda ka alt ning mingit supertõmmet ei saagi oodata. Eriti veel vihmase ja tuulise ilmaga,” nendib Pepe Sussen. “Kindlasti tasub katsu-da ka soemüüri siibreid – kas need käivad kergelt kinni-lah-ti? Kui ei, siis võib olla on pigi kogunenud ka sinna.”

Kõige parem tööriist tõmbe proovimiseks on käeselg.

Kindlasti ei soovita üks-ki pottsepp ega korstnapühki-ja panna korstnajala sisse lah-tist tuld, kuna see on väga oht-lik. Kui pliit on kaua aega ol-nud kütmata, õhkab niiskust ning kütte minemise asemel ajab tossu sisse, võib proovida korstent seestpoolt veidi kuiva-tada koduse fööniga.

“Kui oleme suutnud eralda-da kogu pigi ja tahma korst-nast, lõõridest ja pliidist, on viimane puhastamist vajav koht praeahjupealne. Samal

ajal vaadatakse üle ka pliidi-kolle – kas restid on olemas ja omal kohal, kas uks käib ilusti ja kivid on paigas,” loetleb Pepe Sussen. “Praeahju ümber kogu-neb sageli narmastuhka, mis tuleb kulbiga välja võtta.”

Ajalugu räägib palju

Korstnapühkijale tasub ala-ti rääkida oma küttekolde aja-loost ning eripäradest, nii saa-dakse üheskoos jälile pliidi või ahju tehnilistele iseärasustele ning meister saab jälgida kolde ehitusliku konstruktsiooni vas-tavust algsele projektile. Kõik pidavat olema lihtsalt välja ar-vestatav matemaatika ja füüsi-ka toel.

“Ka uut kinnisvara ostes on mõttekas lasta ekspertidel kõik üle hinnata. See tuleb kokku-võttes palju soodsam, kui hil-jem kohtu jaoks ekspertko-misjoni kokku kutsuda,” sõnab Pepe Sussen.

Ta lisab, et on kahjuks oma korstnapühkijatöös näinud väga veidraid küttemeetodeid.

On inimesi, kes põletavad koduses pliidis prahti, teised löövad pärast tule tegemist plii-diukse kinni ning lasevad küt-tekoldel pigiseks muutuda ja

Mida teha, kui pliit ei tõmba korralikult

See pliit on küll hea tõmbega, aga muutunud elanikele ohtlikuks, kuna nii ahjuosa kui ka uks on paigast nihkunud ja eest kukkumas. Meistri sõnul pole selle pliidi parandamine keerukas, aga on juba hädavajalik.

Pliidil olid eesosas mõned plaadid välja kukkunud ja need vahetati välja.


KODU SOODSALT SOOJAKS!

Salong KAMINAKODATALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954 [email protected] • www.raidkivi.ee

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee

MALAGA

1711 € 1901 €

TALA 09

1011 € 1123 €

KV 055 R/L

1503 € 1670 €

RIANO 03

845 € 994 €

KV 055A

1441 € 1601 €

TALA 06

479 € 605 €

Pliit 135 GN

499 € 683 €

Pliit Aurora 138V

942 € 1177 €

Pliit Gaia 138 V

699 € 918 €

Pliit Gaia 148 V

862 € 1013 €

tahmuda, kolmandad kütavad selgelt üle, nii et pliidirauad punased.

“Ja siis imestatakse, miks pliit katki või kiiresti nõge täis läheb! Arvan, et sületäis puid üheks kütmiskorraks peaks olema küll! Kui tuli on kaks tundi all olnud, siis rohkem pliidist soojust välja ei meelita ja edasine on juba raiskamine.”

Iga kivi saab kord taas liivaks

Kui pliidi ainus viga on tõmbes, pole seda Pepe Susseni meelest kindlasti vaja ümber ehitada.

“Selline vigade otsimine ja lahenduste leidmine on just väga põnev meie töös,” kinni-tab ta.

“Sageli on võimalik paar ärakukkunud kivi tagasi panna või pudenenud segu asendada uuega. Samas on parandatud asi ikkagi parandatud asi.

Väga vana ahju või plii-di puhul tasub mõelda, et iga kivi saab kord taas liivaks ning võib-olla on see küttekolle oma aja lihtsalt ära elanud.

Võib-olla täna paneme ta-gasi kaks kivi, järgmisel aastal remondime nelja kohta ja kol-me aasta pärast kümmet? Iga-aastane meistri kojukutsumi-

ne võib osutuda kallimaks, kui ühekordne korralik investee-ring.”

Kui juba uue pliidi, kami-na või ahju ehitamiseks läheb, soovitab pottsepp enne järe-le mõelda, kas soov on saada koju ilus kaunistus või efektiiv-ne soojaallikas.

“Vahe on materjalide väli-muses, omadustes ja hinnas. Kahjuks juhtub vahel, et kami-na uks valitakse kallis ja uhke ning kiputakse kokku hoidma kivide ja segu pealt,” toob ta näite.

“Uus küttekolle maksab mitu tuhat eurot – loomuli-kult pole sellist raha just ta-gataskust võtta. Aga ei maksa ka lootma jääda, et katkine asi ise terveks saab. Elu näitab, et kahjuks juhtub vastupidi ning mida rohkem pliit katki on, seda kallimaks läheb remont.”

Pepe Sussen lisab, et meistri kojukutsudes peaks iga klient saama temalt kätte neli hinda, mida omavahel võrrelda: kaks materjalidest sõltuva uue, re-noveeritava (ehk täiesti lah-ti võetud ja uuesti kokku pan-dud) ning remonditava kütte-kolde hinna. See on baas, kust oma otsustega edasi minna.

GERLI RAMLER

Krunditud ja värvitud voodrilaud: kuusk 18,21 x 95/125/150al 10,5 €/m²

Põrandalaud B: kuusk, mänd 28 x 95/120/145al 7,98 €/m²

Sisevoodrilaud: kuusk, mänd, STV 16 x 100/125al 4,47 €/m²

Tehke päring ja anname endast parima, et teha hea hinnaga pakkumine. tel 528 8224, 516 5192 • [email protected]

Ostame metsakinnistuid ja raieõigust! Transport üle Eesti!

IlmSelt SoodSaIm PaKKumIne!uhtna PuIt oÜ www.uhtnapuit.ee

Sauna-voodrilaud: lepp AB kvaliteet 15 x 65/87/116al 12 €/m²

tugevussorteeritud saematerjal: C16, C18 ja C24Servamata laud: kuusk, mänd, tamm, saar, lepp, haab al 5,75 €/m²

halupuud võrkkottides 40 l ja 60 l al 3 €

terrassilaud: kuusk, mänd, lehis, termotöödeldud, immutatud ja naturaalne al 5,75 €/m²

Ostame kokku saarepakku. Kogu projekti pakkumine on veelgi soodsam.

UUDISTOODENA pakume kümblustünne al 499 €(võimalik tellida erinevaid suurusi)

GERLI RAMLER


Peaaegu kõigi uute eramute omanikud soovivad oma koju kas üht või isegi mitut tuleaset. Tulease plaanitakse eramusse eeskätt varukoldena, kui põhi-line küttesüsteem peaks mingil põhjusel streikima.

Kuid sel on teisigi olulisi ülesandeid: abiks toiduvalmis-tamisel, tähtis tegija siseku-junduses, elava tulega õdusu-se looja. Seetõttu on tähtsustu-nud ka tuleaseme välimus.

Pind ja kuju igale maitsele

Enamik küttekolletest tehak-se tellistest puhasmüüritisena. Alalises elukohas tehakse ahju-le vooder. Vooderdatud ahjul on kolde ümber, nagu nimigi ütleb “vooder”, mis suurendab salvestavat massi, aeglustab soojuse loovutamist, madaldab pinnatemperatuuri ning laien-dab värvi ja pinna valikut.

Osava meistri käe all võib sündida väga erikujulisi ja ela-vaid vorme.

Tellis on kõigi koldetüüpide enamlevinud materjal, kuid kindlasti tehakse tellistest lah-tised kaminad. Telliskamina saab ehitada ka valmissüda-miku ümber, siis on müürimi-ne lihtsam.

Keraamiline pind võimal-dab pakkuda veelgi rohkem erineva välimusega küttekol-deid. Tarbijate meelest näeb ka keraamiline pind kõige pa-rem välja, seda on lihtne puhas hoida ja see sobib hästi ülejää-nud sisustusega.

Soojuslik kasutegur võib ulatuda 90%-ni

Küttekolded loovad soojust ning meeleolu, siluvad tempe-ratuuride kõikumist ning hoia-vad ruumis niiskustasakaalu.

Kamin ja ahi on tähtsad si-sustuselemendid ning seetõt-tu on oluline, kuidas näeb väl-ja kodu südameks valitud küt-tekolle.

Vanasti paiknes tulekolle ruumis lahtiselt. Tänapäeval on sellest vanast koldetüübist välja arendatud müüritud küt-tekolle, mis sobib igasse kodus-se. Müüritud küttekolded on nt kaminahi, lahtine kamin, (leiva)ahi, pliit ja saunakeris. Tellisest ehitatud küttekolded salvestavad soojust ning hoia-vad kokku energiakulusid.

Soojasalvestavas kaminah-jus on ühendatud kamina ja ahju parimad omadused. Tuld süüdates on pöördsiiber üle-valt lõõri avatud ning kütte-kolle töötab kaminana. Sel ju-hul hoitakse lahti ka kamina uksed.

Kui küttekollet tahetakse kasutada soojasalvestina, su-letakse kamina uksed ja üla-ühendussiiber pärast puude süütamist. Õige kütmise kor-

ral võib kaminahju soojuslik kasutegur ulatuda 85–90 prot-sendini. Lahtised kaminad on usteta, nende peamiseks ees-märgiks on meeleolu loomine. Nende soojuslik kasutegur on 25–40% piires.

Miks valida müüritud küttekolle?

n Kui otsustad müüritud küt-tekolde kasuks, siis on sul või-malik ehitada oma vajaduste-le ja tingimustele vastav küt-tekolle. n Telliste värvi ja küttekolde pinnaviimistluse saad valida oma soovi kohaselt. Küttekol-de võib laduda puhta vuugi-ga, kuid selle võib ka värvida, krohvida või katta kahhelplaa-tidega. n Tellistest laotud ahi salves-tab uurimuste järgi soojust 60% paremini kui tehases val-mistatud ahi.n Tellistest laotud ahjul on madal pinnatemperatuur, mis muudab selle turvaliseks. n Hea põlemine ning hea ka-sutegur. Telliste eripära tõt-tu soojeneb kolderuum kiires-ti ja põlemine saab kiire algu-se. Samadel põhjustel säilib küttekolle kuumana põlemise lõppemiseni, ka süte põlemine on efektiivne.n Massiivse ehitisena ühtlus-tab müüritud küttekolle maja soojust, eriti just kergtarindu-sega majades ka sellisel juhul, kui küttekollet ei köeta. Ta on suurepäraseks reserviks küt-mishäirete korral ning suurte külmade ajal. n Müüritud küttekolle on kõi-ge odavam.

Müüritud küttekoldel on palju muidki eeliseid. Tellis on vastupidav looduslik mater-jal, soe ning inimsõbralik. Tuli muudab olemise hubaseks ja vabastab stressist. Müüritud küttekoldel saad toitu soojen-dada, praadida, keeta, grilli-da või suitsutada. Igaks otstar-beks on olemas oma küttekol-de tüüp, neid saab aga ka vas-tavalt vajadusele ühendada.

Küttekolde kasutamine ja hooldus

Kui küttekolle on valmis, tu-leb sel lasta umbes kaks näda-lat õhu käes kuivada. Seejuu-res peavad lõõrid ja uksed ole-ma täiesti avatud. Kuivatami-sel võiks appi võtta ka sooja-puhuri.

Pärast kuivatamist võib et-tevaatlikult kütmisega alusta-da. Ühe nädala jooksul tuleks kasutada iga päev väikseid puukoguseid.

Edaspidi kontrollige enne kütmist, et tuharuum poleks täis. Tuhk tuleb eemaldada alati enne, kui tuhapind ula-tub restini. Kui küttekolle on seisnud kaua kasutamata, võib lõõris tõmbe tekkimiseni põle-tada veidi paberit.

Kaminahju uksed sulgege siis, kui puud on süttinud. Puid ei maksa tarbetult kohendada, sest see häirib põlemise tasast kulgu. Küttekolde metallosasid võiks rooste takistamiseks va-hetevahel määrida toiduõliga.

EDUARD RÕŽOV Wienerberger ASi

müügi- ja turundusdirektor

Soojasalvestavas kaminahjus on ühendatud kamina ja ahju parimad omadused.

MARI PETERSON

TULEASE lisab soojust

ja õdusust

Documents

EHITUS JA REMONT (september 2012)