16
Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm [email protected], tel 680 4629 Ehitus Kevad 2013

Ehitus | kevad 2013

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Ehitus | kevad 2013

Citation preview

Reklaamlehe kujundas ja toimetas

Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Margit Laasnurm

[email protected], tel 680 4629EhitusKevad 2013

Kaire Talviste

Huvi päikesepaneelide vastu on Eestis suur, kuid nende soetajaid siiski napib. Katustel võib aga näha kollektoreid, mida kasutatak-se vee soojendamiseks. Need on paneelidest odavamad, ent nende miinuseks on see, et kogutud ener-giat saab salvestada vaid mõned päevad.

Päikesepaneelide süsteemist ülejäävat elektrienergiat saab aga salvestada ehk müüa üldvõrku. Kui energiat puudu jääb, ostetakse seda üldvõrgust jälle tagasi.

„Otseselt päikesepaneelide kohta me eraldi statistikat ei pea, aga üldiselt on väiketootjate liitu-mine (energia elektrivõrku tagasi-müümise võimalusega) möödunud aasta trend,” ütleb Elektrilevi OÜ kommunikatsioonispetsialist Kaa-rel Kutti. Mullu kevadel oli seoses Kredexi toetuse taotlemise vooru-ga menetluses seninägematu hulk liitumistaotlusi. „Mullu augustis liitus võrguga esimene mikrotootja, kes müüs ülejääva elektri võrku ta-gasi. Septembris oli neid Elektrilevi võrgus juba kolm, tänaseks on nen-de arv kasvanud 27-ni. Liitumis-protsessi lõpusirgel on täna veel 51 mikrotootjat ja taotlusi on esitanud rohkem kui 150,” lisab Kutti.

Päikese- ja tuuleenergia sead-mete projekteerimise, müügi ja paigaldamisega tegeleva Taastuv-energia OÜ omanik Sven Lõokene usub, et päikesepaneelide ostjaid oleks ohtralt, kui paneelide ta-suvusaeg oleks kümme aastat, praegu on see 15. Pangalaenuga soetades pikeneks tasuvusaeg 20 aastani – see on keskmisele eest-lasele liialt pikk aeg.

„Päikesepaneelid on inimese-le, kellel on vaba raha. Vähemalt 6000–7000 eurot, et soetada mikrotootja 2,5–3,5 kW komplekt,” arvab Lõokene. Mikrotootja maksi-

Päikesepaneelide paigaldamine sõltub katuse ja rahakoti mõõtmetestSiin-seal kohtab katus-tel juba kollektoreid, päikesepaneele aga üpris vähe. Põhjuseks – kallis soetushind ja pikk tasuvusaeg.

maalne lubatud tootmisvõimsus on 11 kW, mille maksumus on 20 000 eurot.

Lõokese hinnangul on päike-sepaneelidesse vaba raha inves-teerimine riskivaba ettevõtmine – paneelidel on kindel tasuvusaeg ja seda mõjutavad elektrihinnad aina tõusevad. Saksa tootjate päike-sepaneelid on vastu pidanud juba 30 aastat. Tänapäevase tehnoloo-giaga toodetud päikesepaneelide puhul räägitakse juba 35–40-aas-tasest elueast.

PaneelidProtsess päikesepaneelide unistu-sest teostuseni koosneb kolmest etapist. „Meile helistab klient ja tunnistab, et ei tea paneelidest suurt midagi, aga tahaks neid saada,” kirjeldab Lõokene. Esmalt tuleb leida vastus küsimusele, kui palju peaks süsteem energiat toot-ma. Kui majapidamises tarbitakse aastas rohkem kui 10 000 kWh elektrienergiat, ei kata ka suurim lubatud päikesepaneelide süsteem (11 kW) ära kogu aastast energi-avajadust. Kui aastane energiakulu on 6500–7000 kWh saab 8–10 kW süsteemiga oma energiakulud aas-ta lõikes nulli.

Teisalt tuleb välja selgitada, kui palju paneele katusele mahub. Standardpaneel on meeter lai ja 1,7 meetrit kõrge. Neid saab paigutada ka maapinnale ehitatud raamile, ent see lahendus on omajagu kal-lim kui viilkatusele paigaldamine.

Kolmandaks peab andma klient teada, kui suur on summa, mida plaanitakse investeerida. Näiteks 8,8 kW jagu paneele koos paigal-dusega maksab 15 000 eurot. Kui klient leiab, et see on liiga kallis, peab võimsust vähendama hakka-ma.

Kui võimsused on valitud, teeb päikesepaneelide müüja lõpliku pakkumise, ühtlasi edastab kliendi-le eeltäidetud mikrotootja lepingu, millega saab päikesest toodetud lisaenergiat müüa läbi jaotusvõrgu. „Jaotusvõrguga liitumise protsess pole ülearu keeruline. Ajame kliendi eest asjad korda. Liitumise keskmi-ne hind jääb 500 euro kanti,” lisab Lõokene.

Kui otsite omale uut krunti maja ehituseks, tuleks jälgida, et detailplaneeringu järgi võib ehita-da viilkatusega hoone; maja tohib paikneda krundil nii, et üks katuse külg jääb lõuna suunal; et kõrged puud naabri hoovis või muud objek-tid ei tekitaks katusele varje. Ärge projekteerige lõuna külge katuse-aknaid, korstnaid ega vitskappi.

Neile, kellele paneelide soe-tamine üle jõu käib, soovitab Lõokene alustada pigem elektri kokkuhoiust. „Kõige odavam on säästetud energia. Pole mõtet päi-kesepaneelidega toota energiat, kui seda majapidamises ebarat-sionaalselt kasutatakse,” arvab Lõokene.

Tema hinnangul tarbivad eest-lased liiga palju elektrit. Keskmise

•• Hoone peaks olema viilkatuse-ga, mille üks külg on lõuna, kagu või edela suunas ja 30°–45° nurga all. Ideaalne paneelide suund Ees-tis on otse lõunasse ja 40 kraadi maapinna suhtes.•• Jälgige, et paneelidele ei tekiks varje, sest see vähendab oluliselt tootlikkust. Varajastel hommiku- ja õhtutundidel ning talvel on var-jud paratamatud, aga sellisel juhul ei mõjuta see oluliselt aastast tootlikkust.•• Katuse laiusest ja sarika pikku-sest sõltub, kui palju paneele katu-sele mahuks (standardpaneel: 1m lai ja 1,7m kõrge).•• Maapinnale paigaldamine on pigem erand, sest on kallim ja eba-turvaline.

PäIKEsEPanEElIdE PaIgaldaMIsE EEltIngIMusEd:

suurusega maja (120–160 m²) pu-hul, mida ei köeta elektriga, oleks normaalne energiakulu aastas 6000–7000 kWh. Klientidelt kuu-leb ta aga sageli, et kulub poole roh-kem: 12 000–15 000 kWh. „Esmalt tuleks elektrikulud kontrolli alla saada ja alles siis päikesepanee-lide soetamisele mõelda. Meil on kliente, kes kasutavad vaid auto-noomset energiat, sest elektriliinid on liiga kaugel ja sellistes majapi-damistes saadakse hakkama kesk-miselt 3 kWh ööpäevas ehk 1100 kWh aastas. Seega – elektri kokku-hoiu osas on arengruumi omajagu.

Väiksem pereelamu – 3,8 kW päikesepaneelidega mikrotootmine Harjumaal.

Foto: Taastuvenergia OÜ

3

Foto: Rauno Volmar

alustame krohvimistöödegaEhituseksperdid soovitavad vähemasti viimistluskrohvi paigalduse spetsialistide hooleks jätta.

Kairi Ojavabakutseline ajakirjanik

Et krohvimistööst asja saaks, on olulisim jälgida ilma – õige tempe-ratuuri tagamine tööde teostamise perioodil mängib kriitilist rolli. „Öö-päevane temperatuur ei tohiks kor-dagi langeda alla +5 kraadi – vas-tasel juhul võib juhtuda, et hiljem kukub kogu krohvitud sein ümber,” räägib Andres Kaar firmast Estlan-der Grupp OÜ.

Esmalt tuleks üle vaadata alus-pind. See peab olema eelkõige kuiv, enne kui alustada soojustuskihi või tasandussegu paigaldusega. „Kui pind on väga ebatasane, on kindlasti vajalik eelnev tasandusk-rohvimine, alles seejärel paigalda-takse soojustus. Selleks võib olla kas penoplast või vill, mis paigal-datakse liimseguga ning seejärel kinnitatakse veel lisaks tüüblitega. Alles kõige lõpus sein armeeritakse ja paigaldatakse viimistluskrohv,” õpetab Kaar.

Oluline on jälgida, et erineva-te tööde puhul kasutataks ühe ja sama tootja materjale. „Kui armee-ritakse Baumiti või Kreiseli toode-tega, tuleks ka viimistluskrohv pai-galdada sama tootja materjalidega. Krohvikihi paksus koos armeerin-guga peaks jääma ligikaudu 7–10 mm,” jätkab Kaar. Viimistluskrohvi paigalduse soovitab Kaar jätta pro-fessionaalsele paigaldajale, muidu võib sein jääda laiguline. Ta lisab, et sokli löögikindlamaks muutmiseks tasub krohvida sokliosad kindlasti topeltarmeeringuga, selleks pu-huks paigaldatakse topelt armee-rimisvõrk.

Oluline On Töösse suhTumineSergei Gladkov ehitusettevõttest Karso Ehitus OÜ peab krohvimis-tööde õnnestumise juures tähtsai-maks töötegija käsi.

„Kui asja osatakse õigesti teha, on kvaliteet tagatud. Kui töö suhtes ollakse ükskõikne, on ka tulemus vastav. Sama tõde kehtib ettevõtte suhtes – kui firma töö-tajad on oma töö üle uhked, on ka töö kvaliteetne,” leiab Gladkov.

Armeerimisvõrk pannakse villa

või penoplasti peale segu sisse. „Seda nimetatakse armeerimiski-hiks ja selle paksus on normi järgi 3–5 mm,” räägib Gladkov.

Ka tema kinnitab ilmastiku kriitilist rolli krohvimise juures. „Il-mastik on kahtlemata tähtis, kuid olulisemad on inimesed, kes seda tööd teevad ja juhivad. Vajadu-sel võib ju näiteks tellingud kinni katta ja hoonet seest kütta – see on küll lisakulu, kuid kui kõik on

õigesti tehtud, probleeme ei tule.”Kui vajalike krohvimistööde

kvaliteetselt tegemiseks eelarves vahendeid napib, soovitab Gladkov töö pigem edasi lükata. „Tihti juh-tub, et tellijal pole piisavalt raha, aga ta soovib saada head tulemust. Tuleb endale siiski selgeks teha, et tasuta häid asju ei saa. Halvasti aga ei ole mõtet teha.”

Krohvi kuivamisaeg sõltub Glad-kovi sõnul segukihi paksusest ja il-mast. „Võib ühe ööpäevaga ära kui-vada, kuid võib kuluda ka kaks või kolm ööpäeva, kuni saab järgmist kihti peale kandma hakata.”

Sageli tuleb krohvimistööde puhul ette, et tööd tuleb teha kas varahommikul või hilja õhtul, sest lõuna ajal on liiga palav ja segu ei kuiva õigesti. „Segu ei tohi mingil juhul liiga kiiresti ära kuivada, sest tema omadused muutuvad,” hoia-tab Gladkov.

Krohvitüüpe on väga erinevaid. „Mineraalset krohvi kasutatakse koos värviga, enamasti villa peale kandmiseks. Akrüülkrohvi puhul on aga tegu toonitud massiga ehk et seinale kantakse juba toonitud krohv ja see ei vaja eraldi värvi-mist,” märgib Gladkov.

Ta lisab ühtlasi, et akrüülkrohvi auru läbilaskvuse koefitsient – rah-vakeeles hingavus – on märgata-valt kehvem kui mineraalkrohvil.

Tuntakse ka silikoonkrohvi ning silikaatkrohvi. Silikoonkrohvi kasu-tatakse Gladkovi sõnul samuti too-nitud massis ja tootjad väidavad, et tänu silikoonvaigule on pind libe ning mustus, vetikad jm pestakse vihmaveega maha. „Tulemuseks on pikaajaliselt puhtad fassaadid. Silikoonkrohv on krohvi tüüpidest ka kõige kallim,” sõnab Gladkov ja lisab, et silikaatkrohvil on hea auruläbilaskvuse koefitsient, kuid puudusteks on tundlikkus ilmas-tikule kuivamise faasis. „Kui seina kuivamise ajal näiteks ühest kül-jest tuul puhub või paistab päike ebaühtlaselt, on laiguline sein ga-ranteeritud.”

Et kõiki olulisi nüansse on vas-tava kogemuseta inimesel ena-masti keerukas ette näha, tasub krohvitüübi valimisel kindlasti kaa-sata spetsialist.

tellingud on kinni kaetud ja maja köetakse seest, et temperatuur krohvimise ajal ei langeks.

Foto: Karso Ehitus OÜ

Kui asja osatakse õigesti teha, on kvaliteet tagatud. Kui töö suhtes ollakse ükskõikne, on ka tulemus vastav.

5

VILL ILMA KEEMIATAKui teie toad on jahedad ja katusealused ruumid soojusta-mata, peate kindlasti aru, kuidas neid seestpoolt soojustada. Taoline probleem tekitab peavalu paljudele vanade hoonete omanikele. Enamik neist sooviks soojustada ruume seest-poolt looduslike materjalidega.

Knauf Insulation toodab unikaalse ECOSE® Tehnoloo gia järgi mineraalvilla looduslikust ja (või) teisesest toorainest. Tootmises kasutatakse eranditult loodusliku päritoluga mater-jale ja täielikult on välistatud kahjulike lisandite – formaalde-hüüdi, fenooli, akrüüli, värvainete, valgendajate jms – kasu-tamine.

TÄHTIS

ECOSE® Tehnoloo gia kasutab kiudainete uuenduslikku formaldehüüdivaba sideaine tehnoloogiat ning tugineb keemiliste ainete asemel looduslike komponentide ja kii-resti taastuva tooraine kasutamisele.

Unikaalne ECOSE® Tehnoloogia on kogu maailmas kaits-tud paljude erinevate patentidega. Selle kasutamist on uuri-tud ja on saadud kinnitus, et tehnoloogia vastab paljudes arenenud riikides siseõhu kvaliteedile sätestatud range-tele standarditele (Ml/RTS Soomes, GREENGU-ARD for Children andSchool™ Ameerika Ühendriikides, AFSSET Prantsusmaal).

Tänu looduslikele koostisainetele on uus soojusisolat-sioonimaterjal nagu kraasimata vill – pikakiuline ja pruuni värvi.

TÄIESTI ÖKOLOOGILINEMaailmatasemel ehitusmaterjalide tootjad on juba jõudnud nii kaugele, et arvestavad oma toodangu valmistamisel mitte ainult selle koostist ja mõju siseruumidele ning inimese tervi-sele, vaid hindavad oma tooteid ka keskkonnamõju seisuko-halt, näiteks seda, et materjalide lagunemisel ei tekiks loodust saastavaid ühendeid.

UUS MINERAALVILL KUI UUE PÕLVKONNA TOODE

CLASSIC – Ecose® Tehnoloogia järgi too-detud üldiseks kasutuseks ette nähtud Knauf Insulationi looduslikud mineraalvill-matid, mida võib kasutada universaalse iso-latsioonimaterjalina nii vahelagede, põran-date, viilkatuste, sise- ja välisseinte (välja arvatud Classic 042) kui ka kergete raam-konstruktsioonide isoleerimiseks.

Classic 032 λ = 0,032 W/mKClassic 035 λ = 0,035 W/mKClassic 039 λ = 0,039 W/mKClassic 040 λ = 0,040 W/mKClassic 042 λ = 0,042 W/mK

UNIFIT – professionaalsed, spetsiaalselt viilkatuste jaoks ette nähtud Ecose® Tehno-loogia järgi toodetud Knauf Insulationi loo-duslikud mineraalvillmatid:

Unifi t 035 λ = 0,035 W/mKUnifi t 039 λ = 0,039 W/mK

TP – Ecose® Tehnoloogia järgi toodetud Knauf Insulationi looduslikud mineraalvill-plaadid. Plaate on soovitatav kasutada tuulutatavate fassaadide (plaate TP116, TPM135, TP138 on täiendavalt hüdrofobi-seeritud), viilkatuste ja siseseinte (TP115) isoleerimiseks.

TP138 λ = 0,032 W/mKTPM135 λ = 0,035 W/mKTP115 λ = 0,037 W/mKTP116 λ = 0,037 W/mK

Knauf InsulationAleksandr Solonintsik

Market Development Coordinator Estoniatel 503 9278

e-post: aleksandr.solonintsik@knaufi nsulation.com

SOBIV VALIK

Võrreldes tavalise mineraalvillaga tagab uus ECOSE® Tehnoloogiaga toodetud mineraal-vill mitte ainult hea soojusisolatsiooni, vaid ka siseõhu parema kvaliteedi.

DER BLAUE ENGEL on Saksamaa ökomärk.

EUROFINS GOLD hõlmab tervislikumat siseruu-mide keskkonda puudutavat sertifi kaati.

EUCEB hõlmab tervishoidu

ja ohutust puudutavat sertifi kaati

Greenguard siseõhu kvaliteedi sertifi kaati (Greenguard IAQ) omavad tooted ei sisalda formaldehüüdi ega kahjusta tervist.

LOODUSLIK MINERAALVILL

• Pehmem tunne.• Vähem tolmu.• Mugav paigaldada.• Paistab silma suurepärase soojus- ja heliisolatsiooni ning tulekait-

seomaduste poolest.• Ei sisalda formaldehüüdi, fenooli, akrüüli, tehislikke värvaineid ega val-

gendeid.• Parandab siseõhu kvaliteeti.• Parendab keskkonnakaitse näitajaid hoonete, kuhu mineraalvill pai-

galdati.

Võrreldes tavalise mineraalvillaga tagab uus ECOSE® Tehnoloogiaga toodetud mineraalvill mitte ainult hea soojusisolatsiooni, vaid ka parema siseõhu kvaliteedi, sest selles on kasutatud ainult orgaanilisi sideaineid. Samal ajal paraneb selle villaga soojustatud hoonete mõju ka ümbritsevale keskkonnale. Lühidalt öeldes, uus isolatsioonimaterjal vastab kaasaegse-te ehitustööde standarditele, mille järgi objekti keskkonnamõju hindamine energia seisukohalt on sama tähtis kui hoone eripärad.

MEELDIV KATSUDA JA TÖÖTADAVill on pikakiuline ja pehme ning tänu neile omadustele liibub eriti hästi soojustatavale pinnale. Seepärast on seda väga mugav kasutada seinte tasandamiseks. Vill tolmab vähem, on lõhnatu ja seda on lihtne lõigata.

Tänu pehmusele saab villa pakendamisel väga tihedalt kokku suruda. 9 m3 materjali saab pakendada 1 m3 suurusesse pakendisse, mis lubab tunduvalt vähendada transpordikulusid. Ühe eramu soojustamiseks vajali-ku koguse mineraalvilla võib vabalt sõiduauto haagisele mahutada.

Soojus- ja heliisolatsiooniomadused, tulekindlus, niiskusimavus ja muud selle materjali tehnilised näitajad vastavad soojusisolatsioonimaterjalide-le sätestatud ELi stan dardite nõuetele. Teavet kõigi tehniliste näi-tajate ja sertifi kaatide kohta võib leida materjali tootja veebilehelt www.ecose-technology.com

Kontsernis Knauf Insulation toodetakse unikaalse tehnoloogia järgi mineraalvilla, mis tänu oma ökoloogilistele omadustele sobib eriti hästi ruumide ja katusealuste soojustamiseks seestpoolt.

Soojus- ja heliisolatsiooniomadused, tulekindlus, niiskusimavus ja muud selle materjali tehnilised näitajad vastavad soojusisolatsioonimaterjalide-le sätestatud ELi stan dardite nõuetele. Teavet kõigi tehniliste näi-tajate ja sertifi kaatide kohta võib leida materjali tootja veebilehelt

VILL ILMA KEEMIATAKui teie toad on jahedad ja katusealused ruumid soojusta-mata, peate kindlasti aru, kuidas neid seestpoolt soojustada. Taoline probleem tekitab peavalu paljudele vanade hoonete omanikele. Enamik neist sooviks soojustada ruume seest-poolt looduslike materjalidega.

Knauf Insulation toodab unikaalse ECOSE® Tehnoloo gia järgi mineraalvilla looduslikust ja (või) teisesest toorainest. Tootmises kasutatakse eranditult loodusliku päritoluga mater-jale ja täielikult on välistatud kahjulike lisandite – formaalde-hüüdi, fenooli, akrüüli, värvainete, valgendajate jms – kasu-tamine.

TÄHTIS

ECOSE® Tehnoloo gia kasutab kiudainete uuenduslikku formaldehüüdivaba sideaine tehnoloogiat ning tugineb keemiliste ainete asemel looduslike komponentide ja kii-resti taastuva tooraine kasutamisele.

Unikaalne ECOSE® Tehnoloogia on kogu maailmas kaits-tud paljude erinevate patentidega. Selle kasutamist on uuri-tud ja on saadud kinnitus, et tehnoloogia vastab paljudes arenenud riikides siseõhu kvaliteedile sätestatud range-tele standarditele (Ml/RTS Soomes, GREENGU-ARD for Children andSchool™ Ameerika Ühendriikides, AFSSET Prantsusmaal).

Tänu looduslikele koostisainetele on uus soojusisolat-sioonimaterjal nagu kraasimata vill – pikakiuline ja pruuni värvi.

TÄIESTI ÖKOLOOGILINEMaailmatasemel ehitusmaterjalide tootjad on juba jõudnud nii kaugele, et arvestavad oma toodangu valmistamisel mitte ainult selle koostist ja mõju siseruumidele ning inimese tervi-sele, vaid hindavad oma tooteid ka keskkonnamõju seisuko-halt, näiteks seda, et materjalide lagunemisel ei tekiks loodust saastavaid ühendeid.

UUS MINERAALVILL KUI UUE PÕLVKONNA TOODE

CLASSIC – Ecose® Tehnoloogia järgi too-detud üldiseks kasutuseks ette nähtud Knauf Insulationi looduslikud mineraalvill-matid, mida võib kasutada universaalse iso-latsioonimaterjalina nii vahelagede, põran-date, viilkatuste, sise- ja välisseinte (välja arvatud Classic 042) kui ka kergete raam-konstruktsioonide isoleerimiseks.

Classic 032 λ = 0,032 W/mKClassic 035 λ = 0,035 W/mKClassic 039 λ = 0,039 W/mKClassic 040 λ = 0,040 W/mKClassic 042 λ = 0,042 W/mK

UNIFIT – professionaalsed, spetsiaalselt viilkatuste jaoks ette nähtud Ecose® Tehno-loogia järgi toodetud Knauf Insulationi loo-duslikud mineraalvillmatid:

Unifi t 035 λ = 0,035 W/mKUnifi t 039 λ = 0,039 W/mK

TP – Ecose® Tehnoloogia järgi toodetud Knauf Insulationi looduslikud mineraalvill-plaadid. Plaate on soovitatav kasutada tuulutatavate fassaadide (plaate TP116, TPM135, TP138 on täiendavalt hüdrofobi-seeritud), viilkatuste ja siseseinte (TP115) isoleerimiseks.

TP138 λ = 0,032 W/mKTPM135 λ = 0,035 W/mKTP115 λ = 0,037 W/mKTP116 λ = 0,037 W/mK

Knauf InsulationAleksandr Solonintsik

Market Development Coordinator Estoniatel 503 9278

e-post: aleksandr.solonintsik@knaufi nsulation.com

SOBIV VALIK

Võrreldes tavalise mineraalvillaga tagab uus ECOSE® Tehnoloogiaga toodetud mineraal-vill mitte ainult hea soojusisolatsiooni, vaid ka siseõhu parema kvaliteedi.

DER BLAUE ENGEL on Saksamaa ökomärk.

EUROFINS GOLD hõlmab tervislikumat siseruu-mide keskkonda puudutavat sertifi kaati.

EUCEB hõlmab tervishoidu

ja ohutust puudutavat sertifi kaati

Greenguard siseõhu kvaliteedi sertifi kaati (Greenguard IAQ) omavad tooted ei sisalda formaldehüüdi ega kahjusta tervist.

LOODUSLIK MINERAALVILL

• Pehmem tunne.• Vähem tolmu.• Mugav paigaldada.• Paistab silma suurepärase soojus- ja heliisolatsiooni ning tulekait-

seomaduste poolest.• Ei sisalda formaldehüüdi, fenooli, akrüüli, tehislikke värvaineid ega val-

gendeid.• Parandab siseõhu kvaliteeti.• Parendab keskkonnakaitse näitajaid hoonete, kuhu mineraalvill pai-

galdati.

Võrreldes tavalise mineraalvillaga tagab uus ECOSE® Tehnoloogiaga toodetud mineraalvill mitte ainult hea soojusisolatsiooni, vaid ka parema siseõhu kvaliteedi, sest selles on kasutatud ainult orgaanilisi sideaineid. Samal ajal paraneb selle villaga soojustatud hoonete mõju ka ümbritsevale keskkonnale. Lühidalt öeldes, uus isolatsioonimaterjal vastab kaasaegse-te ehitustööde standarditele, mille järgi objekti keskkonnamõju hindamine energia seisukohalt on sama tähtis kui hoone eripärad.

MEELDIV KATSUDA JA TÖÖTADAVill on pikakiuline ja pehme ning tänu neile omadustele liibub eriti hästi soojustatavale pinnale. Seepärast on seda väga mugav kasutada seinte tasandamiseks. Vill tolmab vähem, on lõhnatu ja seda on lihtne lõigata.

Tänu pehmusele saab villa pakendamisel väga tihedalt kokku suruda. 9 m3 materjali saab pakendada 1 m3 suurusesse pakendisse, mis lubab tunduvalt vähendada transpordikulusid. Ühe eramu soojustamiseks vajali-ku koguse mineraalvilla võib vabalt sõiduauto haagisele mahutada.

Soojus- ja heliisolatsiooniomadused, tulekindlus, niiskusimavus ja muud selle materjali tehnilised näitajad vastavad soojusisolatsioonimaterjalide-le sätestatud ELi stan dardite nõuetele. Teavet kõigi tehniliste näi-tajate ja sertifi kaatide kohta võib leida materjali tootja veebilehelt www.ecose-technology.com

Kontsernis Knauf Insulation toodetakse unikaalse tehnoloogia järgi mineraalvilla, mis tänu oma ökoloogilistele omadustele sobib eriti hästi ruumide ja katusealuste soojustamiseks seestpoolt.

Soojus- ja heliisolatsiooniomadused, tulekindlus, niiskusimavus ja muud selle materjali tehnilised näitajad vastavad soojusisolatsioonimaterjalide-le sätestatud ELi stan dardite nõuetele. Teavet kõigi tehniliste näi-tajate ja sertifi kaatide kohta võib leida materjali tootja veebilehelt

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele.2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele.Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

e-kursused majaehitajatele – asendamatud abimehed

Vilve Torn

•• Koduleht www.majaehitaja.ee ja Eesti esimene ning ainukene eratellijatele suunatud ehitus-alane e-õppekeskkond sündisid elust enesest?

Jah, nagu paljud asjad ikka. Ma lõpetasin Tallinna tehnikaüli-kooli ehitusinsenerina ja kindlasti on sealt saadav haridus aidanud mul praeguste tööde ja tegemiste põhja laduda. Samas ei tähenda ehitusinseneri amet seda, et sa ainult maju ehitadki. Sa võid sel alal omandatud teadmistega teha sadat asja. E-kursuste mõte ma-jaehitajatele sündis puhtalt oma kogemuste ja oskuste baasilt. Et ma olin kokku puutunud IT-projek-tidega, saigi mõte teoks. Teisalt olin just oma esimese enda ehita-tud maja müünud ja alustasin uue kodu rajamist. Teist korda samal teelahkmel seistes mõtlesin ma asjad enda jaoks palju põhjaliku-malt läbi. Lisaks olin juurde kogu-nud väga palju uut infot ja oskasin vigu vältida.

•• näiteks?Minu esimeses enda ehitatud

majas hakkas seina sees toru lek-kima. Garantiiaeg kehtis küll, aga firma oli vahepeal jõudnud pank-rotti minna. Hakkasin siis omal käel asja uurima ja avastasin, et ehitajad olid kruvi toru sisse lask-nud.

•• Ja neid kasulikke õppetunde pole mõtet ainult endale hoida?

Ei. Ma tean väga hästi, et oma maja ehitama asudes seisab uus majaomanik nii paljude küsimus-te ja probleemide ees. Nende ne-tikursuste toel on seda keerulist protsessi palju lihtsam läbi teha. E-kursuste loogika ongi selline, et neist tulekski kohe alustada, sest hiljem saab teadmiste ja

kogemuste toel lihtsamalt edasi liikuda.

Nende e-kursuste ülesehitus on selline, et osa materjale sisal-dub ka teistes kursustes.

•• E-kursustest saavad abi nii võ-hikud kui ka need, kel on ehitus-alased teadmised.

Jah. Kõik kursused on üles ehi-tatud tellija vaatevinklist ehk selle inimese pilgu läbi, kes maja telli-ma-ehitama hakkab. Olen püüd-nud need e-kursused hästi lihtsas võtmes teha ja seal välditakse keerulisi erialatermineid. Samas on nii mõnigi ehitusfirma mulle öel-nud, et on neid kursuseid aluseks võtnud. Ma ei taha sugugi väita, et ehitusfoorumitest ei saa head nõu, kuid vahel pakutakse seal sekka ka väga valesid lahendusi.

•• Millest siis võiks esimesena alustada?

E-loenguga kinnisvara ostu-eelsest ülevaatusest ehk siis ka krundi valikust. Kõige ehedam

näide on selline, et tulevane maja-omanik ostab krundi, mis on min-gil moel kitsas. Ja nüüd tekib tal probleeme maja paigutamisega. Eks ma siis pakun nendel kursus-tel välja kompromisse ja aitavaid nüansse. Üks minu nõuannetest on kindlasti see, et kogu ehitus-protsess: krundi valimine, projek-teerimine, kavandamine, ehitaja valimine, ehitusprotsess ja tööde järelevalve oleks üks tervik. Ühes-ki lülis ei tohi järeleandmisi teha. Omanikujärelevalve pole koht raha kokkuhoidmiseks, vastupidi – see aitab raha säästa. Ideaalis tuleks omanikujärelevalve kaa-sata juba ehitaja valiku juures, et ehitusleping saaks korrektne ja tehtavad tööd oleksid üheselt selged nii tellijale kui ka ehitajale.

•• Head ehitajat tuleb Eestis ju tikutulega otsida...

Aga egas nad kadunud ka ei ole. Need firmad, kes eramaju teevad, pole suured ja tavaliselt võtavad nad kaks–kolm maja aas-

Internetis maja-ehitajatele e-kursuseid pakkuv Eno Pappel sai tänuväärse idee elust enesest.

tas. Ma annan oma e-kursustel ka nõu, kuidas ehitajat valida. Kuidas teha ehitaja taustakontrolli, kui-das ehitaja hind lahti kirjutatakse jne. Uurige ja lugege enne, kuidas nad varem töötanud on, milline on tagasiside. Õige ehitaja tunnistab oma vigu ja ei jookse peitu.

Umbropsu ehitajat valida ei maksa. Pigem kulugu õige ehitaja leidmisele kauem aega, kuid see tasub end ära. Mitte kunagi ei to-hiks aga anda järele ehitajale, kes ütleb: Mis siis nüüd viga on, ma olen kogu aeg nii teinud. See pole kunagi piisav argument.

•• Krunt on valitud, ehitaja silma-piiril. Mis järgmisena kõige roh-kem peavalu teeb?

Projekteerimine, sest ruumi-planeerimise juures muutub maja ülesehitus oluliselt. Siin on nii palju detaile, millele ei oska kohe tähele-panu pöörata, kuid mis tuleb enne ehitamist väga täpselt läbi mõelda. Samuti pead sa teadma, kellega neid küsimusi arutada.

Eno Pappeli loodud ehitusalane e-õppekeskkond aitab kõiki majaehitajaid.

Foto: Vallo Kruuser

9

Projekteerimise etappi jääb ju ka ehitusmaterjalide valimine, sa-muti tuleb paika panna ruumiplaan. Mitu tuba mu majja tuleb? Mitu ruutmeetrit elamispinda mu majja tuleb? Mitu ruutmeetrit jääb kõrval-hoonetele? See nimekiri tuleb väga pikk ja kulub tükk aega enne, kui see kõik majaplaanile paigutatud saab. Kindlasti soovitan ma selles etapis koostööd teha sisearhitek-tide või arhitektibürooga. Mina ka-sutasin oma teise maja ehitamisel sisearhitekti abi ja pole kordagi pi-danud kahetsema – tema pakutud ruumilahendus on suurepärane.

•• no aga eestlane on kokkuhoid-lik ja harjunud ise pusima, omaet-te nokitsemine aitab raha kokku hoida.

See suhtumine on väheste või puudulike teadmiste juures väga vale. Ma olen seda näinud küll, kui juba kavandamise etapis hakatak-se siit-sealt kokku hoidma. Tehke siis juba väiksem maja, aga ärge säästke seal, kus seda teha ei to-hiks. Üks levinuim viga on see, et võetakse eskiisprojekt ja öeldakse ehitajale: tehke nii, nagu olete va-rem teinud. Ja ehitaja muide teebki nii. Koos kõikide miinuste ja plussi-dega.

Need e-kursused õpetavad sel-liseid ohte märkama ja aitavad tä-helepanu pöörata asjadele, mis ta-gavad omanikule rahulikuma une.

•• Millist kursust majaehitajad kõige rohkem tellinud on?

Seitsmeosalist tasuta minikur-sust „Kuidas alustada majaehi-tust?” Ühtlasi on väga hästi vastu võetud moodulmajade võrdlemise kursus. Mulle teeb see vaid head meelt, et moodulmaju ostetakse üha rohkem, sest nende majade puhul on kogu ehitamisprotsess tellijale lihtsam. Kui see perele so-bib, on moodulmaja väga hea esi-mene valik. Tänapäeval on tehas-tes tootearendus väga kvaliteetne ja kõik moodulmajad ei näe enam sugugi seest ja väljast ühesugused välja. Mina julgustan küll tellijat moodulmaja kasuks otsustama. Täna ehitatakse ka passiivmaju juba moodulmajade lahendusena.

•• Millest sõltub e-kursuse hind?Mahust. Näiteks e-kursus oma

maja ehitamisest sisaldab ligi 300 lk (formaat A4), sellele lisanduvad videomaterjalid õppevahendite

näol, pildid, näidised, dokumen-tatsioon. See e-kursus ongi kõige kallim ja maksab 99 eurot.

•• Kui kaua tulevane majaomanik seda kursust kasutada saab?

Mul on e-kursustele pandud kolmeaastane kasutusõigus, kuid ma ei keera alati kohe n-ö kraani kinni, kui see aeg läbi saab. Ma saan ju aru, et finantseerimine ja kogu muu protsess on ajamahu-kas.

•• Kui palju praegu e-kursustel osalejaid on?

300 ringis ja loodetavasti tu-leb neid aina juurde. Eks info liigub suust suhu ja ma olen püüdnud ka piisavalt artikliturundust teha. Õnneks olen ma jõudnud täna juba sinnani, et saan vahel ka väga ka-sulikku tagasisidet, kuidas ühte või teist asja veel paremini teha.

•• Mida soovitada inimesele, kes tahaks väga oma maja, aga ei jul-ge seda esimest sammu kuidagi astuda?

Praegu on maja ehitamiseks väga hea aeg, sest laenuintres-sid on madalad. Minu arvates olukorras, kus intressid on ma-dalad, tasub alati kinnisvarasse investeerida, sest selle väärtus ainuüksi inflatsiooni tõttu kasvab ajaga. Ja muidugi kaaluge ja vaa-gige igati läbi asukoht. Muidugi võib oma maja põllu peale ehitada, aga siis pange see pigem metsa äärde püsti, kus laastavad tuuled elukeskkonda ei halvenda. Jälgige alati, et paigas oleks trassid, val-gustus, kanalisatsioon, sadeveed ja ka muud juriidilised probleemid. E-kursus kinnisvara ostueelsest ülevaatusest aitab neid riskikohti märgata.

•• Mis tulevik praegustele e-kur-sustele lisada võiks?

Olen mõelnud teha kursuse ehitusmaterjalidest ja nende võrdlemisest. Kas valida puit- või plastaknad, savi- või kipskrohvi? Igal materjalil on oma plussid ja miinused ja neid võikski rohkem lahti kirjutada.

•• Kuidas alustada ehitustöödega?•• näpunäiteid projekteerimisest.•• Mida peab teadma ruumiplaanist?•• Puitmaja kogemusest.•• Kuidas sõlmida hea ehitusleping?•• Kuidas võrrelda hinnapakkumisi?•• Kuidas mõjutada maja haldamise kulusid?

tasuta sEItsMEosalInE E-Kursus „KuIdas alustada MaJaEHItust?”

•• oma maja ehitus•• Moodulmajade võrdlus•• Kinnisvara ostueelne ülevaatus•• Passiivmaja•• Ehituslepingu sõlmimine•• Küttesüsteemi valik

tasulIsEd E-KursusEd

Illustratsioon: Shutterstock

10

UNIKAALSED RÄÄSTAVALTSIGA KATUSEPROFIILID

www.ruukkikatus.eetasuta infotelefon 1914

Finnera® innovatiivne disain muudab teraskatuse esteetiliselt kauniks ja vastupidavaks. Unikaalne pro�ilikujuliselt tagasivaltsitud räästaserv annab tootele nii meeldiva välimuse kui ka parema korrosioonikindluse. Pro�ilide suure- pärane külgkattuvus muudab märkamatuks ülekatted ja ühenduskohad, mis üldjuhul on teraskatustele iseloomulikud. Finnera on saadaval nii moodulitena kui täispikkuses pro�ilina.

AdamanteTM on kõrgelaineline kivipro�il stiili hindavale majaomanikule. Pro�ilile annavad isikupärase välimuse kõrged sirgete külgedega sümmeetrilised pikilained. Uuenduseks on pro�ilikujuliselt lõigatud räästaserv, mis moodustab lainesammuga harmo- neeruva räästajoone. Tänu sellele on pro�ili ristijätk paanide jätkamisel nähtamatu. Pro�ilide suurepärane külgkattuvus ja uudse kujuga räästaserv vähendavad ka vee ja lume sattumist ristijätku, mis kindlustab katuse veepidavuse ja pikaealisuse. Pro�ili disaini täiendavad uued värvitoonid – veinipunane, lillakaspunane ja šokolaadipruun. Need unikaalsed värvid on silmatorkavad ja mõjuvad muljetavaldavalt.

Classic® katusepro�ili disain järgib valtskatuste traditsiooni. Talle on iseloomulik sile pind ning pikisuunalised korrapärased valtsühendused. Classic pro�ilil on unikaalne tagasivaltsitud räästaserv, mis koos spetsiaalse räästapleki kasutamisega võimaldab räästa sulgeda kruvisid kasutamata. Classicu eripära ongi, et kruve kasutatakse vaid pro�ili kinnitamisel roovitise külge ning kruvikinnitused on varjatud püst-valtsliitega.

ToodetudRuukkis

Katus on maja iga, seega arukat otsustamist hoone olulise osa materjali valikul!

Katusemoodul (1,19 x 0,73 m, kasulik pind 0,75 m2, kaal 3,9 kg/tk) sobib inimesele, kellele meeldib ehitada kodu oma kätega. Moodulkatuse saab lihtsalt osta lähimast ehitusmaterjalide kauplusest. Täispikkuses Finnera Plus pro�ili saab tellida Ruukki partneritelt koos katuse mõõdistamise ja professionaalse paigaldamisega. Finnera on tekstuurse mati Purex™ pinnakattega, mille väga head omadused tagavad katuse lihtsa hoolduse ja pika eluea. Finnera sobib mis tahes kuju ja suurusega katuseprojekti teostamiseks ja on saadaval 5 värvitoonis. Finneral on 40 aastane tehniline ja 15 aastane esteetiline garantii.

Pro�il on suurepärase Pural® matt pinnakattega, mis on spetsiaalselt väljatöötatud katusetoodete jaoks ja 9 värvitoonis. Adamantel on 50 aastane tehniline ja 20 aastane esteetiline garantii.

Lõpptulemuseks on pretensioonitu ja lakooniline katuse- kate. Classic sobib väga erineva arhi- tektuuriga hoonetele ja ka väiksema kaldega katustele. Pro�il on saadaval Pural matt pinnakattega ja 9 värvitoonis. Classic pro�ilil on 50 aastane tehniline ja 20 aastane esteetiline garantii.

Räästavalts on katusepro�ili tagasivaltsitud või pro�ilikujuliselt lõigatud räästapoolne serv, mis garanteerib tavapärasest parema niiskuse- ja korrosioonikindluse.

Ventilatsiooni puudu-mise või halva ventilat-siooni korral hakkavad kõik korteri viimistlus-materjalid mängima.

Temperatuur kõigub, praod tekivad

ARU GRUPP

NORDIC

· AKNAD· UKSED· TREPID·

2013 uus tootesari!

aastast 1993 !

Tule vaata ehitusmessil

“Eesti ehitab 2013”

oluliselt soojapidavamad aknad ja uksed

w w w . a r u g r u p p . e e

2

x

628€

339€

22min22min

Kiirlaadija

KergemVäiksem

Harjadeta hooldusvaba mootor

48% pikem tööaeg

Võimsam Kiirem

Combokit DK1445Komplektis akutrell BDF440 ja harjadeta mootoriga akulöökkruvikeeraja BTD133Akulöökkruvikeerajal maksimaalne pöördemoment 160 Nm. Akutrelli maksimaalne pöördemoment Kõva/pehme: 41/25 Nm. Komplektis on lisaks tööriistadele kiirlaadija ja 2 tk 3.0Ah akut.

Laadimisaeg 22 minutit!!!

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mass AS - Kalda 7d, Mastermann - Suur-Sõjamäe 50A , Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44, Terätoimituse Eesti OÜ - Kalmistu tee 26J Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13, Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla-Tehnika 30, Uuemõisa Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees -Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Laagri: BTIsolatsioon OÜ - Vae 6 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2

Kampaania hind kehtib kuni 30.04.2013. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu.

signe Kalberg

Kaarel on keskküttega puitkar-kassmajas elanud kuus aastat. Maja on seest kaetud kipsplaadiga, sama materjaliga on kaetud ka ruu-mide laed. „Paar aastat pärast majja sissekolimist tekkisid aga just maja otstes asuvate välisseinte ja lae va-hele inetud praod. Olen neid püüd-nud juba kolm–neli korda pahtli ja kipsiga parandada, kuid lootusetu – tekivad uuesti paari kuuga,” kir-jeldab Kaarel olukorda. Siseseinte ja lae vahel selliseid pragusid pole.

Mees kahtlustab, et pragude tekke põhjuseks võib olla majas lõpuni väljaehitamata ventilat-sioon. Ventilatsiooni puudumisele osutab ka OÜ Vennad Ehitus te-gevdirektor Agu Mutli, kes ütleb, et ventilatsiooni puudumise või halva ventilatsiooni korral hak-kavad kõik korteri viimistlusma-terjalid mängima. Kui niiskust on rohkem, materjalid paisuvad. Kui niiskust on vähem ja õhk kuivem, siis kõik kahaneb. Sellest ka pra-gude probleem. „Küllap on tegu buumiaegse korterelamuga ja uute tehnoloogiatega. Ühtlasi pole kõik muu lõpuni lahendatud nagu näiteks ventilatsioonisüsteem.”

KOrTer nagu TrOOPiKaMutli sõnul käis ta hiljuti Tartus

Salu teel asuvas ja buumi ajal ehitatud korteris. Seal oli kliima nagu Tai kuurordis. Probleemiks oli, et elanik soovis aknaid va-hetada. Korteriomanik arvas, et aknad on halvasti tehtud ja alu-mised nurgad peavad halvasti sooja. „Aknaklaasidelt jooksis kondensvesi aknalaudadele, sellest tekkisid alumise akna-liistu ja -laua ning põranda niis-kuskahjustused. Asja lähemalt uurides selgus, et maja seintes-se puuriti mõni aasta tagasi ka õhuvõtuavad. Inimesed väitsid, et neist polnud mingit kasu ja toppisid need kaltsuga kinni,” kirjeldab Mutli nähtut. Et venti-latsioon oli Mutli silma jaoks ilm-selt väikeste väljatõmbe plafoo-nidega, pidi ta inimesele andma

Foto: Raivo Murde

12

DEKO salongKohila 2A

11314 TallinnE-R 10-18L 10-16

Tel 6 806 405

www.deko.ee www.laohind.ee

Sisusta stiilselt ! Kõik kaup kohal olemas.

Tutvumishinnad kuni -50%

paari asjatundliku ventilatsiooni-firma kontaktid. „Usun, et asjad lahenevad. Ehituses on inimesed väga spetsialiseerunud, seega poleks minult väga asjatundlikku nõu enam selles vallas tulnud. Põhjuseks oli uue majatüübi puhul korralik aurutõke, ühtlasi puudulik ventilatsioon.”

Inimesed unustavad, et kui tegu pole vabalthingava majaga, tuleb investeerida korralikku ven-tilatsiooni. Korterisauna puhul õhutage alati kogu oma korter pärast sauna kasutamist akende ja uste kaudu korralikult ära. Seda eriti juhul, kui ventilatsioon on puudulik või nõrk.

Kui Kaarlil on majas venti-latsiooni probleem lahendatud, tasuks uuesti viimistlusega tege-leda. „Võimalusel palgake profes-sionaalne maaler. Tema teab, mis pahtlit liitenurkades kasutada – see peaks olema kindlasti elast-ne. Näiteks Knaufi toodangust soovitan kasutada Uniflott Salet-

ti, seda müüakse ka 5 kg paken-dis,” ütleb Mutli ja lisab, et mõnin-gal puhul on mõistlik ka vuugi- või mõrateipe kasutada. Kui maitsele vastab näiteks penoplastist deko-ratiivliist, võib ka seda kasutada silikooniga liimituna. „Tavalise su-valise pahtliga pragude kinnipah-teldamine ei aita, ka materjalid on igaüks ise kasutusotstarbega.”

laePaneel liigubVälisseina ja lae vahel tekkinud pragudega on mures ka Madis. 27 aastat tagasi ehitatud paneel-majas pole juba 17 aastat olnud keskkütet, talvekuudel ja jaheda-ga kasutab pere elektrikütet. Kui vähegi võimalik, hoiab aga pere elektri pealt kokku. Öösiti on küte välja lülitatud paaris toas, mida pi-devalt ei kasutata.

„Just selles toas, kus on vahel-dumisi soe ja jahe (sest ööseks on seal elektriradiaator nulli keera-tud), olen märganud välisseina ja laepaneeli vahel pragu. Kavatsen

ette võtta remondi, aga ma ei tea, mida kasutada, et pragusid pärast remonti ei tekiks,” kurdab Madis.

Mutli sõnul on Madisel Kaarliga sama probleem. „Praod tekivad temperatuuride järskudest muu-tustest. Eri materjalid soojenevad eri aegadel. Küllap seinas olev pa-neel on soojemast ja poorsemast materjalist, laepaneel aga puhas betoon.” Seda on võimalik paran-dada nii, et kui paneel ei toetu seinale, tuleks paneelivuuk va-nast segust puhastada ja vuukida äärde samasugune vuuk, nagu lae keskel olevatel paneelidel. See-järel täita see elastsema (Knauf Uniflot Saleti) pahtliga, võimalusel jätta vuugina. „Et laepaneel liigub külma ja sooja mõjul nagu üle jõe olev sild, on oht mõra tekkimiseks alati. Võimalusel võiks samuti kastutada penoplastist dekora-tiivliistu liimituna ja värvituna koos laega. Valge laejoon tuleks tuua liistust vähemalt 2 cm alla-poole,” soovitab Mutli.

Pragude tekke põhjuseks võib olla majas lõpuni

väljaehitamata ventilatsioon.

Foto: Raivo Murde

13

Ifö Clean

Ifö Sign 6860

Signmööblikomplekt7358 - 0081

Vann BKFF koos jalgadega

SensemööblikomplektSMP 75C

Ifö Sign Art 6775

Sign Element 1100komplekt

Solid SVP NK 99

Fibo Lux 88 vaheseinasüsteem on Eesti turul pakutavatest kividest ja kergetest vaheseinalahendustest kõige innovaatilisem ning täiuslikum süsteemne ter-viklahendus – see sobib nii kuivade kui ka märgade ruumide kergvaheseinte ehitamiseks. Fibo Lux 88 vaheseinasüsteemi saab kasutada nii uusehitistes kui ka renoveeritavates hoonetes. Lõpuni läbimõeldud toodete komplekt muudab müüriladumise töö mugavaks ja kiireks ning kindlustab kvaliteetse lõpptule-muse. Plokid on mõõdutäpsed, ühtlase sileda pinnaga ning otstest punnide ja soontega. Selline plokkidevaheline tappliide teeb ladumise lihtsamaks ja kii-remaks võrreldes traditsioonilise müüriladumisega. Segu asemel kasutatakse kiviliimi illbruck PU 700, mille kulu on väike – vuugi paksus on ainult u 2 mm. Laotud seinad on tugevad ja piisava jäikusega ning seinu saab laduda korraga täies kõrguses lõpuni välja. Plokkide sile pind ja õhuke vuuk võimaldavad seinu viimistleda õhukese pahtlikihiga. Plokkides olevaid õõnsusi saab kasutada elekt-rijuhtmete ja veetorude kanalitena.

Fibo Lux 88 vaheseinasüsteemi kuuluvad tooted:• Fibo Lux 88 vaheseinaplokid (tavaplokid, ½-plokid), mis on juba alusele kokku komplekteeritud.• Fibo Lux 2500 profi il on spetsiaalse kujuga teraprofi il, mis järgib ploki mõõte. Terasprofi ili kasutamine lihtsustab oluliselt müüritööde tegemist ja seda saab kasutada:

- seina ladumise alustamisel ja lõpetamisel;- kergete vaheseinte omavaheliseks ja teiste seintega sidumiseks;- deformatsioonivuugi ja silluste tegemisel.

Profi il on 2500 mm pikk, 88 mm lai ja on valmistatud ploki soone mõõtu arves-tades. Profi ili kasutamine hõlbustab sirge seina ladumist, võimaldab müüritöid kiiremini teha ja annab laotavale seinale suurema jäikuse. Profi il sobitub täpselt ploki soonde ega jää seina pinnalt nähtavale. Profi iliga on komplektis müüriside-med (1 profi il ja 4 müürisidet).• Müürisidemed on profi ili ja vaheseina omavaheliseks sidumiseks – side paigaldatakse igasse teise horisontaalvuuki liimikihi sisse.• Müürinööri klamber on müürinööri kinnitamiseks. Klamber kinnitatakse profi ili külge spetsiaalse ühenduse abil, mille külge saab omakorda asetada müürinööri, lähtudes laotava plokirea ülemise serva kõrgusest.

Kiviliimi kasutamine ja plokkidevaheline tappühendus võimaldavad ehitada kuni 3,5 m kõrguseid vaheseinu. Kiviliim kantakse ainult plokkide horisontaal-pindadele, vertikaalvuugis liimsegu ei kasutata. Kui seina pikkus on üle 6 m, tuleb pragude vältimiseks ette näha deformatsiooni vuuk. Samuti tuleb defor-matsiooni vuuk teha märja ja kuiva ruumi ühenduskohale.

Avade sildamiseks on kaks lihtsat lahendust:- liimida kokku 3 Fibo Lux 88 plokki valmistades nii 1,5 m pikkuse silluse- kasutada Fibo Lux 2500 profi ili, mis asetada ava kohale, toestada ja jät-

kata plokkide ladumistTugipinna pikkus mõlemale poole peab olema minimaalselt 150 mm.Kui plokid on laotud ½ seotisega, moodustavad plokkides olevad avad vertikaal-se püstiku, kuhu on lihtne paigutada elektrijuhtmete ja veetorusid. Avad pistiku-pesadele puuritakse seina vastava suurusega toosipuuriga.

Plokkide sile pind ja õhuke vuuk võimaldavad seinu viimistleda õhukese paht-likihiga. Kuivades ruumides võib kasutada liimsideainel valmistatud pahtleid. Niiskete ja märgade ruumide pahteldamisel soovitame kasutada niiskuskindlaid tsementsideainel valmistatud pahtleid.

KokkuvõtteksLux 88 lahendusel on võrreldes teiste vaheseinalahendustega mitmeid eeliseid. Tegemist on kiviseinaga, kuid see on tõesti lihtsalt ja kiirelt ehitatav ega nõua töömehelt erilisi oskusi. Plokkides on õõnsused, mille kaudu saab kommuni-katsioonid (elektrijuhtmed, torud jne) väga lihtsa vaevaga paigaldada. Et plo-kid paigaldatakse liimiga, toimub seina ladumine kuiv-meetodil. Usume, et Lux 88 lahendus pakub huvi nii arhitektidele kui ka ehitajatele ja see muutub väga arvestatavaks alternatiiviks karkass-seintele.

Margus Tint, tootejuhtSaint-Gobain Ehitustooted AS, Weber äriüksus

Lisainfo www.weber.ee

Uudne vaheseinte lahendus –

kiire, terviklik ja lihtne

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabie-kiri: [email protected]

* 2013. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!