MAI 2019 Nr. 05 (214)

Maikuu on emadepäeva kuu!

Pühapäevaks, 12. maiks, emadepäevaks, oli an-sambel Naised köögis oma kümnepäevase kont-serdituuriga jöudnud Tallinnasse Salme Kultuurikes-kusse kevadturniiri viimasele kontserdile. Saalitäis ootuselevaid inimesi, enamikus naised, enamikus emad, olid tulnud saama oma päevastele elamustele lisaks õhtust muusikaelamust. See kontsert oli mit-meski mõttes eriline. Esiteks laulsid emadepäeval emadele emad, omalaadne on ansambli sünnilugu, omanäoline tema repertuaar – tõeline omalooming, suures osas kollektiivne, ise tehtud ja ise esitatud. „Head emadepäeva! Roose ja nelke, nartsisse ja meelespäid!“ soovisid Naised köögis oma Facebooki veergudel. Kontsert ise kujutas endast ansambli uue heliplaadi “Uhke ja vaba“ esitlust, enne Tallinnasse jõudmist oli see hulgaliselt kuulajaid kokku meelita-nud Antslas, Jõgeval, Haapsalus, Haljalas, Viimsis, Jõhvis, Treimanis, Märjamaal ja Tartus.

Kes on need neli võluvat naist, kes nakatava hea tujuga igas laulus peituva huumoriga põimitud sot-siaalse sõnumi oma isikupärases vormis kuulajateni toovad? Alustagem ansambli kolme blondiini kõrval ainukese brüneti Kairi Leivoga, regilaulikuga, kes pik-ka aega oli Eesti Pärimusmuusika Keskuse August Pulsti õpistu juht, hiljaaegu aga võttis kätte ja otsus-tas edaspidi tegelda vabakutselisena. Ta on laulnud toredate nimedega ansamblites, nagu Siidisõsarõ ja Õiõ Seto ning Laudaukse kääksutaja, ja nüüd siis juba oma 6 aastat ka Naised köögis kollektiivis. Tema elu on täitnud pidevad kontserdireisid ja pärimus-muusika õpetamine, kusagil vahepeal on ta jõudnud aga olla diplomaat Moskvas. Paistab, et kahe lapse kõrval on tema ellu ikka kuulunud ka üks kass, vähe-masti nähakse tema koduõues alati üht hästi toide-tud hiirepüüdjat ja Moskvas diplomaadina töötades sai ta kuulsaks sellega, et tõstis jalule kogu miilitsa-jaoskonna oma kaduma läinud „diplomaatilise kassi“ otsinguteks. Teiseks muidugi Eestimaa üks armas-tatumaid noori luuletajaid Kristiina Ehin, kelle head sulge on tunda kogu ansambli laulurepertuaari taga. Naistele köögis tõi suure pauguga üle-Eestilise kuul-suse tema räpplaul „Aasta ema“, vaimukas, terav, irooniline, üheltpoolt kuri ja teiseltpoolt helge laul, mida Kristiina koos oma ansamblikaaslastega Ring-vaates räppis ja mis kõikide emade, olgu nad tanu all või mitte, siirastele ematunnetele imetlust jagas. Kristiina on sündinud poeet, ta ütleb end olevat kir-jutanud bussipiletitele, tapeedile, peitnud oma luulet põrandalaudade alla, seni on tal ilmunud 7 luulekogu ja 5 proosaraamatut, teda on tõlgitud rohkem kui 20 keelde ja tema viimane luulekogu „Aga armastusel on metsalinnu süda“ kuulub meie kolme nõutavaima kirjandusteose hulka. Romantiline luuletajahing viis teda kunagi Mohni saarele saarevahi ametit pidama. Praegu elab Kristiina Tartus ja kasvatab poega ning tütart. Paistab, et Naised köögis on suured loomaar-mastajad, Kristiina ilmselt pole kassi-inimene, tema

lemmikuks näib olevat koer, kes teda mõnikord isegi kontserdireisil saadab.

Üks kolmest põhjamaisest blondiinist on magistri-kraadiga rahvamuusik Katrin Laidre, kelle elu ja töö on samuti seotud Pärimusmuusika Keskusega ja kel-le käes näeme vaheldumas kõige rohkem erinevaid pille, alates karmoškast, kandlest, kitarrist ja lõpeta-des kontravanniga. Kristiina kõrval näeme tema nime tihti sõnade autorina esile tõstetud. Pärimuskultuuri austajana elab Katrin Viljandi vanalinnas sajandiva-nuses majas, tema kodu on külalislahke, laulu- ja suhtluslembene, see on sõpruskonna põhiline ko-gunemiskoht. Viljandi pärimusmuusika festivalid on Katrini pidupäevad. Katrini peres kasvab 3 last.

Kolmas blondiin on Rootsi-Eesti juurtega muusik, viiuldaja Sofia Joons, kelle elulukku võiks märkida ka betooniinseneri ja sotsioloogi eriala. See kõneleb mitmekülgsest andekusest, ent ka sellest, et süda on kiskunud ikka muusiku ja viiuldaja kutse poole. Tema hobiks on vanad majad, nende arhitektuur ja eriline võlu, seepärast ei saa tema kodu kunagi ole-ma uues, nn euroremondiga majas. Sofia vanavane-mad põgenesid Eestist Rootsi 1944. aastal, Sofia on eestlasest isa ja rootslasest ema laps. Eestisse tuli ta 1994. aastal – puhtast uudishimust ja mõneks kuuks. Ent kuudest said aastad ja täna võib öelda, et Sofia jagab oma kodu Eesti, Rootsi ja Soome vahel. Eestis on ta andnud välja 3 plaati rannarootsi koraalide ja rahvalauludega, on muidugi olnud tegev Pärimus-muusika Keskuses ja kõige muu kõrval laulnud mit-me maa muusikakollektiivides. Tema emotsionaalne viiulimäng annab Naistele köögis juurde ilusat kõla ja sära. Ja muidugi on ka Sofial 2 last.

Need neli andekat ja säravat naist said kokku Viljandis ja tõepoolest köögis – pereemadena süüa tehes ja söögitegemist koos huvitavamaks muutes. Siin sai maailma asju arutatud, vahelduseks lauldes ja nii loomulikul viisil ka laulusõnu ja –viise looma hakates. Tänaseks on pliidi tagant välja astutud ja end kogu Eestis tuntuks lauldud. Proovid käivad aga endiselt koduses miljöös, kuhu kuuluvad nii lapsed kui ka kassid-koerad. 2013. aastal anti esimene kont-sert ja seda koguni Peterburis, 2014. aastal järgnes kontsert Tartus Prima Vesta kirjandusfestivalil. Täna võime aga rääkida mitmetest pikkadest ja edukatest kontserditurneedest üle Eestimaa. Mis teeb Naised köögis rahva hulgas populaarseks? Üheltpoolt kind-lasti nende loomulik ja vaba esinemismaneer, kordu-matu nö oma nägu, teiselt poolt aga kindlasti sõnum, mille nad kuulajateni viivad. Nende tekstides on ikka mingi päevakajaline probleem, mingi rosin, antuna edasi kas huumorisoustis, irooniaga või,vastavalt teemale, tõsimeelselt. Nii on nad kõmulise „Aasta naise“ kõrval loonud sünnipäevalaulu Eestile, pühen-danud laulu märtsi- ja juuniküüditamisele, ent nende kõrval loonud lorilaululise teksti Klaarast ja Veerast, kes proovivad luua ideaalset meest, või kirjutanud

Emadelt emadele

romantilise, emotsioonidest tulvil tango. Jpm. Nad ei pürgi kõrgele kõrgkunsti lavale, vaid jäävad iseen-daks – koduseks, inimeste- ja kodukeskseks, loomu-likuks, üksteise seltskonda ja koos loodud laule sil-manähtavalt nautides. Ja sellega nad meid võluvad.

Ene VEIPER

Sotsiaalminister TANEL KIIKTanel Kiik on

Eesti Vabariigi sot-siaalminister alates 29. aprillist 2019. Ta kuulub Eesti Keskerakonda.

Tanel Kiik sündis 23. jaanuaril 1989 Tallinnas, ta on abi-elus ning ühe lapse isa. Tanel Kiik on Eesti Karskusliidu liige aastast 2007.

Töö- ja teenistuskäikAastatel 2016 – 2019 oli Tanel Kiik Riigikantse-

leis peaministri büroo juhataja, aastatel 2012 – 2016 Riigikogu aseesimehe nõunik, aastatel 2010 – 2012 RE/MAX Professionals kinnisvara müügipartner ja aastatel 2007 – 2009 Eesti Keskerakonna infospet-sialist.

HaridusTanel Kliik lõpetas 2016. aastal Tartu Ülikooli Pär-

nu kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise eriala (cum laude). 2016. aastal alustatud magistriõpe Tartu Üli-kooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis on lõpetamata. Valdab eesti, inglise ja saksa keelt.

PRESSITEADEDementsusega inimestele kohandatakse 806

hooldekodukohtaSotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas käsk-

kirja, millega toetatakse 806 hooldekodukoha kohan-damist dementsusega inimestele. Riik rahastab 682 senise hooldekodukoha kohandamist ja 124 uue tee-nusekoha loomist kokku 1 485 000 euro eest.

Toetuse andmise eesmärk on parandada üldhool-dusteenusel olevate dementsusega inimeste turvali-sust, suurendada üldhooldusteenuse pakkujate või-mekust osutada dementsusega inimestele teenust ning soodustada dementsusega inimestele mõeldud spetsiaalsete abivahendite kasutamist. Toetatak-se kohanduste tegemisest tingitud kulusid, näiteks ehitus-, sise- või maastikuarhitektuurialased tööd. Lisaks ka dementsusega inimeste erivajadusest tu-leneva statsionaarse mööbli, seadmete ja inventari soetamist või paigaldamist. Muu hulgas võimaldatak-se hoolekandeasutustele soetada ka tänapäevaseid abitehnoloogiaid. Toetuse maksimaalne osakaal pro-jekti kogumaksumusest on 85%.

Märtsis lõppes taotlusvoor dementsusesõbralike teenuskohtade kohandamiseks. Taotlusi esitati nel-jateistkümnest maakonnast, kokku 38 taotlust, neist rahastatakse 26. Kohtade kohandamiseks ja uute loomiseks taotleti kokku 2,2 miljonit eurot.

Muu hulgas on sel aastal kavas luua riigi rahastu-sel uus innovaatiline eakate kodu dementsusega ini-mestele. Rajatava hooldekodu eesmärk on lisaks tä-napäevase kvaliteetse hooldusteenuse pakkumisele olla nii õppe- ja praktikabaas kui ka koht, kus testitak-

se tõenduspõhiseid innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi, mida Eestis varem rakendatud ei ole.

Tervise Arengu Instituut jätkab dementsuseteemalist pilootkoolitust hoolekandeasutuste sisekoolitajatele.

Sotsiaaltranspordi katseprojektMinisteerium saatis välja kirja, milles kutsub ühis-

transpordi korraldajaid üles osalema käimasolevas sotsiaaltranspordi pilootprojektis. Eesmärk on luua üleriigiline lahendus, kus sotsiaaltransport on loomu-lik osa ühistranspordist. Katseprojekti on praegu kaa-satud kaks ühistranspordikeskust – Pärnumaa, Kagu ning lisaks ka Saaremaa vallavalitsus. Ministeerium soovib projekti kaasata veel ühe partneri.

„Soovime leida parimad lahendused sotsiaal-transporditeenuse pakkumiseks. Kuna teenuse kor-raldus kujundatakse igas piirkonnas eraldi, on ka kogemused, praktikad ja tulemused erinevad,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Järgmise kahe aasta jooksul katsetatakse võimalikke mudeleid, kui-das korraldada Eestis sotsiaaltransporti. Selleks on projekti kaasatud ühistranspordi korraldajad, kelle abil katsetada erinevaid mudeleid. Sobivaima mude-li valib ja kujundab iga piirkond ise. Kuna tegemist on sotsiaalteenusega, siis on endiselt omavalitsuse (sotsiaaltöötaja) ülesanne inimese vajaduste hinda-mine ja vajadusest tulenevalt teenusele suunamine. See tähendab, et kohalik omavalitsus teavitab trans-pordi korraldajat inimestest, kellel on teenusele vaja-dus ja õigus. Pilootprojekti järel koondatakse kõik tu-lemused, analüüsitakse neid ja tehakse nende põhjal ettepanekud, milline võiks olla Eestis toimiv ja kõigile sobiv transporditeenuse korraldus.

Katseprojektis osalevate partnerite kulud kaetakse 85% ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Sotsiaalministeeriumis

ELUKAAR2 Mai 2019 Nr. 05 (214)

VPK väljasõiduistung Pärnus

Vanemaealiste poliitika komisjon korraldab ok-toobrikuus seminari, mille teemaks valiti „Kuidas elab Eestimaa vanemaealine inimene?“. Saamaks otse-sõnalist informatsiooni, kuidas siis eakad inimesed Eestimaa erinevates paikades elavad, on komisjon otsustanud korraldada väljasõiduistungeid erineva-tesse keskustesse, et tutvuda kohapeal hea ja hal-vaga eakate elu-olus, selle kõrval aga tutvustada kokkutulnuile Vanemaealiste poliitika komisjoni tööd ja saada selgust, kuidas komisjon saab probleemide lahendamisele kaasa aidata. 7. mail sai teoks esi-mene väljasõit, sedakorda Pärnusse. Enne kohalike eakate esindajatega kohtumist arutasid komisjoni liikmed omavahel lähema aja tööplaani. Kõne all oli kolm suurt teemat, esiteks sotsiaalministri tänuvas-tuvõtt aktiivsetele eakatele, mis traditsiooniliselt saab teoks augustikuus. Arutluse tulemusel jõuti kokku-leppele, et seekord saavad tänuvastuvõtule tulekuks kutse sotsiaaltöö vallas kaasalööjad, konkreetsemalt kogukonna kaasajad. Teise teemana oli arutluse all järgmine väljasõiduistung, mis saab teoks septemb-rikuus ja viib komisjoni liikmed Tapale mittetulundus-ühingusse Virumaa Tugiteenused. Ja kolmandaks juba mainitud seminar oktoobrikuus, mille teema „Kuidas elab Eestimaa vanemaealine inimene?“ või-maldab käsitleda probleeme erinevatest aspektidest lähtudes.

Kohtumine Pärnu eakate esindajatega algas Vane-maealiste poliitika komisjoni esinaise Heili Burmeistri sõnavõtuga, kes tutvustas kokkutulnuile komisjoni ülesandeid ja ettevõtmisi, seejärel kuulati mitut et-tekannet Pärnu erinevate eakate organisatsioonide esindajatelt, kes andsid põhjaliku ülevaate Pärnu eakatele suunatud hoolekandest ja ka vanemaea-liste huvitegevusest. Algatuseks tutvustas Pärnu Linnavalitsuse eakate hoolekande peaspetsialist Iris Ruut eakatele osutatavaid teenuseid Pärnu linnas. Iris Ruut on sotsiaaltöötajana töötanud oma 20 aas-tat, viimased 5 aastat on ta tegelenud eakatega. Ta ütleb Pärnu olevat korraga parajalt suure ja parajalt väikese, et vajalik info saaks liikuda õigel ajal õiges-se kohta. Eeskuju vääriva faktina märgib ta tihedat koostööd Pärnu kiirabi ja politseiga – harvad pole juhtumid, et just neilt tuleb sotsiaalosakonda teade kiiret abi vajava eaka inimese kohta. Ja muidugi mängivad info levikus tähtsat osa ka isiklikud kontak-tid. Head infovahetust peab Iris Ruut väga tähtsaks ja selle toimimise üle tunneb ta põhjendatult uhkust.

Kõik teenused, mida kohalik omavalitsus pakku-ma peab, on Iris Ruudu sõnutsi Pärnus olemas – ja natuke rohkemgi veel. Kuigi tugiisiku teenus on es-majoones mõeldud psüühikahäiretega inimestele, osutatakse seda vajaduse korral (ja üsna tihti) ka eakatele. Vajavad ju ka nemad tihtipeale enda kõrva-le nõustajat, kes näiteks aitaks ametiasutustes vaja-likke asju ajada jms. Tugiisiku teenus leiab laialdast

kasutamist. Teine väga vajalik teenus on sügava ja raske puu-

dega isikute kodune hooldus, ikka selleks, et inimene saaks võimalikult kaua elada oma kodus. Kui kodu-ses keskkonnas enam hakkama ei saada, tuleb kor-raldada koduväline üldhooldus ja seda peab Iris Ruut oma töös üheks raskemaks probleemiks. Nimelt on Pärnu linnal vaid üks hooldekodu – Tammiste -, mille järele on väga suur nõudlus. Hetkel on seal koha oo-tel 60 taotlust, kuu jooksul aga vabaneb keskmiselt ainult 1-2 kohta. Praegu otsitakse võimalusi Tammis-te hooldekodu laiendamiseks, seni aga tuleb otsida teenuskohti mujalt maakonnas.

Uutest arengutest kõneldes rääkis Ines Ruut tugi-gruppide organiseerimisest dementsusega inimeste lähedastele, kes ühelt poolt vajavad teadmisi, kuidas oma dementse lähedasega toime tulla, teiselt poolt aga toetavat õlatunnet. Euroopa Liidu rahastuse abil on võimalik organiseerida dementsusega inimeste päevahoidu, praegu otsitakse selleks ruume. Tihti-peale vajatakse kodudes vaid tunnipõhist järelevalvet või abi, et pereliikmel oleks võimalik kas tööle minna või muid vajalikke käike teha. Selleks on võetud appi 10 hooldustöötajat.

Aastaid on räägitud sotsiaaltöö ja tervishoiu nõr-gast või lausa olematust koostööst, paistab, et Pär-nus on siin suur samm edasi astutud. Koostööst kiirabiga oli eespool juba juttu, tihe kontakt on loo-dud Pärnu haigla sotsiaaltöötajatega, väga tihe on infovahetus õendushoolduskeskusega, õendushool-duses jälgitakse sinna saadetud inimeste tervislikku seisundit, otsustamaks, kui palju ta vajab meditsiini-list sekkumist ja kui palju üldhooldust.

Tööjaotuse korras on koduteenused ja sotsiaal-transport antud Pärnu Sotsiaalkeskuse ülesandeks, neist ja paljust muust saame teada Sotsiaalkeskuse juhataja Heli Kallasmaa sõnavõtust. Sotsiaalkeskus loodi Pärnu Eakate Avahoolduskeskuse ja Erivajadu-sega Inimeste Rehabilitatsioonikeskuse ühinemisel möödunud aasta 1. jaanuaril. Sotsiaalkeskus haldab nelja hoonet aadressidel Metsa tn 10, Riia mnt 70, Suur-Posti 18 ning Paikuse päevakeskus Paikusel. Pärnu Sotsiaalkeskus osutab hoolekandeteenuseid põhiliselt täiskasvanud inimestele Pärnu kesklinnas, Paikuse alevikus ja Audrus. Sotsiaalkeskuse kaks põhilist sihtrühma on koduteenusel olevad inimesed ja nende lähedased ning kõik sotsiaaltransporti va-javad inimesed. Koduteenuse eesmärk on teatavasti aidata inimesel elada võimalikult kaua omas kodus, abistades kas teda ennast või tema pereliikmeid- omastehooldajaid. Koduteenuse osutamiseks on Sotsiaalkeskusel kokku 34 hooldustöötajat, abi saa-vad kuni 230 inimest. Sotsiaaltransporti kasutavad kõige enam vanemaealised, osavaldades sõidutavad inimesi sotsiaaltöötajad elektriautodega, kesklinnas teeb seda Sotsiaalkeskus. Selleks on kaks erivarus-tusega bussi, tööl on kolm bussijuhti ja sõidukit saab tellida iga päev, kusjuures sõidugraafikud on hommi-kust õhtuni täis. 1. jaanuarist läheb see teenus Sot-siaalkeskuselt üle Pärnu Ühistranspordikeskusele.

Suur-Posti tänaval asuvas hoones on töökeskus erinevate puuetega inimestele käelise tegevuse vil-jelemiseks, kahe tegevusjuhendaja juhendamisel tehakse seal palju toredaid asju, puidutööd, keraami-kat jpm. Paikuse päevakeskus tuli Sotsiaalkeskuse osaks 1. jaanuaril 2019. aastal, see on iseseisvalt toimetav üksus, kus päevakeskuse kõrval on ka mu-nitsipaaleluruumid.

Niisiis võivad Pärnu eakad kõikvõimalike sotsiaal-teenuste saamiseks pöörduda Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna ja Pärnu Sotsiaalkeskuse poo-le, huvitegevuseks, suhtlemiseks, tervisespordiks ja meelelahutuseks pakuvad aga võimalusi Pärnu Pensionäride Liit, Eakate ühing Elulust ja seenioride spordiklubi Pärnu Tervisesport.

Eakate ühing Elulust, mida viimased 8 aastat on juhtinud Marika Raiend, tähistas möödunud aastal oma 20ndat sünnipäeva. Umbes 200 liiget ühenda-va Elulusti kuues huviringis käib vilgas tegevus, ak-tiivselt tegutsevad nii laulukoor, seeniortantsurühm, käsitööring, vanaisade klubi, võimlejad kui ka sõna-kunstihuvilised. Laulukoor ja seeniortantsijad käivad mitmel pool kontserte andmas, ka väljaspool oma maakonna piire. Nii näiteks on laulukoor käinud Tal-linnas Vabaõhumuuseumis Memme-Taadi päevadel esinemas juba 14 aastat järjest. Mõistagi käib ka igas ringis oma ringisisene tegevus – tähistatakse sünni-päevi, erinevaid tähtpäevi jms. Majanduslikult toetab ühingut linnavalitsus, väike lisa tuleb liikmemaksu-delt. 2011. aastast alates tegutseb Elulust Sotsiaal-keskuse hoones Metsa tänaval, Elulusti praeguste elutingimuste kohta lausub Marika Raiend vaid kii-

dusõnu, neid avaraid ruume saavad nad kasutada tasuta.

Seenioride klubi Pärnu Tervisesport tegevust tutvustas klubi looja ja juhataja Silvia Neeme, kes märkis, et Pärnu paljude spordiklubide seas on see ainuke vanemaealistele mõeldud spordiklubi. Ju on see niisama harukordne ka kogu vabariigis. Tegevus algas tervisevõimlemisega, mida tulid juhendama endised tegevsportlased Vilma ja Albert Andersonid, kes töötavad treenerina tänaseni. Albert Andersoni sõnutsi on nende klubis olnud pearõhk tervisel, mitte spordil, edendatakse terviseteadlikku eluviisi, antak-se teadmisi, kuidas tervise eest hoolitseda, ennast nimetab ta tervise treeneriks, kes rõhutab, et tervi-se aluseks on liikumine ja hingamine. Silvia Neeme räägib Andersonidest kui elukestva õppe esindaja-test, kes end pidevalt täienevate teadmistega kursis hoiavad.

Pidevalt on arenenud ka klubi. Peagi leiti, et ainult kehalisest koormusest on vähe, vaja on ka hingeha-ridust, ja nii kutsuti 2002. – 2003. aastal ellu tänase-ni aktiivselt tegutsevad lauluring ja kantritantsuring. Kuni 2007. aastani harrastati aktiivselt tervisekäi-mist, osaleti ka vabariiklikes „Käime koos“ üritustes ja võib öelda, et Eesti on sõna otseses mõttes läbi käidud. Väga suur üritus on aastajooks, mida sel aastal tehakse juba 35ndat korda ja milles eakad spordisõbrad on varmad osalema. See on 16 etapist koosnev jooksusari, mõeldud kogu perele. Jooksus osalevad nii linna kui ka maakonna esindajad, suvis-test jooksudest võtavad osa aga jooksjad kogu Ees-tist ning ka välisriikidest- Soomest, Islandilt, Rootsist ja mujalt. Jooksma minnakse 4 kuu (mai, juuni, juuli, august) jooksul igal teisipäeval, start antakse Pärnus erinevates kohtades. (Niidupargis, Pärnu rannas, Raekülas), osaletakse perekonniti ja osavõtjate va-nuseskaala on 1 aastast 72 aastani.

Liikumine ja loodus annavad koos ilusa kombinat-siooni ja kui seda kogetakse varases nooruses, siis jääb see vajaduseks ka kõrges vanuses. Seenioride terviseklubis on liikmeid 86, nende hulgas aktiivseid 50 -60. Pole kahtlust, et klubi teeb eakate inimeste tervise hoidjana tänuväärset tööd, seetõttu oli kahju kuulda, et liikmete juurdekasv on viimastel aastatel väikeseks jäänud. Ju tuleb alustada õige noorelt, et vanaema-vanaisa eas tuntaks vaja-dust eakate terviseklubis osaleda ja aastajooksu kaasa teha.

Pärnu Pensionäride Liidu esi-naine Maire Miglai liikmete juur-dekasvu pärast muret tundma ei pea, praegu kuulub kollektiivi 800 inimese ümber ja noori pensionäre tuleb ikka juurde, ringidesse küll vähem, ekskursioonides osalema seda rohkem. Maire Miglai on häs-ti funktsioneerivat Pärnu Pensio-näride Liitu juhtinud pikki aastaid. Tänavu aprillikuus taandas ta end sellelt ametikohalt, et tulevikus sa-mas juristina jätkata. Ta räägib, et Pensionäride Liidul on üle 20 erisu-guse koosluse – 7 isetegevusringi, kes käivad koos 1 kord nädalas, need on naiskoor, ansamblid Kad-ri ja Maarjahein, mõnusa muusika instrumentaalorkester, käsitööring, luule- ja huumorigrupp, osavus- ja lauamängude klubi. Mitmedki neist, eriti Kadri ja Maarjahein, on saanud maakonna ülevaatustel auhinnali-si kohti, osavus- ja lauamängude klubi, kus osaleb ligi 100 inimest, aga tõsteti esile eakate festivali konkursil „Aastad täis sära ja vää-rikust“ kui uus ja huvitav suhtlus-vorm. Omanäoliste ringide loetelu võiks veel pikalt jätkata, nii näiteks käivad 1 kord kuus koos jututuba, lauluklubi, endiste töökollektiivide pensionärid, 1-3 korda nädalas käib koos 4 võimlemisringi jmt. Palju on spontaanseid üritusi, 3-4 korda aas-tas antakse linnarahvale kontserte, korraldatakse käsitöönäitusi, jaani-päevaks tahetakse teha kooginäi-tuse, osavus- ja lauamängude klubi korraldab kabe-, male-, koroona- ja lauatennisevõistlusi jpm. Kõigele lisaks viljeldakse sõprussuhteid Haapsalu, Tartu, Tallinna ja ka Soome Vaasa linna pensionäridega, kes igal aastal Pärnus külas käivad.

Kui pensionäride koondiste põhiülesandeks pida-da eakate inimeste väljatoomist koduseinte vahelt, siis on Pärnu Pensionäride Liit oma ülesannet väga hästi täitnud. Kõik pensionäride organisatsioonide esindajate sõnavõtud sisaldasid kokkuvõttes palju positiivset informatsiooni, mida siit kaasa võtta ja teistele eeskujuks seada. Rahulolematust ja kurja kriitikat kuulda ei saanud. Üldiselt ollakse rahul hea-de töötingimustega Pärnu Sotsiaalkeskuse Metsa tänava majas, ka Vanemaealiste poliitika komisjoni liikmed viisid majas tutvumisringil käimiselt kaasa igati positiivse üldmulje. Esitatud üksikud kriitilised märkused väärivad aga kindlasti arutamist ja ootavad lahendamist. Nii näiteks avaldas Maire Miglai kind-lasti paljude Pärnu pensionäride seisukoha, et nimi Pärnu Sotsiaalkeskus viib mõtted vaid sotsiaalhoo-lekandele, pensionäride aktiivne tegevus siin majas jääb aga nimes kajastamata. Kindlasti oleks Eakate Keskus asjakohasem nimi. Maire Miglai näeb siin majas iga päev elujõulisi, positiivselt meelestatud pensionäre, kes kujutavad endast suurt tööjõu re-servi. Aastaid on räägitud pensionäridele jõukohaste, kas või poolekohaliste töökohtade loomisest, nüüd, mil igal pool kõneldakse tööjõu puudusest, oleks õige aeg seda teha. Maire Miglai võttis kriitika alla ka koduteenuste hinnad Pärnus – üksikud pensionärid peavad näiteks ühekordse poeskäigu eest maksma 2 eurot, need, kellel olemas järeltulijad, aga 6 eurot. Selline suur omaosaluse vahe pole põhjendatud. Kas nii seda kui ka mitmeid teisi probleeme ei tuleks arutada pensionäridega koos, mitte aga teha otsu-seid omapäi, arvas Maire Miglai, ja kutsus pensio-näre loobuma mentaliteedist, et oh mis nüüd meie! ja oma seisukohad ning arvamused välja ütlema. Avaldati arvamust, et ka Pärnu linnavalitsuse juures peaks tegutsema pensionäride nõukogu, kes pensio-näride hääle kõlama paneks. Ka avaldati soovi, et Pärnu pensionäride organisatsioonid oleksid esinda-tud Vanemaealiste poliitika komisjonis.

Ene VEIPER

VPK esinaine Heili Burmeister (vasemal) ning Sot-siaalministeeriumi esindaja komisjonis Ketri Kupper koosolekut ette valmistamas.

Heli Kallasmaa ja Iris Ruut muljeid jagamas.

Kohvipaus.

Osavus- ja lauamängude klubis käib malemäng.

ELUKAAR 3Mai 2019 Nr. 05 (214)

Pilguheit Heateo Sihtasutuse tegevusele

Heateo Sihtasutus loodi aastal 2003 eesmärgiga muuta heategevuslik mõttelaad ja käitumine Eesti ühiskonnas loomulikuks ning harjumuspäraseks. Heateo Sihtasutuse üks asutajaid Hannes Tamjärv kirjutas 2003. aastal üleskutse, ajendamaks inimesi mõtlema, mil moel saaks igaüks meist ühiskonda ta-gasi panustada, olgu see siis rahaliselt või oma aega ja teadmisi annetades. „Tegelikult piisab ainuüksi heast mõttest, ja maailm on saanud teistsuguseks. Esimene muutus on see, kui endale teadvustada, et ka minul on võimalus häid tegusid teha, aidata. Ent mõte on vaid algus. Mõttelaad peab väljenduma loo-mult heades tegudes.“ (Hannes Tamjärv, 2003) Sel-lest mõttest ajendatult lõid Artur Taevere ja Hannes Tamjärv 15 aastat tagasi Heateo Sihtasutuse.

Heateo Sihtasutuse näol on tegemist organisat-siooniga, mis ainsana Eestis aitab kasvada ühis-konnas olulist muutust loovatel algatustel, toetades organisatsioone nii rahaliselt kui teadmiste ja nõuga. 15 aasta jooksul on Heategu aidanud tärgata üle 20 algatusel, mis on võtnud oma südameasjaks Eestis mõne olulise probleemiga tegelemise. Mitmed nen-dest algatustest täna enam ei tegutse, kuid need on ometi omas ajas ühel või teisel moel olulised ja vaja-likud olnud. Täna edukalt tegutsevatest algatustest on Heateo juurest tuule tiibadesse saanud näiteks Uuskasutuskeskus, kuhu saavad inimesed oma seis-

ma jäänud asjad tuua ning mis on muuhulgas populaarne ka eakate seas, kes leiavad Uus-kasutuskeskusest endale või lastelastele toredaid leide. Noored Kooli toob aga haridusvaldkonda uusi õpetajaid, kes on va-rasemalt tegutsenud mõ-nes muus valdkonnas, kuid tahaksid panustada haridusse ning õpetaja-ametis kätt proovida.

Viimaste aastate jook-sul on Heateo üheks

fookusteemaks saanud mõju ja selle mõõtmine.

On oluline, et organisatsioon, mis tegeleb mõne tera-va ühiskondliku probleemi lahendamisega, teaks ka päriselt, et tegevusel on positiivne mõju, ning kuidas see ühe või teise sihtgrupi elu muudab. Eestis ei ole täna palju algatusi, mis oma mõju mõõdaksid, kuid tegutseme selle nimel, et aina enam mõistetaks oma vastutust sihtgrupi ees ning ei tegutsetaks, lähtudes hüpoteesidest ja eeldustest. Mõju mõõtmise olulisu-sest ajendatult lõime 2018. aastal Eesti esimese stra-teegilise filantroopiafondi – Heateo Mõjufondi. Fondi on panustanud mitmed Eesti ettevõtjad ja ettevõtted eesmärgiga toetada neid algatusi, mis lahendavad ühiskonna teravaid probleeme ning on valmis oma mõju mõõtma. Fondi maht on kolmeks aastaks 500 000 € ning selle aja jooksul toetame 4 – 6 algatust rahaliselt ning ka meeskonna ja ekspertide teadmisi ja aega, et organisatsioonid jõuaksid mõõdetavate eesmärkideni ning looksid veelgi suuremaid muutusi. Tänaseks on Heateo Mõjufondist toetust saanud neli algatust: Kiusamisvaba Kool, SPIN-programm, Käpp ja Käsi ja Asendusõpetajate programm. Kiusamisva-ba Kool põhineb Turu ülikoolis väljatöötatud kiusu-ennetusprogrammil, mis tegeleb sellega, et muuta koolid kiusuvabaks. SPIN-programm õpetab jalgpalli kaudu noortele eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi ning ennetab sellega noorte kuritegelikule teele sat-tumist. Algatus Käpp ja Käsi viib omavahel kokku

varjupaiga koerad ja kinnipeetavad, mille raames arendavad kinnipeetavad oma tööalaseid ja sotsiaal-seid oskusi, treenides professionaalse juhendaja suunamisel ja järelvalve all varjupaiga koeri. Viimane Heateo Mõjufondiga liitunud algatus on Asendusõpe-tajate programm, mille eesmärk on, et iga koolitund saaks kvaliteetselt asendatud ega ei jääks ära.

Öeldakse, et seal, kus on, tuleb juurde. Kui veel kaks aastat tagasi ei olnud Eestis ühtegi filantroopia-fondi, siis endalegi üllatuseks tulime eelmise aasta lõpus välja veel teisegi fondiga, mis keskendub hari-dusalgatuste toetamisele ning mille on ellu kutsunud uue põlvkonna ettevõtjad Martin Villig ja Taavet Hin-rikus koos Bolti (endine Taxify) ja Transferwise’iga. Haridusfondi maht on 1 miljon eurot ning fond on fookusesse võtnud neli teemat, mis on täna Eesti haridusmaastiku ühed suuremad valukohad. Ha-ridusfond annab tuule tiibadesse algatustele, mis lahendavad õpetajate järelkasvu puudust koolides, parandavad koolijuhtimise kvaliteeti, aitavad suunata rohkem noori oma haridusteed pärast põhikooli jät-kama ning toovad haridussüsteemi rohkem STEAM-ainete (loodus- ja täppisteaduste ained ning loovuse ja meeskonnatöö) oskusi.

Selleks et uuenduslikke ja nutikaid algatusi juur-de sünniks, veab Heategu koos Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga juba neljandat aastat NULA inkubaa-torit. NULA on mõeldud just nendele ideedele, mis on suunatud mõne olulise kitsaskoha lahendamisele Eesti ühiskonnas. Olgu valdkonnaks siis haridus, ter-vis, keskkond, eakate elukvaliteet, perede toimetulek või mõni muu terav probleem. Nelja hooaja jooksul on inkubaatorisse esitatud üle 300 idee ning täna-seks on inkubaatorist tuule tiibadesse saanud 20 algatust, teiste seas näiteks SeniorShip, mis aitab tööle 55+ vanuses inimesi, kes olnud mõnda aega tööta või otsivad uut meelepärast elukutset. Või Top-siring, mis pakub üritustele võimalust vahetada ühe-kordsed topsid korduvkasutatavate vastu. Eelmise aasta algatustest võib välja tuua Tugitakso, mis pa-kub toetavat taksoteenust, mida on mugav kasutada näiteks erivajadusega inimestel või eakatel, sest tak-sojuht oskab vastavalt inimese vajadusele abiks olla ka taksosse istumisel ning sihtkohta jõudmisel. Need on vaid mõned näited tublidest tegijatest, kes on saa-

nud NULAst indu ja teadmisi, kuidas oma algatusega edasi liikuda. Maikuus startisime inkubaatori neljan-da hooajaga ning võtsime vastu 10 algatust, millel on potentsiaal lahendada mõnda olulist probleemi Eesti ühiskonnas. Näiteks on sel aastal inkubaatoris kasvamas algatus Jututaja, mis soovib lahendada vanemaealiste üksilduse probleemi ning viia kokku eakad ja noored, sellega luuakse põlvkondade-ülene suhtlus ja antakse noortele võimalus teenida lisara-ha. Lisaks tegelevad mitmed algatused keskkonna teemadega ning haridusvaldkonnaga. Väljavalitud algatused saavad koos oma meeskondadega osale-da inkubatsiooniprogrammis, kus neil on idee aren-damisel toeks eksperdid ja koolitajad, kellega koos testitakse ja arendatakse oma teenust ja mõeldakse läbi eelarve, mõju mõõtmine ning kommunikatsioon. Sügisel on võimalik tublimatel algatustel kandidee-rida ka 25 000 € starditoetusele, mille annab välja Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning mille toel saavad meeskonnad oma ideid jõudsalt edasi arendada.

Ühe olulise teemana on Heategu juba 10 aastat koos Swedbankiga arendanud Eesti annetamiskul-tuuri „Ma armastan aidata“ annetuskeskkonna kaudu. Annetuskeskkond pakub heategevusorganisatsioo-nidele lihtsat ja usaldusväärset platvormi annetuste kogumiseks ning annetajale võimalust annetada otse tublidele ja tugevatele organisatsioonidele. Näeme, et iga aastaga kasvavad annetuste mahud ning inimesed märkavad ja soovivad aina enam aidata. Statistiliselt saavad keskkonnas enim annetusi laste ja loomadega tegelevad organisatsioonid, viimastel aastatel on kasvanud ka tervise valdkond, kuid meie väljakutseks on annetuste kogumine haridusvaldkon-da. Täna saavad haridusvaldkonna organisatsioonid ainult 4% kõigist annetustest, mis keskkonna kaudu tehakse. Ometi näeme, et haridusvaldkond on see, kus mõeldakse välja väga palju innovaatilisi lahendu-si, kuidas laste haridusteed muuta veel põnevamaks ja arendavamaks ning mis toetavad koole nende te-gevuses.

Põnevaid tegemisi ja teemasid Heateos jagub. Oleme väga õnnelikud , et Eestis on nii palju ettevõt-jaid ja ettevõtteid, kes meie tegevusse usuvad ning meid selles toetavad! Oleme neile siiralt tänulikud. Heateo kohta saab rohkem infot www.heategu.ee.

Kärt KAASIK,Heateo Sihtasutuse kommunikatsioonijuht

Õppis hiir ja õppis kiil,kogus koolitarkust siil.Kiisu kõiki õpetas. (R. Parve - Kassi kool)Elu on just nii huvitav, kui huvitavaks sa ise oskad

selle teha, tavatsetakse öelda. Vaja on üksnes soovi ja oskust öeldut sisu ja tegudega täita. Kauaaegse kodulooringi ja sellest välja kasvanud Arukate Aka-deemia juhi proua Asta Paeveeri algatusest on koos rohkearvulise osalejaskonnaga loodud traditsioon ja ise inimestena selle traditsiooni kaudu kasvatud. Meie igaüks ise väikese kogukonnana, seltskonnana sellel väikesel maalapil nimega Eestimaa määrame, kuidas omavahel läbi saame. Kui üksteist, teineteist poleks, poleks ka ümbrust vaja. Inimesele on antud fantas-tiline oskus ja võime suhelda, kuulata. Kas me ikka kuulame, kui vaja, kas suhtlus on ikka olemas, kui tihti me endalt seda küsime ja väärtustame? Proua Asta on nende aastate jooksul oma energiat ja teadmisi jaga-des lähtunud inimeste innustamisel sellest, et inimene on oma põhiolemuselt hea ja uudishimulik. Me oleme temalt seda õppinud ja omaks võtnud. Selle aasta ok-toobrikuus alustab Jõgeva Arukate Akadeemia oma 19. tegevusaastat.

Head akadeemikud on juba kaks aastat usaldanud koostegemise kaudu edasiliikumise juhendamise mi-nule. See on suur au, kohustus ja ka vastutus. Kuidas edasi? Valmis vastuseid ei ole. Hea on teada, et me kõik oleme valmis minema probleemidega süvitsi ja püüame koos leida lahendusi. Seda on näidanud meie koostöös möödunud tegevusperioodid. Tänan kõiki osalejaid ja abilisi hea koostöö eest!

Oleme oma tegemistes olnud Eesti Vabariigi sajan-da sünnipäeva radadel. Kõige pidulikum ja kesksem sündmus oli kahtlemata vestlusring “Mis on Eesti mõte” koos eesti kirjandusteadlase, ajakirjaniku, kirja-niku, TLÜ emeriitprofessori ja Eesti Rahvusringhäälin-gu nõukogu esimehe Rein Veidemanniga. Muusikalis-tantsulise tervituse tõid lasteaia Rohutirts mudilased ja nende õpetajad. Tervitustega austas aastapäevaüri-tust Riigikogu liige Aivar Kokk.

Emakeelepäeva külaliseks oli ajalehe Vooremaa peatoimetaja, spordiajakirjanik ja koduloolane, maa-

kondliku kultuuripärli tiitli omanik, kirjanik ja poliitik Tiit Lääne, kes tõi kuulajateni “Meritsi maailma läinud

eestlaste lood”. Toimus ka väikene päevakohane vik-toriin.

Kodanikualgatuste ühisnädalal toimus Jõgeva Lin-na Pensionäride Ühenduse ja Arukate Akadeemia eestvedamisel meie esimene osaluskohvik “Kuidas muuta seeniorid vallas aktiivsemaks?” Leiti, et Jõgeva vallavolikogu või -valitsuse juurde võiks moodustada Jõgeva valla eakate mõttekoja/nõukoja, kelle eesmärk oleks eakate kaasamine ja nende huvidega arvesta-mine valla elu korraldamisel ja oluliste otsuste vastu-võtmisel. Selle mõttega töötame edasi.

Arukate Akadeemia seadis 2019. aastal oma tege-vuses esikohale Eesti keele aasta ja emakeelepäe-va riiklikuks tähtpäevaks kuulutamise aastapäeva tähistamise. Jaanuaris toimunud avaüritusel kohtuti emakeele austaja ja elushoidja, Jõgevamaalt pärit Anu Jänesega, kes tutvustas oma kahte seni ilmunud teost „Õuekummelist kaduvikku“ ning luulekogu „Kord olen sirelisuru“. Tema armastus ilusa emakeele ja oma kodupaiga vastu tuleb eriti esile esikkogus „Kord olen sirelisuru”. Anu Jänes valutab oma hinge, et eesti keel säiliks kõige ilusamana, puhtana, tõelise emakeelena. Veebruarikuus kohtusime maakonnalehe Vooremaa tegijatega. Nimelt täitub käesoleva aasta augustikuus meie kolme nädalapäeva vestluskaaslase, Jõgeva maakonnalehe ilmumise 70. aastaring. Nende aas-tate jooksul on ajaleht kandnud erinevaid nimesid ja päiseid. Tema sisu ja näo on kujundanud paljud sünd-mused ja inimesed, kes on meie emakeelt hoidnud ja kandnud. Vestlusringis olid kunagised ja tänased lehetegijad Tiina Siimets, Hilje Puusepp, Anne Mi-hailov, Ülle Lääne, Tiit Lääne (praegu peatoimetaja), Kertu-Kadi Vanamb. Pidulikkust tõstsid Aidu segakoori lauljad Urve Minajevi juhendamisel.

Emakeelepäeval, 14. märtsil sai teoks Jõgeva Valla-valitsuse, Betti Alveri muuseumi, Jõgeva Arukate Aka-deemia ja kultuurikeskuse ühiskorraldusel emakeele-päeva konverents. Ene Vainik Eesti Keele Instituudist kõneles tundeid väljendavast sõnavarast eesti keeles, kirjanik ja kirjandusteadlane Lauri Sommer Uku Ma-singu maailmast ja keelekasutusest ning Jõgevamaa gümnaasiumi õpilane Kadi Värnik suundumustest

esmavälteliste pere-tüüpi sõnade käänamises. Jõge-va linnaraamatukogu töötaja ja kirjanik Tea Lall esitas oma loomingut, esines ka kooliteater Liblikapüüdja Lianne Saage-Vahuri juhendamisel. Rõõmustas Jõ-gevamaa Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate arvukas osalemine konverentsis. Kummardus ja tänusõnad päevakangelastele, sisukate ettekannete tegijatele ja Jõgeva Linnaraamatukogu töötajatele raamatunäituse eest!

Sel aastal möödub 30 aastat Balti ketist, seda sünd-must aitas meenutada ajaloolane ja poliitik, Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas, kes kõneles teemal “Balti kett: tuntud ja tundmatu“.

Oleme debattide kaudu olnud aktiivsed kaasa-rääkijad Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Siinjuures oleme arendanud erinevaid koostegemise vorme, nimelt modereerisid debatti Riigikogusse kan-dideerijatega Jõgevamaa Gümnaasiumi gümnasistid Aile Juvanen, Teele Olgo ja Cerle Siim. See koostöö sujus väga hästi ja oli kõigile osapooltele huvitav. Eu-roparlamenti kandideerijad kaasasime ühisesse de-batti ajalehe Vooremaaga. Eksperdi rolli täitis mõlema debati ajal poliitik ja loodusemees Juhan Telgmaa.

Jätkame oma juurte uurimist, nüüd juba töötoa vor-mis, raamatuklubis sukeldume sügavamale erineva-tesse raamatutesse. Mõistagi on tähelepanu all meie kõige kallim vara – tervis, meie igapäevaelu küsimused ja traditsioonide sisustamine. On suuremaid ja väikse-maid pidulikke sündmusi, teatriskäike, ekskursioone ja jalutuskäike huvitavates-se paikadesse. Ei oodata mitte ainult võimalust kokku tulla ja üksteise tuge tunda, vaid eelkõige tuntakse huvi nendel kordadel jagatava mitmekülgse teabe vastu, oodatakse nõuandeid iga-päevaseks toimetulekuks ja suhtlemisvõimalusi erine-vate valdkondade spetsialis-tidega.

Koostöös Jõgeva Valla-valitsusega oleme töösse rakendanud seeniortöö te-

Arukalt ja sisukalt gija, kelle ülesandeks on vanusesõbraliku ühiskonna kujundamisele ja põlvkondadevahelisele sidususele kaasaaitamine. Loodame, et edaspidi hakkab tööle ka multifunktsionaalse eakate keskuse majaperenaine. Oma maja, oma päevakeskust oleme aastaid ooda-nud, on aru peetud, asukohti välja valitud ja ruumi-jaotusi tehtud. Nüüd on see sõnum kinnistatud valla arengukavasse. Praegu on eakate huvi- ja isetegevus-ringide koduks Jõgeva Kultuurikeskus, mille eest suur tänu sealsele personalile ja vallavalitsusele, nüüd aga on ruumikitsikus ennast päris tõsiselt tunda andmas - eakate hulgas on populaarsed mitmesugused töötoa-vormid, kindel koht on loengutel ja vestlustel, Jõgeva eakate suurima ringi Arukate Akadeemia kuulajaskond on ületanud juba 100 kuulaja piiri.

Me kõik vajame üksteise õlatunnet, julgustust, vahel ka lohutust. Meil on nii väike riik ja siin on väga oluli-ne inimeste vahele sildu luua, tundmaks end ühtsena, hoituna, armastatuna. Me võime olla uhked meie ime-ilusa ja eheda keskkonna, naturaalse toidu üle, samas on just meie, elukogenud inimeste ülesanne, või kui soovite - kohustus, rõhutada vajadust seda ehedust üleilmastumise eest kaitsta ja hoida. Hoiame siis seda, meie väikest Eestimaad ja emakeelt,– seda kõike meie endi ja meie laste ning lastelaste pärast.

Mai Treial,Arukate Akadeemia juht

Asta Paeveere 90nda sünnipäeva tähistamiselt. Mai Treial (keskel) ja Anne Mihkeles Arukate Akadeemia kingitust üle andmas.

Pildil (vasemalt) Kersti Ojala (Heateo Mõjufondi portfellijuht), Pirkko Valge (Heateo SA tegevjuht), Teibi Torm (Asendusõpetajate programmi idee autor) ja Gerli Neppi (Asendusõpetajate programmi tegevjuht).

ELUKAAR

VANEMAEALISTE POLIITIKA KOMISJON

LIIKMESORGANISATSIOONID:RIIGIKOGU SOTSIAALKOMISJON

SOTSIAALMINISTEERIUMEESTI PUUETEGA INIMESTE KODA

TALLINNA ÜLIKOOL (ÜTI)TARTU ÜLIKOOL (ÜTI)

MTÜ 65BEESTI GERONTOLOOGIA JA GERIAATRIA AS-

SOTSIATSIOON / TÜ KLIINIKUMEESTI SOTSIAALTÖÖ ASSOTSIATSIOONEESTI PENSIONÄRIDE ÜHENDUSTE LIIT

MTÜ EESTI SOTSIAALASUTUSTE JUHTIDE NÕUKODA

EESTI PEREARSTIDE LIITMTÜ EESTI OMASTEHOOLDUS

VANURITE ENESEABI- JA NÕUSTAMISÜHINGMTÜ SEENIOR

TARTU SEENIORMEESTE KLUBIMTÜ PURUVANAKESED

AJALEHT ELUKAARToimetaja ENE VEIPER

Sotsiaalministeeriumi Vaneamealiste poliitikakomisjoni väljaanne

Tallinn 10317, Sõle 40, tel. 5649 0494e.veiper2@gmail.com

Trükitud trükikojas SPIN PRESSRegati pst. 1, 11911 Tallinn

Tell.nr. 13753, 2000 eks.Elukaare väljaandmist rahastabHasartmängumaksu Nõukogu

4 Mai 2019 Nr. 05 (214)

Estonia Seltsi koosolekud tähendavad alati kellegi tuntud inimesega kohtumist, kes kokku-tulnuile kõiki huvitaval ja silmaringi avardaval teemal ettekande teeb. Näiteks kõneles popu-laarne pedagoog, frankofiil LAURI LEESI tee-mal „Miks öeldakse nii?“, see tähendab, avas tagamaid, miks või kuidas üks või teine väljend on sündinud. Autori loal avaldame mõned näited sellest harivast sõnavõtust.

LUUKERE KAPISLuukere kapis on puhtal kujul poliitiline termin,

mis läks käibele Suure Prantsuse revolutsiooni päevil ning selle termini sünnilugu tuleb seostada alanud uue ajastu vahest suurima poliitiku krahv Mirabeau´ga, kes on euroopaliku demokraatia sün-niloo juhtfiguure, inimõiguste deklaratsiooni ning esi-mese konstitutsiooni üks autoreid.

Mirabeau oli tulihingeline patrioot, väsimatu kirja-mees, võrratu oraator. Suur Prantsuse revolutsioon algas generaalstaatide (kolme seisuse esinduskogu) avaistungiga 5. mail 1789. Krahv Mirabeau ei esin-danud siin oma seisust, aadlikke, vaid lihtrahvast ehk kolmandat seisust. Ta tuli istungile tavalises tu-medas riietuses, nagu tegid seda kolmanda seisuse ehk lihtrahva esindajad. Loomulikult pälvis Mirabeau oma käitumisega kõrgaadli, eriti kuninganna Marie-Antoinette´i põlguse. Kõigi nende silmis oli krahv Mirabeau oma seisuse reetur. Kui 17. juuni istungil tegi saadik Sieyès ettepaneku moodustada kolman-da seisuse baasil Rahvuskogu (parlamendi), sai Mirabeau`st selle idee tulihingeline pooldaja. 20. juu-ni hommikul ei pääsenud saadikud istungitesaali, tur-vamehed käskisid kõigil laiali minna, sest kuningas vajavat saali muuks ürituseks. Suunduti kõrval paik-nevasse spordisaali, kus anti nn Pallimängusaali vanne: mitte enne lahku minna, kui kuningriik on saanud konstitutsiooni. Järgmisel päeval pääsesid saadikud küll õigesse hoonesse, kuid istungi katkes-tas kuninga kammerhärra, kes palus saadikutel saal vabastada. Nüüd tõusis püsti Mirabeau ja käratas kõuehäälel: „Minge öelge neile, kes teid saatsid, et oleme siin rahva tahtel ja väljume siit üksnes tääkide survel!“ See Mirabeau` ajalooline lause on võrreldav Heinz Valgu lausega meie laulva revolutsiooni päe-vilt: „Ükskord me võidasme niikuinii!“

Mieabeau` surm 2. aprillil 1792 oli kõigile šokk. Suurmehe süda ei pidanud suurele koormusele vas-tu. Tänav, kus oli tema kodu, nimetati ümber Mira- beau` tänavaks. Vast valminud Sainte-Geneviéve`i kirik muudeti suurmeeste matmispaigaks – Panteo-niks. Selle suursuguse hoone krüptis sai suure polii-tiku kirst olla vaid seitse kuud. Peagi viidi Mirabeau` säilmed lähedal paikneva kiriku surnuaeda. Põhjus oli järgmine.

20. novembril 1792 avastati Tuileries` palees juba vangistatud kuninga salajane seinakapp, kus oli pei-dus kuninga ja Mirabeau` kirjavahetus. Neis kirjades jagas Mirabeau kuningale nõuandeid, kuidas kindlus-tada Prantsusmaale monarhistlik riigikord. Kuigi Mira-beau polnud kunagi varjanud, et pooldab konstitut-sioonilist monarhiat, tegid jakobiinid (tema poliitilised vastased) sellest kirjavahetusest suure skandaali! Mirabeau` kui reeturi kirst tõsteti Panteonist välja ja üks päevaleht avaldas pilkeloo karikatuuriga, mis ku-jutas Mirabeau` peaga luukeret. Siit ka väljend LUU-KERE KAPIS – selle all mõeldakse poliitiku varjatud või kahtlast tegevust minevikus.

POTJOMKINI KÜLAVäljend Potjomkini küla tekkis XVIII sajandi lõpul,

kui vürst Grigori Potjomkin 1787. aastal keisrinna Ka-tariina II-le ringreisi Ukrainasse ja Krimmi korraldas. Mees olevat lasknud püstitada Dnepri jõe mõlemale kaldale jõukusest pakatavate külade papist ja lauda-dest makette. Nii olevat keisrinna saanud päevasel ajal ligi 100 versta ulatuses laevalt imetleda uhkeid talumaju ja nende taustal rahvariietes jalutavaid mõlemast soost talupoegi. Talurahvas olevat koha-le toimetatud 30-40 versta kauguselt ja neil kästud edasi-tagasi jalutada seni, kuni keisrinna laev ja saat-jaskond silmapiirilt kaovad. Grigori Potjomkin oli va-rem olnud keisrinna kallim, nüüd aga lihtsalt sõber ja võimukandjana teine mees Venemaal. Vürst tahtnud jätta muljet, et keisrinna valdused on tihedalt asusta-tud ja seal valitseb üldine heaolu.

Ajaloolaste arvamused väljendi Potjomkini küla tekkeloo kohta jagunevad kaheks. Ühed on veendu-nud, et lugu oli ka tegelikult nii, nagu eespool kirjel-datud, teised aga peavad seda Katariina II-ga Krimmi reisi kaasa teinud Saksi diplomaadi pilkelooks, mil-lega Lääne-Euroopas Vene keisrinnat halvustada. (Katariina II oli sakslanna, mistõttu kutsuti reisile kaa-

sa ohtralt saksa keelt kõnelevaid välismaalasi.)

Lugu võib tõepoolest olla väljamõeldis. Katariina Suur oli valgustatud monarh, ta suhtles valgustusfi-losoofidega: Diderot käis tal külas ja Voltaire`i sur-ma järel ostis Katariina ära suurmehe raamatukogu. Vaevalt et nii haritud daam poleks märganud oma endise südamesõbra pettust ja silmakirjalikkust.

Austria troonipärija Joseph (tulevane keiser Joseph II), kes samuti kutsutud külalisena keisrinna laeval viibis, seesugust butafooriat ei mäleta. Ometi on Potjomkini külast saanud universaalne korrupt-siooni ja ülemuste ees lipitsemise musternäide. Vürst Potjomkini puhul sobiks Napoléon I hinnang Marie-Antoinette`i kohta nn Kaelakee afääri asjus: „Muidugi pole ta süüdi, kuid ta on süüdi selles, et tema puhul on selline süüdistus sedavõrd usutav.“

RUBICON ON ÜLETATUD (LIISK ON LANGENUD)

Kui keegi ütleb, et ta ületas Rubiconi, mõtleb ta selle all seda, et pani toime midagi seesugust, millest taganemisteed enam pole.

Rubiconi jõgi oli I sajandil eKr piiriks Gallia Cisalpi-na ja Itaalia vahel ehk siis Rooma emamaa ja provint-si vahel. Senati poolt paika pandud seaduse kohaselt oli väepealikel keelatud sõjakäikudelt tagasi tulles armee eesotsas riigipiiri ületada. Väed tuli jätta laag-risse riigipiiri taha, alles siis võis väepealik väikese saatjaskonnaga emamaa pinnale astuda. 10. jaanua-ril 49. aastal eKr ületas Julius Caesar oma armeega Rubiconi, mis tähendas kodusõja väljakuulutamist senatile, seega vabariiklikule korrale. Senatis oli aga tooniandjaks Caesari endine sõber ja liitlane Pom-peius, kellest sai nüüd tema vaenlane. Kodusõda kestis 4 aastat ja lõppes Caesari hiiglasliku triumfiga Rooma Foorumil. Suurim rivaal Pompeius oli tape-tud, tema väed purustatud, senati enamuse poole-hoid kindlustatud. Caesarist oli saamas ainuvalitseja (diktaator) selle sõna otseses tähenduses. Ta kutsus Rooma ka sõjakäigul soetatud sõbratari – Egiptuse kuninganna Kleopatra VII, kes kahe aasta vältel pi-das Roomas salongi ning oli tooniandjaks moe val-las. Neil oli ka ühine poeg Caesarion. Vabariikliku korra säilitamise nimel otsustas grupp senaatoreid Caesari kõrvaldada, 15. märtsil 44. aastal eKr sena-ti istungil Gaius Julius Caesar tapeti. Caesari surm põhjustas Rooma riigis uue, veelgi ohvriterohkema kodusõja, mille tagajärjel hukkus ka Kleopatra ja tema alaealine poeg Caesarion.

Julius Caesari nimest on tuletatud sõnad keiser, juuli ja tsaar.

CHERCHEZ LA FEMME!Väljend cherchez la femme (otsige naist) on tä-

napäeva politseiromaanides, kriminaalfilmides ja ka kohtupraktikas üksnes prantsuskeelsena kasutatav väljend, millega tahetakse öelda, et kriminaalse juh-tumi põhjuseid tuleb otsida kas armusuhete vallast või et afääri peasüüdlane on uurijatele veel tundmatu naine. Väljend pärineb Alexandre Dumas` vanema 1854. aastal ajalehes järjejutuna ilmunud seiklus-romaanist „Pariisi mohikaanlased“ ja on järgmine; „Cherchez la femme, pardieu, cherchez la femme!“ (otsige naist, kurat võtaks, otsige naist!). Kümme aastat hiljem kohandas kirjanik teose teatri tarbeks. Näidendist sai suur menutükk ja sõnapaar cherchez la femme läks lendu kõigil mandritel.

Alexandre Dumas vanemat (1802 – 1870) tun-neme eelkõige seiklusromaanide „Kolm musketäri“, „Kakskümmend aastat hiljem“, „Krahv Monte-Cristo“ põhjal. Tema poega Alexandre Dumas nooremat (1824 – 1895) tunneme aga eelkõige armastusro-maani „Kameeliadaam“ järgi. Autor tegi selle romaani näidendiks ja näidendi põhjal komponeeris Giuseppe Verdi imelise ooperi „Traviata“ (itaalia keeles ülalpee-tav naine, langenud või paheline naine).

MIKS ÖELDAKSE NII? Märjamaa Sotsiaalkeskuspakub elulusti

15 aastat tagasi tegevust alustanud Märjamaa Sotsiaalkeskus pakub erinevaid teenuseid eelkõige eakatele ja puuetega inimestele. Sihtgrupp on küp-senud koos keskusega: algusaegadel tuli siia palju 65-aastaseid noori pensionäre, kes nüüd on jõudnud 80 ligi. Päevakeskuse tegevused annavad võimalu-se tulla kokku huviringides ja klubides. Hoone teisel korrusel on ka mõned sotsiaalpinnad abivajajate-le ning sobilik ruum nõustamis- ja logopeeditööks. Keldrikorrus on pesuruumide ja sauna päralt. Päe-vakeskuse külastajaid on kõige rohkem Märjamaalt, aga kokkusaamistele sõidetakse ka lähipiirkonna küladest. Ajapikku on lisandunud nii osalejaid kui ka tegevusi. Seniste tegevusringide toimumisajad on aastate jooksul juba välja kujunenud. Et keskuse alalisi külastajaid ja tegevustes osalejaid on kuue-kümne ringis, siis suuremateks kokkusaamisteks (nagu jõulu- ja kevadpeod) juba ruumi napib, uuteks rühmategevusteks aga on veel vabu aegu. Suur on vabatahtlike ringijuhendajate ja eestvedajate panus. Enamik tegevuste eestvedajaid on pensioniealised või tegutsevad vabatahtlikena oma põhitöö kõrvalt. Tegutsemishoos on endiselt kaks liikumisvõimet toe-tavat toolivõimlemise rühma ja vanemaealiste jooga, mida juhendab Maaja Orgusaar. Kõige jõudsamalt kasvab lauluklubi „Kukemari“, kus on lausa 26 ini-mest. Neil on tihe läbikäimine mitme samasuguse lauluklubiga . Ennekõike lauldakse oma lõbuks, aga osa on võetud ka Raplamaa memme-taadi pidudest. Särasilmne juhendaja Marika Kosubenko innustab kõiki pingutama, ta võtab repertuaari uusi laule, mida proovitakse ka mitmehäälselt laulda. Uue õppi-mine ja sõnade meeldejätmine on hea mälutreening. Veel on meil kodukaunistamise õpituba ning näpu-tööring koos jututoaga. Taaskasutust ja erinevaid käsitöömaterjale ning -tehnikaid kasutades valmivad kaunid kingitused, ehted, lilleseaded ja praktilised kodutekstiilid. Algusaastail kokku kutsutud malering käib maletamas tänaseni. Ringides osalejad on reipad ja hea huumoritajuga inimesed, nii et enne võimlemis- ja lauluharjutustega alustamist saab tih-tipeale ka kõva kõhutäie naerda. Kes aga ei soovi iga nädal ringitööst osa võtta, neid oodatakse kaks korda kuus eakate klubisse Elulust või valla puue-tega inimeste ühingu klubilistele kokkusaamistele

kohvilauas. Eakate klubi Elulust peamised eestve-dajad on praegu Anne Karu ja Eesi Veske. Kesku-

se üks eesmärke ongi eakate aktiivsuse ja omaalgatuse toetamine läbi ürituste korral-damise, andes neile võimalu-se kokkusaamisi ette valmis-tada ja sellega seonduvaid kokkuleppeid sõlmida. Tublid eestvedajad arutavad koos klubis osalejatega läbi, kuhu minna ja mida teha, vahel ot-sitakse võimalusi ka Märja-maalt kaugemale reisimiseks. Sageli ju ei julge vanemad ja üksikud inimesed üksipäini rei-

sida, omakandi eakatega koos reisimine pakub aga turvatunnet ja leevendab üksildust, lisaks avardub silmaring ning saadud muljete jagamine teiste reisi-kaaslastega pakub häid emotsioone.

Elulusti rahvas kuulab hea meelega ka kogemusi ja nõuandeid erinevates valdkondades tegutsevatelt oma ala asjatundjatelt. Oodatud esinejad on tervis-hoiu- ja sotsiaaltöötajad, kes jagavad nõuandeid eakaid puudutavatel terviseteemadel ning aitavad kurssi viia vajalike muutustega koduvallas. Kõige tihedam on olnud koostöö Märjamaa rahvamaja ja valla sotsiaaltöötajatega. 7 aastat tagasi loo-dud Märjamaa Valla Puuetega Inimeste Ühingut juhib Marge Järvi, teda toetavad tõhusalt Maret Kollin ja Helle Pärn. Ka nemad otsivad ja leiavad kõikidele ühingu liikmetele sobivaid ja huvipak-kuvaid suhtlemisvõimalusi nii keskuse ruumides kui ka kaugemal. Kõik ettevõtmised on suunatud elurõõmu, teotahte ja tegutsemislusti säilitamise-le. Sageli esinevad koosviibimistel ka oma kesku-se inimesed, kelle seas on andekaid tegijaid, kes teevad silmad ette isegi professionaalidele. Tänu sõnaseppade loodud omaloomingu vaimukale esi-tusele ning pillimeeste ja -naiste lõõtsalugudele on meie kokkusaamised väga hoogsad ja lustlikud. Kui avalikus elus ei paistagi eakate ning puuetega inimeste tegutsemine ja aktiivsus nii väga silma, siis asjaosalistele endile on keskuse olemasolu väga oluline: see on koht, kus endisi tuttavaid kohata, vanu aegu meenutada, uusi kaaslasi leida ja paar meeleolukat tundi veeta. Tagasiside näitab, kui väga ootavad küpsemas eas inimesed sotsiaalkeskuse üritusi, need annavad põhjuse kodust välja tulla, ea-kaaslastega suhelda, koos tegutseda ja nõnda oma vanaduspõlve sisukamaks muuta.

Kui 2003. aasta jõulukuul öeldi keskuse avamisel sooje sõnu neile, kes selle visa ettevõtmise juures abiks olid, siis nüüd, viisteist aastat hiljem, kuuluvad tänusõnad neile, kes on aidanud oma tegevusega keskuse elujõudu ja järjepidevust hoida ning siinse-tele eakatele ja puuetega inimestele tuge pakkudes head teha.

Tiina KOKEMÄGI,Märjamaa Sotsiaalkeskuse juhataja

Sport on terviseks.

Memme taadi päevad Vabaõhumuuseumis

Tänu Tallinna linnaosadevalitsuste ning Sotsiaal- ja Tervishoiuameti toetusele toimuvad ka sel aastal juunikuu teisel nädalavahetusel, 8. ja 9. juunil Vaba-õhumuuseumis Memme-Taadi päevad. Kuigi sama-laadseid taidluspidusid on suvel üle vabariigi järjest rohkem, soovitakse jätkuvalt osaleda ka neis MTÜ Raavis korraldatavates Memme-Taadi päevades. Esinemissoovidest teatatakse juba aasta algul. Pidu algab laupäeval, 8. juunil kl 12 traditsioonilise rong-käiguga Kose puhkpilliorkestri saatel, ja suundub Sassi-Jaani õuele. Pärast tervituskõnesid on õue-muru taidlejate päralt, ühendtantsudega esinevad nii rahvatantsijad kui ka seeniortantsijad Lasnamäelt,

Mustamäelt, Nõmmelt, Kristiinest, Haaberstist, Kesk-linnast. Kohal on lauljad, pillimehed, kantritantsu-rühm Mustsõstra Õied, naisansambel Liiso oma võ-rukeelse kavaga, naiskoor Rukkilill, rahvatantsurühm Raabiku ja mitmed teised kollektiivid.

Pühapäeval on oma kavaga Kolu kõrtsi ees puhk-pilliorkester Kutter Haaberstist, Idamaa tantsurühm Alhambra, akordioniklubi Amulett Nõmmelt, Seto Lauluselts Sorrõseto, naisansambel Meelespea, kes 18. mail tähistab oma 60ndat juubelit, külalised Pärnust jmt. Peatänaval on lauad meie toredate käsi-tööde jaoks. Mõlemad päevad lõpevad ühistantsuga.

Publik saab tulla pidupäeva pidama kas bussiga nr 21 või eribussiga Estonia teatri juurest. Seekord-sed Raavise korraldatavad Memme-Taadi päevad on juba 24ndad, seega saab tuleval aastal tähistada eakate uhke taidluspeo veerandsaja aasta juubelit.

Seeniortantsurühmad Vabaöhumuuseumis esinemas.