Embed Size (px)
Citation preview
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
ET
Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee tegevus
Saksamaa Euroopa Liidu
Nõukogu eesistumisperioodil
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE – SILD EUROOPA JA ORGANISEERITUD KODANIKUÜHISKONNA VAHEL Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab organiseeritud kodanikuühiskonna erinevaid majandus- ja ühiskonnaelu alasid. Tegemist on 1957. aastal Rooma lepinguga loodud institutsioonilise nõuandeorganiga. Komitee nõuandev roll võimaldab tema liikmetel ja seega organisatsioonidel, keda nad esindavad, osaleda ühenduse otsustusprotsessis. Mõnikord täiesti vastandlike seisukohtade tõttu eeldavad komitee arutelud tõelisi läbirääkimisi, milles osalevad lisaks traditsioonilistele tööturu osapooltele, st tööandjad (I rühm) ja töötajad (II rühm), ka kõigi muude ühiskonnaelu alade huvirühmade (III rühm) esindajad. Ekspertteadmised, dialoog ja ühise lahenduse otsimine võivad parandada ühenduse poliitiliste otsuste kvaliteeti ja usaldusväärsust, sest soodustavad nende otsuste mõistmist ja aktsepteerimist Euroopa kodanike poolt ning demokraatiale hädavajalikku läbipaistvust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on Euroopa institutsioonide seas eriline koht: tegemist on Euroopa Liidu kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohtade esindamise ja arutamise peamise foorumiga. Arutelude ja nõuandefoorumina aitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaasa demokraatia tugevdamisele Euroopa Liidu ülesehitamisel, sealhulgas Euroopa Liidu suhete edendamisele kolmandate riikide sotsiaalmajanduslike rühmadega. Sel viisil aitab komitee edendada tõelist samastumist Euroopaga.
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU EESISTUJARIIK Euroopa Liidu Nõukogu ühendab ELi liikmesriikide valitsuste esindajaid. Nõukogu kohtub erinevas koosseisus vastavalt arutusel olevale poliitikavaldkonnale. Nõukogu seadusandlikke ja poliitilisi otsuseid valmistavad ette arvukad spetsialiseeritud töörühmad ning need esitab nõukogule alaliste esindajate komitee. Liikmesriikide valitsused juhivad nõukogu kohtumisi rotatsiooni korras ning esindavad nõukogu teistes Euroopa Liidu institutsioonides ja Euroopa Liitu maailmas laiemalt. Tavakohaselt seab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik laiaulatuslikud poliitilised prioriteedid ja koostab tööprogrammi. Saksamaa on Euroopa Liidu eesistujariik 2007. aasta esimesel poolel ning tema prioriteetidega võib tutvuda aadressil www.eu2007.de või www.ue2007.de. Käesolev väljaanne annab ülevaate Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevusest Saksamaa eesistumise ajal.
DI CESE 115/2006 fin
ET
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevus Saksamaa eesistumise ajal
_____________
DI CESE 115/2006 fin …/…
SISUKORD
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendi Dimitris Dimitriadise sissejuhatus 1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevus Saksamaa eesistumise ajal Euroopa asjadest teavitamine 3 Organiseeritud kodanikuühiskond ja Euroopa Liidu tulevik 3 Uuendatud Lissaboni strateegia 5 Majandus- ja rahaliit ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus 6 Ühtne turg, tootmine ja tarbimine 9 Ühtse turu seireüksus 10 Tööhõive ja sotsiaalpoliitika 11 Põllumajandus, maaelu areng, keskkond, säästev areng 13 Transport, energeetika, infrastruktuur ja infoühiskond 14 Tööstuse muutused (CCMI – Tööstuse muutuste nõuandekomisjon) 17 Euroopa Liit maailmas 18
Saksamaa eesistumise prioriteedid (jaanuar–juuni 2007) 21 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) 23 Mõned põhifaktid Saksamaa kohta 25 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Saksamaa delegatsioon 27 Ürituste kava 2007 31
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
1
PRESIDENT DIMITRIS DIMITRIADISE SISSEJUHATUS
1. jaanuaril 2007 eesistujana alustav Saksamaa teab, et võib loota tihedale koostööle Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning teadmistele, mida komitee kogub ja jagab oma liikmete ja arvukate organisatsioonide kaudu, mida nad esindavad. Eesistujariik küsis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ekspertnõu juba enne eesistumise aja ametlikku algust, esitades taotluse ettevalmistava arvamuse koostamiseks teemal “Euroopa ees seisvad väljakutsed ja võimalused globaliseerumise kontekstis”. Komitee toetab täielikult eesistujariigi jõupingutusi Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu üle peetava arutelu taaskäivitamisel ning annab panuse laiaulatuslikesse päevakajalistesse teemadesse, nagu Lissaboni strateegia, säästev areng (sealhulgas energiapoliitika ja kliimamuutus) ja D-kava. Ma tahan, et minu ametiaja juhtmõte Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees oleks “Inimlik ettevõtlus”. Samuti soovib komitee edasi arendada ja institutsionaliseerida välissuhteid uute piirkondadega, nagu Lääne-Balkani riigid, Hiina ja Venemaa. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et praegustele nii positiivsetele kui ka negatiivsetele globaalsetele väljakutsetele ühiskonna kõikidel tasanditel on võimalik vastata vaid siis, kui peetakse meeles, et “inimene on kõigi asjade mõõt”. Järjest olulisemaks muutub loovuse arendamine uuendustegevuse ja tehnoloogia valdkonnas, millega peaks kaasnema uute töökohtade loomine.
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
2
Komitee jätkab jõupingutusi Euroopa kodanikele lähemale toomisel, tegeledes teabevahetusega vastavalt ühiskonna eri sektorite vajadustele ning parendades suhtekorraldust. Pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ELiga 2007. aastal liitub komitee praeguse 317 liikmega 27 uut liiget. Euroopa Liidu 50. aastapäeva ühine tähistamine mais 2007 kuue asutajaliikme hulka kuuluva liikmesriigi eesistumise ajal on oluline ja sümboolne sündmus.
Kontaktisik: Komitee presidendi kantselei juhataja Roberto HAYDER (+32°2°546°9741; [email protected])
*
* *
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
3
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE TEGEVUS SAKSAMAA EESISTUMISE AJAL
EUROOPA ASJADEST TEAVITAMINE President Dimitriadise nõudmisel ja EMSK teabevahetusrühma kontrollimisel jätkab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2007. aasta esimesel poolel hoogsalt oma teavitamistegevust. Komitee võtab aktiivselt osa Euroopa Komisjoni poolt 9. jaanuaril Berliinis korraldatavast sidusrühmade foorumist, kus arutletakse koostöö korraldamise ja parandamise võimaluste üle. Samas institutsioonidevahelises kontekstis kavatseb komitee anda vastuse komisjoni peatselt avaldatavale teatisele D-kava rakendamise kohta ning teabevahetuspoliitikat käsitlenud valge raamatu alusel 2006. aasta veebruaris käivitatud konsultatsiooniprotsessi lõpparuandele (eeldatavasti märtsis). Komitee ootab innukalt osalemist iga-aastases tegevuskavas, mis komisjoni lõpparuandes eeldatavasti esitatakse. 2007. aasta alguses loodab komitee viia lõpule läbirääkimised seoses 2005. aasta novembris koostatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostööprotokollile pärast valge raamatu vastuvõtmist lubatud lisaga. Lisas keskendutakse detsentraliseeritud koostööle ning komitee ja Euroopa Komisjoni tegevuse koosmõjule. Komitee jätkab D-kava ja valget raamatut käsitlevates arvamustes sisalduvate praktiliste soovituste elluviimist. Eelkõige kavatseb komitee jätkata detsentraliseeritud sidusrühmade temaatilisi foorumeid. Komitee jätkab ka tavakohast institutsioonidevahelist dialoogi teabevahetuse küsimustes. Komitee on juba tihedalt kaasatud Rooma lepingu sõlmimise 50. aastapäeva tähistamise ettevalmistamisse. Komitee on kaasatud kuni märtsikuiste pidustusteni ja ka pärast neid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kavatseb tähistada ka komitee asutamise 50. aastapäeva. Kontaktisik: Martin WESTLAKE (+32°2°546°9226; [email protected])
ORGANISEERITUD KODANIKUÜHISKOND JA EUROOPA LIIDU TULEVIK Kodanikuühiskonna osalemine avalikus otsustusprotsessis on äärmiselt oluline Euroopa Liidu institutsioonide ja Euroopa Liidu tegevuse demokraatliku õiguspärasuse tugevdamisel. Sellel on samuti suur tähtsus uue konsensuse edendamisel Euroopa integratsiooni poole pürgimiseks; selline konsensus moodustab aluse Euroopa integratsiooniprotsessi jätkamiseks ning kodanike ootustele paremini vastava tulevase Euroopa projekti määratlemiseks ja elluviimiseks.
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
4
Osalemise suurendamine on veelgi pakilisem, sest kuigi üle poole Euroopa kodanikest peavad oma riigi Euroopa Liidu liikmesust positiivseks, arvab vaid 36% neist, et neid võetakse Euroopa Liidus kuulda1. Kõigele vaatamata on Euroopa üldsusel seoses Euroopaga suured ootused valdkondades, nagu tööpuuduse vastu võitlemine, sotsiaalkaitse ja majanduskasv, ning enamik soovib et ühendusele antaks rohkem pädevusi, sealhulgas sotsiaalsete õiguste kaitse, tööhõive ja keskkonnakaitse valdkonnas 2 . Ülaltoodu näitab, et Euroopa integratsioon jääb tulevikuprojektiks vaid siis, kui Euroopa Liit suudab iseendas reforme ellu viia, eelkõige demokraatia ja läbipaistvuse osas, ning vastata inimeste ootustele. Seetõttu on komitee korduvalt kutsunud3 Euroopa institutsioone üles tegutsema põhiseaduse lepingu vaimus ning looma tõelise osalusdemokraatia, töötades välja vahendid, mis võimaldavad laiendada ja tugevdada konsulteerimisprotsessi kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning edendada Euroopa Liidu institutsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna dialoogi ja arutelu suuremat struktureeritust. Kõnealust tausta arvestades jääb komitee seisukohale, et põhiseaduse leping on oluline vahend, mis võimaldab Euroopa Liidul tegeleda tema ees seisvate väljakutsetega ning ELi institutsioonidel tõhusamalt toimida. Seetõttu on komitee seisukohal, et põhiseaduse lepingus saavutatud edusammud ja tasakaal tuleb säilitada. Lisaks tuleb uurida kõiki võimalusi lahenduse leidmiseks identiteedikriisile, mis tuli ilmsiks ratifitseerimisprotsessi ebaõnnestumisel Prantsusmaal ja Madalmaades, ning poliitilisest ja institutsioonilisest ummikust väljumiseks. Lisaks on Euroopa põhiseaduse lepingul jätkuvalt suur üldsuse poolehoid, seda pooldab peaaegu kaks kolmandikku Euroopa kodanikest4. Võimalikust konkreetsest lahendusest hoolimata jätkab komitee otsustavalt oma algatusi tihedas koostöös Euroopa Liidu institutsioonide ja kõikide muude kodanikuühiskonna osalejatega, et ühelt poolt aidata luua tõeline Euroopa avaliku dialoogi ja arutelu ruum ning teiselt poolt anda uus tõuge Euroopa projektile, mis on rajatud kodanikele tulevikuväljavaateid pakkuvale Euroopa visioonile, eelkõige 2006. aasta juunis ja oktoobris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiste järelduste valguses. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on ka arvamusel, et institutsioonide töökorralduse ja poliitikaloome suurem läbipaistvus suurendab oluliselt Euroopa Liidu ja selle tegevuse õiguspärasust Euroopa üldsuse silmis ning Euroopa projekti usaldusväärsust. Läbipaistvus on oluline ka kõigi sidusrühmade tõhusaks osalemiseks ELi poliitikaloome- ja otsustusprotsessis.
1
vt Eurobaromeeter 65 "Avalik arvamus Euroopa Liidus" (juuli 2006).
2 vt Eurobaromeeter "Euroopa tulevik" (mai 2006).
3 vt EMSK 17. mai 2006. aasta arvamus teemal “Komitee panus 15.–16. juunil 2006 toimuvale Euroopa Ülemkogule –
järelemõtlemisaeg” (CESE 745/2006).
4 Vt allmärkus 1.
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
5
Arvestades ülaltoodut ning kõnealuse teema üldist poliitikat, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 15.–16. juunil 2006 toimunud tippkohtumisel, kutsub komitee Saksamaad üles tegema eesistumise ajal uusi algatusi nõukogu otsustusprotsessi läbipaistvuse suurendamiseks ning dokumentidele juurdepääsu parandamiseks. See aitaks tugevdada Euroopa Liidu institutsioonide ja poliitika usaldusväärsust ja õiguspärasust. Kontaktisik: Patrick FÈVE (+32°2°546°9616; [email protected])
UUENDATUD LISSABONI STRATEEGIA
Alates Lissaboni strateegia käivitamisest Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide poolt Lissabonis 2000. aastal on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pidanud seda Euroopa üheks olulisemaks projektiks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogud ja samalaadsed institutsioonid koostasid 2006. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkoguks suurt tähelepanu pälvinud koondaruande Lissaboni strateegia elluviimise kohta liikmesriikides. Aruandele järgnes 23.–24. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogul eesistujariigi järeldustes (punkt 12) esitatud uus sõnaselge palve: − 12. “Liikmesriigid on püüdnud igati kaasata rahvusparlamente ning piirkondlike ja kohalike
ametiasutuste esindajaid, samuti sotsiaalpartnereid ja muid kodanikuühiskonna sidusrühmi oma riiklike reformikavade koostamisse. Ülemkogu tervitab samuti Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee algatusi vastutuse suurendamiseks ühenduse tasandil. Ta ergutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed jätkama tehtavat tööd ning palub neil esitada koondaruanded majanduskasvu- ja tööhõivepartnerluse toetuseks 2008. aasta alguses”.
Seetõttu otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2006. aasta juunis luua juhatuse juurde ajutise töörühma Lissaboni töörühm: uuendatud Lissaboni strateegia – kevad 2006–kevad 2008 eesmärgiga koostada 2008. aasta kevadeks uus koondaruanne tihedas koostöös liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ja samalaadsete kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonidega. Samal ajal lõi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee neli uurimisrühma, mille ülesanne on koostada teabearuanded, milles käsitletakse 2006. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kehtestatud prioriteetseid valdkondi: • investeerimine teadmistesse ja uuendustegevusse, • ettevõtluspotentsiaal, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, • esmatähtsate kategooriate tööhõive, • Euroopa energiapoliitika.
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
6
Juhatuse ajutisel töörühmal on kooskõlastav roll, millesse on kaasatud liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogud, et tagada võimaluse korral kõigi nelja töörühma sujuv, paralleelne, täiendav ja koosmõju loov tööprotsess. Saksamaa eesistumise aja vältel jätkab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostööd liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ja muude partnerorganisatsioonidega. Lissaboni töörühm korraldab korrapäraseid koosolekuid eesmärgiga koostada resolutsioon 2007. aasta kevadel toimuvaks ülemkoguks. Samal ajal viivad neli uurimisrühma eesistumise aja vältel läbi prioriteetsete valdkondade põhjalikuma uurimise koostöös vastavaid küsimusi kureerivate eesistujariigi esindajatega. Uurimise eesmärk on määrata kindlaks uuendatud Lissaboni strateegia võtmemeetmed ja parimad tavad. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peamine eesmärk on koostada koondaruanne 2008. aasta kevadel toimuvaks ülemkoguks ning tagada majanduskasvu ja töökohtade loomise partnerluse kõikide sammaste olulisuse säilitamine. Kontaktisikud: Gilbert MARCHLEWITZ (+32°2°546°9358; [email protected]) Jüri SOOSAAR (+32°2°546°9628; [email protected])
MAJANDUS- JA RAHALIIT NING MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS Majanduspoliitika üldsuunised 16.–17. juunil 2005 võttis Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes vastu majanduspoliitilised üldsuunised (2005–2008) kui osa majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssetest suunistest. Majanduspoliitika kooskõlastamise ühe peamise tööriistana kajastab see Lissaboni strateegia uut algust ning keskendub majanduspoliitika olulisusele kiirema majanduskasvu saavutamisel ja suurema arvu töökohtade loomisel. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on väljendanud oma seisukohti mitmes omaalgatuslikus arvamuses ning alustab tööd uue omaalgatusliku arvamusega ELi pärast seda, kui kevadisel tippkohtumisel on vastuvõetud otsused seoses üleskutsega komisjonile teha ettepanek suuniste läbivaatamiseks. Kontaktisik: Gilbert MARCHLEWITZ (+32°2°546°9358; [email protected]) Elanikkonna vananemise mõju majandusele ja eelarvele Euroopa Komisjon palus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistava arvamuse komisjoni ja ELi majanduspoliitika komitee äsja avaldatud aruande kohta, mis käsitleb elanikkonna vananemise mõju kõikide ELi liikmesriikide majandustele ja eelarvetele.
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
7
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab kõnealuse arvamuse vastu Saksamaa eesistumise ajal. Kontaktisik: Gilbert MARCHLEWITZ (+32°2°546°9358; [email protected]) Rahvusvaheliste finantsturgude integreerimine Viimastel aastatel on kerkinud esile probleemid, mis on mõjutanud majanduse finantssektorit. Nimetatud probleeme tõlgendatakse kui uue informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia revolutsiooni, börsidel kaubeldavate väärtpaberite arvu hüppelise kasvu (börsid on lisaks omavahel tihedalt seotud), märkimisväärse mõjuga uute osalejate saabumise ning nende strateegiate ümbersõnastamise tagajärge. Saksamaa eesistumise ajal võib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee alustada omaalgatusliku arvamuse koostamist kõnealusel teemal, eesmärgiga koostada poliitikaettepanekuid Euroopa Liidule ja liikmesriikidele. Kontaktisik: Gilbert MARCHLEWITZ (+32°2°546°9358; [email protected]) Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus Struktuurifondide, eriti ühtekuuluvusfondi panus on nähtav ja ka mõõdetav seoses progressiga lähenemise eesmärgi saavutamisel neljas tänaseni fondidest kasu saavas liikmesriigis. Siiski ei kehti see transpordi infrastruktuuri kohta. Samuti on täheldatud, et ühtekuuluvusfondi toetusel transpordi infrastruktuuri tehtud investeeringud on oluline tegur toetust saavate piirkondade huvipakkuvaks muutmisel, sest nad soodustavad majandustegevust koos kõikide sellest tulenevate hüvedega, nagu tootlikkuse ja kohaliku elanikkonna reaalsissetuleku suurenemine. Viimased uuringud osutavad ka asjaolule, et struktuurifondide üldine panus ja eelkõige ühtekuuluvusfondi panus võivad samuti avaldada soodsat mõju suurema uurimis- ja arendustegevuse osakaaluga ettevõtete huvi äratamisel kõnealuste piirkondade vastu, mis kahtlemata annab tõuke jätkusuutlikuks majanduskasvuks kogu Euroopas. Seega pakub ühtekuuluvusfond selget tagatist sammudele suunata ühenduse ühtekuuluvuspoliitika uuesti piiratud arvule valitud prioriteetidele, mis põhinevad 2000. aastal Lissabonis ja 2001. aastal Göteborgis vastu võetud kohustustel ja strateegiatel, rõhutades vajadust keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengumudeli loomise järele. Nimetatud tegurid moodustavad aluse Euroopa Parlamendi konsulteerimistaotluse alusel koostatavale komitee arvamusele teemal “Struktuuripoliitika mõju ja tagajärjed Euroopa Liidu ühtekuuluvusele”.
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
8
Pärast Euroopa Parlamendi teist konsulteerimistaotlust koostab komitee arvamuse teemal “Elamumajandus ja regionaalpoliitika”. Kontaktisik: Roberto PIETRASANTA (+32°2°546°9313; [email protected]) ECO sektsioon valmistub arvamuse “Euroopa linnastud: sotsiaalmajanduslikud tähendused Euroopa tuleviku jaoks” järelmeetmeteks, võttes arvesse Saksamaa eesistumise egiidi all 2007. aasta mais Leipzigis toimuvat mitteametlikku tippkohtumist. Tulevane eesistujariik Saksamaa on palunud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel põhjalikumalt uurida praegu koostatava arvamuse mõningaid, eelkõige linnatranspordiga seotud aspekte. Eesistujariik Saksamaa on esitanud taotluse koostada ettevalmistav arvamus territoriaalse tegevuskava kohta, võttes jällegi arvesse 24.–25. mail 2007 Leipzigis toimuvat mitteametlikku tippkohtumist, kus käsitletakse territoriaalset ühtekuuluvust. ECO sektsioon koostab ka omaalgatusliku arvamuse Euroregioonide kohta, mida tuleks tugevdada kui Euroopa piiriülese koostöö poliitika osa. Kontaktisik: Alberto ALLENDE (+32°2°546°9679; [email protected]) Maksustamine Komitee ootab, et 2006. aasta teisel poolel ja 2007. aasta alguses konsulteeritakse temaga mitmes maksustamisküsimuses, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse maksustamiskorra ja komisjoni teatise osas maksupoliitika kooskõlastamise kohta. Maksupettuse vastane võitlus Asjaomases arvamuses vaatleb komitee komisjoni teatist maksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia väljatöötamise kohta. Teatise eesmärk on alustada arutelu kõigi asjaosalistega selle üle, mida tuleks Euroopa Liidu tasandil pettusevastase strateegia raames arvesse võtta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus peaks valmima 2007. aasta esimeses kvartalis. Alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäärade ühtlustamine Euroopa Komisjon teeb ettepaneku suurendada 1992. aastal kokkulepitud alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisi alammäärasid alates 1. jaanuarist 2008, võttes arvesse alates 1992. aastast toimunud inflatsiooni ning seega taastada nende tegelik väärtus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus peaks valmima 2007. aasta teises kvartalis.
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
9
Kontaktisik: Imola BEDŐ (+32°2°546°8362; [email protected])
ÜHTNE TURG, TOOTMINE JA TARBIMINE Sektsiooni töö 2007. aasta esimesel poolel haakub tihedalt Saksamaa eesistumise poliitiliste prioriteetidega. See kehtib tõelise ühtse turu toimimise kohta koos rea algatustega, mis on suunatud eri sektorite õigusaktide ühtlustamisele, ühtse turu läbivaatamisele (Euroopa Komisjoni taotluse alusel koostatav ettevalmistav arvamus) ja Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomisele. Lissaboni strateegias nõutakse muu hulgas konkurentsivõime, teadmiste ja uuendustegevuse tugevdamist. Nimetatud teemad on Saksamaa eesistumise aja prioriteetides kesksel kohal ning lähikuudel tegeleb nendega ka sektsioon. Siinkohal tasub meenutada, et sektsioon koostab praegu eesistujariigi eritaotluse alusel ettevalmistavat arvamust teemal “Euroopa teadus-, arendus- ja uuendustegevuse potentsiaali rakendamine ja tugevdamine” ning teabearuannet teemal “Investeerimine teadmistesse ja uuendustegevusse”. Selleks on vaja lihtsustada õigusakte ja parandada õigusloomet. Parandada tuleb õigusaktide ettepanekute mõju analüüsi. Teadusuuringute edendamise hüppelauaks saab teadusuuringute 7. raamprogramm, mille eesmärk on jõuda teadusuuringutele tehtavate kulutuste osas kolme protsendini SKTst, ning teadusuuringute ja uuendustegevuse tegevuskava. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Liidu eesistujariigi ühine eesmärk on tõelise Euroopa patendi loomine ja intellektuaalse omandi omandiõiguse süsteemide tõhustamine. Finantsteenuste sektoris tuleb rakendada finantsteenuste tegevuskava (FSAP), luua uus õiguslik raamistik siseturul kasutatavate maksesüsteemide jaoks, vaadata läbi hoiuste tagamise süsteemi käsitlev direktiiv, edendada piiriüleseid ühinemisi pangandussektoris ning kliiring- ja arveldussüsteeme. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on jätkuvalt olulised töökohtade loojad ja säilitajad ning nad edendavad uuendustegevust ja suurendavad majanduse konkurentsivõimet. Seetõttu arvestab sektsioon jätkuvalt kõigi VKEde toimimisega seotud teemadega. Praegu koostatakse teabearuannet ettevõtluspotentsiaali kohta, eelkõige VKEde puhul. Sektsioon võtab aruande vastu tõenäoliselt 2007. aasta esimesel poolel. Meeles tuleb pidada ka seda, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab jätkuvalt Euroopa väikeettevõtete harta elluviimist ning leiab, et see on Euroopa VKEde tuleviku võti. Saksamaa eesistumise üks eesmärk on suurem julgeolek seoses piiride avamisega. Komitee on alati toetanud (ja toetab tulevikus) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomist ning on
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
10
koostanud arvamusi järgmistel teemadel: tsiviil- ja kaubandusasjade alane vastastikune tunnustamine, Euroopa maksekorraldus, lepingulised kohustused (Rooma I) ja lepinguvälised kohustused (Rooma II) jne. Komitee toetab ka tolliseadustiku uuendamist ja tolli arvutiseerimist. Tarbijakaitse valdkonnas, mis on jätkuvalt päevakajaline teema, koostab sektsioon arvamuse tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral ning veelgi olulisema arvamuse lähinädalail avaldatava tarbijakaitse rohelise raamatu kohta, mis on kahtlemata oluline arueluteema 2007. aastal. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pöörab jätkuvalt erilist tähelepanu turismile, mis on uues suunas liikuv valdkond, seda eelkõige tänu Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud teatisele teemal “Uus turismipoliitika”, mille kohta peaks komitee peatselt võtma vastu arvamuse. Tasub meenutada, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on koostanud mitu turismi, sealhulgas kultuuriturismi ja sotsiaalturismi käsitlevat arvamust. Kontaktisik: João PEREIRA DOS SANTOS
(+32°2°546°9245; [email protected])
ÜHTSE TURU SEIREÜKSUS Õigusliku keskkonna lihtsustamine ja parendamine kuulub jätkuvalt komitee prioriteetsete valdkondade hulka. EMSK ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni juures tegutsev seireüksus jätkab oma tegevust kõnealuses valdkonnas. Eesistujariigi taotluse alusel koostab seireüksus ettevalmistava arvamuse sotsiaalse mõju hindamiste sisu, menetluste ja meetodite kvaliteedistandardite kohta sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna osalejate seisukohast (INT/333, raportöör Daniel Retureau, II rühm). Euroopa Komisjoni taotluse alusel koostab seireüksus ettevalmistava arvamuse siseturu läbivaatamise kohta (INT/332, raportöör Brian Cassidy, I rühm) ning samal ajal ka omaalgatusliku arvamuse teemal “Teenuste siseturg – tööturg ja tarbijakaitse nõuded” (INT/289, raportöör Karin Alleweldt, II rühm). Kõnealuse arvamuse täiendamiseks võib Saksamaal korraldada avaliku arutelu. Seireüksus käivitab oma uue ühis- ja isereguleerimise andmebaasi (PRISM II) ning sellega seotud teabekampaania. Andmebaasist saab esimene interaktiivne ühis- ja isereguleerimise algatuste kataloog Euroopas. Sellega püüab seireüksus omandada erialateadmisi õigusliku keskkonna parendamise valdkonnas, tegeledes samas horisontaalsete nõuandetegevustega. Üldises plaanis keskendub ühtse turu seireüksus koostöö ja sünergiate tugevdamisele Euroopa Komisjoniga. Levitamine on jätkuvalt tähtis ning 2007. aasta esimesel poolel avaldab seireüksus brošüüri takistustest ühtse turu saavutamisel. Kontaktisik: Jean-Pierre FAURE
(+32°2°546°9615; [email protected] või [email protected])
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
11
TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALPOLIITIKA
Tööhõive, tööõigus ja töötingimused Saksamaa eesistumise ajal koostab komitee arvamuse teemal “Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised” ning Lissaboni strateegia kontekstis arvamuse teemal “Esmatähtsate kategooriate tööhõive”. Komitee keskendub oma tegevuses selgelt tööhõive inimlikule palgele, jätkates käimasolevat tööd ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitleva arvamuse järelmeetmetega institutsioonidevahelisel tasandil. Samal ajal viib komitee lõpule arvamuse hiljuti käivitatud komisjoni teatise kohta teemal “Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks”, milles loodetakse, et Soome eesistumise ajal saavutatud tihe koostöö Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga jätkub Saksamaa eesistumise ajal. Komitee alustab ka olulise arvamuse koostamist peatselt oodatava tööõiguse arengu rohelise raamatu kohta, millega kaasneb arvamus peatselt valmiva ühenduse töötervishoiu- ja tööohutuse strateegia kohta. Kontaktisikud: Alan HICK (+32°2°546°9302; [email protected]) Anna REDSTEDT (+32°2°546°9233; [email protected]) Susanne JOHANSSON (+32°2°546°8477; [email protected]). Võrdsed võimalused Komitee kavatseb täielikult osa võtta Euroopa aastast 2007 “Võrdsed võimalused kõigile”, jätkates tööd soolise võrdõiguslikkuse ja komisjoni juhistes esitatud kuue prioriteedi kallal ning lõpetades arvamuse teemal “Võrdsed võimalused puuetega inimestele”, mille koostamiseks esitati taotlus Austria eesistumise ajal. Kontaktisikud: Torben Bach NIELSEN (+32°2°546°9619; [email protected]) Ewa KANIEWSKA (+32°2°546°8117; [email protected]) Sotsiaalpoliitika Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab Saksamaa eesistumise ajal vastu kaks ettevalmistavat arvamust: komisjoni taotluse alusel koostatakse 2007. aasta kevadiseks tippkohtumiseks arvamus teemal “Hinnang Euroopa tänapäevaühiskonnale” ning eesistujariigi taotluse alusel koostatakse arvamus teemal “Perekond ja demograafiline muutus”. Komitee lõpetab ka sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise osas tehtava üksikasjaliku töö. Kontaktisikud: Susanne JOHANSSON (+32°2°546°8477; [email protected]) Anna REDSTEDT (+32°2°546°9233; [email protected])
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
12
Pierluigi BROMBO (+32°2°546°9718; [email protected]) Euroopa sotsiaalmudel Pärast strateegilisi arutelusid eelmiste eesistujariikide ja komisjoni volinik Vladimír Špidlaga võttis komitee hiljuti vastu olulise omaalgatusliku arvamuse, milles leiti üksmeelselt, et Euroopa sotsiaalmudel põhineb majanduslikul tõhususel, sotsiaalsel ühtekuuluvusel ja keskkonna stabiilsusel, mis toetuvad sellistele olulisimatele ühisväärtustele nagu vabadus, solidaarsus, dialoog ja sotsiaalne õiglus. Komitee soovib uuel ametiajal eriti innukalt osaleda Saksamaa eesistumise ajal taaselustatavas arutelus Euroopa sotsiaalmudeli üle ja toetub oma poliitilisele baasile, et kõnealune arutelu kodanikele lähemale tuua. Kontaktisik: Torben Bach NIELSEN (+32°2°546°9619; [email protected]). Noored, haridus ja koolitus Komitee kavatseb võtta olulise rolli 2007. aasta Euroopa noorte nädala korraldamisel. Komitee viib lõpule ka töö komisjoni teatise osas teemal “Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia” ning võtab Saksamaa eesistumise ajal vastu arvamuse teemal “Euroopa kvalifikatsiooniraamistik elukestva õppe valdkonnas”. Kontaktisikud: Anna REDSTEDT (+ 32°2°546°9233; [email protected]) Ewa KANIEWSKA (+32°2°546°8117; [email protected]) Vabadus, turvalisus ja õigus Komiteel on põhjalik arvamuste kogum ja tunnustatud ekspertteadmised, mida ta loodab Saksamaa eesistumise ajal kasutada. Teadmised põhinevad Tampere programmil ja Haagi programmil: Viie järgneva aasta kümme prioriteeti – Euroopa vabaduse, turvalisuse ja õiguse uuenemispartnerlus. Saksamaa eesistumise ajal jälgib komitee hiljuti koostatud omaalgatusliku arvamuse “Sisseränne ja integratsioon: koostöö piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel” edasist arvessevõtmist ning keskendub eelkõige peatselt valmivale komisjoni teatisele prioriteetsete meetmete rakendamise kohta, vastamaks migratsiooni väljakutsetele. Komitee asub jälgima ka ettevalmistava arvamuse “Kodanikuühiskonna osalus võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga” järelmeetmeid. Eesistumisajal võetakse vastu ka arvamus abieluasjades kohaldatavat õigust käsitlevate eeskirjade kohta. Kontaktisik: Pierluigi BROMBO (+32°2°546°9718; [email protected]) Rahvatervis
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
13
Saksamaa eesistumise ajal jätkab komitee omaalgatusliku arvamuse “Rasvumine Euroopas” proaktiivset edendamist ning on kaasatud toitumist ja füüsilist tegevust käsitlevasse Euroopa strateegiasse. Komitee viib lõpule ka töö patsientide õiguste kohta, annab konsolideeritud vastuse ühenduse tervishoiustrateegia valgele raamatule 2007 ning on aktiivselt kaasatud tulevasse ühenduse turvaliste ja tõhusate tervishoiuteenuste alase tegevuse programmi patsientide liikuvuse hõlbustamiseks. Kontaktisik: Ewa KANIEWSKA (+32°2°546°8117; [email protected])
PÕLLUMAJANDUS, MAAELU ARENG, KESKKOND, SÄÄSTEV ARENG Säästev areng: keskkond, põllumajandus ja kalandus Saksamaa eesistumise aja (kevad 2007) tegevuskavas on olulisel kohal bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jätkab 2006. aasta ettevalmistava arvamusega bioloogilise mitmekesisuse kohta alustatud tööd, koostades arvamuse komisjoni teatise kohta, et anda panus nõukogus peetavasse arutellu. Eesistujariik tegeleb temaatiliste strateegiatega seotud õigusloomeprotsesside lõpuleviimisega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on võtnud vastu arvamused seitsmest strateegiast viie kohta ning esitab 2007. aasta esimesel poolel oma panused pinnasekaitse ja pestitsiidide temaatilistesse strateegiatesse. Õhu kvaliteedi kohta oodatakse komisjonilt kahte peamist ettepanekut: direktiivi õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta ja tööstusheiteid käsitlevate kehtivate õigusaktide läbivaatamist. Saksamaa eesistumise aja üks peamisi prioriteete on kliimamuutus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jätkab tööd kõnealusel olulisel teemal säästva arengu vaatlusrühma tegevuse kaudu. Komisjoni taotlust ettevalmistava arvamuse koostamiseks kliimamuutuse ja puhta energia kohta oodatakse 2007. aasta alguseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ja komisjonil on 2007. aasta kevadel kavas korraldada kõnealusel teemal ka ekspertide arvamuste ärakuulamine. Kõnealune tegevus vastab väljaannetele, nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamine ja komisjoni kliimamuutuse roheline raamat 2012. aasta järgseks perioodiks, mille eesmärk on määrata kindlaks piirkonnad, mis vajavad ühenduse tasandi meetmeid, et toetada ELi kohanemist kliimamuutusest tingitud järjest suuremate kahjulike mõjudega. Eesistujariik peab esmatähtsaks Euroopa Liidu pühendumist uue, säästvusele keskenduva poliitilise suuna võtmist kalanduskorralduses. Sellega seoses võtab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
14
2007. aasta jaanuaris vastu arvamuse ELi kalandussektori säästvuse elluviimise kohta maksimaalse säästva kalandustoodangu kaudu. Kontaktisik: Annika KORZINEK (+32°2°546°8065; [email protected]) Ühise põllumajanduspoliitika reform Saksamaa eesistumise ajal jätkab komitee seisukohtade avaldamist oluliste turgude ühise korralduse kohta kooskõlas viimase ühise põllumajanduspoliitika reformiga; eelkõige koostab ta arvamuse puu- ja juurviljaturu ning veinituru ühise korralduse paljuoodatud reformide kohta. Lisaks jälgib komitee tähelepanelikult ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisprotsessi ning maaelu arengu poliitika elluviimist. Komiteel on kavas mäestikualasid, saari ja äärealasid käsitleva omaalgatusliku arvamuse jätkuna käsitleda edasi ka põllumajandust eriliste ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondades. Kontaktisikud: Eleonora di NICOLANTONIO (+32°2°546°9454; [email protected]) Arturo Iniguez YUSTE(+ 32°2°546°8768; [email protected]) Toiduohutus, loomade heaolu ja loomatervis Lisaks säästva arengu ja sellega seotud küsimuste osas tehtavale tööle koostab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse konkreetsetes küsimustes, nagu toiduohutus ja loomade heaolu. Eesistujariik peab esmatähtsaks toidu ja toiteväärtuse üldist märgistust käsitlevate kehtivate õigusaktide lihtsustamist ja selgemaks muutmist. Komitee on küsimusega tegelenud varasemates arvamustes toiduainete koostisosade märkimise kohta ning toiduainete toiteväärtuse ja tervisealase teabe kasutamise kohta. Komitee esitab oma seisukohad komisjoni uute õigusaktide ettepanekute kohta toidu lisaainetele, ensüümidele ning lõhna- ja maitseainetele. Komitee on koostanud arvamuse, mis käsitleb komisjoni ettepanekut loomatervise ja loomade heaolu ühenduse tegevuskava 2006–2010 kohta ning kavatseb korraldada 2007. aasta esimesel kolmandikul loomade heaolu ja märgistamist käsitleva konverentsi.. Kontaktisik: Yvette AZZOPARDI (+ 32°2°546°9818; [email protected])
TRANSPORT, ENERGEETIKA, INFRASTRUKTUUR JA INFOÜHISKOND
Energeetika
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
15
5. veebruaril toimunud kabinetiistungil otsustas Saksamaa Liitvabariigi valitsus, et energeetika ja kliimamuutus on peatselt algava ELi eesistumise peamised prioriteedid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostab septembris 2006 koostatud arvamuse teemal “Euroopa Liidu energiavarustus: energialiikide optimeerimisstrateegia“ järelmeetmena teabearuande teemal ”Euroopa energiapoliitika määratlus”. Viimane on osa 2008. aasta koondaruandest, mille koostamise taotluse esitas 2006. aasta märtsi Euroopa ülemkogu majanduskasvu ja töökohtade loomise partnerluse toetamiseks. 19. oktoobril 2006 võttis Euroopa Komisjon vastu energiatõhususe potentsiaali realiseerimise tegevuskava. Tegevuskava koosneb 75 meetmest kümnes prioriteetses valdkonnas. Komitee on edendanud energiatõhusust pikka aega ning uurib põhjalikult pakutud meetmete asjakohasust ja sobivust. 2007. aasta jaanuaris peaks komisjon esitama laiaulatusliku energiapaketi, mis oodatavasti koosneb järgmistest osadest: • energiastrateegia läbivaatamine (ELi pikaajaline energia visioon); • uus taastuvate energiaallikate tegevuskava; • energiasektori liberaliseerimist käsitlev siseturu aruanne; • teatis strateegilise energiainfrastruktuuri kohta; • teatis nn rohelise ehk jätkusuutliku söe kohta. Energiapoliitikast on saanud üks põhiprioriteet Euroopa Liidu igapäevases poliitilises tegevuskavas (konkurentsivõime, energia ja keskkonna kõrgetasemelise töörühma teine aruanne, mille komisjoni volinikud Günter Verheugen ja Stavros Dimas võtsid vastu 31. oktoobril 2006). Jätkuvalt on aktuaalsed ka 2006. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu tippkohtumise järeldused. Mõned näited: • energia tarneallikate ja transiitteede suurem mitmekesistamine ida-lääne ja põhja-lõuna vahel; • liikmesriikidevaheliste ühenduste ja energiaturgude läbipaistvuse parandamine konkurentsi
suurendamiseks; • piirkondlike energiaturgude arendamine Euroopa Liidus; • taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine 15 protsendile ja biokütuste osakaalu
suurendamine 8 protsendile 2015. aastaks ning biomassi tegevuskava rakendamine. Kontaktisikud: Siegfried JANTSCHER (+32°2°546°8287; [email protected]) Sven DAMMANN (+32°2°546°9366, [email protected]) Transport Transpordi valdkonnas on oluline küsimus komisjoni valge raamatu (2001) vahekokkuvõtte läbivaatamine. Komitee on pikka aega väitnud, et transpordisüsteemi, sealhulgas linnatranspordi tõhusaks ja keskkonnasäästlikuks arenguks on vaja kasutada kõikide transpordiliikide potentsiaali. Kooskõlas nimetatud transpordiliikide optimeerimise põhimõttega koostab komitee omaalgatuslikku arvamust Euroopa meresadamate poliitika kohta. Arvamusega soovitakse teha konkreetseid ettepanekuid meretranspordi arengut aeglustavate takistuste kõrvaldamiseks (eriti töötingimuste
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
16
reguleerimise valdkonnas). Säästev areng tähendab ka sidusat ja ühtlustatud lähenemisviisi igale transpordisektorile. Seetõttu toimub merenduspoliitika rohelise raamatu läbivaatamine tihedas koostöös põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooniga (NAT). Energia- ja transpordiküsimuste seos on jätkuvalt komitee keskne arutlusteema. Komitee jätkab tööd Euroopa logistikapoliitikaga seotud küsimustes kooskõlas komisjoni tööprogrammiga ning järelmeetmena eesistujariigi Soome esitatud taotluse alusel koostatud ettevalmistavale arvamusele. Vastavalt eesistujariigi Saksamaa taotlusele koostab komitee ettevalmistava arvamuse transpordi kohta linnapiirkondades. Arvamusega tutvustatakse meetmete potentsiaali planeerimise, otsuste tegemise ja tehnoloogia valdkonnas ning eri osalejate transpordiga seotud vastuoluliste nõudmiste lahendamise kooskõlastamisel asjaomastes piirkondades ning olemasoleva infrastruktuuri tõhustamise vahendite kindlaksmääramisel. Teine omaalgatuslik arvamus on suunatud piiriülese jalgrattatranspordi edendamisele Euroopas, sealhulgas Euroopa koostööle ELi jalgrattateede võrgustiku arendamisel, piiriülese jalgrattatranspordi infrastruktuuri parendamisele ning nimetatud keskkonnasõbraliku ja tervisliku transpordiviisi edendamise jõupingutuste hetkeseisule. Kontaktisikud: Anna WAGNER (+32°2°546° 8306; [email protected]) Sven DAMMANN (+32°2°546°9366; [email protected]) Infoühiskond Komitee on aastate jooksul teinud suuri jõupingutusi infoühiskonna küsimuste osas. Komitee koostas hiljuti kaks olulist arvamust: arvamuse direktiivi 97/36/EÜ kohta (“Piirideta televisioon”) ning arvamuse mobiilside rahvusvahelise rändluse kohta. Saksamaa eesistumise ajal on kavas rakendada nimetatud viimase arvamuse järelmeetmeid. Saksamaa eesistumise aja esimesel poolel võetakse vastu oluline arvamus, milles käsitletakse turvalise infoühiskonna strateegiat. Tihe koostöö eesistujariigiga on kavas ka näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaasamise kaudu infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi turvalisema interneti päeva raames korraldatavatesse üritustesse 2007. aasta veebruaris. Kontaktisik: Maria Jose Lopez GRANCHA (+32°2°546°8713; [email protected]) Üldhuviteenused Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jätkab üldhuviteenustega seotud tööd, mis on Euroopa Liidu poliitikas saavutamas järjest suuremat tähtsust. Komitee võttis 2005. aasta veebruaris vastu arvamuse üldhuviteenuste valge raamatu kohta, milles kutsus üles koostama raamdirektiivi või raamseaduse üldhuviteenuste tagamiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üldhuviteenustega tegelev alaline töörühm, mille volitusi uuendati oktoobris 2006, arendab tihedat tööd Euroopa Parlamendiga, kes võttis 2006. aasta septembris vastu omaalgatusliku aruande üldhuviteenuste kohta, kutsudes üles
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
17
suuremale õiguslikule selgusele. Sarnaselt Euroopa Parlamendiga kutsub komitee üles ühenduse tasandil määratlema ühtsed põhimõtted, mida kõik üldhuviteenused peaksid järgima. Juulis 2006 vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses üldhuviteenuste tuleviku kohta kutsus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles sätestama üldhuviteenused raamdirektiivis ning vajaduse korral sektoripõhistes eraldi direktiivides. Samuti on komitee rõhutanud vajadust kaasata lisaks üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele ka majandushuvi mittepakkuvad üldhuviteenused. 2007. aasta esimesel poolel koostab komitee arvamuse teemal “Komisjoni teatis: Ühenduse Lissaboni kava elluviimine – üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused Euroopa Liidus”. Samuti annab komitee panuse Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega. Kontaktisik: Agota BAZSIK, (+32°2°546° 8658, [email protected])
TÖÖSTUSE MUUTUSED (CCMI – TÖÖSTUSE MUUTUSTE NÕUANDEKOMISJON) EMSK prioriteete arvesse võttes lähtub tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) Saksamaa eesistumise ajal oma tegevuses kahest põhisuunast: • integreeritud sektoraalne lähenemine tööstuse muutustele eesmärgiga määratleda
valdkonnaülese ja üldise tööstuspoliitika kohandamine, mida peavad vajalikuks eri sektorite ühiskondlik-ametialased osalejad;
• muutuste toetamine Euroopa tööstuses, et tagada Euroopa konkurentsivõime säilimine ja paranemine sotsiaalselt vastuvõetavas ja jätkusuutlikus raamistikus.
Kõnealused suunised võimaldavad CCMI-l tuua komiteesse oma ainulaadsuse ja lisaväärtusse, mis tuleneb peaasjalikult sellest, et komisjon koosneb nii EMSK liikmetest kui ka volitatud esindajatest, kes on lähedalt seotud rohujuuretasandiga ning kursis nende esindatavate sektorite igapäevase reaalsusega. CCMI koostab viis omaalgatuslikku arvamust: • väärtus- ja turustusahela areng Euroopas ja maailmas; • uuendustegevus: mõju tööstuse muutustele ja EIP rollile koostöös EIPga; • keskkonnaeeskirjade mõju tööstuse muutustele; • maailmakaubanduse integratsioon ja allhanked (European Commission Economic Paper
nr 259); • maksuõiguses kohaldatava territoriaalsuse põhimõtte mõju tööstuse muutustele. CCMI jätkab sektoraalseid analüüse.
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
18
Keemiasektori analüüs: Arvestades kõnealuse sektori olulisust Saksamaa tööstuse jaoks, korraldatakse seminar ühel Ida-Saksamaa liidumaal. Seminari arutelule annavad lähtealuse välisuuringu esialgsed tulemused. Seminari tulemused ja panused lisatakse uuringu lõpparuandesse, mis avaldatakse ja mida levitatakse kindlale sihtrühmale. Seminari võiks korraldada koostöös Dublinis asuva Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga. Tsemendisektori analüüs: Jätkusuutlikku (sõna kolmes tähenduses) tsemenditööstust käsitleva seminari võiks korraldada Kreekas tõenäoliselt koostöös Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (CEDEFOP). Tsemenditööstuse võiks esile tõsta energiamahuka tööstuse näitena. Kontaktisik: Pol LIEMANS (+32 2 546 8215; [email protected])
EUROOPA LIIT MAAILMAS
Laienemine Komitee jätkab osalemist laienemisprotsessis eelkõige Türgiga loodud ühise nõuandekomitee kaudu. Euroopa Liidu ja Türgi ühise nõuandekomitee järgmine koosolek toimub Saksamaal, suure tõenäosusega Berliinis, 2007. aasta esimeses kvartalis. Koosolekul teeb nõuandekomitee kokkuvõtte läbirääkimistest ja käsitleb eelkõige ametiühingute õiguse küsimust Türgis. Kontaktisik: Laila WOLD (+32 2 546 91 58; [email protected]) Lisaks peaks EMSK 2007. aasta esimesel poolel looma kodanikuühiskonna järelevalvekomitee, mis koosneb võrdselt komitee liikmetest ja Horvaatia kodanikuühiskonna esindajatest. Kõnealuse järelevalvekomitee põhiülesanne on jälgida ühinemisläbirääkimisi ning valmistada Horvaatia kodanikuühiskonda ette Euroopa Liidu tulevaseks liikmestaatuseks. Eesistujariigil palutakse osaleda kõnealuse järelevalvekomitee asutamiskoosolekul. Kontaktisik: Loïc DEFAYE (+32 2 546 83 57; [email protected]) Lääne-Balkani riigid Komitee pöörab jätkuvalt tähelepanu suhetele teiste Balkani riikidega nii kontaktrühma tegevuse kaudu kui ka rakendades ellu piirkondliku kodanikuühiskonna esimese foorumi soovitusi. Nimetatud foorum toimus Brüsselis 2006. aasta märtsis. Kõnealuste tegevuste raames toetab EMSK majandus- ja sotsiaalnõukogu loomist Bosnias ja Hertsegoviinas. Kontaktisik: Loïc DEFAYE (+32 2 546 83 57; [email protected])
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
19
Suhted idanaabrite ja Venemaaga EMSK on naaberriikide poliitika raames loonud kontaktrühma, mille ülesanne on tihedamate sidemete loomine ja arendamine ELi idapoolsete naaberriikide (Valgevene, Moldaavia ja Ukraina) ning kolme Kaukaasia riigi (Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia) kodanikuühiskonna esindajatega. Sel teemal võiks komitee koostada omaalgatusliku arvamuse. Komitee annab samuti oma panuse eesistujariigi Saksamaa kavandatavasse arutellu naaberriikide poliitika rakendamise üle. Komitee arendab samuti oma tegevusi, mis on seotud suhete tugevdamisega Vene Föderatsiooni ning Venemaa kodanikuühiskonnaga. Kontaktisik: Rafaelle DEL FIORE (+32 2 546 97 94; [email protected]) Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide (Euromed) partnerlus Komitee jätkab oma tegevust Euroopa ja Vahemere piirkonna koostöö valdkonnas. Seoses 2007. aastal toimuva Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ja samalaadsete institutsioonide järgmise tippkohtumisega koostab EMSK teabearuande teemal “Kodanikuühiskonna osalemine kohalikul tasandil Euroopa naaberriikide poliitika tegevuskava rakendamises tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengu saavutamiseks”. Kontaktisik: Laila WOLD (+32 2 546 91 58; [email protected]) Suhted Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega EMSK jätkab tegevust sidemete tugevdamiseks AKV-riikidega ja pöörab erilist tähelepanu majanduspartnerluskokkuleppeid käsitlevate läbirääkimiste jälgimisele. EMSK osaleb Saksamaa eesistumise ajal Euroopa Liidu ja AKV-riikide parlamentaarse ühisassamblee 13. istungjärgul ning Euroopa Liidu ja AKV-riikide ministrite nõukogu 32. istungjärgul. Lisaks palutakse eesistujariigil osaleda ELi ja AKV-riikide majanduslike ja sotsiaalsete huvirühmade piirkondlikul seminaril, mille komitee korraldab Kariibi mere riikides 2007. aasta esimesel poolel. Kontaktisik: Susanna BAIZOU (+32 2 546 98 45; [email protected]) Suhted Ladina-Ameerikaga EMSK soovib Ladina-Ameerika kodanikuühiskonnaga kujunenud suhete raames rakendada Viinis 2006. aasta aprillis toimunud EL ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide kodanikuühiskonna kohtumise soovitusi. Erilist tähelepanu pööratakse läbirääkimiste alustamisele Kesk-Ameerika riikidega ning läbirääkimiste taasalustamisele Mercosuri riikidega.
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
20
Kontaktisik: Beatriz PORRES (+32 2 546 91 31; [email protected]) Suhted Aasiaga Jätkub Euroopa Liidu ja India ümarlaua raames algatatud arutelu India kodanikuühiskonnaga. Samuti peaks ümarlaud aasta esimesel poolel käivitama Euroopa Liidu ja India kodanikuühiskonna internetifoorumi. Pärast Hiina majandus- ja sotsiaalnõukogu ja EMSK presidentide vahel sõlmitud kokkulepete tugevdamist kutstuti 2006. aasta septembris toimunud Euroopa Liidu ja Hiina tippkohtumisel mõlemat nõuandeorganit üles moodustama Euroopa Liidu ja Hiina kodanikuühiskonna ümarlaua. Kõnealuse ümarlaua avaistung toimub 2007. aasta esimesel poolel ning eesistujariigil palutakse anda oma panus sellesse olulisse üritusse. Kontaktisik: Jean-François BENCE (+32 2 546 93 99; [email protected]) Rahvusvaheline kaubandus ja globaliseerumine Komitee jätkab mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste jälgimist. Jätkuvad kontaktid eesistujariigi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa kodanikuühiskonna esindajatega ning võetakse vastu arvamus WTO seitsmenda ministrite konverentsi ettevalmistuste kohta. Lisaks koostab EMSK eesistujariigi taotlusel ettevalmistava arvamuse teemal “Euroopa ees seisvad väljakutsed ja võimlaused globaliseerumise kontekstis”. Kõnealuse arvamuse koostamisel konsulteerib komitee laiaulatuslikult Euroopa kodanikuühiskonna esindajatega, kellega on komiteel regulaarsed kontaktid. Kontaktisik: Jean-François BENCE (+32 2 546 93 99, [email protected])
*
* *
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
21
SAKSAMAA EESISTUMISE PRIORITEEDID (JAANUAR–JUUNI 2007)
Euroopa Liidu tulevik
2006. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogult sai eesistujariik Saksamaa ülesande esitada 2007. aasta juuniks ettepanekuid Euroopa Liidu praeguse põhiseaduskriisi lahendamise võimaluste ja ajalise raamistiku kohta.
Eesistujariik Saksamaa koostab praegust olukorda analüüsiva aruande ja esitab soovitused koos ratifitseerimismenetluste ettepanekute ning täpse ajakavaga. Lahendus tuleb leida enne Euroopa Parlamendi järgmisi valimisi 2009. aastal. Vastav projekt tuleks esitada hiljemalt 2007. aastal, et jätta piisavalt aega ratifitseerimiseks.
Saksamaa eesistumise aega langeb ka Euroopa Ühenduse/Euroopa Liidu asutamise 50. aastapäeva tähistamine. Riigipead ja valitsusjuhid võtavad 25. märtsil 2007 vastu nn Berliini deklaratsiooni, mille eesmärk on täpsustada Euroopa Liidu väärtusi ja ülesandeid.
Samuti on deklaratsiooni mõte see, et Euroopa Liit ei saa pidada kultuuridevahelist dialoogi oma partneritega, kui ta ei ole kindel oma väärtuses.
Majanduslik dünaamika ja sotsiaalne vastutus
Jaanuarikuust märtsis toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumiseni jäävad tähelepanu keskmesse energeetika ja Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia:
• ühtse turu väljakujundamine (vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine); konkurentsi käsitlev ELi ministrite nõukogu mitteametlik kohtumine 2007. aasta aprillis Würzburgis;
• parem õigusloome, "diskontinuiteedi põhimõtte" kasutuselevõtt (põhimõte tähendab seda, et komisjon peaks ettepanekud, mis jäid parlamendi koosseisu volituste ajal vastuvõtmata, vajadusel parlamendi järgmise koosseisu ametiaja jooksul uuesti vastuvõtmiseks esitama);
• bürokraatia vähendamine, eriti VKEdele; • teadustegevuse, hariduse ja väljaõppe tugevdamine; • tööstuspoliitika: Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamine (vt näiteks CARS 21); • majanduse ja maksustamise parem koordineerimine, eelkõige euroalal.
Energia
Kevadisel tippkohtumisel on kavas vastu võtta otsus energiat käsitleva Euroopa tegevuskava kohta, kusjuures enne seda on vaja välja selgitada, mida tuleks reguleerida Euroopa Liidu ja mida liikmesriikide tasandil:
• eri liikmesriikide energiakandjate kombinatsiooni arvestamine • konkurentsi edendamine
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
22
• selgete keskpikkade ja pikaajaliste eesmärkide järgimine taastuvate energiaallikate osas • energeetikaalane välispoliitika
Energiapoliitika valdkonnas on eesistujariigil kolm prioriteeti: varustuskindlus, tõhusus ja keskkonnasõbralikkus. Keskendutakse energiatõhususe parandamisele energiatarbimise olulisimates valdkondades nagu ehitus ja tootmisvaldkonnad. Samuti laiendab eesistujariik Saksamaa energiadialoogi Venemaa ja USAga ning käsitleb taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe küsimusi uutes tööstus- ja arengumaades.
Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja keskkonnakaitse toetamine
Edaspidi tuleb analüüsida iga kavandatud õigusakti võimalikke sotsiaalseid mõjusid. Euroopa aasta “Võrdsed võimalused kõigile” (2007) pakub võimaluse anda Euroopa sotsiaalmudelile konkreetne sisu. Demograafilist muutust tuleb võtta väljakutsena. Eesistujariik kavatseb tugevdada heade tavade vahetust järgmistes valdkondades: vanemate inimeste integreerimine tööturule, perekonnapoliitika ja ning asulaplaneerimine ja maakorraldus.
Keskkonnakaitse prioriteetsed valdkonnad on: • kliimakaitse (Euroopa Liidu ühine seisukoht Kyoto protokolli järgseks perioodiks); • keskkonnasõbralikud transpordivahendid; • bioloogilise mitmekesisuse kaitse; • kaasaegne põllumajanduspoliitika (toiduainetega kindlustatus).
Õigus- ja siseküsimused
Eesmärk on suurendada turvalisust, säilitades samas avatud piirid ja kaitstes kodanikuvabadusi. Lisaks püütakse tugevdada Euroopa politseikoostööd ja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX), samuti sidusat rände- ja varjupaigapoliitikat Euroopa Liidu tasandil.
Välissuhted ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Turvalisuse ja stabiilsuse arendamine Lääne-Balkani piirkonna vahetus läheduses. “Euroopa Liidu uus idapoliitika”: Euroopa Liidu naaberriikide poliitika tugevdamine, Euroopa Liidule eluliselt tähtsa Venemaa-poliitika uuesti määratlemine ja Kesk-Aasia strateegia väljatöötamine. Tulevaste laienemiste osas arutelu Euroopa Liidu vastuvõtusuutlikkuse üle.
Välismajanduspoliitika: Doha-vooru jätkamine.
Järjepidevus
Saksmaa valitsus näeb eesistumisaega järgnevate eesistumisperioodide kontekstis ning teeb tihedat koostööd Portugali ja Sloveeniaga.
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
23
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE (EMSK) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) on 1957. aastal Rooma lepinguga loodud nõuandeorgan. Komiteesse kuuluvad organiseeritud kodanikuühiskonna majandus- ja ühiskonnaelu eri valdkondade esindajad. Komitee põhiülesanne on nõustada kolme suurt institutsiooni (Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon). Komiteega konsulteerimine on kohustuslik Euroopa Ühenduse asutamislepinguga ettenähtud juhtudel ning iga kord, kui kõnealused institutsioonid seda vajalikuks peavad. Samuti võib üks nimetatud organisatsioonidest taotleda komiteelt ettevalmistava arvamuse koostamist ning komitee võib arvamust avaldada ka omal algatusel (umbes 15% komitee arvamustest on omaalgatuslikud). Komitee võtab aastas keskmiselt vastu 150 arvamust erinevatel Euroopa integratsiooni puudutavatel teemadel. Komitee osaleb seega aktiivselt ühenduse otsustusprotsessis. Komiteel on ka kaks täiendavat ülesannet: kaasata suuremas ulatuses kodanikuühiskonna organisatsioone ühinevasse Euroopasse ja tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides või riikide rühmades, näiteks Euroopa Liidu liikmestaatust taotlevates riikides, kellega on moodustatud aktiivselt tegutsevad nõuandekomiteed; Vahemere piirkonna partnerriikides; Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikides; Mercosuri riikides (Ladina-Ameerika), Indias jne. Komitee peab struktureeritud dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatega kõnealustes riikides ja piirkondades ning toetab nõuandestruktuuride loomist komitee mudeli eeskujul. Tänu EMSK-le ei ole Euroopa ehitamine mitte ainult Euroopa Liidu ja poliitikute, vaid ka nende avaliku elu tegelaste ülesanne, kes on tegevad majandus-, ühiskonna- ja kultuurielus aktiivselt osalevates organisatsioonides. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on 344 liiget, kes jagunevad kolme rühma: tööandjad, töötajad ja erinevate elualade esindajad. Viimatinimetatu ühendab majandus- ja ühiskonnaelu esindajaid, kes ei kuulu esimesse kahte rühma, st käsitöönduse, põllumajandustootjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, vabakutseliste ning tarbija- ja sotsiaalmajanduslike organisatsioonide, pereühenduste ja puuetega inimeste õiguste eest ja tõrjutuse vastu võitlevate ühingute, üldhuvi esindavate jt organisatsioonide esindajaid. Komitee koosseis ei ole alaline, seda uuendatakse iga nelja aasta tagant, selleks et see kajastaks võimalikult täpselt kodanikuühiskonna arengut liikmesriikides. Viimati uuendati komitee koosseisu uueks nelja-aastaseks perioodiks 2006. aasta oktoobris. Siis vahetus 30% liikmetest. Bulgaaria ja Rumeenia liikmed ühinevad komiteega 2007. aasta alguses. 2008. aasta septembrini on komitee president Dimitris Dimitriadis (tööandjate rühm, Kreeka), keda abistavad kaks asepresidenti: Alexander-Michael Graf von Schwerin (töötajate rühm, Saksamaa) ja Jillian van Turnhout (erinevad elualad, Iirimaa). Komitee sekretariaati juhib peasekretär Patrick Venturini.
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
24
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee sidemed liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete institutsioonidega EMSK teeb tihedat koostööd majandus- ja sotsiaalnõukogudega ja samalaadsete institutsioonidega. Euroopa Liidu liikmesriikides põhineb kõnealune koostöö regulaarsetel kohtumistel kindlaksmääratud teemadel (eelkõige uuendatud Lissaboni strateegia küsimuses) teabevahetusel ja ühise internetilehekülje arendamisel (http://eesc.europa.eu/ceslink/index_en.asp). Lisaks on komitee aktiivselt tegev Majandus- ja Sotsiaalnõukogude ja Samalaadsete Institutsioonide Rahvusvahelises Assotsiatsioonis (IAESCSI), millesse kuuluvad 50 riigi organisatsioonid. Lõpuks on EMSK-l regulaarsed suhted kodanikuühiskonna organisatsioonidega Euroopa Liidu liikmestaatust taotlevates riikides ning mitmes riigis või riikide rühmas väljaspool Euroopa Liitu. Kõnealune tegevus toimub koostöös Euroopa Liidu liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogudega.
*
* *
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
25
MÕNED PÕHIFAKTID SAKSAMAA KOHTA Pealinn Berliin Põhiandmed SKT 2 216 miljardit
eurot (2004) Rahvastik 82,5 miljonit SKT inimese kohta 26 856 eurot Keel Saksa Töötuse määr 9,5% Rahaühik Euro Inflatsioonimäär 1,9% Pindala 357 031 km² Majanduskasv 0,9% Poliitiline struktuur Riigipea Liidupresident prof dr Horst Köhler (CDU) Valitsusjuht Liidukantsler dr Angela Merkel (CDU) Välisminister dr Frank-Walter Steinmeier (SPD) Saksamaa Liitvabariik on sotsiaalse turumajandusega riik, kus kehtib kollektiivläbirääkimiste õigus ja ühinemisvabadus. Saksamaa Liitvabariik loodi 1949. aastal ning taasühinemine endise Saksa Demokraatliku Vabariigiga toimus 1990. aastal. Saksamaa on Euroopa Liidu (EL) asutajaliige.
Poliitiline süsteem Riigi struktuur Saksamaa on liitvabariik, mis koosneb 16 liidumaast (Länder). Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Kõrgeima riigivõimu kandjad on Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung) ja parlament (Bundestag). Liidunõukogu (Bundesrat) kaudu on liidumaad esindatud liitvabariigi tasandil ning osalevad selle seadusandluses. Valimisõigus Kehtib üldine, võrdne ja salajane valimisõigus alates 18. eluaastast (kohalike omavalitsuste valimisel alates 16. eluaastast). Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta tagant (proportsionaalse esindatuse põhimõttel). Parteide süsteem Saksamaal valitseb mitmeparteisüsteem. Parteidel on põhiseaduslik eristaatus. Nad saavad riigilt rahalist abi ning parteisid võib keelustada vaid Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus. Parteide esindatus parlamendis Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU), Bündnis 90/Die Grünen (rohelised), Vaba Demokraatlik Partei (FDP), Saksamaa Vasakpartei PDS (vasakpoolsed). Õigussüsteem Saksamaa on sotsiaalne õigusriik, mis tugineb võimude lahususe ja halduse seaduslikkuse põhimõtetele. Kõik riigiorganid alluvad põhiseaduslikule korrale. Põhiseadus (Grundgesetz) tagab kõige kodanike põhi- ja inimõigused. Põhiseaduse järgimise üle teostab järelevalvet Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus. Kõik ülejäänud riigiorganid alluvad tema õigusemõistmisele.
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
26
Mõned kasulikud internetileheküljed Saksamaa Liitvabariigi parlament (Bundestag) www.bundestag.de Saksamaa portaal www.deutschland.de Välisministeerium www.auswaertiges-amt.de Saksamaa Liitvabariigi valitsus www.bundesregierung.de Põhifaktid Saksamaa kohta www.tatsachen-ueber-deutschland.de Saksamaa Liitvabariigi president www.bundespraesident.de Saksamaa ajakirjanduse internetiväljaanded www.sueddeutsche.de www.faz.net www.welt.de www.zeit.de www.spiegel.de www.focus.de Allikas: http://www.tatsachen-ueber-deutschland.de/en/content-home/facts-and-figures/political-system.html
*
* *
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
27
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE SAKSAMAA DELEGATSIOON
Alleweldt, Karin
Saksa Ametiühingute Keskliidu (DGB) juhatuse rahvusvahelise ja Euroopa ametiühingupoliitika osakonna talituse juhataja
Buntenbach, Annelie
Saksa Ametühingute Keskliidu (DGB) juhatuse liige Saksamaa Liitvabariigi parlamendi liige (1994–2002)
Clever, Peter Saksa Tööandjate Keskliidu juhatuse liige
Frerichs, Göke
Saksa Hulgi- ja Väliskaubanduse Keskliidu (BGA) juhatuse liige
Graf von Schwerin, Alexander-Michael
Saksa Ametiühingute Keskliitu kuuluva Saksa Teenustesektori Ühendatud Ametiühingu (ver.di) liige
Gräfin zu Eulenburg, Soscha
Saksamaa Punase Risti (DRK) juhatuse liige
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
28
Heinisch, Renate
Apteeker, Pensionäride Organisatsioonide Liidu (BAGSO) esindaja – Euroopa Parlamendi liige (1994–1999)
Kienle, Adalbert
Saksamaa Põllumajandustootjate Liidu (DBV asepeasekretär
Korn, Peter
Saksa Kaubandus- ja Tööstuskoja (DIHK) uuendustegevuse, keskkonna ja energia sektsiooni juhataja ning DIHK Euroopa Liidu Brüsseli esinduse juht
Lehnhoff, Jochen
Saksa Ühispankade Liidu (Bundesverband der Deutschen Volksbanken und Raiffeisenbanken) juhatuse liige
Matecki, Claus
Saksa Ametiühingute Keskliidu (DGB) juhatuse liige
Metzler, Arno Jurist, Saksa Vabade Elukutsete Liidu (BFB) tegevdirektor ja Brüsseli büroo juhataja
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
29
Ott, Erhard Saksa Teenustesektori Ühendatud Ametiühingu (ver.di) juhatuse liige
Petersen, Volker J.
Saksa Maapankade Liidu (Deutscher Raiffeisenverband) asepeasekretär
Ribbe, Lutz Euroopa Looduspärandi Fondi (EURONATUR) direktor
Rusche, Jörg Saksa Siseveetranspordi Liidu tegevdirektor
Schallmeyer, Manfred
Tekstiili-, Rõiva- ja Nahatööstuse Töötajate Rahvusvahelise Liidu (ITGLWF – International Textile, Garment and Leather Worker's Federation) esimees
Schleyer, Hanns-Eberhard
Saksamaa Käsitööndusettevõtjate Keskliidu (ZDH) peasekretär
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
30
Steffens, Heiko
Saksamaa Tarbijaorganisatsioonide Keskliidu (AgV) endine esimees,Berliini Tehnikaülikooli emeriitprofessor
Stöhr, Frank Saksamaa Teenistujate Keskliidu dbb (beamtenbund und tarifunion) aseesimees
von Wartenberg, Ludolf
Saksamaa Tööstuse Keskliidu (BDI) tegevjuht ja juhatuse liige
Wilms, Hans-Joachim
Saksa Ehitus-, Põllumajandus- ja Keskkonnatöötajate Keskliidu (IG BAU) aseesimees
Wolf, Gerd
Düsseldorfi Heinrich Heine . Ülikooli emeriitprofessor Jülichi linnas asuva teaduskeskuse plasmafüüsikainstituudi endine direktor
Woller, Wilfried
Saksa Kaevandus-, Keemia- ja Energiatööstuse Töötajate Keskliidu (IG BCE) juhatuse liige
*
* *
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
31
LISA
2007. AASTA ÜRITUSTE KAVA
Konverentsid, seminarid, arutelud ja erakorralised koosolekud I poolaasta
1. KOMITEE TEGEVUS VALDKONNAÜLESED ALGATUSED EMSK juhatuse erakorraline koosolek Berliin, 12. juuni 2007 Globaliseerumist käsitlev konverents oluliste sidusrühmade organisatsioonidega Saksamaal, millest võtavad osa Saksamaa majandus- ja tehnoloogiaminister ning töö- ja sotsiaalminister (kinnitamisel)
Berliin, 12. juuni 2007
EMSK osalemine festivalil “Europalia europa.2007” (kinnitamisel) RÜHMADE TEGEVUS I rühm I rühma erakorraline koosolek EMSK, märts 2007 I rühma erakorraline koosolek EMSK, 28. juuni 2007 II rühm Rumeenia ja Bulgaarita uute liikmete tervitamine 2007. aasta jaanuari täiskogu istungjärgul
EMSK, jaanuar 2007
II rühma erakorraline koosolek EMSK, 28. veebruar 2007 Teabekoosolek liikmetele, kes nimetati ametisse 2006. aasta oktoobris toimunud koosseisu uuendamise käigus ning Rumeenia ja Bulgaaria uutele liikmetele
EMSK, 2007. aasta esimene pool
III rühm III rühma juhatuse erakorraline koosolek Berliin, 30. märts 2007 SEKTSIOONIDE TEGEVUS
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
32
ÜHTSE TURU, TOOTMISE JA TARBIMISE SEKTSIOON Euroopa tarbijapäev Berliin, 16. mai 2007 PÕLLUMAJANDUSE, MAAELU ARENGU, KESKKONNA SEKTSIOON
Avalik arutelu teemal “Loomade heaolu ja märgistamine” EMSK, Brüssel, märts 2007 Sidusrühmade foorum teemal “Kliimamuutused ja puhas energia” EMSK, Brüssel, aprill 2007 VÄLISSUHETE SEKTSIOON Brasiilia: EMSK ja Brasiilia põllumajandus- ja sotsiaalarengu nõukogu (CDES) ühisseminar
2007. aasta esimene pool
Euroopa Liidu ja Türgi ühise nõuandekomitee koosolek Berliin, 2007. aasta esimene
pool Horvaatia – Euroopa Liidu ja Horvaatia kodanikuühiskonna järelevalvekomitee 1. koosolek
2007. aasta esimene pool
India – Euroopa Liidu ja India ümarlaud 2007. aasta esimene pool Hiina – Euroopa Liidu ja Hiina ümarlaud 2007. aasta esimene pool Bulgaaria – koostöös Bulgaaria majandus- ja sotsiaalnõukoguga korraldatav konverents Kagu-Euroopa majandus- ja sotsiaalnõukogude kohta
märts/aprill 2007
Kariibi mere riigid – AKV-riikide ja Euroopa Liidu majanduslike ja sotsiaalsete huvirühmade 9. piirkondlik seminar
mai 2007 (kinnitamisel)
MAJANDUS- JA RAHALIIDU NING MAJANDUSLIKU JA SOTSIAALSE ÜHTEKUULUVUSE SEKTSIOON
Uurimisrühma korraldatud arvamuste ärakuulamine teemal “Euroopa linnastud: sotsiaalmajanduslikud tähendused Euroopa tuleviku jaoks” (ECO/188)
EMSK, Brüssel, 11. jaanuar 2006
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
33
Uurimisrühma korraldatud arvamuste ärakuulamine teemal “Euroregioonid” (ECO/179)
EMSK, Luxembourg, 24. jaanuar 2007
TRANSPORDI, ENERGEETIKA, INFRASTRUKTUURI JA INFOÜHISKONNA SEKTSIOON
Avalik arutelu teemal “Euroopa sadamapoliitika”; korraldatakse uurimisrühma TEN/258 "Ühine sadamapoliitika ELis" raames. Üritus hõlmab Bremerhaveni sadama külastust.
Bremen (Saksamaa), 19.–20. veebruar 2007
EMSK ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) ühiskonverents Euroopa energiapoliitika arengu kohta
EMSK, märts 2007
Seminar “Transpordi väliskulud” Brüssel, mai või juuni 2007
(kinnitamisel) TÖÖSTUSE MUUTUSTE NÕUANDEKOMISJON :Seminar teemal “Keemiasektori analüüs” Dresden, 2007. aasta esimene
pool :Seminar teemal “Tsemendisektori analüüs” Kreeka, mai/juuni 2007
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
34
2. EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE OSALEMINE VÄLISÜRITUSTEL VALDKONNAÜLESED ALGATUSED Euroopa arutelud “Hingega Euroopa” Brüssel, 29. jaanuar 2007 EMSK osalemine kõikidel pidustustel, millega tähistatakse Rooma lepingu sõlmimise 50. aastapäeva, muu hulgas 25. märtsil 2007 Berliinis
Berliin, 25. märts 2007
SEKTSIOONIDE TEGEVUS VÄLISSUHETE SEKTSIOON Konverents teemal “Tööhõive ja sotsiaalidaloogi võrgustike loomine Euromedi piirkonnas”
Berliin, 16. märts 2007
Ladina-Ameerika – osalemine Kesk-Ameerika ja Euroopa kodanikuühiskonna 1. foorumil
2007. aasta esimene kvartal
Ladina-Ameerika – Mehhiko ja Euroopa kodanikuühiskonna 3. foorumi kaaskorraldamine
2007. aasta esimene kvartal
Osalemine AKV-riikide ja ELi ministrite nõukogu 32. istungjärgul 2007. aasta esimene kvartal Wiesbaden, Saksamaa – osalemine AKV-riikide ja Euroopa Liidu parlamentaarse ühisassamblee 13. istungjärgul
juuni 2007
PÕLLUMAJANDUSE, MAAELU ARENGU JA KESKKONNA SEKTSIOON
NATi sektsiooni koosolek Berliinis messi “Roheline nädal” (Grüne Woche) raames. Osalemine loomatervishoidu käsitleval rahvusvahelisel foorumil
Berliin, 25.–26. jaanuar 2007
MAJANDUS- JA RAHALIIDU NING MAJANDUSLIKU JA SOTSIAALSE ÜHTEKUULUVUSE SEKTSIOON
Regionaalpoliitika peadirektoraadi korraldatav konverents teemal “Regionaalpoliitika vastused demograafilistele väljakutsetele”
Brüssel, 25.–26. jaanuar 2007
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
35
Regionaalpoliitika peadirektoraadi korraldatav kolmas konverents teemal “Piirkonnad majandusmuutustes”
Marseille, veebruar 2007
Regioonide Komitee korraldatav linnade foorum Brüssel, aprill 2007 Nõukogu mitteametlik kohtumine “Territoriaalne tegevuskava” territoriaalse ühtekuuluvuse ja linnade arengu teemal
Leipzig, 24.–25. mai 2007
Euroopa Komisjoni korraldatav neljas ühtekuuluvuse foorum Brüssel, juuni 2007 TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA KODAKONDSUSE SEKTSIOON
Euroopa Liidu tööhõive- ja sotsiaalministrite mitteametlik kohtumine
Berliin, 18.–19. jaanuar 2007
Perekonna ja võrdse kohtemise eest vastutavate Euroopa Liidu ministrite mitteametlik kohtumine
15.–16. mai 2007
Aasta “Võrdsed võimalused kõigile” avaüritus Berliin, 30.–31. jaanuar 2007 Konverents teemal “Töö – võimalus – internet. Naised kujundavad tulevikku”
Bremen, 1.–2. veebruar 2007
Euroopa sotsiaalmudelit käsitlev konverents “Ühisel jõul sotsiaalse Euroopa suunas”
Nürnberg, 8.–9. veebruar 2007
Konverents teemal “Ennetamine tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse abil”
Badenweiler, 25.–27. veebruar 2007
Ministrite konverents teemal “Partnerlus ja vastutus – ühiselt HIV/AIDSi vastu”
Bremen, 12.–13. veebruar 2007
Konverents teemal “Kultuuridevaheliste pädevuste arendamine võitluses rassismi ja ksenofoobia vastu”
Lübeck, 14.–15. märts 2007
“Ohutu lähe” – Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädala lõpuüritus
Bilbao, 22. märts 2007
Noorteüritus teemal “Võrdsed võimalused ja sotsiaalne osalus kõigile noortele”
Köln, 13.–16. aprill 2007
- -
DI CESE 115/2006 fin …/…
36
Rahvusvaheline konverents: “Demograafiline muutus: võimaluste tunnustamine – potentsiaali ärakasutamine – kasvu edendamine”
Berliin, 17.–18. aprill 2007
Konverents teemal “Võrdõiguslikkus teadustegevuses – uuendustegevus läbi võrdsete võimaluste”
Berliin, 18.–19. aprill 2007
Kultuurilise mitmekesisuse Euroopa konverents Essen, 26.–28. aprill 2007 Konverents teemal “Töökvaliteet – võti suurema arvu ja paremate töökohtade juurde”
Berliin, 2.–3. mai 2007
Konverents teemal “Vaesust kannatavate inimeste 6. Euroopa kohtumine”
Brüssel, 4.–5. mai 2007
Konverents teemal “Keemiliste ainete piiramine töökohal - tervislikud töötingimused globaalses majanduses”
Dortmund, 7.–8. mai 2007
Integratsioonikonverents Berliin, 10.–11. mai 2007 Võrdsete võimaluste konverents “Väljakutse haridust käsitlevatele õigusaktidele ja hariduspoliitikale”
Potsdam, 11.–12. mai 2007
Konverents teemal “Haridus säästvaks arenguks Euroopas” Berliin, 24.–25. mai 2007 Euroopa kutseõppe konverents “Euroopa õpiruumi loomine” München, 4.–6. juuni 2007 Poliitikafoorum “Ettevõtlus” Hannover, 4.–6. juuni 2007 Puuetega inimeste integreerimise Euroopa konverents Berliin, 11.–12. juuni 2007 Euroopa sotsiaalteenuste 15. konverents “Võrdsed võimalused kõigile: väljakutse sotsiaal- ja tervishoiuteenustele mitmekülgses Euroopas”
Berliin, 18.–20. juuni 2007
Täiendavat teavet EMSK sektsioonide töö kohta leiate komitee koduleheküljelt aadressil www.eesc.europa.eu.
Täiendav teave Käesolev brošüür on üks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teabeväljaannetest. Samas sarjas on varem ilmunud trükised “Kümme küsimust Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kohta”, “EMSK – sild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel” ja “EMSK prioriteedid”. Nende ja mõne erialase väljaandega on võimalik tutvuda ning neid on võimalik tasuta alla laadida koduleheküljelt www.eesc.europa.eu. Kõigi EMSK väljaannete trükiversioonid on saadaval tasuta; selleks tuleb saata taotlus e-posti teel aadressil [email protected] või kirjalikult väljaannete ja külastuste talitusele aadressil Publications and Visits Unit, 99 rue Belliard, B-1040 Bruxelles, Belgique. Eesistujariigi Saksamaa kodulehekülg www.eu2006.de või www.eu2006.de annab igakülgset ja päevakohast teavet eesistujariigi tegevuste kohta. Euroopa Liidu Nõukogu kodulehekülg internetis (http://www.consilium.europa.eu/cms3_fo/index.htm) pakub hulgaliselt teavet nõukogu ja tema tegevuste kohta. Euroopa Parlamendi kodulehekülg (http://www.europarl.europa.eu) pakub ulatuslikku teavet parlamendi ja tema tegevuste kohta. Euroopa Liidu kodulehekülg internetis (http://europa.eu/), mida haldab Euroopa Komisjon, pakub väga mitmekülgset teavet ELi tegevuse kohta. Sellelt võib leida mitmeid interaktiivseid lehekülgi, mis on loodud spetsiaalselt Euroopa Liidu kodanikele pakutavate teenuste interaktiivsuse suurendamiseks. Euroopa Liidu alastele küsimustele vastuse saamiseks saatke palun e-kiri Europe Directi teenistusele, mille leiate aadressilt http://www.europa.eu/europedirect/, või helistage tasuta telefoninumbril 00 800 67 89 10 11.
Rue Belliard 99 • B - 1040 Bruxelles
Tel. +32 (0)2 546 90 11 • Fax +32 (0)2 513 48 93
http://www.eesc.europa.eu
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
