Grillfesti Äripäeva teemaleht 2012

ÄRIPÄEVA TEEMALEHT 31.MAI 2012

reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post [email protected]

ÄRIPÄEVA TEEMALEHT 31. MAI 20122

Toitumine ja tervis käivad käsikäes - nii on öelnud Šveitsist pärit maailmakuulus naturopaat Dr. Alfred Vogel.

Nagu me kõik hästi teame, on eriti tervislik ökoloo-giliselt kasvatatud ja värske toitaine. Sama kehtib kaürtide kohta.

Dr. Alfred Vogel pidas ürtide kasutamist toitude mait-sestamisel üli oluliseks, et äratada talveunest maitse-meeled ja saada kasu ürtide tervendavatest omadus-test. Toidu maitsestamisel ürtidega, vähendame auto-maatselt ka soola ja pipra tarbimise vajadust.

Oleme õnnega koos, kui meil on igapäevaselt võima-lik toidu maitsestamiseks noppida värskeid ökoloogi-liselt kasvatatud ürte, kas aiapeenralt või rõdukas-tist. Kurb on aga see, et paljudel meil see võimalus puudub saastunud linnaõhu või ruumipuuduse tõttu.

Kõike eelnevat silmas pidades, töötas Dr. Alfred Vo-gel välja ürdisoolade sarja, kus oleksid täidetud kolm põhilist kriteeriumit: värsked ürdid kättesaadavaks kõigile

vähendada inimeste soola tarbimist

kasutada värsket ökoloogilist toorainet.

Herbamare ürdisool valmib kui hea Prantsuse vein. Eriline protseduur, säilitamaks ürtide aroome, mait-seid ja toimeaineid, leiab aset Prantsusmaal Provan-ceís järgides hoolikalt Dr. Alfred Vogeli ettekirjutusi taimede töötlemiseks ja ürdisoolade valmistamiseks.

Värsked ökoloogiliselt kasvatatud ürdid korjataksepõldudelt käsitsi ja toimetatakse ´ürdisoola vabrikus-

se´ enne, kui need jõuavad närbuda. Tootmisprot-sess algab koheselt! Värsked virged ürdid hakitakse ühtlaseks taimemassiks ja segatakse kõrgekvaliteedi-lise meresoolaga. Kasutatavat meresoola ammutatak-se samuti Provance íst. Tegemist on puhta, täisväär-tusliku mineraalainete allikaga.

Kui ürdimass meresoolaga segatud, rändab see vaa-tidesse laagerduma. Vaatides toimuvate protsesside tulemusena imenduvad ürtide aroomi-, maitse- ja toimeained soolakristallidesse, kus need riknematult ja oma omadusi kaotamata tallletuvad.

Peale laagerdumist eemaldatakse vaakumprotsessigaürdisoolamassist tekkinud vesi. Vaakumprotsessi ka-sutatakse eesmärgiga mitte tõsta töötlemisprotsessis temperatuuri ohtlikult kõrgele tasemele. Kõrged tem-peratuurid hävitavad ürtide kasulikud omadused, mistõttu näiteks paljud kuivatatud ürdisegud on mine-tanud oma originaalse lõhna ja maitse.

Pärast vee eemaldamist lõhustatakse tekkinud ürdi-soolaplaadid ja Herbamare tooted ongi valmis.

Herbamare sarja kuuluvad maitseomadustelt erine-vad ürdisoolad ja -puljongid.

Herbamare ürdisoolasid ja puljongeid võib kasutadasoola asemikuna kõikjal toitude maitsestamisel.

Eriti lihtsalt ja kiirelt saab valmistada Herbamarega kõiksugu maitsvaid saltaikastmeid ja maitsestada salateid.

Herbamare garanteerib maitsva toidu igale kokale!

Herbamare vürtsikas salati- ja dipikaste:

250g hapukoort 1 tükeldatud küüslauguküüs

kimp murulaukuHerbamare Spicy´t vastavalt soovile

Sega ained omavahel ja lase hea maitsta!Hapukoore võib asendada ka jogurti või oliiviõliga.

A-Vorst on asutatud 1996. a. Põhilised tooted on suitsusingid, täissuitsuvorstid ja poolsuitsuvorstid. Meie populaarsemad singid on maasuitsusink, maasuitsukarbonaad, suitsusaunasink, veiseliha musta pipraga jne. Uued vorstid on metssea täissuitsuvorst ja lambaliha täissuitsuvorst. Selle aasta uudistooted on toored grillvorstid. Kõik tooted sisaldavad liha 80-90%. Toodete ostueelis on see, et meie ei kasuta kanalihamassi.

Selle aasta uudistooted on:

Saadaval ETK keti kauplustes, Selverites, Prismades ja väiksemates poodides.

Grillvorstid

3reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post [email protected]


“Tere tulemast Pärnu, tere tulemast Grillfestile!”Toidulaada korraldaja Erkki Laidinen (vasakult), festivali korraldaja Auris Rätsep, festivali peaesineja ansambli Apelsin solist Tõnu Aare, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja grillimis- ja rahva-barbeque-võistluse peakohtunik Enn Tobreluts

Autor: Kutt Niinepuu, Eesti grilliportaal

Aegade suurim toidufestival toimub Pärnus!

8. ja 9. juunil Pärnus vallikääru aasal peetav toidukultuurisündmus “Hea toi-du festival – Grillfest” on valmis võõrustama kümneid tuhandeid head toitu, kultuuri ja seltskonda hindavaid eestimaalasi ja külalisi. Festival on avatud mõlemal päeval 11–23 ja sissepääs on kõigile tasuta.

Uue põlvkonna Grillfest on mitmekülgne toidufestival

“Hea toidu festival – Grillfest” ei ole juba ammu pelgalt suur grilli-pidu, vaid tegemist on sisuka toi-dufestivaliga, kus tutvustatakse kõike head, mis toiduga seotud on. Nii toimuvad siin rahvakooli-tused ja toiduvalmistamise võist-lused noortele ja täiskasvanutele, peetakse hea toidu laata, lastele rajatakse suur Põnni mängumaa Salvesti pererestoraniga ja isegi koertel on Bosse lemmiklooma-alal oma restoran, sest ka nemad on pereliikmed, kes heast toidust ja festivalimelust osa saada taha-vad. Merelinnale kohaselt võistel-dakse laupäeval vallikraavi kaldal kalapüügis, kuhu on osalema oo-datud igaüks. Püügivõistluse pea-auhind on korralik kalapaat, osa-võtt on tasuta.

Suured teemarestoranid ja toidulaat

Festivali oluline osa on kümnete suurte teemarestoranide ala, kus huvitavat toitu jätkub igale mait-sele. 50–600 ruutmeetri suuru-seid ja kokku kahe tuhande iste-kohaga restorane ei ole Grillfes-til varem nähtud. Hõrke rooga-sid leidub siin igaühele. Saadaval on liharoad, mereannid ja muud hõrgutised – hea toiduelamus on Grillfestil garanteeritud! Mõista-gi on olemas korralik joogimenüü alates tervislikest, kohapeal pres-sitavatest mahladest ja nooblitest veinidest kuni muude toidu juur-de kuuluvate jookideni. Eesti ai-nus “tõupuhas” toidulaat on ni-metatud hea toidu laadaks ja sa-dakond kauplejat müüvad seal ai-nult toiduga seonduvat.

Toidufestivali peaesineja on hea toit ja apetiitsed artistid

Eesti toidupeo oluline osa on suurepärased esinejad ja sisukas toiduteemaline programm nii E-Piima juustulaval kui ka Näpsi laa-dalaval. Džässisõpru rõõmustab lava Saku maailmamaitsete resto-ranis. Festivalil astuvad üles Get-ter Jaani, Nancy, Apelsin, Boris

Lehtlaan, Henry Laks ja paljud tei-sed artistid erinevale maitsele. Festivali peaesineja on huvitav ja maitsev toit.

GIP = VIP

Festivali korraldajad on külasta-jate rõõmuks loonud sooduspak-kumiste programmi GIP ehk grill important person. Piletilevist os-tetud 5eurose GIP-käepaelaga saab festivalile eelneval hea toi-du nädalal nautida Pärnu linnas hulgaliselt sooduspakkumisi, näi-teks on hotellis Strand GIP-pae-la omanikele tuba 10 eurot ta-vahinnast odavam. Festivali ajal on festivali infopunktis müüda-va GIP-paela hind 3 eurot, I-Ve-si annab esimesele 3500 paela-omanikule kingituseks suure pu-deli jodeeritud joogivett ja ka-sutada saab ka tualette GIP=VIP. Toidulaada ja festivaliala GIP-pakkumistega on võimalik tutvu-da lehel gip.grillfest.ee.

Toidufestival on turismiatraktsioon

Korraldajate eesmärk on raha-lise tulu teenimise asemel luua omanäoline toidufestival, mis oleks Eestit tutvustav turismia-traktsioon ja kuhu sissepääs on kõigile prii. Selle unistust saa-me teoks teha ainult koos hea-de osalejate, partnerite ja pub-likuga. Lätlased kuulutasid Riia toidupealinnaks, aga Pärnus toi-mub regiooni suurim toidufesti-val! Kohtumiseni suvepealinnas vallikääru aasal 8. ja 9. juunil.

Auris Rätsep“Hea toidu festival – Grillfest”,

korraldaja www.grillfest.ee

4 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post [email protected]


Laupäev, 9. juuniNäpsi toidulaada lava 11.00 – Pärnu linna tervituskontsert E-Piima juustulaval 12.00 – söögipalve ja festivalipäeva avamine E-Piima juustulaval 12.15 – laadaprogrammi algus, päevakava tutvustus 12.30 – laadakauplejate esitlused 13.00 – Pärnu linn esitleb: Seltsi Elulust kollektiivid 13.30 – laadakauplejate esitlused 14.00 – esineb Boris Lehtlaan 15.00 – laadakauplejate esitlused 15.30 – Pärnu linn esitleb: Seltsi Aplaus Plus kollektiivid 16.00 – laadakauplejate esitlused 16.30 – Pärnu linn esitleb: Pärnu AMS folkloorirühm Kungla Rahvas 17.00 – laadakauplejate esitlused 17.30 – Pärnu linn esitleb: Pärnu AMS rahvamuusikaansambel Tõmba-Jüri 18.00 – laadakauplejate esitlused 18.30 – Pärnu linn esitleb: Ukraina Seltsi Vitšisna kollektiivid Barvinok, Trembita ja Devšata 19.00 – DJ Märt Rannamäe show 23.00 – laadapäeva lõpp Pidu jätkub Bravoclubis ja Strandis Laata juhatab: Sulo Särkinen

E-Piima juustulava 11.00 – festivalipäeva äratus – paugutulestik 11.05 – Pärnu linna tervituskontsert, esineb Swingikompanii G7 12.00 – Enn Auksmanni (EELK) söögipalve ja festivalipäeva pidulik avamine 12.15 – Rakvere Lihakombinaat esitleb: Rakvere grilli- ja lihakool, esineb Enn Tobreluts 12.45 – Liivimaa Lihaveis ja Eesti Kulinaaria Instituut esitlevad: SUPERCHEF 2012 13.00 – Üleriigilise Kalapüügivõistluse – Kalake algus Vallikraavis 13.10 – Bosse esitleb: Dancing with the Doggy Stars 13.30 – E-Piima juustumäng 13.45 – Segafredo espressokool 14.00 – Puhkpillimängijate Selts Saxon 14.30 – Rõõmsa Koka Maja muusikaline toiduelamus 14.45 – Kalev esitleb ja Draakon kutsub seiklema: Kõik saavad nänni! 15.00 – Paulig Cupsolo kohvivõistlus 15.15 – Santa Maria ja Tex-Mex auhinnamäng 15.30 – Armeenia restorani rahvusprogramm 16.00 – Seesami toiduteemaline kindlustusmäng 16.15 – Reola Gaas esitleb: Eesti Rahwa Gaasikool, 2. osa 16.45 – Premia jäätisemäng 17.00 – Üleriigilise Kalapüügivõistluse – Kalake võitjate autasustamine 17.15 – Meira maitseainemäng “Maitsesta julgesti!” 17.30 – Põltsamaa Felixi toidumäng 17.45 – Laitila Kukko ja Juha “Köögikubjas” Rantanen esitlevad: Grillfesti Parim Restoran 2012 18.00 – Veiniekspert esitleb: Eesti Rahwa Veinikool 18.30 – SUPERCHEF 2012 auhinnatseremoonia 18.45 – E-Piima juustumäng 19.00 – Star FM heategevusloteriil kogutud summa üleandmine 19.10 – ansambel Apelsin 20.00 – Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest ja Eesti Rahwa Barbecue Võistlus – BBQ võitjate autasustamine ja festivali lõpukõned 20.30 – ansambel Apelsin 21.00 – festivali erikülaline: Nancy 22.00 – ansambel Apelsin 23.00 – suur ilutulestik, festivali lõpp Pidu jätkub Bravoclubis ja StrandisFestivali juhatab: Emil Rutiku

Restoranide ja tootjate alaSaku Maailmamaitsete restorani jazzi ja rokilava14.00 – Laura Põldvere, Raivo Tafenau ja Jürmo Eespere18.00 – Eimel Unplugged Kalevi kohvik “Magusad hetked” 12.00 – 22.00 martsipani maalimise töötuba (eelregistreerimisega)14.00 – suur Kalevi kogu pere viktoriin (eelregistreerimisega)15.05 – Draakoni aarete jaht 17.00 – kommisöömise võistlus (eelregistreerimisega) NB! Kohvikus on päeva jooksul mitmeid kordi “Happy hour”!

Eesti Grilliliidu võistlusala Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest ja Eesti Rahva Barbecue Võistlus – BBQ09.00 – toidukorvide jagamine võistkondadele, võistlustööde küpsetamise algus 11.00 – võistluste kohtunike registreerimine ja kohtunike koolitus, esineb Enn Tobreluts 13.00 – Eesti Rahwa Grillikool 14.00 – Rakvere searibivooru võistlustööde pimehindamine (Grillfest) 14.30 – Talleggi kanalihavooru võistlustööde pimehindamine (Grillfest) 15.00 – Rakvere searibivooru võistlustööde pimehindamine (BBQ) 15.30 – Talleggi kanalihavooru võistlustööde pimehindamine (BBQ)15.00 – Kaupmehe fantaasiavooru võistlustööde avalik hindamine (Grillfest) 16.30 – Kaupmehe fantaasiavooru võistlustööde avalik hindamine (BBQ) 19.00 – võistluste lõpp ja valmistumine autasustamiseks 20.00 – autasustamine E-Piima juustulaval Võistlust juhatab: Allan Hook

Reede, 8. juuniNäpsi toidulaada lava 11.00 – Pärnu linna tervituskontsert E-Piima juustulaval 12.00 – söögipalve ja festivali avamine E-Piima juustulaval 12.15 – laadaprogrammi algus, päevakava tutvustus 12.30 – laadakauplejate esitlused 13.00 – Pärnu linn esitleb: Vana-Pärnu Kultuuriseltsi kollektiivid Vesiroos, Ilse ja Hõbene 13.30 – laadakauplejate esitlused 14.00 – esineb Henry Laks 15.00 – laadakauplejate esitlused 15.30 – Pärnu linn esitleb: Paikuse naisansambel Lustilik 16.00 – laadakauplejate esitlused 16.30 – Pärnu linn esitleb: Seltsi Raeküla folkloorirühm Kaasike 17.00 – laadakauplejate esitlused 17.30 – Pärnu linn esitleb: segaansambel Mõnusalt 18.00 – laadakauplejate esitlused 18.30 – Pärnu linn esitleb: Pärnu-Jaagupi rahvatantsurühm Laieldes 19.00 – DJ Onu Bella videodisko “Back to the 80” 23.00 – laadapäeva lõpp Pidu jätkub Bravoclubis ja Strandis Laata juhatab: Sulo Särkinen

E-Piima juustulava 11.00 – festivalipäeva äratus – paugutulestik 11.05 – Pärnu linna tervituskontsert, esineb Pärnu Suupilliklubi Piccolo 12.00 – Enn Auksmanni (EELK) söögipalve ja festivali pidulik avamine 12.15 – E-Piima juustumäng 12.30 – Kaupmees 20 juubelimäng 12.45 – Liivimaa Lihaveis ja Eesti Kulinaaria Instituut esitlevad: SUPERCHEF 2012 13.00 – Konksupood esitleb: Eesti Rahwa Kalapüügikool 13.20 – JJ Street Pärnu tantsukooli presentatsioon 13.45 – Segafredo espressokool 14.00 – Saint & Sinners – XZAVIER presentatsioon 14.15 – Kemmerling teab: Igast toidust saab ükskord ... 14.30 – Premia jäätisemäng 14.45 – Suvepealinn Pärnu sündmuste tutvustus 15.00 – Järvi Suvefestivali presentatsioon 15.30 – Svensky esitleb: Eesti Rahwa Joogikool ja degusteerimine 16.00 – Kalev esitleb ja Mesikäpp sheerib: Nutikas saab kommi! 16.15 – Reola Gaas esitleb: Eesti Rahwa Gaasikool, 1. osa 16.45 – Meira maitseainemäng “Maitsesta julgesti!” 17.00 – Rakvere Lihakombinaat esitleb: Rakvere grilli- ja lihakool, esineb Enn Tobreluts 17.30 – International BBQ Training & Show & Circus. Esinevad Dr Sweetsmoke (USA), Mr Andy Annat (UK), Mr Chris Girvan Brown (AUS) ja Mr Enn Tobreluts (EST) 18.30 – Strongman Grand Prix 2012 võitjate austamine 18.45 – E-Piima juustumäng 19.00 – ansambel IIUKALA Bänd 20.00 – Rakvere Lihakombinaat ja meisterküpsetaja Tarmo Märss kutsuvad heategevuslikule grilliseaoksjonile 20.10 – Koolidevahelised Meistrivõistlused Grillimises – Grillium võitjate autasustamine ja festivalipäeva lõpukõned 20.30 – ansambel IIUKALA Bänd21.00 – festivali erikülaline: Getter Jaani 22.00 – ansambel IIUKALA Bänd 23.00 – suur ilutulestik, festivalipäeva lõpp Pidu jätkub Bravoclubis ja StrandisFestivali juhatab: Emil Rutiku

Restoranide ja tootjate alaSaku Maailmamaitsete restorani jazzi- ja rokilava14.00 – Tape That (Marilin Kongo, Eduard Akulin, Peedu Kass, Petteri Hasa ja Toomas Rull)18.00 – Styler Kalevi kohvik “Magusad hetked” 12.00 – 22.00 martsipani maalimise töötuba (eelregistreerimisega)13.00 – degusteerimine lastele14.00 – Mesikäpa aarete jaht 17.00 – degusteerimine täiskasvanutele NB! Kohvikus on päeva jooksul mitmeid kordi “Happy hour”!

Eesti Grilliliidu võistlusala Koolidevahelised Meistrivõistlused Grillimises – Grillium 10.00 – toidukorvide jagamine võistkondadele, küpsetamise algus 13.15 – võistluste kohtunike registreerimine ja kohtunike koolitus, esineb Enn Tobreluts 14.00 – Rakvere searibivooru võistlustööde pimehindamine 14.15 – Eesti Rahwa Grillikool, 1. osa 15.00 – Talleggi kanalihavooru võistlustööde pimehindamine 15.15 – Eesti Rahwa Grillikool, 2. osa 16.00 – Kaupmehe fantaasiavooru võistlustööde avalik hindamine 19.00 – võistluste lõpp ja valmistumine autasustamiseks 20.10 – autasustamine E-Piima juustulaval Võistlust juhatab: Allan Hook

Festivali korraldaja jätab endale õiguse teha ajakavasse muudatusi, mille kohta on info festivali kodulehel www.grillfest.ee ja festivalialas E-Piima pealava kõrval asuvas festivali infopunktis.

Festivali suurtoetaja

Põnni Mängumaal on lastetegevuste

telgid ja suur mänguväljak, töötavad erinevad atraktsioonid ja on avatud suurepärase

vaatega Salvesti pererestoran.

Festivali ametlikud jätkupeod toimuvad ööklubides

Bravoclub ja Str&. Lisainfo klubide kodulehtedel

www.bravoclub.ee ja www.strand.ee.

Piletite GIP soodustust vaata lehel 4 ning

gip.grillfest.ee.





Dmitri Demjanov pärjab Grillfestil Eesti esimese superchef ’iToidukultuuri festivalil viivad Liivimaa Lihaveis ja Eesti Kulinaaria Instituut läbi sõbraliku ja mängleva kokkade võistluse “Superchef”. Mõlemal päeval lähevad Liivimaa Lihaveise suu-res telgis vastakuti kaks sama kokka koos oma meeskonnaga. Kokkade ülesandeks on teha kaks maitsvat ja omavahel haakuvat toidukäiku – pearoog ja magustoit. Mõlemad road pea-vad olema tehtud kohalikust toorainest ning pearoa valmistamisel peavad kokad kasutama rohumaa lihaveist. Portsjonid on suupärased ja võimaldavad teil huvi korral proovida mõle-ma koka roogi. Võistluse võitja selgitab välja žürii eesotsas Dmitri Demjanoviga. Võitjat oo-tavad Eesti Kulinaaria Instituudi aukiri, rändkarikas ning loomulikult au olla päris Eesti esi-mene superchef.

Tähelepanu, toitlustajad, Köögikubjas on kohal!Mõlemal festivalipäeval inspekteerib festivali restorane Juha “Köögikub-jas” Rantanen isiklikult. “Tahan näha, kas Eesti välitoitlustajatel on roh-kem fantaasiat ja pealehakkamist kui soomlastel või pakutakse ainult ta-vapärast “laadatoitu” – wok-pannil praetud vorsti, kapsast ja friikartulit,” teatas Köögikubjas, kes teise festivalipäeva õhtul kell 17.45 annab E-Pii-ma juustulaval üle auhinna festivali parimale restoranile.

Tuuker Marko pakub kammkarpi “Korjame neid umbes 30 meetri sügavuselt puhtast ja külmast Norra rannikuveest. Kammkarp on väga tervislik, sisaldades omega-3-rasvhappeid, tsinki ja erinevaid vitamiine. Suure tsin-gisisalduse tõttu mõjub hästi potentsile, eks seepärast kuju-tataksegi viljakusejumalannat Veenust sageli koos kammkarbi kaanega. Toidukuultuuri festivalil pakume kammkarpi nii grilli-tuna kui ka toorena (carpaccio’na) kohapeal tarbimiseks, huvili-sed saavad kammkarpi ka koju kaasa osta.”

Foto: Erakogu

Foto: Erakogu

“Superchefi” võistlus tutvustab maitsvaid ja tervislikke lihaveiseroogasid.

Foto: MTÜ Liivimaa Lihaveis



Tiigerkrevett ja räim ootavad teid Japsi kreveti- ja kalarestoranisKreveti- ja kalasõpradel on põhjust suurte restoranide alast otsida ASi Japs M.V.M. ja Frensi kokkade koos-töös rajatud restorani. Restorani peakokk Priit Jürgens selgitab: “Kalaroogade menüü on meil põhjalik. Pa-kume värsket koha, ahvenat, haugi, räime, samuti värsket krevetisalatit ja vardas tiigerkrevette. Klassikalise uhhaa keedame hirsi ja viinaga. Kuna tegemist on kogu pere toidupeoga, siis lastele pakume erimenüüd, kuhu kuuluvad kohapeal valmistatud kalapulgad, paella ja muud kalateemalised road.”

Barista õpetab kohvi tegema

Soomest saabub toidufestivalile Põhjamaade tunnustatud barista (kohvikubaarimees) Lasse Vidman. “Mõlemal festivalipäeval õpetatakse Meira kohvibaaris festivalikülastajatele heade espressojookide valmistamise võtteid ja toi-muvad degustatsioonid. Moodsate kohvijoo-kide tarbimine on kasvav trend ja teadmised kuluvad alati marjaks ära,” on kakskümmend aastat kohvimüügiga tegelenud Meira Eesti OÜ juhataja Jaanus Vernik kindel. Segafredo kohvikoolitused on kirjas festivali ajakavas.

E-Piim esitleb: Eesti juustu sai otse ahjust!

Traditsioonide hoidmine on tähtis ja nii nagu viiel viimasel aastal on juunikuu teisel nädala-vahetusel toimunud Eestis suur toidufestival, nii on festivalil esindatud ka Eesti suurimaid juustutootjaid E-Piim. “Pakume kohapeal küpsetatud klassikalist värsket juustusaia, nii nagu seda oma lapsepõlvest mäletame. Riivi-tud Eesti Juust segatakse majoneesi ja muna-ga, seejärel küpsetatakse suures elektriahjus kohapeal. Tulge maitsma ja tehke ka kodus järele!” kutsub E-Piima juusturestorani külas-tama ettevõtte juht Jaanus Murakas.

Boost Juice Bars teatab: Tervislik kiirtoit on olemas!Maailma suurim värske mahla ja smuutide müüja Boost Juice Bars osaleb toidufestivalil. “Boosti jookide ainulaadne kontseptsioon näeb ette, et jookides ei kasutata kunst- ega säilitusaineid, kõik koostisosad on looduslikud, kaasa arvatud peaaegu rasvavaba jo-gurt, mida meie jaoks Eestis spetsiaalselt valmistatakse. Boosti toitvaid jooke peetakse õigustatult ka tervislikuks kiirtoiduks. Rah-va seas armastatuimad on eksootiline mangosmuuti, Eestis on po-pulaarsed maitsed ka mustika, vaarika ja maasika, eks näis, mis Grillfesti müügihittideks kujunevad. Tulge meie mahlabaari ter-vislikult kiirtoituma!” kutsub Boosti-Robert otsima festivaliplatsilt rõõmsat rohelist mahlabussi.

Salvesti pererestoran pakub laia valikut ja head vaadet

Festivali Põnni mängumaale ra-jab Salvest suure pererestora-ni, kus lisaks laiale toiduvalikule

saab ka Vallikraavile avanevat kaunist vaadet nautida. “Me-nüüs on meil suur valik Salvesti suppe, lisaks pakume erine-vaid lõunatoite ja pannkooke Meie Mari moosiga. Uudis-tootena tutvustame Salvesti õlleuba, mis peaks kõhurõõ-mu pakkuma just pereisadele. Salvesti pererestoranis saab hästi süüa igaüks, tulge ja veenduge ise!” kutsub restorani perenaine Elen Puust.

Euroopa parim õunaroog Türi pritsumeeste restoranis“2004. aastal saavutas roheline hapukas Eesti õun Euroopa barbecue meistrivõistlustel magustoidu kategoorias esikoha. Küpsetasime õuna filotaignas grillil, täidise olulisemateks kom-ponetideks olid pohlamoos, Vana Tallinn, brändi, rosinad, sara-puupähklid ja Eesti mesi. Grillfesti külastajate auks küpsetame sama rooga ka toidufestivalil, tulge proovima!” kutsub meister-küpsetaja Arvi Pitelkov.

Foto

: Jan

e A

nnus

Foto: Erakogu

Foto

: Bo

ost

Jui

ce B

ars



Et grillipidu oleks turvalineT urvalisus on märksõna, mis on iga õnnestu-

nud peo nurgakivi. Eriti aia- ja grillipidudel varitsevad meid ohud, mida tihtipeale ette

näha ei osata. Suurel toidufestivalil annab häda-listele abi meie arstide meeskond, aga koduaias peab esmaabi andmisega igaüks ise hakkama saa-ma. Õigeaegselt ja õigesti osutatud esmaabi on võimalikele tagajärgedele mõeldes raske üle hin-nata. Selleks, et õnnetusi ning vigastusi oleks või-malikult vähe, saab igaüks ise nii mõndagi ära teha, toome siinkohal ka mõned praktilised soovi-tused:

Batuudil on vahva hüpata, kuid vanemad peaksid oma

järeltulijal hoolega silma peal hoidma nii koduaias kui ka avali-kul üritusel. Kui jätta lapsed järe-levalveta, on õnnetused varmad juhtuma. Kindlasti peaks arvesta-ma kehtestatud vanusepiirangu-tega atraktsioonidel, sest need ei ole ilmaasjata, vaid ikka laste tur-valisust silmas pidades.

Mida palavam ja päikese-paistelisem on ilm, seda va-

jalikum on peakate nii laste kui ka täiskasvanute peas. Põhjamaa ini-mesel on päikesepiste varmas tu-lema, eriti kui temperatuur tõu-seb järsult jahedast põhjamaa ke-vadest tulikuumaks suveks. Esime-seks ohumärgiks on tugev peava-lu, mis räägib selget keelt, et on aeg otsida varjuline koht ja ennast turgutada.

Kui temperatuur tõuseb kolmekümne kraadi ligi, siis

võtke ühes veepudel. Parim on gaasita mineraalvesi. Sellest nõu-dest peaksid rangelt kinni pida-ma inimesed, kellel on problee-me kõrge vererõhu või südame-ga. Rohkest higistamisest tingitud vedelikukaotus on südamele väga tõsine koormus ning võib viia ras-kete terviseriketeni. Kuna inime-ne kaotab higistades suures kogu-ses soolasid, siis limonaad ega õlu tekkinud vaegust ei kompenseeri.

Grillfestil ei ole juhtunud ühtegi raskete tagajärgedega õnnetust, loo-dame, et see on nii ka suvistel aiapidudel. Nii nagu festivalikülastajad on mõistlikud ja oskavad kõike pakutavat targalt nautida, nii tehke ka koduaedades, siis on rõõmus meel ja kordaläinud grillipidu tagatud!

Mare LiigerErakorralise meditsiini arst, Grillfesti partner aastast 2007

Söömine on püha toiming, ikkagi ai-nus töö, mis toidab. Lapsed ei tohi

joosta täis suuga ringi ning ka täiskas-vanud räägivad oma anekdoodid pärast seda, kui maailma parim šašlõkk on ära söödud, sest võõrkeha hingamisteedes on õnnetus, mida tuleb iga hinna eest vältida. Kui midagi on siiski hingetorru sattunud ja inimene köhib, näost puna-ne, siis jälgime teda ja julgustame köhi-ma. Me ei löö teda vastu selga, sest seni kuni haige saab köhida, saab ta võõrke-haga üldiselt ise hakkama. Kui suur tükk on õhuteed täiesti sulgenud, ei saa haige rääkida, köhida ega hingata, nägu muu-tub kiiresti sinakaks. Selline õnnetus va-jab kiirelt abi juba enne meedikute saa-bumist. Lapse (kõik sõltub muidugi abis-taja rammust) puhul haara ta puusadest

kinni, pea all, ja raputa järskude liigutus-tega suunaga ülalt alla. Mingil juhul ei tohi kannatanut loksutada ette taha või külgedele. Väga sageli kostub juba mõne raputuse peale lapse nutt, mis räägib, et oleme edukad olnud, võõrkeha on väl-jas. Täiskasvanud kannatanu korral seisa-me selja taha, haarame kätega tema üm-bert kinni nii, et meie rusikas oleks tema ülakõhul, veidi ülalpool naba. Tõmbame kätega järsu nõksuga üles ja veidi vasaku-le 4–5 korda, naised kogu jõuga, mis neil on, mehed peaksid kombineerima jõu-du ning mõistust, kuid seda peaks tege-ma tugevasti, mitte nii nagu mõnes filmis näidatakse. Loomulikult ei hüppa võõrke-ha välja, nagu kinolinal näinud olete, kuid haige saab hingata ja kõige hullema ole-me ära hoidnud.

Kui tulete Pärnusse suurele toidufestivalile, siis näitame, et õige Grillfes-ti külaline oskab lõbutseda nii, et ta ei pea peoplatsilt minema rooma-

ma. Raskelt joomane pea, kuumad ahjud, teravad lõikeriistad ja järskude kal-lastega veekogu on halb kombinatsioon. Meie meditsiinitelgist saab erakor-ralist abi, kuid oma püsiravimid tuleb ikka ise kaasa võtta. Samuti ei ole põh-just eeldada, et seal jagatakse kondoome või hügieenisidemeid, kuigi nii üks kui teine on tervisega seotud.



Kui suuremal inimesel on kurku kinnijäänud toidust vabastamiseks abiks Heimlichi võte, siis väike-lapsel oleks mõistlik kinni võtta puusadest või ka jalgadest (et sealjuures puusaliigest ei kahjustaks!) ja raputada järsult allapoole paar korda.

Foto: Egerta Mändmets

Heinz maitseb nii, nagu ei ükski teine!

Heinz tomatiketšup on naturaalne, vaba kunstlikest lõhna-, maitse- ja säilitusainetest,

paksendajatest ning toiduvärvidest.

Vastupandamatu lisand lemmiktoitudele juba üle 130 aasta.

reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post [email protected]


1 Üldjuhul kehtib reegel, et mida kal-lim grill, seda parem. Sest kõrgem hind võrdub grillide puhul kvaliteediga, gril-li vastupidavusega, garantii kehtivuse ja grillimismugavustega (sh lisavarustu-se võimalikkusega).

2 Grill peaks olema piisavalt võimas, et rahuladada meie vajadusi. See tähen-dab, et söegrilli puhul peab olema grillresti pindala piisav ja gaasigrilli pu-hul peab põletite arvu ning grillipinna suhe olema paigas (st grill peab suut-ma tekitada piisavalt kuumust).

3 Hea kui grilli kaas ei ole liiga kõrge, muidu kaotame palju kuumust. Kuid kõrge kaas on hea, kui tahame grillida tervet kana või kalkunit nn õllepurgil.

4 Eriti hea, kui grillil on kõrgemal asuv nn järelküpsetamise rest, seda nii gaasi- kui ka söegrilli puhul.

5 Hea kui söegrillil on grillrest liigendiga, siis on hea laastusid sütele raputada ja sütt segada. Gaasigrillil on tarvilikum ja praktilisem, kui grillrest on ikka rest, mitte plaat – restil saab grillida, plaadil muna praadida.

6 Parim valik on kaanega söegrill (nn ufo) või siis malmrestiga gaasigrill, mis suu-dab piisavalt kuumust anda. Väga head on ka keraamilised grillahjud ja BBQ-ahjud, kuid see on juba teine ja pikem jutt.

7 Gaasigrillid on kiired ja mugavad, see-ga paremad igapäevaseks kasuta-miseks. Nende puhul on miinuseks puusuitsu lõhna ja söe-aroomi puu-dumine. Plussiks aga mugavus, kiirus ja puhtus. Gaasigrilliga on eriti lihtne kuumust reguleerida. Hea gaasigrill on malmist või roostevabast terasest grill-restiga ja roostevabast põletitega. Laa-vakividega gaasigrille ei soovita, see on grillitehnika “eilne päev”.

8 Söegrilli puhul on jällegi plussiks asen-damatu söearoom ja tegevuse nau-ding. Siin on hea, kui grillrest on veidi paksemast terasest, st veidi raskem ja toekam – nii saame lihale ilusama grill-resti mustri.

9 Kokkuvõte – söegrill on rohkem mõel-dud asjaarmastajatele ja gaasigrill mu-gavamatele grillijatele.

Küsimuste korral pöörduge Eesti Grilliliidu poole: www.grilliliit.ee

KUIDAS VALIDA GRILLI?

Enn Tobreluts,grillikoolitaja, Eesti Grilliliidu liige

Põhiline küsimus ongi, kas söe- või gaasigrill? Tegelikult on mõlemad ühtmoodi head, kuidveidi erinevate mugavusastmete ja võimalustega.

Otepää Lihatööstus soovitab suviseks grillimiseks säilitusaineteta toorvorste, grillvorste, grill-lihasid ja lambaliha küüslauguürdises marinaadis, ning muidugi ärgu puudugu suvelaualt sink.

Meie toodete hulgas on kodumaine grill-liha, Kuutsemäe grill-liha pohlases marinaadis, peeko-ni grill-liha, piknikuliha, meemarinaadis liha ja Nuustaku liharoog. Alati on müügil ka igapäeva-seks toidukõrvaseks saanud šašlõkk nii karbis kui ka ämbris. Nimetatud tooted on maheda maitse ja meeldiva lõhnaga.

Hoopis teravam maitse on grill-lihal punases marinaadis. See on hõrgutis krõbeda suutäie armas-tajatele. Kasulik ja maitsev on Meie Seemne grillvorstike, millele on lisatud seemneid. Seemnetes on justkui aidas varul kõik vajalikud toitained, seega sisaldab grillvorstike nii hormoone, fermente, vitamiine kui ka taimseid valke ja -rasvu, aga ei sisalda nitritit. Suvesalati juurde võiksid käia ka nõr-gal tulel grillitud singid (kuum singiviil). Simmani ja Laulupeo grillvorsti peaks sööma enne peole või tantsule minekut.

Tehvandi hüppemäele minnes võiks taskus olla meie peened õllesigarid, mida lendude vaheajal kommi asemel suhu pista. Omaette elamuse pakub Moskva täissuitsuvorst.

Otepää Lihatööstus

Mõned nipid grillijale• Lihale jääb puhtam ja parem maitse, kui ei kasutata süütevedelikku.• Grillimiseks on parim mõningase rasvasisaldusega

liha (seakaelakarbonaad).• Liha tuleks lõigata alati ristikiudu.• Liha ei tohi liigselt vigastada, muidu jookseb mahl välja ja liha jääb kuivaks.• Vardaid tuleks määrida toiduõliga, et liha nende külge kinni ei jääks.• Liha peaks asetama grillrestile alles siis, kui rest on kuum.• Verivorstid, maks – ära unusta ka neid proovimast!

Küsige meie tooteid Tallinna Kaubamajast, Stockmannist, Prisma peremarketitest, Comarketitest, Nõmme ja Tartu turult ning loomulikult Otepäält.

Otepää Lihatööstus Edgar OÜ

Tel 765 5824



Kuidas valida toidu juurde jooki?Jookide puhul on täiskasvanud ini-

mestel reeglina küllalt väljakuju-nendud maitse-eelistused. Kõik

algab ikkagi sellest, kui hästi on üritus, kus otsustatakse pakkuda toitu ja joo-ke, ette valmistatud. Kui tavaliselt too-vad külalised joogi kaasa, siis oleks hea paluda läbimõeldud joogivalik kaasa võtta: kes mahlad, kes veed, kes muud joogid. Et ei tekiks olukorda, kus midagi on puudu või tuuakse midagi, mis ei sobi planeeritud valikusse.

Kindlasti on oluline valmistada ette jää, mis kuulub kokteilide ja pea kõi-kide suvejookide juurde. Tänapäe-val ei ole enam ka kindlaid reegleid, et sea- ja lambaliha juurde kuulub pu-nane vein ja kana juurde valge. Soo-vitatav on valmistada huvitav-jahu-tav eeljook või appetiser ehk isutekita-ja, mis oleks värske seltskonnajook ja teeks söögi ootamise lõbusamaks. Sel-leks võib olla näiteks mineraalvesi roh-ke jää, marjade või puuviljadega (apel-sin, sidrun, laim; granaatõunaseemned teevad joogi vahvalt punaseks ja anna-vad head maitset), lisaks värsked mün-dilehed. Sellise joogi saab teha valmis suurde kannu ja värskust jätkub kaue-maks. Kui teha isutekitaja näiteks va-huveini baasil, siis on hea lisada piken-duseks apelsinimahla, ikka rohkelt jääd ja lõbusaid apelsinilõike sisse. Kelle-le vahuvein mahlaga, kellele Mimosa, seda otsustab juba igaüks ise.

Vesi on alati toeks. Toidu kõrvale on vast hea pakkuda puhast vett, mulliga või mullita, seda otsustab igaüks ise, olulne, et laual on valik. Soojal suve-õhtul võiks vee panna stiilsesse ämb-risse jääkuubikutega külma vette väi-keste pudelitega ja sealt siis vajadu-sel võtta. Toidulauale võib alati pan-na kausikesed sidruni-, laimi- või apel-siniviiludega, mida saab siis soovi kor-ral lisada kas joogile või toidule. Maitsevesi sobib siis hästi nn kannu-joogiks, mida sai kirjeldatud eelpool (lisada marjad, münt, jää).

Ei saa me üle ka veinist, mida toitu-de juurde pakutakse. Oluline, et val-get veini hoitaks külmas (kas või ämb-ris külmas kaevuvees). On teada, et lambarasvast läbinärimiseks vaja-me parkainet ja hapet, ehk siis vein ei peaks olema liialt moosine. Samas ei saa panna kätt ette, kui keegi sel-le pitsi soovib liha kõrvale võtta, sest see, kuidas see toidu maitse ära võ-tab ja maitsemeeled tuimestab, joo-jat ei huvita.

Ka pudeliõllele saab lisada viilukese laimi, mis muudab maitse värskemaks. Õlut on suvepidudel ikka joodud ja juuakse edasi, pigem siis mõtleme serveeringule ja joogi jahutamisele.

Hea pika joogina on ka tuntuks saa-nud Sangria ehk maakeeli külm veini-

jook. Seda saab valmistatakse puna-sest veinist, törtsust rummist ja mi-neraalveest või soodaveest. Lisandi-teks apelsini- ja sidruniviilud, maasi-kad ja jää. Mõnus täiskasvanute rüü-be nii toidu ootamise ajaks kui ka toi-du kõrvale.

Kuumade jookide joomisharjumust meil väga ei ole, pigem siis jäätee, mille valmistamiseks on meil aeda-des piisavalt münti, näpuotsaga ki-buvitsa, et valmiks värske tee, mida juua ka külmalt jää ja sidrunilisan-diga.

Niikaua kui on värskeid maasi-kaid, kaunistavad nad nii joo-ke, toitu kui ka sobivad eh-teks joogiklaasi servale.

Kui võimalik, siis sööge ikka päris taldrikutelt ja jooke ser-veerige õigetest joogiklaasi-dest, austagem sellega sööki ja jooki, iseennast ja kogu selts-konda!

Kohtumiseni toidufestivalil Pärnus Vallikääru aasal, Pärnumaa Kutseha-riduskeskuse Rõõmsa Koka Maja res-toranis!

Kai TarmulaPärnumaa Kutsehariduskeskus



SÖEGRILLID

Söegrilli soovitan neile, kes armasta-vad grilltoidu aromaatset söearoo-mi ja puusuitsuhõngu ning naudivad

kogu seda sütega toimetamise protsessi – isetegemist ja täielikku ise vastutamist.

Võib ka nii öelda, et kui olete ostnud en-dale mis tahes söegrilli, saate igal juhul hea grill-liha – kõik sõltub eelkõige grilli-ja oskustest, kuid ka toorainest, süte kogu-sest ja süte kaugusest grillitavast toidust. Kõiki neid kriteeriume saate ise kontrolli-da. Tuleb valida lihtsalt õige tooraine, häs-ti laagerdunud marinaadis liha / šašlõkk / ribi jne. Kui on tegu suure söegrilliga, tu-leb panna sütt rohkem, kui väiksega, siis vähem jne.

Hea, kui grillil on kaas, sest kaanega gril-lides saab paremini teha järelküpsetamist ja liha jääb pehmem. Grillil võiks olla ka lii-gendiga grillrest (mugav sütt segada, laas-tu sütele raputada jne), järelküpsetus-rest, kaanehoidik jne. Sellised lisad anna-vad juurde eeskätt kasutusmugavust. Kuid väga hästi saame hakkama ka ca 20euro-se nn ufoga – kõik sõltub sellest, kui suurt grilli soovime ja mitu hooaega sellega gril-lida tahame.

Mina soovitan soetada korraliku grilli, mida saab kasutada mitu aastat järjest. Ei ole ju mõtet osta igal suvel uut ja odavat grilli, vaid üks ja vastupidav, mis kestab aastaid. Võidame sellega enda aega, närve ning – mis olulisim – saame üleöö naabrite ja sõp-rade hulgas populaarseks. Eriti tegijaks saate, kui valite endale keraamilise grill-ahju. Eestis on saadaval Kamado Joe ke-raamilised grillid (www.bbqgrillpoint.ee), mis on eriti stabiilsed, kauakestvad ja kva-liteetsed. Nendega saab nii grillida kui ka barbecue-liha teha. See on grillimise kõr-geim tase!

Söegrilliga grillimine on küll keerulisem kui gaasiga, kuid samas on see kõik naudin-gut pakkuv ja ehe. Pealegi – õiget šašlõk-ki tehakse ikka süte kohal. Muidugi saab ka gaasigrilliga palju suitsu tekitada ja väga hea liha valmis küpsetada. Nii et võib öel-da, et suurt vahet siiski pole. Kõik sõltub ikka grillija oskustest.

Kuidas käituda grillsöega?

Sütel grillides on vaja kõigepealt söestar-teriga (silindriline moodustis) söed hõõgu-ma ajada (valame söed starterisse ja ase-tame selle alla ökoloogilised süütekuubi-kud). Kui ülalt on juba kergelt näha leeki, võib söe valada söerestile. Seejärel kohen-dame sütt, tekitame otsese ja kaudse gril-lipiirkonna, paigaldame grillresti ja laseme restil korralikult kuumaks minna (samal ajal saab süsi veel hoogu juurde ja hakkab kor-ralikult hõõguma). Siis teeme terasharja-ga resti puhtaks, rätikuga nühime ka tolmu ja tahma restilt maha – seda kõike selleks, et me liha ära ei määriks ja et see resti kül-ge kinni ei jääks. Võime resti kokku määri-

da toiduõliga, kuid tuleb olla ettevaatlik, et liigset õli sütele ei kukuks, muidu põletate käekarvad või koguni kulmud ära.

Süte kohal grillides saame palju suitsu, kui kasutame enda ettepõletatud puitu – see süsi on eriti naturaalne ja puiduaroome si-saldav. Kuid eks sellega on ka palju jända-mist.

Millist grillsütt valida?

Kõige käepärasem ja parem on kasutada poes müüdavaid grillsüsi. Eestis on saada-val üldiselt ainult kergpuidust valmistatud süsi (lepp, kask jne), mis hõõgub vähem aega kui tugevast puust valmistatud süsi (nt tamm, saar, pöök jne). Mujal maailmas kasutatakse eeskätt tugevat sütt. Aga eks see kõik sõltu hinnast ja sellest, mis puitu kõige rohkem saada on. Eestis teatavasti on palju lepapuid, seetõttu on nende hind soodne ja just sellest kergpuidust valmis-tatud süsi Eesti tingimustes parim lahen-dus ongi – läheb kiiresti hõõguma ja annab ühtlase kuumuse.

Kuid söel ja söel on vahe! Nimelt peame vaatama, et süsi oleks kvaliteetne. Kotis ei tohi olla liigselt peent söepuru. Suured ja ühtlase suurusega tükid on tunduvalt pa-remad. Süsi puruneb ka siis, kui seda pal-ju raputada – seega eelistagem ikka eesti-maist grillsütt. Poolast või mujalt Eestisse toodud kergpuidust valmistatud süsi võib olla transportimise käigus lagunenud ja kokkuvõttes jätkub meil ühest kotist söest grillimiseks palju vähem kui tavapäraselt. Ja mis kõige halvem – grillile seda vala-des tolmame kõik kohad täis, saame tõelis-teks tahmanägudeks. Kvaliteetse söe toot-jana tõstaksin esile GreenCoali – eestimai-ne ja hea süsi!

Kindel on see, et tavaline grillsüsi on olu-liselt parem kui grillbrikett. Seda just see-tõttu, et grillbrikett on söetootmise jääki-dest kokku pressitud. Seega on tegu kok-kupressitud tolmuga (tuulise ilmaga gril-likaant avades võib söe pinnale tekkinud tolm liha ära määrida). Briketi hea oma-dus on, et see hõõgub kauem, samas sisal-dab see vähem head söearoomi. Nii et kui tahame kauakestvat, kuid hea söearoomi-ga sütt, siis võime neid kahte omavahel se-gada.

Söe- või gaasigrill?

KOKKUVÕTE

Parima tulemuse saame, grillides suletud kaanega puusöegrillil hõõguvate süte kohal. Gaasigrillide puhul on miinuseks puusuitsulõhna puudumine, suur pluss aga mugavus, kiirus ja puhtus. Gaasigrilliga on lihtne kuumust reguleerida. Hea gaasigrill on malmist

või roostevaba terasest grillrestiga. Tähtis on põletite arvu ja grillipinna suhe, et grill suu-daks piisavalt kuumust toota. Eriti hea on, kui mõlemal grillil on olemas kõrgemal asuv järel-küpsetamisrest.

Enn Tobreluts

grillikoolitaja, Eesti Grilliliidu liige

BBQ GrillpointCampingaz

O leme jõudnud sagedase küsimuseni: mida ee-listada, kas söe- või gaasigrilli? Nagu me tea-me, on mõlemad küpsetusviisid väga populaar-

sed. Ühed eelistavad rohkem söe- ja teised gaasigrilli.

Võib öelda, et söegrillid on toiduvalmistamisel va-nad-head abimehed ning gaasigrillid uue ajastu mood ja kogu maailmas populaarsust koguv grilli-misviis. Kui pidada silmas eestlaste grillimisharju-

misi, on söe grill või hoopiski barbecue-ahi see ehe ja hea. Gaasigrill seevastu lööb ülima mugavusega. Mida siis ikkagi paremaks pidada võib ja millises olu-korras mida eelistada?

GAASIGRILLID

Süte valikust ja kõige sellega kaasne-vast oleme rääkinud üsna pikalt. Kui-das on aga lood gaasi ja gaasigrilliga?

Gaasigrill on mõeldud eeskätt neile, kes eelistavad kiirust, lihtsust ja mugavust. Gaasigrille on lihtne süüdata, reguleerida, puhastada jne.

Kui tegu on hea gaasigrilliga, siis on kõik hästi, kuid kui grill ei suuda toota vajalikku kuumust, on lugu halb. Grillil peab olema piisavalt palju põleteid või õigemini on olu-line grillipinna ja põletite arvu suhe. Seda selleks, et põletid suudaksid piisavalt kuu-must toota.

Ka grillikaas on siinkohal oluline. Kui gril-lil on liiga kõrge kaas, kulub palju energiat, et kogu seda keskkonda kuumutada. Pea-legi ei grilli eestlased väga tihti tervet kana õllepurgil jne (kuigi võiks ju?) – sel juhul on oluline, et kana õllepurgi peale istutades grillkaane alla ära mahuks. Meie põhiline grillimismaterjal on grill-lihad, šašlõkid, ri-bid, toorvorstid ja kanatiivad/koivad/kint-sud jne. Seega piisab madalast kaanest.

Oluline kriteerium on grillresti materjal ja põletite arvu suhe grillipinnaga.

Väga head on roostevabast terasest ja mal-mist grillrestid. Need juhivad kuumust häs-ti ja on stabiilsed (eriti malm). Malmrestid võivad olla ka portselaniga kaetud – siis on resti lihtne puhastada, see on libedam ega tõmba mustust nii palju endasse. Samas võib portselanikiht aja jooksul kannatada saada ja kuluda.

Kui kasutame tavalist malmist resti, on olu-line seda pidevalt toiduõliga töödelda (määrite resti õliga kokku nii enne grillimist kui ka pärast resti puhastamist, st enne kui grilli kuuri tagasi tõstate). Nii pikeneb malmresti eluiga kordades, liha ei kisu resti külge kinni, saab ilusa grillrestimustri ning kokkuvõttes näeb grill ilus ja puhas välja. Malmrest on väga hea valik, see on üldju-hul keskmise hinnatasemega.

Roostevabast terasest rest on kallitel grilli-del, plekist portselankattega rest odavatel. Plekkrestiga grilli mina ei soovita, sest see ei ole kuigi stabiilne ega vastupidav. Kui aga selline ikkagi osta, siis on oluline, et

restil oleks peal kvaliteetne kiht portselani (muidu jääb liha pidevalt resti külge kinni).

Tähtis on vaadata ka põletite materja-li. Need võiksid olla roostevabast terasest (pikem eluiga). Malmist põletid on samu-ti head, kuid metall, mis ei ole roostevaba ega portselaniga kaetud, kipub roosteta-ma (eriti kui grilli vihma kätte jätate).

Osa gaasigrille on radiaalsete põletite-ga. Nende puhul kiirgab kuumust külge-de pealt ja on see teatud mõttes tervisli-kum. Need on uue aja grillid, kuid Eestis on neid veel vähe saada. Siin peame olema kindlad, et grill ikka piisavalt kuumust suu-dab toota.

Laavakividega grilli mina ei soovita! See oleks reis 10–20 aastat tagasi. Vaatame ikka tuleviku poole...

Osal gaasigrillidel on kõrval olemas gaa-sipliit (alati hea lisa), kapp grilli allosas, jä-relküpsetamisrest (see võiks olla kohustus-lik), vardas küpsetamise seadeldis ja pal-ju muud.

Gaasigrilli puhul on pluss ka see, et gaas ise tekitab grillitavasse keskkonda lisa-niiskust. Suitsu saame, kui asetame laas-tud grillresti peale või karbikesega põletite peale, kõrvale vm (olenevalt grilli tüübist).

On olemas kahte tüüpi grillgaasi balloone: kerged ja läbipaistvad ning rasked ja me-tallist. Soovitan kasutada ikka uuemat la-hendust, sest läbipaistva kergballooni pu-hul saame silmaga näha, kui palju meil bal-loonis gaasi on. Pealegi on seda kergem tõsta. Väga head grilligaasi toodab Reo-la Gaas.



Väga hea on grillsöe süütamiseks kasu-tada spetsiaalset söekaminat/starte-rit (silindriline metallist moodustis, kül-gedel mõned augud) ja süüdata söed ökoloogiliste süütekuubikute või liht-salt puupilbaste ja paberiga. Söestar-teri sisse tuleb valada soovitatav ko-gus sütt ja asetada see äsja süüdatud süütekuubikute (2 tk) kohale söeres-ti peal või siis süüdata ajalehega, mis asetatakse starteri alla.

Kogemus ütleb, et parim söestarter on Weberil – see on vastupidavaim ning süsi süttib kiiremini ja ühtlasemalt kui teiste toodetega. See tuleneb sellest, et Weberi originaalsüütajal on põhi tehtud koonusekujulisest traadist, mis tekitab tõmmet.

Odavad koopiad on tavaliselt plekk-põhjaga, millesse on lõigatud augud, aga vajalikku tõmmet ei teki ja omanik peab selles pettuma. Kulutage mõned eurod rohkem ja ostke endale korra-lik söestarter ning teie grilli süütami-se mured saavad lõpliku lahenduse. Lisaks on Weberi starteriga hea süü-data moodsat ja kaua põlevat grillibri-ketti (ilma starterita on seda väga ras-ke teha).

Peale süütamise on söestarteriga hea ja ökonoomne (doseerite ja valmista-te just nii palju sütt, kui parasjagu vaja on) toota grillimisprotsessi ajal lisa-sütt. Muidu tuleks toit grillilt eemal-dada ja sütt juurde põletada, sealjuu-res toit jahtub, küpsemisprotsess seis-kub ja mõistagi ei ole see toidule hea. Starteriga toodate täpselt vajaliku ko-guse sütt. Starter toodab oma maksu-muse tagasi väga kiiresti!

Head süütekuubikud on ökoloogili-sed – looduslike vahadega immutatud – ega tahma põlemise ajal. Vabalt või-te starterit süüdata tavalise ajalehega.

Kui soovite, et süsi kiiremini süttiks, või-te sütele valada veidi tavalist toidu-õli. Ärge hakake enne grillima, kui leek on kadunud ja toiduõli ära põlenud. Ei ole hea kasutada oliiviõli.

Tavaliselt kulub süütamisest 10–15 mi-nutit, et söed hakkaksid ühtlaselt hõõguma ja leeki enam ei oleks. Kui süte pealispinnale tekib õrn valge tu-hakiht, on söed valmis ja võite haka-ta grillima.

Süsi saab süüdata ka ülevalt allapoo-le. Sel juhul peame valama söed gril-li söerestile, avama kõik ventilatsioo-niavad, hoidma grillikaane avatuna ja asetama söehunniku peale kaks öko-loogilist süütekuubikut. Seejärel süü-tame süütekuubikud ning laome nen-de kohale mõned söetükid. Võime põlemise hoogustamiseks lisada ka natukene paberit (kuigi see ei ole väga vajalik).

Üsna kiirelt hakkavad söed põleva süütekuubiku kõrval ja kohal hõõgu-ma, mis omakorda panevad hõõguma kõik ülejäänud söed.

Osal grillidel on tuhakoguja sisse või-malik teha väike lõke paari puupilpa ja/või paberi abil – ka nii saab söeres-ti peal olevaid süsi süüdata. Sel juhul peavad olema alumised ventilatsioo-niavad suhteliselt suured ja täielikult avatud asendis, et leek sealt üles süte juurde saaks.

Weberi Performeri grillil on ka gaasi-põletiga söesüütaja – hea ja mugav, kuigi suhteliselt kallis moodus.

Süsi saab süüdata ka spetsiaalse leeklambiga ning elektrilise söesüüta-ja ehk spiraaliga.

Ja muidugi saate sütt väga lihtsalt süü-data juba hõõguvate süte abil, tõs-tes kõrval olevalt grillilt või barbecue-ahjust söekühvliga mõned hõõguvad söed teisele grillile.

Ärge mitte kunagi kasutage grillsöe süütamiseks süütevedelikku! See ei ole looduslik ja jätab ebaõige kasuta-mise puhul grillitavale toidule kõrval-maitse. Ja pealegi ei ole selleks vaja-dust – süsi süttib väga lihtsalt ka ilma süütevedelikuta!

Enn Tobreluts, grillikoolitaja, Eesti Grilliliidu liige

Küsimuste korral pöörduge Eesti Grilliliidu poole: www.grilliliit.ee

Söegrillisüütamiseksvõimalusipalju

Pildil on aastaid head tööd teinud

Weberi grillisüütaja (suur-tes ehituspoodides saada-val hinnaga u 22 eurot). Foto on tehtud sel keva-del Kesk-Eesti meistri-võistlustel grillimises. Autor: Kutt Niinepuu, Eesti grilliportaal



GRILLIME TERVISEKS!TERVISLIK GRILLITOORAINE?

Parim valik tervislikuks grillimiseks on vähe-rasvane liha, milleks võiks olla kas siis linnuli-ha, lihaveiseliha, ulukiliha või loomulikult vähe-rasvane sealiha (sisefilee, välisfilee jm nn taise-mad lihad).

Võimalusel grilli kanaliha koos nahaga, mis hoiab liha liigse kuivamise eest. Kananahka ei tasu peljata, sest esiteks on see väga maitsev ja on ka võrreldes paljude muude lihadega siiski väherasvane, sisaldades vaid 12 grammi rasvu 100 grammi liha kohta.

Väga hea tervislik grilliroog on kala. Siin on valik väga lai, kuid eriti hea on puuplangu peal grillitud lõhefilee (puuplanke on saadaval gril-lipoodides). Puuplanku võiks eelnevalt vees leotada ja sinna peale asetada lõhefilee või muu toidu ning siis kohe küpsetada grillil või BBQ-ahjus. Kui puuplank kuumeneb, annab

see maitset ka plangu peal olevale toidu-le. Väga hea ja looduslik võimalus kala

küpsetamiseks – ei ole vaja kasuta-da fooliumi jms.

Lõhe on veidi rasvasem kui fo-rell, kuid grillides on see pigem

plussiks, sest see hoiab kalaliha mah-lasemana. Väga hea on ka grillitud tursk ja paljud teised kalad.

Tervislikkuse taotlejate ja kaalujäl-gijate suureks lemmikuks on loo-

mulikult igasugused köögivil-jad. Seda nii grillimaterjalina kui

ka grillikõrvasena (salatid jne). Köögi- ja puuviljade grillimisel tasub grillrest eriti hoolikalt enne puhtaks teha, et neid musta või tahmase res-tiga ära ei määriks. Kasutage sel-leks terasharja ja lisaks ka majapida-

misrätikut, et tolm restilt maha püh-kida. Ei ole mõtet köögivilju üle valada

hunniku maitseainete või õliga – püüd-ke säilitada toidu enda hea naturaal-ne maitse.

Enn TobrelutsGrillikoolitaja, Eesti Grilliliidu liige

Tervislik toitumine on viimas-te aastate suur trend. Sel-lest räägitakse aasta läbi ja

igal pool. Seda isegi suveperioo-dil, kus tihtilugu kipub käsi grilli-le tõstma ka häid rasvaseid palu. Hea ja mahlane grill-liha on eest-laste suur lemmik, tihtilugu on selleks sea kaelakarbonaad, mis tegelikult ei olegi ju nii rasvane. Sea kaelakarbonaadi puhul on tegu ikkagi vaieldamatult ideaal-se grill-liha ja šašlõki tooraine-ga. Kauplustes on saadaval hul-galiselt veelgi tervislikumaid li-hatooteid ja ka kõike muud (kala, juurvilju jne), mis sobivad samuti ideaalselt grillimiseks. Selge on ka see, et just nimelt grillimine on see liha küpsetamise viis, kus ka rasvane liha muutub tervisliku-maks – sest grillides liha kaotab osa oma rasvast. Toimub ju te-gevus resti peal ja mitte pannil, kus toit mõnuleb rasvaloigus... Juhul muidugi, kui perenai-ne pole märganud seda üleliigset eraldunud rasva majapidamis-rätikuga ära tupsu-tada. Grillides til-gub rasv sütele ja an-nab omakorda head suitsuaroomi.

Kuidas siis ikkagi valida

liha, mis oleks ühtlasi tervislik, ja kuidas seda grillida?

Grillimist ja grillisporti harrastavad mitte ainult mehemürakad, vaid ka kaunid neiud. Pildil on võistkond Raplamaa Missid 2012, kes saavutas

sel aastal Kesk-Eesti võistlusel Talleggi kanalihavoorus esikoha.Autor: Kutt Niinepuu, Eesti grilliportaal

Grillitud pullimune peetakse tervislikuks ja väga maits-vaks delikatessiks. Pildil on võistkonna Erimööbel.ee

kaupmehe fantaasiavooru töö grillitud pullimunadest. Autor: Kutt Niinepuu, Eesti grilliportaal

TÕLGE

Kohtume „Hea Toidu Festivalíl“

Pärnus 8.–9. juuni 2012

Leiate meid telgist F-28!

TOODETUD TUULEENERGIAABIL A ASTAST 2001



Grillida võib tõepoolest kõike! Valgamaa naiskodu-kaitsjad on valmistanud kaupmehe fantaasiavooru töö tervislikest toiduainetest.Autor: Kutt Niinepuu, Eesti grilliportaal

Valga võistkond Segakoor Rõõm on grillinud kaupmehe fantaasiavoorus noodiotstena eksootilist ja tervislikku puuvilja.Autor: Kutt Niinepuu, Eesti grilliportaal

Nipid lihavalmistamiseks Liha ei tohi ettevalmistamise, maitsestamise ja

grillil keeramise ajal liigselt vigastada (teha sis-selõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ning roog jääb kuivem/tuimem.

Lihalõigud (nn pihvid) tuleb alati lõigata risti li-haskiudu. Sama kehtib roa lahtilõikamisel pärast küpsetamist, sest see lühendab lihaskiude, te-hes portsjonitükid õrnemaks ja pehmemaks. Ei tohi lõigata pikikiudu, kuna siis jääb liha vints-keks ja ei ole nii maitsev.

Liha tuleb lõigata terava noaga, et mitte närus-tada lõikepinda. Nuga peab libisema ker-gelt läbi liha.

Ka vintskest lihast on võimalik val-mistada mahlakas ja maitsev grillroog. Selleks peame liha kü-petama aeglaselt madalal kuu-musel kinnise kaanega grillil või BBQ-ahjus (ka suits pehmen-dab liha).

Liha maitsestamisega peab ole-ma ettevaatlik, et me ei kaotaks liha naturaalset maitset. Mõõ-dukas maitsestamine eeldab õi-get tunnetust, mis tekib koge-muste ja katsetuste kaudu.

Lase lihal enne grillimist umbes tund toa-soojas seista, nii ei toimu järsku temperatuu-rimuutust (liha pruunistub kiiremini).

Aseta liha grillile alles siis, kui grillrest on teras-harjaga puhastatud, rätikuga puhtaks nühitud ja toiduõliga lapiku harjaga kergelt kokku määri-tud ning kuum.

Pruunista liha alguses kõrgemal kuumusel ühelt küljelt ja siis teiselt küljelt (nii saad isuäratava triibulise välimuse). Lihalõiku tohib keerata vaid üks kord.

Grill-liha küpsust saab kontrollida, hinnates liha pinna pruunistusastet (kergitades kergelt liha-lõigu ühte äärt). Kui lihalõigu pealispinnale te-kivad niiskusepiisad, on liha alumine külg pruu-nistunud ja pööramiseks valmis.

Kui juba ühelt poolt grillitud lihalõigu pealis-pinnale tekib väike lihamahla loiguke, on liha alumine külg pruunistunud. Kogenud grilli-ja saab küpsusastmest aru näpuga liha suru-des. Väherasvase liha puhul peab jälgima liha pealispinna ja külje värvi muutumist – kui see muutub kahvatuks või halliks, siis peab kont-rollima liha alumise külje pruunistust, kergita-des kergelt lihalõigu ühte äärt.

Seejärel tõsta liha grilli vähem kuumale alale või kõrgemal asetsevale restile järelküpsema (võid laduda mitu lihalõiku üksteise peale, et need liigselt ei kuivaks, samas ideaalse grilli-hõngu säilitamiseks ära kuhja neid eriti palju üksteise peale). Sulge grillikaas.

Liha pööramiseks kasuta mugavaid grilltan-ge, mitte kahvlit. Marinaadis lihalõikude ja tooreste grillvorstide jaoks on parim kasuta-da lapiku otsaga grilltange.

Enn Tobreluts,grillikoolitaja, Eesti Grilliliidu liige

kolumnistide kolmapäevAlates 9. maist ilmuvad Äripäeva arvamusküljel igal kolmapäeval püsiautorite kolumnid: Eesti arvamusruumi mõjukamad tekstid, mis mõtestavad päevakajalisi sündmusi ja nende taustu.

ÄRIPÄEVA TEEMALEHT 31.MAI 2012reklaami projektijuht Kadri Rand, tel 667 0369, e-post [email protected]

kujundaja Valentin Motšalov, tel 667 0055, e-post [email protected] Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post [email protected]

Tähe

lep

anu!

Teg

emis

t on

alk

ohol

iga.

Alk

ohol

või

b k

ahju

stad

a te

ie t

ervi

st.

Documents

Grillfesti Äripäeva teemaleht 2012