veebruar2013

eesti ametiühingute KesKliidu uudisKiri

Ametiühingute haldus-võimekuse tõstmise programm sai joone alla

>>Loe lk. 6-7

EAKL kauaaegse esimehe Harri Taliga viimane mõtisklus selles ametis

>> Loe lk. 2-3

UUE ESIMEHE VALIMISED:Tähtsamad hetked, mis sellest sündmusestpiltidele jäid

>> Loe lk. 4-5

KES SAAB UUEKS ESIMEHEKS? Valimistel, mis toimusid 21. veebruaril volikogu koosolekul Rahvusraa-matukogus, lugesid hääli EAKL ametist lahkuv esimees Harri Taliga ja volikogu aseesimees Kaia Vask.

ESIMEHE VALIMInE

aremPHommeVEEBRuaR 20132

“Eesti ametiühingud vajavad teravat mõistust, tugevaid muskleid ning tulist südant.”Harri Taliga viimane mõtisklus EAKL esimehena

Inimväärsem elu on see üldine eesmärk, mille poole Eesti ametiühingud pürgivad. Konkreetsemalt hõlmab see tänasest kõrgemat elatustaset ja paremat toimetu-lekut, mille tagavad paremad töö- ja palgatingimused, kõrgem tööhõive ning suurem sotsiaalne turvatunne.

Viimase kümnendiga oleme selles osas astunud tõsise sammu edasi, samas polnud see kümnend ame-tiühingute jaoks kaugeltki mitte lihtsate killast. Perioodi alguses domineeris majandusbuum ning 2004.a. Euroopa Liitu astunud Eesti jaoks muutusid samm-sam-mult reaalsuseks ja aasta-aastalt omandasid üha süga-vama sisu mõisted „ühine siseturg”, „kaupade, kapitali, tööjõu ja teenuste vaba liikumine”, „Euroopa Sotsiaa-lfond” jpt. 2008. aastal tabas aga maailma majandust viimase 70 aasta sügavaim kriis, mis räsis väga valusalt ka Eestit ning nõudis suuri ohvreid sadadelt tuhande-telt meie töötajatelt.

Majanduskriisi püüdis valitsus ära kasutada nii ame-tiühingute kui ka töötajate õiguste kärpimiseks. Küm-nendi algul hakkas valitsuse tegemistes üha selgemalt ilmnema mentaliteet, mida võiks lühidalt iseloomusta-da ütlemisega: „Meil on mandaat ja me ei pea kellegagi arvestama!”. Teatas ju pärast 2003. aasta valimisi taaskäivitunud kolmepoolsetel läbirääkimistel värskelt ametisse asunud sotsiaalminister lapsesuule omase avameelsusega: „Saan teile anda kaks lubadust: luban, et valitsus läbirääkimistelt ei lahku ning et me teiega milleski kokku ei lepi”.

Kümnendist kokkuvõtet tehes võib öelda, et põhimõt-teliselt sama kurssi on hoidnud kõik sellest ajast ametis olnud valitsused (erandina ehk mõnevõrra leebemal kujul ühe lühikeseks jäänud perioodi jooksul). Põhjus on lihtne – valitsejad ei oska või ei taha väärtustada kolmepoolsust, ametiühingute ja tööandjate ühen-dustega sõlmitavaid kokkuleppeid, mis Soomes ning reas teistes riikides tagavad ühiskonna tasakaalustatud arengu. Kolmepoolsus aitab lahendada töö- ja sotsiaal-probleeme viisil, mis kõigi osapoolte huvidega arvesta-des väldib suuri konflikte ning loob olukorra, kus tööga loodud ühiskondlikust rikkusest saavad õiglasema osa ka töötajad, kelleta uusi väärtusi ei sünni.

uue töölepingu seaduse saaga kinnitas veenvalt, et valitsus nõustub kolmepoolsete läbirääkimistega vaid siis, kui ta mõistab, et neile puudub alternatiiv. 2008. aasta jüripäeval allkirjad saanud kolmepoolsest kokkuleppest kiirustas valitsus ühepoolselt taganema esimesel võimalusel, lükates jäigalt tagasi ametiühingu-te korduvad ettepanekud fikseerida puhkenud majan-duskriisi oludes uued tähtajad, jõustamaks töötajatele ülimalt olulised suuremad töötuskindlustushüvitised. Vähe sellest, töötajatele antud sõna murdis valitsus ka kriisi lõppedes, tühistades mitmed sotsiaaltagatised, mille jõustumine oli algselt edasi lükatud aastani 2013.

Just selleks, et taoliste stsenaariumide kordumist väl-tida, on Eesti ametiühingutel vaja saada suuremaks ja tugevamaks – seda nii arvult kui ka aktsioonide korral-damisel, jätmata unarusse läbirääkimisvõimekust. Sest kui teine pool mõistab kõige paremini argumenti, mille nimeks on jõud, tuleb seda tõhusalt ka kasutada.

Ja kindlasti ei tasu ametiühingutel loota, et see jõud tekib iseenesest või „minu soovil, havi käsul”. Diivanil vedeledes asenduvad liigsed kilod sitkete lihastega vaid telereklaamis – päriselus nõuab see järjepidevat, kohati ka ränka tööd jõusaalis. asjatu on loota, et seda tööd tuleks ametiühingute eest tegema keegi teine. Seda saavad teha vaid töötajaid esindavad ametiühingud ise. „Tehtagu“-mentaliteet ning süüdlaste otsimine väljast-poolt paraku ülalkirjeldatud vajalikku tulemust ei too.

Olen korduvalt rõhutanud, et Eesti ametiühingud va-javad edu saavutamiseks kolme asja: teravat mõistust, tugevaid muskleid ning tulist südant.

Mõistus tähendab eelkõige oskust kujundada tõsiselt-võetavad, töötajate huvidest lähtuvad seisukohad ja eesmärgid, samuti neid toetavad veenvad argumendid läbirääkimisteks tööandjatega (nii ettevõttes, majan-dusharus kui ka üleriigiliselt) ning valitsusega – sõltu-mata sellest, kas riigi tasandil on tegemist kahe- või kolmepoolse sotsiaaldialoogiga. See omakorda eeldab olukorra, sh partnerite strateegiliste eesmärkide ja taktikaliste käikude kainet analüüsi

Musklite all pean mõistagi silmas ametiühingute aktsioonivõimet – valmisolekut ja suutlikkust kasutada tõhusaid kollektiivseid mõjutusvahendeid nende ees-märkide saavutamiseks, mis ametühingud läbirääkimis-tel enda ette püstitavad. Nagu juba tõdetud, elame me ühiskonnas, kus kõigi osapoolte huvidega arvestavaid kokkuleppeid on tavaks pidada mitte positiivseks arenguks, vaid pigem nõrkuse märgiks. Kuna Eestis peetakse sageli enesestmõistetavaks rääkimist jõupo-sitsioonilt, peavad sellega oma tegevuses arvestama ka ametiühingud. Selle mõttemalli elujõulisust poliitikute seas kinnitas veenvalt ka tervishoiutöötajate tulemuslik streik möödunud sügisel.

Kuum süda võrdub pühendumusega ametiühingu eesmärkide saavutamisele, mida saab ja tuleb eeldada igalt ametiühingu liidrilt ja aktivistilt. 2003. aasta no-vembris toimunud EAKL kongressil, kus mind esimest korda valiti Ametiühingute Keskliidu esimeheks, kor-dasin USA presidendi John F. Kennedy kuulsat mõtet, mis ametiühingutele kohandatuna kõlas nii: „Ära küsi, mida ametiühingud on sinu jaoks teinud; küsi, mida sina saad ära teha ametiühingute jaoks”. Olen jätkuvalt veendunud, et sellise suhtumise levik on ametiühingu-te edu pant. Ning et ka ametiühinguliikumises on töö nö tellija materjalist.

Jõudu ja edu, Eesti ametiühingud!

aremPHomme 3arem VEEBRuaR 2013

“Eesti ametiühingud vajavad teravat mõistust, tugevaid muskleid ning tulist südant.” Harri Taliga ja EAKL

1998 märts: Kandideeris ajalehekuulutuse peale sotsiaalsekretäriks. Võitis konkursi

2003 november: valiti kongressil EAKL esimeheks

2007 november: valiti kongressil EAKL esimeheks tagasi

2011 november: valiti kongressil EAKL esimeheks tagasi

2012 detsember: teatas, et lahkub enne-tähtaegselt ametist

“Valitsus nõustub kolme-poolsete läbirääkimistega

vaid siis, kui ta mõistab, et neile puudub alternatiiv.”

aremPHommeVEEBRuaR 20134

Kuidas valiti EAKL volikogu 21. veebruari koosolekul uut esimeest?Harri Taliga on EAKL esimehe kohalt lahku-

nud ja uus esimees Peep Peterson ametis-

se asunud. Esimees valiti salajasel hääletu-

sel. Tuliseid poolehoidjaid jagus nii teisele

kandidaadile Tiia E. Tammelehele kui ka

Peep Petersonile, kuid siiski tuli 16 häält

saanud Tiial Peebule, kes sai 23 häält, alla

vanduda (kaks valimissedelit tuli seejuures

kehtetuks tunnistada). Kuidas see kõik aga

kohapeal välja nägi? Just seda allolevatelt

piltidelt näetegi.JUHTISID KOOSOLEKUT: Valimisprotsessi hoidsid ohjes EAKL senine esimees Harri Taliga ja volikogu aseesimees Kaia Vask.

JÄRJEKORD: Valimissedelite väljaandmine volikogu liikmetele. Selleks moodustus volikogu liikmetest saba, mis meenutas kangesti nõukaaegseid defitsiidijärjekordi.

TÜHI! Kõik valimissedelid on nüüd laual, näitab Kaia Vask.HÄÄLETUS: Sedelid rändasid valimiskasti Harri Taliga valvsa pilgu all.

PITSAT PEALE! Ilma selleta oleks hääletussedel kehtetu olnud.

VEEBRuaR 2013aremPHomme 5

Kuidas valiti EAKL volikogu 21. veebruari koosolekul uut esimeest?

ESIMESED HETKED UUES AMETIS: Peep Peterson vahetult pärast EAKL uueks esimeheks valimist.

TULERISTSED: Peep Peterson esmakordselt EAKL esimehena kõnepuldis fotograafide turmtule all.

KAASA TUGI: Peep Petersoni toetas koosolekul elukaaslane Helena Loorents.

TÄNAME! Harri Taligale ulatas lilled volikogu aseesimees Kaia Vask.

ÄREV HETK: Tiia E. Tammeleht häältelugemise tulemuse ootel.

Haldusvõimekuse tõstmise programm on läbi, kuid selle viljad jäävadaremPHommeVEEBRuaR 20136

tutuse täpsustamiseks - liikmest kuni keskliiduni.

Koolitatud on pea 2000 ametiühinguliiget

Kommunikatsioonistrateegia on abi-vahend ametiühingute sisese ja välise kommunikatsiooni parandamiseks. Kuuleme tihti, et info ei liigu või vastu-pidi - et infotulvas on raske orientee-ruda. Kommunikatsioonistrateegia on abimees koordineerimaks kommunikat-siooni ning aitab tõsta ametiühingute sõnumite mõjukust. Viimast muidugi juhul, kui strateegiat kasutada.

Organiseerimiskontseptsioon sisaldab põhimõtteid liikmete läbimõeldud ja sihipäraseks organiseerimiseks ning toob välja ettepanekud ja võimalused ametiühingute erinevatele tasanditele.

Lisaks strateegiatele on programmi raames töötatud välja mitmeid ma-terjale, mis aitavad ametiühingute liikmeid igapäevases ametiühingutöös. Juhend- ja õppematerjalid on sisu osas välja töötatud lühikeste, kuid kompakt-setena, et välja tuua kõige olulisem ma-terjalides käsitletavatest teemadest.

Triinu Sõelsep,Ametiühingute haldus-võimekusetõstmise programmijuht

Ametiühingute haldusvõi-mekuse tõstmise programmi tegevused on nüüd lõppenud, kuid programmist saadav kasu ja tugi meie kõigi igapäevasele ametiühingutööle mitte.

Hoolimata sellest, et programm on läbi, jäävad väljatöötatud materjalid kättesaadavaks EAKLi koduleheküljel. Pea kõik programmi alguses planeeri-tud tegevused on läbi viidud. Oleme saanud tutvuda mitmete uuringute tu-lemustega ja kasutada neid erinevate strateegiadokumentide väljatöötami-sel. Kodulehele jäävad üles sidusrüh-

made ja kommunikatsiooniuuringute tulemused, mis kajastavad hoiakuid

ja nende muutumist ametiühingute suhtes; usaldusväärsuse uuringu tulemused; samuti rahvusvaheliste parimate praktikate uuringute põhjal koostatud ja soovitustega varustatud

ülevaated. Koostöös haruliitude ja oma ala eks-

pertidega on koostatud ametiühingute arenguvisioon „ametiühingud 2020” ja kommunikatsioonistrateegia. Valmis on saanud ka liikmelisuse suurendamise strateegiadokument „Organiseerimis-kontseptsioon”.

Organiseerimiskontseptsioon ja kommunikatsioonistrateegia

Visioonidokument „ametiühingud 2020“ on oluline teejuht kõigile Eesti ametiühingutele. Selles on omavahel kokku lepitud erinevate tasandite rollid, ühised eesmärgid ja kavandatud teed seatud eesmärkide saavutamiseks.

See on teejuht ametiühingutele nii iga-aastaste kui ka pikemaajaliste te-gevussuundade planeerimiseks ning ühtlasi juhendmaterjal oma rolli ja vas-

Soome Metalliliit koolitas Eesti ametiühinguid erinevaid kampaaniaid korraldama30. jaanuaril toimus Rahvus-raamatukogus Ametiühingute haldusvõimekuse tõstmise programmi raames kampaa-niate koolitus, mis oli orga-niseeritud Ametiühingute keskliidu poolt. Osalema olid kutsutud kõikide liikmesorga-nisatsioonide esindajad erine-vatelt tasanditelt.

Lektorina esines Soome Metalliliidu organisatsioonisekretär aslak Haara-hiltunen.

aslak tegi ülevaate kampaaniate korraldamisest, lähtuvalt kampaania eesmärkidest ning sellest, kellele on kampaania suunatud. Käsitlemist leidsid näidetena eelkõige valimis-kampaania korraldamine Soome ko-halike omavalitsuste valimisteks ning ametiühingute liikmelisuse suurenda-

mise kampaaniad.Kaks olulist asja, mis tuleb kindlasti ära

märkida, on järgmised: Esiteks - iga kampaania õnnestumine sõl-

tub sellest, kuidas me suudame erinevatel tasanditel olijaid eesmärkide saavutamise nimel tegutsema motiveerida. Ei ole vaja karta ebaõnnestumisi, sest nendest on meil võimalik õppida ning saadud kogemu-si kasutades tagada edu järgmiste kampaa-niate elluviimisel, selgitas aslak.

Ta töötas näiteks oma esimesel töökohal tähtajalise lepinguga ja seal oli pea 100 töötajat, kes olid tööl samadel tingimustel. Ametiühingu liikmed (90% töötajatest) otsustasid korraldada kampaania, mille eesmärgiks oli kõigi nende töötajate, kes olid tööl tähtajalise lepinguga, üleviimine tähtajatutele lepingutele.

Kampaanias osalesid kõik töötajad ning surve tööandjale oli nii võimas, et ta oli sunnitud arvestama töötajate nõudmis-tega. Esimese kampaania õnnestumine esimesel töökohal on olnud motivaatoriks

läbi kogu elu. Igas kampaanias on kriise ja nendest ülesaamiseks on Aslak alati meenutanud oma esimest kampaaniat, mil nad tegutsesid õnnestunult koos ühi-se eesmärgi nimel.

Töötajate organiseerimise kampaania

Soome Metalliliidu organisatsiooni-sekretär Aslak Haarahiltunen.

Haldusvõimekuse tõstmise programm on läbi, kuid selle viljad jäävadVEEBRuaR 2013aremPHomme 7

Eesti Ametiühingute Keskliidu infokiri Homme Parem

Eesti Ametiühingute KeskliitPärnu mnt 41a Tallinn 10119

Toimetaja: Marko Kadanik6412 808marko@eakl.ee

misi koguda. Ise õppimiseks on kodu-lehel lisaks õppematerjalidele väljas ka koolitusprogrammis kasutatud loengu-materjalid.

Programmi raames on läbi viidud ka mitmeid teavitustegevusi. Erinevates piirkondades kaks korda aastas läbi

viidud teabepäevad on toonud kokku liikmeid, et parandada omavahelist koostööd.

Arenguseminarid, mis suviti Nelijärvel läbi on viidud, on toonud meie seast kokku suuremad seltskonnad, et arut-leda ametiühingute jaoks olulistel tee-madel, kavandada ametiühingute jaoks olulisi tegevusi ja töötada välja eespool mainitud strateegiaid.

Noorte arenguseminaridest on meel-dejäävaim 2010. aasta seminar, kus teis-te seas jagasid oma kogemusi külalised Lätist, Leedust, Soomest, Kreekast ning ettekannetega esinesid ETUCi noorteko-misjoni esimees (Poolast) ja kollektiivse-te töösuhete konsultant Belgiast.

Teavitustegevuse parandamisele aitab suuresti kaasa ka EAKL uus teavituskesk-kond ehk kodulehekülg, mis on samuti välja arendatud haldusvõimekuse tõst-mise programmi raames.

Nagu öeldud, kõik programmi raames väljatöötatud strateegiad, õppematerja-lid ja uuringute tulemused on kättesaa-davad EAKLi koduleheküljel ametiühin-gute haldusvõimekuse tõstmise prog-rammi pesas. aga kasu on neist ainult juhul, kui neid kasutatakse!

Programmi raames on koolitatud pea 2000 ametiühinguliiget. Nii eesti kui vene keeles on läbi viidud kokku 16 usaldusisikute, 19 aktiivi ja 28 läbirää-kimismeeskondade koolitust. Edaspidi on huvitatutel võimalik kasutatud loengumaterjalidest iseseisvalt tead-

ÜKS PROGRAMMI KOOLITUSTEST: Liikmelisuse suurendamise strateegia seminar 2012. aastal.

Soome Metalliliit koolitas Eesti ametiühinguid erinevaid kampaaniaid korraldamakäigus tuleb anda igale töötajatele võima-lus selles aktiivselt osaleda, jagada kõigile jõukohaseid ülesandeid ning lasta neil otsustada, kuidas ülesandeid täita. Loo-mulikult kaasneb sellega ka vastutus - kui me teeme töötajate eest kõik ise ära, siis tekib tahtmatult küsimus: mis või kes on ametiühing? Kas see on mingi kuskil kau-gel ja kõrgel asetsev struktuur või see on töötajate poolt moodustatud organisat-sioon, mille läbi nad soovivad parandada oma töö- ja elutingimusi?

Ametiühingute organiseerimiskampaa-niate juurde jõudes märkis aga aslak: “Ärge minge töötajate juurde oma sõ-numiga, vaid kuulake, mis on töötajate sõnum - mis on oluline töötajate jaoks - ja tegutsege vastavalt sellele. Siis võib tõesti loota edukale kampaaniale.”

Organiseerimiskampaania käivita-mine on üks raskemaid etappe kogu protsessis. Esmalt eeldab see plaani olemasolu, teiseks suhteid erinevatel

tasanditel (valmisolekut koos tegutseda) ning lõpuks valmisolekut teha vajalikud poliitilised otsused struktuuri ning rahas-tamise osas. Kui need kolm asja on omaks võetud, siis võib öelda, et ollakse saadud juba üle koera saba, vaja on veel saada vaid üle koera enda.

Lõpetuseks ütles Aslak, et Balti Organi-seerimisakadeemia programmi raames on ette valmistatud eduka kampaania läbivii-miseks vajalikud materjalid, on olemas ini-mesed, kes on võimelised jagama oma ko-gemusi (nii teoreetilise kui praktilise poole pealt) ja oleks äärmiselt kahju, kui neid ei kasutataks, suurendamaks ametiühinguliik-mete arvu Eestis.

Hannes Roosaar, EAKL organisatsioonisekretär

“Kampaania on rida seotud sündmusi või tegevusi, mida rakendatakse teatud aja jook-sul, millega muudetakse ole-masolevat võimusuhet ning mis viib konkreetse eesmärgi või tulemuseni.”

Marshall Ganz, Harvardi ülikooli vanemõppejõud,Barack Obama valimiskampaania korraldaja rohujuure tasandil