Click here to load reader

Kinnisvara ja ehitus

  • View
    239

  • Download
    13

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Kinnisvara ja ehituse teemaleht, 10. oktoober 2012

Text of Kinnisvara ja ehitus

  • KOLMAPEV, 10. OKtOObEr 2012

    KINNISVARA EHITUS

    Kinnisvaramaaklerid peavad uut teenus standardit hakkama jrgimaNovembris vtab kinnisvaramaaklerite koda kasutusele uue teenusstandardi, mille kohaselt hakkavad maaklerid edaspidi vaid kirjaliku lepingu alusel td tegema. See teeb aga viimaste vastutuselevtmise lihtsamaks.Koja juhatuse liikme Ingmar Saksingu snul pole veel siiani llatuslikult eriti levinud kirjalike kokkulepete slmimine maakleriga, et viimane saaks mingit teenust pakkuda.Saksingu snul on praegu vgagi tavaprane, et maakler hakkab omaalgatus-likult vahendama niteks rikorterit, mida ta pole ise oma silmaga ninud ning veelgi enam pole sellest ka korteriomanikule teada andnud. (E24)

    Uuest aastast kehtivad Eestis energiathususe uued nudedAugusti lpus vttis valitsus vastu uued energiathususe miinimumnuded, mis justuvad 2013. aasta jaanuaris ja on olemasolevatest tunduvalt range-mad. Niteks ei tohi eramutel summaarne energiakulu kttele, valgustusele ja hoones paiknevatele olmeseadmetele letada 160 kWh/m aastas (varase-ma 180 kWh/m asemel).Uued nuded eeldavad ka muutusi projekteerimisel, et vltida vigu. Mru-ses on defineeritud ka madalenergiahoone ja liginullenergiahoone misted ja kriteeriumid. Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peavad alates 2020. aastast olema kik uued elamud liginullenergiahooned. (PM)

  • 2 10. oktoober 2012

    kinnisvaratehingud (ost-mk)august 2012 / tiendatud

    uudisedonline-ksitlus

    harju maakond 1334 (+135)* tehingutsh Tallinna linn 922 (+100)* tehinguthiiu maakond 35 (-1)* tehingutida-viru maakond 362 (+38)* tehingutJgeva maakond 95 (-9)* tehingutJrva maakond 83 (+13)* tehingutlne maakond 98 (-24)* tehingutlne-viru maakond 153 (+37)* tehingutPlva maakond 90 (+1)* tehingutPrnu maakond 223 (+46)* tehingutrapla maakond 93 (+24)* tehingutsaare maakond 150 (-35)* tehinguttartu maakond 339 (+39)* tehingutvalga maakond 70 (+8)* tehingutviljandi maakond 125 (+29)* tehingutvru maakond 94 (+20)* tehingut

    kokku 3344 (+321)* tehingut

    *) Muutus tehingute arvus vrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

    toimetaja Rain Uusen, [email protected], tel 666 2194

    kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn: Marianne Peep, [email protected], tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, [email protected], tel 739 0395

    ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, [email protected], tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, [email protected], tel 739 0391

    kujundaja/kljendaja Andres Didrik, [email protected], tel 666 2313

    mgipakkumiste arv / korteridPortaal harjumaa* tallinn eesti kokkuCity24 1697 6099 13 290soov.ee 505 1524 4847kv.ee 1725 5691 14 000

    mgipakkumiste arv / majadPortaal harjumaa* tallinn eesti City24 1626 698 5932soov.ee 476 188 2392kv.ee 2186 645 9106

    *) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn

    Andmed seisuga 8. oktoober 2012 kell 10.00

    mgiPakkumiste arv

    Viimasel ajal kinnisvara-turu kommentaarides il-munud liigpositiivsed ootused idapoolsete v-lisinvestorite suhtes on osutamas meie kinnisva-raturule karuteenet.

    Aivo HAllist1Partner Kommertskinnisvara juhtivpartner

    O stuhuvilisi investo-reid Venemaalt on kll rahapaigutu-seks sobilikke vimalusi otsi-mas mitmeid, kuid leliigne optimism on kohalike kinnis-varamjate ootused liialt kr-gele kruvinud.

    Paljukommenteeritud Vene

    pritolu investorid on otsimas head kaupa ritootlusega 810%, neile aga pakutakse kinnisvara, mille tootlus peaks investori arvates olema 15%.

    Kaheksaprotsendiline toot-lus on reaalne heas asukohas olevate investeerimisobjektide puhul, kus on pikaajaliste -rilepingutega stabiilsed rni-kud. Kui aga tegemist on ma-dala krediidireitinguga rni-kega, halvas asukohas oleva re-montivajava hoone ning lhi-ajaliste rilepingutega, tuleb rkida juba mrksa krgema-test riskidest ja krgematest tootlustest selline on inves-torite mttemaailm.

    Vlisinvestoritelt oodatak-se tihti kohalikust keskmisest turutasemest krgemat tehin-guhinda, mis prsib investee-

    rimisobjektide mki, seda vimendab kohalik nrk m-gioskus. Sageli on mgima-terjalid kehvalt ette valmista-tud. Samuti hirivad investo-reid mjate lbirkimiste kigus muutuvad nudmised.

    Kui Eestis mistliku hinna-ga kinnisvarakaupa teha ei saa, lahkuvad segadusse aetud in-vestorid Lnemere kaldalt veitsi ja Londonisse, mis on venelaste alternatiivsed eelis-tatud investeerimispiirkon-nad.

    Kinnisvaramjad peaksid kahe jalaga maa peal seisma Venemaal on rikkust palju, kuid seda ei kulutata hoolima-tult. Turutingimuste lhedaste hinnaootustega investeerimis-objektid leiavad huvilised loe-tud ndalate ja kuudega.

    Ebareaalsed ootused prsivad investeeringute turgu Eestis

    kas olete juba judnud kutsuda korstnaphkija, et korsten ktteperioodiks puhtaks teha?

    vanalinnas vhem kinnisvaraostjaid

    Vanalinna korterite turul oli tnavune kolmas kvartal ks kehvemaid: toimus ainult 22 tehingut. Eelmise aasta samas kvartalis toimus samal ajal 35 tehingut ja selle aasta teises kvartalis 23 tehingut.

    Ober-Hausi analtiku Rain Rti snul viks arvata, et praeguses ebakindlas majan-dussituatsioonis ptakse in-vesteerida eelkige vanalinna korteritesse, kuid statistika se-da ei kinnita. (E24)

    eluasemete hinnad tusid aastaga 7,7 protsenti

    Hinnaindeksi kohaselt tu-sid eluasemete hinnad teises kvartalis mullu sama ajaga vrreldes 7,7 ja tnavu esime-se kvartaliga vrreldes 3,1 protsenti.

    Korterite hinnad tusid aas-taga 9,9 ja majade hinnad 2,6 protsenti, teatas statisti-kaamet. Selle aasta esimese kvartaliga vrreldes tusid korterite hinnad 5,6 ning ma-jade hinnad langesid 2,7 prot-senti. (E24)

    eesti arhitektide liit thistas 91. snnipeva

    Eesti Arhitektide Liit this-tas esmaspeval 91. snnipe-va, ametlik thistamine toi-mub aga 18. oktoobril kell 18, mil avatakse pidulikult Eesti Arhitektide Liidu aasta-nitus Lasn Arhitektuuri- ja Disainigaleriis (Prnu mnt 6).

    Eesti Arhitektide Liidu vi-sioon on olla tegus loomeliit, kes arendab Eesti riigi ruumi-list keskkonda loominguliselt ja jtkusuutlikult, snab Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere. Arhitektide s-num on lihtne targalt pla-neeritud ehitised parandavad meie kigi fsilist ja vaimset heaolu. (PM)

    arhitektuurikonkurss otsib tasakaalu uue ja vana vahel

    Keskkonnaameti ja Eesti Arhitektide Liidu korraldatud arhitektuurivistlusele 21. sajandi kodu Lahemaal, mille raames otsiti tnapevase eesti maakodu eskiislahendusi lhtuvalt Lahemaa ja Eesti k-laarhitektuuri ruumilistest ja kultuurilistest eripradest, lae-kus 28 td. Vitjate vlja-kuulutamine ning preemiate leandmine toimub 26. ok-toobril Palmses Lahemaa loo-duskeskuse lpuseminaril.

    Konkursile kvalifitseerunud vistlustdega on vimalik tutvuda kuni 10. novembrini Lahemaa looduskeskuses Palmses ning alates 10. no-vembrist Tallinnas Arhitektuu-rimuuseumis. (PM)

    korterihistute liit korraldab tasuta pitubasid

    Oktoobris korraldab Eesti Korterihistute Liit le Eesti tasuta pitubasid, et paranda-da korterihistujuhtide ja kor-terihistute liikmete keskkon-nateadlikkust ning jagada praktilist keskkonnainfot, mil-lest korterihistu juhil oma ts kasu on. Oodatud on kik teemast huvitatud kor-termajade elanikud, tles lii-du koolitusjuht Ave Uustal. (PM)

    harju maakond 1377 (+228)* tehingutsh Tallinna linn 930 (+113)* tehinguthiiu maakond 15 (-33)* tehingutida-viru maakond 297 (+44)* tehingutJgeva maakond 80 (-68)* tehingutJrva maakond 56 (-92)* tehingutlne maakond 97 (0)* tehingutlne-viru maakond 131 (-24)* tehingutPlva maakond 79 (+6)* tehingutPrnu maakond 238 (+21)* tehingutrapla maakond 83 (-36)* tehingutsaare maakond 111 (-29)* tehinguttartu maakond 313 (-3)* tehingutvalga maakond 68 (+10)* tehingutviljandi maakond 135 (+32)* tehingutvru maakond 91 (+17)* tehingut

    kokku 3171 (+73)* tehingut

    *) Muutus tehingute arvus vrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

    kinnisvaratehingud (ost-mk)sePtember 2012 / esialgne

    turukommentaar

    138 vastajatwww.e24.ee

    Jah, korstnaphkija juba kis 18,8%

    Jah, oleme korstnaphkija juba tellinud 4.3%

    Puhastame ise 25.4%

    Ei, veel ei ole judnud sellega te-geleda 9.4%

    Eelmisel aastal korstnaphkija al-les kis, sel aastal ei telli 4.3%

    Ei puhastagi korstnat 5.8%

    Meil polegi korstnat 31.9%

    Kinnisvarainvestorid Venemaalt peavad samuti lugu heast tootlikkusest, iglasest tehingust ning kokkulepetest kinnipidamisest. Foto: Scanpix/CORBIS

    KINNISVARAOSTJATE TPVEAD

    Kinnisvara ostmine on paljudele elu suurim finantstehing. Sellest lhtuvalt viks eeldada, et ostu kaalutakse pikalt ja phjalikult ning valik on nii ratsionaalne kui vimalik. Samas nitab praktika, et tihti lhtub ost emotsionaalsest otsusest ning sellega kaasnevad paratamatult mned tpvead.

    1. Kiirmk vi pankrotivara Kiirmk on levinumaid mginippe, mida mned maaklerid kurjalt ra kasutavad. Kui ostuhuviline neb kiirmgi vi pankrotivara kirja, eeldab ta automaatselt, et saab objekti alla turuhinna. Tegelikult vib olla vastupidi ostja maksab turuhinnast rohkem. Selle vea vltimiseks soovitan klientidel teha alati phjalik turuanals vi ksida nu maaklerilt, kes tunneb kohalikku turgu. (Urve Lihten)

    2. Ideaalse pakkumise ootamine Kes meist ei sooviks maalilises kohas, ilusa arhitektuuriga ja kvaliteetselt ehitatud kodu, mis on saadaval poolmuidu. Kahjuks selliseid pakkumisi priselus tihtipeale ei kohta. Ostja, kes on liiga valiv, vib lasta minna nii mnelgi heal pakkumisel, mida ta hiljem kahetseb. Enda otsusega on tavaliselt rahul need, kes mtlevad enne phjalikult lbi, millised on nende vajadused, soovid ja vimalused ning lhtuvad otsimisel nendest kriteeriumitest. (Triinu Liis Raudmgi)

    3. Ebarealistliku pakkumise tegemine Aeg-ajalt kohtab ostjaid, eriti vlismaalasi, kes mtlevad, et Ida-Euroopas saab kinnisvara vileivahinnaga ning nad teevad objektile ebarealistlikult madala pakkumise. Niteks pakutakse 300 000-eurose maja eest 200 000 eurot. Maaklerina olen kohustatud selle pakkumise kliendile edastama, kuid tihtipeale on tulemuseks solvunud klient, kes ei soovi ostjaga isegi lbirkimisi jtkata. Lbirkimised on kinnisvaratehingute puhul igapevased, kuid limadal pakkumine vib anda soovitule risti vastupidise tulemuse. (Kristiina Laas)

    Allikas: Epicenter

  • 310. oktoober 2012

  • 4 10. oktoober 2012

    Septembri eelviimasel neljapeval toimus Tal-linnas Eesti kinnisvara-maaklerite koja eestve-damisel koja 15. snni-pevale phendatud rahvusvaheline kinnis-varakonverents Kinnis-varamaaklerite roll ja vastutus majanduses.

    ingmAr sAksingEesti Kinnisvaramaaklerite Koja ja LVM Kinnisvara juhatuse liige

    K onverentsil tdeti, et Eestis tegutseb ligi-kaudu kaks tuhat kin-nisvaramaaklerit kinnisvara-turg, kus tegutsetakse, moo-dustab ligi veerandi riigieelar-vest. Seetttu oli juba 1997. aastast tegutseva kutsehendu-se korraldatud konverentsi keskne idee arutleda kasvava kinnisvaramaaklerite rolli ja vastutuse teemadel, et selle baasil kujundada lhiaastate tegevuskava, tagamaks vald-konna jtkusuutliku arengu.

    Puudulik seadusandlusKonverentsi diskussiooni-

    paneelide puhul kneldi Eesti kinnisvaramaaklerite tegevu-sest ning vrreldi seda lhi-

    naabrite praktikaga. Arutelu ti ilmekalt vlja Eesti arengu-ruumi eelkige tarbija huvide kaitsel ning kinnisvaramaakle-rite vastutuse teemal.

    Konverentsil osalenud Ees-ti ja Rootsi tarbijate kaitsmise-ga seotud spetsialistide t krvutamisel ilmnes selgelt Eesti mahajmus tarbijakait-se valdkonnas. igem oleks elda, et kuni kinnisvaramaak-lerite osutatavate teenuste ees-tikeelse standardi vastuvtmi-seni selle aasta novembris puu-

    dub Eestis kinnisvaramaakleri-te tegevust mis tahes viisil vi mral raamistav dokument.

    Ilmekas oli nide Rootsist, kus kinnisvaramaaklerina td alustaval isikul tuleb lbida p-peprogramm, mis vastab baka-laureuseppe tasemele, regist-reerida enda tegevus kinnisva-ramaaklerite registris, tasuda selle eest iga-aastast 180 euro suurust maksu ning dokumen-teerida iga tema mdava vi ritava kinnisvaraga seotud protsessi.

    Keskmiselt on uhiuute korterite hinnad jreltu-rul mdavatest vara-dest enam kui poole vrra kallimad.

    siim simsonPindi Kinnisvara analtik

    K ui krvutada kogu Tallinna korteri-omanditehingute keskmist hinda uute korterite tehingute hinnaga, saame va-heks 53%, kusjuures kogu lin-na tehingutest on veel ldist keskmist tstvad uued tehin-gud maha arvamata. Uus kor-ter vajab ka tielikku sisusta-mist, seeprast kriseb lplik hinnavahe veelgi suuremaks.

    Praegu liiguvad uusarendu-sed keskmisest kiiremini Tal-linna keskmine on jaanuari-kuiselt 994 eurolt ruutmeetri kohta tusnud 1077 eurole ruutmeetri kohta, uusarendus-te puhul on aga ruutmeetri-hind kerkinud 1383 eurolt 1647 eurole septembris.

    Siin tuleb muidugi arvesta-da asjaoluga, et peaaegu pool-test uute korterite tehingutest tehakse kesklinnas ja Phja-Tallinnas (eelkige Kalamajas), kus on vljamgihind kr-gem, kui oleks magalarajooni-des.

    Hoolimata kiirest hinna-tusust on nudlus uute korte-rite jrele psinud ja pannud arendajaid planeerima uute hoonete ehitamist, sest valmis ehitatud uute korterite jk ka-haneb.

    Miks on inimesed valmis

    uue korteri eest rohkem maks-ma? Analsime mnda tht-samat aspekti.

    Energiasst. On selge, et 40 aastat tagasi ehitatud pa-neelmaja ei suuda kttekulude osas uue ehitisega konkureeri-da. Mitmekmneprotsendiline sst muudab aga korteri lae-nuga ostmisel objekti lalpida-miskulud kllaltki vrrelda-vaks.

    Niteks kolmeprotsendilise intressiga, 70 000 euro suuru-se ja 30 aasta pikkuse eluase-melaenu igakuine tagasimakse on 324 eurot, 100 000 suuruse laenu korral 456 eurot. Ainu-ksi keskkttearved kulusid tielikult ei taanda, aga kui amortiseerunud maja vajab li-saradiaatoritega ktmist vi uus maja on gaasikttel, siis kll. Eluaset kohe vlja ostes on rahaline vit loomulikult olemas.

    Vabadus valida planeerin-gut. Eriti ehitusfaasis korteri broneerinud inimesel on vi-malik kaasa rkida paljuski alates kergemate vaheseinte asukohast kuni pistikupesade arvuni. ldjuhul on uute elu-asemete planeeringud mrksa avatumad, vabamad ja inim-sbralikumad.

    Sisekliima. Vanade majade puudulikule ventilatsioonile ja sellest tingitud haigustele on palju thelepanu pratud, kuid odavat lahendust sellele pole.

    Naabrid. Naabreid ei saa valida, kll on aga uutes maja-des tavaliselt htlasem lbili-ge hiskonnast, kelle vajadu-sed ja valmisolek probleeme lahendada on sarnasemad. Va-

    nades heksakordsetes paneel-majades on nii mnedki td tegemata jnud osa elanike vastuseisu tttu.

    On selge, et suure ja kike-hlmava hinnatusuta uue korteri ostja pigem siiski raha-liselt kaotab. See kehtib kiki-de toodete puhul on ju lausa kneknd, et salongist vlja sitev auto kaotab 20% oma salongihinnast.

    Elujrje paranedes on ha rohkem inimesi, kes on selleks kaotuseks valmis, eriti kui see psikulude kasvus paremal ju-hul ldse ei kajastu ning an-nab nii tervislikke kui ka mee-leolulisi lisavrtusi.

    Kinnisvarakonverentsi kokkuvte: kinnisvaramaaklerite tegevus Eestis vajab seaduslikke raame

    Uus korter vanast poole kallim

    PhJAmAADE PRAKTIKA KONVERENTSIl

    Kuigi Eesti kuulub Mandri-Euroopa igusssteemi, mis erineb Skandinaavias (sh Rootsis) toimivast igusssteemist, on Eesti (sh kinnisvaraturg) tihedasti seotud Phjamaade majandusruumiga.

    Lhtuvalt ka tugevast seotusest Phjamaade pankadega, tulid konverentsi esimeses pooles ettekandmisele levaated kinnisvaramaaklerite rollist Phjamaades, mis peatusid frantsiisilepingute, eri sidusorganisatsioonide koost ning kinnisvaratehingute pankadevlise rahastamise teemadel.

    Samuti leidsid ksitlust teemad Soome, Rootsi, Taani ja Norra kinnisvaramaaklerite katusorganisatsioonide, kinnisvaraportaalide ning avaliku sektori vahelisest koostst ning Eesti perspektiivist koostkokkuleppega liituda.

    Konverentsi esimese osa lpetas peaettekanne, mis tegi levaate kinnisvaramaaklerite jrelevalve printsiipidest Euroopas ja tarbijakaitse rollist selles.

    Allikas: Ingmar Saksing

    Uues korteris on lihtsam kik detailid enda jrgi seada. Foto: Scanpix/CORBIS

  • 510. oktoober 2012

    Tna leidub kinnisvaraturul veel jtkuvalt maaklereid, kes koos kliendiga prospektist m-dava kinnisvara kohta infot otsivad uue korra kohaselt peaksid ebaprofessionaalsed maak-lerid kaotama t. Foto on illustratiivne. Foto: Scanpix/CORBIS

    Seejuures lhtutakse nii kinnisvaramaaklerite seadusest kui ka Euroopa standardist, mis nd novembrist alates hakkabki eestikeelsena ktte-saadav olema.

    Kohustused puuduvadNii on vimalik Rootsi rii-

    gil omada levaadet kinnisva-ramaaklerite tegevusest, tarbi-jalt tulnud kaebusele vastavalt reageerida vi sooritada kont-rolloste, kontrollimaks, kuidas inimesele kige hinnalisema varaga tehinguid ette valmis-tatakse ja sooritatakse. Kirjel-datud ssteem on efektiivne, kuivrd tsiseid rikkumisi on aastas umbes 180 000 tehingu kohta vaid kolm kuni neli.

    Seevastu Eestis vib kinnis-varamaaklerina alustada igaks, sltumata haridusest ja koge-musest. Registreerimist ri- ega majandustegevuse registris ei kontrolli keegi. Seadusest ega muudest igusaktidest tulene-vaid kohustusi praktiliselt pole ning jrelevalvet keegi ei tee.

    Seega puudub kinnisvara-maaklerite pakutavate teenus-te osas tarbijal oma iguste kaitseks vimalus. Jah, vima-lus on prduda otse kohtus-se, kuid suurte riigilivude ja suhteliselt tagasihoidlike nue-te tttu (vrreldes vara vrtu-sega) sellest pigem loobutakse,

    makstakse nutu osaliselt vi talutakse olukorda.

    Viimased viisteist aastat on Eesti kinnisvaramaaklerid te-gutsenud vaid headele tavade-le toetudes. Paraku on neid jr-givaid maaklereid orienteeri-valt vaid kmnendik. Sisuliselt puuduvad enamikul kinnisva-ramaakleritel tarbija ees kohus-tused.

    Kontrolli registristMaaklerteenustega seotud

    alused on kll kirjas vlaigus-seaduse paragrahvis 658, kus defineeritakse maaklerilepingu miste, mille kohaselt maakle-rilepinguga kohustub ks isik vahendama teisele isikule le-pingu slmimist kolmanda isi-kuga vi osutama kolmanda isikuga lepingu slmimise vi-malusele ning ksundiandja kohustus maksta maaklerile selle eest tasu.

    Ka viitab kohustustele sa-ma seaduse paragrahv 620, millest tuleneb kinnisvara-maakleri hoolsuskohustus k-sundi titmisel ning kohustus toimida oma majandus- vi kutsetegevuses ldiselt tunnus-tatud kutseoskuste tasemel. Probleemid algavad aga sellest, et Eestis puudub siiani selline dokument.

    Selle aasta novembrist jus-tuv dokument loob kinnisva-

    raturul uue olukorra, vimal-dades kinnisvaramaakleritega seotud probleemides, vaidlus-tes ja ka kohtuotsustes toetuda Euroopa standardile see an-nab tarbijale kindluse prdu-da oma iguste kaitseks tarbi-jakaitseameti poole ebakvali-teetse teenuse saamisel kinnis-varamaaklerite poolt. Kvalitee-ditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lhtuma just eelkige nimetatud standar-dist.

    Kuivrd tegemist on Euroo-pas htselt kehtiva reeglistiku-ga, hakkab see standard puu-dutama mitte ainult Eesti kin-nisvaramaaklerite koja liik-meid, vaid kiki kinnisvaratu-rul tegutsevaid kinnisvara-maaklereid.

    Loodetavasti leiab doku-ment kiiresti tee tarbija tead-vusse ning he kallima teenu-se ehk kinnisvaramaakleri tee-nuse ostmisel hakatakse tege-ma teadlikke valikuid. Oma panuse sellesse annab kindlas-ti ka Eesti kinnisvaramaakleri-te koda, kes tuli konverentsil vlja kinnisvaramaaklerite re-gistri pidamise ideega kojas ning mis annab tarbijale esi-mest korda vimaluse enne maakleriga lepingu slmimist kontrollida, kas ta ldse selles valdkonna spetsialistina on re-gistreeritud.

    Kinnisvarakonverentsi kokkuvte: kinnisvaramaaklerite tegevus Eestis vajab seaduslikke raame

  • 6 10. oktoober 2012

    Vastuolulise minevikuga suursugune hoone, saja-aastane Pagari 1 Tallinna vanalinnas taastatakse uuesti korterelamuks.

    ti inA kolkArteri toimetaja

    T allinna vanalinna kohta tavatult suure korrusmaja projekti tellis Briti kodanik William Tu-lip arhitektilt Hans Schmidtilt, kes pidi kolme keskaegse ela-mu asemele he uhke kavan-dama. 1912. aastal valmiski luksuslik viiekorruseline hoo-ne, mis tnu oma hsti liigen-datud ja detailirohketele fas-saadidele rdud, sambad, kar-niisid ja medaljonid sulan-dub mbritsevasse miljsse.

    Teenijatel oma treppMtmetelt ning arhitek-

    tuuriliselt lahenduselt meenu-tab see elamu Kesk-Euroopa suurlinnade bulvarite rseid silmapaistva arhitektuuriga maju.

    Maja siselahendused on sa-muti elegantsed. Kui vanalin-na keskaegsetes hoonetes on ruumid vikesed, erilise kuju ja paksude seintega, siis Pagari 1 hoonel on kandeseinad nii-moodi paigas, et igal korrusel

    saab neljas-viies suures ruumis vabalt siseseinu planeerida.

    Schmidt oskas ette nha, et tulevikus vib ruumiplanee-ring muutuda ja seetttu oli seda td vga mnus teha, kommenteerib mberehituse projekti ks autoreid, broo Ars Projekt arhitekt Rasmus Tamme.

    Tema snul olid vastupidi vlisele ilustuste kllusele maja siseruumid palju ta-gasihoidlikumad neid il-mestasid vaid peegelvlvid ja rosetid laes. Paraku on vahepealsete mberehitus-te tttu vga vhe algup-rast alles.

    Kui maja 1912. aastal val-mis, oli selles 25 korterit, prae-gu tuleb neid 40. Algselt oli igal korrusel vaid neli luksus-likku elamist ning igas korteris oli teenijatuba. Teenijail olid eraldi sissepsud hoovist, hr-rasrahvas kis peauksest, selgi-tab Ars Projekti sisearhitekt Reio Raudsepp.

    Majas on kolm teenijate trepikoda, kus trepi keskele oli paigaldatud kttepuude lift. Sellega veeti keldrist les nii tulehakatust kui ka toidukraa-mi. Huvitaval kombel olid need trepikojad mberehitus-test puutumata jnud.

    Vrikaid materjale rohkeltKortermajana oli see hoo-

    ne kasutuses vaid loetud aas-

    tad. Esimese Eesti Vabariigi ajal paiknesid selles ametiasutused ja nukogude aastail julgeole-kuorganid, 1990ndate algusest oli hoone siseministeeriumi valduses. Praegu taastatakse kaunis maja jlle korterela-muks.

    Ajahambast ja mberehi-tustest puutumata jnud ning hsti silinud pningul vib

    veenduda maja ehitajate meis-terlikkuses. Seal tundub, et sa-da aastat on vaid viiv, thel-dab Raudsepp.

    Ometi on sajandi jooksul kodukultuuris ks suur muu-tus toimunud. Kui 1912. aas-tal oli 250 m2 kohta vaid ks pesemiskoht, siis nd tuleb 140 m2 korterisse kaks-kolm vannituba ja need on elamise kige kallimad ruumid, mr-gib Tamme. Toona ei olnud vannituba ldse thtis ja selle kujundamisega ei nhtudki vaeva.

    Tnapeval on vannituba vaat et kodu keskpunktiks. Su-vel valminud nidiskorteri pe-suruumidesse on valitud v-rikas sisustus: seinu katab mar-mor, igasse vannituppa on

    projekteerinud erimbel jpm.

    Vrikate materjalide pu-hul on vga oluline nende kooskla, selgitab arhitekt. Seda maja tehes oleme pd-nud omavahel kokku sobitada uksed, piirdeliistud, pranda-lauad, karniisid jms. Kige pa-remini on seda nha vannitoas selle ruumi jaoks valitud marmori veenid moodustavad mustri.

    Tema snul on iga korteri interjrid niimoodi kujunda-tud, et sinna vib nii modern-se kui ka klassikalises stiilis mbli paigutada. Kuigi korte-rid on eriilmelised, on kigis silinud seinatahveldused, pa-neelid ja karniisid, mis viita-vad maja ehitusajale.

    Oleme rakendanud vaid ehedaid, ajatuid ja elegantseid materjale, mrgib sisearhi-tekt. Niteks katab tubade p-randaid eritna valmistatud tammeparkett.

    Majas on alles uhked trepi-kojad ja kaks vestibli, origi-naalsed vlisuksed restaureeri-takse, samuti tehakse korda vrikad liftid ja trepikojas taastatakse jooniste jrgi nii trepipiirded kui ka ksipuud.

    Selles majas on 20. sajan-di alguse suurlinnalikkust: na-gu asuks ta Pariisi bulvaril vi esindaks Riia juugendit ja see asjaolu teeb ta meie oludes uni-kaalseks, arutleb Raudsepp.

    Kui maja 1912. aastal valmis, oli selles 25 korterit, praegu tuleb neid 40.

    Esimesena valmis Pagari 1 nidiskorter, mis annab aimu taotletavast stiilsusest ja vrikatest materjalidest. Fotod: Arhitektuuribroo Ars Projekt

    Segase ajalooga maja taastatud vlisilme annab vimaluse selle detailirohkust nautida. Fotod: Peeter Langovits

    Noobli korrusmaja uus ja pnev algus

  • 710. oktoober 2012

    Looduslhedane ja roheli-ne mtteviis on muutu-mas selle sajandi mrks-nadeks ning looduslikud ehitusmaterjalid ja ko-ehitus on tnapeva arhi-tektuuris ja sisekujundu-ses jrjest populaarse-mad.

    eleri soonseiDUus Maa Kinnisvarabroo konsultant

    Meie mber on ju-ba majad, tehnili-sed lahendused ja sisekujundused, kus saame oma silmaga vaadata ning ko-geda, millised need loodusli-kud lahendused on, kuidas neid kasutada, ning kui ener-

    giat sstvad need on.Enamikul meist on olemas

    kogemus mne kodu vi -maja heast energiast tunne-me end seal hsti. Ringi vaada-tes ja asja uurides leiamegi ph-jused naturaalsetest materjali-dest ja rahulikust keskkon-nast.

    Mju terviseleMis on ikkagi peamised

    phjused, mis ajendavad ini-mesi valima naturaalset elu-keskkonda ja konoomset ma-japidamist?

    Esimene ja peamine ph-jus on hea tervis ja enesetun-ne. Tnapeva levinuimad probleemid on allergia, ener-giapuudus, stress, vsimus jms. Kindlasti mngivad rolli ka muud tegurid nagu keemi-liselt tdeldud toit, elektro-magnetlainete kiirgus vi suurlinnade saastunud hk. Seega peaksime arvestama ki-gi nende aspektidega, kui soo-vime endale ja oma lhedaste-le head enesetunnet ja ter-vist.

    Kui oma kodu ehitada algu-sest peale naturaalseid materja-le kasutades, muutuvad nii si-sekliima kui ka elukvaliteet. Inimesed teevad oma valikud ikka enda kegakatsutava hea-olu ja mugavuse nimel ning es-mase rahulolutunde annab ruumide avarus ja valguskllus, materjalide ehtsus, hea ruumi-hk ja kte.

    Mingil hetkel vibki teha jrelduse peale mnusa ela-mise ja hkkonna, mis kodus

    tekib, annavad jrele ka paljud tervisehdad.

    Looduslikest materjalidest on vimalik ehitada algusest lpuni terve kodu, mis peab hsti sooja ja on kvaliteetne. Materjale, mida kasutatakse koehituses, on mitmeid. Puit sobib hsti konstruktsioon- ja dekoratiivmaterjaliks, savipii-ma ja hakkpuidusegu kasuta-takse seinas.

    Pletamata ja pressitud sa-vitellis on ks vanemaid mas-siivsaviseina jaoks kasutatavaid ehitusmaterjale. Savi- ja lubi-krohvi kasutatakse siseviimist-luses seinakattena, linavilti he-li- ja soojusisolatsioonimaterja-liks maja vahelaes ja seintes.

    Naturaalne katusel ja toasPilliroog on peamiselt katu-

    sematerjaliks, kuid kasutatakse ka seinte soojustus- ja heliiso-latsioonimaterjalina. Ka lamba-villa kasutatakse heli- ja soojus-isolatsiooniks erinevalt ts-tuslikest soojusvilladest ei len-du lambavilla puhul hku mik-rokiude.

    Katus on kas puidust laast, roost, kivist vi niteks mtas-katus. Soojustusmaterjale saab samuti valida looduslikke, neist enam on kasutust leidnud puit-karkass koos saepuru ja hv-lilaastudega, aga soojustuseks sobivad ka linatakk, roog, me-rihein ning led.

    Siseviimistluses on levinui-mad naturaalsest puidust p-randad ja seinad, tapeetidest pabertapeedid vi krohv ja na-turaalsed vrvid.

    Kui eesmrk on seatud, ta-sub kindlasti konsulteerida ehi-tus- ja viimistlusspetsialistide-ga, kes oskavad juba tpselt ju-hendada.

    Oma energiavarudTeine vga oluline mrks-

    na on konoomne majandami-ne. Perele on thtis pikaajali-selt saadav sst ktte-, vee-, ventilatsiooni- ja muudelt ma-jandamiskuludelt. Jrjest levi-vad lahendused on pikesepa-neelid, tuulegeneraatorid, pi-kesearhitektuur ning kige liht-sam lahendus vana tuttav ahi.

    Pikesepaneelid on juba sna laialt levinud. Mitmed uued ja ka vanemad korterma-jad on vtnud lisaks tavalisele kttele juurde piksepaneelid, mis toodavad aasta ringi soo-ja vett ning on talvel tavakt-tele toetavaks allikaks. Elani-kud on ldjuhul vga rahul ja kulud ootuspraselt soodsa-mad.

    Pikesearhitektuur on hsti lbimeldud arhitektuuri ja soojustusega hoone, mis vib tavalise majaga vrreldes kulu-tada kuni 90% vhem kt-teenergiat. Seda phimtet jr-gides keeratakse hoone klaas-fassaad pikse poole, kasutades nnda maja ktmiseks pikse-energiat. Aknast sisse paistev soe pike muudetakse aasta-ringseks radiaatoriks.

    Rahva hulgas on tuntud ka tuulegeneraator. Neid on saada nii hele majapidamisele sobi-vas suuruses, vikseid ja kom-

    paktseid, aga ka suuremaid. Meie tuulisel phjarannikul on oma majapidamise varustami-ne isetoodetud energiaga igati asjakohane lahendus.

    Nagu eespool juba mrgi-tud, on tnapeval kige levi-num ktteallikas tnu oma odavale hinnale ikka kamin, ahi vi puupliit. See kttess-teem sobib hsti just maapiir-kondadesse, kus on vimalik kttematerjali toota, koguda ja ladustada.

    koehitus arenebkoloogiline elustiil ehitu-

    ses, majapidamises, samuti ka muudes eluvaldkondades saab aina enam thelepanu ja selle jrgijate hulk kasvab koma-jade populaarsus kasvab.

    Eestis ja Skandinaavias on koehitus vrske trend, kuid

    Lne-Euroopas on see suund juba kmmekond aastat vana.

    Saksamaal on ehituspoodi-des vabalt saada looduslikke materjale koos kasutusjuhendi-ga ning see ei ole seal enam pii-ratud levikuga toode nagu meil. Ka Eestis on viimastel aas-tatel tekkinud vikefirmad, kes teavad ja oskavad tegeleda ko-ehitusega ning pakkuda selle-kohast teenust. On olemas ka hingud (koloogilise tehno-loogia keskus ja koehituse hing), kelle lesanne on rgi-tada koloogiliste materjalide tootmist ja kasutamist, et kas-vaks kasutajate hulk.

    Roheliselt mtlevad kogu maailmas need, kes soovivad endale ja oma lastele pingeva-bamat, tervislikumat ja pare-mat keskkonda, looduslhedast ja tervislikku kodu.

    komajas on tervis vastupidavam

    lOODUSlIKE mATERJAlIDE PlUSSID

    Viimistlus-jaehitusmaterjalidonterviseleohutud,eisisaldakahjulikke hendeid.Naturaalsedmaterjalideitekitastaatilistelektritegaeritahku mrgiseid lhnu, mis on oluline nii ehitustid tehes kui ka hiljem selles keskkonnas pevast peva elades. Materjalidonenamastikohalikkupritoluningeitekitakeskkonda koormavaid mrgiseid jke, vaid on biolagunevad.hukvaliteetelamisesmuutub.Loodusmaterjalidepuhulhingavad ka seinad. Savimajade puhul kasvab ruumides huniiskuse tase.Lpplahendusedonkrgemakvaliteediganingloomulikultilusad.Heaenesetunne,tervisjameeleolu.

    Allikas: Eleri Soonseid

    Miks on thja huvahega sein klm?Seinavahes olev hk, mis on seina sisemise osa mjul soojenenud, tuseb les. Selle asemele tungib altpoolt hredatest kohtadest klm hk. Katusealusesse ruumi tusnud hk viib pragudest vlja kuni 80 protsenti seinte kaudu kaduvast soojusest. Soe hk, mis ei ole veel katusealuse kaudu vljuda judnud, puutub kokku klma vlismritisega ja langeb jahtudes allapoole, kuni seina sisemise osa mjul taas soojeneb. Niisugune konvektsiooniring phjustab umbes 20 protsenti seinakaudsest soojuskaost.

    Sellest korstnast vljub soojus hoonest palju kiiremini, kui seda ette kujutatakse.

    Sstime seinad soojaks!Spetsiaalsete ainete vesilahused segatakse vajalikes suhetes kokku ja muudetakse suruhu abil vahuks, mis pumbatakse seinathimikesse. Soojustusvaht koosneb miljonitest vikestest purunenud humullidest. Tahkudes muutuvad need pehmeks, valgeks, veeauru lbilaskvaks materjaliks termovahuks. Materjal on meldud spetsiaalselt elumajade seintes olevate huvahede titmiseks. Termovaht sobib ka ide

    ViiMane aeg SoojuStada enne klMa talVe!

    Pakume ka kaua oodatud prandate ja siseseinte soojaks sstimist.

    aalselt vana klaasvatiga soojustatud majade n letitmiseks. Vaht ei paisu ega riku hoone konstruktsioone. See on ainus vimalus, kui sinu maja seinakonstruktsioonis on huthimikud.

    Soojustatava maja fassaadi ei ole vaja lhkudaSoojustamine on kiire ja efektiivneTeie kttekulud vhenevad mrgatavaltTermovaht on veeauru lbilaskev ja vett mitteimav materjalTermovaht on suureprane soojusisolaatorTermovahul on hea tulepsivusTermovahuga soojustamine on vga soodne

    teostame tid le eesti!Telefon 56 60 60 10

    [email protected] www.therm.ee

  • 8 10. oktoober 2012

    Septembris kogunesid Saka misa ajalooliste hoonete majandamise teemalist konverentsi pi-dama ning Euroopa aja-looliste hoonete hendu-se peaassamblee istungi-le Euroopa esindusliku-mate ajalooliste hoonete omanikud.

    kristel kossArvabakutseline ajakirjanik

    Misate ning losside tulevik ja nende majandamisvimalu-sed on teemad, mis kogu Eu-roopa misaomanikel htviisi mureks, rkis Eesti misate henduse (EM) president T-nis Kaasik. hendus vrustas sel moel esimest korda ssaror-ganisatsioonide juhte, kes esin-davad rohkem kui 50 000 aja-loolise hoone omanikke 18 Eu-roopa riigis.

    Eesti misaid hendav ka-tusorganisatsioon EM kuu-lub alates 2010. aastast Euroo-pa ajalooliste hoonete hen-duse tisliikmete hulka koos enamiku Lne-Euroopa ja Phjala riikide vastavate hen-dustega.

    Konverentsil Ajalooliste hoonete majandamine kiiresti muutuvas Euroopas Phja-maade kogemus esinesid et-tekannetega phjamaade ja Euroopa riikide esindajad, kes rkisid ajalooliste hoonete taastamise ja nende jtkusuut-

    liku majandamisega seotud teemadel.

    Riigil pole vahendeidEesti misate puhul tuleb

    samuti vaadata tulevikku mis neist edasi saab, nentis EM president, Saka misa omanik Tnis Kaasik. Kui taasiseseisvu-mise alguses oli misate olu-kord Kaasiku hinnangul sna masendav, siis vahepeal lksid asjad siiski paremaks tekkis uusi omanikke, kel oli ka raha-liselt piisavalt vimalusi. Ha-kati pstma, mis psta an-nab, rkis Kaasik.

    Nd tundub mulle aga, et toimub tagasilk, iseranis selles osas, mis puudutab riigi omanduses olnud misakomp-lekse misates asunud hool-dekoduhooned paisatakse mki, rkis Kaasik. Kui ik-ka 5-6 uhket misahoonet, kus hooldekodud on tegutsenud, paisatakse hel ajal mki, ei saa ma hsti aru, kustkohast need varakad ostjad vlja il-muma peaks. Kige hullem on siis, kui selle tagajrjel tekivad uued lagunevad arhitektuuri-mlestised, tunneb Kaasik misate saatuse prast muret.

    Kaasiku snul nuab mis suurt investeeringut, millest ostuhind enampakkumisel on vaat et kige viksem. Eestis napib sellist kapitali, rkis Kaasik, viidates taasiseseisvu-mise algusaastatele, kui vlis-maised investorid vileivahin-naga Eestis komplekse kokku ostsid ning need siis lagunema jtsid.

    Riigil pole aga vahendeid, et ajalooliste hoonete taasta-misele kaasa aidata tnavu jagus kogu Eesti kultuuripran-dile vaid 600 000 eurot, m-nis konverentsil osalenud muinsuskaitseameti juht Kalev Uustalu.

    Kohalik tandjaSaka misa taastanud Kaa-

    sik pole selleks riigilt ega euro-fondidest raha saanud, kui vl-ja arvata keskkonnainvestee-ringute keskuselt saadud toe-tus pargi heakorrastamiseks. Misa peahoone oleme aga taastanud puhtalt oma judu-

    dega, rkis Kaasik. Mehe s-nul on tema jaoks olnud olu-line taastada mis vimalikult ajalootruult. Muinsuskaitse-ametnikud olid minu jaoks pi-gem partnerid, kellelt abi ksi-da, sest tahtsin taastada kigi-le nuetele vastava ilusa mi-sa, selgitas ta.

    Saka misakompleksi, mis Kaasiku jaoks unistustes ml-kunud tudengiajast saadik, kui ta kord piirivalvekordonis kin-ni peeti, on mees nd oma-nikuna turismivaldkonnas les ttanud, olles piirkonna ai-nus suurem tandja. Vin uhkusega elda, et meil tta-

    vad ainult kohalikud, ti Sa-ka misa omanik nite, rhu-tades misate rolli ka kohaliku kogukonna arengus. Ajalooli-selt olid misad aga majandus-ksused kui mnel pool toot-mist jtkatakse, on see ju igati tervitatav, avas Kaasik tulevi-kuperspektiive. Miks mitte ol-la klarahvale tpakku-jaks?

    Kmnetele inimestele an-nab Muhu- ja Saaremaal td ka tnavuse Euroopa kultuuri-prandi auhinna, Heike Ka-merlingh Onnes European He-ritage Award 2012 laureaat P-daste mis. Misakompleks va-

    liti Euroopa 2012 hinnatui-maks ajalooliseks hooneks viie Eesti misa Pdaste, Karlova, Atla, Saue ja Saka hulgast.

    Auhind antakse igal aastal ajaloolistele hoonetele riigis, kus koguneb Euroopa ajaloo-liste hoonete henduse peaas-samblee, silmas pidades nii ajaloolise hoone taastamist kui ka panust misakultuuri aren-damisse laiemalt. Laureaat kuulutati vlja pidulikul gala-htusgil Vihula misas.

    Pdaste misa omanik Im-re Soor pidas Euroopa aja-looliste hoonete henduse aas-taauhinda suurimaks tunnus-

    Eesti misaomanike ettevtlikkus vaimustas Euroopa kolleege

    Saka misakompleks mlkus viimase taastanud Eesti misate henduse presidendi Tnis Kaasiku meeles juba tudengiajast saadik ndseks on see unistus tal realiseerunud. Fotod: Sven Tupits

  • 910. oktoober 2012

    Eesti misaomanike ettevtlikkus vaimustas Euroopa kolleege

    tuseks, mida tema ning ta ri-partneri Martin Breueri 16 aas-ta pikkune t seni plvinud. Kolleegide tunnustus on r-miselt thtis, sest nemad tea-vad kige paremini, mida aja-loolise hoone taastamine t-hendab, snas Soor.

    henduse president Ro-dolphe de Looz-Corswarem kiitis siinsete misate lesehi-tustd. Siinsete misaoma-nike ettevtlikkus ja tohutu ta-he on teinud misad kauni-maks, kui need kunagi olnud on, lausus ta.

    Eesti misate henduse pre-sidendi Tnis Kaasiku snul on enamik Eesti misaid vi mi-sakohti mida on rohkem kui tuhat uudistajatele hel vi teisel moel avatud ringi vib kia ka seal, kus omanikud misa oma koduks ehitanud.

    Loomulikult ei saa minna ja teise koju suvalisel hetkel sis-se astuda, kuid viisakalt misa-pargis ringi jalutada ja hoone-tega tutvuda pole keelatud, rkis ta. Misate he tuleviku-visioonina nebki Kaasik just turismi, see aga sltub tema s-

    nul paljuski ka misa asuko-hast ja omaniku eesmrkidest. Kiire kasumi teenimine ei to-hiks siin kindlasti olla eesmrk omaette.

    Samuti on Kaasiku snul tervitatav tendents, kui hooli-vad omanikud misast oma ko-du ehitavad. Kodu puhul on muidugi kigil inimestel omad ootused, kuid mne inimese unistuseks ja sooviks ongi just misakodu, rkis Kaasik. See on lihtsalt nii eriline ja unikaal-ne kodu, mille sarnast pole kel-legi teisel.

    Pdaste misa omanikud Martin Breuer (paremalt) ja Imre Soor, Karlova misa omanik Terje Villems, Euroopa ajalooliste hoonete henduse president Rodolphe de Looz-Corswa-rem ja Eesti misate henduse president ning Saka misa omanik Tnis Kaasik thistamas heskoos olulist hetke 16 aastat td sai vriliselt mrgitud.

  • 10 10. oktoober 2012

    Milj ja miljvrtus on osa meid mbritse-vast keskkonnast meil kigil on kohustus seda hoida. Uute hoonete ehi-tamisel ja vanade reno-veerimisel mjutavad lin-na vi asula ldpilti ka hoonete katused.

    elister kAngurvabakutseline ajakirjanik

    K atuse renoveerimist planeerides tuleb ar-vestada keskkonnaga, kus hoone paikneb. Enamas-ti on nii uute hoonete projek-teerimisel mingisse konkreet-sesse keskkonda kui ka vane-mate majade renoveerimisel selles keskkonnas meldud ka

    katuse tbile, rgib Weck-man Eesti juhataja Peep Sii-mon. Kui aga kne all on ni-teks renoveeritav miljvr-tuslik hoone, tuleb juhinduda kohaliku omavalitsuse ette an-tud tingimustest.

    Tema snul tuleb katuse-tbi valikul arvestada nii ma-ja ldist seisukorda kui ka aja-loolist tausta. Enamiku katuse-tootjate konsultandid on val-mis igale katusevahetust pla-neerivale inimesele huvi kor-ral nu andma, mis oleks konkreetse hoone puhul opti-maalne valik.

    Kui mne ajaloolise hoo-ne puhul ei ole hoone omanik nus kohaliku omavalitsuse soovitustega, siis kindlasti ei vimaldata tal oma valikut siiski realiseerida, eriti kui see ei ole antud keskkonda sobiv ega kohane, mrgib Siimon, et nii suudetakse tagada piir-

    konnale omane arhitektuurili-ne eripra.

    Milline katus valida?Siimoni snul on sobiva

    katuse valikul dilemma tna-pevaste materjalide puhul kaalukas kiki katusemater-jale arendatakse ja tooted muutuvad ha paremaks. Sa-mas on plekk katusematerjali-na maailmas tuntud juba aas-tasadu ja ka tnapeval on ha enam inimesi tegemas valikut just plekist katusekatte ka-suks.

    Plekist katusematerjal tuleb kne alla esmalt nende hoone-te puhul, mis puht tehniliselt ei kannatakski enam raskemat katust. Kivikatused on mel-dud selleks piisava kandevi-me ja konstruktsiooniga hoo-netele, jtkab ta. Enamikul vanematel hoonetel on aru-kam paigaldada renoveerimise

    kigus siiski plekk-katus, mis on kivist pea kmme korda kergem. Hinna poolest vist-leb plekk-katus teiste konku-reerivate katusekatte materja-lidega. Kigil on oma lihtsa-mad ja odavamad tooted ning ka eksklusiivsemad ja krgema hinnaklassiga tooted. Plekk-katuse materjalidest on eksklu-siivsemateks vask ja titaan-tsink, odavamateks aga tsingi-tud ja vrviga kaetud teras-plekk.

    Teraspleki eelistena toob Sii-mon esile eriti head vastupida-vust meie kliimas teras talub vapralt temperatuurikikumisi. Siin nen ma selget sarnasust Skandinaaviaga, kus on plekk-katuste osakaal le 60% hoone-test. Eks meie siin Eestis oleme-gi ju le vtnud trende pigem Soomest ja Rootsist kui niteks Saksamaalt, kus on kivi vga populaarne, rgib Siimon.

    Enamik Kesk-Euroopast on oma katuste poolest seni peamiselt n- kivi-maad. Sa-mas oleme firmasiseselt thel-danud toodete mgi kasvu Saksamaal, mis rgib teatud vrtuste muutumisest sealgi, tleb Siimon.

    Konservatiivne valikEt plekk-katustel on seda-

    vrd palju materjalitpe ja profiile, ei tohiks konkreetses-se keskkonda sobiva katuse leidmine olla keerukas. Valida saab nii kivikujulise, laine- ja trapetsikujulise kui ka valtspro-fiili vahel. Et kivikujuline pro-fiil on priskiviga vga sarna-ne, on see sobitatav pea igasse keskkonda, snab Siimon. Ta mrgib samas, et mistagi on piirkondi, kuhu ajalooliselt so-bib vaid kivikatus, niteks va-nalinn ja ka mned erakordse ajalooga suured kivihooned.

    Vrvist rkides sarnane-vad eestlased ennekike skandinaavlastega, olles vr-vide suhtes valdavalt konser-vatiivsemad. Kuigi meil on saada vgagi srtsakaid vrvi-toone, pole eestlane kuigi al-dis neid kasutama, mrgib mees. Arvan, et eestlased viks siiski julgemalt ka he-ledamaid katusetoone kasu-tada, seni on eelistatud mil-legiprast valdavalt tumeda-maid toone tumepruuni, tumepunast

    Siimoni snul on heleda katuse eeliseks ka viksem m-jutatavus pikese poolt. Ta jul-gustab kiki, kellel katuse va-hetamine plaanis, prduda nu saamiseks otse katusetoot-ja konsultantide poole, et lei-da koos kas siis kinnitusi oma valikutele vi hoopis uusi la-hendusi, mille peale ehk ise ei oskakski tulla.

    Katus osa miljst meie mberPhja-Eestis asuva kauni palkmaja plekk-katus harmoniseerub loodusega kenasti. 20. sajandi alguse villat Vaasas kaunistab samuti kena plekk-katus. Fotod: Weckman

  • 1110. oktoober 2012

    Sgistalve pimedaid h-tuid soovime valgusega tita elektrienergia abil avatud elektrituru tingi-mustes on seni lihtsana tundunud elektriost aga paljudele leliia keeruline ja segane.

    urmAs mAHlApuuTERA AS juhatuse esimees, kinnisvara hooldusjuht IV

    E lektrituru avamise ees-mrk on vimaldada konkurentsi erinevate elektritootjate ning -mjate vahel, mis garanteeriks tarbija-tele elektrienergia vimaliku odavaima hinna.

    Elektrituru avamine vi-maldab turule tulla uutel, efek-tiivsematel ettevtjatel ning sunnib praeguseid monopole oma tegevust kliendisbraliku-maks mber korraldama.

    Uuri pakkumisiElektrienergia kulud moo-

    dustavad korterite majapida-miskuludest olulise osa. Aasta lpuni kehtib elektrienergia viketarbijaile riigi reguleeri-tud hind. Alates 2013. aasta al-gusest jrgib elektrihind elekt-ribrsi kikumisi.

    Hind sltub nudlusest ja seeprast kigub elektrihind nii aasta, ndala kui ka peva likes. Elektriarve koosneb kol-

    mest osast elektrienergia hin-nast, vrgutasust ja riiklikest maksudest. Konkurentsile ava-neb esimene ehk energiahind. Viketarbijale on see ligi kol-mandik tarbimise koguhin-nast.

    Elektrimja valimine on nagu iga teise teenusepakkuja valik: ei tasu otsustada kohe esimese pakkumise laekumise jrel. Kindlasti on ks olulise-maid valikukriteeriume elekt-rimjate pakutav hind. Pak-kumisi viks vrrelda ka elekt-ribrsil Nord Pool Spot kuju-nevate hindadega. Samas tuleb arvestada, et elektribrsil kuju-nevad hinnad on pidevas muutuses.

    Hind kigubkiiglase hinnaga elektrit os-

    tes vib tarbija aastane kokku-hoid olla mrkimisvrne. Siia-ni said elektrit vabaturult osta ettevtted, kes tarbisid aastas le 2 GWh elektrit alates 1. jaanuarist on kigil tarbijail vimalus endale meeleprane elektrimja valida.

    Talvel, kui elektrikte t-tab ja lambid plevad, vib elekter olla pea kaks korda kal-lim kui suvel. Ndalavahetus-tel on elekter odavam kui ri-pevadel, sest tootmisettevt-ted tarbivad ndalavahetustel vhem energiat ja seetttu te-kib turul lejk ning elekter odavneb.

    Hea nide on 2012. aasta juulikuu, mil oli soe ja Skandi-naavias esines rohkesti sade-

    meid. Nii langes Phjamaade elektribrsil elektrihind hd-roenergia lejgi tttu kuises vrdluses 45%, olles 2,2 korda madalam Eesti riigi mratud hinnast.

    Tarbijal on vga keeruline elektribrsi jlgida ja endale soodsa hinnataseme juures elektrit osta. Elektrit ei saa ju keldris, kuuris vi klmikus la-dustada. Siin tulevadki appi elektrimjad, kes kauplemise ja ladustamise oma kliendi eest ra teevad.

    Erinevad paketidJuba 2012. aasta lpus on

    kigil elektritarbijatel vimalik ise elektrimja valida ja tema-ga hinnas kokku leppida. Elekt-rimjad ei ole enam mono-poolsed ettevtted, vaid neid vib valida ja vahetada nagu niteks ktusemjat, kelle juures oma sidukit tangite.

    Paljud Eesti elektritarbijad pole rahul senise pikaajalise monopoli ehk Eesti Energia teenindusega ning suhtumise-ga klientidesse. Kindlasti suu-davad nende konkurendid pakkuda soodsamaid hindu, sest ei soovi nii suurt kasumi-osa. Tnu sellele tekib elektri-mjate vahel konkurents ja klientide vitmiseks on nad huvitatud paremate pakettide ja teeninduse arendamisest.

    Kliendil tekib vimalus os-ta elektrit ldiselt kolme hin-nakujunemise jrgi.

    Tarbijatele, kes tahavad oma kulusid kontrollida ja po-le nus hinnariske vtma, pa-kutakse fikseeritud hinnaga pakette klient maksab tarbi-tud kilovatt-tunni eest kokku-lepitud hinda ja brsihinna tusurisk jb elektrimjale.

    Tarbijatele, kes soovivad,

    et nende elektriostu aktiivselt juhitakse ning on seega nus vikseid riske vtma, kuid soo-viksid elektri brsihinna vi-malikust langusest kasu saada, pakutakse muutuva hinnaga pakette tarbija maksab muu-tuvat, ent eelnevalt prognoo-situd hinda.

    Tarbijatele, kes on mada-lama elektrihinna lootuses nus ties ulatuses tururiske

    vtma, pakutakse elektrit br-sihinnaga. Siin ostab elektri-mja brsilt oma kliendi jaoks elektrit brsihinnaga ja tarnib seda, pannes juurde oma (kes suure, kes vikese) te-gevusmarginaali.

    Tarbijale jb ka vimalus elektrimjat mitte valida ehk kasutada ldteenust, mis jtab tarbijatele alles ka brsihinna liikumise riskid.

    Kikuv elektrihind nuab kohanemist

    ElEKTRITURG 20122013: lEmINEK AVATUD ElEKTRITURUlE

    september 2012

    Elektrimjad avaldavad paketid ja hinnad. ra slmi thtajalist lepingut, muidu kahandad tunduvalt oma edaspidiseid valikuid.

    oktoober 2012

    Tark ei torma! Konkurents mjutab hindu sulle positiivses suunas. Kiiret pole kuskile, oota paremaid pakkumisi.

    november 2012

    Ksi praeguselt elektrimjalt, mitu kilovatt-tundi (kWh) sa kuus ja aastas tarbid. Vaata, millise pakkuja pakett sulle kige paremini sobib. Loe lbi lepingu tingimused. Ksi pakkujailt lisainfot vi personaalset pakkumist.

    10. detsember 2012

    Slmi elektrileping parima pakkujaga hiljemalt 9. detsembril. Tee seda internetis, nii vldid jrjekordi ja vimalikke lisakulutusi.

    Jaanuar 2013

    Vabaturg avaneb. Kui sa lepingut slminud pole, siis elektrita sa ei j. Elektrit tarnib sulle siis vrguettevtja ldteenuse raames. Hind arvestatakse vastavalt eelmise kuu brsihinnale, millele lisatakse kasum.

    veebruar 2013

    Oled saanud ktte jaanuari elektriarve. Vrdle seda elektrimjate pakkumistega ja slmi soovi korral uus leping.

    Allikas: Urmas Mahlapuu, TERA AS

    KOmmENTAAR

    Vahur Kukk, 220 ENERGIA O mgidirektor

    Kallima elektriga ei ple lamp kauem. Kallima elektriga kttes ei ole tuba soojem. Kallim elekter ei ole vimsam, ilusam, vrvili-sem ega saledam. Ei ole htki phjust, miks elektri eest rohkem maksta.

    Ostame elektrit tootjatelt, hulgimjatelt ja elektribrsilt. Me ei raiska oma klientide raha uhkete kontorite ja hulga valgekrae-de peale see raha las jb meie kliendile alles.

    Elektrilepingu saab slmida see, kellel on leping vrguettevt-tega ehk oma elektriarvesti. Mme elektrit hea meelega nii kor-terihistule kui ka igale korterile eraldi mravaks on siiski vr-gulepingu olemasolu.

    Korteriomanikud, kes otse elektri eest maksavad, on valiku ees, kas odavam on osta elektrit korterihistuna vi igaks eraldi kor-terina. Lihtne vastus oleks koos vetud pakkumine on ilmselt odavam. Miks?

    he korteri elektritarbimine ei ole hsti prognoositav. Mni tarbib rohkem pevasel ajal, kui elekter on kallim, mni jlle i-sel ajal ning ndalavahetustel, mil elekter odavam. Paljudest kor-teritest koosneva histu tarbimine on aga hoopis paremini en-nustatav, sest ise ja pevase tarbimisega korterid tasakaalusta-vad ksteist.

    Mida paremini on tarbimine prognoositav, seda viksem on elektrimja risk ja seda odavamalt saab ta elektrit ma. Samas on elektrit iseseisvalt ostes eeliseks vimalus ise otsustada ja elektrimjat ning paketti alati vahetada.

    Iga turu avanemine tekitab segadust nii ostjates kui ka m-jates. Seeprast on ige osundada rahvatarkusele tark ei tor-ma. Jaanuari elektrilepingu slmimisega on aega 10. detsembri-ni, seni surub tekkiv konkurents ilmselt hindasid allapoole.

  • OST-MK HINDAMINE HALDAMINE TURU-UURINGUD HOONETE MDISTAMINE NUSTAMINE

    Ahtri tn 6A, VII korrus, 10151 Tallinn tel 626 4250 [email protected]

    www.dtz.ee

    ARDO LEPPelamispindade osakonnajuhataja, maaklerEKMK juhatuse liige+372 517 [email protected]

    IRIS OLLEkutseline maaklerEKMK+372 510 [email protected]

    KRISTIINA OLEVmaakler+372 515 [email protected]

    KRISTA TOOMEMETS maakler+372 517 [email protected]

    Saare mk, Kuressaare, p 170 m, krunt 1350 m, relinnas, 5 tuba, vesiprandakte, saun, kamin, garaa, meri 400 m.

    ID 68515 Ardo Lepp

    299 000

    EKMK - Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige

    IVE PULMA maakler+372 517 [email protected]

    TARMO TAMMELkutseline maaklerri- ja korporatiivkliendidEKMK+372 517 [email protected]

    ENNU SUSIkutseline maaklerri- ja korporatiivkliendid+372 502 [email protected]

    LLE MEHANSmaaklerEKMK+372 503 [email protected]

    GERT RAHNELmaaklerri- ja korporatiivkliendid+372 5395 [email protected]

    TOOMAS VESKIMEripindade osakonnajuhataja+372 5669 [email protected]

    MA MAJA

    Ridaelamuboks Viimsi, Laiakla, p 140 m, krunt 780 m, saun, garaa, kgimbel, signalis., makse kogu sisustusega.

    ID 29399 Krista Toomemets207 000

    MA PAARISMAJAD

    Uued paarismajaboksid Kaku-mel Rga tn 13 ja 15, p 154 m, 4 tuba, rdu, terrass, saun, gaasikte, 2 korrust.

    ID 62398 Iris Olleal.179 500

    RIPIND KESKLINNAS

    MA MAJA

    Saue vald, Hru kla, Kadaka tee 11, p 127,9 m, krunt 1719 m. konoomse planeeringu ja lalpidamiskuludega kodu.

    ID 69206 Iris Olle

    170 000

    3toal krt Endla 33, p 50,1 m, 4/5, gaasikte, kelder, krged laed, vajab san.remonti, parki-mine kinnises hoovis.

    ID 68276 Kristiina Olev65 000

    MA KORTER

    Oleme esimene

    ettevte Eestis,

    kellele on antud

    RICS* tunnustus

    *Royal Institution of

    Chartered Surveyors

    KORTER TARTUS

    2toal krt Tartu, Karlova, Alevi 30, p 53 m, renoveeritud, pa-nipaik, avatud kk, parkimis-koht kinnises hoovis.

    ID 69293

    Tartu linn, Annelinn, Kalda tee 13, krunt 6977 m. Sihtotstar-ve: rimaa. Katastritunnus: 79516:038:0018.

    ID 70935 Martin Viiask

    5554 4446

    1 000 000

    Suur-Jekalda

    KINNISTU PRNUSMA MAJA

    Uus

    hind

    Suvemaja Valga mk, Taheva vald, Koiva kla, Prange, p 322 m, krunt 145 600 m, sig-nalisatsioon, kgimbel.

    ID 61177 Tarmo Tammel

    79 500

    KINNISTU TARTUS

    MA KORTER

    2toal merevaatega krt Pirita tee 26F, p 81,5 m, 13/16, rdu, 2 parkimiskohta, panipaik. Majas saun, bassein, jusaal.

    ID 71003 Ardo Lepp250 000

    MA RIDAELAMUMA SUVILA

    Uus

    hind

    Saare mk, Orissaare vald, Ka-vandi kla, Pestu talu, p 170 m, krunt 6500 m, palkmaja, renoveeritud, kgimbel.

    ID 58052 Tarmo Tammel218 000

    MA KORTER

    MA KORTER MA KORTER

    3toal krt Viimsi, Idapllu tee 7, p 71,8 m, 1/3, mbleeritud, prants. rdu, vim. osta juurde autokoht maja all ja panipaik.

    ID 65713 lle Mehans81 000

    3toal krt Rae vald, Peetri, Kuld-ala tee 15, p 70,8 m, 2/4, r-du 4 m, gaasikte, puit-alumii-niumaknad, autokoht, panipaik.

    ID 67389 lle Mehans118 000

    Uus

    hind

    3toal krt Rae vald, Peetri, V-geva tee 43/Uusmaa tee 12, p 68,1 m, 1/3, gaasikte, pani-paik, parkimiskoht.

    ID 70769 Ive Pulma86 000

    Rendile anda ripind Veerenni 31 tielikult renov. korterela-mus, p 47,12 m, 3 tuba, par-kimine sisehoovis.

    www.dtz.ee/veerenni lle Mehans

    296 000

    KINNISTU PRNUS

    ID 71032Arne Pent

    529 3739

    Supeluse 1, p 533 m, huvita-va arhitektuuriga ajalooline puit- maja kesklinna ja rannarajooni vahelisel alal, krunt 1366 m.

    67 000 Martin Viiask

    5554 4446

    Janno Peterson

    505 8832

    Kuninga 1, p 513 m, renov, I k ripind (toitlustus) 232 m, II k 4 toal krt p 178 m, kelder, sisehoov. Kinnistu 564 m.

    465 000

    ID 56021

    rent 6 /m

    Kitsas?

    Ei mahu enam koju ra?

    Meil on uued teenuspaketid

    kinnisvara ostuks ja mgiks: .

    OK pakett on maaklerteenuse tavapakett,

    mis aitab meie kliendil edukalt ma oma

    kinnisvara.

    Ekstra pakett pakub tavapaketi juurde erinevaid

    lisavimalusi kinnisvara mgiks.

    Ostja paketiga leiavad maaklerid Teile

    sobivaima kinnisvaraobjekti.

    Tpsem info: www.dtz.ee/paketid