KOLMAPÄEV, 10. OKtOObEr 2012

KINNISVARA EHITUS

Kinnisvaramaaklerid peavad uut teenus standardit hakkama järgimaNovembris võtab kinnisvaramaaklerite koda kasutusele uue teenusstandardi, mille kohaselt hakkavad maaklerid edaspidi vaid kirjaliku lepingu alusel tööd tegema. See teeb aga viimaste vastutuselevõtmise lihtsamaks.Koja juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul pole veel siiani üllatuslikult eriti levinud kirjalike kokkulepete sõlmimine maakleriga, et viimane saaks mingit teenust pakkuda.Saksingu sõnul on praegu vägagi tavapärane, et maakler hakkab omaalgatus-likult vahendama näiteks üürikorterit, mida ta pole ise oma silmaga näinud ning veelgi enam – pole sellest ka korteriomanikule teada andnud. (E24)

Uuest aastast kehtivad Eestis energiatõhususe uued nõudedAugusti lõpus võttis valitsus vastu uued energiatõhususe miinimumnõuded, mis jõustuvad 2013. aasta jaanuaris ja on olemasolevatest tunduvalt range-mad. Näiteks ei tohi eramutel summaarne energiakulu küttele, valgustusele ja hoones paiknevatele olmeseadmetele ületada 160 kWh/m² aastas (varase-ma 180 kWh/m² asemel).Uued nõuded eeldavad ka muutusi projekteerimisel, et vältida vigu. Määru-ses on defineeritud ka madalenergiahoone ja liginullenergiahoone mõisted ja kriteeriumid. Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peavad alates 2020. aastast olema kõik uued elamud liginullenergiahooned. (PM)

2 10. oktoober 2012

kinnisvaratehingud (ost-müük)august 2012 / tÄiendatud

uudisedonline-küsitlus

harju maakond 1334 (+135)* tehingutsh Tallinna linn 922 (+100)* tehinguthiiu maakond 35 (-1)* tehingutida-viru maakond 362 (+38)* tehingutJõgeva maakond 95 (-9)* tehingutJärva maakond 83 (+13)* tehingutlääne maakond 98 (-24)* tehingutlääne-viru maakond 153 (+37)* tehingutPõlva maakond 90 (+1)* tehingutPärnu maakond 223 (+46)* tehingutrapla maakond 93 (+24)* tehingutsaare maakond 150 (-35)* tehinguttartu maakond 339 (+39)* tehingutvalga maakond 70 (+8)* tehingutviljandi maakond 125 (+29)* tehingutvõru maakond 94 (+20)* tehingut

kokku 3344 (+321)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395

ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391

kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

müügipakkumiste arv / korteridPortaal harjumaa* tallinn eesti kokkuCity24 1697 6099 13 290soov.ee 505 1524 4847kv.ee 1725 5691 14 000

müügipakkumiste arv / majadPortaal harjumaa* tallinn eesti City24 1626 698 5932soov.ee 476 188 2392kv.ee 2186 645 9106

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn

Andmed seisuga 8. oktoober 2012 kell 10.00

müügiPakkumiste arv

Viimasel ajal kinnisvara-turu kommentaarides il-munud liigpositiivsed ootused idapoolsete vä-lisinvestorite suhtes on osutamas meie kinnisva-raturule karuteenet.

Aivo HAllist1Partner Kommertskinnisvara juhtivpartner

O stuhuvilisi investo-reid Venemaalt on küll rahapaigutu-

seks sobilikke võimalusi otsi-mas mitmeid, kuid üleliigne optimism on kohalike kinnis-varamüüjate ootused liialt kõr-gele kruvinud.

Paljukommenteeritud Vene

päritolu investorid on otsimas head kaupa üüritootlusega 8–10%, neile aga pakutakse kinnisvara, mille tootlus peaks investori arvates olema 15%.

Kaheksaprotsendiline toot-lus on reaalne heas asukohas olevate investeerimisobjektide puhul, kus on pikaajaliste üü-rilepingutega stabiilsed üürni-kud. Kui aga tegemist on ma-dala krediidireitinguga üürni-kega, halvas asukohas oleva re-montivajava hoone ning lühi-ajaliste üürilepingutega, tuleb rääkida juba märksa kõrgema-test riskidest ja kõrgematest tootlustest – selline on inves-torite mõttemaailm.

Välisinvestoritelt oodatak-se tihti kohalikust keskmisest turutasemest kõrgemat tehin-guhinda, mis pärsib investee-

rimisobjektide müüki, seda võimendab kohalik nõrk müü-gioskus. Sageli on müügima-terjalid kehvalt ette valmista-tud. Samuti häirivad investo-reid müüjate läbirääkimiste käigus muutuvad nõudmised.

Kui Eestis mõistliku hinna-ga kinnisvarakaupa teha ei saa, lahkuvad segadusse aetud in-vestorid Läänemere kaldalt Šveitsi ja Londonisse, mis on venelaste alternatiivsed eelis-tatud investeerimispiirkon-nad.

Kinnisvaramüüjad peaksid kahe jalaga maa peal seisma – Venemaal on rikkust palju, kuid seda ei kulutata hoolima-tult. Turutingimuste lähedaste hinnaootustega investeerimis-objektid leiavad huvilised loe-tud nädalate ja kuudega.

Ebareaalsed ootused pärsivad investeeringute turgu Eestis

kas olete juba jõudnud kutsuda korstnapühkija, et korsten kütteperioodiks puhtaks teha?

vanalinnas vähem kinnisvaraostjaid

Vanalinna korterite turul oli tänavune kolmas kvartal üks kehvemaid: toimus ainult 22 tehingut. Eelmise aasta samas kvartalis toimus samal ajal 35 tehingut ja selle aasta teises kvartalis 23 tehingut.

Ober-Hausi analüütiku Rain Räti sõnul võiks arvata, et praeguses ebakindlas majan-dussituatsioonis püütakse in-vesteerida eelkõige vanalinna korteritesse, kuid statistika se-da ei kinnita. (E24)

eluasemete hinnad tõusid aastaga 7,7 protsenti

Hinnaindeksi kohaselt tõu-sid eluasemete hinnad teises kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 7,7 ja tänavu esime-se kvartaliga võrreldes 3,1 protsenti.

Korterite hinnad tõusid aas-taga 9,9 ja majade hinnad 2,6 protsenti, teatas statisti-kaamet. Selle aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 5,6 ning ma-jade hinnad langesid 2,7 prot-senti. (E24)

eesti arhitektide liit tähistas 91. sünnipäeva

Eesti Arhitektide Liit tähis-tas esmaspäeval 91. sünnipäe-va, ametlik tähistamine toi-mub aga 18. oktoobril kell 18, mil avatakse pidulikult Eesti Arhitektide Liidu aasta-näitus «Lasn» Arhitektuuri- ja Disainigaleriis (Pärnu mnt 6).

«Eesti Arhitektide Liidu vi-sioon on olla tegus loomeliit, kes arendab Eesti riigi ruumi-list keskkonda loominguliselt ja jätkusuutlikult,» sõnab Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere. «Arhitektide sõ-num on lihtne – targalt pla-neeritud ehitised parandavad meie kõigi füüsilist ja vaimset heaolu.» (PM)

arhitektuurikonkurss otsib tasakaalu uue ja vana vahel

Keskkonnaameti ja Eesti Arhitektide Liidu korraldatud arhitektuurivõistlusele «21. sajandi kodu Lahemaal», mille raames otsiti tänapäevase eesti maakodu eskiislahendusi lähtuvalt Lahemaa ja Eesti kü-laarhitektuuri ruumilistest ja kultuurilistest eripäradest, lae-kus 28 tööd. Võitjate välja-kuulutamine ning preemiate üleandmine toimub 26. ok-toobril Palmses Lahemaa loo-duskeskuse lõpuseminaril.

Konkursile kvalifitseerunud võistlustöödega on võimalik tutvuda kuni 10. novembrini Lahemaa looduskeskuses Palmses ning alates 10. no-vembrist Tallinnas Arhitektuu-rimuuseumis. (PM)

korteriühistute liit korraldab tasuta õpitubasid

Oktoobris korraldab Eesti Korteriühistute Liit üle Eesti tasuta õpitubasid, et paranda-da korteriühistujuhtide ja kor-teriühistute liikmete keskkon-nateadlikkust ning jagada praktilist keskkonnainfot, mil-lest korteriühistu juhil oma töös kasu on. «Oodatud on kõik teemast huvitatud kor-termajade elanikud,» ütles lii-du koolitusjuht Ave Uustal. (PM)

harju maakond 1377 (+228)* tehingutsh Tallinna linn 930 (+113)* tehinguthiiu maakond 15 (-33)* tehingutida-viru maakond 297 (+44)* tehingutJõgeva maakond 80 (-68)* tehingutJärva maakond 56 (-92)* tehingutlääne maakond 97 (0)* tehingutlääne-viru maakond 131 (-24)* tehingutPõlva maakond 79 (+6)* tehingutPärnu maakond 238 (+21)* tehingutrapla maakond 83 (-36)* tehingutsaare maakond 111 (-29)* tehinguttartu maakond 313 (-3)* tehingutvalga maakond 68 (+10)* tehingutviljandi maakond 135 (+32)* tehingutvõru maakond 91 (+17)* tehingut

kokku 3171 (+73)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük)sePtember 2012 / esialgne

turukommentaar

138 vastajatwww.e24.ee

Jah, korstnapühkija juba käis – 18,8%

Jah, oleme korstnapühkija juba tellinud – 4.3%

Puhastame ise – 25.4%

Ei, veel ei ole jõudnud sellega te-geleda – 9.4%

Eelmisel aastal korstnapühkija al-les käis, sel aastal ei telli – 4.3%

Ei puhastagi korstnat – 5.8%

Meil polegi korstnat – 31.9%

Kinnisvarainvestorid Venemaalt peavad samuti lugu heast tootlikkusest, õiglasest tehingust ning kokkulepetest kinnipidamisest. Foto: Scanpix/CORBIS

KINNISVARAOSTJATE TÜÜPVEAD

Kinnisvara ostmine on paljudele elu suurim finantstehing. Sellest lähtuvalt võiks eeldada, et ostu kaalutakse pikalt ja põhjalikult ning valik on nii ratsionaalne kui võimalik. Samas näitab praktika, et tihti lähtub ost emotsionaalsest otsusest ning sellega kaasnevad paratamatult mõned tüüpvead.

1. Kiirmüük või pankrotivara – «Kiirmüük on levinumaid müüginippe, mida mõned maaklerid kurjalt ära kasutavad. Kui ostuhuviline näeb kiirmüügi või pankrotivara kirja, eeldab ta automaatselt, et saab objekti alla turuhinna. Tegelikult võib olla vastupidi – ostja maksab turuhinnast rohkem. Selle vea vältimiseks soovitan klientidel teha alati põhjalik turuanalüüs või küsida nõu maaklerilt, kes tunneb kohalikku turgu.» (Urve Lihten)

2. Ideaalse pakkumise ootamine – «Kes meist ei sooviks maalilises kohas, ilusa arhitektuuriga ja kvaliteetselt ehitatud kodu, mis on saadaval poolmuidu. Kahjuks selliseid pakkumisi päriselus tihtipeale ei kohta. Ostja, kes on liiga valiv, võib lasta minna nii mõnelgi heal pakkumisel, mida ta hiljem kahetseb. Enda otsusega on tavaliselt rahul need, kes mõtlevad enne põhjalikult läbi, millised on nende vajadused, soovid ja võimalused ning lähtuvad otsimisel nendest kriteeriumitest.» (Triinu Liis Raudmägi)

3. Ebarealistliku pakkumise tegemine – «Aeg-ajalt kohtab ostjaid, eriti välismaalasi, kes mõtlevad, et Ida-Euroopas saab kinnisvara võileivahinnaga ning nad teevad objektile ebarealistlikult madala pakkumise. Näiteks pakutakse 300 000-eurose maja eest 200 000 eurot. Maaklerina olen kohustatud selle pakkumise kliendile edastama, kuid tihtipeale on tulemuseks solvunud klient, kes ei soovi ostjaga isegi läbirääkimisi jätkata. Läbirääkimised on kinnisvaratehingute puhul igapäevased, kuid ülimadal pakkumine võib anda soovitule risti vastupidise tulemuse.» (Kristiina Laas)

Allikas: Epicenter

310. oktoober 2012

4 10. oktoober 2012

Septembri eelviimasel neljapäeval toimus Tal-linnas Eesti kinnisvara-maaklerite koja eestve-damisel koja 15. sünni-päevale pühendatud rahvusvaheline kinnis-varakonverents «Kinnis-varamaaklerite roll ja vastutus majanduses».

ingmAr sAksingEesti Kinnisvaramaaklerite Koja ja LVM Kinnisvara juhatuse liige

K onverentsil tõdeti, et Eestis tegutseb ligi-kaudu kaks tuhat kin-

nisvaramaaklerit – kinnisvara-turg, kus tegutsetakse, moo-dustab ligi veerandi riigieelar-vest. Seetõttu oli juba 1997. aastast tegutseva kutseühendu-se korraldatud konverentsi keskne idee arutleda kasvava kinnisvaramaaklerite rolli ja vastutuse teemadel, et selle baasil kujundada lähiaastate tegevuskava, tagamaks vald-konna jätkusuutliku arengu.

Puudulik seadusandlusKonverentsi diskussiooni-

paneelide puhul kõneldi Eesti kinnisvaramaaklerite tegevu-sest ning võrreldi seda lähi-

naabrite praktikaga. Arutelu tõi ilmekalt välja Eesti arengu-ruumi eelkõige tarbija huvide kaitsel ning kinnisvaramaakle-rite vastutuse teemal.

Konverentsil osalenud Ees-ti ja Rootsi tarbijate kaitsmise-ga seotud spetsialistide töö kõrvutamisel ilmnes selgelt Eesti mahajäämus tarbijakait-se valdkonnas. Õigem oleks öelda, et kuni kinnisvaramaak-lerite osutatavate teenuste ees-tikeelse standardi vastuvõtmi-seni selle aasta novembris puu-

dub Eestis kinnisvaramaakleri-te tegevust mis tahes viisil või määral raamistav dokument.

Ilmekas oli näide Rootsist, kus kinnisvaramaaklerina tööd alustaval isikul tuleb läbida õp-peprogramm, mis vastab baka-laureuseõppe tasemele, regist-reerida enda tegevus kinnisva-ramaaklerite registris, tasuda selle eest iga-aastast 180 euro suurust maksu ning dokumen-teerida iga tema müüdava või üüritava kinnisvaraga seotud protsessi.

Keskmiselt on uhiuute korterite hinnad järeltu-rul müüdavatest vara-dest enam kui poole võrra kallimad.

siim simsonPindi Kinnisvara analüütik

K ui kõrvutada kogu Tallinna korteri-omanditehingute

keskmist hinda uute korterite tehingute hinnaga, saame va-heks 53%, kusjuures kogu lin-na tehingutest on veel üldist keskmist tõstvad uued tehin-gud maha arvamata. Uus kor-ter vajab ka täielikku sisusta-mist, seepärast käriseb lõplik hinnavahe veelgi suuremaks.

Praegu liiguvad uusarendu-sed keskmisest kiiremini – Tal-linna keskmine on jaanuari-kuiselt 994 eurolt ruutmeetri kohta tõusnud 1077 eurole ruutmeetri kohta, uusarendus-te puhul on aga ruutmeetri-hind kerkinud 1383 eurolt 1647 eurole septembris.

Siin tuleb muidugi arvesta-da asjaoluga, et peaaegu pool-test uute korterite tehingutest tehakse kesklinnas ja Põhja-Tallinnas (eelkõige Kalamajas), kus on väljamüügihind kõr-gem, kui oleks magalarajooni-des.

Hoolimata kiirest hinna-tõusust on nõudlus uute korte-rite järele püsinud ja pannud arendajaid planeerima uute hoonete ehitamist, sest valmis ehitatud uute korterite jääk ka-haneb.

Miks on inimesed valmis

uue korteri eest rohkem maks-ma? Analüüsime mõnda täht-samat aspekti.

Energiasääst. On selge, et 40 aastat tagasi ehitatud pa-neelmaja ei suuda küttekulude osas uue ehitisega konkureeri-da. Mitmekümneprotsendiline sääst muudab aga korteri lae-nuga ostmisel objekti ülalpida-miskulud küllaltki võrrelda-vaks.

Näiteks kolmeprotsendilise intressiga, 70 000 euro suuru-se ja 30 aasta pikkuse eluase-melaenu igakuine tagasimakse on 324 eurot, 100 000 suuruse laenu korral 456 eurot. Ainu-üksi keskküttearved kulusid täielikult ei taanda, aga kui amortiseerunud maja vajab li-saradiaatoritega kütmist või uus maja on gaasiküttel, siis küll. Eluaset kohe välja ostes on rahaline võit loomulikult olemas.

Vabadus valida planeerin-gut. Eriti ehitusfaasis korteri broneerinud inimesel on või-malik kaasa rääkida paljuski – alates kergemate vaheseinte asukohast kuni pistikupesade arvuni. Üldjuhul on uute elu-asemete planeeringud märksa avatumad, vabamad ja inim-sõbralikumad.

Sisekliima. Vanade majade puudulikule ventilatsioonile ja sellest tingitud haigustele on palju tähelepanu pööratud, kuid odavat lahendust sellele pole.

Naabrid. Naabreid ei saa valida, küll on aga uutes maja-des tavaliselt ühtlasem läbilõi-ge ühiskonnast, kelle vajadu-sed ja valmisolek probleeme lahendada on sarnasemad. Va-

nades üheksakordsetes paneel-majades on nii mõnedki tööd tegemata jäänud osa elanike vastuseisu tõttu.

On selge, et suure ja kõike-hõlmava hinnatõusuta uue korteri ostja pigem siiski raha-liselt kaotab. See kehtib kõiki-de toodete puhul – on ju lausa kõnekäänd, et salongist välja sõitev auto kaotab 20% oma salongihinnast.

Elujärje paranedes on üha rohkem inimesi, kes on selleks kaotuseks valmis, eriti kui see püsikulude kasvus paremal ju-hul üldse ei kajastu ning an-nab nii tervislikke kui ka mee-leolulisi lisaväärtusi.

Kinnisvarakonverentsi kokkuvõte: kinnisvaramaaklerite tegevus Eestis vajab seaduslikke raame

Uus korter vanast poole kallim

PõhJAmAADE PRAKTIKA KONVERENTSIl

Kuigi Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, mis erineb •Skandinaavias (sh Rootsis) toimivast õigussüsteemist, on Eesti (sh kinnisvaraturg) tihedasti seotud Põhjamaade majandusruumiga.

Lähtuvalt ka tugevast seotusest Põhjamaade pankadega, tulid •konverentsi esimeses pooles ettekandmisele ülevaated kinnisvaramaaklerite rollist Põhjamaades, mis peatusid frantsiisilepingute, eri sidusorganisatsioonide koostöö ning kinnisvaratehingute pankadevälise rahastamise teemadel.

Samuti leidsid käsitlust teemad Soome, Rootsi, Taani ja Norra •kinnisvaramaaklerite katusorganisatsioonide, kinnisvaraportaalide ning avaliku sektori vahelisest koostööst ning Eesti perspektiivist koostöökokkuleppega liituda.

Konverentsi esimese osa lõpetas peaettekanne, mis tegi •ülevaate kinnisvaramaaklerite järelevalve printsiipidest Euroopas ja tarbijakaitse rollist selles.

Allikas: Ingmar Saksing

Uues korteris on lihtsam kõik detailid enda järgi seada. Foto: Scanpix/CORBIS

510. oktoober 2012

Täna leidub kinnisvaraturul veel jätkuvalt maaklereid, kes koos kliendiga prospektist müü-dava kinnisvara kohta infot otsivad – uue korra kohaselt peaksid ebaprofessionaalsed maak-lerid kaotama töö. Foto on illustratiivne. Foto: Scanpix/CORBIS

Seejuures lähtutakse nii kinnisvaramaaklerite seadusest kui ka Euroopa standardist, mis nüüd novembrist alates hakkabki eestikeelsena kätte-saadav olema.

Kohustused puuduvadNii on võimalik Rootsi rii-

gil omada ülevaadet kinnisva-ramaaklerite tegevusest, tarbi-jalt tulnud kaebusele vastavalt reageerida või sooritada kont-rolloste, kontrollimaks, kuidas inimesele kõige hinnalisema varaga tehinguid ette valmis-tatakse ja sooritatakse. Kirjel-datud süsteem on efektiivne, kuivõrd tõsiseid rikkumisi on aastas umbes 180 000 tehingu kohta vaid kolm kuni neli.

Seevastu Eestis võib kinnis-varamaaklerina alustada igaüks, sõltumata haridusest ja koge-musest. Registreerimist äri- ega majandustegevuse registris ei kontrolli keegi. Seadusest ega muudest õigusaktidest tulene-vaid kohustusi praktiliselt pole ning järelevalvet keegi ei tee.

Seega puudub kinnisvara-maaklerite pakutavate teenus-te osas tarbijal oma õiguste kaitseks võimalus. Jah, võima-lus on pöörduda otse kohtus-se, kuid suurte riigilõivude ja suhteliselt tagasihoidlike nõue-te tõttu (võrreldes vara väärtu-sega) sellest pigem loobutakse,

makstakse nõutu osaliselt või talutakse olukorda.

Viimased viisteist aastat on Eesti kinnisvaramaaklerid te-gutsenud vaid headele tavade-le toetudes. Paraku on neid jär-givaid maaklereid orienteeri-valt vaid kümnendik. Sisuliselt puuduvad enamikul kinnisva-ramaakleritel tarbija ees kohus-tused.

Kontrolli registristMaaklerteenustega seotud

alused on küll kirjas võlaõigus-seaduse paragrahvis 658, kus defineeritakse maaklerilepingu mõiste, mille kohaselt maakle-rilepinguga kohustub üks isik vahendama teisele isikule le-pingu sõlmimist kolmanda isi-kuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise või-malusele ning käsundiandja kohustus maksta maaklerile selle eest tasu.

Ka viitab kohustustele sa-ma seaduse paragrahv 620, millest tuleneb kinnisvara-maakleri hoolsuskohustus kä-sundi täitmisel ning kohustus toimida oma majandus- või kutsetegevuses üldiselt tunnus-tatud kutseoskuste tasemel. Probleemid algavad aga sellest, et Eestis puudub siiani selline dokument.

Selle aasta novembrist jõus-tuv dokument loob kinnisva-

raturul uue olukorra, võimal-dades kinnisvaramaakleritega seotud probleemides, vaidlus-tes ja ka kohtuotsustes toetuda Euroopa standardile – see an-nab tarbijale kindluse pöördu-da oma õiguste kaitseks tarbi-jakaitseameti poole ebakvali-teetse teenuse saamisel kinnis-varamaaklerite poolt. Kvalitee-ditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standar-dist.

Kuivõrd tegemist on Euroo-pas ühtselt kehtiva reeglistiku-ga, hakkab see standard puu-dutama mitte ainult Eesti kin-nisvaramaaklerite koja liik-meid, vaid kõiki kinnisvaratu-rul tegutsevaid kinnisvara-maaklereid.

Loodetavasti leiab doku-ment kiiresti tee tarbija tead-vusse ning ühe kallima teenu-se ehk kinnisvaramaakleri tee-nuse ostmisel hakatakse tege-ma teadlikke valikuid. Oma panuse sellesse annab kindlas-ti ka Eesti kinnisvaramaakleri-te koda, kes tuli konverentsil välja kinnisvaramaaklerite re-gistri pidamise ideega kojas ning mis annab tarbijale esi-mest korda võimaluse enne maakleriga lepingu sõlmimist kontrollida, kas ta üldse selles valdkonna spetsialistina on re-gistreeritud.

Kinnisvarakonverentsi kokkuvõte: kinnisvaramaaklerite tegevus Eestis vajab seaduslikke raame

6 10. oktoober 2012

Vastuolulise minevikuga suursugune hoone, saja-aastane Pagari 1 Tallinna vanalinnas taastatakse uuesti korterelamuks.

ti inA kolkArteri toimetaja

T allinna vanalinna kohta tavatult suure korrusmaja projekti

tellis Briti kodanik William Tu-lip arhitektilt Hans Schmidtilt, kes pidi kolme keskaegse ela-mu asemele ühe uhke kavan-dama. 1912. aastal valmiski luksuslik viiekorruseline hoo-ne, mis tänu oma hästi liigen-datud ja detailirohketele fas-saadidele – rõdud, sambad, kar-niisid ja medaljonid – sulan-dub ümbritsevasse miljöösse.

Teenijatel oma treppMõõtmetelt ning arhitek-

tuuriliselt lahenduselt meenu-tab see elamu Kesk-Euroopa suurlinnade bulvarite äärseid silmapaistva arhitektuuriga maju.

Maja siselahendused on sa-muti elegantsed. Kui vanalin-na keskaegsetes hoonetes on ruumid väikesed, erilise kuju ja paksude seintega, siis Pagari 1 hoonel on kandeseinad nii-moodi paigas, et igal korrusel

saab neljas-viies suures ruumis vabalt siseseinu planeerida.

Schmidt oskas ette näha, et tulevikus võib ruumiplanee-ring muutuda ja seetõttu oli seda tööd väga mõnus teha, kommenteerib ümberehituse projekti üks autoreid, büroo Ars Projekt arhitekt Rasmus Tamme.

Tema sõnul olid vastupidi välisele ilustuste küllusele maja siseruumid palju ta-gasihoidlikumad – neid il-mestasid vaid peegelvõlvid ja rosetid laes. Paraku on vahepealsete ümberehitus-te tõttu väga vähe algupä-rast alles.

Kui maja 1912. aastal val-mis, oli selles 25 korterit, prae-gu tuleb neid 40. Algselt oli igal korrusel vaid neli luksus-likku elamist ning igas korteris oli teenijatuba. Teenijail olid eraldi sissepääsud hoovist, här-rasrahvas käis peauksest, selgi-tab Ars Projekti sisearhitekt Reio Raudsepp.

Majas on kolm teenijate trepikoda, kus trepi keskele oli paigaldatud küttepuude lift. Sellega veeti keldrist üles nii tulehakatust kui ka toidukraa-mi. Huvitaval kombel olid need trepikojad ümberehitus-test puutumata jäänud.

Väärikaid materjale rohkeltKortermajana oli see hoo-

ne kasutuses vaid loetud aas-

tad. Esimese Eesti Vabariigi ajal paiknesid selles ametiasutused ja nõukogude aastail julgeole-kuorganid, 1990ndate algusest oli hoone siseministeeriumi valduses. Praegu taastatakse kaunis maja jälle korterela-muks.

Ajahambast ja ümberehi-tustest puutumata jäänud ning hästi säilinud pööningul võib

veenduda maja ehitajate meis-terlikkuses. «Seal tundub, et sa-da aastat on vaid viiv,» tähel-dab Raudsepp.

Ometi on sajandi jooksul kodukultuuris üks suur muu-tus toimunud. «Kui 1912. aas-tal oli 250 m2 kohta vaid üks pesemiskoht, siis nüüd tuleb 140 m2 korterisse kaks-kolm vannituba ja need on elamise kõige kallimad ruumid,» mär-gib Tamme. «Toona ei olnud vannituba üldse tähtis ja selle kujundamisega ei nähtudki vaeva.»

Tänapäeval on vannituba vaat et kodu keskpunktiks. Su-vel valminud näidiskorteri pe-suruumidesse on valitud vää-rikas sisustus: seinu katab mar-mor, igasse vannituppa on

projekteerinud erimööbel jpm.

«Väärikate materjalide pu-hul on väga oluline nende kooskõla,» selgitab arhitekt. «Seda maja tehes oleme püüd-nud omavahel kokku sobitada uksed, piirdeliistud, põranda-lauad, karniisid jms. Kõige pa-remini on seda näha vannitoas – selle ruumi jaoks valitud marmori veenid moodustavad mustri.»

Tema sõnul on iga korteri interjöörid niimoodi kujunda-tud, et sinna võib nii modern-se kui ka klassikalises stiilis mööbli paigutada. Kuigi korte-rid on eriilmelised, on kõigis säilinud seinatahveldused, pa-neelid ja karniisid, mis viita-vad maja ehitusajale.

«Oleme rakendanud vaid ehedaid, ajatuid ja elegantseid materjale,» märgib sisearhi-tekt. «Näiteks katab tubade põ-randaid eritööna valmistatud tammeparkett.»

Majas on alles uhked trepi-kojad ja kaks vestibüüli, origi-naalsed välisuksed restaureeri-takse, samuti tehakse korda väärikad liftid ja trepikojas taastatakse jooniste järgi nii trepipiirded kui ka käsipuud.

«Selles majas on 20. sajan-di alguse suurlinnalikkust: na-gu asuks ta Pariisi bulvaril või esindaks Riia juugendit – ja see asjaolu teeb ta meie oludes uni-kaalseks,» arutleb Raudsepp.

Kui maja 1912. aastal valmis, oli selles 25 korterit, praegu tuleb neid 40.

Esimesena valmis Pagari 1 näidiskorter, mis annab aimu taotletavast stiilsusest ja väärikatest materjalidest. Fotod: Arhitektuuribüroo Ars Projekt

Segase ajalooga maja taastatud välisilme annab võimaluse selle detailirohkust nautida. Fotod: Peeter Langovits

Noobli korrusmaja uus ja põnev algus

710. oktoober 2012

Looduslähedane ja roheli-ne mõtteviis on muutu-mas selle sajandi märksõ-nadeks ning looduslikud ehitusmaterjalid ja öko-ehitus on tänapäeva arhi-tektuuris ja sisekujundu-ses järjest populaarse-mad.

eleri soonseiDUus Maa Kinnisvarabüroo konsultant

Meie ümber on ju-ba majad, tehnili-sed lahendused ja

sisekujundused, kus saame oma silmaga vaadata ning ko-geda, millised need loodusli-kud lahendused on, kuidas neid kasutada, ning kui ener-

giat säästvad need on.Enamikul meist on olemas

kogemus mõne kodu või öö-maja heast energiast – tunne-me end seal hästi. Ringi vaada-tes ja asja uurides leiamegi põh-jused naturaalsetest materjali-dest ja rahulikust keskkon-nast.

Mõju terviseleMis on ikkagi peamised

põhjused, mis ajendavad ini-mesi valima naturaalset elu-keskkonda ja ökonoomset ma-japidamist?

Esimene ja peamine põh-jus on hea tervis ja enesetun-ne. Tänapäeva levinuimad probleemid on allergia, ener-giapuudus, stress, väsimus jms. Kindlasti mängivad rolli ka muud tegurid nagu keemi-liselt töödeldud toit, elektro-magnetlainete kiirgus või suurlinnade saastunud õhk. Seega peaksime arvestama kõi-gi nende aspektidega, kui soo-vime endale ja oma lähedaste-le head enesetunnet ja ter-vist.

Kui oma kodu ehitada algu-sest peale naturaalseid materja-le kasutades, muutuvad nii si-sekliima kui ka elukvaliteet. Inimesed teevad oma valikud ikka enda käegakatsutava hea-olu ja mugavuse nimel ning es-mase rahulolutunde annab ruumide avarus ja valgusküllus, materjalide ehtsus, hea ruumi-õhk ja küte.

Mingil hetkel võibki teha järelduse – peale mõnusa ela-mise ja õhkkonna, mis kodus

tekib, annavad järele ka paljud tervisehädad.

Looduslikest materjalidest on võimalik ehitada algusest lõpuni terve kodu, mis peab hästi sooja ja on kvaliteetne. Materjale, mida kasutatakse ökoehituses, on mitmeid. Puit sobib hästi konstruktsioon- ja dekoratiivmaterjaliks, savipii-ma ja hakkpuidusegu kasuta-takse seinas.

Põletamata ja pressitud sa-vitellis on üks vanemaid mas-siivsaviseina jaoks kasutatavaid ehitusmaterjale. Savi- ja lubi-krohvi kasutatakse siseviimist-luses seinakattena, linavilti he-li- ja soojusisolatsioonimaterja-liks maja vahelaes ja seintes.

Naturaalne katusel ja toasPilliroog on peamiselt katu-

sematerjaliks, kuid kasutatakse ka seinte soojustus- ja heliiso-latsioonimaterjalina. Ka lamba-villa kasutatakse heli- ja soojus-isolatsiooniks – erinevalt töös-tuslikest soojusvilladest ei len-du lambavilla puhul õhku mik-rokiude.

Katus on kas puidust laast, roost, kivist või näiteks mätas-katus. Soojustusmaterjale saab samuti valida looduslikke, neist enam on kasutust leidnud puit-karkass koos saepuru ja hööv-lilaastudega, aga soojustuseks sobivad ka linatakk, roog, me-rihein ning õled.

Siseviimistluses on levinui-mad naturaalsest puidust põ-randad ja seinad, tapeetidest pabertapeedid või krohv ja na-turaalsed värvid.

Kui eesmärk on seatud, ta-sub kindlasti konsulteerida ehi-tus- ja viimistlusspetsialistide-ga, kes oskavad juba täpselt ju-hendada.

Oma energiavarudTeine väga oluline märksõ-

na on ökonoomne majandami-ne. Perele on tähtis pikaajali-selt saadav sääst kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja muudelt ma-jandamiskuludelt. Järjest levi-vad lahendused on päikesepa-neelid, tuulegeneraatorid, päi-kesearhitektuur ning kõige liht-sam lahendus – vana tuttav ahi.

Päikesepaneelid on juba üsna laialt levinud. Mitmed uued ja ka vanemad korterma-jad on võtnud lisaks tavalisele küttele juurde päiksepaneelid, mis toodavad aasta ringi soo-ja vett ning on talvel tavaküt-tele toetavaks allikaks. Elani-kud on üldjuhul väga rahul ja kulud ootuspäraselt soodsa-mad.

Päikesearhitektuur on hästi läbimõeldud arhitektuuri ja soojustusega hoone, mis võib tavalise majaga võrreldes kulu-tada kuni 90% vähem küt-teenergiat. Seda põhimõtet jär-gides keeratakse hoone klaas-fassaad päikse poole, kasutades nõnda maja kütmiseks päikse-energiat. Aknast sisse paistev soe päike muudetakse aasta-ringseks radiaatoriks.

Rahva hulgas on tuntud ka tuulegeneraator. Neid on saada nii ühele majapidamisele sobi-vas suuruses, väikseid ja kom-

paktseid, aga ka suuremaid. Meie tuulisel põhjarannikul on oma majapidamise varustami-ne isetoodetud energiaga igati asjakohane lahendus.

Nagu eespool juba märgi-tud, on tänapäeval kõige levi-num kütteallikas tänu oma odavale hinnale ikka kamin, ahi või puupliit. See küttesüs-teem sobib hästi just maapiir-kondadesse, kus on võimalik küttematerjali toota, koguda ja ladustada.

Ökoehitus arenebÖkoloogiline elustiil ehitu-

ses, majapidamises, samuti ka muudes eluvaldkondades saab aina enam tähelepanu ja selle järgijate hulk kasvab – ökoma-jade populaarsus kasvab.

Eestis ja Skandinaavias on ökoehitus värske trend, kuid

Lääne-Euroopas on see suund juba kümmekond aastat vana.

Saksamaal on ehituspoodi-des vabalt saada looduslikke materjale koos kasutusjuhendi-ga ning see ei ole seal enam pii-ratud levikuga toode nagu meil. Ka Eestis on viimastel aas-tatel tekkinud väikefirmad, kes teavad ja oskavad tegeleda öko-ehitusega ning pakkuda selle-kohast teenust. On olemas ka ühingud (ökoloogilise tehno-loogia keskus ja ökoehituse ühing), kelle ülesanne on ärgi-tada ökoloogiliste materjalide tootmist ja kasutamist, et kas-vaks kasutajate hulk.

Roheliselt mõtlevad kogu maailmas need, kes soovivad endale ja oma lastele pingeva-bamat, tervislikumat ja pare-mat keskkonda, looduslähedast ja tervislikku kodu.

Ökomajas on tervis vastupidavam

lOODUSlIKE mATERJAlIDE PlUSSID

•Viimistlus-jaehitusmaterjalidonterviseleohutud,eisisaldakahjulikke ühendeid.•Naturaalsedmaterjalideitekitastaatilistelektritegaeritaõhku mürgiseid lõhnu, mis on oluline nii ehitustöid tehes kui ka hiljem selles keskkonnas päevast päeva elades. •Materjalidonenamastikohalikkupäritoluningeitekitakeskkonda koormavaid mürgiseid jääke, vaid on biolagunevad.•Õhukvaliteetelamisesmuutub.Loodusmaterjalidepuhulhingavad ka seinad. Savimajade puhul kasvab ruumides õhuniiskuse tase.•Lõpplahendusedonkõrgemakvaliteediganingloomulikultilusad.•Heaenesetunne,tervisjameeleolu.

Allikas: Eleri Soonseid

Miks on tühja õhuvahega sein külm?Seinavahes olev õhk, mis on seina sisemise osa mõjul soojenenud, tõuseb üles. Selle asemele tungib alt­poolt hõredatest kohtadest külm õhk. Katusealusesse ruumi tõusnud õhk viib pragudest välja kuni 80 protsenti seinte kaudu kaduvast soojusest. Soe õhk, mis ei ole veel katusealuse kaudu väljuda jõudnud, puutub kokku külma välismüüritisega ja langeb jahtudes allapoole, kuni seina sisemise osa mõjul taas soojeneb. Niisugune kon­vektsiooniring põhjustab umbes 20 protsenti seinakaudsest soojuskaost.

Sellest “korstnast” väljub soojus hoo­nest palju kiiremini, kui seda ette ku­jutatakse.

Süstime seinad soojaks!Spetsiaalsete ainete vesilahused se­gatakse vajalikes suhetes kokku ja muudetakse suruõhu abil vahuks, mis pumbatakse seinatühimikesse. Soojustusvaht koosneb miljonitest väikestest purunenud õhumullidest. Tahkudes muutuvad need pehmeks, valgeks, veeauru läbilaskvaks materja­liks ­ termovahuks. Materjal on mõeldud spetsiaalselt elumajade seintes olevate õhuvahede täitmiseks. Termovaht sobib ka ide­

ViiMane aeg SoojuStada enne külMa talVe!

Pakume ka kaua oodatud põrandate ja siseseinte soojaks süstimist.

aalselt vana klaasvatiga soojustatud majade nö ületäitmiseks. Vaht ei paisu ega riku hoone konstruktsioone. See on ainus võimalus, kui sinu maja seina­konstruktsioonis on õhutühimikud.

Soojustatava maja fassaadi ei ole •vaja lõhkudaSoojustamine on kiire ja efektiivne•Teie küttekulud vähenevad mär­•gatavaltTermovaht on veeauru läbilaskev ja •vett mitteimav materjalTermovaht on suurepärane soojus­•isolaatorTermovahul on hea tulepüsivus•Termovahuga soojustamine on väga •soodne

teostame töid üle eesti!Telefon 56 60 60 10

info@therm.ee www.therm.ee

8 10. oktoober 2012

Septembris kogunesid Saka mõisa ajalooliste hoonete majandamise teemalist konverentsi pi-dama ning Euroopa aja-looliste hoonete ühendu-se peaassamblee istungi-le Euroopa esindusliku-mate ajalooliste hoonete omanikud.

kristel kossArvabakutseline ajakirjanik

«Mõisate ning losside tulevik ja nende majandamisvõimalu-sed on teemad, mis kogu Eu-roopa mõisaomanikel ühtviisi mureks,» rääkis Eesti mõisate ühenduse (EMÜ) president Tõ-nis Kaasik. Ühendus võõrustas sel moel esimest korda sõsaror-ganisatsioonide juhte, kes esin-davad rohkem kui 50 000 aja-loolise hoone omanikke 18 Eu-roopa riigis.

Eesti mõisaid ühendav ka-tusorganisatsioon EMÜ kuu-lub alates 2010. aastast Euroo-pa ajalooliste hoonete ühen-duse täisliikmete hulka koos enamiku Lääne-Euroopa ja Põhjala riikide vastavate ühen-dustega.

Konverentsil «Ajalooliste hoonete majandamine kiiresti muutuvas Euroopas – Põhja-maade kogemus» esinesid et-tekannetega põhjamaade ja Euroopa riikide esindajad, kes rääkisid ajalooliste hoonete taastamise ja nende jätkusuut-

liku majandamisega seotud teemadel.

Riigil pole vahendeid«Eesti mõisate puhul tuleb

samuti vaadata tulevikku – mis neist edasi saab,» nentis EMÜ president, Saka mõisa omanik Tõnis Kaasik. Kui taasiseseisvu-mise alguses oli mõisate olu-kord Kaasiku hinnangul üsna masendav, siis vahepeal läksid asjad siiski paremaks – tekkis uusi omanikke, kel oli ka raha-liselt piisavalt võimalusi. «Ha-kati päästma, mis päästa an-nab,» rääkis Kaasik.

«Nüüd tundub mulle aga, et toimub tagasilöök, iseäranis selles osas, mis puudutab riigi omanduses olnud mõisakomp-lekse – mõisates asunud hool-dekoduhooned paisatakse müüki,» rääkis Kaasik. «Kui ik-ka 5-6 uhket mõisahoonet, kus hooldekodud on tegutsenud, paisatakse ühel ajal müüki, ei saa ma hästi aru, kustkohast need varakad ostjad välja il-muma peaks. Kõige hullem on siis, kui selle tagajärjel tekivad uued lagunevad arhitektuuri-mälestised,» tunneb Kaasik mõisate saatuse pärast muret.

Kaasiku sõnul nõuab mõis suurt investeeringut, millest ostuhind enampakkumisel on vaat et kõige väiksem. «Eestis napib sellist kapitali,» rääkis Kaasik, viidates taasiseseisvu-mise algusaastatele, kui välis-maised investorid võileivahin-naga Eestis komplekse kokku ostsid ning need siis lagunema jätsid.

«Riigil pole aga vahendeid, et ajalooliste hoonete taasta-misele kaasa aidata – tänavu jagus kogu Eesti kultuuripäran-dile vaid 600 000 eurot,» möö-nis konverentsil osalenud muinsuskaitseameti juht Kalev Uustalu.

Kohalik tööandjaSaka mõisa taastanud Kaa-

sik pole selleks riigilt ega euro-fondidest raha saanud, kui väl-ja arvata keskkonnainvestee-ringute keskuselt saadud toe-tus pargi heakorrastamiseks. «Mõisa peahoone oleme aga taastanud puhtalt oma jõudu-

dega,» rääkis Kaasik. Mehe sõ-nul on tema jaoks olnud olu-line taastada mõis võimalikult ajalootruult. «Muinsuskaitse-ametnikud olid minu jaoks pi-gem partnerid, kellelt abi küsi-da, sest tahtsin taastada kõigi-le nõuetele vastava ilusa mõi-sa,» selgitas ta.

Saka mõisakompleksi, mis Kaasiku jaoks unistustes mõl-kunud tudengiajast saadik, kui ta kord piirivalvekordonis kin-ni peeti, on mees nüüd oma-nikuna turismivaldkonnas üles töötanud, olles piirkonna ai-nus suurem tööandja. «Võin uhkusega öelda, et meil tööta-

vad ainult kohalikud,» tõi Sa-ka mõisa omanik näite, rõhu-tades mõisate rolli ka kohaliku kogukonna arengus. «Ajalooli-selt olid mõisad aga majandus-üksused – kui mõnel pool toot-mist jätkatakse, on see ju igati tervitatav,» avas Kaasik tulevi-kuperspektiive. «Miks mitte ol-la külarahvale tööpakku-jaks?»

Kümnetele inimestele an-nab Muhu- ja Saaremaal tööd ka tänavuse Euroopa kultuuri-pärandi auhinna, Heike Ka-merlingh Onnes European He-ritage Award 2012 laureaat Pä-daste mõis. Mõisakompleks va-

liti Euroopa 2012 hinnatui-maks ajalooliseks hooneks viie Eesti mõisa – Pädaste, Karlova, Atla, Saue ja Saka – hulgast.

Auhind antakse igal aastal ajaloolistele hoonetele riigis, kus koguneb Euroopa ajaloo-liste hoonete ühenduse peaas-samblee, silmas pidades nii ajaloolise hoone taastamist kui ka panust mõisakultuuri aren-damisse laiemalt. Laureaat kuulutati välja pidulikul gala-õhtusöögil Vihula mõisas.

Pädaste mõisa omanik Im-re Sooäär pidas Euroopa aja-looliste hoonete ühenduse aas-taauhinda suurimaks tunnus-

Eesti mõisaomanike ettevõtlikkus vaimustas Euroopa kolleege

Saka mõisakompleks mõlkus viimase taastanud Eesti mõisate ühenduse presidendi Tõnis Kaasiku meeles juba tudengiajast saadik – nüüdseks on see unistus tal realiseerunud. Fotod: Sven Tupits

910. oktoober 2012

Eesti mõisaomanike ettevõtlikkus vaimustas Euroopa kolleege

tuseks, mida tema ning ta äri-partneri Martin Breueri 16 aas-ta pikkune töö seni pälvinud. «Kolleegide tunnustus on äär-miselt tähtis, sest nemad tea-vad kõige paremini, mida aja-loolise hoone taastamine tä-hendab,» sõnas Sooäär.

Ühenduse president Ro-dolphe de Looz-Corswarem kiitis siinsete mõisate ülesehi-tustööd. «Siinsete mõisaoma-nike ettevõtlikkus ja tohutu ta-he on teinud mõisad kauni-maks, kui need kunagi olnud on,» lausus ta.

Eesti mõisate ühenduse pre-sidendi Tõnis Kaasiku sõnul on enamik Eesti mõisaid või mõi-sakohti – mida on rohkem kui tuhat – uudistajatele ühel või teisel moel avatud – ringi võib käia ka seal, kus omanikud mõisa oma koduks ehitanud.

«Loomulikult ei saa minna ja teise koju suvalisel hetkel sis-se astuda, kuid viisakalt mõisa-pargis ringi jalutada ja hoone-tega tutvuda pole keelatud,» rääkis ta. Mõisate ühe tuleviku-visioonina näebki Kaasik just turismi, see aga sõltub tema sõ-

nul paljuski ka mõisa asuko-hast ja omaniku eesmärkidest. «Kiire kasumi teenimine ei to-hiks siin kindlasti olla eesmärk omaette.»

Samuti on Kaasiku sõnul tervitatav tendents, kui hooli-vad omanikud mõisast oma ko-du ehitavad. «Kodu puhul on muidugi kõigil inimestel omad ootused, kuid mõne inimese unistuseks ja sooviks ongi just mõisakodu,» rääkis Kaasik. «See on lihtsalt nii eriline ja unikaal-ne kodu, mille sarnast pole kel-legi teisel.»

Pädaste mõisa omanikud Martin Breuer (paremalt) ja Imre Sooäär, Karlova mõisa omanik Terje Villems, Euroopa ajalooliste hoonete ühenduse president Rodolphe de Looz-Corswa-rem ja Eesti mõisate ühenduse president ning Saka mõisa omanik Tõnis Kaasik tähistamas üheskoos olulist hetke – 16 aastat tööd sai vääriliselt märgitud.

10 10. oktoober 2012

Miljöö ja miljööväärtus on osa meid ümbritse-vast keskkonnast – meil kõigil on kohustus seda hoida. Uute hoonete ehi-tamisel ja vanade reno-veerimisel mõjutavad lin-na või asula üldpilti ka hoonete katused.

elister kAngurvabakutseline ajakirjanik

K atuse renoveerimist planeerides tuleb ar-vestada keskkonnaga,

kus hoone paikneb. «Enamas-ti on nii uute hoonete projek-teerimisel mingisse konkreet-sesse keskkonda kui ka vane-mate majade renoveerimisel selles keskkonnas mõeldud ka

katuse tüübile,» räägib Weck-man Eesti juhataja Peep Sii-mon. «Kui aga kõne all on näi-teks renoveeritav miljööväär-tuslik hoone, tuleb juhinduda kohaliku omavalitsuse ette an-tud tingimustest.»

Tema sõnul tuleb katuse-tüübi valikul arvestada nii ma-ja üldist seisukorda kui ka aja-loolist tausta. Enamiku katuse-tootjate konsultandid on val-mis igale katusevahetust pla-neerivale inimesele huvi kor-ral nõu andma, mis oleks konkreetse hoone puhul opti-maalne valik.

«Kui mõne ajaloolise hoo-ne puhul ei ole hoone omanik nõus kohaliku omavalitsuse soovitustega, siis kindlasti ei võimaldata tal oma valikut siiski realiseerida, eriti kui see ei ole antud keskkonda sobiv ega kohane,» märgib Siimon, et nii suudetakse tagada piir-

konnale omane arhitektuurili-ne eripära.

Milline katus valida?Siimoni sõnul on sobiva

katuse valikul dilemma täna-päevaste materjalide puhul kaalukas – kõiki katusemater-jale arendatakse ja tooted muutuvad üha paremaks. Sa-mas on plekk katusematerjali-na maailmas tuntud juba aas-tasadu ja ka tänapäeval on üha enam inimesi tegemas valikut just plekist katusekatte ka-suks.

Plekist katusematerjal tuleb kõne alla esmalt nende hoone-te puhul, mis puht tehniliselt ei kannatakski enam raskemat katust. «Kivikatused on mõel-dud selleks piisava kandevõi-me ja konstruktsiooniga hoo-netele,» jätkab ta. «Enamikul vanematel hoonetel on aru-kam paigaldada renoveerimise

käigus siiski plekk-katus, mis on kivist pea kümme korda kergem.» Hinna poolest võist-leb plekk-katus teiste konku-reerivate katusekatte materja-lidega. Kõigil on oma lihtsa-mad ja odavamad tooted ning ka eksklusiivsemad ja kõrgema hinnaklassiga tooted. Plekk-katuse materjalidest on eksklu-siivsemateks vask ja titaan-tsink, odavamateks aga tsingi-tud ja värviga kaetud teras-plekk.

Teraspleki eelistena toob Sii-mon esile eriti head vastupida-vust meie kliimas – teras talub vapralt temperatuurikõikumisi. «Siin näen ma selget sarnasust Skandinaaviaga, kus on plekk-katuste osakaal üle 60% hoone-test. Eks meie siin Eestis oleme-gi ju üle võtnud trende pigem Soomest ja Rootsist kui näiteks Saksamaalt, kus on kivi väga populaarne,» räägib Siimon.

«Enamik Kesk-Euroopast on oma katuste poolest seni peamiselt n-ö kivi-maad. Sa-mas oleme firmasiseselt tähel-danud toodete müügi kasvu Saksamaal, mis räägib teatud väärtuste muutumisest sealgi,» ütleb Siimon.

Konservatiivne valikEt plekk-katustel on seda-

võrd palju materjalitüüpe ja profiile, ei tohiks konkreetses-se keskkonda sobiva katuse leidmine olla keerukas. «Valida saab nii kivikujulise, laine- ja trapetsikujulise kui ka valtspro-fiili vahel. Et kivikujuline pro-fiil on päriskiviga väga sarna-ne, on see sobitatav pea igasse keskkonda,» sõnab Siimon. Ta märgib samas, et mõistagi on piirkondi, kuhu ajalooliselt so-bib vaid kivikatus, näiteks va-nalinn ja ka mõned erakordse ajalooga suured kivihooned.

Värvist rääkides sarnane-vad eestlased ennekõike skandinaavlastega, olles vär-vide suhtes valdavalt konser-vatiivsemad. «Kuigi meil on saada vägagi särtsakaid värvi-toone, pole eestlane kuigi al-dis neid kasutama,» märgib mees. «Arvan, et eestlased võiks siiski julgemalt ka he-ledamaid katusetoone kasu-tada, seni on eelistatud mil-legipärast valdavalt tumeda-maid toone – tumepruuni, tumepunast…»

Siimoni sõnul on heleda katuse eeliseks ka väiksem mõ-jutatavus päikese poolt. Ta jul-gustab kõiki, kellel katuse va-hetamine plaanis, pöörduda nõu saamiseks otse katusetoot-ja konsultantide poole, et lei-da koos kas siis kinnitusi oma valikutele või hoopis uusi la-hendusi, mille peale ehk ise ei oskakski tulla.

Katus – osa miljööst meie ümberPõhja-Eestis asuva kauni palkmaja plekk-katus harmoniseerub loodusega kenasti. 20. sajandi alguse villat Vaasas kaunistab samuti kena plekk-katus. Fotod: Weckman

1110. oktoober 2012

Sügistalve pimedaid õh-tuid soovime valgusega täita elektrienergia abil – avatud elektrituru tingi-mustes on seni lihtsana tundunud elektriost aga paljudele üleliia keeruline ja segane.

urmAs mAHlApuuTERA AS juhatuse esimees, kinnisvara hooldusjuht IV

E lektrituru avamise ees-märk on võimaldada konkurentsi erinevate

elektritootjate ning -müüjate vahel, mis garanteeriks tarbija-tele elektrienergia võimaliku odavaima hinna.

Elektrituru avamine või-maldab turule tulla uutel, efek-tiivsematel ettevõtjatel ning sunnib praeguseid monopole oma tegevust kliendisõbraliku-maks ümber korraldama.

Uuri pakkumisiElektrienergia kulud moo-

dustavad korterite majapida-miskuludest olulise osa. Aasta lõpuni kehtib elektrienergia väiketarbijaile riigi reguleeri-tud hind. Alates 2013. aasta al-gusest järgib elektrihind elekt-ribörsi kõikumisi.

Hind sõltub nõudlusest ja seepärast kõigub elektrihind nii aasta, nädala kui ka päeva lõikes. Elektriarve koosneb kol-

mest osast – elektrienergia hin-nast, võrgutasust ja riiklikest maksudest. Konkurentsile ava-neb esimene ehk energiahind. Väiketarbijale on see ligi kol-mandik tarbimise koguhin-nast.

Elektrimüüja valimine on nagu iga teise teenusepakkuja valik: ei tasu otsustada kohe esimese pakkumise laekumise järel. Kindlasti on üks olulise-maid valikukriteeriume elekt-rimüüjate pakutav hind. Pak-kumisi võiks võrrelda ka elekt-ribörsil Nord Pool Spot kuju-nevate hindadega. Samas tuleb arvestada, et elektribörsil kuju-nevad hinnad on pidevas muutuses.

Hind kõigubkiÕiglase hinnaga elektrit os-

tes võib tarbija aastane kokku-hoid olla märkimisväärne. Siia-ni said elektrit vabaturult osta ettevõtted, kes tarbisid aastas üle 2 GWh elektrit – alates 1. jaanuarist on kõigil tarbijail võimalus endale meelepärane elektrimüüja valida.

Talvel, kui elektriküte töö-tab ja lambid põlevad, võib elekter olla pea kaks korda kal-lim kui suvel. Nädalavahetus-tel on elekter odavam kui äri-päevadel, sest tootmisettevõt-ted tarbivad nädalavahetustel vähem energiat ja seetõttu te-kib turul ülejääk ning elekter odavneb.

Hea näide on 2012. aasta juulikuu, mil oli soe ja Skandi-naavias esines rohkesti sade-

meid. Nii langes Põhjamaade elektribörsil elektrihind hüd-roenergia ülejäägi tõttu kuises võrdluses 45%, olles 2,2 korda madalam Eesti riigi määratud hinnast.

Tarbijal on väga keeruline elektribörsi jälgida ja endale soodsa hinnataseme juures elektrit osta. Elektrit ei saa ju keldris, kuuris või külmikus la-dustada. Siin tulevadki appi elektrimüüjad, kes kauplemise ja «ladustamise» oma kliendi eest ära teevad.

Erinevad paketidJuba 2012. aasta lõpus on

kõigil elektritarbijatel võimalik ise elektrimüüja valida ja tema-ga hinnas kokku leppida. Elekt-rimüüjad ei ole enam mono-poolsed ettevõtted, vaid neid võib valida ja vahetada nagu näiteks kütusemüüjat, kelle juures oma sõidukit tangite.

Paljud Eesti elektritarbijad pole rahul senise pikaajalise monopoli ehk Eesti Energia teenindusega ning suhtumise-ga klientidesse. Kindlasti suu-davad nende konkurendid pakkuda soodsamaid hindu, sest ei soovi nii suurt kasumi-osa. Tänu sellele tekib elektri-müüjate vahel konkurents ja klientide võitmiseks on nad huvitatud paremate pakettide ja teeninduse arendamisest.

Kliendil tekib võimalus os-ta elektrit üldiselt kolme hin-nakujunemise järgi.

• Tarbijatele, kes tahavad oma kulusid kontrollida ja po-le nõus hinnariske võtma, pa-kutakse fikseeritud hinnaga pakette – klient maksab tarbi-tud kilovatt-tunni eest kokku-lepitud hinda ja börsihinna tõusurisk jääb elektrimüüjale.

• Tarbijatele, kes soovivad,

et nende elektriostu aktiivselt juhitakse ning on seega nõus väikseid riske võtma, kuid soo-viksid elektri börsihinna või-malikust langusest kasu saada, pakutakse muutuva hinnaga pakette – tarbija maksab muu-tuvat, ent eelnevalt prognoo-situd hinda.

• Tarbijatele, kes on mada-lama elektrihinna lootuses nõus täies ulatuses tururiske

võtma, pakutakse elektrit bör-sihinnaga. Siin ostab elektri-müüja börsilt oma kliendi jaoks elektrit börsihinnaga ja tarnib seda, pannes juurde oma (kes suure, kes väikese) te-gevusmarginaali.

Tarbijale jääb ka võimalus elektrimüüjat mitte valida ehk kasutada üldteenust, mis jätab tarbijatele alles ka börsihinna liikumise riskid.

Kõikuv elektrihind nõuab kohanemist

ElEKTRITURG 2012–2013: ÜlEmINEK AVATUD ElEKTRITURUlE

september 2012

Elektrimüüjad avaldavad paketid ja hinnad. Ära sõlmi tähtajalist lepingut, muidu kahandad tunduvalt oma edaspidiseid valikuid.

oktoober 2012

Tark ei torma! Konkurents mõjutab hindu sulle positiivses suunas. Kiiret pole kuskile, oota paremaid pakkumisi.

november 2012

Küsi praeguselt elektrimüüjalt, mitu kilovatt-tundi (kWh) sa kuus ja aastas tarbid. Vaata, millise pakkuja pakett sulle kõige paremini sobib. Loe läbi lepingu tingimused. Küsi pakkujailt lisainfot või personaalset pakkumist.

10. detsember 2012

Sõlmi elektrileping parima pakkujaga hiljemalt 9. detsembril. Tee seda internetis, nii väldid järjekordi ja võimalikke lisakulutusi.

Jaanuar 2013

Vabaturg avaneb. Kui sa lepingut sõlminud pole, siis elektrita sa ei jää. Elektrit tarnib sulle siis võrguettevõtja üldteenuse raames. Hind arvestatakse vastavalt eelmise kuu börsihinnale, millele lisatakse kasum.

veebruar 2013

Oled saanud kätte jaanuari elektriarve. Võrdle seda elektrimüüjate pakkumistega ja sõlmi soovi korral uus leping.

Allikas: Urmas Mahlapuu, TERA AS

KOmmENTAAR

Vahur Kukk, 220 ENERGIA OÜ müügidirektor

Kallima elektriga ei põle lamp kauem. Kallima elektriga küttes ei ole tuba soojem. Kallim elekter ei ole võimsam, ilusam, värvili-sem ega saledam. Ei ole ühtki põhjust, miks elektri eest rohkem maksta.

Ostame elektrit tootjatelt, hulgimüüjatelt ja elektribörsilt. Me ei raiska oma klientide raha uhkete kontorite ja hulga valgekrae-de peale – see raha las jääb meie kliendile alles.

Elektrilepingu saab sõlmida see, kellel on leping võrguettevõt-tega ehk oma elektriarvesti. Müüme elektrit hea meelega nii kor-teriühistule kui ka igale korterile eraldi – määravaks on siiski võr-gulepingu olemasolu.

Korteriomanikud, kes otse elektri eest maksavad, on valiku ees, kas odavam on osta elektrit korteriühistuna või igaüks eraldi kor-terina. Lihtne vastus oleks – koos võetud pakkumine on ilmselt odavam. Miks?

Ühe korteri elektritarbimine ei ole hästi prognoositav. Mõni tarbib rohkem päevasel ajal, kui elekter on kallim, mõni jälle öi-sel ajal ning nädalavahetustel, mil elekter odavam. Paljudest kor-teritest koosneva ühistu tarbimine on aga hoopis paremini en-nustatav, sest öise ja päevase tarbimisega korterid tasakaalusta-vad üksteist.

Mida paremini on tarbimine prognoositav, seda väiksem on elektrimüüja risk ja seda odavamalt saab ta elektrit müüa. Samas on elektrit iseseisvalt ostes eeliseks võimalus ise otsustada ja elektrimüüjat ning paketti alati vahetada.

Iga turu avanemine tekitab segadust nii ostjates kui ka müü-jates. Seepärast on õige osundada rahvatarkusele – tark ei tor-ma. Jaanuari elektrilepingu sõlmimisega on aega 10. detsembri-ni, seni surub tekkiv konkurents ilmselt hindasid allapoole.

OST-MÜÜK HINDAMINE HALDAMINE TURU-UURINGUD HOONETE MÕÕDISTAMINE NÕUSTAMINE

Ahtri tn 6A, VII korrus, 10151 Tallinn tel 626 4250 dtz.tallinn@dtz.ee

www.dtz.ee

ARDO LEPPelamispindade osakonnajuhataja, maaklerEKMK juhatuse liige+372 517 3617ardo.lepp@dtz.ee

IRIS OLLEkutseline maaklerEKMK+372 510 5340iris.olle@dtz.ee

KRISTIINA OLEVmaakler+372 515 5880kristiina.olev@dtz.ee

KRISTA TOOMEMETS maakler+372 517 3624krista.toomemets@dtz.ee

Saare mk, Kuressaare, üp 170 m², krunt 1350 m², äärelinnas, 5 tuba, vesipõrandaküte, saun, kamin, garaaþ, meri 400 m.

ID 68515 Ardo Lepp

299 000 €

EKMK - Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige

IVE PULMA maakler+372 517 3629ive.pulma@dtz.ee

TARMO TAMMELkutseline maakleräri- ja korporatiivkliendidEKMK+372 517 3619tarmo.tammel@dtz.ee

ENNU SUSIkutseline maakleräri- ja korporatiivkliendid+372 502 8972ennu.susi@dtz.ee

ÜLLE MÄEHANSmaaklerEKMK+372 503 0033ylle.maehans@dtz.ee

GERT RAHNELmaakleräri- ja korporatiivkliendid+372 5395 5890gert.rahnel@dtz.ee

TOOMAS VESKIMÄEäripindade osakonnajuhataja+372 5669 7949toomas.veskimae@dtz.ee

MÜÜA MAJA

Ridaelamuboks Viimsi, Laiaküla, üp 140 m², krunt 780 m², saun, garaaþ, köögimööbel, signalis., müüakse kogu sisustusega.

ID 29399 Krista Toomemets207 000 €

MÜÜA PAARISMAJAD

Uued paarismajaboksid Kaku-mäel Räga tn 13 ja 15, üp 154 m², 4 tuba, rõdu, terrass, saun, gaasiküte, 2 korrust.

ID 62398 Iris Olleal.179 500 €

ÄRIPIND KESKLINNAS

MÜÜA MAJA

Saue vald, Hüüru küla, Kadaka tee 11, üp 127,9 m², krunt 1719 m². Ökonoomse planeeringu ja ülalpidamiskuludega kodu.

ID 69206 Iris Olle

170 000 €

3toal krt Endla 33, üp 50,1 m², 4/5, gaasiküte, kelder, kõrged laed, vajab san.remonti, parki-mine kinnises hoovis.

ID 68276 Kristiina Olev65 000 €

MÜÜA KORTER

Oleme esimeneettevõte Eestis,kellele on antudRICS* tunnustus

*Royal Institution of

Chartered Surveyors

KORTER TARTUS

2toal krt Tartu, Karlova, Alevi 30, üp 53 m², renoveeritud, pa-nipaik, avatud köök, parkimis-koht kinnises hoovis.

ID 69293

Tartu linn, Annelinn, Kalda tee 13, krunt 6977 m². Sihtotstar-ve: ärimaa. Katastritunnus: 79516:038:0018.

ID 70935 Martin Viiask

5554 4446

1 000 000 €

Suur-Jõekalda

KINNISTU PÄRNUSMÜÜA MAJA

Uus hind

Suvemaja Valga mk, Taheva vald, Koiva küla, Prange, üp 322 m², krunt 145 600 m², sig-nalisatsioon, köögimööbel.

ID 61177 Tarmo Tammel

79 500 €

KINNISTU TARTUS

MÜÜA KORTER

2toal merevaatega krt Pirita tee 26F, üp 81,5 m², 13/16, rõdu, 2 parkimiskohta, panipaik. Majas saun, bassein, jõusaal.

ID 71003 Ardo Lepp250 000 €

MÜÜA RIDAELAMUMÜÜA SUVILA

Uus hind

Saare mk, Orissaare vald, Ka-vandi küla, Pestu talu, üp 170 m², krunt 6500 m², palkmaja, renoveeritud, köögimööbel.

ID 58052 Tarmo Tammel218 000 €

MÜÜA KORTER

MÜÜA KORTER MÜÜA KORTER

3toal krt Viimsi, Idapõllu tee 7, üp 71,8 m², 1/3, möbleeritud, prants. rõdu, võim. osta juurde autokoht maja all ja panipaik.

ID 65713 Ülle Mäehans81 000 €

3toal krt Rae vald, Peetri, Kuld-ala tee 15, üp 70,8 m², 2/4, rõ-du 4 m², gaasiküte, puit-alumii-niumaknad, autokoht, panipaik.

ID 67389 Ülle Mäehans118 000 €

Uus hind

3toal krt Rae vald, Peetri, Vä-geva tee 43/Uusmaa tee 12, üp 68,1 m², 1/3, gaasiküte, pani-paik, parkimiskoht.

ID 70769 Ive Pulma86 000 €

Rendile anda äripind Veerenni 31 täielikult renov. korterela-mus, üp 47,12 m², 3 tuba, par-kimine sisehoovis.

www.dtz.ee/veerenni Ülle Mäehans

296 000 €

KINNISTU PÄRNUS

ID 71032Arne Pent 529 3739

Supeluse 1, üp 533 m², huvita-va arhitektuuriga ajalooline puit- maja kesklinna ja rannarajooni vahelisel alal, krunt 1366 m².

67 000 € Martin Viiask5554 4446

Janno Peterson505 8832

Kuninga 1, üp 513 m², renov, I k äripind (toitlustus) 232 m², II k 4 toal krt üp 178 m², kelder, sisehoov. Kinnistu 564 m².

465 000 € ID 56021

rent 6 €/m²

Kitsas?Ei mahu enam koju ära?

Meil on uued teenuspaketid kinnisvara ostuks ja müügiks: .

OK pakett on maaklerteenuse tavapakett,mis aitab meie kliendil edukalt müüa oma kinnisvara.

Ekstra pakett pakub tavapaketi juurde erinevaidlisavõimalusi kinnisvara müügiks.

Ostja paketiga leiavad maaklerid Teilesobivaima kinnisvaraobjekti.

Täpsem info: www.dtz.ee/paketid