of 8 /8
6. NOVEMBER 2013 TEEMALEHT NOTARID TÄHISTAVAD: 1. novembril 1993 andsid justiitsminister Kaido Kamale ametivande 46 notarit, kes lõid Eestis sõltumatu notariaadi, meenutab ja selgitab Notarite Koja aseesimees Priidu Pärna. Lk 2 Linnaplaneerija ja õppejõud Andres Sevtsuk: «Linnaruum pole Euroopa linnades ainult kinnisvara, vaid ka sotsiaalne ruum, mis ühiskonna huve täidab.» Lk 4

Kinnisvara ja ehitus

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe kinnisvara ja ehituse teemaleht

Text of Kinnisvara ja ehitus

  • 6. NOVEMBER 2013

    TEEMALEHT

    NOTARID THISTAVAD:1. novembril 1993 andsid justiitsminister Kaido Kamale ametivande 46 notarit, kes lid Eestis sltumatu notariaadi, meenutab ja selgitab Notarite Koja aseesimees Priidu Prna. Lk 2

    Linnaplaneerija ja ppejud Andres Sevtsuk: Linnaruum pole Euroopa

    linnades ainult kinnisvara, vaid ka sotsiaalne

    ruum, mis hiskonna huve tidab. Lk 4

  • 2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 6. november 2013

    Teemalehe toimetaja: Rain Uusen [email protected], tel 666 2194

    Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Marianne Peep, [email protected], tel 666 2188Tartu: Mari-Liis Aasme, [email protected], tel 739 0395

    Ehitusreklaam ja kuulutused:Tallinn: Jaanus Sarapuu, [email protected], tel 666 2330Tartu: Klaarika Karu, [email protected], tel 739 0391

    Kujundaja/kljendaja: Andres Didrik

    Kinnisvaratehingud

    Ost-mk (oktoober 2013)

    Harju maakond 1652 (+239)* tehingutsh Tallinna linn 1084 (+126)* tehingutHiiu maakond 42 (-4)* tehingutIda-Viru maakond 354 (+12)* tehingutJgeva maakond 106 (+9)* tehingutJrva maakond 126 (+38)* tehingutLne maakond 93 (-29)* tehingutLne-Viru maakond 213 (+51)* tehingutPlva maakond 117 (+23)* tehingutPrnu maakond 274 (+58)* tehingutRapla maakond 149 (+61)* tehingutSaare maakond 143 (-32)* tehingutTartu maakond 402 (+56)* tehingutValga maakond 81 (0)* tehingutViljandi maakond 143 (-21)* tehingutVru maakond 95 (+11)* tehingut

    KOKKU 3990 (+472)* tehingut

    *) Muutus tehingute arvus vrreldes 2012. aasta sama perioodiga

    AllikAs: MAA-AMeti teHinGute AndMeBAAs

    4874 ruutmeetritpinda on 1. novembril avatud statistikaameti uues broohoones Tallinnas aadressil Tatari 51.

    Mgipakkumiste arv / korterid

    Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokkuCity24 1255 4297 10 804Soov.ee 621 1712 6058Kv.ee 1267 3959 11 115

    Mgipakkumiste arv / majad

    Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokkuCity24 1392 651 5473Soov.ee 700 365 3652Kv.ee 1867 590 6963

    *) Kogu Harjumaa = Harjumaa + TallinnAndmed seisuga 4. november 2013 kell 8.40

    Kinnisvaraarendaja Sda Maja andis sisse pankrotiavalduse Andres Jrving tles Postimehele mdunud neljapeval, et Sda Ma-ja pankrotiavalduse pea-mine phjus on ettevt-te omanike vaheline vaidlus.

    Sda Maja on kinnis-varaarendusega tegelev ettevte, kelle tuntuim kimasolev arendus on Rae valda planeeritav kaubanduspark, mida esialgu nimetati Ameeri-kanurga ripargiks ja mis 2012. aastal sai rini-me Tallinn Park.

    Ettevtte omanikud on riregistri andmetel O Probus (36%), mille ainu-aktsionr on Andres Jr-ving, Veiko Murruste (15%) ja Elena Murruste (7%) ning O Batiment (7%), mille ainuosanik on Madis rike.

    Pankrotihaldur saab neutraalse ja sltumatu isikuna vlja selgitada et-tevtte tegeliku olukorra ja vlja pakkuda opti-maalse lahenduse, sel-gitas Jrving.

    Eesti esimene Green Buildingu broohoone sai nurgakivi

    18. oktoobril paigaldati nurgakivi Tallinna Spruse puiestee rde kerkivale Eesti esimesele rahvusva-helisele Green Buildingu sertifikaadi tingimustele vastavale rihoonele, mille projekteerimisel ja ehita-misel kasutatavad lahen-dused on praegusest stan-dardist ligi kaks korda energiasstlikumad.

    Spruse puiesteel jrg-mise aasta suveks valmi-vas broohoones tagavad soojustuse, ktte-, venti-latsiooni- ja elektrilahen-dused selle, et energiatar-bimine on viidud nii mada-lale kui vimalik, selgitas hoone arendaja ning ehita-ja Mitt & Perlebach O arendusjuht Henri Laks. Tema kinnitusel thendab uus broohoone kasutaja-tele lisaks maailmavaateli-sele argumendile tavama-jadega vrreldes ka oluli-selt madalamaid kommu-naalkulusid.

    Hoone ehitust alustati 65 maa-aluse energiavaia paigaldamisega.

    LH

    IUU

    DIS

    EDe2

    4.ee

    , PM

    L

    PALJU NNE! 1. novembril 1993 andsid justiitsminister Kaido Kamale ametivande 46 notarit, kes lid Eestis sltumatu notariaadi see Euroopa vanim iguselukutse on ka meil sajanditepikkuse traditsiooniga.

    20 aastat vaba notariaati

    AJALUGU20 aastat tagasi said nukaaja riigiametnikest notarid taas va-ba elukutse pidajateks. Sestsaa-dik tidab notar riigi pandud lesandeid sltumatult ja era-pooletult, isemajandavalt ning isikliku varaga vastutades. No-tar on meil ks vhestest elu-kutse esindajatest, kes ei tohi teenust osutada juriidilise isiku katte all ning peab omama pii-savat ametikindlustust. Nd-seks on notarite arv kasvanud pea sajani, kuid siiski on see jnud eksklusiivseks ja krge-te nudmistega ametiks.

    Sltumatu nustajaNotar thendab sna-snalt mrgete (notiitside) tegijat vi keskajal ka kiirkirjutajat. Kir-jaoskus pole olnud alati kigi privileeg. Lauri Vahtre on nota-reid heas mttes nimetanud t-henrijateks. Nende kirjapandu peab vastama seadusele ning osapoolte tahtele.

    Erinevalt advokaatidest peab notar erapooletult tagama kigi osalejate iguste vrdse kaitse. Selle ametimehe philesanne igusssteemi vundamendis on ennetada igusvaidlusi, tagada iguskindlus, hoida ra pettusi ja vltida sellega kohtussteemi lekoormamist.

    Notari phitks primisas-jade lahendamise krval on tes-tada isikutevahelisi olulisemaid kinnis- ja abieluvaralepinguid. Kui inimesed neid lepinguid ise-enda tarkusest slmiksid, oleks ilmselge, et kohtutesse juaks

    oluliselt rohkem kulukaid ja ae-ganudvaid tsiviilvaidlusi.

    Notarid tegutsevad justiits-ministri terase jrelevalve all ning notaril pole igust kliente valida. Kik peavad saama abi ja iguskord hooldatud.

    Hsti toimiv ssteemNotarid testasid kesoleva aasta heksa kuuga 45 078 kin-nisvaratehingut. Kinnisvara-kibe kindluse tagamiseks sel-gitab notar vlja osalevate isi-kute samasuse ning nende te-geliku tahte, pakub alternatii-ve, selgitab erinevate lahendus-te riske ja iguslikke tagajrgi ning hoiatab jrelemtlematu kitumise eest.

    Paljud teevad olulise kinnis-varatehingu korra elus ja taha-vad, et see leping oleks seadusele vastav, kehtiv ja lplik ning et ra-ha ei lheks tuulde. Praktikas on laialdaselt tarvitusel notari depo-siidi kasutamine, kus ostja saab riskivabalt ostuhinna hoiustada notari kontole ning too kannab summad vlja prast lepingute allakirjutamist.

    Hpoteekide seadmisel on notaril oluline lesanne selgita-da omanikule erapooletult va-ra pantimise riske. Notari th-tis roll on kinnisvaratehingute puhul tuvastada, et kinnisasju ksutavad tegelikud omanikud ning seejuures peab kontrollima vara kuulumist abikaasade his- vi lahusvara hulka.

    Seejuures on oluline osa vi-malusel kontrollida reaalaajas kinnistusraamatut ning notar registreerib ka testatud tehin-gud kohe registris. Selliselt vlis-

    tatakse topeltmgid ning m-ja vara arestimine prast lepingu allakirjutamist.

    Riigi phiregistritega hen-datud e-notari ssteemi on tun-nustatud nii Euroopas kui kau-gemal. Turvaline kinnisvaraki-ve ongi tagatud notarite ja koh-tu peetava kinnistusraamatu koosts. Seetttu on arusaa-matu justiitsministeeriumi idee 20. aastapeva thistav hsti toi-miv kinnistusraamatussteem mber korraldada.

    Vlja teenitud usaldus Kinnisvaratehingute notariaal-se testamise nuet on kritisee-ritud kui aeganudvat ja kulu-kat. Buumiaegsed notariaja n-dalatepikkused jrjekorrad on ammu minevik.

    Notaritasude kulukuse m-ra osas on Harvardi likool tei-nud vrdleva uurimuse. Selle ko-haselt on Eestis tehingu nota-riaalse testamise kulu protsen-tuaalselt oluliselt madalam kui teistes Mandri-Euroopa sama i-gusssteemiga riikides.

    Skandinaavias on tehingu vormistamine kaks korda ning Inglismaal ja USAs pea kolm kor-

    da kallim. Eelnimetatud riikides avalikku notarit ei tunta kr-ged kinnisvaratehingute teenus-tasud liiguvad advokaatide-va-hendajate taskusse ning kokku-vttes kulutab hiskond oluliselt rohkem ka kohtussteemi lal-pidamisele.

    Notarid on kahekmne aas-taga teeninud vlja rahva usal-duse, kuigi on juhtunud ka ka-hetsusvrseid apsakaid. Riik on selle tunnustuse valguses viimastel aastatel notaritele le andnud mitmeid seni maksu-maksja taskust finantseeritud teenuseid. Enam ei pea sitma pealinna (ministeeriumi) vlis-maale minevale dokumendi-le apostilli klge panema, kuna seda teeb notar sinu kodukohas. Enamik ei tea, et eelmisel aastal vormistati ligi viis protsenti abi-elude slmimisi ja lahutamisi no-tari juures.

    Ajad muutuvad. Paberima-jandus asendub digitaalsega. Sel-les muutuvas maailmas silib va-jadus tagada isikutele piisav i-gusabi ja -kindlus. Ajaga kaasas kiv notariaat jrgib oma ameti-vannet ka jrgmistel aastakm-netel.

    Oleme truud Eestile ja tema phiseadusele alludes ainult seadusele, tidame oma ametit vrikalt ja erapooletult.

    PRIIDU PRNANotarite Koja aseesimees

    Erinevalt advokaatidest peab notar erapooletult tagama kigi osalejate iguste vrdse kaitse.

    Notarid on le Eesti kige kttesaadavamad juriidilised nustajad. FOtO: Peeter lAnGOvits

    PRIIDU PRNA

  • postimees, 6. november 2013 kinnisvara ja ehitus || 3

  • 4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 6. november 2013

    Maailma suurlinnadest leiab linna-ruume, mida on kujundanud aja-loosndmused ja ajakulg, aga ka neid, mis on paarikmne aastaga disainitud ja valmis ehitatud mo-dernsed elukeskkonnad kummad on ehedamad, paremad elamiseks?Aja mde on linnades oluline. Majad ja ruum nende vahel on oma olemuselt nii geomeetrili-sed objektid, mis inimtegevust ruumiliselt struktureerivad, kui ka hiskonna vrtuste ja aru-saamade kandjad.

    Iga fassaad, tnav ja plats rgivad mitte ainult nende praktilistest funktsioonidest, vaid ka indiviididest, organi-satsioonidest ja hiskonnast, kes need ehitasid, vrtustest, millele nad toetusid. Ajalooli-selt mitmekesisemad tnavad pakuvad seelbi rohkem infot ja mjuvad tihti rikkalikumalt ja stimuleerivamalt kui samal ajal loodud ruumid.

    Kuid see ei thenda, et uued ja spontaanselt ehitatud piir-konnad kvaliteetsed ei viks ol-la. On palju hid niteid huvita-vatest linnaruumidest, mis on vlja ehitatud he visiooni ko-haselt Maasika ja Vaarika t-nav, Kalamaja, kus ajalooline periood on vrdlemisi kitsas, kuid linnaruum siiski rikas.

    Arvan, et see pole ainuk-si ajalugu, vaid pigem mitme-klgsus, mis linnaruumid hu-vitavaks muudab, ja viimast on vimalik teadlikult linnakujun-dusse kaasata nii ruumiliselt kui ka sotsiaalselt ja majandus-likult. Niteks saab linnakujun-dus ette nha strateegiaid ruu-mikasutuse muutumiseks ja kasvuks.

    On oluline, et he piirkon-na kasutajad ja omanikud saak-sid ise oma keskkonda vajadus-te jrgi kohandada maju laien-dada, uusi funktsioone lisada ning vanu muuta. Ka hea di-sain, kasutajakeskne kujundus ning asukoha spetsiifilisus vi-vad tasa teha need kohandami-sed ja parandused, mida muidu toodab ainult aeg.

    Kuigi ajalool on thtis roll, ei pea linnaruumi mitmeklg-sust vaid ootama, seda saab ku-jundada.

    Kui vrrelda USA ja Aasia (lne ja ida) linnu, siis milliseid philisi eri-nevusi olete theldanud?Aasia on vga suur ja mitme-klgne piirkond, samuti nagu lnemaailmgi. Erinevused Jaa-pani ja Filipiinide linnade va-hel on suuremad kui erinevu-sed Eesti ja Ameerika linnade vahel.

    Ent kui proovida ldistada, siis praegu seisneb ehk kige selgem erinevus linnade aren-gukiiruses. Kui paljudes lne linnades on kasv kas seisku-nud vi pidurdunud, siis mit-mel pool Aasias kasvavad lin-nad umbes sellise hooga nagu

    LINNARUUM. Kuigi ajalugu mngib linnaruumi arengus olulist roll, ei pea linnaruumi mitmeklgsust vaid ootama, seda saab kujundada, kinnitab Singapuri tehnoloogia ja disaini likooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise ppejud Andres Sevtsuk.

    Linnad peavadki ajas muutuma19. sajandi keskpaiku Euroopas ja Ameerikas.

    Niteks Indoneesias, kus me praegu td teeme, suureneb linnastumine keskmiselt 4,5 protsenti aastas, mis thendab, et linnade elanikkond kahekor-distub vhem kui 20 aastaga.

    Singapur, kus on 5,6 miljo-nit elanikku, ehitab aastas um-bes 30 000 uut munitsipaalkor-terit. Selline plahvatuslik kasv paneb linnade taristu ja insti-tutsioonid proovile.

    Teiseks mngivad kiires-ti kasvavates arengulinnades suurt rolli mitteametlikud re-guleerimis- ja haldusmehhanis-mid. Linnavalitsused pole sage-li vimelised tagama piisavalt elamispindu, kanalisatsiooni, elektrissteeme, histranspor-ti, teid, tnavaid ja ldist ruu-milist planeerimist.

    Need vajadused katavad sa-geli mitteametlikult indiviidid, sotsiaalsed organisatsioonid ja erasektor. Niteks pole arengu-linnade paljudel elanikel joogi-vee ametlikku teenust vi koo-le seda rolli tidavad putkad, kodukoolid ja muud vikesed erapakkujad. Kuna linnavalit-sus neid piirkondi ei teeninda, siis sealt makse ei laeku. Paljud linnad arenevad peaaegu ilma planeerimiseta.

    On aga huvitav jlgida, mil-lise maakasutuse mustri toob endaga kaasa regulatsioonide puudumine. Vajaka jb sellis-test avalikest ruumidest ja ins-titutsioonidest nagu pargid, koolid, kultuuriasutused jms. Ent samas tekib llatavalt tihe ettevtluskeskkond, kus ripin-nad on palju tihedamini elamu-tega pimunud kui lne lin-nades.

    Eramute teersed ruumid muutuvad poodideks, alumi-sed korrused tkodadeks vi ladudeks. Lnemaailmas levi-nud ulatuslik ldplaneering vi detailplaneering pole tavaliselt vimeline selliseid peeni koos-lusi reguleerima.

    Arvan, et meil on ka s-na palju arengulinnadest ppi-da, et teha komplekssemaid ja paindlikumaid detailplaneerin-guid. Selle asemel et reguleeri-da, mis vib hel krundil toi-muda, viks pigem reguleeri-da vaid seda, mida ei tohi sel-lel krundil toimuda lej-nut viksid sttida inimesed ja turg ise.

    Kas Euroopal on oma linnaruumi-kontseptsioon, vi jme ka selles mttes kahevahele?Jllegi on ldistada veidi ohtlik, kuid enamik Euroopa kesklin-nadest on vlja ehitatud enne autosid, nad on ldjuhul vane-mad, tihedamad ja sageli veeko-gu vi raudteede res, mis aja-looliselt vimaldasid kaupade ja inimeste transporti.

    Enamik Ameerika linna-dest on ehitatud autode kesk-selt ja mrgatavalt madalama tihedusega. See tendents on nd muidugi ka Euroopa val-lutanud ja uuemad piirkonnad mber vanade kesklinnade Eu-roopas pole Ameerika eeslinna-dest kuigi erinevad.

    Vrdlemisi odav ktus, au-

    tod ja mootorrattad avaldavad selget mju ka Aasia linnade-le. Selle tulemusena on linna-de praegune kasvutendents arenguriikides keskmiselt sel-line, et kui linna rahvastik ka-hekordistub, siis pindala kolme-kordistub.

    Euroopa linnad erinevad Ameerika linnadest mitte ai-nult ruumiliselt, vaid ka selle poolest, kuidas inimesed lin-naruumi kasutavad. Avalik-ku ruumi tnavaid, platse ja hiskondlikke hooneid kasu-tatakse Euroopas palju inten-siivsemalt ja neis on vlja ku-junenud oma kitumisetikett. Kitumisreeglid tnaval on sot-siaalselt erinevad kitumisreeg-litest kodus vi hoovis. Amee-rika linnades on selline etikett vhem mrgatav.

    Meenub ks lugu Pariisist, kus mne aasta eest vabanes arendamiseks ks krunt kesk-linnas Seinei je kaldal. Linna-valitsus pakkus vlja, et sinna sobiks kige paremini paiguta-da munitsipaalkorterid tuletr-jujatele. Rahvas oli sellega iga-ti pri, ilma mingi vaidluseta.

    Seinei kaldal asub kige kallim maa Pariisis. Usun, et Ameerikas ja ka Aasias oleks sarnane maatkk pigem kr-geimale pakkujale linud, kuid teatud hiskondlik arusaam

    On thtis, et he piirkonna kasutajad ja omanikud saaksid ise oma keskkonda vajaduste jrgi kohandada maju laiendada, uusi funktsioone lisada ning vanu muuta.

    linnaruumi vrtustest tegi sellise otsuse pariislaste jaoks lihtsaks.

    Linnaruum pole Euroopa linnades ainult kinnisvara, mil-lel on rahaline vrtus, vaid ka sotsiaalne ruum, mis hiskon-na huve tidab. Kuid eks selli-seid niteid leiab ka Aasiast ja Ameerikast.

    Mida head viks Eesti linnadesse le vtta?Ameerika linnadest on ehk p-pida rahvusrhmade paremat integreerimist. Euroopa linna-des on immigrantidel valida elukohaks pahatihti vaid isolee-ritud etnilised piirkonnad, mis asuvad tkohtadest kaugel.

    Ameerika linnades on etni-line integratsioon seevastu t-nu tugevatele sotsiaalsetele lii-kumistele mrgatavalt nnes-tunum erineva tausta ja ema-keelega elanikerhmad jagavad sageli samu elu- ja tkvarta-leid.

    Siinkohal peab rhutama, et tielikult htlane integratsioon pole omaette eesmrk, teatud etnilised kontsentratsioonid on positiivsed ja toodavad huvita-vaid hvesid kogu linnale ve-ne vi hiina linnaosa rikastab kultuuri, luues restorane ja ri-sid, mis ilma etniliste klastrite-ta ellu ei jks.

    Vrreldes Ameerika linna-dega on Euroopa linnadel n-nestunud paremini tagada kesklinnas soodsa hinnaga kor-terid. Produktiivsuse seisuko-halt on oluline, et igas piirkon-nas, eriti linna keskmes, oleks erinevate sissetulekute ja vanu-sega elanikke nii ei pea mada-

    lama sissetulekuga elanikkond liigset osa oma palgast tlesi-duks kulutama.

    Seda tagavad tavaliselt sot-siaal- ja munitsipaalkorterite seadused, mis nuavad korter-elamute arendajatelt teatud panust. Niteks peab mnes Euroopa linnas iga uus kesklin-na pstitatud korterhoone ta-gama mned protsendid sood-sa hinnaga kortereid inimeste-le, kelle sissetulekumr on al-la teatud piiri.

    Sellised seadused aitavad ra hoida liigset sotsiaalset ki-histumist ja sstavad linnale kaugemas perspektiivis oluli-selt ressursse, nagu rahutused Stockholmis ja Pariisis on ni-danud.

    Arenenud Aasia linnadest oleks kindlasti ppida ka his-transpordi valdkonnas. Tallin-nas on lennujaam, sadam ja Lasname kanal endiselt ilma loogilise trammihenduseta.

    Valglinnastumist pole his-transport suutnud geograafi-liselt peaaegu ldse suunata. Regionaalsed rongi- ja tram-miliinid on taristu strateegili-sed osad, mis ruumilist arengut ja autode hulka vivad ohjata.

    Vastuargumendina kuule-me tihti, et eeslinnade madala asustustiheduste juures ei tasu histransport end majandusli-kult ra. Ent see sltub ka otse-selt teenusest, mida pakutakse. Kui busside vahe on pool tundi, valivad vga vhesed auto ase-mel bussi. Aga kui teenindus on garanteeritud iga 10 minuti ta-gant, on sitjaid palju rohkem.

    Isegi kui see thendab osa-list doteerimist, tstab kvali-

    histkontorid ja broohoonete komp-leksid, kus on multi-funktsionaalsed, mit-me ettevtte peale kasutatavad koos-olekuruumid, toeta-vad nii ideede vaba vahetamist kui ka kokkuhoidu kontori-kuludelt. FOtO: sCAnPiX/COrBis

    RAIN UUSENtoimetaja

    INTERVJUU

    Linnad peavadki ajas muutuma

    Andres Sevtsuk esi-neb 8. novembril XII rahvusvahelisel kin-nisvarakonverentsil Kumu auditooriumis. FOtO: erAkOGu

    JTK

    UBLK

    6

  • postimees, 6. november 2013 kinnisvara ja ehitus || 5

    3-toal ahikttega korter Kastani tn 2006. a tielikult renoveeritud 4 korteriga majas (saun), 85 000 . Tel 506 8707, Urmas .

    Nov 2013 valmivad broopinnad Rebase tn 1 (70 m ja 94 m hinnaga 5,5 /m). Lisaks laopind 110 m hinnaga 3,8 /m. Tel 508 2396, Agnes.

    Ilmatsalu tn avar 4-toaline saunaga korter (p 90,6 m, 2/5, panipaik, rdu 4,8 m, krunt 3784 m), 135 000 . Tel 508 2396, Agnes.

    Broopind kesklinna piirkonnas Kaluri tn 2 (6/3, 130,5 m). Rendihind 10,5 /m + kommunaal-maksed. Tel 529 5618, Ilona.

    Kinnisvara mk, r hindamine, haldaminewww.tonisson.ee

    Riia 2, Tartu, E-R kl 9-17,tel 734 4888, 5666 4873,[email protected]

    K I N N I S V A R A

    MA KORTER MA KORTER

    RENDILE ANDA RENDILE ANDA

    Toimiv karjalaut Nva klas Pala vallas Jgevamaal (1400 m) koos 167 ha maaga, 565 000 . Tel 506 8707, Urmas.

    MA KARJALAUT

    Ilona, tel 529 5618Agnes, tel 508 2396

    Uus kodu kesklinna miljvrtuslikus piirkonnas

    Kroonuaia 31

    4-toal ridaelamuboks Timuti tn (p 146 m, saun, garaa), 109 000 .Tel 506 8707, Urmas.

    Erineva suurusega (5006000 m) uued ripinnad Tartus Tehnika tn 5. Rendihind 4,1 / m. Tel 529 5618, Ilona.

    VanaIhastes Rukkilille tn 967 m, suurune kinnistu (krghaljastus, vundament, kaev, krvalhoone, viljapuuaed), 40 000 . Tel 508 2396, Agnes.

    MA KINNISTU MA RIDAELAMUBOKS

    RENDILE ANDA

  • 6 || kinnisvara ja ehitus postimees, 6. november 2013

    teetne histransport linna elu-kvaliteeti, ning kui arvestada ummikuid ja keskkonnamju-sid, vib see suures pildis end ka majanduslikult ra tasuda.

    Koos histranspordiga peaks igal linnal olema prio-riteediks jalakijad ja jalgrat-tad. Paljud inimesed on nus jala kima ja rattaga sitma, kui vastavad teed on olemas ja kui neil teedel on piisavalt pal-ju sihtpunkte.

    Tallinnas on selge kontrast jala kidava vanalinna ja au-tokeskse uuslinna vahel. Ar-van, et transpordi planeerimi-sel peaks eesmrgiks olema ja-lakija ja histransport ning transpordi visiooni peaks ot-seselt toetama maakasutuste planeering ja uute elamupinda-de asetus.

    Mida tihedam on kesklinn, seda rohkem kiakse seal ja-la ning seda viksem on surve transpordissteemidele.

    Singapur pakub unikaalset ppetundi ka infrastruktuuri-de hooldamises. Paljud rongid, bussid ja muud linna taristud on Singapuris sna vanad, kuid see-eest on kik puhtad ja pari-mas korras.

    Linna infrastruktuurid on vga kallid ja nende amorti-seerumine sltub hoolekan-dest. Hea hoolekanne lubab infrastruktuuridel muljet aval-davat teenindust pakkuda pi-kaks ajaks ning vhendab ht-lasi ebavajalikke korduvaid in-vesteeringuid.

    Mida tasub vltida?Thtis on, et planeering ja otsu-sed vastaksid kohalike inimeste vajadustele ning ruumilise kon-teksti omaprale. Ei tohiks kes-kenduda moodsatele trendidele

    vi nidetele mujalt, mis teistes linnades rakendatud, kuid mis Tallinna vi teistesse Eesti lin-nadesse ei sobi.

    ppida tuleks nii teiste lin-nade edust kui ka eksimustest. Iga linna investeering peaks htlasi toetama planeerimise mitut eesmrki.

    Vltida tuleks passiivsust oluliste ksimuste puhul. Tal-linna ja Tartu ks suuremaid ksimusi on suurte nukogu-deaegsete korterelamupiirkon-dade tulevik. llataval kombel ei pakkunud viimastel koha-likel valimisel kski erakond visiooni, mis viks olla Lasna-me, Mustame vi Annelin-na tulevik.

    Tallinna linna investeerin-gutest munitsipaalelamutesse Lasnamel viks jreldada, et plaan on Lasnamed renovee-rida ja tihendada, kuigi seda vi-siooni pole veel avalikult lah-ti seletatud. Arvan, et oluline on Lasname ja ka teiste m-gede elanikele pakkuda samas hinnaklassis kortereid kesklin-nas ja mujal, lhemal tkohta-dele, histranspordile ja linna-parkidele.

    Kui vaadata linnaruumi Eesti kon-tekstis, siis kas peaksime rkima ainult Tallinnast vi ka Haapsalust, Narvast, Vrust?Loomulikult on teised linnad samuti olulised kaks kolman-dikku Eesti rahvastikust ei ela Tallinnas. Igal linnal on omad

    probleemid ja vimalused, see-tttu peaks planeerima oma-enda inimressursse ja ruumi-list potentsiaali silmas pidades.

    Arvan, et viksemate lin-nade juures on oluline rhuta-da kaht aspekti tugevat ha-ridusssteemi ning mitmeke-sist, integreeritud majanduste-gevust. Haritud elanikkond on linna produktiivsuse aluseks.

    Mitmeklgne, kuid komple-mentaarne ja integreeritud ma-jandustegevus loob ettevtete vahele positiivsed ahelad, side-med, ning tagab kriisiaegadel parema vastupanuvime. Ni-teks ainult turismile panusta-mine on ohtlik turismi m-jutavad sellised geopoliitilised faktorid nagu konkurents teis-tes linnades, ktusehinnad ja rahvusvahelised suhted, mida linn ise hlpsalt kontrollida ei saa. Kll aga saab linn haridus-se, petajatesse ja ettevtlus-keskkonda panustada, hen-dusi luua ning investeeringuid koordineerida.

    Muna ja kana ksimus ka kas nudlus paneb kinnisvaraturu kas-vama ja linnaruumi arenema, vi vastupidi, hoopis suured ja pne-vad linnaruumiprojektid meelitavad inimesi linna ning tekitavad nii nudluse?Mlemad, nii nudlus kui pak-kumine, vormivad linna aren-gut ksteist mjutades. Hari-likult vastab eraturg piisavalt suurele nudlusele, kuid avali-ku sektori roll on turgu suuna-ta ning garanteerida, et ka v-hemuste huvid oleksid tagatud. Linna avaliku sektori poolne planeerimine peab titma ln-gad, mida turg ei tida.

    Niteks, et tnavavrk hendaks linnas kiki hoo-

    neid, et see toimiks kui peami-ne kommunikatsioonissteem. Kuigi tnavatest saavad kasu kik, pole ksikute kruntide omanikel piisavalt suurt ph-just ise linna tnavavrku ehi-tada see on hiskondlik infra-struktuur, mille eest peab hoo-litsema avalik sektor.

    Samuti vib turg niteks kergitada kinnisvarahinnad linna keskmes niivrd krgeks, et paljud inimesed ei saa enam kesklinnas elada. Sellele vaata-mata on kesklinnas suur hulk tkohti, mis neid inimesi vaja-vad. Siinkohal on taas avaliku sektori roll sekkuda ning garan-teerida teatud hulk soodsamaid elamispindu ka kesklinnas.

    Luues baasinfrastruktuu-re, investeerides hiskondlikult

    olulistesse projektidesse ja sea-des pikaajalisi visioone, peab linn titma kogu hiskonna hu-ve, mida turg tita ei pruugi. Strateegilised projektid ja sea-dused vivad nnda ka nud-lust vormida.

    Kas linnu kujundatakse vi linnad kujunevad?Linnad kujunevad suurel m-ral ise, paljude inimeste ja ette-vtete initsiatiivil. Teadlik ku-jundamine linnas on sna piira-tud ning jud, mis linna vormi-vad, on vga mitmetahulised.

    Arvan, et planeerimine on justkui aia korrashoid taimed kasvavad niikuinii, kuid istuta-mine, rohimine ja heakord vi-maldavad aial teatud suunas lii-kuda.

    Andres Sevtsuk on arhitektuuri ja linnaplaneerimise ppejud Singapuri tehnoloogia ja disaini likoolis. Samas likoolis juhatab ta Linna Vormi Laborit (City Form Lab), mis tegeleb linnakujunduse ja -planeerimise uuringutega. Enne Singapuri ttas ta lektorina Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) arhitektuuri ja planeerimise osakonnas, kus ta eelnevalt magistri- ja doktorikraadi tegi. Andres on ppinud ja ttanud ka Pariisis ja Eesti kunstiakadeemias ning lpetanud Tartu Miina Hrma gmnaasiumi.

    Euroopa linnad erinevad Ameerika linnadest mitte ainult ruumiliselt, vaid ka

    selle poolest, kuidas inimesed linnaruumi kasutavad.

    Toimiva linnaruumi viis kuldreeglit

    AllikAs: Andres sevtsuk, FOtO: sCAnPiX/COrBis

    Funktsioneeriv linnaruum...

    1. ...on mugav jalgsi kimiseks ning pakub sagedast histransporti

    2. ...pakub vastavalt oma kasutajatele piisavalt poode, teenindust ja muid igapevaseid sihtpunkte

    3. ...vimaldab mugavat ligipsu loodusele

    4. ...on mitmeklgne ja iglane ning peegeldab kikide oma kasutajate vajadusi

    5. ...vimaldab oma kasutajatel end vajaduste jrgi muuta, laiendada ja kohandada

    Vaade Singapurile

  • postimees, 6. november 2013 kinnisvara ja ehitus || 7

    MUUTUSTE AEG. Vhenenud globaalne ebakindlus, stabiliseeruv kinnisvaraturg ja lppevad sundmgid esitavad uued nudmised kinnisvarafirmadele ja -maakleritele.

    Kannaprde ootel

    Uudne majanduskeskkond loob erilaadse olukorra, kus samal stardijoonel on nii uued ja va-nad kui ka suured ja vikesed turuosalised.

    Klientide ootused kasvavadKeerulised ajad ning situatsioo-nid on pannud kliente mber hindama oma vrtusi ja aru-saamu. Eelnev emotsionaalne, asukohta mittevaliv, vimalusi lehindav ning kiirustav ostja on asendunud kaalutleva, ph-jalikult valiva ja detailideni os-tu kalkuleeriva kliendiga.

    Endine kinnisvaramja, kes ootas kinnisvaramaakle-rilt mgipakkumise lisamist kinnisvaraportaalidesse ning eelistas esindajat, kes sai pak-kuda aega notaribroos tehin-gu vormistamiseks, on asendu-nud maaklerilepingus kohus-tusi fikseeriva ja lisavrtust ootava osapoolega.

    Uus kvaliteetKlientide valikud nitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvali-

    teeti. Kinnisvarafirmalt ooda-takse samavrset vi paremat teenust nagu pangas, lennujaa-mas vi restoranis.

    Defineerimata ja reguleeri-mata kinnisvaramaakleritee-nus on tnu standardile saa-nud selged raamid. Klient ja-nuneb kvaliteedi jrele sel-les, kui kiiresti temaga hen-dust vetakse, mis tasemel on ettevalmistatud kokkulepped/lepingud, aga ka selles, millised on fotod mdavast kinnisva-raobjektist vi kui detailselt on kinnisvaramaakler informeeri-tud just temale kuuluva kinnis-vara osas.

    Uued teeninduskeskkonnadKindlasti saavad lhitulevikus mravaks teeninduskeskkon-nad, olgu siis tegemist fsilise vi virtuaalse ruumiga.

    Klient ootab ilmselgelt esin-dusliku kontorivrgustiku ole-masolu, kui tema eelistuseks on klastada kinnisvarafir-ma esindust vi internetipan-gale sarnase funktsionaalsuse-ga kinnisvarafirma kodulehte, kui talle meeldib asju ajada vir-tuaalseid kanaleid kasutades.

    Uued infossteemidEelnevate ootuste rahuldami-seks vajab kinnisvarasektor

    selgelt rohkem kui paberit ja pliiatsit, vi, kui soovite, siis ta-belarvutusprogrammi. Ootuste-le vastutulemiseks vajab sektor infossteemidega integreeritud veebiphist kliendihaldustark-vara. Samuti annaks kinnisva-raturule arengueelise avaliku sektori kogutud andmete jaga-mine.

    E-notariga sarnane e-kin-nisvaramaakleri infossteem vimaldaks slmida kliendi ja maakleri vahel kokkuleppeid, mis sisaldaks nii vimalikke i-gusi kui ka piiranguid.

    Uued koostvormidSarnaselt teiste sektoritega ootavad kliendid ka kinnisva-ra ostul turuosalistelt paindlik-ke finantseerimis-, mugavus- ja turvalahendusi. Nii niteks on vimalik end Skandinaavias kindlustada turuhinna vhene-mise vastu, juhul kui ksil on koduvahetusprotsess, vi slmi-da kokkulepe mja mgijrg-se vastutuse vhendamiseks.

    Samuti peetakse igati nor-maalseks olukorda, et esialgse vastuse laenutaotlusele saab klient mnekmne minutiga, sest finantseerijal on kasutada keskne inforegister, mille va-hendusel on vimalik hinnata klientide maksevimet.

    INGMAR SAKSINGLVM Kinnisvara

    maakler

    INGMAR SAKSING

    Ahtri 6a-B2, Tallinn

    Tel 600 3737

    KAMIN SALVESTAMA!?

    WWW.KOLTSIKAMINAD.EE

    State tule ja kamin annab kohe sooja, tule kustudes jahtub aga kiiresti. Selle phjuseks on kaminal puuduv soojasalvestusvime, mistttu lheb suurem osa sooja korstnasse.

    Sisse peaks vaatama ka hurestiavadest, veendumaks, et kamina soojakapist ei paista ilma fooliumita villa. Juhul kui seda nha on, peate kindlasti mtlema kamina mberehitamisele, sest iga ktmisega lendleb tuppa villakiude, mida inimene endale sisse hingab. Ja see on ka phjus, miks selline tehnoloogia Kesk-Euroopas juba keelatud on.

    TANU UUTELE TEHNOLOOGIATELE ON

    Selleks tuleb kamin lahti vtta, kuid ldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Prast seda saab kaminasdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 812tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetie (7+7 kg) kuivade puudega ktmise korral.

    Lhikese plemisaja (12 tunni) jooksul koldes toodetud vga suur hulk energiat juhitakse otse lbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestab. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjrgus 130200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse vlja pika aja (812 tunni) jooksul. Tnu sellele suureneb kamina vimsus 3040 kW-ni.