6. NOVEMBER 2013

TEEMALEHT

NOTARID TÄHISTAVAD:1. novembril 1993 andsid justiitsminister Kaido Kamale ametivande 46 notarit, kes lõid Eestis sõltumatu notariaadi, meenutab ja selgitab Notarite Koja aseesimees Priidu Pärna. Lk 2

Linnaplaneerija ja õppejõud Andres Sevtsuk: «Linnaruum pole Euroopa

linnades ainult kinnisvara, vaid ka sotsiaalne

ruum, mis ühiskonna huve täidab.» Lk 4

2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 6. november 2013

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

Ehitusreklaam ja kuulutused:Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

Kujundaja/küljendaja: Andres Didrik

Kinnisvaratehingud

Ost-müük (oktoober 2013)

Harju maakond 1652 (+239)* tehingutsh Tallinna linn 1084 (+126)* tehingutHiiu maakond 42 (-4)* tehingutIda-Viru maakond 354 (+12)* tehingutJõgeva maakond 106 (+9)* tehingutJärva maakond 126 (+38)* tehingutLääne maakond 93 (-29)* tehingutLääne-Viru maakond 213 (+51)* tehingutPõlva maakond 117 (+23)* tehingutPärnu maakond 274 (+58)* tehingutRapla maakond 149 (+61)* tehingutSaare maakond 143 (-32)* tehingutTartu maakond 402 (+56)* tehingutValga maakond 81 (0)* tehingutViljandi maakond 143 (-21)* tehingutVõru maakond 95 (+11)* tehingut

KOKKU 3990 (+472)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2012. aasta sama perioodiga

AllikAs: MAA-AMeti teHinGute AndMeBAAs

4874 ruutmeetritpinda on 1. novembril avatud statistikaameti uues büroohoones Tallinnas aadressil Tatari 51.

Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokkuCity24 1255 4297 10 804Soov.ee 621 1712 6058Kv.ee 1267 3959 11 115

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokkuCity24 1392 651 5473Soov.ee 700 365 3652Kv.ee 1867 590 6963

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + TallinnAndmed seisuga 4. november 2013 kell 8.40

Kinnisvaraarendaja Süda Maja andis sisse pankrotiavalduse Andres Järving ütles Postimehele möödunud neljapäeval, et Süda Ma-ja pankrotiavalduse pea-mine põhjus on ettevõt-te omanike vaheline vaidlus.

Süda Maja on kinnis-varaarendusega tegelev ettevõte, kelle tuntuim käimasolev arendus on Rae valda planeeritav kaubanduspark, mida esialgu nimetati Ameeri-kanurga Äripargiks ja mis 2012. aastal sai ärini-me Tallinn Park.

Ettevõtte omanikud on äriregistri andmetel OÜ Probus (36%), mille ainu-aktsionär on Andres Jär-ving, Veiko Murruste (15%) ja Elena Murruste (7%) ning OÜ Batiment (7%), mille ainuosanik on Madis Üürike.

«Pankrotihaldur saab neutraalse ja sõltumatu isikuna välja selgitada et-tevõtte tegeliku olukorra ja välja pakkuda opti-maalse lahenduse,» sel-gitas Järving.

Eesti esimene Green Buildingu büroohoone sai nurgakivi

18. oktoobril paigaldati nurgakivi Tallinna Sõpruse puiestee äärde kerkivale Eesti esimesele rahvusva-helisele Green Buildingu sertifikaadi tingimustele vastavale ärihoonele, mille projekteerimisel ja ehita-misel kasutatavad lahen-dused on praegusest stan-dardist ligi kaks korda energiasäästlikumad.

Sõpruse puiesteel järg-mise aasta suveks valmi-vas büroohoones tagavad soojustuse, kütte-, venti-latsiooni- ja elektrilahen-dused selle, et energiatar-bimine on viidud nii mada-lale kui võimalik, selgitas hoone arendaja ning ehita-ja Mitt & Perlebach OÜ arendusjuht Henri Laks. Tema kinnitusel tähendab uus büroohoone kasutaja-tele lisaks maailmavaateli-sele argumendile tavama-jadega võrreldes ka oluli-selt madalamaid kommu-naalkulusid.

Hoone ehitust alustati 65 maa-aluse energiavaia paigaldamisega.

LÜH

IUU

DIS

EDe2

4.ee

, PM

L

PALJU ÕNNE! 1. novembril 1993 andsid justiitsminister Kaido Kamale ametivande 46 notarit, kes lõid Eestis sõltumatu notariaadi – see Euroopa vanim õiguselukutse on ka meil sajanditepikkuse traditsiooniga.

20 aastat vaba notariaati

AJALUGU20 aastat tagasi said nõukaaja riigiametnikest notarid taas va-ba elukutse pidajateks. Sestsaa-dik täidab notar riigi pandud ülesandeid sõltumatult ja era-pooletult, isemajandavalt ning isikliku varaga vastutades. No-tar on meil üks vähestest elu-kutse esindajatest, kes ei tohi teenust osutada juriidilise isiku katte all ning peab omama pii-savat ametikindlustust. Nüüd-seks on notarite arv kasvanud pea sajani, kuid siiski on see jäänud eksklusiivseks ja kõrge-te nõudmistega ametiks.

Sõltumatu nõustajaNotar tähendab sõna-sõnalt märgete (notiitside) tegijat või keskajal ka kiirkirjutajat. Kir-jaoskus pole olnud alati kõigi privileeg. Lauri Vahtre on nota-reid heas mõttes nimetanud tä-henärijateks. Nende kirjapandu peab vastama seadusele ning osapoolte tahtele.

Erinevalt advokaatidest peab notar erapooletult tagama kõigi osalejate õiguste võrdse kaitse. Selle ametimehe põhiülesanne õigussüsteemi vundamendis on ennetada õigusvaidlusi, tagada õiguskindlus, hoida ära pettusi ja vältida sellega kohtusüsteemi ülekoormamist.

Notari põhitööks pärimisas-jade lahendamise kõrval on tões-tada isikutevahelisi olulisemaid kinnis- ja abieluvaralepinguid. Kui inimesed neid lepinguid ise-enda tarkusest sõlmiksid, oleks ilmselge, et kohtutesse jõuaks

oluliselt rohkem kulukaid ja ae-ganõudvaid tsiviilvaidlusi.

Notarid tegutsevad justiits-ministri terase järelevalve all ning notaril pole õigust kliente valida. Kõik peavad saama abi ja õiguskord hooldatud.

Hästi toimiv süsteemNotarid tõestasid käesoleva aasta üheksa kuuga 45 078 kin-nisvaratehingut. Kinnisvara-käibe kindluse tagamiseks sel-gitab notar välja osalevate isi-kute samasuse ning nende te-geliku tahte, pakub alternatii-ve, selgitab erinevate lahendus-te riske ja õiguslikke tagajärgi ning hoiatab järelemõtlematu käitumise eest.

Paljud teevad olulise kinnis-varatehingu korra elus ja taha-vad, et see leping oleks seadusele vastav, kehtiv ja lõplik ning et ra-ha ei läheks tuulde. Praktikas on laialdaselt tarvitusel notari depo-siidi kasutamine, kus ostja saab riskivabalt ostuhinna hoiustada notari kontole ning too kannab summad välja pärast lepingute allakirjutamist.

Hüpoteekide seadmisel on notaril oluline ülesanne selgita-da omanikule erapooletult va-ra pantimise riske. Notari täh-tis roll on kinnisvaratehingute puhul tuvastada, et kinnisasju käsutavad tegelikud omanikud ning seejuures peab kontrollima vara kuulumist abikaasade ühis- või lahusvara hulka.

Seejuures on oluline osa või-malusel kontrollida reaalaajas kinnistusraamatut ning notar registreerib ka tõestatud tehin-gud kohe registris. Selliselt välis-

tatakse topeltmüügid ning müü-ja vara arestimine pärast lepingu allakirjutamist.

Riigi põhiregistritega ühen-datud e-notari süsteemi on tun-nustatud nii Euroopas kui kau-gemal. Turvaline kinnisvarakäi-ve ongi tagatud notarite ja koh-tu peetava kinnistusraamatu koostöös. Seetõttu on arusaa-matu justiitsministeeriumi idee 20. aastapäeva tähistav hästi toi-miv kinnistusraamatusüsteem ümber korraldada.

Välja teenitud usaldus Kinnisvaratehingute notariaal-se tõestamise nõuet on kritisee-ritud kui aeganõudvat ja kulu-kat. Buumiaegsed notariaja nä-dalatepikkused järjekorrad on ammu minevik.

Notaritasude kulukuse mää-ra osas on Harvardi ülikool tei-nud võrdleva uurimuse. Selle ko-haselt on Eestis tehingu nota-riaalse tõestamise kulu protsen-tuaalselt oluliselt madalam kui teistes Mandri-Euroopa sama õi-gussüsteemiga riikides.

Skandinaavias on tehingu vormistamine kaks korda ning Inglismaal ja USAs pea kolm kor-

da kallim. Eelnimetatud riikides avalikku notarit ei tunta – kõr-ged kinnisvaratehingute teenus-tasud liiguvad advokaatide-va-hendajate taskusse ning kokku-võttes kulutab ühiskond oluliselt rohkem ka kohtusüsteemi ülal-pidamisele.

Notarid on kahekümne aas-taga teeninud välja rahva usal-duse, kuigi on juhtunud ka ka-hetsusväärseid apsakaid. Riik on selle tunnustuse valguses viimastel aastatel notaritele üle andnud mitmeid seni maksu-maksja taskust finantseeritud teenuseid. Enam ei pea sõitma pealinna (ministeeriumi) välis-maale minevale dokumendi-le apostilli külge panema, kuna seda teeb notar sinu kodukohas. Enamik ei tea, et eelmisel aastal vormistati ligi viis protsenti abi-elude sõlmimisi ja lahutamisi no-tari juures.

Ajad muutuvad. Paberima-jandus asendub digitaalsega. Sel-les muutuvas maailmas säilib va-jadus tagada isikutele piisav õi-gusabi ja -kindlus. Ajaga kaasas käiv notariaat järgib oma ameti-vannet ka järgmistel aastaküm-netel.

Oleme truud Eestile ja tema põhiseadusele – alludes ainult seadusele, täidame oma ametit väärikalt ja erapooletult.

PRIIDU PÄRNANotarite Koja aseesimees

Erinevalt advokaatidest peab notar erapooletult tagama kõigi osalejate õiguste võrdse kaitse.

Notarid on üle Eesti kõige kättesaadavamad juriidilised nõustajad. FOtO: Peeter lAnGOvits

PRIIDU PÄRNA

postimees, 6. november 2013 kinnisvara ja ehitus || 3

4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 6. november 2013

Maailma suurlinnadest leiab linna-ruume, mida on kujundanud aja-loosündmused ja ajakulg, aga ka neid, mis on paarikümne aastaga disainitud ja valmis ehitatud mo-dernsed elukeskkonnad – kummad on ehedamad, paremad elamiseks?Aja mõõde on linnades oluline. Majad ja ruum nende vahel on oma olemuselt nii geomeetrili-sed objektid, mis inimtegevust ruumiliselt struktureerivad, kui ka ühiskonna väärtuste ja aru-saamade kandjad.

Iga fassaad, tänav ja plats räägivad mitte ainult nende praktilistest funktsioonidest, vaid ka indiviididest, organi-satsioonidest ja ühiskonnast, kes need ehitasid, väärtustest, millele nad toetusid. Ajalooli-selt mitmekesisemad tänavad pakuvad seeläbi rohkem infot ja mõjuvad tihti rikkalikumalt ja stimuleerivamalt kui samal ajal loodud ruumid.

Kuid see ei tähenda, et uued ja spontaanselt ehitatud piir-konnad kvaliteetsed ei võiks ol-la. On palju häid näiteid huvita-vatest linnaruumidest, mis on välja ehitatud ühe visiooni ko-haselt – Maasika ja Vaarika tä-nav, Kalamaja, kus ajalooline periood on võrdlemisi kitsas, kuid linnaruum siiski rikas.

Arvan, et see pole ainuük-si ajalugu, vaid pigem mitme-külgsus, mis linnaruumid hu-vitavaks muudab, ja viimast on võimalik teadlikult linnakujun-dusse kaasata – nii ruumiliselt kui ka sotsiaalselt ja majandus-likult. Näiteks saab linnakujun-dus ette näha strateegiaid ruu-mikasutuse muutumiseks ja kasvuks.

On oluline, et ühe piirkon-na kasutajad ja omanikud saak-sid ise oma keskkonda vajadus-te järgi kohandada – maju laien-dada, uusi funktsioone lisada ning vanu muuta. Ka hea di-sain, kasutajakeskne kujundus ning asukoha spetsiifilisus või-vad tasa teha need kohandami-sed ja parandused, mida muidu toodab ainult aeg.

Kuigi ajalool on tähtis roll, ei pea linnaruumi mitmekülg-sust vaid ootama, seda saab ku-jundada.

Kui võrrelda USA ja Aasia (lääne ja ida) linnu, siis milliseid põhilisi eri-nevusi olete täheldanud?Aasia on väga suur ja mitme-külgne piirkond, samuti nagu läänemaailmgi. Erinevused Jaa-pani ja Filipiinide linnade va-hel on suuremad kui erinevu-sed Eesti ja Ameerika linnade vahel.

Ent kui proovida üldistada, siis praegu seisneb ehk kõige selgem erinevus linnade aren-gukiiruses. Kui paljudes lääne linnades on kasv kas seisku-nud või pidurdunud, siis mit-mel pool Aasias kasvavad lin-nad umbes sellise hooga nagu

LINNARUUM. Kuigi ajalugu mängib linnaruumi arengus olulist roll, ei pea linnaruumi mitmekülgsust vaid ootama, seda saab kujundada, kinnitab Singapuri tehnoloogia ja disaini ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppejõud Andres Sevtsuk.

Linnad peavadki ajas muutuma19. sajandi keskpaiku Euroopas ja Ameerikas.

Näiteks Indoneesias, kus me praegu tööd teeme, suureneb linnastumine keskmiselt 4,5 protsenti aastas, mis tähendab, et linnade elanikkond kahekor-distub vähem kui 20 aastaga.

Singapur, kus on 5,6 miljo-nit elanikku, ehitab aastas um-bes 30 000 uut munitsipaalkor-terit. Selline plahvatuslik kasv paneb linnade taristu ja insti-tutsioonid proovile.

Teiseks mängivad kiires-ti kasvavates arengulinnades suurt rolli mitteametlikud re-guleerimis- ja haldusmehhanis-mid. Linnavalitsused pole sage-li võimelised tagama piisavalt elamispindu, kanalisatsiooni, elektrisüsteeme, ühistranspor-ti, teid, tänavaid ja üldist ruu-milist planeerimist.

Need vajadused katavad sa-geli mitteametlikult indiviidid, sotsiaalsed organisatsioonid ja erasektor. Näiteks pole arengu-linnade paljudel elanikel joogi-vee ametlikku teenust või koo-le – seda rolli täidavad putkad, kodukoolid ja muud väikesed erapakkujad. Kuna linnavalit-sus neid piirkondi ei teeninda, siis sealt makse ei laeku. Paljud linnad arenevad peaaegu ilma planeerimiseta.

On aga huvitav jälgida, mil-lise maakasutuse mustri toob endaga kaasa regulatsioonide puudumine. Vajaka jääb sellis-test avalikest ruumidest ja ins-titutsioonidest nagu pargid, koolid, kultuuriasutused jms. Ent samas tekib üllatavalt tihe ettevõtluskeskkond, kus äripin-nad on palju tihedamini elamu-tega põimunud kui lääne lin-nades.

Eramute teeäärsed ruumid muutuvad poodideks, alumi-sed korrused töökodadeks või ladudeks. Läänemaailmas levi-nud ulatuslik üldplaneering või detailplaneering pole tavaliselt võimeline selliseid peeni koos-lusi reguleerima.

Arvan, et meil on ka üs-na palju arengulinnadest õppi-da, et teha komplekssemaid ja paindlikumaid detailplaneerin-guid. Selle asemel et reguleeri-da, mis võib ühel krundil toi-muda, võiks pigem reguleeri-da vaid seda, mida ei tohi sel-lel krundil toimuda – ülejää-nut võiksid sättida inimesed ja turg ise.

Kas Euroopal on oma linnaruumi-kontseptsioon, või jääme ka selles mõttes kahevahele?Jällegi on üldistada veidi ohtlik, kuid enamik Euroopa kesklin-nadest on välja ehitatud enne autosid, nad on üldjuhul vane-mad, tihedamad ja sageli veeko-gu või raudteede ääres, mis aja-looliselt võimaldasid kaupade ja inimeste transporti.

Enamik Ameerika linna-dest on ehitatud autode kesk-selt ja märgatavalt madalama tihedusega. See tendents on nüüd muidugi ka Euroopa val-lutanud ja uuemad piirkonnad ümber vanade kesklinnade Eu-roopas pole Ameerika eeslinna-dest kuigi erinevad.

Võrdlemisi odav kütus, au-

tod ja mootorrattad avaldavad selget mõju ka Aasia linnade-le. Selle tulemusena on linna-de praegune kasvutendents arenguriikides keskmiselt sel-line, et kui linna rahvastik ka-hekordistub, siis pindala kolme-kordistub.

Euroopa linnad erinevad Ameerika linnadest mitte ai-nult ruumiliselt, vaid ka selle poolest, kuidas inimesed lin-naruumi kasutavad. Avalik-ku ruumi – tänavaid, platse ja ühiskondlikke hooneid – kasu-tatakse Euroopas palju inten-siivsemalt ja neis on välja ku-junenud oma käitumisetikett. Käitumisreeglid tänaval on sot-siaalselt erinevad käitumisreeg-litest kodus või hoovis. Amee-rika linnades on selline etikett vähem märgatav.

Meenub üks lugu Pariisist, kus mõne aasta eest vabanes arendamiseks üks krunt kesk-linnas Seine’i jõe kaldal. Linna-valitsus pakkus välja, et sinna sobiks kõige paremini paiguta-da munitsipaalkorterid tuletõr-jujatele. Rahvas oli sellega iga-ti päri, ilma mingi vaidluseta.

Seine’i kaldal asub kõige kallim maa Pariisis. Usun, et Ameerikas ja ka Aasias oleks sarnane maatükk pigem kõr-geimale pakkujale läinud, kuid teatud ühiskondlik arusaam

On tähtis, et ühe piirkonna kasutajad ja omanikud saaksid ise oma keskkonda vajaduste järgi kohandada – maju laiendada, uusi funktsioone lisada ning vanu muuta.

linnaruumi väärtustest tegi sellise otsuse pariislaste jaoks lihtsaks.

Linnaruum pole Euroopa linnades ainult kinnisvara, mil-lel on rahaline väärtus, vaid ka sotsiaalne ruum, mis ühiskon-na huve täidab. Kuid eks selli-seid näiteid leiab ka Aasiast ja Ameerikast.

Mida head võiks Eesti linnadesse üle võtta?Ameerika linnadest on ehk õp-pida rahvusrühmade paremat integreerimist. Euroopa linna-des on immigrantidel valida elukohaks pahatihti vaid isolee-ritud etnilised piirkonnad, mis asuvad töökohtadest kaugel.

Ameerika linnades on etni-line integratsioon seevastu tä-nu tugevatele sotsiaalsetele lii-kumistele märgatavalt õnnes-tunum – erineva tausta ja ema-keelega elanikerühmad jagavad sageli samu elu- ja töökvarta-leid.

Siinkohal peab rõhutama, et täielikult ühtlane integratsioon pole omaette eesmärk, teatud etnilised kontsentratsioonid on positiivsed ja toodavad huvita-vaid hüvesid kogu linnale – ve-ne või hiina linnaosa rikastab kultuuri, luues restorane ja äri-sid, mis ilma etniliste klastrite-ta ellu ei jääks.

Võrreldes Ameerika linna-dega on Euroopa linnadel õn-nestunud paremini tagada kesklinnas soodsa hinnaga kor-terid. Produktiivsuse seisuko-halt on oluline, et igas piirkon-nas, eriti linna keskmes, oleks erinevate sissetulekute ja vanu-sega elanikke – nii ei pea mada-

lama sissetulekuga elanikkond liigset osa oma palgast töölesõi-duks kulutama.

Seda tagavad tavaliselt sot-siaal- ja munitsipaalkorterite seadused, mis nõuavad korter-elamute arendajatelt teatud panust. Näiteks peab mõnes Euroopa linnas iga uus kesklin-na püstitatud korterhoone ta-gama mõned protsendid sood-sa hinnaga kortereid inimeste-le, kelle sissetulekumäär on al-la teatud piiri.

Sellised seadused aitavad ära hoida liigset sotsiaalset ki-histumist ja säästavad linnale kaugemas perspektiivis oluli-selt ressursse, nagu rahutused Stockholmis ja Pariisis on näi-danud.

Arenenud Aasia linnadest oleks kindlasti õppida ka ühis-transpordi valdkonnas. Tallin-nas on lennujaam, sadam ja Lasnamäe kanal endiselt ilma loogilise trammiühenduseta.

Valglinnastumist pole ühis-transport suutnud geograafi-liselt peaaegu üldse suunata. Regionaalsed rongi- ja tram-miliinid on taristu strateegili-sed osad, mis ruumilist arengut ja autode hulka võivad ohjata.

Vastuargumendina kuule-me tihti, et eeslinnade madala asustustiheduste juures ei tasu ühistransport end majandusli-kult ära. Ent see sõltub ka otse-selt teenusest, mida pakutakse. Kui busside vahe on pool tundi, valivad väga vähesed auto ase-mel bussi. Aga kui teenindus on garanteeritud iga 10 minuti ta-gant, on sõitjaid palju rohkem.

Isegi kui see tähendab osa-list doteerimist, tõstab kvali-

Ühistöökontorid ja büroohoonete komp-leksid, kus on multi-funktsionaalsed, mit-me ettevõtte peale kasutatavad koos-olekuruumid, toeta-vad nii ideede vaba vahetamist kui ka kokkuhoidu kontori-kuludelt. FOtO: sCAnPiX/COrBis

RAIN UUSENtoimetaja

INTERVJUU

Linnad peavadki ajas muutuma

Andres Sevtsuk esi-neb 8. novembril XII rahvusvahelisel kin-nisvarakonverentsil Kumu auditooriumis. FOtO: erAkOGu

JÄTK

UBLK

6

postimees, 6. november 2013 kinnisvara ja ehitus || 5

3-toal ahiküttega korter Kastani tn 2006. a täielikult renoveeritud 4 korteriga majas (saun), 85 000 €. Tel 506 8707, Urmas .

Nov 2013 valmivad büroopinnad Rebase tn 1 (70 m² ja 94 m² hinnaga 5,5 € /m²). Lisaks laopind 110 m² hinnaga 3,8 € /m². Tel 508 2396, Agnes.

Ilmatsalu tn avar 4-toaline saunaga korter (üp 90,6 m², 2/5, panipaik, rõdu 4,8 m², krunt 3784 m²), 135 000 €. Tel 508 2396, Agnes.

Büroopind kesklinna piirkonnas Kaluri tn 2 (6/3, 130,5 m²). Rendihind 10,5 € /m² + kommunaal-maksed. Tel 529 5618, Ilona.

Kinnisvara müük, üür hindamine, haldaminewww.tonisson.ee

Riia 2, Tartu, E-R kl 9-17,tel 734 4888, 5666 4873,tartu@tonisson.ee

K I N N I S V A R A

MÜÜA KORTER MÜÜA KORTER

RENDILE ANDA RENDILE ANDA

Toimiv karjalaut Nõva külas Pala vallas Jõgevamaal (1400 m²) koos 167 ha maaga, 565 000 €. Tel 506 8707, Urmas.

MÜÜA KARJALAUT

Ilona, tel 529 5618Agnes, tel 508 2396

Uus kodu kesklinna miljööväärtuslikus piirkonnas

Kroonuaia 31

4-toal ridaelamuboks Timuti tn (üp 146 m², saun, garaaž), 109 000 €.Tel 506 8707, Urmas.

Erineva suurusega (500–6000 m²) uued äripinnad Tartus Tehnika tn 5. Rendihind 4,1 € / m². Tel 529 5618, Ilona.

Vana–Ihastes Rukkilille tn 967 m², suurune kinnistu (kõrghaljastus, vundament, kaev, kõrvalhoone, viljapuuaed), 40 000 €. Tel 508 2396, Agnes.

MÜÜA KINNISTU MÜÜA RIDAELAMUBOKS

RENDILE ANDA

6 || kinnisvara ja ehitus postimees, 6. november 2013

teetne ühistransport linna elu-kvaliteeti, ning kui arvestada ummikuid ja keskkonnamõju-sid, võib see suures pildis end ka majanduslikult ära tasuda.

Koos ühistranspordiga peaks igal linnal olema prio-riteediks jalakäijad ja jalgrat-tad. Paljud inimesed on nõus jala käima ja rattaga sõitma, kui vastavad teed on olemas ja kui neil teedel on piisavalt pal-ju sihtpunkte.

Tallinnas on selge kontrast jala käidava vanalinna ja au-tokeskse uuslinna vahel. Ar-van, et transpordi planeerimi-sel peaks eesmärgiks olema ja-lakäija ja ühistransport ning transpordi visiooni peaks ot-seselt toetama maakasutuste planeering ja uute elamupinda-de asetus.

Mida tihedam on kesklinn, seda rohkem käiakse seal ja-la ning seda väiksem on surve transpordisüsteemidele.

Singapur pakub unikaalset õppetundi ka infrastruktuuri-de hooldamises. Paljud rongid, bussid ja muud linna taristud on Singapuris üsna vanad, kuid see-eest on kõik puhtad ja pari-mas korras.

Linna infrastruktuurid on väga kallid ja nende amorti-seerumine sõltub hoolekan-dest. Hea hoolekanne lubab infrastruktuuridel muljet aval-davat teenindust pakkuda pi-kaks ajaks ning vähendab üht-lasi ebavajalikke korduvaid in-vesteeringuid.

Mida tasub vältida?Tähtis on, et planeering ja otsu-sed vastaksid kohalike inimeste vajadustele ning ruumilise kon-teksti omapärale. Ei tohiks kes-kenduda moodsatele trendidele

või näidetele mujalt, mis teistes linnades rakendatud, kuid mis Tallinna või teistesse Eesti lin-nadesse ei sobi.

Õppida tuleks nii teiste lin-nade edust kui ka eksimustest. Iga linna investeering peaks ühtlasi toetama planeerimise mitut eesmärki.

Vältida tuleks passiivsust oluliste küsimuste puhul. Tal-linna ja Tartu üks suuremaid küsimusi on suurte nõukogu-deaegsete korterelamupiirkon-dade tulevik. Üllataval kombel ei pakkunud viimastel koha-likel valimisel ükski erakond visiooni, mis võiks olla Lasna-mäe, Mustamäe või Annelin-na tulevik.

Tallinna linna investeerin-gutest munitsipaalelamutesse Lasnamäel võiks järeldada, et plaan on Lasnamäed renovee-rida ja tihendada, kuigi seda vi-siooni pole veel avalikult lah-ti seletatud. Arvan, et oluline on Lasnamäe ja ka teiste mä-gede elanikele pakkuda samas hinnaklassis kortereid kesklin-nas ja mujal, lähemal töökohta-dele, ühistranspordile ja linna-parkidele.

Kui vaadata linnaruumi Eesti kon-tekstis, siis kas peaksime rääkima ainult Tallinnast või ka Haapsalust, Narvast, Võrust?Loomulikult on teised linnad samuti olulised – kaks kolman-dikku Eesti rahvastikust ei ela Tallinnas. Igal linnal on omad

probleemid ja võimalused, see-tõttu peaks planeerima oma-enda inimressursse ja ruumi-list potentsiaali silmas pidades.

Arvan, et väiksemate lin-nade juures on oluline rõhuta-da kaht aspekti – tugevat ha-ridussüsteemi ning mitmeke-sist, integreeritud majanduste-gevust. Haritud elanikkond on linna produktiivsuse aluseks.

Mitmekülgne, kuid komple-mentaarne ja integreeritud ma-jandustegevus loob ettevõtete vahele positiivsed ahelad, side-med, ning tagab kriisiaegadel parema vastupanuvõime. Näi-teks ainult turismile panusta-mine on ohtlik – turismi mõ-jutavad sellised geopoliitilised faktorid nagu konkurents teis-tes linnades, kütusehinnad ja rahvusvahelised suhted, mida linn ise hõlpsalt kontrollida ei saa. Küll aga saab linn haridus-se, õpetajatesse ja ettevõtlus-keskkonda panustada, ühen-dusi luua ning investeeringuid koordineerida.

Muna ja kana küsimus ka – kas nõudlus paneb kinnisvaraturu kas-vama ja linnaruumi arenema, või vastupidi, hoopis suured ja põne-vad linnaruumiprojektid meelitavad inimesi linna ning tekitavad nii nõudluse?Mõlemad, nii nõudlus kui pak-kumine, vormivad linna aren-gut üksteist mõjutades. Hari-likult vastab eraturg piisavalt suurele nõudlusele, kuid avali-ku sektori roll on turgu suuna-ta ning garanteerida, et ka vä-hemuste huvid oleksid tagatud. Linna avaliku sektori poolne planeerimine peab täitma lün-gad, mida turg ei täida.

Näiteks, et tänavavõrk ühendaks linnas kõiki hoo-

neid, et see toimiks kui peami-ne kommunikatsioonisüsteem. Kuigi tänavatest saavad kasu kõik, pole üksikute kruntide omanikel piisavalt suurt põh-just ise linna tänavavõrku ehi-tada – see on ühiskondlik infra-struktuur, mille eest peab hoo-litsema avalik sektor.

Samuti võib turg näiteks kergitada kinnisvarahinnad linna keskmes niivõrd kõrgeks, et paljud inimesed ei saa enam kesklinnas elada. Sellele vaata-mata on kesklinnas suur hulk töökohti, mis neid inimesi vaja-vad. Siinkohal on taas avaliku sektori roll sekkuda ning garan-teerida teatud hulk soodsamaid elamispindu ka kesklinnas.

Luues baasinfrastruktuu-re, investeerides ühiskondlikult

olulistesse projektidesse ja sea-des pikaajalisi visioone, peab linn täitma kogu ühiskonna hu-ve, mida turg täita ei pruugi. Strateegilised projektid ja sea-dused võivad nõnda ka nõud-lust vormida.

Kas linnu kujundatakse või linnad kujunevad?Linnad kujunevad suurel mää-ral ise, paljude inimeste ja ette-võtete initsiatiivil. Teadlik ku-jundamine linnas on üsna piira-tud ning jõud, mis linna vormi-vad, on väga mitmetahulised.

Arvan, et planeerimine on justkui aia korrashoid – taimed kasvavad niikuinii, kuid istuta-mine, rohimine ja heakord või-maldavad aial teatud suunas lii-kuda.

Andres Sevtsuk on arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppejõud Singapuri tehnoloogia ja disaini ülikoolis. Samas ülikoolis juhatab ta Linna Vormi Laborit (City Form Lab), mis tegeleb linnakujunduse ja -planeerimise uuringutega. Enne Singapuri töötas ta lektorina Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) arhitektuuri ja planeerimise osakonnas, kus ta eelnevalt magistri- ja doktorikraadi tegi. Andres on õppinud ja töötanud ka Pariisis ja Eesti kunstiakadeemias ning lõpetanud Tartu Miina Härma gümnaasiumi.

Euroopa linnad erinevad Ameerika linnadest mitte ainult ruumiliselt, vaid ka

selle poolest, kuidas inimesed linnaruumi kasutavad.

Toimiva linnaruumi viis kuldreeglit

AllikAs: Andres sevtsuk, FOtO: sCAnPiX/COrBis

Funktsioneeriv linnaruum...

1. ...on mugav jalgsi käimiseks ning pakub sagedast ühistransporti

2. ...pakub vastavalt oma kasutajatele piisavalt poode, teenindust ja muid igapäevaseid sihtpunkte

3. ...võimaldab mugavat ligipääsu loodusele

4. ...on mitmekülgne ja õiglane ning peegeldab kõikide oma kasutajate vajadusi

5. ...võimaldab oma kasutajatel end vajaduste järgi muuta, laiendada ja kohandada

Vaade Singapurile

postimees, 6. november 2013 kinnisvara ja ehitus || 7

MUUTUSTE AEG. Vähenenud globaalne ebakindlus, stabiliseeruv kinnisvaraturg ja lõppevad sundmüügid esitavad uued nõudmised kinnisvarafirmadele ja -maakleritele.

Kannapöörde ootel

Uudne majanduskeskkond loob erilaadse olukorra, kus samal stardijoonel on nii uued ja va-nad kui ka suured ja väikesed turuosalised.

Klientide ootused kasvavadKeerulised ajad ning situatsioo-nid on pannud kliente ümber hindama oma väärtusi ja aru-saamu. Eelnev emotsionaalne, asukohta mittevaliv, võimalusi ülehindav ning kiirustav ostja on asendunud kaalutleva, põh-jalikult valiva ja detailideni os-tu kalkuleeriva kliendiga.

Endine kinnisvaramüüja, kes ootas kinnisvaramaakle-rilt müügipakkumise lisamist kinnisvaraportaalidesse ning eelistas esindajat, kes sai pak-kuda aega notaribüroos tehin-gu vormistamiseks, on asendu-nud maaklerilepingus kohus-tusi fikseeriva ja lisaväärtust ootava osapoolega.

Uus kvaliteetKlientide valikud näitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvali-

teeti. Kinnisvarafirmalt ooda-takse samaväärset või paremat teenust nagu pangas, lennujaa-mas või restoranis.

Defineerimata ja reguleeri-mata kinnisvaramaakleritee-nus on tänu standardile saa-nud selged raamid. Klient ja-nuneb kvaliteedi järele – sel-les, kui kiiresti temaga ühen-dust võetakse, mis tasemel on ettevalmistatud kokkulepped/lepingud, aga ka selles, millised on fotod müüdavast kinnisva-raobjektist või kui detailselt on kinnisvaramaakler informeeri-tud just temale kuuluva kinnis-vara osas.

Uued teeninduskeskkonnadKindlasti saavad lähitulevikus määravaks teeninduskeskkon-nad, olgu siis tegemist füüsilise või virtuaalse ruumiga.

Klient ootab ilmselgelt esin-dusliku kontorivõrgustiku ole-masolu, kui tema eelistuseks on külastada kinnisvarafir-ma esindust või internetipan-gale sarnase funktsionaalsuse-ga kinnisvarafirma kodulehte, kui talle meeldib asju ajada vir-tuaalseid kanaleid kasutades.

Uued infosüsteemidEelnevate ootuste rahuldami-seks vajab kinnisvarasektor

selgelt rohkem kui paberit ja pliiatsit, või, kui soovite, siis ta-belarvutusprogrammi. Ootuste-le vastutulemiseks vajab sektor infosüsteemidega integreeritud veebipõhist kliendihaldustark-vara. Samuti annaks kinnisva-raturule arengueelise avaliku sektori kogutud andmete jaga-mine.

E-notariga sarnane e-kin-nisvaramaakleri infosüsteem võimaldaks sõlmida kliendi ja maakleri vahel kokkuleppeid, mis sisaldaks nii võimalikke õi-gusi kui ka piiranguid.

Uued koostöövormidSarnaselt teiste sektoritega ootavad kliendid ka kinnisva-ra ostul turuosalistelt paindlik-ke finantseerimis-, mugavus- ja turvalahendusi. Nii näiteks on võimalik end Skandinaavias kindlustada turuhinna vähene-mise vastu, juhul kui käsil on koduvahetusprotsess, või sõlmi-da kokkulepe müüja müügijärg-se vastutuse vähendamiseks.

Samuti peetakse igati nor-maalseks olukorda, et esialgse vastuse laenutaotlusele saab klient mõnekümne minutiga, sest finantseerijal on kasutada keskne inforegister, mille va-hendusel on võimalik hinnata klientide maksevõimet.

INGMAR SAKSINGLVM Kinnisvara

maakler

INGMAR SAKSING

Ahtri 6a-B2, Tallinn

Tel 600 3737

KAMIN SALVESTAMA!?

WWW.KOLTSIKAMINAD.EE

Süütate tule ja kamin annab kohe sooja, tule kustudes jahtub aga kiiresti. Selle põhjuseks on kaminal puuduv soojasalvestusvõime, mistõttu läheb suurem osa sooja korstnasse.

Sisse peaks vaatama ka õhurestiavadest, veendumaks, et kamina soojakapist ei paista ilma fooliumita villa. Juhul kui seda näha on, peate kindlasti mõtlema kamina ümberehitamisele, sest iga kütmisega lendleb tuppa villakiude, mida inimene endale sisse hingab. Ja see on ka põhjus, miks selline tehnoloogia Kesk-Euroopas juba keelatud on.

TANU UUTELE TEHNOLOOGIATELE ON

Selleks tuleb kamin lahti võtta, kuid üldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Pärast seda saab kaminasüdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 8–12tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7+7 kg) kuivade puudega kütmise korral.

Lühikese põlemisaja (1–2 tunni) jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestab. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130–200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse välja pika aja (8–12 tunni) jooksul. Tänu sellele suureneb kamina võimsus 30–40 kW-ni.