8
KORTERELAMUD KORDA: Peep Sooman tunneb väikelinnadele kaasa. Lk 2 Kortermajade renoveerimisele avaldatakse jõuliselt toetust. Lk 4 Kinnisvara pärimine polegi nii lihtne. Lk 7 13. MAI 2015 TEEMALEHT Ülo Pärnits: Tahame Ülemiste linnakusse teha ühe wow-objekti, mida tullakse ka niisama vaatama. Lk 4

Kinnisvara ja Ehitus mai 2015

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Citation preview

Page 1: Kinnisvara ja Ehitus mai 2015

KORTERELAMUD KORDA:• Peep Sooman tunneb väikelinnadele kaasa. Lk 2 • Kortermajade renoveerimisele avaldatakse jõuliselt toetust. Lk 4• Kinnisvara pärimine polegi nii lihtne. Lk 7

13. mai 2015

TEEmaLEHT

Ülo Pärnits:

Tahame Ülemiste linnakusse teha ühe wow-objekti, mida

tullakse ka niisama vaatama. Lk 4

Page 2: Kinnisvara ja Ehitus mai 2015

2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 13. mai 2015

juuli laanemetsteemalehe toimetaja

ga kaasa kõrge kvalifikatsiooni ja hea sissetulekuga tippspetsialiste. «Näen selles olulist päästeoperat-siooni Eesti demograafilise alla-käigu peatamisel. Need andekad, hea haridusega tulijad asendaksid seniseid Eestist lahkujaid. Viima-sel ajal on meie rentnikega liitu-nud kuus suurt rahvusvahelist IT-firmat, kes kavatsevad siin tuge-valt laieneda ja Eesti arengusse panustada,» selgitas Pärnits.

Näitena tõi ta välja Acronis International GmbH, Šveitsi fir-ma, millel on maailmas 18 kes-kust ja nad tõid siia oma 30 tipp-spetsialisti. «Tulevikus soovitak-se töötajate arvu suurendada 500 inimeseni. Parallels Inc, millel on üheksas riigis harukontorid, tõi Eestisse 20 tippspetsialisti ja soo-vib laieneda 200 töötajani. Hilju-ti lepingu sõlminud India firma toob 25 tippspetsialisti siinse fir-ma loomiseks ja tahab laienda-da ettevõtet tuhande töötajani. Lisaks tegutseb linnakus Sweco, mille bürood asuvad kokku 13 riigis,» ütles Pärnits. «Hea näi-de laienemisest on Saksa ettevõ-te Kühne + Nagel, maailma üks suuremaid logistikafirmasid, mis tuli meie linnakusse mõni aasta tagasi koos kõrge kvalifikatsioo-niga spetsialistidega, üürides vaid 300 m² pinda. Nüüdseks on nad laienenud 3000 m²-le ja soovivad üürida juurde täiendavalt 3000 m², jätkates laienemist ka edaspi-di. Usun, et selline areng mõjutab Eesti majandust ja selle potent-siaali tublisti,» märkis Pärnits.

Edu tagab täisteenuse pakkuminePärnitsa sõnul seisneb probleem pigem selles, et nad ei jõua nii pal-ju ehitada, kui on soovijaid. «Meil on terve rida Ameerika firmasid, kes tahavad siia tulla, aga meil pole neile sobivaid ruume pak-kuda. Nad kõik soovivad alustu-

Toimetaja Juuli Laanemets, [email protected], tel 666 2194Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi

Kinnisvarareklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, [email protected], tel 666 2330 Tartu: Mari-Liis Aasmäe, [email protected], tel 739 0395

Ehitusreklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, [email protected], tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, [email protected], tel 739 0391

kinnisMÕte

Peep Sooman:Vaene-vaene

Eesti

Pärnitsa sõnul on Ülemiste Citys kaks arendajat: Mainor Ülemis-te ja Technopolis Ülemiste (49% osalusega AS Mainor Ülemiste ja 51% osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ) kaudu Soome bör-sifirma Technopolis Plc. «Alus-tasime 2005. aastal, põhiideeks oli luua teadmistel põhinev äri-linnak, kus leiaksid tööd noored andekad eestlased. Soovisin luua töökeskkonda andekatele noor-tele, et nad ei läheks Eestist ära Londonisse. Nüüd on Ülemiste City kujunenud suurimaks kon-torilinnakuks Baltikumis. Soome partnerid väidavad, et see on suu-rim erakontorilinnak kogu Skan-dinaavias. Meie rendipindade hin-naskaala jääb hinnavahemikku 8–15 eurot ruutmeeter, sõltuvalt hinnaklassist ja ruumide vanu-sest,» tutvustas Pärnits.

Rentnikud tulevad välismaalt «Ärilinnaku projekt on hästi käi-vitunud, täna töötab siin 281 fir-mat ja üle kuue tuhande inimese, aga lähima kümne aastaga tõu-seb arv 30 000 ligi,» prognoosis Pärnits. «Eesti IT-firmade kasu-mist 50% toodetakse Ülemiste Citys. Üürnike otsingul keskendu-me sellele, et tuua firmasid mujalt maailmast siia. Näiteks on meie klientideks rahvusvahelised IT-firmad, nende tugisüsteemid – fi-nants-, raamatupidamise ja müü-giosakonnad.» Pärnitsa hinnan-gul on Eesti majandusele kasu-lik, et välisettevõtted, kes asuta-vad siin kontoreid, toovad enda-

seks rentida 300–500 ruutmeet-rit kontoripinda ja hiljem laieneda 3000–5000 ruutmeetrile. Paku-me võõrsilt tulijatele täisteenust, mis muu hulgas sisaldab nii mig-ratsioonilubade vormistamist kui inglisekeelset lasteaeda töötajate lastele,» rääkis Pärnits.

Pärnits ütles, et kui nad tege-vusega alustasid ning kavanda-sid ehituse mahte, siis ei uskunud keegi nende prognoose. «Ehita-me väga intensiivselt, aga ikka ei saa me rahuldada kõiki nõudmisi. Kui mõtleksime, et otsime klien-te ainult Tallinnast, siis võiks teis-tel õiguski olla, aga otsime enda-le rentnike ka väljaspool Eestit. Näiteks PlayTech Iisraelist, Root-sist pärit Ramirent. Alles valmi-vasse Öpiku majja sõlmisid meie-ga lepingud norrakad ja indiala-sed. Neile meeldib linnaku infra-struktuur ja meie pakutav teenin-dus. Ilma teeninduseta ei saaks me tagada niisugust haaret,» sõ-nas Pärnits.

Linnak vajab magnetitPärnitsa sõnul plaanitakse lin-nakus alustada korterite ehitu-sega ja siseneda elukondliku kin-nisvara turule. «Saabuvad väliss-petsialistid, kes tulevad koos pe-rede ja lastega, nüüd on küsimus sobivas elamispinnas. Paljud ta-havad elada samas linnakus, kus päeval tööd tehakse. Kirjeldatud nüanss haakub meie visiooniga – hoida linnakut pidevalt töös, et linnak oleks avatud 24/7,» selgi-tas Pärnits. «Praegu valmib aad-ressil Lõõtsa 5 üks korrus, kuhu tulevad korterid. Sellele on lisan-dumas elamispindadega büroo-hooneid. Näiteks valmiv 13-kor-ruseline Öpiku paaristorn on 44 000 ruutmeetrit suur. Sellest tuleb Eesti suurim kontormaja, kuid püüame sinna teha ka eks-klusiivsemad korterid. Kauni-te vaadetega nii merele, vanalin-

T allinnas ja Tartus elab peaaegu pool Ees-ti elanikkonnast. Ja seal on ka kinnisvara-turg vilgas. Mujal aga on asjad väga halvad. Kohtla-Järve linn on 35 aastaga kaotanud 58% ehk 40 000 inimest oma elanikkon-nast. Kõik on klaar, taasiseseisvumise ajal

kolisid paljud sealsed elanikud idapiiri taha. Aga võrreldes 2000. aastaga on kadu olnud ikka 10 000 inimest!

Valga linn, mille elanikud ei kolinud nii massiliselt Venemaale, on kaotanud sama ajaga kolmandiku oma elanikest. 18 000 elanikust on saanud 12 000.

Teistes väiksemates linnades on pilt küll veidi pa-rem, aga inimkaod on ikkagi mõõdetavad tuhande-tes isikutes ja arvud kümnetes protsentides. Linnad on täis mahajäetud hooneid, kus 10-korterilises majas elab ük-sik memm, kellel pole enam kuskile minna. Ja kinnisva-

rahinnad kukuvad. Rusikareegel ütleb, et korteris saab re-mondi tehtud 200–300 euroga ruutmeetri kohta. Aga Val-gas maksabki keskmine korter 91 eurot ruutmeetri kohta, Kohtla-Järvel 107 eurot. Mitte keegi ei taha sinna elamis-pinda soetada, sest tööd pole ja korteriostmine tähendab rahasedeli otsast põlema panemist.

Tublid on linnaisad, kes tõsimeeli üritavad luua töökoh-ti, meelitada oma imeilusasse, kuid poolenisti mahajäetud väikelinna noori peresid ja helgeid päid. Nende võimalu-sed on piiratud, kui riik probleemi tervikuna lahendama ei hakka. Selle asemel tegeletakse lollustega, üürimajade püs-tipanekuga, veeretatakse aktsiisisente ühest taskust teise ja kiretakse säravate silmadega, kuidas Eestis elu paraneb.

Meie väikese riigi väikesed linnad on täis imelisi lin-naosasid, miljööväärtuslikke aguleid nagu meie Kalama-ja, majesteetlikke villasid nagu Kadriorg või Pärnu ran-narajoon. Seal pole umbe jooksnud liiklusega magistraa-le, paneme otsa puhtama õhu ja olemegi saanud ideaal-se elukeskkonna, kuhu iga ületöötanud perepea oma pe-re viia tahaks. Kui seal ainult oleks kool, pood, apteek ja töökohad. Või vähemalt korralik ja kiire ühendus tööko-haga. Aga neid jääb üksnes vähemaks. Ning agulid lagu-nevad, villade katused kukuvad kokku ja alleed on inim-tühjad. Sellest on väga-väga kahju. Vaene Eesti.

Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismõtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.

KINNISMÕTEKurat, minge paariks päevaks mõnda

väikelinna, jooge kohalikega kaks kannu õlut ja siis saate teada, kui

p….s seal elu tegelikult on.

Technopolis ÜlemisTe As pälvis Eesti Kinnisvarafirmade Liidult (EKFL) auhinna – Kinnisvara tegu 2014. Mainor AS nõukogu esimees Ülo Pärnits, üks Technopolis Ülemiste omanikest ja nõukogu liikmetest, ütles, et auhind on pigem tunnustus Ülemiste City viimase kaheksa aasta tööle ja arengule.

edulugu

Teistmoodi mõtlemine tõi auhinna

nale kui lennuväljale. Suur-Sõja-mäe tänava äärde soovime ehi-tada 30-korruselised majad, nen-de ehitus seisab veel lubade ta-ga. Tahame linnakusse teha ühe wow-objekti, mida tullakse ka nii-sama vaatama. See tuleb raudtee-terminali kohale, kust sõidetak-se eskalaatoriga esindusväljaku-le. Selle objektiga soovime välja ehitada Ülemiste terminali, andes kaubanduskeskusele imposant-se vaate. Ilmselt tuleb väljakule ka hotell. Kui käisime Prantsus-maal messil, siis leidus mitmeid firmasid, kes olid huvitatud sinna hotelli tegemisest – tõsi küll, see võtab mõned head aastad aega.»

Pärnitsa sõnul pandi nen-de äri püsti ilma toetuste ja abi-meetmeteta. «Meil on põhimõ-te, et toetuste ja kingitustega rik-kaks ei saa. Tahame, et kas või moraalselt riik toetaks meie tege-misi või vähemalt ei takistaks se-da,» kommenteeris Pärnits riigi-isade tegevust. «On tore, et siinne trammitee saab valmis 2017. aas-tal ja ka linnaga on koostöö hea. Samas tekib kasvades üks prob-leem veel – linnaku sisse- ja väl-jasõidutee on kitsaks jäämas. Pa-rema läbilaske jaoks oleks vaja, et Suur-Sõjamäe tee läheks kohe Smuuli teeni 4-realiseks.»

EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et Technopolis Üle-miste AS pälvis žürii poolehoiu just pikaajalise, sihikindla, uuen-dusliku tegevuse, mitte üksnes 2014. aasta saavutuste eest. «Mul-jetavaldavateks projektideks möö-dunud aastal olid linnaku esimese 281-kohalise parkimismaja valmi-mine; Eesti suurima lõunatoidu-restorani Dvigatel avamine, mis suudab teenindada kuni 3 000 ini-mest päevas, ning Lõõtsa 8a asuva Tallinna suurima büroohoone kol-manda korpuse valmimine, mil-lega lisandus linnakusse 7500 m² uut büroopinda,» lisas Rüütel.

Page 3: Kinnisvara ja Ehitus mai 2015

postimees, 13. mai 2015 kinnisvara ja ehitus || 3

Page 4: Kinnisvara ja Ehitus mai 2015

4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 13. mai 2015

thomas auväärtRahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja

Nn «võtmed panka ja võlast vabaks» võimalus on olnud kasu-tusel eelkõige erinevates USA osariikides. Sellise võla peatami-se lepinguga garanteeritakse laenuvõtjale, et juhul, kui toimub hüpoteegiks seatud vara sundmüük, siis automaatselt toimub ka kogu tema võla kustutamine. Laenuvõtja jaoks tähendab see ühtlasi kohustust tasuda kõrge-maid laenuintresse. Lisaks tuleb laenuvõtjal arvestada, et võla kustutamisel sundmüügi tagajärjel on tal kohustus käsitleda kustutatud osa võlast brutosissetulekuna ja maksta riigile sel-lelt tulumaksu. Finantskriisi tulemusena on aga teadaolevalt ha-katud eelnimetatud võimalust USA-s piirama ja sellest loobu-ma. «Võtmed panka ja võlast vabaks» võimaluse kasutamine eeldab tegelikult väga likviidse kinnisvaraturu olemasolu, mis tagab aktiivset tehingute tegemist ja vara realiseerimist. Kuigi Lätis võeti möödunud aastal vastu USA-ga sarnane regu-latsioon, ei ole see siiski täies ulatuses võrreldav USA omaga. Seadusemuudatused laienevad ainult uutele eluasemelaenude-le, mis on väljastatud alates 2015. aasta algusest. Seega on «võtmed panka ja võlast vabaks» põhimõtte kohaldamisala Lä-tis piiratud ulatusega. Teadaolevalt on niisuguse regulatsiooni ra-kendamine viinud olukorrani, kus pangad on piiranud laenude väljaandmist väljaspool pealinna. Põhjuseks on kinnisvaraturu vähene likviidsus maapiirkondades ning juhul, kui kinnisvara pangale tagastatakse, siis on pangal keeruline seda edasi müüa. Samuti on pangad suurendanud eluasemelaenude võtmisel omafinantseeringu osakaalu. Kuigi Lätis on elanikke ligi kaks korda rohkem kui Eestis, on neil uute eluasemelaenude käive vii-mastel aastatel olnud Eesti Panga andmetel väiksem kui Eestis.Üldiselt on Läti näitele vastavat õiguspraktikat Euroopas suhte-liselt vähe kasutatud. Seega oleks mõnevõrra küsitav nn «võt-med panka ja võlast vabaks» printsiibi juurutamine Eestis. Te-gelikult võiksid Eesti pangad lepinguvabaduse põhimõttest tu-lenevalt juba täna oma klientidele eluasemelaenu andmisel Läti õigusega sarnaseid kokkuleppeid pakkuda. Tõenäoliselt nad se-da siiski erinevatel kaalutlustel teha ei soovi.Juba neli aastat tagasi jõustus Eestis võlgade ümberkujundami-se ja võlakaitse seadus. Samas kohtutele esitatud avalduste arv näitab, et võlgade ümberkujundamise menetlust on kasuta-nud vähesed. Seega enne, kui tormata Läti teed, oleks pigem oluline välja selgitada, mis on olnud selle metoodika vähese ka-sutamise põhjused. Vajaduse ja põhjendatuse korral tuleks eel-nimetatud seadust muuta.

selgitus

martin-johannes raudeAdvokaadibüroo Glinkman Alvin & Partnerid advokaat

jarmo liiverNordea Pank Baltikumi laenutoodete üksuse juht

Lätis vastuvõetud seadus on ka Eestis üha enam aruteludesse too-nud populistlikke väiteid, näiteks «pangad peaksid rohkem vastuta-ma» ja «pangad kiusavad laenuvõt-jaid». Samas unustatakse ära, et pangad vastutavad oma igapäeva-ses tegevuses paljude osapoolte ees. Peamiselt kõigi inimeste ja fir-made ees, kes oma raha meile usaldavad ehk siis tavaliste hoius-tajate ees. Teiseks oluliseks gru-piks, kelle ees pangad vastutavad, on aktsionärid, kes on oma raha in-vesteerinud lootusega, et see vä-hemalt täiesti kaduma ei lähe. Kol-mandaks ja mitte vähem tähtsana vastutavad pangad ka laenajate ees ehk peame täitma reegleid ja olema kindlad, et laenuvõtja teeks oma suured elulised otsused vas-tutustundlikult ja kaalutletult.Olime Lätis valmis kõigi laenajate eest välja astuma ja esitama kae-buse riigi vastu, et kaitsta tavalist inimest seaduse eest, mis oleks täiesti nullinud nende võimaluse uut kodu soetada. Nimelt oleks seadusest tingituna suurenenud omafinantseeringu nõue laenuvõt-jate jaoks ligikaudu kahekordseks tavapärase 20% asemel.Mujal maailmas on sarnast lahen-dust, nagu Lätis prooviti rakenda-da, kasutatud peamiselt USA mõ-ningates osariikides ja Kanadas. Kui süveneda detailidesse, kuidas seal süsteem toimib, siis ei pruugi see laenuvõtjale kõige parem la-hendus olla. Nimelt on sarnase «võtmed pangale» laenuga reegli-na kohustus sõlmida kindlustus, mis katab võimaliku kahju raskus-te korral. Tegemist on kindlustuse liigiga, mida Eestis ega ka Lätis kindlustusseltsid ei paku ning ka mujal on see kindlustusliik tihti riigi enda poolt välja töötatud. Sellise kindlustuse kulu tuleb laenuvõtjal lisaks tavapärastele laenuga seo-tud väljaminekutele täiendavalt kinni maksta.

PanGa nÄGeMus

Võtmed panka – pankade vastutusKevadiste valimiste eel

leidis «võtmed tagasi» põhimõte endale koha

nii Keskerakonna, sotsiaalde-mokraatide kui EKRE valimis-programmis. Kolme peale said mainitud erakonnad riigikogus 49 kohta, mis tähendab, et teo-reetiliselt lahutab Eestit «võt-med tagasi» lahendusest vaid kaks häält.

Jaagu näide2007. aastal ostis Jaak endale Tallinnasse 50 ruutmeetri suuru-se korteri. Hind oli tolle aja kesk-mine: 1620 eurot ruutmeeter ehk kokku 81 000 eurot. Jaagul oli kogutud sissemakseks 10% ehk 8100 eurot. Ülejäänud 90% ehk 72 900 euro peale võttis Jaak kolmekümneks aastaks kodu-laenu. Igakuine põhiosa tagasi-makse oli 202,50 eurot.

Kaks aastat hiljem kaotas Jaak töö ega suutnud enam lae-nu tagasi maksta. Seetõttu oli pank sunnitud realiseerima Jaagu korterile seatud hüpotee-gi. Ehkki kohtutäituril õnnestus müüa korter turu keskmise hin-naga, tähendas see Jaagu jaoks siiski majanduslikku hävingut.

2009. aastaks oli Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind langenud 46%, olles kõigest 871 eurot ruutmeeter. Jaagu kor-ter maksis nüüd 43 550 eurot. Kahe aasta jooksul oli korteri hind langenud 37 450 eurot. Lae-nujääk oli aga vähenenud kõigest 4860 euro võrra. See tähendab, et 2009. aasta alguseks oli laenu jääk 24 490 eurot suurem kui se-da tagava korteri väärtus.

Nii jäigi Jaak pärast korte-ri sundmüüki ja täitemenetluse kulude katmist pangale ligikau-du 30 000 eurot võlgu. Kõigest kaks aastat tagasi ostetud kor-terist oli jäänud alles vaid võlg, mille tasumine võtnuks Jaagul tosin aastat.

Poliitikud mõistsid, et Jaak ja teised temasarnased vajavad abikätt. 2010. aastal võeti vastu nn võlakaitseseadus, mis oma

nimest hoolimata pidi kaitsma mitte võlga, vaid võlgnikku. Sea-duse eesmärk oli pakkuda ini-mestele võimalust makseraskus-te ületamiseks ning pankroti-menetluse vältimiseks.

See tähendab, et küll mak-seraskustes olevatele, kuid mitte päris maksejõuetutele inimeste-le tekkis võimalus paluda kohtul oma võlad ümber kujundada, nii et inimene võiks tasuda oma võ-lad hiljem, osadena või väiksemas ulatuses. Võlgade ümberkujunda-mise menetlus pidi andma mak-seraskustesse sattunud inimeste-le uue võimaluse. Veelgi enam, tu-levaste makseraskuste ennetami-seks pandi pankadele kohustus hinnata, kas inimene on ikka või-meline laenu tagasi maksma ning ega talle laenust negatiivseid ta-gajärgi ei teki. Enam ei pidanud inimesed hindama, kas nad suu-davad laenu võtta, vaid pank pidi hakkama hindama, kas nad või-vad laenu anda.

Juhul, kui pank vastutus-tundliku laenamise põhimõtet rikub, võib laenuvõtja nõuda sel-lega tekitatud kahju hüvitamist. Laenuvõtja peab tagastama pan-gale laenu üksnes ulatuses, mil-lest on maha arvatud kõik laenu saamisest tekkinud negatiivsed tagajärjed (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine).

Läti eeskujuKuna kolme ja poole aasta jook-sul olid kohtud 114 lahendatud võlgade ümberkujundamise avaldusest rahuldanud vaid 15, leidsid osad poliitjõud, et senis-test abinõudest makseraskus-tesse sattunud inimeste aitami-seks ei piisa ning eeskuju tuleb võtta Lätist.

Nimelt otsustati Lätis kir-jutada eelmise aasta sügisel (üheksa päeva enne valimisi) seadusesse «võtmed tagasi» la-hendus (mitte ajada segi «võt-med kätte» lahendusega). Sisu-liselt tähendab see, et inime-ne vastutab panga ees üksnes laenu eest ostetud eluasemega. Laenuvõtjal on võimalus saada korraga priiks nii eluasemest kui laenust.

Pangad pidid hakkama ar-vestama, et kinnisvarahindade kõikumisest tuleneda võiv elu-aseme hinna ja laenujäägi ne-gatiivne vahe ei ole mitte enam laenuvõtja, vaid laenuandja rii-

siko. Sõltumata kinnisvarahin-dade võimalikust langusest, pi-di eluaseme müügist saadav ra-ha katma kogu laenujäägi. Tule-museks oli nõutava sissemakse tõus ning eluasemelaenude ar-vu vähenemine.

Kõigest kaks nädalat en-ne esialgset jõustumisaega ot-sustas Läti seim seaduse kehti-ma hakkamise kolme kuu võr-ra edasi lükata. Kümme päeva enne muudetud jõustumisaega tehti «võtmed tagasi» lahendus valikuliseks.

See tähendab, et pank peab küll «võtmed tagasi» lahendust pakkuma, kuid klient ei pea se-da valima. Need, kellel võiks laenu tagasimaksmisega prob-leeme tekkida ning lahendusest tõepoolest abi olla, ilmselt kaks korda kõrgemat sissemakset te-ha ei suuda ning «võtmed taga-si» laenu ei vali. Sestap on vali-kuline «võtmed tagasi» lahen-dus üksnes teoreetiline.

Võimalikud mõjudEhkki erakondade lubadused olid tavapäraselt loosunglikud ja konkreetne info «võtmed ta-gasi» lahenduse detailide koh-ta puudus, võib selle realiseeru-mise mõjudest mõningaid prog-noose siiski teha.

Läti näitel võib eeldada, et kuna pank peaks hakkama li-saks laenuvõtja tagasimakse ris-kile kandma ka kinnisvaraturu languse riski, suureneks eluase-melaenude omafinantseeringu nõue. Kuna laenu saamine muu-tuks raskemaks, siis võiks oo-data eluasemelaenude arvu ning sellest tulenevalt ka kinnisvara-tehingute arvu vähenemist.

Samuti võiks arvata, et kui nõutav minimaalne sissemak-se tõuseks, siis pikeneks ka sis-semakse kogumisele kuluv aeg. Seega tähendaks suurem omafi-nantseeringu nõue, et paljud esi-mest eluaset soetada soovivad inimesed peaksid koduostu edasi lükkama ning elama kauem üü-ripinnal. Paljukardetud võlaorjus asenduks üüriorjusega.

Nii võikski oletada, et «võt-med tagasi» lahenduse suurimad võitjad oleksid üürileandjad. Pan-kadel ning koduostjatel (kellest valdav osa suudavad eluaseme-laenu mitte ainult vastutustund-likult anda, vaid ka võtta) sellest tõenäoliselt kasu ei oleks.

iDee. Läti «eduloost» innustatuna sooviti kirjutada «võtmed tagasi» lahendus ka Eesti seadustesse.

tarmo KaseOber-Haus Kinnisvara juhatuse esimees

Mis juhtus Lätis?Läti eelmise valitsuse suurim viga oli, et enne seaduse vastuvõtmist jäeti tegemata mõ-juanalüüs. Valimiste-eelses võitluses on ka varasemalt loobitud populistlikke loosun-geid. Iseenesest pole

selles midagi ebatava-list. Kuid lätlased läksid nii kaugele, et parla-ment saatis nimetatud eelnõu ka presidendile kinnitamiseks. Kuna president on pangan-dustaustaga inimene, siis säilis lootus, et an-tud jaburdust heaks ei kiideta. Seda suurem oli üllatus, et ka presi-dendilt tuli soosiv hoiak. Vaatamata sel-lele, et kommertspan-gad tegid tubli selgi-tustööd ning kirjelda-sid põhjalikult, millise fiaskoga võib lugu pää-

dida. Kuna pankasid kuulda ei võetud, hak-kasid viimased loomu-likult tegema etteval-mistusi seaduse jõus-tumise ootuses. Pea-mine samm enda ja klientide kaitseks oli omafinantseeringu-määra järsk suurenda-mine. Klientide kait-seks selles mõttes, et teatavasti ei tule pan-ka raha iseenesest – see on ju heade klienti-de hoiustatud raha, millega tuleb hoolikalt ja arukalt ümber käia.Mis siis edasi juhtus?

Tarbija jaoks tõusis omafinantseeringu osaprotsent pilvedes-se ning laenamine jäi pigem jõukate inimes-te rõõmuks. Jõukam seltskond soetas ka varasemalt kinnisvara ilma pangalaenuta.Euribor on küll väga madalal tasemel, kuid selle tõustes ajalooli-selt normaalsele tase-mele (4–5%-le), tõu-seb pikaajalise laenu puhul tagasimakse u 50%.Tekkis ka ootus, et ku-na suur osa väiksema

ja keskmise sissetule-kuga inimesi ei saa enam endale laenuga kinnisvara soetamist lubada, hakkavad min-gi aja pärast hinnad kinnisvaraturul lange-ma. Nii kukkus tehin-gute arv esimestel kuudel 17–27% võrrel-des aastatagusega. Möödunud aastal pan-di ka piirangud vene-lastele, mis muutis nende elamislubade saamise kinnisvara soetamisel ebareaal-seks. Seega kukkus ostjate hulgast ära

seltskond, kes ostis kallimaid ja eksklusiiv-semaid varasid Riia va-nalinnas ja Jurmalas, samuti uusarendusi. Selle tulemusena pa-nid oma boutique’id kinni mitmed vahen-dusfirmad, kes olid keskendunud just ve-ne klientidele. Ja riiki ning kinnisvarasekto-risse jäi tulemata täiendav raha, mida ei saanud investeerida edasi näiteks uutesse arendustesse ja järel-turu korteritesse-ma-jadesse.

koMMentaar

Mida saame lätlastelt õppida?

Miks «võtmed tagasi» lahendus pole lahendus?

Page 5: Kinnisvara ja Ehitus mai 2015

postimees, 13. mai 2015 kinnisvara ja ehitus || 5

Page 6: Kinnisvara ja Ehitus mai 2015

6 || kinnisvara ja ehitus postimees, 13. mai 2015

Reinsalu sõnul tõi uuring välja 2 asja. „Seda, et ventilat-sioonilahendusi ei viidud ellu lu-batud mahus ja tingimustel ning isegi kui lahendus oli vormipä-rane, siis inimesed ei osanud ka-sutada süsteemi. Varasemast pe-rioodist on ka täiesti ebaõnnes-tunud teostamisi ja hiljem tuleb elanikel seda ikka maksta pan-gale nagu surnud hobust. Ven-tilatsiooniteema on alati üle-val, kui rääkida renoveerimis-tööde vajakajäämistest. Fassaa-di- ja katusetööd on paremini teostatud aga neid on ka pike-malt tehtud.“

Kredex´i hoonete energiatõ-hususe projektijuht Kalle Kuusk selgitas, et varasemalt on tähe-lepanu alt välja jäänud siseklii-ma teema. „Hoone fassaad on soojustatud aga ventilatsiooni lahendus on jäänud tegemata – see annab suure soojuse kokku-hoiu aga elad nagu kotis, mis pi-kas perspektiivis mõjutab kind-lasti inimeste tervist ja annab li-sariski allergiatele,“ ütles Kuusk. «Korterite õhu eelsoojendamise nõue on uues meetmes sees ja ventilatsiooni müra on ka piira-tud normidega. Kui inimest toas ventilatsiooni avast tulev hääl ei häiri , siis ta ei lähe seda ka kin-ni toppima. Samas ruumipõhist ventilatsiooniseadet ei saa enam kasutada,“ selgitas Kuusk.

Kortermajade renoveerimisega te-gelev Balti Vara Fassaadid juhatu-se liige Aimar Unt ütles rekonst-rueerimistoetus kommenteerides, et see on riigi poolt ainuõige lä-henemine olemasoleva elamufon-di korrastamiseks ja energiatõhu-suse saavutamiseks. „Oluliselt on laiendatud ka kulude abikõlblik-kust. Nüüd saab toetust ka näi-teks vee- ja kanalisatsioonisüstee-mide ning elektrisüsteemide uuen-damiseks ja päikesepaneelide pai-galdamiseks. Lisaks on abikõlbuli-kud ka trepikodade renoveerimi-sega seotud kulutused,“ sõnas Unt.

Kvaliteet tõusebRekonstrueerimist toetatakse vastavalt 15%, 25% ja 40% (Ida-Virumaal 50%) ulatuses. Kui va-rasemalt oli toetuse saamise eel-duseks saavutatav energiasääs-tu protsent, mille arvutas ja kin-nitas audiitor, siis nüüd on tar-vis teha energiatõhususarvutus (ETA) ning saavutada vastavalt klass E, D või C. Kõik projektid läbivad KredEx´i ekspertiisi, kus

projekteeritud lahendused ja ETA üle kontrollitakse.

KredEx´i eluaseme ja energia-tõhususe divisjoni juht Triin Re-insalu sõnul on neil ekspertiisi tegemiseks 14 päeva. „Kontrolli-mata ei jää ükski projekt. Varase-malt olid projektid väga nõrgad, isegi korraliku projektiga tehti nii palju muudatusi, et olukord võis seejärel muutuda tugevalt. Nüüd on uues määruses nõue, et poole protsessi pealt muudatusi tehes peab ühistu uuesti, nüüd juba omavahenditest, projekti ekspertiisi esitama.“

Rõhk on korterite sisekliimalUnti sõnul on uues määruses oluline rõhk pandud sisekliima tagamisele. Põhjuseks peab ta Kredex´i tellimusel tehtud uurin-gut, kus mõõdeti eelmise toetus-meetme perioodil rekonstruee-ritud hoonete sisekliimat. „Tule-mused olid väga kehvad ega vas-tanud nõuetele. Nüüd on õhu-vahetusele kehtestatud nõudeid karmistatud ja sätestatud täpsed õhuvooluhulgad ja õhuvahetus-kordaja. Lisaks on vaja teha pä-rast tööde lõppu kõikides korteri-tes mõõtmised, et määruses nõu-tud õhuvooluhulgad oleksid ka ta-gatud. Mõõtmisi tõendav mõõdis-tusprotokoll on ühtlasi üks toe-tuse väljamakse eeldustest,“ sel-gitas Unt.

uus meede

„Arvestades olemasoleva ela-mufondi arhitektuurset eripära ja tehnosüsteemide olukorda, saab sisekliima tagamine olema üks keerukamaid väljakutseid. Samas, tuleb tõdeda, et vanemate kor-termajade sisekliima olukord on halb ning selle parendamine ää-retult oluline,“ sõnas Unt.

Üle 15% toetusmääraga kor-termajade renoveerimisel tuleb protsessi kaasata tehniline kon-sultant, kes on läbinud korterela-mute rekonstrueerimise pädevus-koolituse. Konsultandi ülesanne on nõustada korteriühistu (KÜ) juhatust kogu protsessi vältel.

„Mõistlik oleks konsultant kaasata protsessi päris alguses, veel täitsa idee faasis. KÜ ja teh-nilise konsultandi koostöös tu-leks esmalt paika panna eesmär-gid, mida täpsemalt soovitakse rekonstrueerida, mis on eelda-tavad tulemused ja seejärel juba kaaluda, kui suurt toetusmäära taotleda. Seeläbi on võimalik pro-jekteerijale anda õige lähteülesan-ne ning ei kulutata asjatult aega ja raha,“ soovitas Unt. „Uus mää-rus on võrreldes eelmisega olu-liselt keerukam. Oleks palju eel-dada, et KÜ juhatus iseseisvalt uue määruse valguses ainuõigeid otsuseid teeks. Ehitaja seisuko-halt vaadatuna on tehnilise kon-sultandi kaasamine uue meetme raames igati õigustatud.“

Reinsalu selgitas täiendavalt, et omaniku järelevalve on eri asi võrreldes tehnilise konsultan-di rolliga. „Kokkuvõttes ei peaks konsultandi palkamine korteri-ühistule kaasa tooma suurt ku-lu tõusu. Tehniline konsultant on uus hoob, et vähendada kõi-ki riske,“ sõnas Reinsalu. „Erine-vatest vestlustest on välja paku-tud, et tehnilise konsultandi töö-tasu suurus võib olla üks prot-sent ehitustööde maksumusest. Arvan, et tehnilise konsultandi hind võiks olla tunni-, mitte pro-jektipõhine. Konsultandi töö hü-vitatakse alles koos kogu projek-ti maksumusega, me ei tee vahe-peal jooksvaid makset.“

Konsultandi vastutusest rää-kides jäi Reinsalu napisõnaliseks. „Lepingu järgselt ta vastutab süü-lise tegevuse eest ühistu eest ja vastutab võlaõigusseaduse jär-gi. Seega eeldab nõude esitamine pikka kohtukäigu protsessi, kui vaidlus tekkib,“ ütles Reinsalu. „Tehniliste konsultantide nime-kirjas olek on tähtajatu aga kui saame signaale, et konsultant on ebapädev, siis võime ta kustuta-da ka nimekirjast.“

Reinsalu ütles, et KredEx´il on uue võimalusena õigus teosta-da renoveeritavatel objektidel pis-telist kontrolli. „Oleme varasemalt teinud küll pärast tööde teosta-mist paikvaatlusi, nüüd hakkame

KorTermAjADe renoveerimiseKs avas KredEx aprillis uue rekonstrueerimistoetuse. Projektide rahastamisperiood on 2015-2020 ning üle 15% toetusemäära taotlejal peab olema kaasatud töödesse pädev tehniline konsultant.

Uus toetus seab karmimad nõudedkontrolli tegema ehitustööde kes-tel vältimaks hilisemaid üllatusi.“

Garantiitööde aeg pikenesUue meetme valguses ei saa mainimata jätta teostatud töö-dele viie aasta pikkust garantii nõuet. Unti sõnul paneb see tu-gevalt proovile ka kõige võimeka-mad ja suurte kogemustega kor-termajade renoveerijad. „KÜ´d peavad endale aru andma, et te-gemist on suurte ehituslepingu-tega ning partneri valik on üli-oluline. Veelgi enam, tuleb teos-tada põhjalik ettevõtte analüüs, mis peaks välja tooma võimeku-se, kogemuse tehtud tööde näi-detega ning andma kindluse, et valitud ehitusfirma suudab kor-termaja terviklikult renoveerida ning viie aasta pärast veel ka tu-rul püsida. Kui rääkida KÜ juha-tuse panusest protsessi, siis ette-võtete taustaanalüüs ning nende-ga suhtlemine enne lepingu sõl-mimist on kindlasti üks olulise-maid kohtusi ja ülesandeid. Ai-nult lõpphinda vaadates võidak-se saada väga väheste kogemuste-ga ehitusettevõte, kes pole teadlik kortermajade turu spetsiifikast ning samuti ei kasuta alltöövõt-jate osas oma ala spetsialiste,“ oli Unt veendunud. „Õnneks po-le KÜ´l kohustust valida hinna-pakkumiste seast kõige odava-mat. Suurte kortermajade eelar-ved on üks miljon eurot, millest siis 40% katab Kredex´i toestus. Arvestada tuleb seda, et ehituset-tevõte saab selle 40% ehk miljo-ni euro suurusel projektil 400000 eurot Kredexilt kätte peale kõigi tööde lõppu. Senikaua peab ehi-tusettevõte majandama aga oma-kapitaliga. Kas ka väiksem ehi-tusettevõte tuleks selle ülesan-dega toime?“

Reinsalu sõnul on nõue loo-dud ühistu kaitseks. „Nemad tee-vad ju meeletult suure investeerin-gu. Ehitusseaduses on minimaal-selt 2 aastat garantiinõude pikkus aga alati võib ju pikema aja kokku leppida,“ ütles Reinsalu. „Lihtsalt soovime, et olemasolev lepingu-line töö tehtaks kvaliteetselt, see ei peaks eraldi ehitustööde hinda tõstma. Tegu pole siiski keerulis-te objektidega. Arvan, et ehitajate pakutud, pikemast garantiiajast tingitud, hinnatõus kaks protsen-ti on siiski liiga suur. Sõltub mui-dugi konkreetsest ehitusettevõt-test. Mina isiklikult ei usu, et see tõstab nii palju hindasid. Eks me uue meetme nõuetega viskasime tiiki väikese mürsu.“

Ehitusettevõtete nurina pea-le garantiiaja pikenemisest lisas Kuusk, et mugavusstoonist välja tulek on ikka ebamugav.

menetlemise kiirusKredExil on aega renoveerimis-toetuse taotluse menetlemiseks 60 päeva. „Pigem on nii pikk pe-riood erandlik. Usume, et koos ekspertiisiga on see siiski üks kuu. Kohe pärast heakskiitva eks-pertiisi vastuse saabumist tuleb pangast saada positiivne laenu-otsus. Meil ei lähe pärast panga otsust kauem aega kui 10 päeva. Oleme teinud kõik endast sõltuva, et need meetmed oleks toimivad; tehniline konsultant, ekspertiis ja meie õigus teha vahepeal vaatlu-si - need kõik täidavad ühte ja sa-ma eesmärki,“ selgitas Reinsalu.

Tehniline konsultant Hendrik Kippar ütles, et korteriühistud pi-gem küsivad hinnapakkumist, kui sisu. „Kortermaja renoveerimisel on nii palju etappe, konsultandi töö hind sõltub sellest, kui palju soovib ühistu ise ära teha ja palju nad soo-vivad, et tehniline konsultant teeks. Ühistul on väga suur roll re-noveerimisprotsessi läbiviimisel ja nad teevad oma otsuseid läbi üld-koosoleku. Seega, peaks konsul-tant ainult konsulteerima, erinevad versioonid läbi analüüsima - mitte ise otsustama. Tehtavad otsused puudutavad majaelanike elusid ja heaolu, nad peaks oma ohje ise hoidma. Näiteks kui tehniline kon-sultant võtab oma nägemuse ja ajab taga ainult raha kokkuhoidu. Samas võib olla veel muid kritee-riume, mida ühistu ise oluliseks peab,“ selgitas Kippar. „Osadel ühistutel on väga hea nägemus mi-da nemad peavad tegema ja kon-sultandilt soovitakse ainult erine-vate lahenduste pakkumist. Näi-teks ventilatsiooninõue on karmis-tunud ja ühistu ei pruugi uute la-hendustega ise kursis olla.“Kippari jutust selgubki, et enim kardavad ühistud renoveerimis-töödele esitatud rangemaid nõu-deid ja pelgavad kas suudetakse reaalselt neid ka täita. „Kardetakse tööde mahtu, nii korterite sees kui maja juures. Kõige hirmutavam on ventilatsioonitööde osa.“Küsimusele, millist lisaväärtust saab tehniline konsultant ühistule pakkuda, vastas Kippar, et nüüd on olemas keegi, kes on selle meetme endale selgeks teinud ja oskab selle määruse raames anda ühistule nõu milliseid nõudeid tuleb täita. „Kindlasti on tehniliste kon-sultantide tase väga ebaühtlane, on inimesi, kes on lõpetanud ehita-ja või projekteerija elukutse ja neid, kes ühistu sees on ise ennast vastavate teemadega kurssi vii-nud. Oluline on konsultandi vara-semad teadmised, kuidas eesmär-ki saavutada ja milliste vahendite-ga seda teha - nii tulebki mängu varasem kogemus.“Kippari arvates sujub ühistu töö tehnilise konsultandiga, kui pühen-datakse aega olla kursis teineteise tegemistega. „Et asjad sujuks, tuleb hoida kätt pulsil. Konsultant, omalt poolt, peaks tingimata kõik protses-si võtmekohad ühistuga kooskõlas-tama. Ühistu peab ikka kontrollima ja kaasa mõtlema, mida talle paku-takse ja kas nende soove tegelikult ka realiseeritakse. Konsultandil jälle peaks olema valmidus esineda üld-koosolekutel, sellega võetakse häs-ti palju hirmusid maha ja antakse rohkelt selgitusi kogu protsessist,“ sõnas Kippar. Konsultandi teenuse tasust rääki-des ütles Kippar, et ühistu jaoks peaks konsultandi teenus olema tükitöö, kus on algus ja lõpp. „Mina tunnitasu eest ei osutaks teenust. Lihtsam on rääkida konkreetsetest tööetappidest,“ sõnas lõpetuseks Kippar.

koMMentaar

Tehniline konsultant annab lisaväärtust

juuli laanemetsteemalehe toimetaja

On õpitud eelmise perioodi KredEx´i

toetusmeetme vigadest ja kitsaskohtadest ning uue määruse

koostamisel on püütud neid vältida.

Page 7: Kinnisvara ja Ehitus mai 2015

postimees, 13. mai 2015 kinnisvara ja ehitus || 7

lik teha vastastikune testament. Kui aga lahkunu eluaja jooksul oma viimset tahet ei avalda, toi-mub pärimine seaduse järgi.

Seadusega on pärijad liigita-tud hierarhiliselt lähedastest su-gulastest kaugemate sugulaste-ni. Seadusejärgsed pärijad päri-vad kolmes järjekorras:• I jrkonpärimaõigustatud

kadunukese alanejad sugu-lased;

• IIjrkvanemadjanendeala-nejad sugulased;

• IIIjrkvanavanemadjanen-de alanejad sugulased.Alanejad sugulased on lap-

sed ja lapselapsed. Seega päri-vad kõigepealt kadunukese lap-sed. Kui laps on pärandi avane-mise (surmapäev) ajaks samuti surnud, pärivad tema alanejad sugulased (kadunukese lapselap-sed). Lapsed pärivad pärandvara võrdsetes osades. Surnud vane-ma asemele astunud lapsed pä-rivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Kui esimese järjekorra päri-jaid ei ole, saavad pärimisõigu-se teise järjekorra pärijad ehk kadunukese vanemad võrdsetes osades. Ka siin on analoog esi-mese järjekorra pärijatega. Ni-melt, kui ühte vanemat enam elavate kirjas ei ole, pärivad te-ma alanejad sugulased (kadunu-

evi hindpereRaid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist

Mis on pärimine? Seaduse tä-henduses on pärimine isiku surma korral tema vara ülemi-nek teisele isikule. Pärandaja on isik, kelle vara tema surma kor-ral teisele isikule üle läheb.

Seega oma eluajal on päran-daja pärandvara omanik ja nau-dib kõiki omanikuks olemisest tulenevaid eeliseid ja kannab vastutust. • Pärijajaoksomandavadpä-

rimisõiguslikud normid tä-henduse alles pärandi ava-nemisega, see tähendab pä-randaja surmaga.

• Ennepärandiavanemistpä-rijal subjektiivset õigust pä-randvarale ei teki.

• Pärandajasaabomavarava-balt käsutada ja pärijal on õi-gus vaid sellele varale, mis pärandi avanemise hetkel pärandajale kuulub. Seega on pärand pärandaja vara, mida päritakse. Igal inimesel on õigus eluajal

teha korraldusi enda vara kä-sutamiseks pärast tema surma. Selleks on võimalik teha testa-ment või sõlmida pärimisleping. Sellise viimse tahtega näidatak-

se üles vastutustunnet, jätma-ta vara jagamist lähedaste õlu-le ning vähendades nõnda pin-geid vara jagamisel. Eriti oluli-ne on see abielus olevate isiku-te korral.

Väär on laialt levinud aru-saam, et surma korral on pä-rijaks vaid kauem elav abikaa-sa. Kui testamenti tehtud ei ole, on pärijateks abikaasa kõrval ka lapsed ja lapselapsed ning nen-de puudumisel vanemad ja õed-vennad. Niisuguse olukorra väl-timiseks on abikaasadel võima-

seadus kese õed-vennad). Surnud vane-ma asemele astunud lapsed pä-rivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Kui ka teise järjekorra päri-jaid ei ole, pärivad kolmanda jär-jekorra pärijad ehk kadunukese vanavanemad. Kui pärandi ava-nemise ajal on elus kõik vanava-nemad, pärivad nad kogu päran-di võrdsetes osades. Kui isa- või emapoolne vanavanem on sur-nud, astuvad tema asemele te-ma alanejad sugulased (kadu-nukese tädid-onud). Kui tal ala-nejaid sugulasi ei ole, pärib te-ma osa sama poole teine vana-vanem. Kui ka teine vanavanem on surnud, pärivad tema alane-jad sugulased.

Kui pärandi avanemise ajaks on surnud mõlemad isa- või emapoolsed vanavanemad ning neil ei ole alanejaid sugulasi, pä-rivad teise poole vanavanemad või nende alanejad sugulased.

Nagu eelpool kirjeldatust nähtub, ei kuulu leseks jäänud üleelanud abikaasa ühegi järje-koha juurde.

Tema pärib koos päranda-ja sugulastega. Abikaasa päran-diosa suurus sõltub sellest, mil-lise järjekorra pärijate kõrval ta pärib. Mida kaugema järjekorra pärijad pärimas on, seda suurem on abikaasa pärandiosa.

mis sAAb pärAsT surmA? Inimese surm on alati väga kurb sündmus, eriti, kui on tegemist lähedase inimesega. Pärast kadunukese viimsele teekonnale saatmist tõuseb paratamatult küsimus – mis saab tema maisest varast ehk kuidas toimub pärimine.

Pärandaja, testament ja pärijadSeaduse kohaselt pärib abi-

kaasa:• Ijrkpärijatekõrvalvõrdselt

pärandaja lapse/laste osaga, kuid mitte vähem kui 1/4 pärandvarast.

• IIjrkpärijatekõrval1/2pä-randvarast.Kui ei ole sugulasi esimesest

ega teisest järjekorrast, pärib pä-randaja abikaasa kogu pärandi ehk vanavanemad pärida ei saa.

Abikaasa pärimisõiguse juu-res tuleb kindlasti arvestada as-jaoluga, kas pärandaja oli oma surmahetkel või enne seda abi-elus ja milline oli abikaasade va-rasuhe vara omandamise ajal.

Kui abikaasade vahel kehtis abielu kestel ühisvararežiim ehk varaühisus, siis kõik asjad ja õi-gused, mis sel ajal omandati, on abikaasade ühisvara. Lahusva-raks loetakse abikaasa poolt en-ne abiellumist omandatud vara ning vara, mille abikaasa on abi-elu kestel omandanud kas kin-ke- või pärimise teel.

Pärida saab vaid pärandaja vara. Seega läheb pärijatele üle surnud abikaasa lahusvara ja tema osa ühisvarast. Üleelanud abikaasa osa ühisvarast kuulub temale perekonnaõiguse alusel. Seega, kui pärandvara hulgas on abikaasade ühisvara, saab ülee-lanud abikaasa nõuda pärimis-menetluse käigus talle omandi-

õiguse alusel kuuluva osa eral-damist ühisvarast.

Lisaks pärandi osale on üle-elanud abikaasal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu. See säte teenib pä-randaja abikaasa sotsiaalse kait-se tõhustamise eesmärki ehk annab üleelanud abikaasale õi-guse eluga edasi minna elukoh-ta vahetamata või seda jagama-ta teiste pärijatega.

Kui aga kadunukesel ei ole esimese, teise ega ka kolman-da järjekorra pärijaid ja testa-ment jäi tegemata, on pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välisriigis ja pä-rimisele kohaldatakse Eesti õi-gust, on pärijaks Eesti Vabariik.

Kui pärijaid on mitu, moo-dustavad nad pärandvara ühisu-se. See tähendab, et pärijad kä-sutavad pärandvara vaid ühiselt. Ükski pärija enda osa pärandva-rast vabalt käsutada ei saa, sel-leks on vajalik kõigi kaaspärija-te konsensus.

Järgmises osas käsitleme testamendiga tehtavaid korral-dusi.

Pärimisest loe lähemalt käsiraamatust «Pärimine. Pärandaja, testament ja pä-rimine ehk mis saab peale surma?», Evi Hindpere, Kinnisvarakool 2015

Evi Hindpere. FOTO: SCANPIX

Page 8: Kinnisvara ja Ehitus mai 2015