10. september 2014

teemALeHt

TALLINNA SILUETT 2.0

2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 10. september 2014

da ise võimalik teha või siis osu-tub investeering juba tunduvalt suuremaks.

Positiivne näide uuendusli-kust arendajast on vanalinnas asuva Pagari tänava lahendus, kus kõigist 40 korterist on vee-tud panipaika nõrkvoolukaabel ning omanik saab nii oma elu- kui hoiuruume valvestada mu-gavalt ühest puldist.

Sarnaselt saab ehituse faasis luua majaelanikele võimalused vi-deokaamerate paigaldamiseks ma-ja ümber, prügiala või mänguvälja-ku juurde. Salvestatav kaamerapilt jõuab läbi võrgu ühistu serveriruu-mi või valitud korteritesse. Ühistu-ga kokkuleppel saaks kaamerapilti vaadata kasvõi igast korterist või miks mitte ka mujalt – rakenduse abil nutiseadmest.

Heaks näiteks läbimõeldud videovalvest on Koidu 44 maja, kus territooriumi olulisemad ko-had – sissepääsud, parkla, män-guväljak – on videokaamerate abil 24/7 jälgitavad. Majasisest

teemalehe toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

Kinnisvarareklaam ja kuulutused: tallinn: Antonina Ivanova, tel 666 2188, antonina.ivanova@postimees.ee tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

ehitusreklaam ja kuulutused: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi

L ubasin kirjutada isiklikest kogemustest kin-nisvaramaakleritega. Kurbusega pean tun-nistama, et rohkem tuleb meelde halba kui head. Igaks juhuks võtsin ette suvalise vali-mi ka oma tuttavatest, kelle seas kiirküsit-luse tegin. Ikkagi rohkem halba kui head.

Pean tunnistama, et kui sa ikka head maaklerit ise ei tunne, siis on selle teenuse tellimine paras Vene rulett. Kinnitan, et need pole linnalegendid, vaid olen erinevates rollides kõikide nende lugude kõrval seisnud.

Maja müük. Tuli hulk maaklereid maja vaatama. Omaalgatuslikult ja vahel ka inkognito, sest tegelikult plaanisime ise ostja leida. Terve kari saalis majast lä-bi, aga enamik neist olid kuidagi … mittemaaklerlikud.

Kõige keerulisem osa oli arusaamine, mille eest meilt täpsemalt 3–5 protsenti maja müügihinnast küsitakse. Seega – salatsemine, ebakonkreetsus ja võimetus ennast ja enda esindatavat kaubamärki maha müüa oli domi-neeriv. Ühele suslikule, kes keeldus suisa aiast välja mine-mast, lubasin kümne sekundi pärast oma rotveileri kalla-le lasta. Rohkem ma temast kuulnud pole.

Majaosa ost. Sellest ma ühes varasemas kolumnis ka kirjutasin. Olin toona veel suht poisike, kui maakler jät-tis märkimata, et majaosaga ei kaasne killukestki kinnis-tut. Õnneks mu ema pani seda viis minutit enne eellepin-gu allkirjastamist tähele ja suurem kahju jäi sündimata.

Kahju on aga reaalselt turul olemas, kuna ta tegutseb maaklerina edasi ka nüüd, 20 aastat hiljem. No comments.

Korteri müük. Küsitlesin Pindi Kinnisvara maakle-reid, et milline võiks olla korteri müügihind. Olgu öel-dud, tegin enne kodutöö ära ja teadsin küllaltki täpselt, milline see olla võiks.

Üks nüüdseks lahti lastud maakler pakkus 50 prot-senti turuhinnast madalamat tulemust. Rumal või ahne? Ma ei tea.

Loodan, et tal läheb uues ametis paremini, sest selli-ne käitumine on pehmelt öeldes kuritahtlik. Kui maakler turgu ei tunne, pole tal sellesse ametisse asja. Kui ta aga mängib klientide harimatuse peale, on see juba kelmus.

Korteri müük. Maakler kadus ära, ehkki temaga oli ai-nuesindusleping. Kaks kuud oli kadunud. Siis läks ainuesin-dusleping samuti kaduma, sest mõõt sai täis.

Kuidas on võimalik, et maakler, kellel on tuhanded eurod potentsiaalselt soolas, ei suuda võtta telefonitoru ja teha kasvõi kõne kuus, et veenduda ja veenda, et kõik osapooled on tahtmist täis? No paku üksainuski lahen-dus, mitte ära kao ära. Äärmiselt ebaveenev etteaste.

Krundi müük. Oli periood, kus pidin iga paari kuu ta-gant ise maaklerile peale käima – palun saada mulle üle-vaade, kas ja kui palju on huvilisi. Lõpuks võttis ennast kokku, aga see pull kestis tubli aastajagu. Taas kord suht-lusprobleemid.

* * * Tegelikult on mul neid lugusid veel, aga aitab küll. Ees-märk ei ole maaklereid täis lasta, vaid suunata nad peegli ette. Turgu tunned? Kliendiga suhtled? Juriidika on sel-ge? Kui müük ei õnnestu, kas teed ettepanekuid?

Kuna negatiivse alatooniga on inetu lõpetada, siis vii-maseks väljavõte nädalatagusest vestlusest ühe meie tuntud kliendiga, kes küsis mult enne teenuse tellimist maakleri kohta hinnangut ning kui tehing sai tehtud, kir-jutas mulle Facebooki nii: «Ma ausalt tema näol nägin elus esimest korda normaalset maaklerit.»

Kokkuvõttes – normaalseid maaklereid on, aga kah-juks rikuvad sosssepad õigustamatult ka nende mainet ning nii peetaksegi kõiki maaklereid laiskadeks, lollideks ja vereimejateks. Mis muide pole üldse tõsi.Järgmises numbris kirjutab Peep Sooman, miks turukasvu perioodil muutub mõ-ni piirkond alati populaarsemaks ja kuidas see siiani lõppenud on.Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismõtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.

kinnisMÕte

Peep Sooman:Minu

korduvad triibulised

KINNISMÕTEMaakler kadus ära, ehkki temaga

oli ainuesindusleping. Kaks kuud oli kadunud. Siis läks ainuesindusleping

samuti kaduma, sest mõõt sai täis.

TURUKOMMENTAAR. Kui veel mõni aasta tagasi piisas kinnisvaraarendajatel kortermaja projekti edukaks müügiks pidada kinni ehitustähtaegadest, vedada kommunikatsioonid ja haljastada ümbrus, siis nüüdseks on ostjate soovid ja turunõudlus muutunud – üha suurema detailsusastmega tuleb juba projekteerimisfaasis läbi mõelda turvalisus.

Arendajate ja ühistute uus väljakutse: kuidas luua turvalisi kortermajuPriit OrassOnG4S projekti- lahenduste osakonna juhataja

turvalisus

Varaste leidmise tõenäosus on tundu-

valt suurem juhtudel, kus ühistul on anda uurimismaterjaliks

salvestatud videopilt.

Turvalisus on oluline nii korter-maja parklas, garaažis, panipai-kades, mänguväljakul kui ka maja vahetus ümbruses. Kõik, mis ini-meste elupindadel toimub, on tur-valisuse aspektist hinnates aru-saadav ja seda on lihtne kaitsta.

Kuidas aga saaks arendaja projekteerimisfaasis hoone tur-vaauke ennetada ning mida saab ühistu teha turvalisuse suurenda-miseks, kui maja on juba valmis?

Kõige magusamad kuriteopaigadKuna kortermajade ümber ei soo-vita tihti esteetilistel kaalutlus-tel aeda rajada, jääb majaümbruse territoorium kõigile avatuks. Sealt avaneb mugav ligipääs korterma-ja parklasse, keldrikorrusel asuva-tesse panipaikadesse ja rõdudele.

Maa-aluses parklas on vargal mugav tegutseda, sest enamas-ti on parklad valveta ning auto-maatsüsteemiga väravate avane-misel jääb vargal piisavalt aega sisenemiseks. Garaažis on var-gal mugav segamatult tegutseda – kasvõi öö läbi – ning välja saab alati, sest seda tagavad kohustus-likud evakuatsiooniväljapääsud.

Teine oluline sihtmärk varas-tele on panipaigad-rõdud. Kuna panipaigad on valveta, viiakse sealt ära kõike, alates ratastest, lapsevankritest ja lõpetades moo-sidega. Isegi kui rõdule ronimise-le ei järgne sealsete uste-akende kaudu korterisse tungimist, on vargal ikkagi saaki loota.

Rõdudelt jahitakse peamiselt seal hoiustatavaid rattaid, suus-ki ja muud elustiili või hobidega seotud kraami. Rüüstamispaika-deks on sageli ka mänguväljakud ja prügialad. Nendel kuriteopai-kadel on üks ühine nimetaja – puudub igasugune valvesüsteem, mis teeb kuritegude avastami-se ka politsei jaoks keeruliseks.

Vesteldes politseiuurijatega, kes tegelevad vargustega korteri-te rõdudel või panipaikades, sel-gub, et varaste leidmise tõenäo-sus on tunduvalt suurem juhtu-del, kus ühistul on anda uurimis-materjaliks salvestatud videopilt.

Nõrkvoolu-kaabeldus ennetaks probleemeEnamasti jätavad arendajad val-vesüsteemide rajamise hoone avalikes ruumides tähelepanuta. Tegelikult saab aga just ehituse faasis vedada nõrkvoolu kaabli-ühenduse korteri ja sellega seo-tud panipaiga vahele, mis võimal-dab seda eluruumist valvestada – korteriomanikul pole hiljem se-

jälgimist on võimalik jagada ka turvateenuse pakkujaga.

Näiteks võib turvafirma vi-deopildi kaudu jälgida olukorda ühistu territooriumil öörahu ajal, kui erilist liikumist ei toimu. Ju-hul kui kaamera fikseerib tava-pärasemast aktiivsema tegevu-se, liigub signaal kaamerast juh-timiskeskusesse ning operaator saadab patrulli tegevuspaika.

Siiski tuleks meeles pidada, et maja videovalve võrku ühendami-seks oleks mõistlik kaablipaigal-dused teha samuti ehituse käigus, sest hilisemas faasis on see ilm-selt investeerimismahukam ning siis tuleb kaamerate asupaiku va-lida selle järgi, kuhu kaableid ve-dada saab, mitte selle järgi, kus see oleks turvalisuse loomise sei-sukohast kõige parem.

turvalisus – kasvav trendLisaks korralikule ehituskvalitee-dile ja siseviimistlusele torkab sil-ma, et turvalisus on muutumas kinnisvaraäris üha tähtsamaks

müügiargumendiks. Targad ko-dusoetajad ja üüritulu eesmärgil kinnisvarasse investeerijad pöö-ravad sellele juba praegu tähele-panu. Analüüsides Eesti suurima kinnisvaraportaali www.kv.ee eel-mise aasta kuulutuste statistikat, leidsime väga huvitava fakti, mis kinnitab turvalisuse trendi liiku-mist videovalve suunas just üüri-miseks mõeldud korterite puhul: kui kõigist Eestis pakutud üüri-korteritest oli vaid kahel protsen-dil videovalve, siis Harjumaa üü-rikorteriturul pakutavatest korte-ritest oli 12 protsendil videovalve – jutt käib uutest ning ka reno-veeritud korteritest, mis asuvad valdavalt kesklinnas.

Muidugi võib olla võimalik, et üürileandja tahab lihtsalt jälgida, mida üürile antud hoones ning selle ümbruses ja trepikodades tehakse. Siiski võib arvata, et vi-deovalve on argument, mis teki-tab üüriturul eelise. Kokku paku-ti eelmisel aastal Harjumaal 1040 videovalvega korterit.

Moodsad turvasüsteemid peavad looma olukorra, kus kõrvalistel isikutel on võimatu märkamatult majja pääseda.foto: SCANPIX/AGE

postimees, 10. september 2014 kinnisvara ja ehitus || 3

Kristiana PõldKV.EE turundus- spetsialist

nõuanded

Müügikorraldus: Colonna Kinnisvara OÜMüügiinfo: www.LIIKURI41.ee ja www.colonna.ee

Uusarendus Lasnamäe veerel Liikuri 41 on Lasnamäe linnasuunaline arenduspiirkond, kuhu on uue Lasnamäe üldplaneeringuga kinnitatud ja arendamisel uus kaasaegne linnaosa. Liikuri 41 asub Lauluväljakust 1 km kaugusel, läheduses Smuuli teel asub Maxima XX, üle tänava paiknevale kinnistule on planeeritud kaubandus- ja vabaajakeskus. Kohe korterelamute kõrval Liikuri ja Vana-Kuuli tänaval asuvad ühistranspordi peatused.

Esimese maja, Vana-Kuuli 15/1, korterite müük ja ehitus juba käib, korterelamu valmib aprillis 2015. Lähiajal planeerime alustada Vana-Kuuli 15/2 korterelamu ehituse ja müügiga, korterelamu valmimine on esialgu planeeritud septembrisse 2015.

Kokku ehitatakse kuus 8-kordset, 33 korteriga korterelamut, milles on kokku 198 korterit, soklikorrusel garaaz ja õues väliparkimiskohad. Kortermajade ehitus on plaanitud 2014-2017, etappide kaupa.

Arhitekt Janno Põldme projekteeritud korterelamud ehitatakse kaasaegsed, energiasäästlike B-energiaklassi hoonetena. Igas korteris on autonoomne kõrge kasuteguriga soojusvahetiga sundventilatsioon. Korterite viimistluseks kasutatakse kvaliteetseid materjale, itaalia tootja „Ballardini“ keraamilised plaadid, laudparkett, puitspoon uksed.

Müügis on 1-, 2-, 3- ja 4-toalised korterid. Korteriomandid moodustatakse koos rõdu ja lahuspinnana I korrusel paikneva panipaigaga.

Martin Sillandi, martin@colonna, +372 511 9962

Sügis on aeg, kus üürikate otsi-mine on kõrgpunktis. Otsitak-se teadagi head ja soodsat ning kui need kaks omadust juhtu-vad kohtuma, on üürnik õnnega koos. Enne seda toimub aga õh-tust õhtusse kuulutuste sirvimi-ne ja pinev suhtlus maaklerite-ga. Üürikorteri saamine on tih-tipeale lausa minutite küsimus, ent kiirustamisega ei tasu siiski pead kaotada.

Oma silm on kuningasSel aastal oleme silmanud kuu-lutusi, mida vaadates jääb mulje, et need on üles pandud eesmär-giga petta välja ettemaks. Ühel kuulutusel pakuti näiteks küllalt-ki soodsalt üürile korterit aren-duses, mis ei olnud veel valmis ning öeldi, et reageerida tuleb nä-dalaga.

Seega tasub üürikuulutusi sirvides pöörata erilist tähele-panu kuulutuse sisule. Elamis-pinna asukoht ja väljanägemine peavad vastama turu hinnatase-mele – liiga soodsa hinnaga ilu-sa korteri võib olla üles pannud ebaaus isik.

ETTEVAATUS ENNEKÕIKE. Kuna koduotsijatel on tihtipeale kibekiire, on seda olukorda varmad ära kasutama ka petturid, püüdes hädas klientidel nahka üle kõrvade tõmmata.

Üürikorteri otsinguile võta pea ikka kaasaJälgi, et kuulutuse sisus ja lü-

hikokkuvõttes oleksid kattuvad andmed ning kõik pildid tehtud ühes ja samas korteris.

Korterit väljaüüriv aus isik pa-neb kuulutusse oma korrektse te-lefoninumbri ja e-posti aadressi – kui suheldakse vaid sõnumite või e-posti vahendusel, tasub olla et-tevaatlik. Jälgime oma portaali si-su pidevalt ja näeme sedagi, kel-le kontolt on makstud kuulutu-se ülespaneku tasu, kuid pettu-rid on kavalad.

Enne raha maksmist ja lepin-gu sõlmimist tuleb kindlasti min-na kohale ja vaadata korter üle. Kui seda ei saa teha isiklikult, siis palu teenet mõnelt tuttavat, kes seal ära käiks. Domus Kinnisva-ra staažikas maakler Marju Möl-der soovitab veel, et võetagu ae-ga ja vaadatagu detaile – näiteks, kas kodutehnika töötab.

Pole sugugi imelik, kui tuleva-ne üürnik katsub üle kõik radiaa-torid kõikides ruumides, kontrol-lib veesurvet kraanist või heidab korraks voodisse pikali, avab ja sulgeb aknaid ja uksi, lülitab sis-se pliidi ja ahju ...

Kindlasti tutvu kõrvalkulu-de arvetega ja täpsusta, mis tu-leb üürile lisaks maksta. Uuri ka naabrite kohta. Sageli on aeg kor-teriga tutvumiseks piiratud, mis-tõttu poleks paha eelnevalt vei-di järele mõelda, millised on kõi-ge olulisemad tingimused, mida üürikorterilt ootad.

Korteri võib üürile anda vaid selle omanik või omani-ku volitatud isik, kelleks tihti-peale ongi maakler. Üüritehin-gu puhul võib volikiri lepingu allkirjastamiseks ja raha vastu-võtmiseks olla lihtkirjalik, mit-te notariaalne.

Dokumendid olgu kaasasJälgi siiski, et volikirjal oleks ka allkiri. Lepingu sõlmimisel ol-gu maakleril esitada tõend selle kohta, et lepingus näidatud üüri- leandja on tõepoolest eluruumi omanik. Ainuke tõend selle koh-ta on värske väljavõte kinnistus-raamatust. Üürnik võiks kindlu-se mõttes veel küsida ja vajadu-se korral ise portaalidest kont-rollida, ega üüritav korter pa-rasjagu müügis pole. See on nii-võrd oluline fakt, et enne lepin-gu sõlmimist peaks see üürni-kule teada olema.

Maakler võib enne lepingu-ni jõudmist küsida ka üürniku isikukoodi võimalike võlgnevus-te kontrollimiseks. Üürilevõtjad võiksid samuti teha olemasoleva-te võimaluste piires korteriomani-ku või maakleri taustauuringu – suureks abiliseks on siin Google. Halva reputatsiooniga korteri-omanikud ja maaklerid on suure tõenäosusega ära märgitud kuskil internetiavarustes, mis Google’i otsinguga tihti ka välja tuleb.

Üürilepingu võtab üldjuhul kaasa maakler või korterioma-

nik, vajaduse korral saab alla laa-dida juristide koostatud üürile-pingu näidise www.kv.ee/lepin-gud lehelt. Leping tasub üürile-andjaga koos läbi arutada – kel-lel on millised õigused ja kes mil-le eest vastutab.

Veendu, et lepingus märgi-tud isik ja raha vastuvõttev isik on üks ja seesama, selleks küsi lepingut sõlmides julgelt isikut tõendavat dokumenti ning võ-ta kaasa ka enda oma. Korrekt-selt vormistatud lepingu üks osa on üleandmise akt, kuhu kirjuta-takse mõõturite näidud, kuupäev, üleandmise koht ja poolte nimed koos allkirjadega. Raha maksmi-sel antakse üürnikule kviitung, arve või allkiri selle kohta, et ra-ha on vastu võetud.

Otsi usaldusväärsustTuleviku huvides on kõige soovi-tavam allkirjastada leping digiall-kirjaga, nii jääb üksteisele saade-tud digidokument alles vähemalt e-posti kausta. Kui leping allkir-jastatakse paberil, soovitame te-ha lepingust koopia ning säilitada see kas vanemate või heade sõp-rade juures – nii väldid üürileand-jaga pahuksisse minnes ohtu, et sa oma lepingu eksemplari enam korterist kätte ei saa.

Kindlasti on maaklerite pu-hul usalduse märgiks kutsetun-nistuse olemasolu.

Järgi alati aga ka enda head vaistu.

10 nõuannet turvaliseks üürimiseks

•Väldirahanoolivaidpettureid,kespanevadkorralikekorteritefo-todülesjatahavadkiireltettemaksu.

•Vaataülekorteridetailid:kodutehnika,radiaatorid,kasaknadkäi-vadlahti.

•Uurikõrvalkulusid,soovitavalttalviseid.•Korterisaabüürileandavaidselleomanikvõivolitatudmaakler.•Korteriomanikukohtasaadinfottasutapäringugae-kinnistusraa-

matustkinnistusraamat.rik.ee/detailparing/avaleht.•Sõlmikindlastikirjalik leping–sellesaadmaaklerilt,üürileandjalt

võiwww.kv.ee/lepingudleheltjuristidekoostatudnäidisteseast.•Soovitavontehaüürilepingustkoopiajahoidasedaväljaspool

üüritavatkorterit.•Võidküsidamaakleriltkutsetunnistuseettenäitamist.•Halvareputatsioonigakorteriomanikuvõimaaklerikohtasaadin-

fotGoogle’iotsingumootorist.•Veendu,etüürileantavkorterpolekssamalajalmüügis.

AllIkAS: kV.EE, DomuS kINNISVArA

4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 10. september 2014

Ajakirjanduses kajastatud prob-leemsed juhtumid on teinud ost-jad tunduvalt ettevaatlikumaks riskide võtmisel ja müüja usalda-misel. Uuritakse põhjalikult nii ehituslikke küsimusi, tuleviku-kulusid kui ka küttelahenduste ja ventilatsiooni detaile, samuti soovitakse saada garantiid, et uus kodu valmiks kindlasti lubatud kuupäevaks.

Hoone materjal ja ehitajaHoone juures eelistavad ostjad looduslikke konstruktsioone, näiteks puitu. Majaosade tootmi-ne tehases sisendab kindlust, et ehituskvaliteet on tagatud. Aren-daja ja ehitaja tausta uuritakse

JaniKa tOOtsArco Vara maakler

trendid

NÕUDLIKUD TEHINGUD. Kodu ostvad inimesed on varasemast märksa teadlikumad ega lähtu enam sellistest üksikutest argumentidest nagu hind, asukoht või kinnisvaraobjekti välimus.

Koduostja on targem kui eales varem

tähelepanelikumalt ja põhjali-kumalt kui varem ning sellega kaasneb palju küsimusi ehitus-pädevuse ja referentside kohta.

energiatõhususOstjad teavad, et korterite ja ma-jade müümiseks ei piisa enam vaid energiamärgise väljahõika-misest. Uuritakse detailselt, kui-das lubatud energiatõhusus on saavutatud ja kas müüja suudab ära põhjendada, miks selline la-hendus on kõige optimaalsem.

Praktika näitab, et ostjad eelistavad kombineeritud küt-telahendust, kus omavahel on seotud sellised energiaallikad nagu päike, õhk, gaas ja maa-soojus.

Laialdaselt on levinud tead-likkus ruumide ventileerimise vajadusest. Oma odavuse tõttu palju kasutatud fresh-augud va-javad seintes pidevat tähelepanu, et nende kaudu tuleks tubadesse nõuetekohane värske õhk. Tihti tähendab see väljatõmbe sisselü-

litamist või talviti aukudest liig-se külma sisselaskmist. Tänapäe-vane soojatagastusega sundven-tilatsioon täidab samal ajal nii värske õhu kui ka energiatõhu-suse nõuded.

Kortermajades saadakse sageli suuri kommunaalarveid, kus lõviosa moodustavad küte, remondifond ja ühistu majan-damiskulud.

Halduskulude suurusKülmal ajal võivad vanade või läbimõtlemata soojustus- ja küttelahendusega majade küt-tearved küündida sama kõrge-le kui kinnisvara soetamiseks võetud pikaajalise pangalaenu igakuised maksed. Sellest on saanud mõjuv argument, miks osta kallim, kuid uuem ja hea lahendusega kodu.

Sarnaselt uue auto ostuga ei kaasne uue kodu soetamisega re-mondikulusid. Selle kindlustami-seks kontrollitakse müüja taus-ta ja võimekust garantiiperioodi

postimees, 10. september 2014 kinnisvara ja ehitus || 5

Gert JOstOvTechnopolis Ülemiste juhatuse esimees

Kui teil tuleks valmistada toi-tu 3000 inimesele, siis mida ja kuidas pakkuda? Sellise ülesan-de ees oli Technopolis Ülemiste eelmise aasta lõpus, kui Ülemis-te Citys valmis uus büroohoone ja linnaku töötajate arv suurenes poole võrra.

Kui aktiivse rolli peaks üld-se kinnisvaraarendaja võtma li-sateenuste pakkumisel ja kvali-teedi tagamisel? Inimeste tead-likkus ja nõudmised töö ajal tar-bitavale toidule on ju aastatega järjest kasvanud.

Lõunasööki soovitakse bü-roohoones saada mõistliku hin-na ja ajakuluga, kuid seejuures

restorani kvaliteediga. Lõunat tahetakse süüa töökoha lähedal, aga mitte iga päev samas kohas. Üha enam soovitakse ka hommi-kul einestada ja tööpäeva jooksul maitsvat, kuid tervislikku vahe-pala osta. Kõik need soovid said sisendiks Ülemiste City uue res-torani lahenduse väljatöötamisel.

Enamiku lisateenuste – nii ka toitlustuse – pakkumisel vajab kinnisvaraarendaja usaldusväär-set koostööpartnerit, professio-naali, kellega koos saaks pakku-da sellist teenust, nagu on klien-did soovinud. Uue restorani ope-raatorit otsides vaatas Techno-polis Ülemiste esmalt ringi Ees-tis, aga päris sobiva pakkuja puu-dumisel pöördusime ise Sode-xo poole, kes on meie kontser-ni partner Skandinaavias. Sode-

xo on meie kontseptsiooniga tut-tav ja nad olid ka ise väga huvi-tatud Eesti turule sisenemisest.

Sisekujunduse stilistika on adresseeritud põhjamaisele mi-nimalistlikule maitsele. Samuti pidasime silmas, et restoran asub ajaloolises renoveeritud kontori-hoones, kus läbi kogu maja ava-tud sisemine aatrium on osa res-toranist.

Ülemiste uus suurresto toidab päevas 3000 inimest

Prantsuspärane kohvik Ülemiste suurrestos. foto: tECHNoPolIS

Nõudliku ostja kodu maksab kuni 3000 eurot ruutmeeterTartusÜlenurmevallasSoinastekülasvägakiirestiarenevasela-mupiirkonnasonkerkimasjustpraeguselenõudlikuletarbijalemõeldudpaarismajad.Tooma1 ja3puitkarkassmajadtoodetaksekuivadestingimustestehases.Kogenudarendajapakubläbi-mõeldudplaneeringugajamood-satetehnilistelahendustegatäis-valmiskodu.Turunõudlusekoha-seltonkaasatudeksperdidehksoojusarvutustetegijadniipla-neerimisprotsessikuikaehitusekvaliteedikontrolli.Tulemuseksongaasiküttejapäikesepaneelidekoostöössoojendatudmajaningtänapäevanesoojatagastusegaventilatsioonisüsteem,misannabsoovitudõhuliikumisejatäienda-vaenergiasäästu.Majavälispiirdedonprojekteeri-tudjaehitatudkõikideosadesoo-japidavustarvestades.Majaniviibalfaltkattegateeningelamueesonkiviparketistparkla.Hooneasubterviklikultväljaarendatudelamupiirkonnas,mistagabtur-valisusejaperesõbralikkuse.Sa-maväärsednõudlikuleostjaleso-bivaduuedridaelamudonTartusÜlenurmevallasLinnutee30ja32.Tallinnasvõibvõrreldavanaväljatuuaridaelamud,misasuvadkesklinnaservasMagasini29.NõudlikuostjaridaelamusvõipaarismajasasuvakoduhindonTallinnas ligikaudu1500–3000eurotruutmeetrikohta,Tartusjääb1000–1500eurokantiruut-meetrieest. JaniKa tOOts, arcO vara

NÕUDLIKUD TEHINGUD. Kodu ostvad inimesed on varasemast märksa teadlikumad ega lähtu enam sellistest üksikutest argumentidest nagu hind, asukoht või kinnisvaraobjekti välimus.

Koduostja on targem kui eales varem

jooksul parandustöid teha. Oma maja või majaosa puhul pole va-ja tegeleda ka ühistu haldami-se ja sellest tulenevate kuludega.

sissekolimisvalmidusElamispinna vahetamisel ja uue kodu ostmisel pangalaenuga tu-leb ostjal ajastada oma eelkokku-leppeid, eelmise kodu müüki, ta-gatisvara hindamist ja muid toi-minguid müüja väljalubatud te-hingukuupäevaga. Seetõttu on oluline, et algselt kokku lepitud kuupäevad peaks paika ning uus kodu lubatud ajaks tõepoo-lest valmis saaks.

Kogenumad ostjad on sage-li juba omal nahal tunda saanud, et pärast uue kodu üleandmist-vastuvõtmist on keeruline saa-da müüjat taristu ja haljastusega seotud töid lõpetama. Sellest tule-nevalt eelistavad nad kinnisvara, kus teed ja platsid on juba asfalt- või kivikatte all, üldvalgustus toi-mib ja haljastustööd tehtud.

Tarbija käitumine annab sel-

Targa ostja põhiküsimused

•Kuidasonhooneehitatud?•Missuguneonhoonesoojustus,küttelahendusjaventilatsioon?•Kuisuuredonhalduskuludtulevikus?•Millalsaabsissekolida?•Millalkoduümbruslõplikultvalmissaab?

AllIkAS: ArCo VArA

ged juhised kinnisvaramüüjate-le ja -arendajatele. Selle tulemu-sena on kinnisvaraarendajatel praegu järjest vähem võimalusi pakkuda läbimõtlemata lahen-dust või buumiajal levinud oda-vat ehitust.

Et müügiprotsess püsiks graa-fikus ja maakler saaks ostja küsi-mustele kohe vastata, peab kin-nisvaraarendaja pikalt ja põhjali-kult ette mõtlema, mida ja kuidas teha. Kui ostja valikute rohkusest segadusse satub, saab ta maak-lerilt parima lahenduse väljasõe-lumiseks alati nõu ja abi küsida.

Arhitekt Ralph Erskine’i sissekolimisvalmis ja paljude maitsele vasta-vat näidiskodu tutvustati Malmös toimunud Euroopa kodude messil. foto: SCANPIX/AGE

6 || kinnisvara ja ehitus postimees, 10. september 2014

Kõrghoonete ehitamine on ala-ti seotud heade aegadega, mit-te otsese vajadusega. On olemas «pilvelõhkuja indeks», mis näi-tab, et kui kusagil piirkonnas ehitatakse maailma kõrgemaid hooneid, siis kohe-kohe on oodata majanduskriisi.

Maailma kõrgematest hoo-netest on New Yorgis Empire State Building valminud täp-selt suure depressiooni ajaks, Sears Tower Chicagos sündis koos 1970. aastate naftakriisiga ning Petronas Twin Towers Ma-laisias lubas juba teadjail ennus-tada Aasia finantskriisi.

Ka Tallinn on majanduskrii-sist uuesti ärganud – Maakri tä-nava alguses juba ehitatakse uut kõrghoonet ning endise valuuta-poe krundile planeeritakse pea-linna kõrgeimat hoonet.

Ajalugu käsikäes modernismigaTallinnas menetletava detail-planeeringu järgi soovitakse krundile rajada kuni 42-korru-selist ning maksimaalselt 124 meetri kõrgust tornhoonet. Tu-risti poe hoone, milles viimas-tel aastatel on tegutsenud eri-nevad ööklubid, on aga kõrg-hooneks saamisele tublisti vas-tupanu osutanud.

2011. aasta märtsis võeti hoone ühiskonna survel muin-suskaitse alla, 2011. aasta sep-tembris lasksid omanikud vana hoone täieliku säilitamise tingi-muse kohtul tühistada ning tee kõrghoone projekteerimiseks sai uuesti avatud.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas on väitnud, et tegemist oli tugeva pretsedendiga, kus ko-hus otsustas kogukonna huvide asemel erahuve eelistada.

Tänapäevaselt kõrghoonelt võiks oodata nii mõndagi – muu hulgas seda, et hoone kogukon-na ootustele vastaks – on ju kõrg-hooned need, mis üle linna kõr-gudes mõjutavad visuaalselt kõi-ki, mitte ainult otseseid naabreid.

Tark on leida erinevaid hu-visid rahuldav konsensus, mis

turistipoe kohal võiks tähenda-da järgmist: kõrghoonet ehita-des võiks alles jätta ka endise poe. Seda saab teha samamoo-di nagu tehti Metro Plaza hoo-net ehitades Viru väljakul – aja-loolise näo taga kõrgub tänapäe-vane konstruktsioon.

Kõrghoone kui tõmbekeskusLinna siluetti kujundavad kõrg-hooned kirjeldavad ühiskonna arengutaset – Tallinna kõrg-hooned on enamasti küllaltki lihtsad peegelkastid, mille sar-naseid on suurlinnades ehita-tud eelmise sajandi keskpaigast alates. Uutelt kõrghoonetelt ootaks moodsamaid ehitusteh-noloogilisi lahendusi.

Põrandaplaatide kuju kerge varieerumisega on võimalik saa-vutada põnevamaid hoonevor-me, ilma et peaks muutma kõrg-hoone konstruktiivset põhiskee-mi – hoone keskel paikneb hoo-net jäigastav trepikoda ning sel-le ümber postidele toetuv ava-tud plaanilahendus, mis võimal-dab korrustel rentnike vahetu-des vabalt sisekujundust muuta.

Moodsa kõrghoone fassaad peaks olema varieeruv – lõuna- ja õhtupäikest varjavad elemen-did on mõistlik paigutada lõuna- ja läänefassaadidele, nii saavad põhja suunas vaatavad hoone küljed olla rohkem avatud.

Erinevatest hoonetüüpidest on kõrghooneid kõige lihtsam panna loomulikul teel ventilee-rima – hoones paiknev aatrium töötab õhu väljatõmbajana na-gu korsten. Õhuvooge võib veel-gi võimendada hoone katusele «venturi efekti» kasutava õhu-kanali paigutamise abil.

Tähenduslikult võivad kõrg-hooned olla majanduskriiside et-tekuulutajad või hoopis heade aegade märgid, kuid linnaruu-mi seisukohalt on nende mõ-ju ühene – need on tiheda lin-naelu kontsentratsioonipunk-tid, mis rikastavad elu tänaval. Suurlinlik tunne linnas on või-malik ainult kõrghoonete aren-damist soosides.

Arhitekt Must on väljamõeldud tegelas-kuju, kes annab kujutluspiltidele hagu ja ammutab inspiratsiooni meid ümbritse-vast lagunevast, mahajäetud linnaruu-mist, julgustades teisigi tegudele.Pseudonüümi taga tegutsevad viis noort arhitekti: Ott Alver, Alvin Järving, Larissa Kondina, Kaidi Põder ja Mari Rass.

vana Ja uus

KÕRGHOONE 2.0. Tallinna kõrgeimat hoonet planeeritakse endise Turisti poe krundile.

Pilvelõhkujadannavad linnale sisu ja ilmet

arhiteKtMust

postimees, 10. september 2014 kinnisvara ja ehitus || 7

Linnaruumi seisukohalt on pilvelõhkujate mõju ühene – need on tiheda

linnaelu kontsentratsioonipunktid, mis rikastavad elu tänaval.

1980ndate algusaastail ehita-tud endise turistipoe hoones on läbi aastate tegutsenud eri-sugused meelelahutusasutu-sed – nüüd ootab mälestusi täis maja kõrghoonete ümbrit-sevas ansamblis oma uut elu. fotoD: PEEtEr lANGoVItS,

ArHItEkt muStA IlluStrAtSIooNID