Konjunktuur nr 4 (207), detsember 2018. a207)_2018_detsember.pdfMajandus-usalduse indeks Tööstuse kindlustunde indikaator Ehituse kindlustunde indikaator** Teeninduse kindlustunde

4(207)2018

EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT

ESTONIAN INSTITUTE

OF ECONOMIC RESEARCH

KONJUNKTUUR NR 4 (207)

Tallinn Detsember 2018

2

EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: DETSEMBER 2018

Majanduse

hetkeolukord

ja ootused*

Majanduskliima*

Majandus-

usalduse

indeks**

Tööstuse

kindlustunde

indikaator**

Ehituse

kindlustunde

indikaator**

Teeninduse

kindlustunde

indikaator**

Jaekaubanduse

kindlustunde

indikaator**

Tarbijate

kindlustunde

indikaator**

* Müncheni IFO metoodika

** Euroopa Komisjoni metoodika, sesoonselt silutud aegread

-100

-50

0

50

100

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

-100

-50

0

50

100

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

60708090

100110120

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

-80

-40

0

40

80

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

-60

-30

0

30

60

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

-40

-20

0

20

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Sisukord

3

Sisukord

1. Majanduse üldolukord 2018. a detsembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) ............................................... 4

2. Konjunktuuribaromeetrid: detsember 2018 .................................................................................... 13

2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) ......................................................................................... 13

2.2. Töötleva tööstuse investeeringud 2018.–2019. aastal ........................................................ 21

2.3. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder) ..................................................................................... 25

2.4. Jaekaubandusbaromeeter (Ü. Mattheus) ............................................................................ 31

2.5. Teenindusbaromeeter (A. Vanamölder) .............................................................................. 37

2.6. Tarbijabaromeeter (M. Josing) ............................................................................................. 44

3. Eesti majandusareng 1993–2018 ja prognoos 2019 (L. Kuum) ........................................................ 50

4. EKI toidukorvi maksumus: IV kvartal 2018 (V. Vähi) ......................................................................... 54

5. Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime 2018: WEF edetabel (L. Kuum, M. Josing) ...................... 57

6. Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2017. aastal (E. Orro, M. Josing, Ü. Mattheus) .......................... 63

7. Maailmamajanduse konjunktuur: IV kv 2018–Ikv 2019 (B. Pulver) .................................................. 67 Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid ..................................................................................................... 70

Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades ........................... 71 Toimetaja: M. Josing Kujundus: M. Reiman Informatsioon: EKI direktor Marje Josing Rävala 6, 19080 Tallinn [email protected] http://www.ki.ee Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut ISSN 1406–9857

Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 207, detsember 2018

4

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

tulevikuootused

majanduskliima

hetkeolukord

Maailma majanduskliima

1. Majanduse üldolukord 2018. a detsembris ja 6 kuu pärast

Majandusolukord mõnevõrra halveneb, majanduskliimaindikaator langes 28 punktile.

1.1. Majandusolukord detsembris hea

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majandusekspertide-analüütikute paneeli1 detsembrikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord püsib hea. Detsembrikuu majandusolukorda iseloomustav hin-nang on taas üle 90 punkti ning kõrge (üle 80p) hinnang on püsinud nüüd 6 kvartalit järjest. Üheksa kuu statistilised andmed näitavad, et kuigi majanduskasv on eelmise aastaga võrreldes natuke aeglustunud, püsib see endiselt oma pikaajalisest potentsiaalist (3%) kõrgemal. Majanduskasvu toetab jätkuv tööhõive ja palga kasv ning kodumajapidamiste jõukuse suurenemine. Ettevõtete toodangu suurenemist toetavad soodsad rahastamistingimused ja ettevõtete kasumlikkuse kasv. Samas on aga ka juba esimesi andmeid selle kohta, et välisnõudluse kasv on aeglustumas ning ka protektsionismiga seotud ebakindlus on endiselt märkimisväärne.

Müncheni Majandusuuringute Instituudi (IFO) oktoobrikuu väljaandest World Economic Survey nr 4/2018 nähtub, et maailmamajanduse kliimaindikaator on oktoobris langenud ja näitab nüüd –2,2 punkti (eel-misel vaatlusel juulis +2,9 punkti). Seejuures on langenud indikaatori mõlemad komponendid: majanduse hetkeolukorra hinnang langes juuli 17,5 punktilt oktoobris 12,2 punktile (jäädes siiski plusspoolele) ja 6 kuu väljavaadete hinnang langes juulikuu –10,6 punktilt –15,7 punktile. Keskmisest mõnevõrra soodsa-maks on hinnatud olukord Euroopa Liidus (indikaator oktoobris 1,7 p, juulis 11,9 p) ja sealhulgas euroalal (oktoobris 6,6 p, juulis 19,6 p). Pikemalt vt ptk 6.

EKI ekspertide paneel hindas detsembris Eesti majanduse hetkeolukorda kõrge 94 punktiga2, mis on sama kui eelmisel vaatlusel septembris. Ekspertide hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes sep-tembri hinnangud):

1 Ekspertide nimekiri ja majandustesti koondtulemused on toodud peatüki lõpus. 2 Punktid on tuletatud saldo meetodil: positiivsete hinnangute osakaalust lahutatakse negatiivsete vastuste osakaal, neutraal-sed hinnangud jäetakse arvestamata. Saldo võib seega ulatuda miinus 100-st kuni pluss 100 punktini.

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Majanduse üldolukord

5

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 2018

Majanduse üldolukord (hetkeolukorra hinnangute saldo)

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 2018

Investeeringute olukord (hetkeolukorra hinnangute saldo)

olukord on hea 94% eksperte (94%) olukord on rahuldav 6% eksperte (6%) olukord on halb 0% eksperte (0%) hinnangute saldo 94 punkti (94 p)

Meie peamiste partnerriikide majanduse hetkeseisu hinnangud olid oktoobris järgmised: Soome 85 p, Rootsi 67 p, Läti 25 p, Leedu 100 p ja Venemaa –25 p.

Investeeringute olukorda hindasid eksperdid detsembris oluliselt paremaks kui eelmisel vaatlusel sep-tembris. Arengut kinnitab ka III kvartali statistika. Täpsemalt kujunesid hinnangud järgmiselt (sulgudes septembri hinnangud):


Eesti olulisemates partnerriikides hinnati investeeringute olukorda oktoobris järgmiselt: Rootsi 47 p, Soome 60 p, Läti 0 p, Leedu 100 p ja Venemaa –45 p.

Eratarbimise olukorda hindasid eksperdi detsembris jätkuvalt heaks, seda juba kolmandat aastat järjest. Seejuures hinnangud jagunesid järgmiselt (sulgudes septembri hinnangud):



6

60

70

80

90

100

110

120

93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 172018

Euroopa Liit

Eesti

Majandususaldusindeks(pikaajaline keskmine=100, sesoonselt tasandatud)

Eratarbimise olukorda on investeeringutest paremaks hinnatud mitte ainult Eestis, vaid ka meie peamistes partnerriikides: Rootsi 60 p, Soome 90 p, Läti 55 p, Leedu 100 p ja Venemaa –32 p.

Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega (detsember 2017) näitab, et olukord käesoleval aastal on parem. Ekspertide hinnangud järgnesid järgmiselt:

Üldolukord Investeeringud Eratarbimine olukord on nüüd parem 35% 47% 47% olukord on umbes sama 53% 35% 47% olukord on nüüd halvem 12% 18% 6% hinnangute saldo 23 p 29 p 41 p

Eelmisel vaatlusel septembris olid hinnangute saldod vastavalt 35 p, –11 p ja 35 p.

Etteruttavalt olgu märgitud, et EKI äribaromeetrid ja tarbijabaromeeter (vt II ptk) kinnitavad samuti Eesti majandusolukorra suhteliselt head seisundit. Äri- ja tarbijabaromeetreid üldistav majandususaldusindeks3 (sesoonselt tasandatud) oli detsembris 103,6 punkti, mis on siiski 4,9 punkti halvem kui aasta tagasi.

3 Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30%) ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatorite kaalutud keskmisena.


7

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 2018

Majanduskliimaindikaator

1.2. Eelseisval 6 kuul Eesti majandusolukord mõnevõrra halveneb, majanduskliimaindikaator langes, kuid jäi positiivseks (28 p)

EKI majandusanalüütikute paneel oli detsembris majanduse eelseisva 6 kuu (2019. a I poolaasta) arengute suhtes mõõdukalt ettevaatlik. Seletada saab seda paari viimase aasta kiire majanduskasvu võimaliku pidur-dumisega, mis tuleneb eelkõige ekspordinõudluse nõrgenemisest maailmas ja Euroopa Liidu majandus-kasvu aeglustumisest.

Ekspertide hinnangud majanduse üldolukorra kohta 6 kuu pärast jagunesid järgmiselt (sulgudes septembri hinnangud):

olukord on siis parem 6% eksperte (12%) olukord on umbes sama 65% eksperte (82%) olukord on siis halvem 29% eksperte (6%) ootuste saldo –23 punkti (6 p)

Toodust nähtub, et majandusarengu ootused on septembriga võrreldes muutunud pessimistlikumateks ja saldo on langenud miinuspoolele. Samas on enamus eksperte (65 %) siiski seda meelt, et olukord 6 kuu pärast on enam-vähem sama, mis praegu. Eeldatavalt on tegemist majanduskasvu 1–2 % protsendipunk-tilise aeglustumisega. Võrdluseks olgu toodud meie peamiste ekspordipartnerite ootused oktoobris eel-seisva 6 kuu majandusarengu suhtes: Rootsi 7 p, Soome 20 p, Läti 25 p, Leedu –67 p ja Venemaa –23 p.

Tulenevalt majanduse üldolukorra arenguväljavaadetest (–23 p) ja arvestades ekspertide hinnangut majanduse hetkeolukorrale (94 punkti) on Eesti majanduskliimaindikaator detsembris 27,8 punkti. See on 18,3 punkti madalam kui septembris (46,1 p), kuid näitab enam kui rahuldava majanduskliima püsimist lähemal poolaastal. Olgu märgitud, et Rootsi majanduskliima on 27,1 p, Soome 50,4 p, Läti 25,0 p, Leedu 0,0 p ja Venemaa –24,6 p.

Ekspertide paneeli ootused investeeringute ja eratarbimise olukorra kohta 6 kuu pärast on järgmised:

Investeeringud Eratarbimine olukord on siis parem 6% 6% olukord on umbes sama 88% 88% olukord on siis halvem 6% 6% ootuste saldo 0 p 0 p Toodust nähtub, et ülekaalukas osa eksperte hindab, et olukord investeeringute ja eratarbimise osas võib olla umbes sama kui praegu.


8

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 2018

Ekspordi mahu muutumine (6 kuu väljavaadete saldo)

1.3. Väliskaubanduse arenguväljavaated mõõdukalt positiivsed

Kuna protektsionismi ohuga seotud ebakindlus on endiselt märkimisväärne, siis on ka riikide ootused väliskaubanduse edasise arengu suhtes muutunud pessimistlikumateks. Ka Euroopa majanduskasvu aeglustumist seostatakse väliskaubandusest tulenevate probleemidega. Nii olid EL 28 riikide ootused ekspordi arengu osas oktoobris vaid 2,4 punkti ja impordi osas 13,0 punkti.

EKI ekspertide hinnangud väliskaubanduse arengu suhtes eelseisval 6 kuul olid detsembris järgmised: eksport import maht on siis suurem 47% 47% maht on umbes sama 35% 41% maht on siis väiksem 18% 12% ootuste saldo 29 p 35 p

Eelmisel küsitlusel septembris olid ootused (saldod) vastavalt 53 p ja 59 p. Vaatamata ootuste nõrge-nemisele püsivad väliskaubanduse arenguväljavaated Eestis siiski positiivsed. Meie peamistes partner-riikides on ootused ekspordi ja impordi edasise arengu suhtes järgmised: Rootsis 47 p ja 27 p, Soomes 40 p ja 30 p, Lätis 42 p ja 58 p, Leedus –33 p ja –33 p ja Venemaal 26 p ja –13 p.

Kaubavahetusbilansi eelseisva 6 kuu arengu suhtes on eksperdid detsembris samuti muutunud mõne-võrra pessimistlikumaks:

bilanss on siis parem 6% eksperte (18%) bilanss on umbes sama 65% eksperte (58%) bilanss on siis halvem 29% eksperte (24%) ootuste saldo –23 punkti (–6 p)

EL 28 riikide ootused tervikuna on –21 p.

1.4. Inflatsioon aeglustub, intressimäärad tõusevad ja aktsiate hinnad muutuvad vähe

Inflatsiooni taseme suhtes on suures ülekaalus eksperdid, kes prognoosivad, et 6 kuu pärast on hinnatõus aeglasem kui praegu. Täpsemalt jagunesid ootused detsembris järgmiselt:

inflatsioon on siis kõrgem 0% eksperte inflatsioon on umbes sama 35% eksperte inflatsioon on siis madalam 65% eksperte

ootuste saldo –65 punkti

2019. a inflatsioonitasemeks prognoosivad EKI eksperdid 2,9% ja 2024. aastaks 2,5 %.


9

Laenuintresside taseme muutumise suhtes on EKI eksperdid seda meelt, et nii lühiajaliste kui ka pikaaja-liste laenude intressimäärad on 6 kuu pärast kõrgemad:

lühiajalised laenud pikaajalised laenud intressimäär on siis kõrgem 53% 53% intressimäär on umbes sama 47% 47% intressimäär on siis madalam 0% 0%

ootuste saldo 53 p 53 p

EL 28 riikide ootused intressimäärade muutumise suhtes eelseisval 6 kuul on lühiajaliste laenude osas 41,2 ja pikaajaliste laenude osas 59,6 punkti.

Kodumaiste aktsiate hinnad EKI ekspertide koondhinnangul oluliselt ei muutu ning võimalikud on hindade erisuunalised liikumised (sulgudes septembri ootused):

aktsiahinnad on siis kõrgemad 35% eksperte (53%) aktsiahinnad on umbes samad 35% eksperte (35%) aktsiahinnad on siis madalamad 30% eksperte (12%) ootuste saldo 5 punkti (41 p)

Euroopa Liidu riikide koondhinnangul aktsiahindade tase 6 kuu pärast tervikuna jääb samaks (tõus 0,2 punkti).

1.5. Majandusprobleemide raskusaste on Eestis võrreldes Soomega oluliselt suurem

Ekspertide paneeli detsembrikuu hinnangutest nähtub, et Eesti kõige tõsisemateks majandusprobleemideks on endiselt oskustööjõu puudus (100 p), vähene innovatsioon (94 p) ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus (87 p). Huvitav, et Soome raskemad majandusprobleemid on täpselt samad. Ka nemad peavad eelkõige tegelema oskustööjõu vähesusega, ebapiisava innovatsiooniga ja konkurentsivõime tõstmisega. Soome eeliseks on see, et nendel on loetletud probleemide raskusaste on madalam (vastavalt 80 p, 70 p ja 32 p). Samas on Soomes Eestist raskemateks probleemideks sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine, kapitali vähesus ja keskpanga poliitika usaldusväärsus:

Probleem Probleemi raskusaste4 +/–

Eesti dets 2018 Soome okt 2018

Vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes 64 32 +32 Ebapiisav nõudlus 21 16 +5 Vähene innovatsioon 94 70 +24 Ebapiisav infrastruktuur 43 11 +32 Rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 87 32 +55 Kaubandustõkked ekspordile 44 26 +18 Oskustööjõu puudus 100 80 +20 Juriidilised ja administratiivsed takistused äritegevusele 31 16 +15 Ebasoodne investeerimiskliima välisinvestoritele 27 5 +22 Kapitali vähesus 7 5 +2 Keskpanga poliitika usaldusväärsus 0 5 –5 Võlgade ebaefektiivne haldamine 14 10 +4 Sissetulekute ebavõrdne suurenemine 14 26 –12 Poliitiline ebastabiilsus 23 11 +12 Korruptsioon 27 0 +27

Keskmine raskusaste 40 23 +17

4 Probleemi märkinud ekspertide osakaal.


10

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

KOGU MAJANDUS

Eesti majanduse hetkeolukord ja seis 6 kuu pärast

INVESTEERINGUD

ERATARBIMINE

praegu(hea - halb)

6 kuu pärast(parem - halvem)

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM


11

Hea Rahuldav Halb Saldo

majandus tervikuna 94 6 0 94

investeeringud 63 31 6 57

eratarbimine 94 6 0 94

Parem Sama Halvem Saldo

majandus tervikuna 35 53 12 23



Parem Sama Halvem Saldo

majandus tervikuna 6 65 29 -23



Suurem Sama Väiksem Saldo

eksport 47 35 18 29

import 47 41 12 35

Paraneb Sama Halveneb Saldo

6 65 29 -23

Kõrgem Sama Madalam Saldo

0 35 65 -65

Inflatsiooni tase 2019. a 2.9%

2024. a 2.5%

Hinnang intressimääradele 6 kuu pärast


lühiajalised intressid 53 47 0 53

pikaajalised intressid 53 47 0 53

Hinnang praegusele majandusolukorrale

Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast

Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast

Hinnang kaubavahetusbilansile 6 kuu pärast

Praegune majandusolukord, võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi

Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast (võrreldes sama kuuga möödunud aastal)

Hinnang alljärgnevate valuutade kursile euro suhtes praegu

üle-

väärtus-

tatud

enam-

vähem

õige

ala-

väärtus-

tatud

Saldo

USD 12 88 0 12

GBP 12 82 6 6

JPY 0 100 0 0

Hinnang USD kursile euro suhtes 6 kuu pärast


6 76 18 -12

Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast


35 35 30 5

Jah Ei

64 36

21 79

94 6

43 57

87 13

44 56

100 0

31 69

27 73

7 93

0 100

14 86

14 86

23 77

27 73

Majanduskliima 27.8

vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika

suhtes

ebapiisav nõudlus

vähene innovatiivsus

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

infrastruktuuri mahajäämus

rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus

võlgade ebaefektiivne haldamine

sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine

poliitiline ebastabiilsus

korruptsioon

kaubandustõkked ekspordile

oskustööjõu puudus

juriidilised ja administratiivsed takistused

äritegevusele

ebasoodne keskkond välisinvestoritele

kapitali vähesus

keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus

EKI MAJANDUSTEST – DETSEMBER 2018 (17 eksperdi küsitluse koondtulemused, vastuste jagunemine %-des)

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud eksperdid:

M. Aben M. Kitsing M. Lambing H. Meerits T. Palm A. Saarniit

R. Eamets A. Kuningas M. Lauri T. Mertsina A. Purju H. Vitsur

A. Järvan L. Kuum E. Lõhmuste M. Nestor I. Rõtov


12

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

I II III IV I II III IV[hea(+100) <——> halb(-100)]

majandus tervikuna -34 -78 -45 31 30 16 0 0 0 18 68 85 95 100 88 94 94

investeeringud -62 -93 -71 -10 18 -21 -41 -50 -54 -41 22 63 64 70 35 6 57

eratarbimine -4 -68 -61 1 30 35 55 72 80 82 78 68 95 100 71 100 94[parem(+100) <——> halv em(-100)]

majandus tervikuna -90 -91 55 88 38 3 -15 -15 0 47 95 100 84 89 57 35 23

investeeringud -93 -94 28 73 40 -22 -26 -38 -3 29 69 95 89 94 19 -11 29

eratarbimine -60 -88 6 70 57 32 23 38 28 35 43 31 47 56 38 35 41[parem(+100) <——> halv em(-100)]

majandus tervikuna -38 4 61 27 10 41 28 11 27 44 21 45 21 0 18 6 -23

investeeringud -47 -9 59 30 0 22 14 9 43 65 16 38 31 6 18 17 0

eratarbimine -34 -18 46 24 10 28 4 -4 -5 18 21 58 37 16 24 6 0[suurem(+100) <——> v äiksem(-100)]

eksport 11 18 78 38 16 58 35 25 42 71 69 70 89 72 64 53 29

import -38 -13 71 41 32 59 37 34 41 71 73 79 84 67 52 59 35[parem(+100) <——> halv em(-100)]

72 43 -27 -32 -11 -16 -13 -28 -25 -29 -16 -27 -17 -11 0 -6 -23[kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]

lühiajalised laenuintressid 34 12 21 32 1 14 -3 1 8 41 32 35 44 50 47 35 53

pikaajalised laenuintressid 29 13 11 41 -4 15 1 21 25 41 37 50 53 50 47 47 53[kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]

-22 14 49 21 41 58 31 32 42 18 58 70 74 72 35 41 5

jah v astuste osakaal (0..100)

vähene usaldus valitsuse

majanduspoliitika suhtes76 77 51 38 48 51 42 60 59 71 95 75 84 82 71 67 64

ebapiisav nõudlus 87 99 97 90 91 89 91 88 86 76 53 20 22 17 18 13 21

vähene innovatiivsus 88 89 90 100 94 100 94 94

infrastruktuuri mahajäämus 53 61 60 39 33 35 38 43

rahvusvahelise konku-

rentsivõime vähesus90 91 87 89 89 97 97 100 96 88 89 90 94 94 82 71 87

kaubandustõkked ekspordile 16 38 25 26 32 29 55 68 72 59 58 40 29 35 18 20 44

oskustööjõu puudus 80 59 67 92 98 97 99 100 99 100 100 100 100 94 94 100 100

juriidilised ja administratiivsed

takistused äritegevusele29 38 30 31 18 29 7 31

ebasoodne keskkond

välisinvestoritele47 28 10 19 18 18 13 27

kapitali vähesus 61 84 83 59 58 62 42 36 35 12 11 20 11 18 6 12 7

keskpanga poliitika vähene

usaldusväärsus6 5 0 0 0 0 0 0

võlgade ebaefektiivne

haldamine24 16 20 22 18 18 19 14

sissetulekute ebavõrdsuse

suurenemine35 50 40 33 31 29 20 14

poliitiline ebastabiilsus 24 37 30 29 31 24 13 23

korruptsioon 18 33 20 29 18 12 7 27[hea(+100) <——> halb(-100)]

-36.6 -42.8 0.9 27.0 19.7 28.1 13.0 5.0 13.2 30.3 43.6 64.2 55.3 44.9 50.4 46.1 27.8

Hinnang praegusele majandusolukorrale

Praegune majandusolukord, võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi

Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast

Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast

Hinnang kaubavahetuse bilansile 6 kuu pärast

Hinnang intressimääradele 6 kuu pärast

Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

Majanduskliima

EKI MAJANDUSTEST Eesti majandusolukorra muutumine 2008. a – 2018. a IV kvartal

(EKI ekspertide hinnangute saldod)

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Tööstusbaromeeter

13

-90

-60

-30

0

30

60

90

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Viimased 3 kuud

Prognoos

Toodangu maht (võrreldavates hindades, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

KASVAB

KAHANEB

-20

-10

0

10

20

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Valmistoodete varud (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

LIIGA SUURED

LIIGA VÄIKESED

2. Konjunktuuribaromeetrid: detsember 2018

2.1. Tööstusbaromeeter5

Kindlustunde indikaator langes ja on madalam kui viimasel kolmel kuul ning ka aastatagusega võrreldes.

Eelseisvaks 3 kuuks prognoositakse toodangu mahu langust.

Viimasel 3 kuul toodangu maht liikus tõusutrendil ja seda kiiremas tempos kui 3 kuud tagasi ja eelmise aasta detsembris (saldo6 detsembris +19, septembris +2; 2017. a detsembris +6). Hetkeseisu peegeldav nõudlus toodangule on tavalisest veidi madalam ja seda eriti välisturul (saldo detsembris –7, eelmise aasta detsembris –2). Enamuses tööstusharudes on ebapiisav nõudlus ja tööjõu puudus peamisteks takistusteks tootmise kasvule (märkis vastavalt 50% ja 29% ettevõtteid). Tekstiilitootmises ning masinate ja seadmete tootmises on sobiva tööjõu puudus tähtsaimaks takistavaks teguriks.

Ettevõtete toodangu mahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks on negatiivsed, kuid 2 punkti paremad eelmise kolme aasta detsembrite keskmisega võrreldes (saldo detsembris –11; 2015.–2017. a detsembrite saldode keskmine –13). Ettevõtteid, kes prognoosivad toodangu mahu kasvu, on kõige rohkem elektroonika ja optikaseadmete tootmises (89%). Seevastu ehitusmaterjalitööstuses on kõige rohkem ettevõtteid, kes teatasid eelseisvast tootmise vähenemisest (59%), mis on antud aastaaja jaoks tavapärane. Töötajate arv mõnevõrra suureneb (saldo +4).

Eelkirjeldatud olukorda peegeldab kindlustunde indikaator7, mis liikus miinuspoolele ja on 3 punkti mada-lam kui aasta tagasi (detsembris –4; 2017. a detsembris –1).

5Tööstusbaromeeter on koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi tellimusel. Detsembrikuu baromeeter on koostatud 162 töötleva tööstuse ettevõtte hinnangute alusel.

6Saldod näitavad positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahet.

7Tööstuse kindlustunde indikaator koondab ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangud.

Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018

14

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Tellimused toodangule (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

ÜLE TAVALISE

ALLA TAVALISE

13 11 9 10 8 7 7 7 12 10 11 8 9 10 8 11 9 7 11 7 8 7 10 15

70 74 77 74 79 80 77 78 73 72 77 78 77 75 74 71 74 75 73 79 76 79 80 77

17 15 14 16 14 13 16 15 15 18 12 14 15 15 18 18 17 18 16 15 15 14 10 8

0%

20%

40%

60%

80%

100%

032013

06 09 12 032014

06 09 12 032015

06 09 12 032016

06 09 12 032017

06 09 12 032018

06 09 12

soosiv

normaalne

piirav

Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule praegu laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

-60

-40

-20

0

20

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Eesti

EL

Kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)

Detsembris läbiviidud laenukeskkonna uuring näitas, et suurem osa ettevõtteid (77%) hindas laenu saa-mise võimalusi nii kommertspankadest kui ka muudelt laenuandjatelt normaalseks, samas suurenes ette-võtete osakaal, kes hindab laenusaamise võimalusi piiratuks (detsembris 15% ettevõtteid, septembris 10%).

Tööstusharude olukord detsembris ja prognoos lähikuudeks on järgmine:

Toiduainete ja jookide tööstus

Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ning toodangu maht jätkas tõusutrendil (saldo detsembris +29, eelmise 3 kuu keskmine +24). Nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (saldo +5) ja seda siseturu nõudluse arvel, kuna eksporttellimusi on tavalisest vähem.


15

Ootused järgmiseks 3 kuuks halvenesid: väheneb nii toodangu maht (saldo –14) kui töötajate arv (saldo –5). Kindlustunde indikaator on eelmise 3 kuu keskmisele ja ka aastatagusele ligilähedane (detsembris –1, eelmise 3 kuu keskmine –2; 2017. a detsembris =0).

Tekstiilitootmine

Viimasel 3 kuul toodangu maht kasvas, sellest teatasid rohkem kui pooled ettevõtted (57%) ja 14%-l tootmine vähenes. Suurenes ka ekspordi maht (saldo +17). Nõudlus toodangule on tavalisel tasemel (eelmise 3 kuu saldode keskmine +14).

Toodangu mahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks on negatiivsed ning on oodata tootmise langust (saldo detsembris –29). Kolmandik tootjaid omab liigseid valmistoodete varusid. Ettevõtete kindlustunde indi-kaator on oluliselt madalam kui eelmise 3 kuu keskmine, kuid kõrgem kui aasta tagasi (detsembris +1, eelmise 3 kuu keskmine +33; 2017. a detsembris –11).

Rõivatootmine

Kindlustunde indikaator on negatiivne ja 20 punkti madalam kui 3 kuud tagasi. Selle põhjuseks on väiksem nõudlus toodangule ja ka tagasihoidlikumad tootmise väljavaated järgmiseks 3 kuuks. Toodangu mahu eelseisvast kasvust teatas 20% ettevõtteid (septembris 60%), sama palju ettevõtteid prognoosib tootmise langust.

Nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule on tavalisest madalam (saldo –40).

Nahatööstus

Viimasel 3 kuul tellimused vähenesid oluliselt (saldo –67) ja toodangu maht liikus langustrendil (saldo –29).

Detsembri nõudlus toodangule aga suurenes (saldo detsembris –14, septembris –17) ning eksporttellimused ületavad tavalise taseme (saldo +14). Toodangu mahu ootused järgmiseks 3 kuuks on paremad kui sep-tembris (saldo detsembris –14, septembris –17). Kindlustunde indikaator on 6 punkti kõrgem kui kolm kuud tagasi, kuid 11 punkti madalam kui 2017. aasta detsembris.

Puidutööstus

Toodangu mahu kasvust viimasel 3 kuul teatas 36% ettevõtteid, 18%-l tootmine vähenes. Ebapiisav nõudlus (märkis 36% ettevõtteid) ja sobiva tööjõu puudus (märkis 27% ettevõtteid) on peamisteks takistusteks toodangu kasvule.

Hetkeseisu peegeldav sise- ja välisturu nõudlus toodangule on alla tavalist taset (mõlema indikaatori saldo –18). Prognooside kohaselt lähimal 3 kuul toodangu maht väheneb (saldo –8).

Kindlustunde indikaator on kolmandat kuud järjest negatiivne (detsembris –9; 2017. a detsembris +15)

Mööblitootmine

Kindlustunde indikaator on sama, mis 3 kuud tagasi (detsembris ja septembris +15) ja kõrgem kui eelmise aasta detsembris. Nõudlus toodangule ületab tavalist taset (saldo +22). Järgmiseks 3 kuuks tehtud toot-mise prognoosid on positiivsed, kuid tagasihoidlikumad kui III kvartalis (saldo detsembris +33, septembris +44). Kavatsusest suurendada töötajate arvu teatas rohkem kui viiendik ettevõtteid (saldo +22).

Viimasel 3 kuul tellimused kasvasid ja sellest tulenevalt toodangu maht suurenes kiires tempos (saldo +78). Suurenes ka ekspordi maht (saldo +13).


16

Paberitööstus

Haru olukord halvenes. Seda näitab kindlustunde indikaator, mis liikus miinuspoolele (detsembris –11, septembris +11; 2017. a detsembris +25). Peamiseks põhjuseks on nii sise- kui välisturu nõudluse langus tavalist madalamale tasemele (mõlemad saldod –33). Samas toodangu mahu ootused eelseisvaks 3 kuuks on positiivsed (saldo +17). Prognooside kohaselt toodangu müügihinnad ja töötajate arv ei muutu. Ette-võtted omasid liigseid valmistoodete varusid (saldo +17), mis omakorda alandas kindlustunnet.

Viimsel 3 kuul tootmine ei muutunud (saldo =0). Tootmisvõimsuste rakendatus (68%) oli 13%-punkti madalam kui III kvartalis.

Trükindus ja salvestite paljundus

Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo +17). Samas hetkeseisu peegeldav sise- ja välisturu nõudlus on tavalisest madalam (mõlema indikaatori saldod –33).

Prognoosid järgmiseks 3 kuuks on langevad. Iga kolmas ettevõtte teatas toodangu mahu kahanemisest, 17%-l tootmine suureneb. Töötajate arv jääb samaks (teatas 100% ettevõtteid). Halbade prognooside tõttu liikus kindlustunde indikaator miinuspoolele ning on eelmise 3 kuu keskmisest madalam, kuid kõrgem kui 2017. aasta detsembris (detsembris –17, eelmise 3 kuu keskmine +7; 2017. a detsembris –22).

Keemiatööstus

Kindlustunde indikaator muutus positiivseks ning on kõrgem kui eelmise 3 kuu keskmine ja ka aasta tagasi (detsembris +5, eelmise 3 kuu keskmine –6; 2017. a detsembris –10). Nõudlus toodangule ületab tavapärast taset (saldo +14), sealjuures eksporttellimusi on tavalisel hulgal. Prognooside kohaselt järgmise 3 kuu jooksul jääb toodangu maht samaks (saldo =0), eksporttellimused aga vähenevad.(saldo –29).

Viimasel 3 kuul toodangu maht vähenes 43%-l ettevõtetel, suurenes vaid 14%-l. Kahanes ka ekspordi maht (saldo –17). Ebapiisav nõudlus on ainsaks takistuseks tootmise kasvule (märkis 63% ettevõtteid).

Kummi- ja plasttoodete tööstus

Viimasel 3 kuul toodangu maht liikus tõusutrendil, sellest teatas 50% ettevõtteid, 10%-l tootmine vähenes. Sealjuures suurenes ka ekspordi maht (saldo +10).

Eelseisvaks 3 kuuks tehtud tootmise prognoosid näitavad, et toodangu maht väheneb (saldo detsembris –40). Töötajate arv ei muutu (saldo =0). Nõudlus toodangule on väiksem kui 3 kuud tagasi (saldo detsembris –20, septembris –9). Kindlustunde indikaator püsib negatiivsena ja seda suuremal määral kui septembris ja ka eelmise aasta samal perioodil (detsembris –20, septembris –6; 2017. a detsembris –12).

Metalltoodete tööstus

Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ning tootmine kasvas kiires tempos (saldo detsembris +46, septembris +25). Suurenes ka ekspordi maht (saldo +21).

Nõudlus toodangule on tavalisel tasemel (saldo =0), kusjuures eksporttellimusi on tavalisest vähem (saldo –8). Prognoosid eelseisvaks 3 kuuks toodangu mahu osas on positiivsed, kuid varasemast tagasi-hoidlikumad (saldo detsembris +8, eelmise 3 kuu saldode keskmine +29). Kavatsusest suurendada töötajate arvu teatas rohkem kui kolmandik ettevõtteid (39%).

Kindlustunde indikaator on sama, mis 3 kuud tagasi, kuid kõrgem aastatagusega võrreldes (detsembris ja septembris +17, 2017. a detsembris –2).


17

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

Ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel paranes ning viimasel 3 kuul tellimused suurenesid (saldo +33). Toodangu maht kasvas rohkem kui pooltel ettevõtetel (56%-l), 22%-l tootmine vähenes. Tootmisvõim-suste rakendatus on 8%-punkti kõrgem kui III kvartalis (IV kv 95%).

Nõudlus toodangule on tavalisest suurem (üldsaldo +22). Toodangu mahu ootused järgmiseks 3 kuuks on parimad teiste harudega võrreldes, nende järgi tootmine suureneb 89%-l ettevõtetel ja ülejäänutel jääb samaks. Suuremat töötajate arvu plaanib 44% ettevõtteid.

Kindlustunde indikaator on kõrge, kuid veidi madalam kui septembris (detsembris +33, septembris +40; 2017. a detsembris +28).

Elektriseadmete tootmine

Kindlustunde indikaator on negatiivne ja seda varasemast suuremal määral (detsembris –8, eelmise 3 kuu keskmine –5; 2017. a detsembris =0). Kindlustunnet nõrgendasid oodatav toodangu mahu vähenemine (saldo detsembris –11, septembris +10) ja liigsed valmistoodete varud (saldo +13). Detsembris nõudlus toodangule tõusis tavalisele tasemele, sealjuures eksporttellimusi on tavalisest vähem (saldo –11).

Viimasel 3 kuul toodangu maht kasvas 56%-l ettevõtetel ja 11%-l tootmine vähenes.

Masinate ja seadmete tootmine

Kindlustunde indikaator on eelmise 3 kuu keskmisele näitajale ligilähedane, kuid mõnevõrra madalam aastatagusega võrreldes (detsembris +5, eelmise 3 kuu keskmine +4; 2017. aasta detsembris +9). Prog-nooside kohaselt lähemal 3 kuul jääb toodangu maht samaks. Töötajate arv mõõdukalt suureneb (saldo +14). Nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule, mis ületab tavalise taseme, tugevdab kindlustunnet (mõlemad saldod detsembris +29, septembris +17).

Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes 43%-l ettevõtetel ja 14%-l vähenes.

Ehitusmaterjalitööstus

Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime halvenes kõikidel turgudel ning tellimused vähenesid (saldo –14). Selle tulemusena kahanes ka toodangu maht (saldo –35).

Kindlustunde indikaator on negatiivne (–32), mis on talve perioodile tavapärane. Seda kinnitab 2014.–2016. aastate detsembrikuude keskmine näitaja (–26). Nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule on tavalisest madalam (üldsaldo –29). Teistest harudest rohkem ettevõtteid (59%) prognoosib toodangu mahu langust lähimal 3 kuul, sealjuures ükski ettevõtte ei oota tootmise suurenemist. Iga kolmas tootja kavandab töötajate arvu vähendamist.


18

2018 2018

12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

suurenes 29.5 27.4 21.0 19.7 23.5 35.0 38.4 32.6 24.6 23.9 31.9 38.2 43.9

jäi samaks 47.5 43.7 53.6 56.1 51.5 49.6 50.4 51.9 53.0 54.2 48.9 44.9 30.9

vähenes 23.0 28.9 25.4 24.2 25.0 15.3 11.3 15.6 22.4 21.8 19.2 16.9 25.2

saldo 6 -1 -4 -5 -2 20 27 17 2 2 13 21 19

üle tavalise 15.8 14.1 15.6 14.4 15.3 15.6 20.9 16.3 12.0 14.7 13.5 16.2 18.8

tavalised 66.2 67.4 63.0 64.4 64.1 66.7 61.2 69.6 70.7 67.8 68.1 69.9 58.0

alla tavalise 18.0 18.5 21.5 21.2 20.6 17.8 17.9 14.1 17.3 17.5 18.4 14.0 23.2

saldo -2 -4 -6 -7 -5 -2 3 2 -5 -3 -5 2 -4

üle tavalise 16.0 15.9 14.3 16.7 14.8 17.6 17.7 14.2 11.1 15.9 12.9 16.8 19.1

tavalised 65.6 65.9 61.9 60.8 64.8 60.0 61.3 65.4 67.5 64.4 69.7 65.6 55.0

alla tavalise 18.4 18.3 23.8 22.5 20.5 22.4 21.0 20.5 21.4 19.7 17.4 17.6 26.0

saldo -2 -2 -10 -6 -6 -5 -3 -6 -10 -4 -5 -1 -7

liiga suured 8.5 10.2 7.0 10.4 9.8 10.9 7.9 10.9 12.0 9.6 7.4 8.5 8.4

piisavad 75.4 75.6 79.1 76.8 77.2 76.7 76.4 71.1 74.4 75.6 78.7 76.0 80.9

liiga väikesed 16.2 14.2 14.0 12.8 13.0 12.4 15.8 18.0 13.6 14.8 14.0 15.5 10.7

saldo -8 -4 -7 -2 -3 -2 -8 -7 -2 -5 -7 -7 -2

suureneb 20.3 32.1 39.0 46.2 45.0 40.4 23.3 29.1 39.1 34.5 27.3 21.5 20.7

jääb samaks 50.7 49.3 50.7 48.5 47.3 47.1 65.4 58.2 53.4 52.1 50.4 49.6 47.9

väheneb 29.0 18.7 10.3 5.3 7.6 12.5 11.3 12.7 7.5 13.4 22.3 28.9 31.4

saldo -9 13 29 41 37 28 12 16 32 21 5 -7 -11

tõusevad 22.2 27.4 27.5 23.1 19.7 15.3 12.8 12.0 16.0 15.5 13.4 15.9 18.1

jäävad samaks 65.9 64.4 68.1 73.9 75.0 79.6 85.7 85.7 79.4 79.6 81.7 74.2 74.6

langevad 11.9 8.2 4.4 3.0 5.3 5.1 1.5 2.3 4.6 4.9 4.9 9.9 7.3

saldo 10 19 23 20 14 10 11 10 11 11 8 6 11

suureneb 13.1 15.3 15.4 21.6 20.8 20.6 20.2 18.1 13.5 17.5 15.7 15.4 15.1

jääb samaks 77.4 75.9 77.9 73.9 76.2 73.5 73.9 73.7 79.0 76.2 75.7 73.5 73.4

väheneb 9.5 8.8 6.6 4.5 3.1 5.9 6.0 8.3 7.5 6.3 8.6 11.0 11.5

saldo 4 7 9 17 18 15 14 10 6 11 7 4 4

-1 4 10 12 12 9 8 8 10 8 2 1 -4

Näitaja

Valmistoodete varud praegu

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul

Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul

KINDLUSTUNDE indikaator

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu

Eksporttellimused toodangule praegu

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul

TÖÖSTUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


19

TÖÖ

STU

SB

AR

OM

EE

TER

, D

ETS

EM

BE

R 2

018

(töös

tush

arud

e lõ

ikes

ette

võte

te v

astu

ste

jagu

nem

ine

%-d

es)

Näi

taja

Toid

u-

aine

te

toot

min

e

Joog

i-

toot

min

e

Teks

tiili-

toot

min

e

Rõiv

a-

toot

min

e

Nah

a-

töös

tus

Pui

du-

töös

tus

Pab

eri-

töös

tus

Keem

ia-

töös

tus

Kum

mi -

ja p

last

-

tood

ete

toot

min

e

Ehitu

s-

mat

erja

li-

töös

tus

Met

all-

tood

ete

toot

min

e

Elek

troo

-

nika

- ja

optik

a-

sead

met

e

toot

min

e

Elek

tri-

sead

met

e

toot

min

e

Mas

inat

e

ja

sead

met

e

toot

min

e

Möö

bli-

toot

min

e

Trük

indu

s

ja

salv

estis

te

palju

ndus

Ko

gu

K

og

u

Ko

gu

K

og

u

töö

stu

stö

öst

us

töö

stu

stö

öst

us

suuren

es40

.050

.057

.120

.014

.336

.416

.714

.350

.017

.761

.555

.655

.642

.977

.850

.043.9

jäi sam

aks

46.7

33.3

28.6

20.0

42.9

45.5

66.7

42.9

40.0

29.4

23.1

22.2

33.3

42.9

22.2

16.7

30.9

vähe

nes

13.3

16.7

14.3

60.0

42.9

18.2

16.7

42.9

10.0

52.9

15.4

22.2

11.1

14.3

0.0

33.3

25.2

saldo

2733

43-40

-29

180

-29

40-35

4633

4429

7817

19

üle tava

lise

14.3

0.0

28.6

20.0

14.3

9.1

16.7

14.3

0.0

0.0

30.8

33.3

22.2

28.6

22.2

0.0

18.8

tava

lised

78.6

100.0

42.9

20.0

57.1

63.6

33.3

85.7

80.0

70.6

38.5

55.6

55.6

71.4

77.8

66.7

58.0

alla tava

lise

7.1

0.0

28.6

60.0

28.6

27.3

50.0

0.0

20.0

29.4

30.8

11.1

22.2

0.0

0.0

33.3

23.2

saldo

70

0-40

-14

-18

-33

14-20

-29

022

029

22-33

-4

üle tava

lise

7.1

0.0

14.3

20.0

28.6

9.1

16.7

14.3

0.0

7.7

30.8

22.2

22.2

28.6

22.2

0.0

19.1

tava

lised

71.4

100.0

57.1

20.0

57.1

63.6

33.3

71.4

80.0

69.2

30.8

66.7

44.4

71.4

55.6

66.7

55.0

alla tava

lise

21.4

0.0

28.6

60.0

14.3

27.3

50.0

14.3

20.0

23.1

38.5

11.1

33.3

0.0

22.2

33.3

26.0

saldo

-14

0-14

-40

14-18

-33

0-20

-15

-811

-11

290

-33

-7

liiga suured

0.0

0.0

0.0

0.0

0.0

8.3

16.7

0.0

10.0

13.3

0.0

22.2

12.5

14.3

11.1

0.0

8.4

piisa

vad

93.3

100.0

66.7

100.0

85.7

83.3

83.3

100.0

80.0

80.0

58.3

66.7

87.5

85.7

88.9

100.0

80.9

liiga vä

ikesed

6.7

0.0

33.3

0.0

14.3

8.3

0.0

0.0

10.0

6.7

41.7

11.1

0.0

0.0

0.0

0.0

10.7

saldo

-70

-33

0-14

017

00

7-42

1113

1411

0-2

suuren

eb20

.00.0

28.6

20.0

0.0

25.0

16.7

28.6

0.0

0.0

38.5

88.9

11.1

14.3

44.4

16.7

20.7

jääb

sam

aks

53.3

66.7

14.3

60.0

85.7

41.7

83.3

42.9

60.0

41.2

30.8

11.1

66.7

71.4

44.4

50.0

47.9

vähe

neb

26.7

33.3

57.1

20.0

14.3

33.3

0.0

28.6

40.0

58.8

30.8

0.0

22.2

14.3

11.1

33.3

31.4

saldo

-7-33

-29

0-14

-817

0-40

-59

889

-11

033

-17

-11

tõusev

ad20

.016

.757

.10.0

14.3

8.3

16.7

37.5

20.0

17.7

7.7

11.1

12.5

0.0

37.5

16.7

18.1

jääv

ad sam

aks

80.0

83.3

42.9

100.0

85.7

66.7

66.7

50.0

80.0

70.6

84.6

88.9

87.5

100.0

62.5

83.3

74.6

lang

evad

0.0

0.0

0.0

0.0

0.0

25.0

16.7

12.5

0.0

11.8

7.7

0.0

0.0

0.0

0.0

0.0

7.3

saldo

2017

570

14-17

025

206

011

130

3817

11

suuren

eb13

.30.0

28.6

20.0

14.3

16.7

0.0

0.0

0.0

5.9

38.5

44.4

0.0

14.3

22.2

0.0

15.1

jääb

sam

aks

66.7

100.0

42.9

60.0

71.4

75.0

100.0

87.5

100.0

64.7

53.9

55.6

77.8

85.7

77.8

100.0

73.4

vähe

neb

20.0

0.0

28.6

20.0

14.3

8.3

0.0

12.5

0.0

29.4

7.7

0.0

22.2

0.0

0.0

0.0

11.5

saldo

-70

00

08

0-13

0-24

3144

-22

1422

04

2-11

1-13

-5-9

-11

5-20

-32

1733

-85

15-17

-4

Tood

angu

mah

t vi

imas

e 3

kuu

jook

sul

Telli

mus

ed (

nõud

lus)

to

odan

gule

pra

egu

Tööt

ajat

e ar

v jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Val

mis

tood

ete

varu

d pr

aegu

Tood

angu

mah

t jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Tood

angu

müü

gihi

nnad

jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

KIN

DL

US

TU

ND

E i

nd

ika

ato

r

Eks

port

telli

mus

ed

tood

angu

le p

raeg

u


20

1993 - 2019 2018 2018 min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul

saldo -64 11 47 6 -1 -4 -5 -2 20 27 17 2 2 13 21 19

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu

saldo -78 -7 31 -2 -4 -6 -7 -5 -2 3 2 -5 -3 -5 2 -4

Eksporttellimused toodangule praegu

saldo -71 -10 24 -2 -2 -10 -6 -6 -5 -3 -6 -10 -4 -5 -1 -7

Valmistoodete varud praegu

saldo -20 -5 15 -8 -4 -7 -2 -3 -2 -8 -7 -2 -5 -7 -7 -2

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul

saldo -46 15 57 -9 13 29 41 37 28 12 16 32 21 5 -7 -11

Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul

saldo -35 9 53 10 19 23 20 14 10 11 10 11 11 8 6 11


saldo -47 1 21 4 7 9 17 18 15 14 10 6 11 7 4 4

Toodangu kasvu piiravad praegu (% vastanutest)

mitte miski 1 12 22 x 17 x x 16 x x 15 x x 13 x x

ebapiisav nõudlus 16 54 85 x 48 x x 47 x x 40 x x 50 x x

tööjõu puudus 1 17 44 x 20 x x 22 x x 30 x x 29 x x

materjali/seadmete puudus 0 9 21 x 8 x x 3 x x 5 x x 5 x x

finantsprobleemid 0 5 16 x 2 x x 3 x x 4 x x 2 x x

muu 0 4 18 x 6 x x 9 x x 5 x x 0 x x

Tootmisvõimsuste piisavus

saldo -22 8 47 x 4 x x 17 x x -3 x x 9 x x

Olemasolevad tellimused tagavad tootmise

kuu 2.8 4.1 8.0 x 3.5 x x 3.8 x x 4.0 x x 3.1 x x

Tellimused viimase 3 kuu jooksul

saldo -51 10 48 x -8 x x 2 x x 18 x x 4 x x

Eksporttellimused järgneva 3 kuu jooksul

saldo -32 12 43 x 17 x x 16 x x 16 x x 0 x x

Tootmisvõimsuste rakendatuse tase praegu

% 57 73 80 x 72 x x 73 x x 77 x x 75 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime Eesti turul viimase 3 kuu jooksul

saldo 1 12 29 x 7 x x 8 x x 7 x x 1 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime EL turul viimase 3 kuu jooksul

saldo -10 7 25 x 4 x x 5 x x 5 x x 1 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime mujal välisturul viimase 3 kuu jooksul

saldo -13 4 33 x 2 x x 4 x x 4 x x -1 x x

Ekspordi maht viimase 3 kuu jooksul

saldo -37 8 33 x 5 x x -9 x x 8 x x 8 x x

Ekspordi osakaal toodangus

% 44 59 70 x 68 x x 69 x x 70 x x 68 x x

-40 4 27 -1 4 10 12 12 9 8 8 10 8 2 1 -4KINDLUSTUNDE indikaator

Näitaja

TÖÖSTUSBAROMEETER 1993–2018 (saldod %-des)

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Töötleva tööstuse investeeringud

21

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Tööstusettevõtete jooksva aasta investeeringud(% küsitletud ettevõtetest)

puuduvad

väiksemad

umbes samad

suuremad

2.2. Töötleva tööstuse investeeringud 2018.–2019. aastal8

2018. aastal investeeringute maht suurenes, mis vastab eelmise aasta ootustele. 2019. aastaks prognoosi-

takse investeeringute mahu kiiremat kasvu.

2017. aastal tehtud prognoosid investeeringute osas täituvad ning 2018. aastal investeeringute maht suurenes (saldo +9), samas investeeringud kasvatavaid tootjaid on oodatust veidi vähem (2018. a 27% ettevõtteid; 2017. a prognoosis 30%). Tootmisprotsessi ratsionaliseerimine on investeeringute eesmärki-dest jätkuvalt esikohal ning sellele kavatseb teha kapitalimahutusi rohkem ettevõtteid kui aasta tagasi (2018. aastal 47% ettevõtteid; 2017. a 42% ettevõtteid). Teisel kohal on tootmisvõimsuste taastamine, millesse investeerib 38% ettevõtteid (2017. a 33%). Oodatust vähem ettevõtteid suunab raha tootmis-võimsuste suurendamisele (2018. a teatas 34% ettevõtteid; 2017. a prognoosis 41%). Muudele eesmärkidele (tööohutus ja keskkonnakaitse) teeb kapitalimahutusi 31% ettevõtteid.

Nagu varemgi, on investeeringuid stimuleerivatest teguritest 2018. aastal esikohal nõudluse kasv (teatas 80% ettevõtteid). Tehniliste tegurite ja finantsolukorra positiivset mõju märkis vastavalt 56% ja 53% ettevõtteid. Finantsolukord on suurimaks takistusteks investeeringute mahu kasvule 19% ettevõtetel.

Ettevõtete prognoosid 2019. aastaks on positiivsed (saldo +20) ning nende järgi peaks töötleva tööstuse ettevõtete investeeringute maht kasvama kiiremini kui käesoleval aastal.

Ettevõttejuhtide hinnangud 2019. aasta investeeringute mahu kohta jagunesid järgmiselt:

investeeringud suurenevad 36% investeeringud ei muutu 38% investeeringud vähenevad 16% investeeringud puuduvad 9% saldo +20

2019. aastal suurenevad investeeringud enamuses tööstusharudes, erandiks on elektriseadmete tootmine ja keemiatööstus, kus investeeringud vähenevad (saldod vastavalt –33 ja –25) ning paberitööstuses jäävad samaks. Kõige optimistlikumad prognoosid on elektroonika- ja optikaseadmete tööstusharus, kus kõik küsitluses osalenud ettevõtted kavandavad suuremaid investeeringuid. Teisel kohal on metalltoodete

8 Töötleva tööstuse investeeringute küsitlus on läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt Euroopa Komisjoni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2018. a oktoobris. Küsitluses osales 165 töötleva tööstuse ettevõtet.

Töötleva tööstuse investeeringud Konjunktuur nr 207, detsember 2018

22

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

Tööstusettevõtete järgmise aasta investeeringud(% küsitletud ettevõtetest)

puuduvad

väiksemad

umbes samad

suuremad

tootmine, kus suuremaid investeeringuid plaanib 77% tootjaid. Toiduainete ja jookide tootmises inves-teeringud tervikuna suurenevad (saldo +10) ja seda toiduainetetööstuse arvel (joogitootmises ei muutu).

Lisaküsimusena selgitasime, kuidas muutuvad ettevõtete kapitalimahutused toote- või teenusearenduse (uuenduse) osas. Küsitlusest nähtub, et 14% ettevõtteid kavatseb selliseid investeeringuid suurendada, 61%-l jäävad need samaks ning 8%-l vähenevad. Prognooside kohaselt 2019. aastal investeeringute struktuur veidi muutub. Tähtsaimaks jääb tootmisprotsessi ratsionaliseerimine (märkis 49% ettevõtteid). Teiseks eesmärgiks saab olema tootmisvõimsuste suurendamine (märkis 44% ettevõtteid). Tootmis-võimsuste taastamisele kavatseb suunata rahalisi ressursse 29% ettevõtteid ning keskkonnakaitsesse ja tööohutusse investeerib 26% tootjaid.

Nõudluse kasv jääb ka 2019. aastal põhiliseks investeeringuid stimuleerivaks faktoriks (märkis 78% ette-võtteid). Järgmisteks on tehnilised tegurid (märkis 58% ettevõtteid) ning hea finantsolukord (märkis 54% ettevõtteid). Finantsseisund on samal ajal ka suurimaks investeeringute piirajaks (märkis 18% ettevõtteid).

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Töötleva tööstuse investeeringud

23

TÖ

ÖS

TU

SE

TT

EV

ÕT

ET

E I

NV

ES

TE

ER

ING

UD

(ette

võte

te v

ast

uste

jag

une

min

e %

-de

s):

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Investeeringute maht jooksval aastal, võrreldes eelmise aastaga

suurem

3341

4036

3546

3531

1814

3431

2926

3127

2626

27um

bes sama

3534

3835

4033

3833

3818

3945

3939

3635

4445

45vä

iksem

2521

2027

2416

2230

3652

1714

2127

2327

2018

17inve

stee

ringu

d pu

uduv

ad7

43

32

54

58

1610

1011

710

1010

1211

Saldo

*8

2020

911

3013

1-18

-38

1717

8-1

80

58

9Jooksva aasta investeeringute eesmärk:

tootmisvõ

imsusi taastava

d48

5249

5552

4241

4641

3018

4731

3934

3424

3338

tootmisvõ

imsusi suu

rend

avad

52

5552

5249

5546

4642

3618

3932

3731

3642

3834

too

da

ng

u n

om

en

kla

tuu

ri m

uu

tma

ta2

52

62

52

32

22

32

12

11

71

38

21

--

--

--

-

too

da

ng

u n

om

en

kla

tuu

ri la

ien

da

mis

eks

30

38

32

32

32

36

28

29

30

25

11

20

--

--

--

-

tootmisprotsessi ratsion

alisee

rivad

5251

5047

5247

5237

4420

3844

4642

3738

4247

me

hh

an

ise

eri

min

e,

au

tom

atis

ee

rim

ine

32

30

31

37

32

32

35

41

32

30

15

30

--

--

--

-

uu

te t

eh

no

loo

gia

te ju

uru

tam

ine

36

35

32

29

28

36

25

25

19

25

11

22

--

--

--

-

muu

d (tö

öohu

tus, keskkon

nakaitse jne)

4126

2043

3336

3838

2725

1129

2732

2928

3027

31 keskkon

nakaitse

2826

2028

2425

2321

1713

714

1320

1418

1613

14 tööo

hutus

2733

2636

2526

3132

2221

924

2328

2223

2424

27

Jooksva aasta investeeringuid mõjutavad tegurid

nõudlus

väga

stim

ulee

rib23

3642

2634

3932

2619

2323

2524

2822

3933

3537

stimulee

rib48

5846

5046

4460

5334

3142

4242

4642

2844

4243

ei mõjuta

64

316

1312

713

1911

1119

1610

1213

814

10piira

b8

25

63

32

714

1914

1012

912

139

58

väga

piirab

01

21

31

00

1215

63

44

84

32

2ei oska öe

lda

50

22

21

01

22

32

13

53

23

1finantsolukord või oodatav kasum

väga

stim

ulee

rib22

2020

1212

1311

1114

1915

1313

139

1918

1718

stimulee

rib36

4943

4238

5553

4921

2127

3838

4040

3846

3935

ei mõjuta

510

1120

2417

2117

2617

2526

2526

2520

2026

26piira

b20

1819

1716

1313

1826

2324

1218

1512

147

1215

väga

piirab

44

77

102

24

1219

810

65

97

74

4ei oska öe

lda

50

02

11

01

11

12

01

52

24

2tehnilised tegurid

väga

stim

ulee

rivad

125

1411

815

1415

1010

1611

816

917

1115

17stimulee

rivad

3558

4450

4945

4450

3831

3744

4747

4846

4841

39ei mõjuta

2326

2826

2828

2726

4048

3636

3327

2828

3024

30piira

vad

77

910

74

76

97

65

36

74

513

12vä

ga piirav

ad1

01

01

11

10

00

14

02

12

00

ei oska öe

lda

105

44

67

72

43

63

54

64

47

2

Töötleva tööstuse investeeringud Konjunktuur nr 207, detsember 2018

24

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Lood

etavad

investeerin

gud järgmisel aastal, võrreldes jook

sva aastaga

suurem

ad33

4317

4544

3533

3542

3636

3321

3334

3423

3632

3131

3036

umbe

s sam

ad46

3254

3033

4646

4040

4342

3743

3442

4552

3742

4140

4238

väiks

emad

1416

2319

2017

1922

1519

1624

2817

1412

1916

1716

1917

16ei pla

neerita inve

steering

uid (v

õi ei oska vastata)

79

66

32

33

32

56

817

109

611

812

1011

9Sa

ldo19

27-6

2624

1814

1427

1720

9-7

1520

225

2015

1513

1320

Järgmise aasta investeerin

gute eesmärk

tootmisv

õimsusi taa

stava

d48

3543

3148

4943

4743

3434

3433

3019

3926

3229

3226

3029

tootmisv

õimsusi suuren

dava

d54

5950

5154

5953

6063

5552

5144

4429

4938

4335

3840

4144

tood

angu

nom

enkla

tuur

i muu

tmat

a15

2315

2022

2620

2126

2322

2112

1311

19-

--

--

--

tood

angu

nom

enkla

tuur

i laie

ndam

iseks

4040

3637

3742

3944

4238

3538

3635

2135

--

--

--

-

tootmisp

rotse

ssi rats

ionaliseeriva

d65

5755

6054

5553

5949

5328

5051

4950

4848

4649

meh

hani

seer

imin

e, a

utom

atise

erim

ine

3236

4035

4036

3339

3640

3942

3838

2135

--

--

--

-

uut

e te

hnol

oogi

ate

juur

utam

ine

3432

3434

4538

3741

3732

3534

3133

1935

--

--

--

-

muud

1927

3441

4847

3843

3837

3638

3327

1730

2830

2630

3128

26 k

eskk

onna

kaits

e10

1318

2333

3124

2830

2524

2822

199

1715

1712

2018

1515

tööo

hutu

s8

1114

2131

3727

3630

2628

3224

2114

2825

2722

2627

2420

Järgmise aasta investeerin

guid mõjutavad tegu

rid

nõud

lus

väga

stimule

erib

3538

4031

2627

3232

2627

3226

4137

3838

stimu

leerib

5043

4660

5528

3339

4644

4242

2840

4140

ei mõ

juta

711

107

1114

97

1414

78

910

1110

piirab

63

21

617

1715

1010

814

1310

37

väga

piira

b1

21

01

118

22

44

63

24

3ei oska öeld

a2

32

21

41

52

17

45

14

3fin

antsolukord või ood

atav kasum

väga

stimule

erib

1415

1716

1615

2118

1214

1512

2018

1919

stimu

leerib

4238

5552

4526

2933

3942

4139

3644

3935

ei mõ

juta

1620

1516

1816

1119

2624

1621

2023

2124

piirab

1919

1113

1628

2421

1618

1815

139

1114

väga

piira

b6

51

21

1213

64

24

87

44

4ei oska öeld

a3

32

14

31

32

05

44

25

4tehn

ilised tegu

rid

väga

stimule

erib

1212

1015

1610

1317

1110

1711

1614

1418

stimu

leerib

5350

5952

5339

3838

4751

4852

4350

4640

ei mõ

juta

2123

2022

2236

4134

3431

2423

3429

2426

piirab

79

37

69

46

33

65

44

912

väga

piira

b0

22

01

00

00

10

30

20

1ei oska öeld

a7

56

42

63

65

46

74

27

3

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Ehitusbaromeeter

25

-100-75-50-25

0255075

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandamata)

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

40

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Eesti

EL


2.3. Ehitusbaromeeter9

Nõudlus ehitusturul on püsinud väga aktiivne. Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator (−2) on ligilähedane

eelmise aasta sama aja tasemele (−1), kuid kerges languses. Lähemal 3 kuul ehitusmahud vähenevad

hooajaliselt.

Ehitusturul valitses 2018. aastal kõrgkonjunktuur. Detsembris oli ehitusettevõtete kindlustunde indikaator10 (−2) veidi madalam kui aasta varem (−1), samuti septembriga võrreldes (+11), kuid kõrgem detsembri pikaajalisest keskmisest (−12). Kindlustunde indikaatori langus tulenes peamiselt järgmise 3 kuu (I kv) töömahu prognooside langusest (saldo11 −16, septembris +12).

Viimasel 3 kuul püsis ehitustööde maht kasvutrendil, vastav saldo (+20) näitab, et tööde maht kasvas ka IV kvartalis kiiremini kui aasta varem (saldo +12)12. Ettevõtetel on tellimusi rohkem kui aasta tagasi (saldo +3, detsembris 2017 −4). Sõlmitud lepingud ja pooleliolevaid tööd tagasid IV kvartali algul töö keskmiselt 5 kuuks, s.o kauemaks kui aasta varem (4,3 kuuks). Ehitusvõimsused olid rakendatud maksimumilähedaselt, 91% ulatuses (2017. aasta IV kvartalis 90%). Suurimaks takistuseks ehitustegevuses on tööjõu puudus, mida detsembris märkis 42% ettevõtteid (septembris oli neid veelgi enam, 65%).

Järgmisel 3 kuul ehitustööde maht väheneb IV kvartaliga võrreldes. Ettevõtete prognoosid on allpool eelmisel aasta sama aja taset (saldo −16, detsembris 2017 −9), mis näitab, et ehitustööde mahu kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga aeglustub. Töömahtude langusega I kvartalis väheneb ka töötajate arv (saldo −8). Ehitustööde hinnatõus aeglustub (prognoosi saldo +14).

9 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, detsembris 68 ehitus-ettevõtte hinnangute alusel.

10 Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis peegeldab tellimuste seisu ja töötajate arvu muutusi järgmisel 3 kuul.

11 Saldod on positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahed.

12 Statistikaameti andmeil oli ehitusettevõtete ehitustööde maht I–III kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades 20% suurem kui aasta varem samal perioodil (2,2 mld € 2018 ja 1,8 mld € 2017. a I–III kv).

Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018

26

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Viimased 3 kuud

Prognoos

Ehitustööde maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

KASVAB

KAHANEB

0

1

2

3

4

5

6

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Olemasolevate lepingute maht (kuudes)

0

20

40

60

80

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Ehitusvõimsuste rakendatus (%)

0

20

40

60

80

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

tööjõu puudus

ebapiisav nõudlus

Ehitustegevust piiravad tegurid (% ettevõtetest)


27

39 35 29 22 21 1328 19 26 34 23 28 29 25 27 23 19 20 19 22 22 25 30 27

55 59 68 75 72 7967 78 70 59 74 70 69 72 71 77 81 78 80 77 78 75 69 73

7 6 3 3 77 5 3 4 7 3 2 2 3 2 0 0 2 2 2 0 0 2 0

0%

20%

40%

60%

80%

100%

032013

06 09 12 032014

06 09 12 032015

06 09 12 032016

06 09 12 032017

06 09 12 032018

06 09 12

soosiv

normaalne

piirav


-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Viimased 3 kuud

Prognoos

Ehitustööde maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

KASVAB

KAHANEB

-100-75-50-25

0255075

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Töötajate arv (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB

-100-75-50-25

0255075

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Ehitustööde hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

Pangalaenu saamise võimalusi hindab suurem osa ehitusettevõtteid normaalseks (73%), kuid 27% hinnangul ei ole laenu kerge saada ning olukord laenupakkumises aastaga halvenenud.


28

1994 - 2018 2017 2018 min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

Ehitustööde maht viimase 3 kuu jooksul

saldo -69 12 76 12 -7 -16 -16 9 32 42 56 39 39 39 27 20

Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)

mitte miski % 0 12 33 17 13 13 7 12 24 20 12 14 17 15 15 12

ebapiisav nõudlus % 1 47 89 26 26 33 31 24 21 20 14 13 11 15 15 27

ilmastikutingimused % 0 13 65 11 11 19 33 19 5 3 3 5 2 5 7 16

tööjõu puudus % 0 27 81 40 40 31 26 40 39 44 61 61 65 57 57 42

masinate, seadmete, materjalide puudus

% 0 2 14 1 1 0 0 0 2 3 5 0 2 3 0 0

finantsprobleemid % 0 4 16 0 4 1 0 3 7 4 5 6 3 2 3 2

muu % 0 4 23 4 4 3 3 3 3 4 2 2 2 3 3 2

Tellimuste portfell praegu saldo -83 -9 59 -4 -1 -14 -14 -4 3 6 17 16 9 11 10 3

Töötajate arvjärgneva 3 kuu jooksul

saldo -68 6 65 3 17 17 32 31 26 32 20 11 13 14 0 -8

Ehitustööde hinnad järgneva 3 kuu jooksul

saldo -68 22 82 19 33 39 38 46 44 49 51 45 34 39 21 14

Ehitustööde maht järgneva 3 kuu jooksul

saldo -77 14 86 -9 26 44 49 66 55 57 36 28 12 2 -12 -16

Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad normaalse töö

kuud 1.9 3.4 5.1 x 4.0 x x 5.0 x x 5.1 x x 5.0 x x

Tootmisvõimsuste rakendatus praegu

% 54 76 91 x 77 x x 79 x x 90 x x 91 x x

Kindlustunde indikaator -73 -1 58 -1 8 1 9 13 15 19 18 13 11 12 5 -2

Hoonete ehitusega tegelevate ettevõtete kindlustunde indikaator (−6) on 5 punkP madalam kui septembris (+11) ja 8 punkti madalam kui eelmise aasta detsembris (+14). Ettevõtete tellimuste portfell ei ole enam nii mahukas kui viimastel kuudel (saldo =0 nagu detsembris 2017, septembris +10) ja ka töötajate arvu prognoos on seetõttu langenud (saldo −12, detsembris 2017 +4). Järgmisel 3 kuul hooneehitustööde maht väheneb (prognoosi saldo −15, detsembris 2017 −11). Hinnatõus aeglustub (prognoosi saldo +8).

IV kvartali algul oli ettevõtetel tellimusi keskmiselt 4,9 kuuks (2017. a lõpul 4,5 kuuks). Ehitusvõimsused olid rakendatud 91%-liselt nagu aasta varemgi.

Rajatiste ehituses on ettevõtete kindlustunde indikaator (+13) 22 punkti kõrgem kui aasta varem (−9) ja 10 punkti madalam kui septembris (+23). Nõudlus oli IV kvartalis hea ja tellimusi oli talvehooaja kohta üle tavalise taseme (saldo +19, detsembris 2017 −19). IV kvartali algul oli lepinguid 5,3 kuuks, s.o oluliselt pikemaks ajaks kui aasta varem (3,5 kuuks), ehitusvõimsused olid rakendatud 91%-liselt.

Järgmisel 3 kuul rajatiste ehituse maht väheneb hooajaliselt (saldo −19). Hinnataseme prognoosid on kõrgemad kui hoonete ehituses (prognoosi saldo +31).

EHITUSBAROMEETER (saldod %-des)


29

2017 2018

12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

Ehitustööde maht kasvas 26.1 20.0 11.4 12.9 26.5 41.9 50.7 60.6 50.0 52.3 47.7 39.7 36.4

viimase 3 kuu jäi samaks 59.4 52.9 61.4 58.6 55.9 48.4 40.6 34.8 39.1 33.8 43.1 47.1 47.0

jooksul kahanes 14.5 27.1 27.1 28.6 17.7 9.7 8.7 4.6 10.9 13.9 9.2 13.2 16.7

saldo 12 -7 -16 -16 9 32 42 56 39 39 39 27 20

Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)

mitte miski 17.1 12.9 12.9 7.1 11.8 24.2 20.3 12.1 14.1 16.9 15.4 14.7 11.9

ebapiisav nõudlus 25.7 25.7 32.9 31.4 23.5 21.0 20.3 13.6 12.5 10.8 15.4 14.7 26.9

ilmastikutingimused 11.4 11.4 18.6 32.9 19.1 4.8 2.9 3.0 4.7 1.5 4.6 7.4 16.4

tööjõu puudus 40.0 40.0 31.4 25.7 39.7 38.7 43.5 60.6 60.9 64.6 56.9 57.4 41.8

masinate, seadmete, materjalide puudus 1.4 1.4 0.0 0.0 0.0 1.6 2.9 4.5 0.0 1.5 3.1 0.0 0.0

finantsprobleemid 0.0 4.3 1.4 0.0 2.9 6.5 4.3 4.5 6.3 3.1 1.5 2.9 1.5

muud 4.3 4.3 2.9 2.9 2.9 3.2 4.3 1.5 1.6 1.5 3.1 2.9 1.5

Tellimuste portfell üle tavalise 18.6 17.1 11.4 14.3 17.7 19.4 20.6 25.8 28.1 23.1 27.7 22.1 19.4

praegu tavaline 58.6 64.3 62.9 57.1 60.3 64.5 64.7 65.2 59.4 63.1 55.4 66.2 64.2

alla tavalise 22.9 18.6 25.7 28.6 22.1 16.1 14.7 9.1 12.5 13.9 16.9 11.8 16.4

saldo -4 -1 -14 -14 -4 3 6 17 16 9 11 10 3

Töötajate arv suureneb 17.1 28.6 22.9 37.9 35.8 34.4 36.2 24.6 19.4 25.4 23.1 13.4 12.3

järgneva 3 kuu jääb samaks 68.6 60.0 71.4 56.1 59.7 57.4 59.4 70.8 72.6 61.9 67.7 73.1 67.7

jooksul väheneb 14.3 11.4 5.7 6.1 4.5 8.2 4.4 4.6 8.1 12.7 9.2 13.4 20.0

saldo 3 17 17 32 31 26 32 20 11 13 14 0 -8

Ehitustööde hinnad tõusevad 31.9 39.1 42.9 40.6 46.3 44.3 49.3 50.8 45.3 35.9 40.6 23.5 24.2

järgneva 3 kuu jäävad samaks 55.1 55.1 52.9 56.5 53.7 55.7 50.7 49.2 54.7 62.5 57.8 73.5 65.2

jooksul langevad 13.0 5.8 4.3 2.9 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 1.6 1.6 2.9 10.6

saldo 19 33 39 38 46 44 49 51 45 34 39 21 14

Ehitustööde maht kasvab 14 36 50 57 71 60 62 42 36 32 25 19 16

järgneva 3 kuu jääb samaks 63 54 44 36 25 35 34 52 56 48 52 50 51

jooksul kahaneb 23 10 6 7 4 5 4 6 8 20 23 31 33

saldo -9 26 44 49 66 55 57 36 28 12 2 -12 -16

Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepin-

gud tagavad normaalse töö (kuuks) x 4.0 x x 5.0 x x 5.1 x x 5.0 x x

Tootmisvõimsuste rakendatus praegu (%) x 77 x x 79 x x 90 x x 91 x x

Kindlustunde indikaator -1 8 1 9 13 15 19 18 13 11 12 5 -2

EHITUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


30

Kokku shHooned sh Rajatised

elamud mitteeluhoonedEhitustööde maht kasvas 36.4 31.4 33.3 31.1 50.0viimase 3 kuu jäi samaks 47.0 52.9 66.7 51.1 31.3jooksul kahanes 16.7 15.7 0.0 17.8 18.8

saldo 20 16 33 13 31Ehitustegevust piirab praegu (% vastanutest)

mitte miski 11.9 13.5 16.7 10.9 12.5ebapiisav nõudlus 26.9 30.8 16.7 32.6 12.5

ilmastikutingimused 16.4 13.5 0.0 15.2 25.0tööjõu puudus 41.8 38.5 66.7 37.0 50.0

masinate, seadmete, materjalide puudus 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0finantsprobleemid 1.5 1.9 0.0 2.2 0.0

muu 1.5 1.9 0.0 2.2 0.0Tellimuste portfell üle tavalise 19.4 17.3 16.7 15.2 31.3praegu tavaline 64.2 65.4 66.7 67.4 56.3

alla tavalise 16.4 17.3 16.7 17.4 12.5 saldo 3 0 0 -2 19

Töötajate arv suureneb 12.3 7.8 0.0 8.9 26.7järgneva 3 kuu jääb samaks 67.7 72.6 100.0 68.9 53.3jooksul väheneb 20.0 19.6 0.0 22.2 20.0

saldo -8 -12 0 -13 7Ehitustööde hinnad tõusevad 24.2 19.6 33.3 20.0 37.5järgneva 3 kuu jäävad samaks 65.2 68.6 50.0 68.9 56.3jooksul langevad 10.6 11.8 16.7 11.1 6.3

saldo 14 8 17 9 31Ehitustööde maht kasvab 16.4 15.4 33.3 15.2 18.8järgneva 3 kuu jääb samaks 50.7 53.9 33.3 54.4 43.8jooksul kahaneb 32.8 30.8 33.3 30.4 37.5

saldo -16 -15 0 -15 -19

Kindlustunde indikaator -2 -6 0 -8 13

EHITUSBAROMEETER, DETSEMBER 2018 (ehitusvaldkondade lõikes vastuste jagunemine %-des)

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Jaekaubandusbaromeeter

31

-60-50-40-30-20-10

01020304050

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandamata)

-90

-60

-30

0

30

60

90

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Müük viimase 3 kuu jooksul

Müük järgneva 3 kuu jooksul

Müük (saldo %-des)

SUURENES

VÄHENES

-50-40-30-20-10

010203040

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Eesti

EL


2.4. Jaekaubandusbaromeeter13

Jaekaubandusettevõtete kindlustunne on parem antud hooaja pikaajalisest keskmisest ja mõnevõrra

parem kui eelmise aasta lõpus. Inflatsiooniootused püsivad kõrged. Ärikonjunktuuri 6 kuu prognoos on

halvem pikaajalisest keskmisest.

Jaekaubandusettevõtete kindlustundeindikaator14 oli detsembris +2 ja see on parem seis kui 2017. aasta detsembris (–3). Võrreldes eelmise aasta lõpuga oli parem viimase kolme kuu müük (saldo 2018. a det-sembris +29, 2017. a detsembris +15) ja paranesid ootused järgneva kolme kuu müügile (saldo 2017. a detsembris –10, 2018. a detsembris –6). Kaubavarud olid 2018. aasta lõpul mõnevõrra suuremad kui aasta tagasi. Töötajate arv talveperioodil natuke väheneb ja inflatsiooniootused püsivad kõrged.

13 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, juunis 108 kaupluse ja kaubandusettevõtte hinnangute alusel.

14 Koondnäitaja, mis koondab eelmise 3 kuu müügi, hinnangu kaubavarudele ja järgmise 3 kuu müügi prognoosi.

Jaekaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018

32

-75

-50

-25

0

25

50

75

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Ärikonjunktuur praegu

Ärikonjunktuur 6 kuu pärast

Ärikonjunktuur (saldo %-des)

HEA

HALB

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Kaupade tellimine järgmisel kolmel kuul (saldo %-des)

KASVAB

VÄHENEB

-50

-25

0

25

50

75

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Hindade prognoos (saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

-60

-40

-20

0

20

40

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Töötajate arv (saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB

Detsembris hindasid ärikonjunktuuri heaks 9%, rahuldavaks 77% ja halvaks 14% kauplusi. Ärikonjunktuur lähemal kuuel kuul kuigivõrd ei muutu – sellel arvamusel oli 76% kauplusi. Samas oli ärikonjunktuuri prog-noos mõnevõrra negatiivsem kui oli eelmise aasta lõpul (saldo 2018. a detsembris +1, 2017. a detsembris +10).


33

15 18 16 14 14 14 14 13 15 15 14 14 12 9 17 15 9 13 8 11 12 7 10 13

67 73 74 74 78 78 80 71 74 72 75 79 75 77 71 73 82 72 76 78 78 85 77 81

18 9 10 12 89 7 16 11 14 12 7 12 14 13 13 10 16 17 11 10 7 13 6

0%

20%

40%

60%

80%

100%

032013

06 09 12 032014

06 09 12 032015

06 09 12 032016

06 09 12 032017

06 09 12 032018

06 09 12

soosiv

normaalne

piirav


Laenukeskkond oli detsembris enamiku (81%) kaubandusettevõtete jaoks normaalne, 6%-le soosiv ja 13% ettevõtete jaoks piirav (saldo septembris +3, detsembris –7).

Kaupluste gruppide lõikes võib esile tõsta järgmist:

Toidukaupluste kindlustundeindikaator detsembris võrreldes septembriga oluliselt ei muutunud, kuid võrredes eelmise aasta lõpuga paranes (2018. a septembris +13 ja detsembris +12, 2017. a detsember +1). Viimase kolme kuu müük oli parem kui eelmisel aastal (saldo 2018. a detsembris +29, 2017. a detsemb-ris +13). Liiga suured kaubavarud olid igal viiendal kauplusel. Järgneva kolme kuu müügi osas olid kaup-luste ootused positiivsed (saldo detsembris +27). Detsembris ootas müügi kasvu järgneva kolme kuu jooksul 39% ja vähenemist 12% kauplusi. Ärikonjunktuuri hindas detsembris heaks 3% kauplusi, 88% pidas seda rahuldavaks ja 9% halvaks. Ärikonjunktuuri paranemist kuue kuu pärast ootas 12% kauplustest, 79% hinnangul jääb konjunktuur samaks ja 9% arvates halveneb.

Garderoobikaupluste kindlustundeindikaator langes negatiivsele poolele, kuid seis on parem kui eelmise aasta lõpul (2018. a detsembris –20, 2017. a detsembris –27). Järgneval kolmel kuul kasvab müük 10%-l kauplustest, püsib samal tasemel 40%-l ja väheneb 50%-l (saldo –40). Kaubavarud olid natuke väiksemad kui eelmise aasta lõpukuul (saldo 2018. a detsembris +10, 2017. a detsembris +18). Ärikonjunktuuri ei hinnanud heaks ükski kauplus, rahuldavaks hindas seda 80% ja halvaks 20%. Ka ärikonjunktuuri para-nemist kuue kuu pärast ei oodanud ükski kauplus, 90% hinnangul jääb konjunktuur samaks ja 10% arvates halveneb.

Kodutarvete kaupluste olukord oli detsembris parem kui eelmisel aastal samal ajal (kindlustundeindi-kaator –12, aasta tagasi –15). Antud näitaja tulenes paremast müügist aasta lõpukuudel, kuid samas oli müügi 3 kuu prognoos tagasihoidlikum kui eelmisel aastal (müügilanguse prognoosijaid oli 69%). Liialt suurte kaubavarudega kaupluste osakaal (23%) oli sarnane eelnevate aastatega. 2018. aasta detsembris hindas ärikonjunktuuri heaks 19% kauplusi, 66% pidas seda rahuldavaks ja 15% halvaks. Ärikonjunktuuri 6 kuu prognoos on alates augustist olnud negatiivne (saldo detsembris –8, eelmisel aastal +15).

Sõidukite müügiga tegelevate kaupluste kindlustundeindikaator võrreldes eelmise aasta lõpuga langes (2018. a detsembris –6, 2017. a detsembris 0). Kindlustundeindikaatori kolmest komponendist mõjutas langust enim halvem ootus järgneva kolme kuu müügi osas (saldo 2018. a detsembris –42, 2017. a detsembris –8). Viimase kolme kuu müügitulemused olid head. Müügi suurenemisest teatas 58% ette-võtetest, 25% jäi see samaks ja 17% vähenes. Ärikonjunktuuri ei pidanud detsembri seisuga heaks ükski kauplus, rahuldavaks hindas seda 92% ja halvaks 8%. Kuue kuu pärast on ärikonjunktuur parem 8% kaup-luste hinnangul, 75% arvates see ei muutu ja 17% hinnangul halveneb.

Kaubamajade ja hüpermarketite kindlustundeindikaator on aastaid olnud kõige positiivsem ja nii oli see ka 2018. a lõpul (detsembris +33). Viimase kolme kuu müük suurenes 78% ettevõtetel ja kaubavarud on püsinud hooajale kohastena (saldo =0). Ootused järgneva kolme kuu müügi osas on optimistlikud ja müügi


34

1993 - 2018 2017 2018

min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

Müük viimase 3 kuu jooksul

-73 27 76 15 33 20 1 15 22 32 38 38 44 9 20 29

Kaubavarud praegu

-7 12 38 13 18 16 19 15 11 13 11 4 8 8 16 17

Kaupade tellimused järgneva 3 kuu jooksul

-62 12 57 -11 2 21 32 38 28 30 14 4 2 5 6 -10

Müük järgneva 3 kuu jooksul

-67 20 77 -10 -1 24 37 52 40 30 12 3 -1 15 17 -6


-50 0 34 -4 -4 4 -4 11 13 9 1 -5 0 1 3 -5

Kaupade hinnad järgneva 3 kuu jooksul

-32 28 58 48 58 57 50 49 42 34 48 39 46 41 44 51

Ärikonjunktuur praegu

-53 6 63 -1 -4 3 -5 -2 -4 5 3 -2 3 2 -2 -5

Ärikonjunktuur 6 kuu pärast

-41 14 49 10 10 12 13 12 6 3 2 -3 -3 -1 -3 1

Kindlustundeindikaator

-49 10 43 -3 5 9 6 17 17 16 13 12 12 5 7 2

-30-20-10

0102030405060

2014 2015 2016 2017 2018 2019

KOKKU toidukauplused

autokauplused kaubamajad

Ärikonjunktuur 6 kuu pärast (saldo %-des)

HEA

HALB

suurenemist ootab 56% ettevõtetest (saldo +22). Ärikonjunktuuri hinnati detsembris üksmeelselt rahulda-vaks, selle püsimist sellisena ka kuue kuu pärast usub 88% kauplustest. Samas on iga kümnes ettevõte näinud ette ka konjunktuuri halvenemise võimalust.

JAEKAUBANDUSBAROMEETER (saldod %-des)


35

Näitaja Vastuse 2017 2018

variant 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

Müük suurenes 44.1 53.0 43.2 30.2 38.6 42.2 50.5 53.6 55.2 57.7 37.6 41.0 50.9

viimase 3 kuu jäi samaks 27.1 27.0 33.6 40.5 37.7 37.6 30.8 30.9 27.6 28.9 34.0 37.6 27.2

jooksul vähenes 28.8 20.0 23.2 29.3 23.7 20.2 18.7 15.5 17.2 13.5 28.4 21.4 21.9

saldo 15 33 20 1 15 22 32 38 38 44 9 20 29

Kaubavarud liiga suured 16.2 21.1 18.4 20.9 17.5 14.0 14.8 13.6 8.8 12.3 12.6 16.4 19.1

praegu hooajale kohased 80.3 76.3 79.2 77.4 79.8 83.2 83.3 83.6 86.8 83.0 82.9 82.8 79.1

liiga väikesed 3.4 2.6 2.4 1.7 2.6 2.8 1.9 2.7 4.4 4.7 4.5 0.9 1.7

saldo 13 18 16 19 15 11 13 11 4 8 8 16 17

Kaupade tellimused suurenevad 20.7 28.3 36.3 44.4 51.8 40.6 43.4 31.5 24.8 30.2 32.4 31.4 24.4


jooksul vähenevad 31.9 26.6 15.3 12.2 13.4 12.3 13.2 18.0 20.5 28.3 27.9 25.4 33.9

saldo -11 2 21 32 38 28 30 14 4 2 5 6 -10

Müük suureneb 25.6 28.1 39.2 53.0 63.2 50.9 47.7 31.5 28.1 31.4 40.5 39.0 29.0


jooksul väheneb 35.9 29.0 15.2 15.7 11.4 11.1 17.8 19.4 25.4 32.4 25.2 22.0 35.1

saldo -10 -1 24 37 52 40 30 12 3 -1 15 17 -6

Töötajate arv suureneb 9.5 9.6 9.7 6.0 16.1 15.6 14.2 9.0 9.6 11.4 10.9 12.7 8.8


jooksul väheneb 13.8 13.0 5.7 10.3 5.4 2.8 5.7 8.1 14.8 11.4 10.0 10.2 14.0

saldo -4 -4 4 -4 11 13 9 1 -5 0 1 3 -5

Kaupade hinnad tõusevad 54.2 64.4 61.3 51.3 52.6 45.0 39.6 48.7 41.0 48.6 42.3 48.3 56.1


jooksul langevad 5.9 6.1 4.8 1.7 3.5 2.8 5.7 0.9 1.7 2.8 1.8 4.2 5.3

saldo 48 58 57 50 49 42 34 48 39 46 41 44 51

Ärikonjunktuur hea 13.7 10.4 14.4 9.6 13.2 14.7 17.8 16.4 13.7 13.3 13.8 13.6 8.7

praegu rahuldav 71.8 74.8 74.4 75.7 71.9 67.0 69.2 70.0 70.9 76.2 74.3 71.2 77.4

halb 14.5 14.8 11.2 14.8 14.9 18.4 13.1 13.6 15.4 10.5 11.9 15.3 13.9

saldo -1 -4 3 -5 -2 -4 5 3 -2 3 2 -2 -5

Ärikonjunktuur parem 19.0 20.0 19.2 19.1 15.9 12.2 13.1 10.8 9.5 7.5 9.0 9.3 12.3

6 kuu pärast sama 71.6 69.6 73.6 74.8 80.5 81.3 76.6 80.2 78.5 82.2 81.1 78.8 76.3

halvem 9.5 10.4 7.2 6.1 3.5 6.5 10.3 9.0 12.1 10.3 9.9 11.9 11.4

saldo 10 10 12 13 12 6 3 2 -3 -3 -1 -3 1

Kindlustunde indikaator -3 5 9 6 17 17 16 13 12 12 5 7 2

JAEKAUBANDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


36

Näitaja Vastuse Kauplused kokku shvariant Toidu Garde- Kodukaupade Auto Kauba- Muud

roobi sh majadA B

Müük suurenes 50.9 52.9 40.0 56.0 66.7 50.0 58.3 77.8 33.3viimase 3 kuu jäi samaks 27.2 23.5 10.0 28.0 33.3 25.0 25.0 22.2 41.7jooksul vähenes 21.9 23.5 50.0 16.0 0.0 25.0 16.7 0.0 25.0

saldo 29 29 -10 40 67 25 42 78 8Kaubavarud liiga suured 19.1 20.6 10.0 23.1 22.2 23.5 25.0 0.0 20.8praegu hooajale kohased 79.1 79.4 90.0 76.9 77.8 76.5 66.7 100.0 75.0

liiga väikesed 1.7 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 8.3 0.0 4.2 saldo 17 21 10 23 22 24 17 0 17

Kaupade tellimused suurenevad 24.4 32.4 50.0 15.4 33.3 5.9 25.0 33.3 8.3järgneva 3 kuu jäävad samaks 41.7 38.2 30.0 23.1 33.3 17.7 41.7 33.3 75.0jooksul vähenevad 33.9 29.4 20.0 61.5 33.3 76.5 33.3 33.3 16.7

saldo -10 3 30 -46 0 -71 -8 0 -8Müük suureneb 29.0 39.4 10.0 15.4 33.3 5.9 0.0 55.6 41.7järgneva 3 kuu jääb samaks 36.0 48.5 40.0 15.4 22.2 11.8 58.3 11.1 37.5jooksul väheneb 35.1 12.1 50.0 69.2 44.4 82.4 41.7 33.3 20.8

saldo -6 27 -40 -54 -11 -77 -42 22 21Töötajate arv suureneb 8.8 12.1 20.0 3.9 0.0 5.9 16.7 0.0 4.2järgneva 3 kuu jääb samaks 77.2 63.6 60.0 84.6 88.9 82.4 83.3 88.9 87.5jooksul väheneb 14.0 24.2 20.0 11.5 11.1 11.8 0.0 11.1 8.3

saldo -5 -12 0 -8 -11 -6 17 -11 -4Kaupade hinnad tõusevad 56.1 79.4 20.0 42.3 22.2 52.9 66.7 77.8 39.1järgneva 3 kuu jäävad samaks 38.6 20.6 60.0 50.0 66.7 41.2 33.3 22.2 52.2jooksul langevad 5.3 0.0 20.0 7.7 11.1 5.9 0.0 0.0 8.7

saldo 51 79 0 35 11 47 67 78 30Ärikonjunktuur hea 8.7 2.9 0.0 19.2 22.2 17.7 0.0 0.0 16.7praegu rahuldav 77.4 88.2 80.0 65.4 66.7 64.7 91.7 100.0 58.3

halb 13.9 8.8 20.0 15.4 11.1 17.7 8.3 0.0 25.0 saldo -5 -6 -20 4 11 0 -8 0 -8

Ärikonjunktuur parem 12.3 11.8 0.0 7.7 11.1 5.9 8.3 0.0 29.26 kuu pärast sama 76.3 79.4 90.0 76.9 88.9 70.6 75.0 87.5 62.5

halvem 11.4 8.8 10.0 15.4 0.0 23.5 16.7 12.5 8.3 saldo 1 3 -10 -8 11 -18 -8 -13 21

Kindlustunde indikaator 2 12 -20 -12 11 -25 -6 33 4

Kodukaupade kauplused

A - Elektriliste kodumasinate, audio- ja videokaupade kauplused

B - Majatarvete, sisustuskaupade, ehituskaupade, rauakaupade kauplused

Kaubamajad sh ka hüpermarketid

Muud sh bürootarvete, raamatu-, ja sporditarvete jm kauplused

JAEKAUBANDUSBAROMEETER, DETSEMBER 2018 (vastuste jagunemine kaupluste gruppide lõikes %-des)

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Teenindusbaromeeter

37

-40

-20

0

20

40

60

80

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Teenuste müük (hinnangute saldo %-des)

SUUREM

VÄIKSEM

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Nõudlus (hinnangute saldo %-des)

Tegelik

Prognoos

SUUREM

VÄIKSEM

2.5. Teenindusbaromeeter15

Kindlustunde indikaator16 on positiivne (+1), kuid madalam kui septembris (+8) ja detsembris 2017 (+12).

Viimastel kuudel nõudlus ja teenuste müük kasvasid, lähikuudel on oodata hooajalist nõudluse langust.

Viimasel kolmel kuul arenesid nõudlus ja teenuste müük kasvutrendil (saldod17 +8), kuid kasvu kiirus oli aeglasem kui aasta varem (detsembris 2017 oli müügi saldo +22). Eeloleval 3 kuul nõudlus langeb, seda peamiselt hooajalistel põhjustel (prognoosi saldo −14, detsembris 2017 −6). Eelseisva hooajalise nõudluse vähenemise tõttu on kindlustunde indikaator viimastel kuudel langenud. Aastavõrdluses on kindlustunne langenud kaheksas ja tõusnud kahes harus (IT- ja reklaamiteenuste osas).

Viimastel kuudel oli nõudlus suhteliselt hea, teenuste müük suurenes 27% ettevõtetel (vähenes 19%-l; saldo −14). Lähemaks 3 kuuks prognoosivad nõudluse vähenemist hotellid, restoranid, transpordi-, rek-laami- ja kinnisvaraettevõtted, nõudluse kasvu on oodata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris ning logistika alal.

Töötajaid loodetakse lähikuudel viies harus juurde võtta, kuid turismiga seotud harudes töötajate arv vä-heneb (saldo tervikuna +5). Samal ajal on tööjõu puudus tõusnud piiravate tegurite seas esikohale (37%

15 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, detsembris 299 ette-võtte hinnangute alusel.

16 Koondnäitaja, mis peegeldab nõudluse ja müügi muutusi viimasel 3 kuul ja lähema 3 kuu nõudluse prognoosi.

17 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.

Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018

38

-45

-30

-15

0

15

30

45

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Töötajate arv (hinnangute saldo %-des)

Viimasel 3 kuul

Prognoos

SUUREM

VÄIKSEM

-20

0

20

40

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Teenuste hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

-20

0

20

40

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018


Eesti

EL

ettevõtetel). Ebapiisav nõudlus piiras IV kvartalis 30% ettevõtete tegevust, s.o vähem kui aasta varem (35%-l). Teenuste hinnataseme mõõdukas tõus jätkub, viiendik ettevõtteid kavatseb lähikuudel hinnata-set tõsta (prognoosi saldo +17).


39

Infotehnoloogia

IT-ettevõtete turuolukord on jätkuvalt soodne. Kindlustunde indikaator tõusis septembri +32-lt detsemb-riks +37-le. Kindlustunde tõusu aluseks on järjepidev nõudluse ja teenuste müügi kasv (viimase 3 kuu sal-dod +46 ja +43), mis jätkub ka lähikuudel (prognoosi saldo +23). Ettevõtete äritegevust piirab vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu puudus, mida märkis 42% ettevõtteid (veel aasta eest oli neid 30%). Viimasel 3 kuul leidis siiski 35% ettevõtteid töötajaid juurde. Hinnataseme tõus on tuntavam kui teistes harudes (prognoosi saldo +44).

Telekommunikatsioon

Turuolukord püsib soodne ja kindlustunde indikaator (+22) on kõrgem kui enamikus teistes harudes. Vii-mase 3 kuuga on indikaator mõnevõrra langenud eeloleva I kvartali prognooside mõõduka alanemise tõttu (prognoosi saldo +16). Eelmistel kuudel oli nõudlus IKT teenustele hea, teenuste müük suurenes 42%-l ettevõtetel. Järgmiseks 3 kuuks prognoosib nõudluse kasvu kolmandik ettevõtteid, 17% prognoosib vähenemist. Tööjõu puudus on senisest tuntavam. Hinnatase püsib kergel tõusutrendil.

Hotellid

Turuolukord on talvehooaja kohta rahuldav. Kindlustunde indikaator (−56) on nõudluse hooajalise languse tõttu madalam kui septembris (+15), samuti 2017. aasta detsembriga võrreldes (−42), kuid lähedane 2016. aasta detsembrile (–61). Hotellide hinnang viimase 3 kuu teenuste müügile jäi alla eelmise aasta taset (saldo −48, detsembris 2017 −36) nagu ka lähikuude nõudluse prognoosid (saldo −68, detsembris 2017 −48). Üle poolte hotellide kavatseb lähikuudel hinnataset alandada. Töötajate arv talvekuudel väheneb. Võimalusi pangalaenu saada hindab enamik hotelle (72%) normaalseks ja 12% isegi heaks.

Restoranid

Kindlustunde indikaator (−31) on talvekuudele omaselt madalseisus (septembris +18, detsembris 2017 −16). Restoranide hinnangud viimaste kuude nõudlusele jäid madalamaks kui aasta varem (saldo −23, detsembris 2017 −3), kuigi müük suurenes 27% restoranidel. Ligi 60% restorane märkis piirava tegurina vähest nõudlust (detsembris 2017 oli neid 52%). Eelolevas I kvartalis jääb nõudlus hooaja tõttu väheak-tiivseks, nõudluse vähenemist prognoosib üle poolte restoranide. Viiendikus restoranides väheneb tööta-jate arv ja hinnatõus aeglustub.

Turism

Nõudlus on tavapärasel talvisel tasemel. Kindlustunde indikaator (−24) on lähedane kolme eelmise aasta detsembri keskmisele (−25, detsembris 2017 –18). Viimastel kuudel nõudlus ja müük vähenesid sügiskuu-dele omaselt (saldod –23 ja –26); 18%-l ettevõtetel müük suurenes, 43%-l vähenes. Vähene nõudlus oli piiravaks teguriks 54% turismifirmadele (aasta tagasi 67%-le). Eelolevas I kvartalis jääb nõudlus hooajalisse madalseisu, ettevõtete prognoosid on tavapärasel talvisel tasemel (saldo –25, detsembris 2015–2017 keskmiselt –28). Töötajate arv ei muutu ja hinnatase jääb suures osas samaks. Pangalaenu saamise või-malusi hindab 77% turismiettevõtteid normaalseks.

Transport

Turuolukord ei ole kuigi soodne. Kindlustunde indikaator (−4) on viimaste kuude positiivsete arengute tulemusel paremas seisus kui kolm kuud tagasi (−12), ehkki madalam kui aasta eest (+3). Nõudluse kasv sügiskuudel (saldo +14) võimaldas kolmandikul ettevõtetel teenuste müüki suurendada (saldo +18). Lähema 3 kuu (I kvartali) nõudlust prognoosivad ettevõtted mõneti pessimistlikumalt kui aasta eest (prognoosi saldo −43, dets 2017 −31). Ligi poolte ettevõtete tegevusvõimalusi piirab tööjõu puudus, millest tulenev palgasurve koos kõrge maksutasemega sektoris halvendavad turusituatsiooni. Sisendite hinna tõusu tõttu teenused lähikuudel kallinevad (prognoosi saldo +19).


40

Logistika

Turuolukord on rahuldav. Kindlustunde indikaator on positiivne (+9) ja kõrgem kui septembris (+5), kuid madalam kui eelmisel aastal samal ajal (detsembris 2017 +28), seda nõudluse ja teenuste müügi kasvu aeglustumise tõttu. Viimasel 3 kuul edenes teenuste müük viiendikul ettevõtetel kasvutrendil (saldo +8, detsembris 2017 +39) ja järgmisel 3 kuul peaks nõudlus eeldatavasti samuti veidi kasvama (prognoosi saldo +8). Äritegevust piiravad peamiselt ebapiisav nõudlus (44% ettevõtetel) ja tööjõu puudus (22%-l). Ettevõtete võimalused pangalaenu saada ei ole nii head kui varem (saldo −19, detsembris 2017 −5). Teenuste hinnatase püsib tõusutrendil (prognoosi saldo +24).

Kinnisvarateenused

Nõudlus on varasemast vähemaktiivne. Kindlustunde indikaator (−10) on kergel langustrendil (septembris oli kindlustunne −6 ja 2017. aasta detsembris +6). Teenuste müügi kasv näitas viimastel kuudel pidurdu-mise märke (saldo 0, okt–nov +4), sest nõudlus oli väikeses languses (saldo −4). Lähema 3 kuu (I kv) välja-vaateid hindavad ettevõtted võrdlemisi tagasihoidlikuks (nõudluse prognoosi saldo −24) ning on skepPlised ka ärikonjunktuuri suhtes 6 kuu pärast (prognoosi saldo −4). EQevõtete hinnangul ei ole võimalused pangalaenu saada nii head kui varem (saldo −4, detsembris 2017 +16). Piirava tegurina märgitakse eeskäQ tööjõu puudust (44% ettevõtete poolt). Teenuste hinnatase lähikuudel ei muutu.

Reklaam

Turuolukord muutus viimasel 3 kuul soodsamaks. Kindlustunde indikaator tõusis septembri 0-lt detsemb-riks +9-le ning on kõrgem kui eelmise aasta detsembris (+3). Kindlustunde tõusu aluseks oli positiivne nõudluse trend viimaste kuudel, mil müügi kasvust teatas 39% ettevõtteid (50%-l nõudlus ei muutunud, 11%-l vähenes; saldo +28). Järgmisel 3 kuul on nõudlus I kvartalile omases madalseisus, vähenedes paljudel ettevõtetel; prognoosid on hooajale tavapärasel tasemel (saldo −33, 2015–2017. a detsembri keskmine samuti −33). Töötajaid võeti viimastel kuudel lisaks (saldo +6). Hinnatase on taas pöördumas kergele tõusule (prognoosi saldo +11).

Arhitekti- ja inseneritegevused18

Senine kiire nõudluse kasv on pidurdunud ja eelolevas I kvartalis on oodata aasta algusele tavapärast nõudluse langust. Kindlustunde indikaator (−2) on seetõttu kerges languses (septembris +7, detsembris 2017 +19). Viimasel 3 kuul arhitekti- ja inseneriteenuste müük suurenes (saldo +5), kuid nõudluse kasv peatus (saldo =0). Eelolevaks 3 kuuks prognoosivad nii arhitekti- kui inseneriettevõtted väiksemat nõudlust. Töötajaid vajatakse aga lähikuudel lisaks (prognoosi saldo +5). Enam kui poolte ettevõtete tegevust piirab tööjõu puudus ja vaid seitsmendikul vähene nõudlus. Laenukeskkonda hindavad ettevõtted (85%) üldjoontes normaalseks. Teenuste hinnatase tõenäoliselt tõuseb lähikuudel (prognoosi saldo +22).

18 Detsembri küsitluses osales 21 inseneri- ja 20 arhitektuuribürood.


41

2017 2018 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

suurenes 36.1 40.6 27.8 29.1 25.2 29.0 35.8 38.9 31.8 28.8 25.9 28.3 27.1

jäi samaks 49.7 42.2 49.9 44.3 55.6 47.8 48.6 47.4 49.4 47.7 59.6 53.8 54.3

vähenes 14.2 17.2 22.3 26.7 19.2 23.2 15.6 13.7 18.8 23.6 14.5 18.0 18.6

saldo 22 23 5 2 6 6 20 25 13 5 11 10 8

suurenes 34.2 36.9 28.2 29.9 25.2 28.1 35.6 42.0 27.9 26.2 24.9 26.3 26.8

jäi samaks 52.2 47.7 49.6 44.2 54.3 49.6 48.0 48.0 56.8 52.3 59.0 55.5 54.5

vähenes 13.6 15.4 22.2 25.9 20.5 22.2 16.4 10.0 15.3 21.6 16.1 18.2 18.7

saldo 21 21 6 4 5 6 19 32 13 5 9 8 8

suureneb 20.8 19.9 24.9 39.4 37.6 32.3 26.9 16.0 20.9 29.2 28.7 25.8 16.6

jääb samaks 52.8 56.7 60.0 49.2 53.3 59.5 56.4 67.1 65.7 55.4 51.9 51.3 52.7

väheneb 26.4 23.4 15.1 11.4 9.1 8.2 16.7 17.0 13.5 15.4 19.5 22.9 30.7

saldo -6 -4 10 28 29 24 10 -1 7 14 9 3 -14

suurenes 13.6 13.8 7.6 11.2 12.0 15.4 15.2 17.9 15.0 14.9 16.8 16.2 10.9

jäi samaks 73.2 73.7 77.8 72.4 73.8 68.9 73.3 66.7 71.1 73.8 70.6 68.3 70.1

vähenes 13.3 12.5 14.5 16.4 14.2 15.7 11.5 15.4 14.0 11.2 12.6 15.6 18.9

saldo 0 1 -7 -5 -2 0 4 3 1 4 4 1 -8

suureneb 17.6 18.1 20.0 22.3 19.6 20.5 21.7 13.0 13.8 14.2 18.0 18.2 15.5

jääb samaks 75.7 75.1 75.1 70.9 72.7 72.0 71.4 80.8 77.3 74.9 74.4 73.3 73.7

väheneb 6.7 6.7 4.9 6.8 7.7 7.5 6.9 6.2 8.9 10.8 7.6 8.6 10.8

saldo 11 11 15 15 12 13 15 7 5 3 10 10 5

tõusevad 26.6 32.7 26.6 22.8 18.6 18.2 22.1 21.7 19.5 16.2 25.5 23.6 22.0

jäävad samaks 69.1 62.2 69.2 71.1 77.1 77.2 73.6 76.1 75.4 77.9 67.3 69.5 73.2

langevad 4.3 5.1 4.2 6.1 4.3 4.7 4.3 2.2 5.2 5.8 7.2 7.0 4.8

saldo 22 28 22 17 14 14 18 20 14 10 18 17 17

mitte miski x 24.3 x x 23.3 x x 21.8 x x 20.9 x x

ebapiisav nõudlus x 32.1 x x 36.1 x x 26.0 x x 29.8 x x

tööjõu puudus x 29.5 x x 27.2 x x 36.3 x x 36.6 x x

ruumi, seadmete puudus x 1.8 x x 0.8 x x 0.8 x x 2.0 x x

finantsprobleemid x 3.7 x x 3.1 x x 7.4 x x 5.1 x x

muud x 8.7 x x 9.6 x x 7.7 x x 5.8 x x

parem x 15.9 x x 11.5 x x 8.5 x x 11.7 x x

sama x 68.0 x x 74.5 x x 72.6 x x 67.5 x x

halvem x 16.1 x x 14.0 x x 18.9 x x 20.9 x x

saldo x 0 x x -2 x x -10 x x -9 x x Võimsuste rakendatus (%) x 84 x x 84 x x 85 x x 85 x x

Kindlustunde indikaator 12 13 7 11 13 12 16 19 11 8 10 7 1

Ärikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul

Äritegevust piirab praegu

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul


TEENINDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


42

TEE

NIN

DU

SB

AR

OM

EE

TER

, DE

TSE

MB

ER

201

8(v

astu

ste

jagu

nem

ine

teen

indu

shar

ude

lõik

es %

-des

)In

fote

hno-

loog

iaTe

leko

mm

u-ni

kats

ioon

Hot

ellid

Res

to-

rani

dTu

rism

Tran

spor

tLo

gist

ika

Kin

nis-

vara

Arh

itekt

i- ja

inse

nerit

egev

used

Rek

laam

KO

KK

U

suur

enes

48.6

41.7

12.5

26.7

17.5

32.4

20.0

19.2

17.1

38.9

27.1

jäi s

amak

s45

.441

.327

.526

.339

.553

.668

.061

.870

.950

.154

.3vä

hene

s6.

017

.060

.047

.043

.014

.012

.019

.012

.011

.018

.6sa

ldo

4325

-48

-20

-26

188

05

288

suur

enes

48.6

33.3

9.8

30.0

15.4

29.7

24.0

19.2

17.1

44.4

26.8

jäi s

amak

s48

.458

.727

.217

.046

.654

.364

.057

.865

.944

.654

.5vä

hene

s3.

08.

063

.053

.038

.016

.012

.023

.017

.011

.018

.7sa

ldo

4625

-53

-23

-23

1412

-40

338

suur

eneb

34.3

33.3

5.0

6.7

5.0

2.7

28.0

3.9

12.5

5.6

16.6

jääb

sam

aks

54.7

49.7

22.0

36.3

65.0

51.3

52.0

65.2

64.5

55.4

52.7

vähe

neb

11.0

17.0

73.0

57.0

30.0

46.0

20.0

31.0

23.0

39.0

30.7

sald

o23

16-6

8-5

0-2

5-4

38

-27

-11

-33

-14

suur

enes

35.3

16.7

2.6

3.3

2.6

10.8

4.0

15.4

7.3

11.8

10.9

jäi s

amak

s58

.750

.359

.443

.784

.470

.284

.069

.682

.782

.270

.1vä

hene

s6.

033

.038

.053

.013

.019

.012

.015

.010

.06.

018

.9sa

ldo

29-1

6-3

5-5

0-1

0-8

-80

-36

-8su

uren

eb45

.716

.75.

03.

37.

58.

116

.019

.212

.511

.115

.5jä

äb s

amak

s51

.366

.365

.076

.784

.583

.972

.076

.879

.582

.973

.7vä

hene

b3.

017

.030

.020

.08.

08.

012

.04.

08.

06.

010

.8sa

ldo

430

-25

-17

-10

415

55

5tõ

usev

ad44

.133

.34.

916

.715

.021

.628

.04.

026

.811

.122

.0jä

ävad

sam

aks

55.9

66.7

44.1

76.3

77.0

75.4

68.0

96.0

68.2

88.9

73.2

lang

evad

0.0

0.0

51.0

7.0

8.0

3.0

4.0

0.0

5.0

0.0

4.8

sald

o44

33-4

610

719

244

2211

17

Ärit

egev

ust p

iirab

pra

egu m

itte

mis

ki35

.545

.58.

611

.121

.66.

113

.029

.224

.325

.020

.9eb

apiis

av n

õudl

us16

.10.

051

.459

.354

.130

.343

.512

.513

.562

.529

.8tö

öjõu

puu

dus

41.9

54.6

31.4

22.2

10.8

48.5

21.7

45.8

51.4

6.3

36.6

ruum

i, se

adm

ete

puud

us0.

00.

05.

70.

00.

03.

04.

40.

00.

00.

02.

0fin

ants

prob

leem

id6.

50.

00.

03.

70.

03.

08.

78.

35.

40.

05.

1m

uud

0.0

0.0

2.9

3.7

13.5

9.1

8.7

4.2

5.4

6.3

5.8

pare

m15

.627

.32.

825

.05.

73.

012

.58.

35.

45.

911

.7sa

ma

78.1

63.6

63.9

50.0

82.9

69.7

58.3

79.2

73.0

76.5

67.5

halv

em6.

39.

133

.325

.011

.427

.329

.212

.521

.617

.720

.9sa

ldo

918

-31

0-6

-24

-17

-4-1

6-1

2-9

Kin

dlu

stu

nd

e in

dik

aato

r37

22-5

6-3

1-2

4-4

9-1

0-2

01

Töö

taja

te a

rv

järg

neva

3 k

uu

jook

sul

Tee

nust

e hi

nnad

jä

rgne

va 3

kuu

jo

oksu

l

Ärik

onju

nktu

ur

(olu

kord

) 6

kuu

pära

st

Tee

nust

e m

üük

viim

ase

3 ku

u jo

oksu

l

Nõu

dlus

viim

ase

3 ku

u jo

oksu

l

Nõu

dlus

järg

neva

3

kuu

jook

sul

Töö

taja

te a

rv

viim

ase

3 ku

u jo

oksu

l


43

2002 - 2018 2017 2018 min kesk max 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul

-68 12 52 22 23 5 2 6 6 20 25 13 5 11 10 8

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul

-73 9 50 21 21 6 4 5 6 19 32 13 5 9 8 8

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul

-60 8 60 -6 -4 10 28 29 24 10 -1 7 14 9 3 -14

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul

-35 3 21 0 1 -7 -5 -2 0 4 3 1 4 4 1 -8


-21 10 39 11 11 15 15 12 13 15 7 5 3 10 10 5

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul

-31 9 33 22 28 22 17 14 14 18 20 14 10 18 17 17

Äritegevust piirab praegu

mitte miski 4 19 35 x 24 x x 23 x x 22 x x 21 x x

ebapiisav nõudlus 21 46 82 x 32 x x 36 x x 26 x x 30 x x

tööjõu puudus 1 16 37 x 29 x x 27 x x 36 x x 37 x x

ruumi, seadmete puudus 0 2 9 x 2 x x 1 x x 1 x x 2 x x

finantsprobleemid 2 8 22 x 4 x x 3 x x 7 x x 5 x x

muu 3 8 17 x 9 x x 10 x x 8 x x 6 x x

Ärikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast

-44 7 48 x 0 x x -2 x x -10 x x -9 x x

Kindlustunde indikaator -60 10 43 12 13 7 11 13 12 16 19 11 8 10 7 1

Näitaja

TEENINDUSBAROMEETER (saldod %-des)

Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 207, detsember 2018

44

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

4. kvartiil3. kvartiil2. kvartiil1. kvartiil

Ootused pere majandusolukorrale erinevates tulukvartiili gruppides (saldod)

2.6. Tarbijabaromeeter19

Tarbijate kindlustunne püsib parem pikaajalisest keskmisest, kuid viimastel kuudel on säästvate perede

arv kahanenud.

Perede hinnangul pole nende majandusolukord viimase aastaga oluliselt muutunud

Suurem osa peredest (57%) hindas detsembris, et nende majanduslik olukord on sama kui oli 12 kuud tagasi. Majandusolukorra paranemist viimase 12 kuu jooksul tundis 22% peredest ja halvenemist 21% peredest (saldo septembris +3, detsembris 0 ja aasta tagasi detsembris –3).

Ootused oma pere majandusolukorra suhtes 12 kuu pärast olid aasta lõpukuul samad kui septembris ja natuke paremad eelmise aasta detsembriga võrreldes (saldo 2018. a detsembris +6, 2017.a detsembris +3). 28% küsitletute hinnangul on nende pere majandusolukord 12 kuu pärast parem, 49% vastanute hinnangul jääb samaks ja 16% prognoosis halvenemist. Halvenemist pelgavaid vastanuid oli enam madalama sissetule-kuga inimeste grupis (28%), töötute (44%), madalama haridusega (28%) ja eakamate inimeste hulgas (24%).

Ootused pere majandusolukorrale 12 kuu pärast (detsember, % vastanutest)

Palju

parem Mõnevõrra

parem Sama

Mõnevõrra

halvem Palju

halvem Ei oska öelda

I kvartiil (madalaim) 0 9 59 27 1 4

II kvartiil 0 23 53 14 0 10

III kvartiil 0 41 43 8 0 8

IV kvartiil (kõrgeim) 0 46 36 11 0 7

Riigi majandusarengu väljavaated on paremad pikaajalisest keskmisest, kuid viimastel kuudel halvenenud

Detsembris elanike poolt antud hinnang Eesti majanduse järgneva 12 kuu trendidele on halvem sellest, mida anti 3 kuud ja aasta tagasi (saldo 2018. a septembris +10, detsembris +4). 30% küsitletutest prognoosis riigi majandusolukorra paranemist, 29% sama olukorra püsimist ja halvenemist prognoosis 23% küsitle-tutest.

Hinnang tööturule näitab jätkuvalt töövõtjate tugevat positsiooni, elanike tööpuuduse kasvu prognoos püsib madal (saldo +1, aasta tagasi +4).

19 Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Detsembri küsitlus viidi läbi 1.–8. detsembrini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti.

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Tarbijabaromeeter

45

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

PARANEB

HALVENEB

Riigi majanduslik olukord 12 kuu pärast(küsitletute hinnangute saldo %-des)

KESKMINE 1992 - 2018

-50-45-40-35-30-25-20-15-10-50

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Säästmise tõenäosus järgneva 12 kuu jooksul(küsitletute hinnangute saldo %-des)

TÕENÄOLINE

EBATÕENÄOLINE

KESKMINE 1992 - 2018

Rahanduslik olukord viimastel kuudel halvenes, säästmist piirab kõrge inflatsioon

Perede rahanduslik olukord oli detsembris sarnane eelmise aasta lõpu seisuga (saldo +22, aasta tagasi +23), kuid halvem kui 3 kuud tagasi. Säästa suutvate perede osakaal (47%) jäi alla ots-otsaga kokku tulevate perede osakaalule (51%). Natuke üle protsendi oli nii varasemate säästude arvel elajaid kui ka krooniliselt võlgu olevaid vastanuid.

Hinnang pere rahanduslikule olukorrale (detsember 2018, % vastanutest)

Pere sissetuleku grupp

Säästab palju

Säästab natuke

Nii palju kui teenib ka kulutab

Elatakse varasemate säästude abil

Elatakse võlgu

I kvartiil (madalaim) 0 21 73 3 3

II kvartiil 1 46 50 1 2

III kvartiil 2 62 33 2 1

IV kvartiil (kõrgeim) 10 59 31 0 0

Raha säästmise tõenäosus järgneva 12 kuu jooksul on languses (saldo märtsi –14, juunis –17, septembris –18, detsembris –30). Detsembris pidas tõenäoseks järgneva aasta jooksul raha säästmist 43% vastanutest (septembris 51%) ja ebatõenäoliseks 56% (septembris 49%).

Elanike hinnang toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused püsivad kõrged. Hinnatõusu tempo kiire-nemist prognoosib 35% vastanutest (saldo +56, aasta tagasi +42). Elanike subjektiivsete hinnangute alusel tõusevad hinnad järgneva aasta jooksul 6%. Kiire hinnatõus on üks tegureid, mis piirab säästmist.


46

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

4. kvartiil3. kvartiil2. kvartiil1. kvartiil

Tarbijate kindlustunne erinevates sissetulekute gruppides

Tarbijate kindlustunne püsib parem pikaajalisest keskmisest

Tarbijate kindlustunde indikaator oli detsembris –5. See on parem pikaajalisest keskmisest (–9), kuid halvem 3 kuu tagusest seisust (0). Aastases võrdluses on praegu parem prognoos nii pere kui riigi majandusolukorra arengutele, kuid oluliselt on halvenenud säästuprognoos.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde

indikaator

Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)

Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)

Pikaajaline keskmine –9 –1 4 14 –26

Detsember 2007 –10 –2 –6 11 –21

Detsember 2008 –32 –15 –30 61 –22

Detsember 2009 –20 –9 –12 34 –26

Detsember 2010 –6 –7 4 –1 –24

Detsember 2011 –18 –8 –17 18 –29

Detsember 2012 –10 –8 0 5 –25

Detsember 2013 –5 2 4 3 –22

Detsember 2014 –3 8 6 10 –14

Detsember 2015 –6 1 –1 14 –12

Detsember 2016 –3 6 6 8 –16

Detsember 2017 –4 3 0 4 –15

September 2018 0 6 10 –1 –18

Oktoober 2018 –5 3 11 3 –31

November 2018 –5 3 5 5 –22

Detsember 2018 –5 6 4 1 –30

Tarbijate kindlustunne on erinevates sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja detsembris oli kindlus-tunde indikaator positiivne kahes kõrgemas tulukvartiilis ja aasta viimastel kuudel langes kindlustunne väikseima tuluga elanike kvartiilis.


47

-5

-22

-5

4

10

-3-8

6

-3-7

-19

-30

-20

-10

0

10

20

Kindlustunde indikaator erinevates sotsiaalsetes gruppides (detsember 2018)

KOKKU SISSETULEK SUGU VANUSI II III IV kvartiil Mehed Naised 16-29 30-49 50-64 üle 65

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Eesti

EL

Tarbijate kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)


48

Küsimus 2018okt nov dets

palju parem ++ 0.4 0.5 0.5 mõnevõrra parem + 19.4 21.3 21.4

sama = 59.6 57.6 57.0 mõnevõrra halvem – 19.9 19.4 19.5

palju halvem – – 0.8 1.1 1.6 ei oska öelda 0.0 0.1 0.0

saldo -1 0 0

2. Perekonna majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 0.0 0.1 0.0

mõnevõrra parem + 23.8 23.9 27.9 sama = 52.9 53.6 49.4

mõnevõrra halvem – 17.3 17.5 15.3 palju halvem – – 0.5 0.1 0.3

ei oska öelda 5.6 4.8 7.3

saldo 3 3 6



palju halvem – – 0.4 0.8 1.4

ei oska öelda 12.8 11.8 14.9 saldo 7 3 1

4. Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast



palju halvem – – 0.6 0.3 0.8 ei oska öelda 12.1 12.4 18.0

saldo 11 5 4

oluliselt tõusnud ++ 49.5 46.6 49.9 mõõdukalt tõusnud + 37.5 38.6 37.6

natuke tõusnud = 9.8 12.1 10.0 jäänud samaks – 1.8 2.0 1.9

alanenud – – 0.0 0.0 0.0 ei oska öelda 1.5 0.6 0.6

saldo 67 65 68

1. Perekonna majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

3. Eesti majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

5. Hindade muutus viimase 12 kuu jooksul


hinnad tõusevad kiiremini ++ 40.0 35.5 34.5

hinnad tõusevad sama kiiresti + 42.8 47.9 48.5

hinnad tõusevad aeglasemalt = 7.1 7.3 7.3

hinnad püsivad samal tasemel – 4.6 5.1 5.4

hinnad langevad – – 0.4 0.1 0.0


saldo 59 57 56

7. Tööpuudus järgneva 12 kuu jooksul

kasvab tunduvalt ++ 0.5 0.6 0.3

kasvab mõnevõrra + 24.6 25.6 19.8

jääb samaks = 35.5 38.0 41.9

väheneb mõnevõrra – 20.1 17.0 19.0

väheneb tunduvalt – – 0.0 0.1 0.0

ei oska öelda 19.3 18.6 19.1

saldo 3 5 1

8. Praeguse aja soodsus püsikaupade ostmiseks

praegu on sobiv aeg + 28.1 26.5 28.3

ei eriti soodne ega ebasoodne = 32.5 34.8 35.4

ei ole soodne – 25.3 26.5 25.0

ei oska öelda 14.1 12.3 11.4

saldo 3 0 3

tunduvalt rohkem ++ 1.9 1.9 1.1

mõnevõrra rohkem + 12.5 8.8 12.3

umbes samad = 54.6 56.1 55.9

mõnevõrra vähem – 13.9 11.6 14.9

tunduvalt vähem – – 16.6 21.3 15.5


saldo -15 -21 -16

väga sobiv aeg ++ 2.9 1.8 1.5

küllaltki sobiv aeg + 39.0 42.0 42.4

pigem ebasobiv aeg – 15.4 18.1 13.0

täiesti ebasobiv aeg – – 39.0 35.4 39.6


saldo -24 -22 -23

9. Kulutamine püsikaupade ostuks järgmisel 12 kuul (võrreldes viimase 12 kuuga)

6. Hindade muutus lähema 12 kuu jooksul (võrreldes möödunud 12 kuuga)

10. Praeguse majandusliku olukorra sobivus raha kogumiseks/säästmiseks

TARBIJABAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


49


11. Raha säästmise tõenäosus lähema 12 kuu jooksul

väga tõenäoline ++ 2.1 1.9 1.1

küllaltki tõenäoline + 40.0 46.5 42.5

küllaltki ebatõenäoline – 9.5 9.9 7.8

täiesti ebatõenäoline – – 48.4 41.8 48.6


saldo -31 -22 -30

12. Pere praegune rahanduslik olukord

säästetakse palju ++ 3.3 2.9 2.6

säästetakse natuke + 41.3 48.9 43.9

tullakse ots–otsaga välja = 53.6 46.8 50.8

kulutatakse varasemaid sääste – 0.8 1.4 1.3

elatakse võlgu – – 1.1 0.1 1.5


saldo 22 27 22

Küsimus 2018

okt nov dets

13. Auto ostmise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksulväga tõenäoline ++ 5.8 - -küllaltki tõenäoline + 3.8 - -küllaltki ebatõenäoline – 1.3 - -täiesti ebatõenäoline – – 88.4 - -ei oska öelda 0.9 - -

saldo -81 - -

väga tõenäoline ++ 3.4 - -küllaltki tõenäoline + 1.4 - -küllaltki ebatõenäoline – 0.3 - -täiesti ebatõenäoline – – 94.3 - -ei oska öelda 0.8 - -

saldo -90 - -

väga tõenäoline ++ 13.8 - -küllaltki tõenäoline + 5.5 - -küllaltki ebatõenäoline – 1.5 - -täiesti ebatõenäoline – – 79.1 - -ei oska öelda 0.1 - -

saldo -63 - -

15. Suuremate kulutuste tegemise tõenäosus oma maja või korteri kapitaalseks ümberehitamiseks või remontimiseks järgneva 12 kuu jooksul

14. Maja/korteri ostmise või ehitamise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksul

Küsimus 1992–2018 2017 2018min kesk max 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

PEREKONNA MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -53 -8 18 -3 -1 -2 1 3 3 2 4 2 3 -1 0 012 kuu pärast -36 0 17 3 0 3 5 7 6 6 6 3 6 3 3 6

RIIGI MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -65 -5 38 -2 2 -6 7 4 8 7 5 2 10 7 3 112 kuu pärast -37 4 27 0 2 1 10 8 9 9 7 6 10 11 5 4

HINNADViimased 12 kuud -29 37 85 60 63 63 59 59 59 62 61 60 62 67 65 68Järgmised 12 kuud -33 34 85 42 56 48 38 37 41 46 46 54 53 59 57 56

Muutus % -des -1 8 21 5 6 6 4 5 4 5 5 6 6 7 6 0TÖÖPUUDUS -22 13 76 4 2 6 1 3 1 2 2 2 -1 3 5 1PÜSIKAUPADE OSTUD

Praegu -17 16 47 15 14 13 14 21 17 11 17 17 13 3 0 3Järgmise 12 kuu jooksul -60 -21 -2 -27 -20 -19 -16 -20 -23 -24 -13 -7 -18 -15 -21 -16

SÄÄSTUDPraegu -75 -22 -2 -15 -20 -13 -10 -16 -12 -16 -16 -13 -16 -24 -22 -23Järgmise 12 kuu jooksul -47 -25 -6 -17 -24 -23 -14 -18 -15 -17 -19 -18 -18 -31 -22 -30

PERE RAHANDUSLIK OLUKORD -22 14 28 23 22 22 25 23 27 26 26 26 28 22 27 22AUTO OSTMINE -89 -72 -55 x -77 x x -77 x x -72 x x -81 x xMAJA, KORTERI OSTMINE -93 -84 -64 x -85 x x -85 x x -85 x x -90 x xMAJA, KORTERI REMONT -66 -39 -14 x -52 x x -55 x x -61 x x -63 x xKINDLUSTUNDE INDIKAATOR -37 -8 13 -4 -6 -6 0 -2 0 -1 -2 -3 0 -5 -5 -5

TARBIJABAROMEETER (saldod)

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 207, detsember 2018

50

0

5

10

15

20

25

30

-15

-10

-5

0

5

10

15

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

*Sisemajanduse koguprodukt

SA andmetel, * EKI prognoos

mld €%

Majanduskasv (SKP püsihindades võrrelduna eelmise aastaga, % )Sisemajanduse koguprodukt (mld €, kehtivates hindades)

3. Eesti majandusareng 1993–2018 ja prognoos 2019 Taastanud 1991. aastal oma iseseisvuse, oli Eesti majandus uutel avanevatel turgudel läbilöömiseks veel üsna kogenematu. Turumajanduse tingimustes edu saavutamiseks tuli kiiresti läbi viia mitmeid ümber-korraldusi, nende hulgas hinnareform, erastamine, maksureform, rahareform, haldusreform jne. Refor-mide käigus ja tootmise viimisel vastavusse uute välisturgude nõuetega, vähenes Eesti sisemajanduse kogu-produkt aastatel 1992–1994 ligi veerandi võrra. Majanduse tõus algas 1995. aastal, kuid sellele järgnevad 20 aastat olid küllaltki eriilmelised. Aastane majanduskasv varieerus vahemikus miinus 14,7%-st kuni pluss 10,3%-ni. Ebastabiilsuse põhjuseks olid eelkõige muutused väliskeskkonnas. Esimene mõõn tuli aastatel 1998–1999 ja seda põhjustas Venemaa finantskriis. Järgnes 8-aastane tõusuperiood ligi 8%-lise keskmise aastakasvuga. See lõppes majanduse ülekuumenemisega ja 2008. aastal alguse saanud suure ülemaailmse finantskriisiga. Eesti majandus kukkus oluliselt ja kriisist taastumine võttis 3–4 aastat. Seejärel aga lahvatas Ukraina–Venemaa konflikt koos riikidevaheliste majandussanktsioonidega. Nende mõjust pole Eesti majandus veel senini täielikult üle saanud. Eesti majanduskasv aeglustus alates 2013. aastast 1–3% tasemele. Alles 2016. a teisel poolel hakkas majandusolukord paranema.

Taasiseseisvumisest alates on Eesti tugevdanud oma rahvusvahelist konkurentsivõimet üha süveneva integreerumisega Euroopasse. Pöördelise tähtsusega oli Eesti vastuvõtmine 2004. aastal Euroopa Liitu ja liitumine NATO-ga. Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi avardas veelgi Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga ja arvamine OECD liikmeks. Kahekümneaastased integreerimispüüdlused päädisid 2011. aastal Eesti vastu-võtmisega euroala liikmeks ehk üleminekuga Euroopa ühisrahale.

Nüüd kõigest lähemalt:

Sisemajanduse koguprodukt (SKP). Reformide ja majanduse ümberstruktureerimise käigus (1992–1994) kahanes sisemajanduse koguprodukt (püsivhindades) ligi veerandi võrra. Tõus algas 1994. aasta teisel poolel ja ühe erandiga (1999. a) kestis 2007. aastani. Nominaalhindades suurenes SKP 1995–2007 ligikaudu 6 korda. Majanduse reaalkasv oli perioodil 2000–2007 keskmiselt 8% aastas. Arengukiirus tõusis pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja kulmineerus 2006. aastal, mil majandus omandas juba ülekuumenemise tunnuseid. Olukord muutus järsult 2008. aastal, kui Eesti majanduse jahutamisele kinnisvarabuumist lisandus ootamatult ülemaailmne finantskriis. Esimesel kriisiaastal (2008) oli SKP langus 5,4% ja järgmisel 14,7%. SKP ühe inimese kohta (hindade erinevust arvestades) moodustas 2008. aastal 67% Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest. Kriisieelne tase taastus alles 2015. aastal, sest alates 2013. aastast majanduskasv aeglustus. Uuest majanduskasvu kiirenemisest saab rääkida alates 2016. a (kasv 3,5%) ja 2017. a 4,9%. 2019. aastaks prognoosib EKI 3,3% kasvu.

Tarbijahinnaindeks (THI). Tarbekaubad ja tasulised teenused kallinesid krooni ajal 10,7 korda (1992. a juunist kuni 2010. a detsembrini). Tarbijahindade tõus seejuures aastast aastasse aeglustus, jõudes 2003. aastal 1,3%-ni. Perioodil 2004–2006 püsis THI vahemikus 3,0%–4,4%. Hinnatõusu aluseks oli siis siirde-majandusriikidele iseloomulik hinnakonvergents. Sel perioodil kasvasid administratiivselt reguleeritavad

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Majandusindikaatorid

51

-30369

1215

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

*

Tarbijahinnaindeks(eelmise aasta suhtes, %-des)


0200400600800

100012001400

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

*

Keskmine brutokuupalk (€)


hinnad kiiremini vabalt kujunevatest hindadest ja teenuste hinnad kaupade hindadest. Nõudmis- ja pakku-mispoolsete tegurite koosmõjul hakkas 2007. aastal inflatsioon taas kiirenema: 2007. aastal oli THI 6,6% ja 2008. aastal koguni 10,4%. Situatsioon muutus oluliselt 2009. aastal, mil majanduslanguse ja vähenenud nõudluse mõjul tekkis deflatsioon (–0,1%). Majanduskasvu taastumisel (2010) kiirenes inflatsioon aga kohe ja see kestis nii 2013. aastani. Olukord muutus 2014. aastal, kui nafta hind ja ka muud toormehinnad maailmaturul järsult kukkusid ning Eesti langes kaheks aastaks deflatsiooni. 2016. aastal hinnad tõusid 0,1%. 2017. aasta hinnatõus kiirenes 3,4%-ni ja 2018. aastal 3,5%-ni. EKI prognoosib 2019. a hinnatõusuks 2,7%. Tarbekaupade ja teenuste hinnatase Eestis läheneb EL 28 keskmisele ja moodustas 2017. aastal 79% EL 28 keskmisest.

Tööhõive ja töötus. Negatiivse iibe ja väljarände tõttu 90-ndatel aastatel tööga hõivatute arv Eestis oluliselt vähenes. Trend muutus 2000. aastal kui järgneva 8 aastaga tõusis hõivatute arv 572 tuhandelt 657 tuhande inimeseni. Tööhõive kasvu kiirendas kinnisvarabuum, mille käigus lisandus ehitussektorisse ligi 40 tuhat töötajat. Seejärel alanud majanduskriisi tagajärjel kukkus hõivatute arv 596 tuhandeni (2009. a). 2010. aastast algas taas aeglane hõive tõus, mis kestab senini, kuid hõivatute arv pole veel jõudnud buumiaegse rekordtasemeni. Hõivatuid oli 2018. aasta I kvartalis 650 tuhat. Registreeritud töötuse määr kasvas iseseisvuse algaastatel ja ulatus 2004. aastal 10,1%-ni. Järgnes positiivne trend, mis kestis buumiaja lõpuni (2007. aastal oli töötuse määr 4,6%). Kriis viis töötuse määra 16,7%-le (2010), millele järgnes taas aeglane tööpuuduse vähenemine ja langus 5,8%-le 2017. aastal. EKI hinnangul lähiaastatel töötuse määr mõõdukalt tõuseb (2019. a prognoos 6,5%).

Bruto-ja reaalpalk. Aastatel 1992–2008 keskmine brutopalk pidevalt suurenes, ületades 400 euro piiri esmakordselt 2003. aastal ja 800 euro piiri 2008. aastal. Palga kasv kuni 2008. aastani ületas tarbijahindade kallinemise, tagades reaalpalga tõusu kõikidel aastatel. Reaalpalga kasv oli kiireim buumiaastatel, ületades 10% piiri nii 2006. kui ka 2007. aastal. Majanduskriisi käigus langes keskmine brutopalk 825 eurolt 784 euroni ning reaalpalk ligi 7%, kuid buumiaegne rekordtase ületati juba 2011. aastal. Vaatamata mõõdukale majanduskasvule jätkus suhteliselt kiire palgakasv ka järgnevate aastatel ning keskmine palk oli 2017. aastal juba 1221 eurot. EKI prognoosib 2019. aasta palgatasemeks 1380 eurot.

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 207, detsember 2018

52

0

5

10

15

20

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

*

Eesti väliskaubandus(mld €, jooksvates hindades)

EKSPORT

IMPORT


-30

-20

-10

0

10

20

30

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

*

Mahuindeksid (kasv, %)

Tööstustoodang

Jaemüük


Väliskaubandus. Kaupade eksport ja import arenesid teisel iseseisvusajal kiiresti, seda esimese hooga küll kuni buumini. Kriisi aastal (2009) väliskaubanduse käive vähenes ligikaudu veerandi võrra, kuid juba 2011. aastal oli kriisieelne tase ületatud. Edukas oli veel ka 2012. aasta, ent seejärel 3 aastat järjest kaubavahetuse maht vähenes. Ekspordi käive, mis 1993. aastal moodustas 0,7 mld eurot ehk 45% SKP suhtes, ulatus 10 aasta pärast (2003. a) juba 4,0 mld euroni ja veel 5 aasta pärast 8,5 mld euroni (52% SKPst). Kriisi tagajärjel vähenes kaupade eksport 6,5 mld euroni, kuid tõusis seejuures kiiresti ja saavutas rekordtaseme 2012. aastal 12,5 mld euroga (70% SKP-st). Ekspordi taaselavnemine algas 2016. aastast ja EKI prognoosib 2019. aasta ekspordi mahuks 15,0 mld eurot. Umbes poole ekspordikäibest moodustavad pooltooted ja teist poolt jagavad võrdselt valmistooted ja kapitalikaubad. Kaupade impordi käive on pidevalt olnud mõnevõrra (15–30%) suurem kui eksport, kuid vahe on aastatega vähenenud ja jõudnud 11–13%-ni. Impordinõudluse kiiret kasvu on soodustanud (põhjustanud) välismaiste otseinvesteeringute hoogne sissevool (eriti buumiaas-tatel) ja eratarbimise kiire areng. Peamisteks impordipartneriteks on Eestile olnud Soome ja Rootsi, kust on pärit ka valdav osa detaile ja pooltooteid, mida on kasutatud allhanketööde tegemisel. Impordikäive saavutas rekordtaseme 2018. aastal (16,2 mld eurot). EKI prognoosib 2019. a impordi mahuks 17,0 mld eurot.

Tööstustoodang. Tööstuse osakaal SKP-st vähenes majanduse ümberstruktureerimise käigus 27,7%-lt (1992. a) 22,7%-le (2003. a) ja siis veel 20,7%-le (2017. a). Vaatamata sellele, on tööstustoodangu maht enamus aastatel kasvanud. Perioodil 1995–2007 oli langus vaid ühel aastal (1999) ja põhjuseks oli siis finantskriis Venemaal. Eriti kiire tööstuse areng leidis aset ajavahemikul 2000–2007, mil tööstustoodangu mahuindeks näitas tõusu keskmiselt 10% aastas. Areng tugines suuresti kasvanud välistellimustel allhanke-töödele. Olukord muutus 2008. aastal, mil alanud ülemaailmne finantskriis tõi kaasa nõudluse vähenemise ja põhjustas sellega toodangu mahu 5,1%-lise vähenemise esimesel aastal ja 24%-lise languse järgmisel aastal. Uus tõus algas 2010. aastal (tõus 2010. a 23,5% ja 2011. a 19,9%), kuid kiire tõus kestis vaid kaks aastat. Seejärel nõrga välisnõudluse tõttu areng aeglustus, mis kestis kuni 2016. aastani. 2017. a tõusis tööstustoodangu kasv 7,7%. EKI prognoosib 2019. a 4% kasvu.

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Majandusindikaatorid

53

Tähtsamad majandusnäitajad 1993–2018 ja prognoos 2019. a

Näitaja Mõõt-ühik

1993 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 ooda-tav

2019201920192019 prognoosprognoosprognoosprognoos

Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

mld € 1,5 13,5 16,2 16,5 14,1 14,7 16,7 17,9 18,9 20,1 20,7 21,7 23,6 25,5 27,5

SKP, muutus püsihindades

% –9,0 10,3 7,7 –5,4 –14,7 2,3 7,6 4,3 1,9 2,9 1,9 3,5 4,9 3,6 3,3

Eratarbimine, muutus püsihindades

% … 12,7 9,0 –5,1 –15,6 –1,6 3,6 4,3 3,3 3,0 4,3 4,3 2,5 4,1 3,9

Investeeringud põhiva-rasse, muutus püsihin-dades

% … 22,8 10,3 –13,1 –36,7 –2,6 34,3 12,8 1,5 –2,6 –7,7 2,9 12,5 0,0 4,2

Tarbijahinnaindeks (aasta keskmine)

% 89,9 4,4 6,6 10,4 –0,1 3,0 5,0 3,9 2,8 –0,1 –0,5 0,1 3,4 3,4 2,7

Tootjahinnaindeks (aasta keskmine)

% 75,0 4,5 8,3 7,1 –0,5 3,3 4,4 2,3 4,1 –1,6 –2,0 –0,7 3,6 2,9 2,5

Kaupade eksport mld € 0,68 7,7 8,0 8,5 6,5 8,7 12,0 12,5 12,3 12,0 11,6 11,9 12,9 14,2 15,0

Kaupade import mld € 0,75 10,7 11,4 10,9 7,3 9,3 12,7 14,1 13,9 13,8 13,1 13,5 14,8 16,2 17,0

Kaubavahetuse saldo mld € –0,08 –3,0 –3,4 –2,4 –0,8 –0,5 –0,7 –1,6 –1,6 –1,8 –1,5 –1,6 –1,9 –2,0 –2,0

Teenuste eksport mld € 0,28 3,0 3,4 3,9 3,3 3,6 4,0 4,7 5,0 5,4 5,3 5,5 6,1 6,5 6,7

Teenuste import mld € 0,22 2,0 2,3 2,4 1,9 2,2 2,7 3,1 3,5 3,7 3,6 3,9 4,2 4,7 5,0

Jooksevkonto saldo mld € 0,02 –2,0 –2,4 –1,4 0,4 0,3 0,2 –0,3 0,1 0,2 0,4 0,4 0,8 0,5 0,5

SKP suhtes % 1,2 –15,0 –15,0 –8,7 2,5 1,8 1,3 –1,9 0,5 0,8 1,8 2,0 3,2 2,0 2,0

Töötuse määr % töö-jõust

6,6 5,9 4,6 5,4 13,6 16,7 12,3 10,0 8,6 7,4 6,2 6,8 5,8 6,0 6,5

Nominaalpalk keskmiselt kuus

€ 68 601 725 825 784 792 839 887 949 1005 1065 1146 1221 1300 1380

Reaalpalga kasv eelmise aasta suhtes

% 2,2 11,6 13,0 3,1 –4,9 –1,9 0,9 1,8 4,1 6,0 6,5 7,5 3,0 3,1 3,4

Tööstustoodang, mahuindeks

% –18,7 9,9 6,4 –5,1 –24,0 23,5 19,9 1,1 4,1 3,9 0,3 3,4 7,7 5,0 4,0

Jaemüük, mahuindeks % … 11,3 16,3 –5,5 –15,4 –1,8 6,2 8,8 5,5 6,4 6,7 3,7 3,1 3,0 3,0

Omal jõul tehtud ehitustööd

mld € 0,12 2,1 2,6 2,3 1,5 1,3 1,7 2,1 2,2 2.2 2,0 2,1 2,5 2,9 2,9

Pankade koondlaenu- portfell aasta lõpul

mld € … 11,4 15,3 16,6 15,6 14,8 14,1 14,1 14,4 15,0 16,3 17,8 18,1 19,0 19,5

EKI toidukorv Konjunktuur nr 207, detsember 2018

54

4. EKI toidukorvi maksumus: IV kvartal 2018 EKI toidukorv odavnes kolme kuuga 0,3%. Aastavõrdluses (detsember 2018/detsember 2017) suurenesid

toidukulud 1,3%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv20 maksis detsembris 75.34 € ning on septembri ostukorvist 0,3% odavam. 2017. aasta detsembriga võrreldes on toidukorv kallinenud 1,3%. (tabel 4.1, joonis 4.1 ja 4.2).

Detsembris odavnesid võrreldes septembriga enim õunad, suhkur ja koor, kallinesid teraviljasaadused ja liha.

Piimatoodete ostmisele kulus detsembris neljaliikmelisel perel 17.71 € nädalas, mis on 0,3 % (0.05 €) võrra rohkem kui septembris. IV kvartalis odavnes koor 2,6%, piim-keefir kallinesid 1,7%, kohupiim 0,9% ja juust 0,7%. Või kulud (4.30 €) neljaliikmelise pere ühe nädala toidukuludes jäid püsima septembri tasemele.

Lihasaaduste ostukulud toidukorvis on suurimad, moodustades 28% kogu 4-liikmelise pere ühe nädala toidukorvi maksumusest. Võrreldes septembriga kallines detsembris värske liha 2,4% ja suitsulihatooted 1,2%. Hakkliha ja keeduvorsti hind ei muutunud. Neljaliikmeline pere kulutas lihasaaduste ostmisele 20.75 € nädalas, mis on 0.33 € võrra rohkem kui septembris.

Aiasaaduste maksumus toidukorvis vähenes võrrel-des septembriga 10,4%. Õunad odavnesid 39,2%, juurvili kallines 18,1% ja kartul 7,4%. Kartuli ostmi-sele kulutas neljaliikmeline pere 3.34 € nädalas, mis on 0.23 € rohkem kui septembris. Õunte ostu-kulud (2.14 €) nädala toidukorvis vähenesid 1.38 € võrra, juurvilja ostukulud suurenesid 0.29 € võrra. Neljaliikmeline pere kulutas detsembris aiasaaduste ostmisele kokku 7.37 € nädalas, mis on 0.86 € võrra vähem kui septembris.

Teraviljasaaduste ostukulud detsembri toidukorvis võrreldes septembriga suurenesid 2,5% (0.25 €). Neljaliikmeline pere kulutas nädalas leivale 5.10 €, saiale-sepikule 3.83 € ning jahule-tangainetele 1.28 €.

Ostukulud kalale (2.74 €) võrreldes septembriga suurenesid 1,9% võrra.

Kanamunade ostmisele kulutasid pered detsembris 1.84 € nädalas, mis on samapalju kui septembris.

Suhkur odavnes võrreldes septembriga 7% ja kohv 1%. Margariini, tee, ja limonaadi hind püsis sep-tembri tasemel. Kondiitritooted kallinesid 0,3%. Kokku vähenesid selle kaubagrupi (14.71 €) nädala ostukulud 0.04 € võrra.

Aastaga (2018. aasta detsember võrreldes 2017. aasta detsembriga) on EKI toidukorv kallinenud 1,3% (0.94 €).

20 Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv on püsiva koostise ja kaaluga ning vastab 4-liikmelise Tallinna pere 1 nädala tegelikele ostudele Tallinna kauplustes. Toidukorvi kuulub 24 kaubagruppi 48 kindla toidukaubaga.

Joonis 5.1. EKI toidukorvi maksumus (1 nädala ostud

Tallinna kauplustes, €/4-liikmeline pere)

75,3475,5576,2375,1975,19

69,6767,9568,9570,4669,59

65,2662,30

54,7359,28

53,3047,36

43,7242,70

40,5540,5441,31

38,0836,5236,5535,85

32,1028,01

24,2617,49

13,95

detsseptjuuni

2018 märts2017 dets2016 dets2015 dets2014 dets2013 dets2012 dets2011 dets2010 dets2009 dets2008 dets2007 dets2006 dets2005 dets2004 dets2003 dets2002 dets2001 dets2000 dets1999 dets1998 dets1997 dets1996 dets1995 dets1994 dets1993 dets1992 dets

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 EKI toidukorv

55

10,21

20,75

17,71

1,84

2,74

7,37

14,71

9,81

20,17

18,15

1,58

2,84

7,06

14,80

0 5 10 15 20 25

Teraviljasaadused

Lihasaadused

Piimasaadused

Kanamunad

Kala

Puu- ja köögivili, kartul

Muud toidukaubad

dets '18

dets '17

Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 2,4% odavamad ja seetõttu perede kulud nädalas 0.44 € väiksemad. Või odavnes aastaga 6,3%, koor 2,9%, piim-keefir 1,3% ja juust 0,7%. Kohupiim kallines 1,4%.

Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2018. aasta detsembris aastatagusest 2,9% suurem. Liha kallines 4%, hakkliha 3,2% ja suitsulihatooted 1,8%, keeduvorst odavnes 0,2%.

Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused (võrreldes 2017. aasta detsembriga) suurenesid 4,4%. Juurvilja ostukulud neljaliikmelise pere nädala toidukorvis olid 50% ja kartuli ostukulud 5,7% suuremad kui aasta tagasi. Õunte maksumus oli 18,9% aastatagusest väiksem.

Teraviljasaaduste ostukulud toidukorvis (10.21 €) suurenesid aastavõrdluses 4,1% võrra.

Kulutused kalale on aastaga vähenenud 3,5%.

Kanamunade ostukulud toidukorvis suurenesid 16,5%.

Limonaadi hind tõusis aastavõrdluses 5,7% ja tee hind 1,1%. Suhkru ostukulud olid 21,4%, kondiitritoodetel 1,3% ja kohvil 1 protsent väiksemad kui aasta tagasi, margariini ostukulud jäid püsima aastatagusele tasemele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul 2019. aasta I kvartalis jääb toidukorvi maksumus püsima praegu-sele tasemele.

Joonis 4.2. EKI toidukorvi maksumus kaubagruppide lõikes 2018–2017 (4-liikmeline pere/1 nädal, €)

EKI toidukorv Konjunktuur nr 207, detsember 2018

56

Tabel 4.1. EKI toidukorvi maksumus ja selle muutumine Tallinna kauplustes (4-liikmeline pere/1 nädal)

Kaup Kogus

Maksumus (€) Maksumuse muutus

detsember 2017

september 2018

detsember 2018

dets '18 – dets '17

dets '18 – sept '18

dets '18 / dets '17

dets '18 / sept '18

eurodes %-des

Jahu 0,5 kg 0.44 0.41 0.44 0.00 0.03 0,0 7,3

Makaronid, tangained

0,5 kg 0.83 0.81 0.84 0.01 0.03 1,2 3,7

Leib 3 kg 4.90 4.98 5.10 0.20 0.12 4,1 2,4

Sai, sepik 2 kg 3.64 3.76 3.83 0.19 0.07 5,2 1,9

Liha 2 kg 12.96 13.17 13.48 0.52 0.31 4,0 2,4

Hakkliha 250 g 1.24 1.28 1.28 0.04 0.00 3,2 0,0

Keeduvorst 1 kg 4.28 4.27 4.27 –0.01 0.00 –0,2 0,0

Suitsulihatooted 200 g 1.69 1.70 1.72 0.03 0.02 1,8 1,2

Piim, keefir 6 l 5.46 5.30 5.39 –0.07 0.09 –1,3 1,7

Kohupiim 0,5 kg 2.11 2.12 2.14 0.03 0.02 1,4 0,9

Juust 400 g 2.92 2.88 2.90 –0.02 0.02 –0,7 0,7

Või 400 g 4.59 4.30 4.30 –0.29 0.00 –6,3 0,0

Koor 1,5 l 3.07 3.06 2.98 –0.09 –0.08 –2,9 –2,6

Kanamunad 10 tk 1.58 1.84 1.84 0.26 0.00 16,5 0,0

Kala 0,7 kg 2.84 2.69 2.74 –0.10 0.05 –3,5 1,9

Margariin 250 g 0.77 0.77 0.77 0.00 0.00 0,0 0,0

Suhkur 1 kg 0.84 0.71 0.66 –0.18 –0.05 –21,4 –7,0

Kohv 100 g 1.04 1.04 1.03 –0.01 –0.01 –1,0 –1,0

Tee 50 g 0.93 0.94 0.94 0.01 0.00 1,1 0,0

Kondiitritooted 1,3 kg 7.90 7.78 7.80 –0.10 0.02 –1,3 0,3

Juurvili 2 kg 1.26 1.60 1.89 0.63 0.29 50,0 18,1

Kartul 4 kg 3.16 3.11 3.34 0.18 0.23 5,7 7,4

Puuvili 2 kg 2.64 3.52 2.14 –0.50 –1.38 –18,9 –39,2

Limonaad 4 pdl 3.32 3.51 3.51 0.19 0.00 5,7 0,0

KOKKU 74.40 75.55 75.34 0.94 –0.21 1,3 –0,3

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Riikide konkurentsivõime 2018: WEF edetabel

57

5. Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime 2018: WEF edetabel

Oktoobris avaldas Maailma Majandusfoorum (World Economic Forum) oma iga-aastase riikide rahvus-vahelise konkurentsivõime edetabeli „The Global Competitiveness Report 2018“. Selles on tänavu hinna-tud 140 riigi konkurentsivõimet. Hindamise aluseks on riikide 2017. a majandusnäitajad ja 2018. aasta alguses kõikides osalevates riikides läbiviidud ettevõttejuhtide küsitluse tulemused. Eestis viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes on WEFi ametlikuks koostööpartneriks. Eestis küsitleti 70 ettevõttejuhti erinevatest majandusharudest.

Alljärgnevalt toome ära WEFi projektis osalenud 140 riigi kohad üldedetabelis koos nende konkurentsi-võime arvestusliku väärtusega (max=100).

Tabel 5.1. Riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel 2018. a

Koht Riik Väärtus Koht Riik Väärtus Koht Riik Väärtus

1 USA 85,6 48 Ungari 64,3 95 Paraguay 53,4

2 Singapur 83,5 49 Mauritius 63,7 96 Guatemala 53,4

3 Saksamaa 82,8 50 Bahrein 63,6 97 Kõrgõzstan 53,0

4 Šveits 82,6 51 Bulgaaria 63,6 98 El Salvador 52,8

5 Jaapan 82,5 52 Rumeenia 63,5 99 Mongoolia 52,7

6 Holland 82,4 53 Uruguay 62,7 100 Namiibia 52,7

7 Hongkong 82,3 54 Kuveit 62,1 101 Honduras 52,5

8 Suurbritannia 82,0 55 Costa Rica 62,1 102 Tadžikistan 52,2

9 Rootsi 81,7 56 Filipiinid 62,1 103 Bangladesh 52,1

10 Taani 80,6 57 Kreeka 62,1 104 Nicaragua 51,5

11 Soome 80,3 58 India 62,0 105 Boliivia 51,4

12 Kanada 79,9 59 Kasahstan 61,8 106 Ghana 51,3

13 Taiwan 79,3 60 Kolumbia 61,6 107 Pakistan 51,1

14 Austraalia 78,9 61 Türgi 61,6 108 Rwanda 50,9

15 Korea 78,8 62 Brunei 61,4 109 Nepal 50,8

16 Norra 78,2 63 Peruu 61,3 110 Kambodža 50,2

17 Prantsusmaa 78,0 64 Panama 61,0 111 Roheneemesaared 50,2

18 Uus-Meremaa 77,5 65 Serbia 60,9 112 Laos 49,3

19 Luksemburg 76,6 66 Gruusia 60,9 113 Senegal 49,0

20 Iisrael 76,6 67 LAV 60,8 114 Elevandiluurannik 47,6

21 Belgia 76,6 68 Horvaatia 60,1 115 Nigeeria 47,5

22 Austria 76,3 69 Aserbaidžaan 60,0 116 Tansaania 47,2

23 Iirimaa 75,7 70 Armeenia 59,9 117 Uganda 46,8

24 Island 74,5 71 Montenegro 59,6 118 Sambia 46,1

25 Malaisia 74,4 72 Brasiilia 59,5 119 Gambia 45,5

26 Hispaania 74,2 73 Jordaania 59,3 120 Svaasimaa 45,3

27 AÜE 73,4 74 Seišellid 58,5 121 Kamerun 45,1

28 Hiina 72,6 75 Maroko 58,5 122 Etioopia 44,5

29 Tšehhi 71,2 76 Albaania 58,1 123 Benin 44,4

30 Katar 71,0 77 Vietnam 58,1 124 Burkina Faso 43,9

31 Itaalia 70,8 78 Trinidad ja Tobago

57,9 125 Mali 43,6

32 Eesti 70,8 79 Jamaica 57,9 126 Guinea 43,2

33 Tšiili 70,3 80 Liibanon 57,7 127 Venezuela 43,2

Riikide konkurentsivõime 2018: WEF edetabel Konjunktuur nr 207, detsember 2018

58

Koht Riik Väärtus Koht Riik Väärtus Koht Riik Väärtus

34 Portugal 70,2 81 Argentiina 57,5 128 Zimbabwe 42,6

35 Sloveenia 69,6 82 Dominikaani VR 57,4 129 Malawi 42,4

36 Malta 68,8 83 Ukraina 57,0 130 Lesotho 42,3

37 Poola 68,2 84 Makedoonia 56,6 131 Mauritaania 40,8

38 Tai 67,5 85 Sri Lanka 56,0 132 Libeeria 40,5

39 Saudi Araabia 67,5 86 Ecuador 55,8 133 Mosambiik 39,8

40 Leedu 67,1 87 Tuneesia 55,6 134 Sierra Leone 38,8

41 Slovakkia 66,8 88 Moldova 55,5 135 Kongo 38,2

42 Läti 66,2 89 Iraan 54,9 136 Burundi 37,5

43 Venemaa 65,6 90 Botswana 54,5 137 Angola 37,1

44 Küpros 65,6 91 Bosnia ja Hertsegoviina

54,2 138 Haiti 36,5

45 Indoneesia 64,9 92 Alžeeria 53,8 139 Jeemen 36,4

46 Mehhiko 64,6 93 Keenia 53,7 140 Tšaad 35,5

47 Oman 64,4 94 Egiptus 53,6

Toodust nähtub, et 2018. aastal on WEFi hinnangul maailma kõige konkurentsivõimelisemateks riikideks (TOP 10): USA, Singapur, Saksamaa, Šveits, Jaapan, Holland, Hongkong, Suurbritannia, Rootsi ja Taani. Olgu märgitud, et samad riigid, peale Taani, olid TOP 10-s ka eelmisel aastal, kuigi nende omavahelisi kohavahetusi on mitmeid. Suurim tõusja (4 kohta) on Jaapan ja suurim langeja (3 kohta) on Šveits. TOPP 10-s on tänavu 6 Euroopa riiki.

Eesti on tänavuses edetabelis 140 riigi võrdluses 32. kohal, mis on 2 kohta madalam kui eelmisel aastal. Eesti konkurentsivõimeindeks on 70,8 punkti (max=100, esikohal olev USA 85,8 punkti) ning Eestiga ligi-lähedane konkurentsivõime on Tšehhil, Kataril, Itaalial, Tšiilil ja Portugalil. EL28 arvestuses kuulub Eestile tänavu 14. koht. Mis puutub aga meie olulisematesse kaubanduspartneritesse, siis peale Rootsi, kes on esikümnes, asub Soome 11. kohal (80,3 p), Leedu 40. kohal (67,1 p), Lätil 42. kohal (66,2 p) ja Venemaa 43. kohal (65,6 p).

WEF´i metoodika riikide konkurentsivõime hindamisel tugineb 12 sambale ning sammas esindab erinevat konkurentsivõime valdkonda. Kõiki neid hinnatakse eraldi ja maksimaalselt on võimalik saada 100 punkti (indeksi maksimaalne väärtus). Riigi konkurentsivõime on 12 samba keskmine väärtus (Eestil 70,8 p).

Tabel 5.2. Eesti konkurentsivõime positsioon ja indeksid (punktid) sammaste (valdkondade) lõikes

Sammas (valdkond) Indeks (punktid) Koht alamedetabelis Esikohal olev riik

Riigiasutused 69,5 22 Uus-Meremaa

Infrastruktuur 75,2 42 Singapur

ITK rakendamine 77,4 14 Korea Vabariik

Makromajanduslik stabiilsus 100,0 1 mitu riiki

Tervishoid 84,9 54 mitu riiki

Haridus ja oskused 78,0 18 Soome

Kaubaturud 64,8 21 Singapur

Tööturg 69,3 21 USA

Finantssüsteem 65,9 46 USA

Turumaht 42,3 97 Hiina

Äridünaamilisus 69,3 29 USA

Innovatsioonivõimekus 52,5 33 Saksamaa


59

Toodust nähtub, et Eesti konkurentsivõime tugevusteks (punkte üle 70,8) on: makromajanduslik stabiilsus (100,0 p, 1. koht), tervishoid (84,9 p, 54. koht), haridus ja oskused (78,0 p, 18. koht), ITK rakendamine (77,4 p, 14. koht) ja infrastruktuur (75,2 p, 42. koht). Nõrgad küljed on turumaht (42,3 p, 97. koht), inno-vatsioonivõimekus (52,5 p, 33. koht), kaubaturud (64,8 p, 21. koht) ja finantssüsteem (65,9 p, 46. koht).

WEF metoodika kohaselt on sammaste konkurentsivõime omakorda tuletatud nende koosseisu kuuluvate komponentide väärtusest (tabel 5.3). Alljärgnevalt toome ära kõigi 12 samba 98 komponendi väärtused ja koha alamedetabelites.

Tabel 5.3. Eesti konkurentsivõime sammaste komponentide väärtused ja koht alamedetabelis

Näitaja Mõõtühik Väärtus Tulemus 1–100

Koht 140-st

Esikohal olev riik

1. sammas: Institutsioonid - 69,5 22 Uus-Meremaa

1.01. Organiseeritud kuritegevus 1–7* 6,2 86,9 5 Soome

1.02. Mõrvad arv 100 000 in

kohta 3,2 90,9 73 Jaapan

1.03. Terrorismi oht 1–7 - 100 32 mitu (24)

1.04. Politseiteenuste usaldusväärsus 1–7 6 82,8 17 Soome

1.05. Sotsiaalne kapital 0–100 51,9 51,9 58 Austraalia

1.06. Eelarve läbipaistvus 0–100 69,2 69,2 36 mitu (2)

1.07. Kohtusüsteemi sõltumatus 1–7 5,5 74,4 22 Soome

1.08. Õigusliku raamistiku tõhusus 1–7 4 49,7 38 Soome

1.09. Ajakirjandusvabadus 0–100 (halvim) 14,1 85,9 12 Norra

1.10. Valitsuse regulatsioonide koormus

1–7 4 50,5 30 Singapur

1.11. Õigusliku raamistiku tõhusus vaidluste lahendamisel

1–7 4,2 54,2 39 Singapur

1.12. Valitsuse e-teenuste indeks 0–1 0,91 91,01 27 mitu (3)

1.13. Valitsuse tulevikku suunatus 1–7 4,1 51,3 44 Singapur

1.14. Korruptsiooni indeks 0–100 71 71 21 Uus- Meremaa

1.15. Omandiõigused 1–7 5,4 73,2 28 Soome

1.16. Intellektuaalomandi kaitse 1–7 5,4 73,4 25 Soome

1.17. Maa haldamise tase 0–30 27,5 91,7 6 Singapur

1.18. Auditeerimis- ja aruandlusstandardite tugevus

1–7 5,5 74,4 28 Soome

1.19. Aktsionäride huvide kaitse 0–10 5,7 57 65 mitu (2)

1.20. Aktsionäride õigused äriühingu juhtimise korraldamisel

0–10 5,7 57 69 Kasahstan

2. sammas: Infrastruktuur 0–100 - 75,2 42 Singapur

2.01. Maanteeühenduste indeks 0–100 78 78 37 USA

2.02. Maanteede kvaliteet 1–7 4,7 61,4 38 Singapur

2.03. Raudteede katvus km/km² 27,2 67,9 30 Tšehhi

2.04. Raudtee-teenuste efektiivsus 1–7 4,7 61,4 20 Šveits


60


Koht 140-st

Esikohal olev riik

2.05. Riigi seotus globaalse õhutranspordi võrgustikuga

USA = 100 - 33,3 92 USA

2.06. Õhutransporditeenuste effektiivsus

1–7 4,6 59,5 67 Singapur

2.07. Laevanduse indeks 0–157,1 8,4 8,4 90 Hiina

2.08. Meresadamateenuste efektiivsus 1–7 5,6 76,2 9 Singapur

2.09. Elektrifitseerimise määr % elanikest 100 100 1 mitu (66)

2.10. Elektrienergia ülekande- ja jaotuskadu

% toodangust 7,3 96,5 46 Singapur

2.11. Kokkupuude kõlbmatu joogiveega % rahvast 7,5 94,4 47 USA

2.12. Veevarustuse usaldusväärsus 1–7 6,3 87,8 25 Šveits

3. sammas: IKT rakendamine - 77,4 14 Korea

3.01. Mobiiltelefoni kasutajaid 100 in kohta 145,4 100 22 Hongkong

3.02. Mobiilse internetiühenduse kasutajaid

100 in kohta 133,4 - 7 AÜE

3.03. Kaabliga püsiva internetiühenduse kasutajaid

100 in kohta 30,9 61,8 25 Šveits

3.04. Valguskaabliga internetiühenduse kasutajaid

100 in kohta 10,5 - 20 Korea

3.05. Internetikasutajad % rahvast 87,2 87,2 21 Island

4. sammas: Makromajanduslik stabiilsus

0–100 - 100 1 mitu (31)

4.01. Inflatsioon aasta määr, % 2,3 100 1 mitu (74)

4.02. Võlgade dünaamika 0–100 100 100 1 mitu (36)

5. sammas: Tervishoid 0–100 - 84,9 54 mitu (4)

5.01. Tervena elatud aastad aastad 67,2 84,9 53 Singapur

6. sammas: Haridus ja oskused - 78 18 Soome

6.01. Haridustee keskmine pikkus aastad 12,9 86 9 Soome

6.02. Täienduskoolituse tase 1–7 4,6 59,7 32 Šveits

6.03. Kutseõppe kvaliteet 1–7 4,5 58,9 39 Šveits

6.04. Kooli lõpetanute oskused 1–7 4,7 62,2 30 Šveits

6.05. Elanikkonna digioskused 1–7 5,4 73,6 10 Rootsi

6.06. Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavaus

1–7 3,6 42,5 112 USA

6.07. Koolitee oodatav kestvus aastad 16,1 89,4 33 Austraalia

6.08. Loovuse ja kriitilise mõtlemise õpetamine

1–7 4,5 57,9 20 USA

6.09. Õpilase-õpetaja suhtarv alghariduses

suhtarv 11,5 96,3 17 Luksemburg

7. sammas: Kaubaturud 0–100 - 64,8 21 Singapur

7.01. Maksude ja toetuste moonutav mõju konkurentsile

1–7 4,3 54,4 37 Singapur


61


Koht 140-st

Esikohal olev riik

7.02. Turgu valitseva seisundi ulatus 1–7 4,1 51,1 43 Šveits

7.03. Konkurents teenuste turul 1–7 5,7 79,1 4 Hongkong

7.04. Mittetariifsete tõkete levik 1–7 5,2 69,3 13 Singapur

7.05. Kaubanduse tollitariifid % 1,13 92,44 26 Hongkong

7.06. Tariifide keerukus 1–7 3 33,7 112 Hongkong

7.07. Tollidokumentide vormistamise kiirus

1–5 3,3 58,1 28 Saksamaa

7.08. Teenuste turu avatus konkurentsile

0–100 - 86,6 - Ecuador

8. sammas: Tööturg 0–100 - 69,3 21 USA

8.01. Koondamise kulud Tasustatud nädalad 12,9 81,4 45 mitu (3)

8.02. Töölevõtmine ja töölt vallandamine

1–7 4,5 57,6 24 Hongkong

8.03. Koostöö tööandja ja töötajate vahel

1–7 5,1 68,6 25 Šveits

8.04. Palgamäärade paindlikkus 1–7 6,2 86 2 Hongkong

8.05. Töötute kaasamine tööturule 1–7 4,9 64,9 13 Šveits

8.06. Töötajate õigused 1–7 87,6 87,6 23 mitu (4)

8.07. Välistööjõu palkamise lihtsus 1–7 3,5 40,9 119 Albaania

8.08. Tööjõu liikuvus 1–7 5,2 69,5 13 Guinea

8.09. Tuginemine professionaalsele juhtimisele

1–7 5,2 70,2 28 Soome

8.10. Palk ja tootlikkus 1–7 4,7 61,2 21 USA

8.11. Naiste osakaal tööjõust % 0,9 87,21 30 Seišellid

8.12. Tööjõumaksud % 38,8 57,2 135 mitu (6)

9. sammas: Finantssüsteem 0–100 - 65,9 46 USA

9.01. Kodumaine krediit erasektorile % SKP-st 70 73,7 41 Küpros

9.02. Väike ja keskmiste ettevõtete rahastamine

1–7 4,4 57,2 32 USA

9.03. Riskikapitali kättesaadavus 1–7 3,8 46,9 26 USA

9.04. Turukapitalisatsioon % SKP-st 11,3 11,3 90 Hongkong

9.05. Kindlustusmaksete aastane summa

% SKP-st 1,6 27,3 71 Taiwan

9.06. Pankade usaldusväärsus 1–7 5,6 77,4 30 Soome

9.07. Tähtaegselt tagastamata laenud % laenuportfellist 0,9 99,3 8 Taiwan

9.08. Laenude ja SKP suhe (laenulõhe) protsendipunktid –5,4 100 35 Iirimaa

9.09. Pankade omakapitalinõuded Suhtarv 27,9 100 2 Sierra Lione

10. sammas: Turu suurus 0–100 - 42,3 97 Hiina

10.01. Sisemajanduse kogutoodang PPP inimese kohta 38 - 102 Hiina

10.02. Import % SKP-st 81,9 - 16 Hongkong

11. sammas: Äri dünaamilisus 0–100 - 69,3 29 USA

11.01. Ettevõtte asutamiskulud % RKP-st in kohta 1,2 99,4 31 mitu (2)


62


Koht 140-st

Esikohal olev riik

11.02. Ettevõtte alustamiseks kuluv aeg päevad 3,5 97 8 Uus-Meremaa

11.03. Maksejõuetuse korral tagasimaksemäär

sent/$ 40,6 43,7 58 Norra

11.04. Maksejõuetusmenetlust reguleeriv raamistik

0–16 14 87,5 8 mitu (5)

11.05. Hoiak ettevõtlusriskide suhtes 1–7 4 50,6 63 Iisrael

11.06. Valmidus delegeerida võimu 1–7 5 66,2 28 Taani

11.07. Innovaatiliste ettevõtete kasv 1–7 4,6 59,5 30 Iisrael

11.08. Julgete ideedega ettevõtted 1–7 4 50,3 30 USA

12. sammas: Innovatsioonivõimekus 0–100 - 52,5 33 Saksamaa

12.01. Tööjõu mitmekesisus 1–7 3,5 41,4 130 Kanada

12.02. Klastrite arengutase 1–7 3,7 45,6 76 USA

12.03. Rahvusvahelise koostöös saadud patendid

milj in kohta 4,47 52,16 27 Šveits

12.04. Innovatsioonialane koostöö ettevõtete ja teadlaste vahel

1–7 4 49,8 43 USA

12.05. Teaduslikud väljaanded H indeks 221,3 80 48 USA

12.06. Patenditaotlused milj in kohta 25,24 60,03 29 Jaapan

12.07. T&A kulutused % SKP-st 1,5 49,8 25 Iisrael

12.08. Teadusasutuste kvaliteet indeks 0,01 2,91 61 USA

12.09. Ostjate arengutase 1–7 3,8 46,2 44 USA

12.10. Kaubamärgi registreerimise taotlused

milj in kohta 8568,1 97,42 11 Luksemburg

* Skaaladel väikseim väärtus tähendab halvimat ning suurim väärtus parimat hinnangut (kui pole märgitud vastupidist).

Tabelis toodust nähtub, et konkurentsivõime mitmed komponendid on Eestis väga hästi arenenud ja me kuulume nende väärtushinnangute poolest esimese 10 riigi hulka. Kokku on selliseid näitajaid 14, nende hulgas näiteks elektrifitseerimise määr, meresadamate teenuste tõhusus, elanike digioskused, haridustee keskmine pikkus, mobiilse internetiühenduse kasutajate osakaal, ettevõtete asutamiseks kuluv lühike aeg jne. On aga ka vastupidiseid näiteid, näiteks kvalifitseeritud tööjõu leidmise keerukus (112. koht), välis-tööjõu palkamise keerukus (119. koht) jne. Kui püstitada ülesanne, et Eesti peaks tõusma WEFi edetabe-lis esimese 25 riigi hulka, siis oleks vaja keskmine punktide arv viia 74…75 punktini ehk tõusta 3…4 punkti. Nii palju punkte on praegu Malaisial, Hispaanial, Islandil, Iirimaal. Valdkonnad, kust Eesti peaks oma majanduse võimekuse tõstmise reserve otsima on eelkõige oskustöötajate kättesaadavuse paranda-mine, innovatsiooni kiirendamine ja uute eksporditurgude vallutamine.

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Varimajandus

63

15.1

4

11.0

2

7.70

16.6

7

11.6

9

9.50

18.7

8

13.4

4

10.5

8

11.1

4

20.3

8

14.7

6

8.85

0.00

4.00

8.00

12.00

16.00

20.00

24.00

Legaalne Eesti viinkeskmine hinnaklass

Legaalne Eesti viinmadalam hinnaklass

Salaviin Viin Läti piiripoes

eu

ro/l

iite

r

2014 2015 2016 2017

6. Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2017. aastal

2017. aastal jäi tingituna iillegaalne alkoholi- ja tubakaturust riigile makse laekumata ligi 92 miljonit eurot ja ümbrikupalkade tõttu kaotas riigieelarve minimaalselt 124 miljonit eurot.

Illegaalne alkoholi tarbimine ja kaubandus

2017. aastal toimus Eesti salaturu olemuses oluline muutus. 1998. aastast alates EKI poolt läbi viidud salaturu uuringutes oli illegaalse alkoholi mõiste suhteliselt lihtsalt defineeritav ja piirdus enamasti välis-maal toodetud ning Eestis edasimüüjate poolt müüdud ilma maksumärkideta viina ja piiritusega. Kiire piiri-kaubanduse kasvuga 2017. aastal toodi Lätist aga elanike poolt alkoholi kaasa ka tuttavatele ja edasimüügiks, mis on aktsiisiseaduse järgi ebaseaduslik. Enamik sellise alkoholi ostjaid/müüjaid seda tegevust illegaalseks tegevuseks pidada ei oska ja ka riigile on sellise äri kontrollimine töömahukas ja kulukakas. Nii analüüsib EKI alates 2017. aastast aktsiisikaupade maksuaugu probleemi kahes lõikes:

salaturg (nii nagu seda aastaid on käsitletud) + Lätist toodav ja keelatult edasi müüdav alkohol ja tubakatooted;

salaturg nii nagu seda aastaid on käsitletud - ainult nende kaupade osas, kus puudub maksumärk või mis on illegaalselt toodetud ja siis Eestisse müügiks toodud. Järgnev kokkuvõte tugineb just nendele andmetele.

Küsitlused näitavad, et valdavalt eelistavad Eesti elanikud legaalset alkoholi. Kui 1990-ndatel aastatel ostis alkoholi ainult legaalselt ligi 2/3 alkoholitarbijatest, siis 2000-ndate alguses kasvas legaalse alkoholi eelistajate osakaal 90% lähedale ja alates 2013. aastast kuni 2017. aastani moodustas legaalse alkoholi ostjate osakaal ligi 95%. Senised küsitlused on näidanud, et ühe peamise tegurina soodustab salaalkoholi ostmist selle madalam hind võrreldes legaalse alkoholiga. 2017. aastal eelistas sel põhjustel illegaalset alkoholi 94% illegaalse alkoholi ostjaist.

Alkoholiaktsiisi on Eestis aastatel 2008–2018 tõstetud 11 korda ning alates 2015. aastast on see kasvanud eriti kiires tempos – 2015. ja 2016. aasta algul tõusis alkoholiaktsiis kummalgi aastal 15%, 2017. aastal tõsteti õlle ja lahjade kääritatud jookide aktsiisi kaks korda. Kokku kasvas õlleaktsiis 2017. aastal 87% ja lahjade kääritatud jookide aktsiis 60%.

2016. ja 2017. aasta võrdluses suurenes madalama hinnaklassi viina hind 2017. aastal kokku 10% ja keskmise hinnaklassi viina hind 9%, samas kui illegaalse viina hind langes. Kui 2016. aastal maksis illegaalse viina liiter keskmiselt 10,58 eurot, siis 2017. aastal 8,85 eurot ehk 16% vähem. Illegaalsele alkoholile pakub konkurentsi legaalselt Lätist toodav alkohol. Lätis ostetud viina hind oli vaid 2,3 eurot kallim Eesti salaviinast.

Joonis 6.1. Alkohoolsete jookide keskmised hinnad (eurot liitri kohta)

Varimajandus Konjunktuur nr 207, detsember 2018

64

Kui lugeda salaalkoholiks illegaalselt toodetud ja makse maksmata riiki toodud kange alkohol, siis on viimastel aastatel selle turumaht olnud suhteliselt stabiilne (1,2–1,4 miljonit liitrit). Kui illegaalselt müüdud kange alkoholi pealt oleks ausalt makse tasutud, siis oleks riigieelarvesse võinud täiendavalt laekuda 15,6 miljonit eurot (11,3 miljonit eurot alkoholiaktsiisi ja 4,3 miljonit eurot käibemaksu). Võrdluses 2017. aastal riigieelarvesse laekunud alkoholiaktsiisiga moodustas kange alkoholi salakaubanduse tõttu laekumata jäänud aktsiis sellest ligikaudu 5,1%.

Tabel 6.1. Kange alkoholi illegaalse kaubanduse maht ja arvestuslik maksutulukaotus

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Illegaalse kaubanduse osakaal siseturul

% 8–12 10–15 15–19 23–27 22–27 20–24 20–24 17–21 17–22 17–21 20–23 Illegaalse kaubanduse keskmine maht

miljon l 1,5 1,7 2,0 2,3 2,1 1,8 1,7 1,4 1,4 1,2 1,3 Illegaalse kaubanduse keskmine maht

miljon € 6,5 11,1 11,9 14,0 17,2 14,2 13,0 10,8 13,5 13,1 11,7 Riigieelarvesse laekumata aktsiis

miljon € 4,4 6,4 9,1 11,3 10,5 9,4 9,4 8,2 9,6 9,6 11,3 Riigieelarvesse laekumata käibemaks

miljon € 1,7 2,8 3,9 4,8 4,8 4,4 4,2 3,6 4,3 4,3 4,3

* Ei sisalda Lätist toodud ja edasi müüdud kanget alkoholi; illegaalse alkoholi turuosa on väljendatud viinaturu suhtes

Illegaalse tubaka tarbimine ja kaubandus

Küsitluse järgi suitsetas 2017. aastal 26% Eesti täiskasvanud elanikest, neist igapäevasuitsetajaid oli 21% ja harvemini suitsetas 5%. Keskmiselt tarbisid igapäevased suitsetajad 14 sigaretti päevas. Suitsetajate hulgas oli endiselt rohkem mehi kui naisi – 2017. aastal suitsetas vastavalt 32% meestest ja 18% naistest.

Kui salasigarette ostnud suitsetajate osakaal on viimastel aastatel langenud, siis 2017. aasta tõi muutuse ja illegaalsete sigarettide ostmine kasvas. Teadlikult ostis 2017. aastal salasigarette 26% vastanutest (2016. aastal 16%) (tabel 6.2). Illegaalseid sigarette ostis 2017. aastal pidevalt 4%, vahetevahel 13% ja väga harva 9% suitsetajatest. Võrreldes eelnenud aastaga kasvas oluliselt just vahetevahel salasigarette ostnud suitsetajate osakaal. Lisaks teadlikule salasigarettide ostmisele hankis neid mitteteadlikult veel 5% suitsetajatest – need olid inimesed, kes ostsid teistelt isikutelt välismaalt kaasa toodud sigarette, kuid ei teadvustanud, et aktsiisiseaduse järgi selline müük ei ole lubatud. Sisuliselt olid ka need suitsetajad illegaalsete sigarettide tarbijad ja viimastel aastatel on nende osakaal kasvanud.

Tabel 6.2. Illegaalsete sigarettide teadlik ostmine (% suitsetajatest)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ostis pidevalt 8 7 10 9 8 13 5 3 3 3 4

Ostis vahetevahel 8 6 9 19 13 12 5 8 3 10 13

Ostis väga harva 8 13 15 6 10 7 11 8 5 3 9

Ei ostnud 76 74 66 66 69 68 79 81 89 84 74

Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100

Peamiselt osteti illegaalseid sigarette nende madalama hinna tõttu võrreldes legaalsete sigarettidega. Madalamat hinda pidas väga oluliseks 93% salasigarettide ostjatest. Illegaalsed sigaretid olid legaalsetest sigarettidest keskmiselt 37% odavamad (2016 oli hinnaerinevus 41%). Legaalne sigaretipakk maksis 2017. aastal keskmiselt 3,54 eurot (2016. aastal 3.23 eurot), salasigarettide paki keskmine hind oli samal ajal 2,22 eurot (2016. aastal 1,92 eurot) (joonis 6.2).

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Varimajandus

65

1,37

0,57

3,00

1,94

3,07

1,98

3,23

1,92

3,54

2,22

0,00

0,50

1,00

1,50

2,00

2,50

3,00

3,50

4,00

Legaalsed sigaretid(poolaastate aritmeetiline keskmine)

Illegaalsed sigaretid(novembris)

eu

ro/

pak

k

2005 2014 2015 2016 2017

Joonis 6.2. Sigaretipaki keskmine müügihind (euro/pakk)

Kokkuvõttes moodustasid illegaalsed sigaretid 2017. aastal kogu sigarettide siseturumahust 25%–31%, mis on kõrgem kui eelmisel aastatel (2016. aastal 18%–21%). Rahalises väärtuses kerkis salasigarettide turu maht 61 miljoni euroni. Kokku jäi salasigarettide müügi tõttu riigil maksudena saamata ligikaudu 76,8 mln eurot.

Ümbrikupalkade levik Eestis

Ümbrikupalka saanud töötajate osakaal moodustades 2017. aastal 10–15% kõigist töötajatest (2016. aastal 6–9%) (tabel 6.3).

Tabel 6.3. Ümbrikupalga maksmine (% töötajatest, 95%-se usalduspiiridega)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ümbrikupalka makstakse

11–16 10–14 8–11 11–16 6–10 9–15 9–14 5–10 9–14 6–9 10–15

Ümbrikupalka ei ole makstud

84–89 86–90 89–92 84–89 90–94 85–91 86–91 90–95 86–91 91–94 85–90

Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100

Aastaga on suurenenud nii regulaarselt kui ka vahetevahel ümbrikupalka saanud töötajate osakaal, regu-laarselt sai ümbrikupalka 2017. aastal 59% kõigist illegaalse töötasu saajatest. Samas on vähenenud kogu sissetuleku ainult illegaalselt saanud töötajate osakaal võrreldes eelnenud aastaga 11%-lt 5%-le (joonis 6.3) ja koos sellega ka ümbrikupalkade keskmine osakaal sissetulekutest 44%-lt 31%-le.

Kõige sagedamini maksti ümbrikupalka madalama haridustasemega inimestele, kellest sai 2017. aastal illegaalset töötasu 35% töötajatest. Vanusegruppidest said teistest enam ümbrikupalka 18–29 aastased töötajad (24%).

Varimajandus Konjunktuur nr 207, detsember 2018

66

17

10

11

11

12

11

5

83

90

89

89

88

89

95

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Ainult illegaalset töötasu saanud Nii legaalselt kui illegaalset töötasu saanud

Joonis 6.3. Ümbrikupalga saajate jaotus ainult illegaalset töötasu saanuteks ja nii legaalset kui ka illegaalset töötasu saanuteks (% ümbrikupalga saajatest)

Ettevõtlusvaldkondadest maksti 2017. aastal ümbrikupalka kõige sagedamini kaubanduses; järgnesid transpordivaldkond, toitlustus, põllumajandus, ehitus, tööstus ja majutus. Ehitusvaldkonnas, mis on pikka aega olnud ümbrikupalkade maksmises liider, on ümbrikupalga saajate osakaal viimasel kolmel aastal langenud.

Ümbrikupalgaga ei olnud 2017. aastal rahul 52% illegaalse töötasu saajatest, mis on kõrgeim näitaja kogu ümbrikupalga uuringute ajaloos. Rahulolematus ümbrikupalkadega on viimase kolme aasta jooksul pidevalt kasvanud. Paralleelselt on vähenenud illegaalse töötasu maksmisega rahul olevate töötajate osakaal ja 2017. aastal oli ümbrikupalgaga rahul vaid 26% ümbrikupalga saajatest (2016. aastal 37%). Ümbrikupalkadega rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli sotsiaalsete garantiide nõrgenemine (ravi- ning pensionikindlustuse vähenemine), ebaõiglus ausate maksumaksjate ja ettevõtjate suhtes ning seadusliku kaitse puudumine suhetes tööandjaga. Ümbrikupalku pooldati kõige sagedamini põhjusel, et tööandjatel oli niigi kõrge maksukoormus. Koos rahulolematusega on kasvanud ka ümbrikupalku mitte-pooldavate töötajate osakaal, keda oli 2017. aastal 70% töötajatest (2016. aastal 62%).

Ümbrikupalkade tõttu jäi riigil 2017. aastal hinnanguliselt saamata sotsiaalmaksu vahemikus 78,07−110,19 miljonit eurot ning füüsilise isiku tulumaksu vahemikus 45,61–64,38 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aastaga kujunesid maksukaotused kõrgemaks, mida mõjutas ümbrikupalga saajate kasvanud osakaal, netopalkade kõrgem tase ja varasemast suurem tööhõive.

Konjunktuur nr 207, detsember 2018 Maailmamajanduse konjunktuur

67

7. Maailmamajanduse konjunktuur: IV kv 2018–I kv 201921

Maailma majanduskliima jaheneb

Maailma majanduskliima hinnang langes oktoobris rahuldavast madalamaks (indikaator –2,2 punkti, juulis 2,9), eelmise vaatlusega võrreldes halvenes näitaja 5,1 punkti. Maailmamajanduse hetkeolukord hinnati oktoobris rahuldavaks (saldo 12,2 punkti, juulis 17,5) ent väljavaated negatiivseteks (saldo –15,7 punkti, juulis –10,6).

Tabel 7.1. Eestile olulisemate riikide majanduskliima indikaatorid (min –100, max +100)

juuli oktoober +/–

Soome 57,7 50,4 –7,3

Rootsi 29,1 27,1 –2,0

Saksamaa 30,7 27,1 –3,6

Suurbritannia –14,3 –37,1 –22,8

USA 74,0 27,8 –46,2

Hiina –25,0 –33,6 –8,6

Läti 24,4 25,0 +0,6

Leedu 56,9 0,0 –56,9

Poola 17,2 1,3 –15,9

Venemaa –2,3 –24,6 –22,3

Ukraina 3,1 –0,3 –3,4

Arenenud riigid: rahuldav majanduskliima

Oktoobri vaatlusel hinnati arenenud riikide majanduskliima rahuldavaks (indikaator 13,6 punkti, juulis 13,4), kusjuures jooksva olukorra hinnang (47,5 punkti, juulis 48,6) oli hea, kuid kuue kuu ootused (–15,7 punkti, juulis –16,8) on negatiivsed.

Euroala majanduskliima on rahuldav ning võrreldes juuliga indikaator tõusis (indikaator 6,6 punkti, juulis 19,6). Euroala hetkeolukorra hinnang jäi oktoobris soodsaks (indikaator 29,9, juulis 41,4) ja tulevikuootused negatiivseteks (indikaator –14,3, juulis –0,1).

Ameerika Ühendriikide hetkeolukorra hinnang mõnevõrra paranes (indikaator 78,9, juulis 74,0) kuid kuue kuu ootused jäid negatiivseteks (indikaator –14,0, juulis –24,0). Majanduskliima hinnang (indikaator 27,8, juulis 19,6) paranes. Ameerika Ühendriikide eksperdid prognoosivad, et kuue kuu pärast on investeeringute ja eratarbimise seis mõnevõrra halvem ning ekspordi maht väiksem. Peamiste majanduses esinevate prob-leemidena nähakse sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist, infrastruktuuri mahajäämust ja oskustööjõu puudust.

Saksamaa majanduse hetkeolukorra hinnang (indikaator 72,3, juulis 80,0) on endiselt väga hea, kuid tule-vikuootused jäid negatiivseteks (indikaator –10,6, juulis –10,0). Majanduskliima indikaator oli oktoobris 27,1 (juulis 30,7). Prognoositakse, et kuue kuu pärast on eratarbimise seis mõnevõrra parem, kuid ekspordi ja investeeringute olukord halvem. Peamiste majanduses esinevate probleemidena nähakse oskustööjõu puudust, vähest usaldust valitsuse majanduspoliitika suhtes ja sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist.

21 Ülevaade on koostatud Müncheni Majandusuuringute Instituudi (CESifo) väljaande World Economic Survey (WES) nr 142 alusel. Eestit esindab rahvusvahelises WES projektis Eesti Konjunktuuriinstituut.

Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 207, detsember 2018

68

Soome majanduse hetkeolukorda hinnati oktoobris soodsaks (indikaator 85,0, juulis 90,5) ja tulevikuvälja-vaateid positiivseteks (indikaator 20,0, juulis 28,6). Majanduskliimaindikaator oli oktoobris 50,4 (juulis 57,7). Ekspordi, eratarbimise ja investeeringute olukorda Soomes nähakse kuue kuu pärast tugevamana. Peamiste majanduses esinevate probleemidena nähakse oskustööjõu puudust ja vähest innovatiivsust.

Rootsis hinnati jooksvat olukorda heaks (indikaator 66,7, juulis 100,0), samas kuue kuu ootused näitavad olukorra mõningat jahenemist (indikaator –6,7, juulis –25,0). Majanduskliimaindikaator oli oktoobris 27,1 (juulis 29,1). Ekspordimahtu nähakse Rootsis võrreldes praegusega kuue kuu pärast suuremana, kuid eratarbimist ja investeeringute mahtu väiksemana. Peamiste majanduses esinevate probleemidena nähakse oskustööjõu puudust ja infrastruktuuri mahajäämust.

Slovakkias, Iirimaal ja Sloveenias on soodne majanduskliima ning Hollandis, Lätis, Belgias, Prantsusmaal, Portugalis ja Leedus rahuldav. Kreekas ja Hispaanias on majanduskliima alla rahuldava. Suurbritannias jäi hetkeolukorra hinnang mitterahuldavaks ning kuue kuu väljavaated pessimistlikeks.

Austraalia majanduse hetkeolukorda hinnati heaks, kuid kuue kuu ootused pöördusid negatiivseteks. Jaapani hetkekolukorda hinnati rahuldavaks, kuid kuue kuu väljavaated jäid negatiivsele poolele.

Arenevad riigid: rahuldavast madalam majanduskliima

Arenevate riikide majanduskliimat hinnati oktoobri vaatlusel rahuldavast madalamaks. Hetkeolukorra hinnang jäi allapoole rahuldavat ja tulevikuootused negatiivseteks.

Hiina majanduskliima hinnang jäi allapoole rahuldavat taset. Hetkeolukorra hinnang jäi Hiinas negatiivseks ja tulevikuootuste pessimism suurenes. Kuue kuu pärast nähakse Hiinas eratarbimise ja investeeringute ning ekspordi olukorda nõrgemana. Peamiste majanduses esinevate probleemidena nähakse sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist, korruptsiooni ja juriidilisi ning administratiivseid takistusi äritegevusele.

Venemaa majanduskliima hinnang halvenes oktoobri vaatlusel (indikaator –26,8, juulis –2,3). Hetkeolu-korra hinnang jäi mitterahuldavaks ja tulevikuootused langesid negatiivseteks. Prognoositakse, et kuue kuu pärast on ekspordi seis mõnevõrra parem, kuid eratarbimise ja investeeringute olukord halvem. Peamiste majanduses esinevate probleemidena nähakse korruptsiooni, vähest innovatiivsust, juriidilisi ja administratiivseid takistusi äritegevusele, vähest usaldust valitsuse majanduspoliitika suhtes ja infrastruk-tuuri mahajäämust.

Brasiilia ja Argentiina majanduse hetkeseisu hinnati oktoobris nõrgaks, kuid kuue kuu ootused viitavad olukorra mõningasele paranemisele. Indias hinnati majanduskliimat rahuldavaks. Türgi majanduskliima hinnang jäi ebarahuldavale tasemele. Ukraina majanduskliima jäi oktoobri vaatlusel rahuldavaks.

Inflatsiooniootused 2018. ja 2023. aastaks

Euroala 2018. aasta inflatsiooniootused olid ekspertide hinnangul 1,8% (juulis 1,7%) ja Euroopa Liidus tervikuna 2,1% (juulis 1,9%). Saksamaal prognoositakse 2018. a hinnatõusuks 2,0%, Prantsusmaal 1,8%, Itaalias 1,5% ja Hispaanias 2,1%. Ameerika Ühendriikide inflatsiooniootused 2018. a on 2,4%, Jaapanis 0,9%, Hiinas 2,3%, Indias 5,3%, Brasiilias 4,3%, Venemaal 4,9% ja Argentiinas 41,1%.

2023. aastaks oodatakse Euroalal aastakeskmiseks inflatsiooniks 2,2% ja Euroopa Liidus 2,3%. Saksamaal prognoositakse 2023. a hinnatõusuks 2,2%, Prantsusmaal 1,9%, Itaalias 2,1% ning Hispaanias 2,3%. Ameerika Ühendriikides oodatakse 2023. a inflatsiooniks 2,5%, Jaapanis 1,4%, Hiinas 3,5%, Indias 4,6%, Brasiilias 4,2%, Venemaal 5,9% ja Argentiinas 11,9%.


69

Ekspertide prognoositav majanduskasv järgmisel 3–5 aastal

Maailma majanduskasvuks järgmisel kolmel kuni viiel aastal kujuneb ekspertide oktoobris antud hinnangute kohaselt keskmiselt 3,6%. Euroopa Liidus olid kasvuootused 1,9% ja eurotsoonis 1,8%. USAs prognoositi 2,3%, Hiinas 5,9%, Venemaal 1,8% ja Brasiilias 2,3% kasvu. Rootsis prognoositi järgmise kolme kuni viie aasta majanduskasvuks 1,9%, Soomes 1,8%, Leedus 2,5% ja Lätis 2,8%.

Tabel 7.2. Ekspertide koondhinnangud (indikaatorid min –100, max +100)

Riikide

keskmine EL-28 Euroala G7 BRICS OECD OPEC

juuli okt juuli okt juuli okt juuli okt juuli okt juuli okt juuli okt

Majanduskliima* 2,9 –2,2 11,9 1,7 19,6 6,6 11,1 15,1 –14,1 –22,8 10,3 11,2 11,1 –12,6

Majandus tervikuna praegu

17,5 12,2 36,5 27,7 41,4 29,9 49,1 49,7 –15,0 –19,2 42,9 40,6 –1,4 –19,6

Majandus tervikuna 6 kuu pärast

–10,6 –15,7 –10,1 –21,4 –0,1 –14,3 –21,0 –14,7 –13,1 –26,3 –17,9 –14,6 24,4 –5,4

Eksport 6 kuu pärast

–4,8 –7,8 9,6 2,4 12,1 1,5 –35,8 –22,1 –10,9 –25,3 –14,2 –8,5 11,0 15,6

Import 6 kuu pärast

4,7 –2,6 16,1 13,0 19,6 15,8 –21,4 –12,1 20,4 3,2 –11,1 –6,2 13,4 27,4

Kaubavahetuse bilanss järgneval 6 kuul

–22,0 –25,5 –7,2 –21,7 –3,9 –19,8 –26,1 –26,1 –49,6 –54,3 –16,2 –16,4 –6,3 10,7

Inflatsioon 6 kuu pärast

29,8 28,0 34,4 45,4 34,8 39,9 45,0 47,5 11,0 2,2 43,0 47,4 26,1 40,4

Lühiajaliste laenude intress 6 kuu pärast

32,0 43,8 36,2 41,2 30,6 41,1 55,6 64,4 5,5 19,0 50,3 60,2 15,3 38,1

Pikaajaliste laenude intress 6 kuu pärast

30,7 40,4 53,6 59,6 51,2 62,3 57,6 63,8 2,3 6,8 54,7 62,3 –40,6 42,2

Kodumaised aktsiahinnad 6 kuu pärast

2,9 2,1 5,1 0,2 6,6 –0,2 –2,3 8,8 –4,3 –12,8 2,7 8,0 16,7 14,4

* Majanduskliima – tuletatud (geomeetrilise keskmisena) ekspertide hinnangutest hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast.

G7 – Ameerika Ühendriigid, Kanada, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia.

BRICS – Brasilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika.

OECD – Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Jaapan, Kanada, Korea Vabariik, Kreeka, Luksemburg, Läti, Mehhiko, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Tšiili, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik.

OPEC – Venetsueela, Ecuador, Iraan, Alžeeria, Saudi Araabia, Liibüa, Araabia Ühendemiraadid, Kuveit, Katar, Iraak, Nigeeria, An-goola, Gabon.


70

Lisa 1

Riikide majandusindikaatorid 22 (protsentides)

SKP Töö- puuduse

määr

Tarbija- hinnad 2018

Jooksevkonto saldo SKP

suhtes 2018

Riigivõlakirjade int-ressimäär

(10. a tähtajaga) III kv 2018/ III kv 2017

2018

USA + 3,0 + 2,9 3,7 + 2,5 – 2,6 2,93

Hiina + 6,5 + 6,6 3,8 + 2,1 + 0,5 3,07

Jaapan 0,0 + 1,1 2,4 + 0,9 + 3,8 0,07

Suurbritannia + 1,5 + 1,3 4,1 + 2,4 – 3,4 1,32

Kanada + 2,1 + 2,3 5,6 + 2,3 – 2,6 2,04

Euroala + 1,6 + 2,1 8,1 + 1,7 + 3,4 0,26

Austria + 2,2 + 2,9 5,1 + 2,1 + 2,2 0,52

Belgia + 1,6 + 1,5 6,2 + 2,2 – 0,3 0,80

Prantsusmaa + 1,4 + 1,7 8,9 + 2,1 – 0,9 0,73

Saksamaa + 1,2 + 1,9 3,3 + 1,8 + 7,9 0,26

Kreeka + 2,4 + 2,0 18,6 + 0,8 – 1,3 4,35

Itaalia + 0,7 + 1,1 10,6 + 1,4 + 2,4 2,98

Holland + 2,4 + 2,8 4,6 + 1,7 + 10,1 0,42

Hispaania + 2,5 + 2,7 14,8 + 1,8 + 1,1 1,42

Tšehhi + 2,5 + 2,8 2,1 + 2,3 + 0,8 2,01

Taani + 2,1 + 1,3 3,9 + 1,1 + 7,2 0,24

Norra + 1,1 + 1,7 4,0 + 2,7 + 8,5 1,87

Poola + 5,7 + 5,0 5,8 + 1,8 – 0,5 2,94

Venemaa + 1,5 + 1,6 4,7 + 2,9 + 5,1 8,83

Rootsi + 1,7 + 2,7 5,5 + 2,0 + 3,8 0,47

Šveits + 2,4 + 2,7 2,4 + 1,0 + 9,9 – 0,08

Türgi + 1,6 + 3,8 11,4 + 15,3 – 5,7 17,68

Austraalia + 2,8 + 3,2 5,0 + 2,1 – 2,6 2,45

India + 7,1 + 7,4 6,6 + 4,6 – 2,4 7,46

Argentina – 4,2 – 2,3 9,6 + 33,6 – 4,3 11,26

Brasiilia + 1,3 + 1,5 11,7 + 3,8 – 1,0 7,47

Mehhiko + 2,5 + 2,1 3,2 + 4,8 – 1,8 8,91

22 Allikas: The Economist, 18. detsember 2018.


71

Aeg Väärtus Aeg Väärtus Juuli Aug Sept Okt Nov Dets

Euroopa LiitTööstus 03-09 -38.3 -6.0 01-18 9.2 5.8 5.7 4.5 3.0 3.5 2.1Teenindus 03-09 -29.8 9.3 06-98 33.6 13.1 12.4 13.1 12.1 10.9 8.7Tarbija 03-09 -32.5 -11.1 08-00 1.4 -0.7 -1.8 -2.8 -2.7 -3.7 -6.0Kaubandus 12-08 -26.7 -6.2 10-15 9.1 2.0 5.0 4.1 2.4 1.1 0.3Ehitus 06-93 -44.2 -17.9 11-18 6.5 3.5 4.3 5.4 5.6 6.5 5.1Majandususaldus 03-09 66.1 100.0 05-00 116.7 112.3 112.2 111.2 110.4 109.6 107.6Finantsteenused 01-09 -20.0 14.4 04-06 43.3 20.6 16.9 14.2 14.0 10.1 10.9

EuroalaTööstus 03-09 -38.0 -6.0 01-18 9.7 5.8 5.6 4.7 3.0 3.4 1.1Teenindus 03-09 -25.1 9.9 06-98 35.1 15.3 14.4 14.7 13.3 13.4 12.0Tarbija 03-09 -34.7 -12.0 05-00 2.0 -0.5 -1.9 -2.9 -2.7 -3.9 -6.2Kaubandus 02-93 -28.4 -8.9 10-15 5.7 0.3 1.9 2.4 -0.8 -0.5 0.0Ehitus 09-93 -45.4 -17.2 09-18 8.3 5.4 6.4 8.3 7.9 8.2 7.2Majandususaldus 03-09 68.5 100.0 05-00 118.3 112.1 111.6 110.9 109.7 109.5 107.3Finantsteenused 01-09 -21.8 12.6 04-06 42.6 19.1 18.6 12.6 14.9 11.5 13.7

BelgiaTööstus 03-09 -33.8 -8.9 06-07 6.9 -2.3 0.8 1.6 -2.1 -2.1 -5.1Teenindus 04-09 -42.9 12.2 08-07 32.2 8.7 13.4 15.0 12.6 13.5 12.3Tarbija 02-09 -26.5 -6.5 12-00 16.2 0.2 -0.6 0.6 1.0 -1.5 -5.2Kaubandus 01-09 -27.9 -4.6 10-10 13.7 -14.9 -6.4 -5.7 -17.5 -10.0 -5.9Ehitus 11-95 -35.1 -10.0 02-90 9.7 2.0 1.6 1.9 3.3 1.7 -0.6Majandususaldus 03-09 68.2 100.0 06-07 117.2 103.5 107.2 108.6 105.5 105.3 102.4

BulgaariaTööstus 06-93 -32.1 -5.2 01-08 12.3 -0.3 0.0 -0.3 0.8 -0.3 1.4Teenindus 06-10 -13.6 10.6 03-07 33.4 16.6 21.8 18.4 14.1 16.6 14.7Tarbija 04-09 -50.1 -32.5 08-01 -13.0 -23.1 -24.9 -23.7 -26.4 -31.1 -29.5Kaubandus 07-09 -14.8 14.6 08-94 31.8 18.8 15.2 15.8 18.0 19.0 21.6Ehitus 10-09 -56.0 -24.0 11-07 23.9 -10.3 -9.0 -9.6 -8.1 -6.2 -6.8Majandususaldus 05-93 69.5 100.0 02-07 120.4 108.3 110.0 108.8 107.1 106.0 106.8

TšehhiTööstus 02-09 -35.6 2.3 06-00 29.8 0.0 0.0 1.3 2.2 2.2 1.0Teenindus 09-09 6.4 33.8 02-07 52.6 37.5 38.1 39.0 37.8 40.6 38.5Tarbija 03-98 -35.8 -9.5 05-18 11.9 9.2 6.8 8.1 7.9 4.3 8.0Kaubandus 02-99 -1.3 15.4 11-07 29.5 20.7 18.4 23.0 20.2 22.3 23.4Ehitus 02-99 -54.9 -20.2 01-05 5.3 -4.9 -3.2 -2.7 -1.4 0.9 2.9Majandususaldus 01-99 75.6 100.0 02-07 117.4 107.9 107.3 109.1 108.7 109.2 109.2

TaaniTööstus 02-09 -34.5 -1.3 09-94 16.7 3.3 3.9 -1.2 -1.1 0.6 -4.2Teenindus 02-13 -10.1 6.4 05-10 28.6 10.4 10.9 10.3 8.9 10.1 11.0Tarbija 10-90 -11.8 8.7 03-15 21.9 16.9 14.2 16.0 15.3 13.4 12.8Kaubandus 11-11 -11.4 6.4 04-15 17.0 7.8 4.7 12.0 6.9 2.1 10.1Ehitus 10-09 -50.0 -9.4 11-06 24.2 -0.1 -0.9 -0.5 -1.5 0.6 -1.6Majandususaldus 02-09 67.2 100.0 05-10 120.4 109.7 108.6 106.6 105.2 106.3 104.2

SaksamaaTööstus 03-09 -42.2 -6.7 02-11 16.4 10.3 10.8 10.0 7.8 7.3 4.2Teenindus 12-02 -19.9 18.3 03-99 50.1 23.7 22.2 22.3 20.7 23.0 20.8Tarbija 04-09 -32.9 -7.2 11-10 10.9 4.5 4.4 4.5 3.5 4.9 3.9Kaubandus 12-02 -41.2 -15.0 12-90 22.3 -6.6 -4.6 -2.2 -5.4 -5.0 -5.5Ehitus 12-02 -55.7 -24.2 11-18 22.6 19.0 17.6 18.0 21.7 22.6 20.9Majandususaldus 03-09 71.9 100.0 08-90 118.3 112.8 112.7 112.5 111.2 111.8 109.9

EestiTööstus 03-09 -39.1 2.9 12-06 28.5 6.3 5.0 6.9 4.2 8.1 6.1Teenindus 02-09 -50.3 9.7 01-06 38.3 14.5 9.5 6.8 7.9 10.3 7.4Tarbija 04-93 -56.3 -14.5 04-06 12.8 -1.5 -2.4 0.1 -5.1 -4.8 -4.8Kaubandus 06-09 -45.6 8.3 04-07 35.6 8.1 10.8 14.3 5.9 11.0 13.8Ehitus 04-09 -76.0 -1.1 05-06 48.8 12.3 9.5 12.5 16.4 10.6 7.9Majandususaldus 03-09 66.1 100.0 09-06 118.8 106.1 104.2 105.1 103.6 105.2 103.6

KreekaTööstus 03-09 -36.6 -4.4 03-00 13.3 5.4 6.3 0.3 -3.4 -3.2 -5.0Teenindus 10-12 -46.0 8.6 08-00 58.7 15.9 11.9 10.5 10.7 11.1 11.4Tarbija 10-11 -83.8 -41.3 04-00 -5.8 -49.9 -47.8 -44.9 -38.3 -35.8 -35.0Kaubandus 10-12 -48.4 -1.6 07-07 39.0 14.9 19.7 21.0 16.4 10.0 18.4Ehitus 08-11 -77.4 -24.1 04-00 32.5 -45.8 -45.1 -54.5 -51.4 -43.1 -53.1Majandususaldus 03-09 74.9 100.0 07-00 120.5 105.3 105.2 101.3 101.0 101.8 101.6

Max 2018Kesk-

mine

Min

Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades

(sesoonselt silutud andmete alusel)


72

Aeg Väärtus Aeg Väärtus Juuli Aug Sept Okt Nov Dets

HispaaniaTööstus 01-93 -43.2 -8.8 06-98 7.4 -1.3 -3.5 -3.0 -1.5 -0.8 -3.4Teenindus 01-09 -38.7 11.3 06-98 54.0 23.3 22.2 19.3 20.9 19.6 13.6Tarbija 02-09 -47.6 -12.6 12-15 5.4 0.6 -2.5 -8.0 -7.5 -6.6 -8.5Kaubandus 02-93 -36.0 -6.8 12-15 17.0 11.0 11.0 9.2 9.5 10.7 10.7Ehitus 08-13 -69.3 -13.8 12-98 39.5 -17.3 -10.2 2.5 2.2 -0.2 -6.9Majandususaldus 01-93 71.1 100.0 06-98 116.3 107.7 107.0 105.5 107.4 107.1 104.1

PrantsusmaaTööstus 07-93 -39.4 -7.4 06-00 14.7 4.0 3.0 0.3 -2.0 0.3 -1.5Teenindus 04-09 -28.8 -0.3 01-90 16.2 4.5 2.9 3.6 1.1 1.8 2.7Tarbija 03-09 -37.0 -17.8 01-01 3.3 -8.3 -10.6 -13.4 -11.3 -17.2 -22.0Kaubandus 04-97 -27.2 -8.1 12-07 8.8 -1.1 -0.5 -2.2 -6.3 -4.8 -7.6Ehitus 01-93 -62.3 -15.0 10-00 44.9 8.2 8.4 9.3 4.7 8.2 9.3Majandususaldus 03-09 73.1 100.0 10-00 118.7 109.5 108.0 106.3 104.6 104.8 102.8

PoolaTööstus 03-09 -29.1 -13.3 06-07 -0.5 -2.9 -4.1 -5.8 -6.0 -3.9 -3.8Teenindus 03-09 -12.0 3.5 07-07 22.7 6.4 6.1 5.4 4.5 5.4 5.0Tarbija 08-01 -40.1 -18.7 05-18 2.0 1.5 -0.4 -0.9 -1.7 -0.6 -3.8Kaubandus 03-03 -16.8 -2.2 12-07 11.9 5.8 4.9 6.4 4.5 6.7 7.6Ehitus 02-02 -67.9 -31.3 02-08 -0.7 -8.4 -8.7 -8.3 -8.4 -7.3 -6.4Majandususaldus 03-09 75.9 100.0 05-96 124.6 110.2 108.9 107.7 106.8 109.0 107.8

ItaaliaTööstus 03-09 -34.4 -4.2 02-95 14.2 1.8 0.7 0.9 -0.2 -0.8 -1.5Teenindus 09-12 -24.3 4.3 04-00 33.1 9.0 9.1 9.5 8.7 7.3 4.2Tarbija 06-12 -41.5 -15.5 06-01 2.5 -4.3 -6.6 -6.1 -5.9 -7.8 -10.0Kaubandus 04-99 -65.4 -10.9 10-15 17.4 4.8 7.2 7.1 2.6 2.6 5.3Ehitus 09-93 -75.4 -22.2 04-90 13.4 -9.9 -8.8 -11.1 -9.3 -12.4 -10.7Majandususaldus 03-09 73.2 100.0 05-00 120.7 109.0 108.2 108.0 107.1 105.9 104.5

SoomeTööstus 03-09 -37.3 1.5 10-94 31.3 17.7 14.5 11.1 8.3 7.4 3.2Teenindus 12-01 -47.6 14.5 09-00 51.1 17.7 17.7 23.4 14.6 14.5 13.7Tarbija 12-08 -6.4 13.9 10-17 27.2 23.9 22.9 23.2 19.8 20.1 18.0Kaubandus 02-15 -30.0 -1.1 02-18 26.2 14.9 15.0 16.0 12.8 7.1 7.8Ehitus 09-91 -108.6 -17.3 06-98 36.5 -2.9 13.1 14.5 2.4 13.7 11.2Majandususaldus 04-91 72.2 100.0 11-94 121.9 111.3 109.9 110.2 105.3 105.2 102.8

LätiTööstus 04-93 -44.0 -7.2 02-07 11.8 1.5 2.4 0.9 1.1 2.4 2.1Teenindus 03-09 -43.9 4.5 12-06 20.9 3.1 4.0 5.8 5.3 5.5 7.6Tarbija 07-09 -54.9 -15.7 09-06 1.0 -9.0 -7.2 -5.4 -6.4 -7.6 -6.5Kaubandus 02-09 -35.2 6.4 04-07 22.8 9.1 6.7 6.1 6.6 6.1 9.0Ehitus 07-09 -79.4 -24.1 01-07 19.2 -1.1 -0.6 0.7 0.0 -0.8 0.6Majandususaldus 04-93 68.7 100.0 02-07 115.2 105.9 106.9 107.2 106.8 107.1 107.9

LeeduTööstus 04-09 -41.4 -10.5 08-07 9.8 1.1 -0.8 -2.3 -1.1 -2.7 -0.6Teenindus 03-09 -47.2 9.0 07-06 34.3 29.1 29.5 30.4 30.3 29.6 33.4Tarbija 01-09 -56.1 -14.3 05-07 9.2 -2.9 -2.5 -1.1 -3.8 -3.7 -6.2Kaubandus 04-09 -57.8 -0.5 01-07 41.7 9.3 9.9 11.2 12.7 12.5 8.8Ehitus 05-09 -92.9 -31.9 01-07 13.4 -9.0 -13.2 -12.4 -10.7 -13.2 -12.0Majandususaldus 04-09 66.7 100.0 07-06 118.6 114.8 114.0 113.9 114.0 113.3 114.3

RootsiTööstus 03-09 -38.5 -2.4 08-18 20.6 18.1 20.6 15.4 14.9 15.6 17.2Teenindus 04-09 -26.3 20.6 02-11 53.0 26.0 23.5 28.3 24.8 20.5 18.3Tarbija 12-08 -10.0 10.4 09-10 28.0 11.6 14.4 15.6 12.1 13.9 9.8Kaubandus 01-09 -38.3 11.6 01-10 47.6 11.4 14.4 17.9 15.3 16.5 16.4Ehitus 12-93 -82.9 -18.8 08-07 47.6 19.1 22.8 15.8 14.0 5.5 11.0Majandususaldus 04-09 76.6 100.0 01-11 117.6 110.9 112.0 111.1 109.5 108.8 108.7

UngariTööstus 03-09 -34.7 -2.0 07-18 17.1 17.1 12.6 7.8 12.1 12.5 16.0Teenindus 03-09 -44.2 -4.7 04-18 17.9 17.7 11.8 9.6 12.4 13.6 11.4Tarbija 04-09 -68.8 -30.3 08-02 0.2 -8.5 -12.0 -8.4 -9.2 -11.3 -10.4Kaubandus 03-09 -41.1 -6.0 01-14 14.1 8.5 11.6 14.0 12.1 10.4 8.5Ehitus 04-09 -56.0 -15.0 11-18 33.3 30.6 32.0 25.9 29.4 33.3 31.2Majandususaldus 03-09 67.3 100.0 07-18 124.6 124.6 119.7 116.6 120.4 119.9 121.5

SuurbritanniaTööstus 03-09 -49.0 -7.7 07-17 16.2 7.0 7.6 5.4 3.1 4.1 7.7Teenindus 03-09 -57.4 4.5 10-97 36.1 2.1 2.5 4.9 5.6 -2.2 -8.1Tarbija 01-09 -35.2 -8.4 05-14 7.6 -2.9 -3.6 -5.8 -5.2 -6.1 -8.5Kaubandus 01-09 -47.1 1.4 09-15 26.7 4.0 14.5 5.0 9.9 1.5 -7.5Ehitus 06-91 -79.3 -19.8 10-17 10.7 -1.9 -2.4 -2.6 0.7 5.7 -0.1Majandususaldus 03-09 63.3 100.0 06-14 118.8 108.5 110.0 108.4 108.6 105.5 105.6

Max 2018Min Kesk-

mine

Documents

Konjunktuur nr 4 (207), detsember 2018. a207)_2018_detsember.pdfMajandus-usalduse indeks** Tööstuse kindlustunde indikaator** Ehituse kindlustunde indikaator** Teeninduse kindlustunde

Konjunktuur nr 4 (207), detsember 2018. a207)_2018_detsember.pdfMajandus-usalduse indeks Tööstuse kindlustunde indikaator Ehituse kindlustunde indikaator** Teeninduse kindlustunde