Kortermaja piirkondade TERVIKLIK arendamine ja elamute renoveerimine R A K V E R E S

Kortermaja piirkondade TERVIKLIK arendamine ja elamute renoveerimine

R A K V E R E SAndres Jaadla & Raul Järg

linnapea peaarhitekt

Rakvere Linnavalitsus

9. detsember 2011 - Tallinn

Andres Jaadla & Raul Järg 9. dets 2011

2

Rakvere tegevused !

Euroopa Linnapeade Pakt - raamvõrgustik mis seob linna energiaalase tegevuse üleeuroopaliselt arusaadavaks tervikuks.

Rakvere Linna Säästva Energia Kava ja käimasolevad energiatõhususe alased projektid.

Tulevikumõtted - Rakvere linnakeskkonna kujunemisest – energiatõhusate initsiatiivide baasiks.


3

Pisut endast

ANDRES JAADLA - 10.03.1965. Tartu Ülikool õigusteaduskond 1991 Rakvere Linnavaraameti juhataja. 1992 -1997 Linnavolikogu liige. 1993 - Rakvere linnapea. 2002 – 2009 november Rakvere linnavolikogu aseesimees. 2009 november – 2010 august Euroopa Regioonide Komitee – Keskkonna- ja kliimamuutuste

komisjoni (ENVE) liige. 2010 jaanuar - Rakvere linnapea 2010 august – 2011 oktoober – UBC (Union of Baltic Cities) asepresident


4

RAKVERE ...selline me oleme


5

Fakte Rakverest

Rakvere – suuruselt Eesti 7- 9 linn – ca17 600 elanikku

Pika ajalooga – 784 esmamainimisest 1226 / 708 linnaõigused 1302

Heas geograafilises asukohas riigis (ca 100 km Tallinn,Narva, Tartu ) Linn tuntud innovatiivsete ettevõtmistega SUMO MM, MEESTE TANTSUPIDU,EUROOPA SALL, PUNK LAULUPIDU... jpt.


6

RAKVERE – SÄÄSTVA LINNA TARGAD VÕIMALUSED. SÄÄSTEV LINN - tuleviku kaasaegse linnaruumi

arengu võtmesõna – linnal võimalus teha reaalseid tegusid – olla innovatiivne – erineda teistest – ka väike saab olla suur !

Linna väiksus kui tugevus - muutused märgatavad Energiatõhusus linnas – ka linna sisemine

ressursside – reaalne kokkuhoid ja inimeste käitumisteadlikkuse tõstmine.

Suured EL (ka otse) rahastuse võimalused – erinevate - “ nn “ Näidislahenduste linn.


7

RAKVERE – SÄÄSTLIK LINN SUUND

ENERGIATÕHUSALE LINNALE

ARENGUD JA PROJEKTID


8

Rakvere eeltööd:

Rakvere tüüpelamute energiatarbe analüüs - 2007

Rakvere linna hoonete energiakavad - 2008 (16 objekti kohta)

Euroopa Linnapeade Pakti algataja Eestis-2008

Üks esimesi liitujaid 2009 Rakvere linna Säästva Energia kava (valmis

1.juuni 2009, on aluseks Linnapeade paktiga kohustuseks võetud eesmärkide täitmisel).


9

Euroopa Linnapeade Pakt 2008 Rakvere ühines 2008. aasta

jaanuaris Euroopa Komisjoni uue algatusega - Euroopa linnapeade paktiga


10

Linnapeade paktiga ühinemine veebruaris 2009.

Linnapeade pakt (Covenant of Mayors) on Euroopa Komisjoni algatus,mille eesmärk on tuua kokku Euroopa juhtivate linnade linnapead, et luua alaline

võrgustik parimate praktikate omandamiseks ja vahetamiseks energia säästmiseks linnapiirkondades. Rakvere esimene Eesti linn, kes algatusega liitus, järgnes Tallinn.

Paktile kirjutati alla 10.veebruar 2009. Paktiga ühinejad kohustuvad ületama Euroopa Liidus aastaks 2020 seatud eesmärgid, vähendades CO2 heitkoguseid oma

piirkondades vähemalt 20 protsenti, rakendades selleks säästva energia tegevuskava oma pädevusse kuuluvates tegevusvaldkondades.


11

Raamvõrgustik - Linnapeade pakt (Covenant of Mayors) on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on tuua kokku Euroopa juhtivate

linnad, et luua alaline võrgustik parimate praktikate omandamiseks ja vahetamiseks energia säästmiseks linnapiirkondades.

Rakvere esimene Eesti linn, kes algatusega liitus, järgnes Tallinn. Paktile kirjutas Rakvere alla 10.veebruar 2009.

Paktiga ühinejad kohustuvad ületama Euroopa Liidus aastaks 2020 seatud eesmärgid, vähendades CO2 heitkoguseid oma piirkondades vähemalt 20

protsenti, rakendades selleks säästva energia tegevuskava oma pädevusse kuuluvates tegevusvaldkondades.


12

RAKVERE LINNA SÄÄSTVA ENERGIA KAVA.

KAVA - ESIMENE OMALAADNE EESTIS (ka EUROOPAS üks esimesi) Õppida polnud kusagilt ! valmis - 1 juuni. 2009

Euroopa Liidu Linnapeade paktist tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku baasolukorra määratlemine ja linna säästva energiamajanduse tegevuskava koostamine lähiaastateks (kuni 2020) koos tegevuste maksumuste määratlemisega.


13

Valdkonnad. Kuus reaalset tegevussuunda. Soojamajandus – planeeritud arengud

kaugkütteettevõttes. Soojuse tarbimine – arengud linna hoonetes ja

elamusektoris Vee tarbimine – säästlik kasutus linna hoonetes

ja elamusektoris Linnatransport – taastuvate kütuste

kasutamine Tänavavalgustus – säästuvõimalused ja

rohelise elektri kasutamine. Linnaplaneerimine – säästev areng

planeeringutes


14

BAASOLUKORRA MÄÄRAMINE

Et oleks võimalik jälgida eesmärgi poole liikumist määratleti

Baasolukord 2008. aasta andmete alusel. Järgmisi aastaid võrreldakse baasaastaga ja

saadud info näitab, kui kaugel eesmärgist ollakse (vähendada 20+% CO2 2020. aastaks võrreldes 2008. aastaga).


15

PIDEV VÕRDLUS

Tuuakse välja vastav CO2 heitmete suurus aastas ja kasutatud energia hulk MWh aastas.

Sõelutakse arenguideid, mis mõjutavad CO2

heitmeid ja energia kasutamist kõige enam, et saavutada LP eesmärk 2020.aastaks.

Koostatakse kava sõelale jäänud reaalsete arengute teostamiseks (maksumus, vahendite saamine, aeg)


16

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Rakvere Reaalgümnaasium

Rakvere PõhikoolKool 5

Kool 4Rakvere Vene Gümaasium

Kool 3 Kool 2

Rakvere GümnaasiumRakvere Muusikakool

0,00

50,00

100,00

150,00

200,00

250,00

300,00

350,00

Soojuse erikasutus, koolid

Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere Põhikool Kool 5Kool 4 Rakvere Vene Gümaasium Kool 3 Kool 2 Rakvere Gümnaasium Rakvere Muusikakool


17

RAKVERE MUUUSIKAKOOL 2008


18RAKVERE MUUSIKAKOOL 2009 sept.


19

Energy specific consumption kWh/m², Rakvere Music school

12,16 11,28 17,03 17,85 16,23 18,18 14,24 12,90 14,400,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

318,26

269,48254,52 255,14

234,89

294,50263,93

298,83269,50

220,29

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,0011,67

0,00

50,00

100,00

150,00

200,00

250,00

300,00

350,00

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

kWh

a m

²

Elektri erikasutus hoone pinna kohta Soojuse erikasutus hoone pinna kohta

TULEMUSTE ANALÜÜS


20

Esimese Eesti linnana tervikuna – EE Rohelise energia kasutamine 2009 linnavalgustuses ja linna hoonetes

CO2 vähenemine 13%


21

RAKVERE SOOJUS - taastuvküte.

CO2 sääst -33%


22

VÕIMALUSED – BIODIISLI KASUTAMINE


23

RAKVERE ENERGIA ALASED EUROOPA PROJEKTID.


24

TULEMUSED - AVATUD PÄEVAD BRÜSSELIS, 5 - 8 oktoober 2009

Rakvere - Eesti omavalitsuste esindaja Avatud Päevadel oktoobris 2009. aastal, kus esineti ettekandega Rakvere- suund rohelisele

linnale.


25

RAKVERE – EUROOPA ENERGIAAUHINNA VÕITJA 2010


26

TULEMUS - Euroopa Energiaauhind 2010 „Sustainable Energy Communities“

Rakvere - “ Euroopa Energiaauhind 2010”

Rakvere - Euroopa 6 parima nominendi

hulgas


27

Program Baltic Sea Region 2007-2013


28


29


30MEIE TULEVIKUPLAANID


31

RAKVERE – “ TARK MAJA” Ülikoolide,ettevõtjate, linna ja omavalitsuste

initsiatiiv Kõrghariduse ja ettevõtluse sidusune tekkiv - Kompetentsi ja innovatsioonikeskus Intelligentse Linnaruumi Euroopa Keskus Rakveres TARK ENERGIASÄÄSTLIK KESKKONNA- SÕBRALIK


32

Eestisse planeeritavad kompetentsikeskused

Põlevkivi

Tervise- ja loodustooted

Puidutöötlemine

Pärand-tehnoloogiad

Tark Maja

Logistika

Passiivmaja

Väikelaevaehitus

Terviseedendusja taastusravi


33

Ajalooline Rakvere Pangahoone –

või hoopis tulevane Rakvere “Tark Maja” ?


34

arhitektuurivõistluse võidutöö Alver Arhitektid OÜ

pealtvaade


35


36

Energiasäästlik mõtlemine lasteaiast Rakvere Linna Algkool Eesti - Šveitsi

koostööprogrammi abil madala

energiatarbega lastesõbralikuks

hooneks


37

KENA LASTEAED RAKVERES – VÕI MIS ?!


38

LINNA TÄNAVAVALGUSTUSEARENGUKAVA Rakverel – kaasaegne tänavavalgustuse

arengukava Automatiseerimine Säästlikkus (LED tehnoloogia,

päikeseenergia – uuslahendused, pargid Keskonnasõbralikkus


39

RAKVERE RAHVAPARKNÄIDIS LED - ENERGIA JA VALGUSPARK LED pargivalgustuse näidislahendused LED – kunstvalgustuse näidislahendused PÄIKE ja VESI energiaallikad –

pargivalgustus – päikese - ja hüdroenergiast Keskkonnasõbralikud ja innovatiivsed

pargikujunduselemendid


40

RAHVAPARKtulevane ENERGIAPARK?


41

ENERGIASÄÄSTUPARK EUROOPAS

RAKVERE VELOCITY 2012


43

RAKVERE - JALGRATTALINN 2009 RAKVERE - Üldplaneering -

Kergliiklusteede arengukava Rakvere suurusega linn sobib Eesti

rattakasutuse kompaktseks mudellinnaks RATAS ON MUGAV - Jalgrattaühendused - looksid –

“Suur Rakvere” – Sõmeru –Vinni - Päide – Haljala - ca 5000 inimest


44


45

Rattalinn – juba pronksis - POISS JALGRATTAL

Rakvere – VeloCity 2012

Andres Jaadla & Raul Järg 9. dets 2011 slaid 46

URB. ENRGYKortermajade renoveerimine ja ümbruse uuendamine


PROJEKTI TAUST

• Linn tegeleb teadlikult elamumajanduse arendamisega

• Hea elukeskkond tagab rahuloleva linlase ja toob linna töövõimelisi inimesi, loob võimaluse täiendavate töökohtade tekkeks

• Toetame nii uuselamuehitust kui vana elamufondi renoveerimist. Koostöö Eesti Korteriühistute Liiduga ja Rakvere Majaomanike Seltsiga

• Linn on koos teadusasutustega läbi viinud põhjalikud baasuuringud rahvastiku koosseisu, liikumiste, tõmbealade kohta. Tehtud on prognoosid aastani 2030


MEIE SOOVIKS ON

• KOMPLEKSNE RENOVEERIMINE – turul olevatest võimalustest teavitamine ja nende maksimaalne ärakasutamine

• UUENEMISVALMIDUS – uudsete lahenduste teadvustamine, neist kinnihaaramine ning rakendamine linnaruumis

• USK ÜHISTEGEVUSSE, USK INIMESESSE – ka keerulistel ja rasketel aegadel leiab üheskoos lahendusi


EESMÄRK• Ühiselt planeerida linna üks suurema asustustihedusega kvartaleid

• Planeerida Seminari tänav kaasaegseks linnaruumiks – lineaarpark + renoveeritud hoonestus

• Renoveerida ühiselt ja targalt piirkonnas toimivad korteriühistud, 18 maja, 8 hoone tüüpi, 900 korterit, ca 2000 inimest

• Mitte lihtsalt renoveerida – vaid – ARHITEKTUURSELT SOBIVALT / UUENDUSLIKULT– TARGALT / SÄÄSTLIKULT / OTSTARBEKALT– KOMPLEKSSELT


MIKS ?


kõige suurema elanike tihedusega ala linnas

18 korterelamut 8 erinevat tüüpi korterelamut~900 korterit pindala 1,8 km²




SEMINARI tn.


TÄNANE


Rakvere linna tüüpsete kortermajade seisukorra ja energiasäästu võimaluste hinnang

Viidi läbi sotsioloogiline uuring piirkonna elanike võimaluste ja vajaduste hindamiseks kortermajade renoveerimisel

2010 viidi läbi rahvusvaheline arhitektuurikonkurss nii piirkonna kui ka majade renoveerimise ideelahenduste saamiseks

PROTSESS


PROTSESS

2011 – Linn korraldas 18 ühistule ühise energiaauditi läbiviimise

Kõik 18 maja said professionaalse arhitektuurse eskiislahenduse (ühistutele tasuta), mis pole mitte tüüplahendused vaid ühtse kontseptsiooni järgi linnaruumi ja teineteisega sobivad lahendused, mis pakuvad lisaväärtust ja arhitektuurseid erisusi (avarad aknad, juurdeehitatud rõdud ja jalgrattahoidlad)

Võeti tööle spetsiaalne projektijuht/nõustaja 18 maja viimiseks renoveerimiseni (ainulaadne Eestis)

Igale majale personaalne lähenemine ja isiklik abistamine kogu protsessi vältel

Abi toetuste vormistamisel (osalemine üldkoosolekutel, suhtlemine korteriomanike, arhitekti, projekteerija, ekspertidega)

Võimalikud mitme maja renoveerimise ühishanked jne...

Tänaseks päevaks on 4 korteriühistut võtnud vastu otsuse renoveerida ning käib ehitusprojekti koostamine


MAJADE RENOVEERIMINE


roheline-tee.blogspot.com

MIKS ?


8 TÜÜPI MAJU


www.tesenergyfacade.com


Paneelmaja ei pea välja nägema igav ega koleLoob täiendavat lisaväärtust

UTOOPIAD / IDEED / ?????


Väljaulatuv rõdu - lisab eluruumi

Täiendavad mugavused pinkide näol

Hoiukohad jalgratastele

Elumaja esteetiline väärtus suureneb

Kinnisvara väärtus suureneb

Sisekliima pareneb

Elamismugavus suurem

LISAVÄÄRTUSED

NU-NU Arhitektuur


ARHITEKTUURIVÕISTLUS

OSTUAUHIND: „Roheline Konstruktor” autorid Mihkel Tüür, Ott Kadarik ja Villem Tomiste Arhitektuuribüroo KOSMOS OÜ

OSTUAUHIND: „Liinid” autorid Eva Kedelauk, Kristel Niisuke, Maie Raud, Kristiina Remmelkoor, Olav Remmelkoor ja Siim Tiisvelt

OSTUAUHIND: „Fake Forest” autorid: Lea Järve- Eronen, Erik Joasare ja Tiina Tuulik Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik

VÕIDUTÖÖD„Elementaalne” autorid: Kai Süda, Diana Taalfeld ja Risto Parve OÜ KARISMA Arhitektid„Linna Metsa” autorid: Kadri Klementi, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaidi Õis, Karin Tõugu, Mikk Meelak ja Kalle Komissarov


PAKUTUD IDEELAHENDUSED

OSTUAUHIND: „VÕISTLUSTÖÖ Baruto” autorid Anna-Liisa Unt, Martin Mc Lean, Robert Kähr ja Tiit Sild Sport OÜ



VÕIDUTÖÖ „Linna Metsa” autorid: Kadri Klementi, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaidi Õis, Karin Tõugu, Mikk Meelak ja Kalle Komissarov


TÄNA


HOMME

NU-NU Arhitektuur


MAJADE VAHELINE RUUM


Monte Laa park Austrias

Tänavast kujundada LINEAARPARK


SEMINARI tn. strateegia “A”

VÕIDUTÖÖ „Linna Metsa” autorid: Kadri Klementi, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaidi Õis, Karin Tõugu, Mikk Meelak ja Kalle Komissarov



VÕISTLUSTÖÖ „Linna Metsa” autorid: Kadri Klementi, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaidi Õis,

Karin Tõugu, Mikk Meelak ja Kalle Komissarov



VÕISTLUSTÖÖ „Linna Metsa” autorid: Kadri Klementi, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaidi Õis, Karin Tõugu, Mikk Meelak ja Kalle Komissarov


SEMINARI tn. strateegia “B”Võistlustöö „Elementaalne” autorid: Kai Süda, Diana Taalfeld ja Risto Parve OÜ KARISMA Arhitektid

Võidutöö „Elementaalne” autorid: Kai Süda, Diana Taalfeld ja Risto Parve OÜ KARISMA Arhitektid


SEMINARI tn. strateegia “B”

Võidutöö „Elementaalne” autorid: Kai Süda, Diana Taalfeld ja Risto Parve OÜ KARISMA Arhitektid


SEMINARI TN HOMME

OÜ KARISMA Arhitektid; Kai Süda, Diana Taalfeld ja Risto Parve


LAHENDUSI SEMINARI TÄNAVALE

Lea Järve- Eronen, Erik Joasare ja Tiina Tuulik; AB Järve & Tuulik

Eva Kedelauk, Kristel Niisuke, Maie Raud, Kristiina Remmelkoor, Olav Remmelkoor ja Siim Tiisvelt


SEMINARI TN HOMME

Võistlustöö: Roheline Konstruktor

LAHENDUSI SEMINARI TÄNAVALE


LIIKLUSSKEEM


LIIKLUSSKEEM



KOMMUNIKATSIOON


INFORMEERIMINE ja KAASAMINE

• artiklid ajalehtedes

• reklaamikampaaniad

• kohtumised ühistute esimeestega ja juhatuse liikmetega

• kohtumised elanikega

• personaalne suhtlemine ühistu juhatuse liikmete ja elanikega

• osalemine juhatuse ja ühistu üldkoosolekutel


FINANTSEERIMINE


FINANTSEERIMINE

enne laenu kümneaastase laenuga

küttekulu

muud kulud remondifond laenumakse

intress 4,0%

netopindala 3000 m²sääst 30%laen 200 000 EUR


2 000 m² kortermaja, 20-aastane laen, intress 3,8%, küttekulud 60 EUR/MWh

FINANTSEERIMISE DIAGRAMM

KÜTE LAEN ÜLDKULUD


ALTERNATIIV ???


ALTERNATIIV ???


KREDExMirja Adler /Eluaseme ja energiatõhususe divisioni juht/Heiki Parve /Energiasäästu projektijuht/

Rakvere LinnavalitsusAndres Jaadla /linnapea/Raul Järg /peaarhitekt/Anu Oja /välissuhete spetsialist/Olev Karu /projektijuht/

Balti Korteriühistute Liit Marit Otsing /nõukogu esimees/


KOKKUVÕTERENOVEERIMINE ON VÄLTIMATUAinus tee pikas perspektiivis ära hoida slummistumist on RENOVEERIMINE

KOMPLEKSNE LÄHENEMINEEt saavutada täisväärtuslik ja konkurentsivõimeline elukeskkond on teemale vaja läheneda kompleksselt

KOV INITSIATIIV ON HÄDAVAJALIKKohalikul omavalitsusel on võtmeroll, et muutuv keskkond oleks väärikas ja nägus ega oleks kakofooniline

VAJAB LÄHEB RAHAProtsessi toimimiseks on vajalik märkimisväärne hulk rahalist ressurssi, lisaks tänasele tuleks leida

vahendeid ka majade vahelise ruumi uuendamiseks

KAASAMINE JA INFORMEERIMINEElanike kaasamine, informeerimine ja veenmine on võtmetähtsusega tegur, kuigi see on väga ajakulukas,

selleks on vaja eraldi inimesi

OLEME HEA MEELEGA VALMIS JAGAMA SAADUD KOGEMUST JA TEADMISI!


94Марит Отсинг, Рауль Ярг – 17.09.2009 – 94

TÄNAme TEIDTÄNAme TEIDAndres Jaadla

Rakvere linnapea [email protected]

Raul Järg

Rakvere [email protected]

Documents

Kortermaja piirkondade TERVIKLIK arendamine ja elamute renoveerimine R A K V E R E S