Kui kuldne on vaikimine?Kui kuldne on vaikimine?

Voldemar Kolga

2

Millest räägin? Millest ei räägi?Millest räägin? Millest ei räägi?Rääkimise ja vaikimise dilemma.

Teame, et suhtlemine on vajalik. Eriti vajalik ettevõttes, aga ei suhtle. Miks nii?

Emotsionaalsed, väärtuspõhised, rahvuslikud. Last, not least, organisatsioonipõhised vaikimise põhjused. Jätan tegelikult rääkimata või .

Akommukatsiooni kognitiivsed põhjused. Nobeli preemia laureaat Daniel Kahneman kahest tunnetusessüsteemist.

Üks neist Kahnemani süsteemidest soodustab akommunikatsiivsust. Neandartallased olid aga väidetavalt akommunikatiivsed, millest alustangi!

3

Meis on tilgake akommunikatiivse Meis on tilgake akommunikatiivse neandartallase verdneandartallase verdTa oli piisavalt tugev, et üksinda hakkama saada.

Ei pidanud jutustama (blaa-blaad tegema). Alfa mehe unistus.

Elasid 400 000 aastat ehk olid võimsad. Homo Sapiens 50 000 aastat.

Hüpotees: nende kommunikatsioon oli sõnatu, sain silmadest aru

4

Speech is silver, silence is goldenSpeech is silver, silence is golden

Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Ei ole

ainult meie vanasõna

Silence is Gold või Silence is golden?

Kuld vs kuldne.

Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida, ja terve elu, et õppida vaikima. Ernest Hemingway (1899 – 1961)

Mees kartis ühtelugu, et ta vaikimist kuulatakse pealt. Arvo Valton “Meenutused eikuhugi”, 1987.

5

Max Picard „miski pole inimese olemust nii Max Picard „miski pole inimese olemust nii palju muutnud kui vaikimise kadumine“palju muutnud kui vaikimise kadumine“Soomlaste „ujo“ ehk „häbelik“ on neutraalne või positiivne nagu meil oli kunagi „tagasihoidlik“.

Anekdoot: Millal saad teada, et soomlane tahab liftist välja minna.Vaatab sinu, mitte enda kingadele. Samasugune liftikogemus.

Ameeriklaste „shy“ aga nõuab ravimist. Viide mingile probleemile. Zimbardo raamat häbelikkusest.

6

Juhtkond teab sisekommunikatsiooni Juhtkond teab sisekommunikatsiooni ülesandeidülesandeidAnda informatsiooni, et inimesed saaksid efektiivselt töötada.

Töötaja peab teadma kõike, mis teda puudutab. Selged standardis ja ootused.

Tagasiside tehtud töö kohta.

Emotsioonaalne tugi raske töö puhul.

Pakub uusi ideesid tööks ja eluks. Life coaching.

Võimaldab hoida kätt organisatsiooni pulsil, mõista kogu olukorda. Mis toimub majas?

Aidata hoida jagatud organisatsiooni visiooni ja osalustunnet ettevõttes.

Ükskord nädalas suhtleb näost näkku töötajaga. Kas TÕESTI!

7

Mis peaks töötajal olema?Mis peaks töötajal olema?1. Koopia strateegilisest plaanist (missioon, visioon, väärtused, eesmärgid ja kuidas saavutatakse eesmärke).2. Töötaja käsiraamat personali poliitikas

3. Käsiraamat tavaülesannete täitmiseks.

4. Ametikirjedus, tööülesanded ja organization chart.

8

Sisekommunikatsiooni võtmeprintsiibidSisekommunikatsiooni võtmeprintsiibid

Teoorias on kommunikatsioon sama hädavajalik kui vesi inimesele, aga tegelikkuses ei ole seda. Teoorias vs praktika.

Miks ei ole head sisekommunikatsiooni?

Juhtkond leiab, et teatakse kõike niikuinii, ei ole vaja spetsiaalselt infot jagada. Info levib automaatselt. It just happens . Ehk vaikimine ei ole taotluslik, a la teadmine kui VÕIM.

Veel: bürokraatia, näiteks, koosolekud tapavad loomupärase infoleviku.

9

Vaikimine on …halva juhtimise tulemusVaikimine on …halva juhtimise tulemusOur problems are too big to have to listen to each other! 

Meie probleemid on liiga suured, et peaksime kuulama igaühte ja üksteist.

Selleks on tagatuba, väike seltskond, kes otsustab ja lahendab probleeme.

Armunud vaikivad nagu ka hästitoimiv organisatsioon!?

10

Kommunikatsiooni probleemid kui Kommunikatsiooni probleemid kui ettevõtte väärjuhtimise tulemusettevõtte väärjuhtimise tulemus

Juhtkond leiab, et nende ülesanne on lahendada probleeme - job to solve problems ja kui ei ole probleeme/kriise…siis ei ole ka sisekommunikatsiioni vajadust, ei ole nagu millestki rääkida..

Paradoks: sisekommuniktsiooni ei ole, kui on suured probleemid ja kui kõik läheb hästi…

Kas on see tõesti nii?

11

AutAutomaatneomaatne KontrollivKontrolliv

Kiire infotöötlus

Pingutuseta, kergelt

kavatsemata

Raske välja lülituda, lõpetada

Raske muuta

Assotsiatiivsed seosed

Ei pruugi olla loogiline, ratsionaalne

Isiklik näide.

Aeglane

Loogilised seosed

Andmepõhine

Pingutust nõudev

Mõistusele tuginev

Lülitub kergesti välja, raske olla pidevalt „mõistlik“.

Tuleb teiste käest ehk pangast abi saada.

Automaatne ja kontrolliv tunnetusAutomaatne ja kontrolliv tunnetus

12

Sisekommunikatsioon – läheme üle Sisekommunikatsioon – läheme üle hõbeda peale ehk räägimehõbeda peale ehk räägimeAutomaatsus viib rappa. GPS.

Ahvid ei tassi kotti kahekesi. Homo Sapiens on selleks võimeline. Risti tassimine üksinda oli karistus.

Inimese eluareaal laieneb. Globaliseerumine.

Laienemine on pingutus, sh. ka intellektuaalne pingutus.

SOOVIN JÕUDU SUHTLEMISEKS JA KOMMUNIKEERUMISEKS!