Kuidas seletada kuidas seletada pilte surnud janesele

  • Published on
    04-Aug-2016

  • View
    227

  • Download
    9

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Artiklikogumik Tartu 2010

Transcript

  • KUIDASSELETADAPILTE

    SURNUDJNESELE

    KUIDAS SELETADA

    Tr i i n u S i l l a s t e

    Christopher Rajaveer

    L i i s b e t E r e p u u

    Evelyn Raudsepp

    L a u r a K a l l e

    K e r l i J g i

    Marju Mndmaa

    K r i s l i n V i r k u s

    Mar i te Butka i te

    I n g r i d K i v i t a r

    K e r t u H o o l

    ?

  • KUIDASSELETADAPILTE

    SURNUDJNESELE

    KUIDAS SELETADA

    ?

  • Eessna

    Kuidas seletada Kuidas seletada pilte surnud jnesele? on kogumik, mis on sndinud teatraalse lahkamise ehk etenduse svaanalsi tulemusena. See sisaldab esseid, mttekike ja misanstseenikirjeldusi teatri NO99 samanimelise lavastuse phjal.

    Lavastuse lahtivtjateks olid Tartu likooli teatriteaduse lipilased peakirurg Ott Karulini juhatusel. Philisteks histeks lahkamismaterjalideks oli lavastuse tekstiraamat, 25.03.2009 etenduse salvestis ja hisklastus 19.11.2009, millele jrgnes vestlusring lavastajate ja dramaturg Eero Epneriga. Lisaks toimusid ka seminarid, kus vestluste kigus mindi aina sgavamale ja sgavamale jnese sisse.

    PS! Suur aith teatrile NO99, et nad avasid oma ukse ja olid valmis vastama kikidele surnud jnest puudutavatele ksimustele.

    Kuidas seletada pilte surnud jnesele ehk NO83

    Esietendus 10. mrtsil 2009

    Lavastuse idee, kontseptsioon, lavastus: Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper

    Tekstid: Eero Epner, nitlejad, Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper jt

    Tantsustseen: Mart Kangro

    Osades NO99 trupp: Rasmus Kaljujrv,

    Risto Kbar, Andres Mhar, Mirtel Pohla,

    Jaak Prints, Gert Raudsep, Inga Salurand,

    Tambet Tuisk, Marika Vaarik ja Sergo Vares.

    Jnest lahkasid

    Christopher Rajaveer, Evelyn Raudsepp, Ingrid Kivitar,

    Kerli Jgi, Kertu Hool, Krislin Virkus, Laura Kalle,

    Liisbet Erepuu, Marite Butkaite, Marju Mndmaa,

    Triinu Sillaste ja kursusejuhendaja Ott Karulin

    Kujundas

    Paavo Kmbre

    Tartu 2010

  • Sisukord

    Triinu Sillaste Ka sina, Brutus! 4

    Christopher Rajaveer Usaldusest teatri NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud

    jnesele9

    Liisbet Erepuu Atmosfrist ja thendustest, nende loomisest ja lhkumisest

    14

    Evelyn Raudsepp Improvisatsioon purgis/pildil19

    Laura Kalle Nitlejad ja rollid teatri NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud

    jnesele26

    Kerli Jgi Jnes kui kujund teatri NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud

    jnesele33

    Marju Mndmaa Inimene (inimlikkus) ja amet (ametlikkus) lavastuses Kuidas seletada pilte

    surnud jnesele37

    Krislin Virkus Kehade soovitav sooritus44

    Marite Butkaite M.A.I: Jnes on surnud. Elagu jnes!

    53

    Ingrid Kivitar Kuidas seletada surnud inimest elavale jnesele

    66

    Kertu Hool Igaks on kriitik76

  • 4Berliner Ensemble on parim trupp maailmas. Nende proovid kestavad rmiselt kaua. Moskvas kestavad mne nidendi proovid kaks aastat ja ta tuleb kohutav. See on ebann ega testa, et pikad proovid oleks midagi halba. (Brook 1993: 43) Olemata ninud htki teater NO99 proovigraafikut, sandan ma siiski arvata, et he draamalavastuse vljatoomiseks tehtav proovide arv letab siin majas tava 40 proovi ja ei minutitki rohkem!. Alati ei piisa neljakmnest proovist ka teistes teatri-tes, nt esimesi lavastusi tegevate lavastajate, vga keerulise materjali ja/vi tehnilise lahenduse puhul, fikseeritud teksti puudumise korral. Kuid plaan on vaja tita, aega pole rohkem. Teatrite rahastamine on Eestis otseselt seotud klastajate numbriga ja sellest tulenevalt ka etenduste arvuga. Etendusasutuste Seadus (RT 2003, 51, 353) 16 stestab Etendusasutustele riigieelarvest toetuse eraldamise phimtted, mille alusel mratakse riigitoetus klastaja toetusena. Toetuse saamise aluseks on n- riigitellimus ehk oodatav klastajate ja uuslavastuste arv ning nende loomiseks vajaminev tju kulu. Teatrite 2007. a. tulubaasist moodustas riigitoetus 61,98 %, kohalike omavalitsuste eelarvest laekunud toetused 4,72 %, piletimgitulu 20,68 % ja muu omatulu 12,62 % (Eesti Teatristatistika 2007). Olukorras, kus riigieel-arvet pidevalt krbitakse (lisaks teatripiletitelt kibemaksusoodustuse kaotamine), on esmane vahend omatulu suurendamine piletite mgist saadava tulu abil. Mis omakorda vib suure tenosusega thendada lihtsalt sdava meelelahutusliku repertuaari kasvu. Kuid ei pruugi.

    Hoolimata keerulisest majandussituatsioonist on teater NO99 nide suureprasest lbiljast ja oma reeglite kehtestajast Eesti teatrimaastikul, kes vrreldes teiste teatritega saab (vi on otsustanud?) endale lubada eriprasemat (sh luksuslikumat) tstiili ja teemade valikut. Mngides palju vlisfestivalidel on teater NO99 Eesti teatri visiitkaardiks Euroopas. Ilmselt on selle teatri puhul phjust uhkelt vastu rinda la ka kultuuripoliitika esindajatel. Niteks austas kultuuriminister oma kohalviibi-

    Ka sina, Brutus!Triinu Sillaste

  • 5misega oktoobris 2009. a. festivalil Baltiiski Dom mngitud etendust Kuidas seletada pilte surnud jnesele. Lavastuses endas rhutab Marika Vaariku Pr Kultuuriminister vajadust tutvustada Eesti kultuuri, osaleda kunstivistlustel, teavitada maailma sel-lest, mis on Eesti... Kas teater NO99 on Eesti teatri Wunderkind? Nii nagu seda oli Bertold Brechti Berliner Ensemble, mis loodi 1949. a. Saksa Demokraatlikus Vabarii-gis eesmrgiga la ls kultuuriga pahviks.

    Willmar Sauter leiab, et riik li Brechti teatri nol omale kultuurilise propaganda-

    instrumendi. Berliner Ensemble polnud eriline ksnes oma esteetikas, vaid kogu

    nn kontekstualiseeriva teatraalsuse poolest. Sauter nimetab kontekstualiseerivaks

    teatraalsuseks kunstilisi, organisatsioonilisi ja strukturaalseid (finantsiline toetus-

    ssteem) tavasid, milles teatrisndmus aset leiab. Organisatsiooniliselt oli Brechti

    teatrile iseloomulik: kindel trupp (osales lavastamisprotsessis ka ideede generee-

    rijana), lavastati ksnes Brechti poolt valitud nidendeid (palju tema enda tekste),

    tugevalt eristuv ning trupi koosts vljattatud nitlemisstiil. Prooviprotsess kestis

    tavaprasest pikemalt ning sisaldas lisaks kunstilistele eesmrkidele pedagoogilisi

    proovidesse kutsuti klalisi, tudengeid. Ning paralleelselt lavastuste ettevalmista-

    misega petati noori nitlejaid. (Sauter 2004: 89)

    Nii nagu vib nha sarnasusi Brechti ja Ojasoo teatrite organisatsioonilistes tava-

    des, on kattuvusi ka strukturaalsetes tavades: mlema snni aluseks olid poliitiline

    otsus ja korralik eelarve. Jaak Allik leiab, et teater NO99 on loodud riikliku kasvu-

    hoonena: Vanalinnastuudio vlg kustutati, trupp vallandati, uus teater sai alustada

    puhtalt lehelt, kuid juba ennast testanud teatri eelarvevahenditega (Allik 2006).

    Vanalinnastuudio juhtimisvead andsid vimaluse luua riiklik institutsioon alterna-

    tiivse (ideed kandva) teatritegemise ja -mtte jaoks. Distants meelelahutusele ja

    publiku meeldimisele orienteeritud Vanalinnastuudio ning uue sisu ja esteetikaga

    teatri vahel on mratu, lubades tmmata taaskord paralleeli Berliner Ensemble`iga.

    Brechti teater mjus publikule kui vrutuskuur emotsioonisltlastele: thi ja kle

    lava (Ema Courage), nitlejatevahelised distantseeritud suhted, kliiniliselt mjuv

    valgus, vritav mngulaad. (Oxfordi 2006: 466) Loodan, et poliitiline otsus, mis

    pani aluse he teatriinstitutsiooni liikumisele hest skaala otsast teise, oli teadlik ja ideoloogiliselt laetud. See oleks suurepraseks testuseks, et hoolimata paljude

  • 6kultuuriinimeste skepsisest1, eksisteerib kultuuripoliitika Eestis siiski. Vi vhemalt eksisteeris aastal 2004, kui teater NO99 loodi...

    Ojasoo on deklareerinud, et vaatamata (rahalistele) raskustele tuleb teha seda, mida igeks peetakse. Ei saa pidevalt publikule vastu tulla ja numbreid lugeda. Ja siit me juamegi teatri terviku, idee ja vastuseisuni. Me ei otsi kindlapeale lahendusi, ei tee kompromisse ja allahindlusi, eelkige endale. (Ojasoo 2006). igupoolest ei tee teater NO99 allahindlusi kellelegi, isegi mitte oma juriidilisele isale. Teatri NO99 Kuidas seletada... murrab erinevalt PFF-i hundist ka kodu lhedalt. Just kasvuhoone tingimustes eostatud teater toob he aspektina lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jnesele vlja valupunktid meie kultuuripoliitikas (rahasta-mine) ning kunstimistmises, vaimu ja vimu vahekorras laiemalt. Marika Vaariku Pr Kultuuriminister seisab lejnud trupist eraldi kll resoluutselt vastandudes, piire kompavalt sulanduda pdes, kartlikult toimuvat seirates kui omamehelikult kampa les. Temapoolsed positsioonimuutused ei kiguta aga vraksolemist ja -jmist.

    Niteks seisab vimuesindaja keset lava sirgeselgselt oma halli-vrvilises lillemust-riga ikis kostmis, ootusrevus pilgus ja noilmes. Mehed sammuvad aeglaselt, saaki haistvate loomadena mber naise, korda-mda lhenedes ja naist suule suudeldes. Nagu ta polekski inimene, vaid oma puudutamise lbi nnistust lubav phakujuke. Tulevad ka trupi kaks naisliiget ning suudlevad ministrit suule. Soolisus kaob. Jvad eesmrgid (meeldida ja meelitada, alandada ja alandatud saada) ning sotsiaalsed rollid. Suudlemine muutub hirivalt intensiivseks ja piinlikuks. Muusika vaikib. Minister knnib, hbi pilgus, kuid pea psti, kindla sammuga uksest vlja. Olukord muutub veelgi pingelisemaks ministri jrgmise lavale ilmumisega, mil trupp on tegevuses loom-inimeste mngimistega, keskmes Oleg Kuliku hullunud koer-meest jljendav Risto Kbar. Hea tava on, et proovi sisse ei marsita, kuid tundub, et miljoneid liigutavatel inimestel on siinkohal eelis. Teade jrjekordsest rahakr-pest paneb koer-mehe urisedes mber ametniku tiirutama. Stereotpsed vaim ja vim on laval kohal esimene hullunud agressiivuses (eneseiroonia?), teine pin-gutatud normaalsust rhutades. Seekord lahkub fsilise ahistamiskatse lbi elanud ametnik juba joostes.

    1 Vt nt Tsoon nr 5: vestlusring Eesti kultuuripoliitikaks on server ja tolm selle peal, intervjuu Berk Vaheriga, intervjuu Kaarel Ojaga; Kaarel Tarand Iga armuaeg saab kskord lbi - Sirp 20.03.2009.

  • 7Ojasoo kasutab vritust valgustamaks sotsiaalsete rollide vahelisi vimusuhteid. Brechti vritusefekt on Brooki snul ettepanek peatuda: vrutamine on kat-kestamine, vahelesegamine, millegi vastu valgust hoidmine, meid uuesti vaatama panemine. (Brook 1972: 64). Niteks jupositsioonil paiknev rimees (Andres Mhar), kes soovib palgata nitlejat htujuhiks ja htlasi kasutada veetlevat nit-lejannat isiklike vajaduste rahuldamise otstarbel, peegeldab seelbi suhtumist, et raha eest saab kike ja kui keha on tvahend, siis igal tasandil. Marika Vaariku kultuuriametnik katkestab naudingu nitlejate improvisatsioonidel phinevast snni-pevakingituse jlgimisest, ksides keset jrjekordse fallilise kuju kehastamist, mis on nende elu mte. Hullu koer-inimese ja ametniku stseen tekitab ksimuse hulluse-normaalsuse vahekorrast, kunstnike eelarvamuslikust suhtumisest ametnikkonda ja vastupidi.

    Minister paigutab nn kunstiinimesed endast allapoole ning suhtleb nendega petlikul toonil. Erilist infantiilsust kujutab vide, et raha vetakse ra, tehakse mningaid mberjagamisi ja antakse tagasi ning kik on nii nagu varem. Meenuvad arutelud piletite kibemaksusoodustuse teemadel, mil pti teatrijuhte ja kultuuriavalik-kust vluda sarnaste argumentidega. Vaariku rahvariietes ilutseva kultuuriametniku nudlik mis suunas me oleme siis sammud seadnud? tekitab tahtmise esitada vastuksimus ametnikule endale. Kuid ssteem nib toimivat ksuliini pidi, mitte diskussioonina. Ja nii phjustab kultuuriametniku ilmumine, kned rahast ning vaja-dusest kultuur ra testada kahel korral laval asjade kokku pakkimise. Esimene kord piirdub see juhtmete kerimise ja klarite ralohistamisega. Teisel korral vee-takse lava keskele kogu dekoratsioon (vlja arvatud seinad) ja rekvisiidid, seotakse laevakujuliselt kokku ning tmmatakse lae alla.

    Miks toob just teater NO99 lavale kultuuripoliitika kitsarinnalisuse ja pealiskauduse? Hoitud ja armastatud publiku poolt, kultuuripoliitilise tegevuse lemmiklaps, hsti rahastatud, kikide vimaluste teater...? On see teatrivlja sisene tagala kindlus-tamine, et end ra igustada teiste teatrite silmis? NO99 on teater, mille eest Pr Kultuuriminister vib iseendale lputult aplodeerida, sundides nakatava eeskujuga plaksutama ka saalis istuvat publikut. Teisalt tuleb tal siiski tunnistada, et mr-jaks saamine on palga sees ning ka selle eest on lavastuses hsti hoolt kantud. Kirjavahetuses kultuuriministeeriumi teatrinuniku Tnu Lensmendiga teater NO99 asutamise teemadel, mainis ta muuhulgas, et Tiit Ojasoo oli kandidaatitest ainus,

  • 8kes midagi konstruktiivset elda oskas, ainuke, kellel oli uue teatri suhtes idee. Kuid need teised... toimetavad nad ju edasi teistes teatrites...midagi luues.

    Kasutatud kirjandus

    Allik, Jaak 2006. Vastused NO99 ksimustele. NO99: teater [NO99

    tekstikogumik]. Tallinn: Eesti Teatriliit, NO99 (lehekljed mrgistamata).

    Brook, Peter 19972. Loomingu Raamatukogu nr 44/45. Tallinn: Perioodika.

    Brook, Peter 1993. Tallinn: Eesti Raamat, Eesti Teatriliit.

    Eesti Teatristatistika 2007. Eesti Teatri Agentuur. www.teater.ee

    Ojasoo, Tiit 2006. Ettekanne Prnu juhtimiskonverentsil. NO99: teater [NO99

    tekstikogumik]. Tallinn: Eesti Teatriliit, NO99 (lehekljed mrgistamata).

    Oxfordi illustreeritud teatriajalugu 2006. Tallinn: Eesti Teatriliit.

    Riigiteataja www.riigiteataja.ee

    Sauter 2004 = Theatrical events: Borders, Dynamics, Frames. Edited by Vicky Ann

    Cremona, Peter Eversmann, Hans van Maanen, Willmar Sauter, John Tulloch.

  • 9 Teater on tervik, mis koosneb paljudest omavahel lahutamatutest komponentidest. heks neist on usaldus, mis olulisel mral aitab kaasa nii nitlejat nnestumi-sele, korrektse teatriillusiooni loomisele, lavastuse idee parimale teokssaamisele kui ka snumi edastamisele publikule. Teater on oma loomult mng, millegi kujuta-mine, taastamine vi loomine. Teater NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jnesele tleb Gert Raudsepa ks tegelaskujudeski: Me loome siin lihtsalt min-gisuguse illusiooni, mingi maailma, mida ei ole olemas. See on mng. Inimesed tulevad, usuvad, mni usub rohkem, mni usub vhem. Uskumiseks on vaja, et puuduks vritimistmine vi teineteisest mda rkimine. Nii tekib oht, et mte, kunstivormi taotlus teiseneb, hgustub vi lausa kaob. Enamasti pole see eesmrk omaette, mistttu usaldus teatris longata ei vi.

    Usalduse dimensioonid teatris vib jagada kolmeks: nitetrupisisene, lavastaja(te) ja nitlejate ning publiku ja nitlejate vaheline usaldus. Omavahel on need kik tihedalt seotud. Kui lavastaja usaldab nitlejaid, on nitlejatel kergem usaldada ka lavastajat. See liidab nitlejaid, tekitades soodsa pinna ldise usalduse tekkeks. Tru-pisisene usaldus omakorda lubab nitlejatel usaldada lavastajat rohkem. Viljakandva t tulemus on see, et side publikuga on tugev. Kui teatriklastaja hoomab lavalt trupi kokkumngu ja n he kindla asja ajamist, siis julgeb ta usaldada nitlejaid, kes kunstilises mttes on vaid vahendajad. Nende igale teole on omistatud mte. kskik millisel tasandil ksteist mistmata muutuvad need teod ksitavaks, sega-seks vi halvimal juhul tarbetuks. Kui ei teata, miks teha, pole vajagi teha.

    Kunsti loomise ja tegemise temaatikat ksitlevad teater NO99 nitlejad ka lavastuses

    Usaldusest teatri NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jneseleChristopher Rajaveer

  • 10

    Kuidas seletada pilte surnud jnesele. Kuna tegu on improvisatsioonilise ja mngu-lise etendusega, siis lasub usaldusel selle lavastuse puhul...