Kultuur ja elu-olu Kultuur ja elu-olu iseseisvusajaliseseisvusajalSiret VeneSiret Vene

KultuurkapitalKultuurkapital

Eesmärk – kultuuri edendamineEesmärk – kultuuri edendamine Loodi 1925. aastalLoodi 1925. aastal

Haridus ja teadusHaridus ja teadus

ÜhtluskoolÜhtluskool Populaarteaduslik sari “Elav teadus”Populaarteaduslik sari “Elav teadus” ““Eesti Entsüklopeedia”Eesti Entsüklopeedia” 1920-1934 – kaheastmeline 1920-1934 – kaheastmeline

koolisüsteem: 6-klassiline algkool – 5- koolisüsteem: 6-klassiline algkool – 5- klassiline gümnaasiumklassiline gümnaasium

1920. aastatel piirdus kohustuslik 1920. aastatel piirdus kohustuslik algharidus siiski 4. klassiga.algharidus siiski 4. klassiga.

1937. aastal koolireform1937. aastal koolireform

1.1. 4.-klassiline algkool-5-klassiline 4.-klassiline algkool-5-klassiline progümnaasium-3-klassiline progümnaasium-3-klassiline gümnaasiumgümnaasium

2.2. 6-klassiline algkool-3. klassiline 6-klassiline algkool-3. klassiline reaalgümnaasium – 3-klassiline reaalgümnaasium – 3-klassiline gümnaasiumgümnaasium

KõrgharidusKõrgharidus

TÜ – esialgu võeti eksamitetaTÜ – esialgu võeti eksamiteta Tallinna TehnikaülikoolTallinna Tehnikaülikool Tartu Kõrgem Kunstikool PallasTartu Kõrgem Kunstikool Pallas Riigi Kõrgem KunstikoolRiigi Kõrgem Kunstikool Tartu Kõrgem MuusikakoolTartu Kõrgem Muusikakool Tallinna KonservatooriumTallinna Konservatoorium Kõrgem SõjakoolKõrgem Sõjakool

TeadusseltsidTeadusseltsid

Õpetatud Eesti SeltsÕpetatud Eesti Selts Loodusuurijate SeltsLoodusuurijate Selts Eesti Arstide SeltsEesti Arstide Selts Akadeemiline Ajaloo SeltsAkadeemiline Ajaloo Selts Akadeemiline Põllumajanduslik SeltsAkadeemiline Põllumajanduslik Selts 1938. aastal asutati Eesti Teaduste 1938. aastal asutati Eesti Teaduste

AkadeemiaAkadeemia

Teadlased. Ernst Julius Öpik Teadlased. Ernst Julius Öpik (1893 Kunda –1985 Põhja-Iirimaa, Bangor)

AstronoomAstronoom Jõudis järeldusele, et Jõudis järeldusele, et

tähtedes toimuvad tähtedes toimuvad termotuumareaktsiootermotuumareaktsioonid.nid.

On tegutsenud ka On tegutsenud ka heliloojanaheliloojana

Viimane Suur Viimane Suur IgakülgneIgakülgne

http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_%C3%96pik

Paul Nikolai Kogerman (5. Paul Nikolai Kogerman (5. detsember 1891 Tallinn – 2. detsember 1891 Tallinn – 2. juuli 1951 Tallinn) juuli 1951 Tallinn)

Eesti põlevkivikeemia Eesti põlevkivikeemia rajajarajaja

1939-1940 oli 1939-1940 oli haridusministerharidusminister

On töötanud Harvardi On töötanud Harvardi Ülikoolis, Zürichi Ülikoolis, Zürichi tehnikaülikoolistehnikaülikoolis

1941 küüditati ning oli 1941 küüditati ning oli vangilaagris 4 aastat.vangilaagris 4 aastat.

http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Kogerman

http://www.lib.ttu.ee/exhs/fuajee.2001/novdets.html

Ludvig Puusepp (3. Ludvig Puusepp (3. detsember (vkj 21. detsember (vkj 21. november) 1875 Kiiev – 19. november) 1875 Kiiev – 19. oktoober 1942 Tartu oktoober 1942 Tartu ))

Eesti arst ja arstiteadlaneEesti arst ja arstiteadlane Tegi esimese Tegi esimese

ajukasvajaoperatsiooni ajukasvajaoperatsiooni EestisEestis

http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/puusepp

Teodor Lippmaa (aastani Teodor Lippmaa (aastani 1925 Lipman ; 17. november 1925 Lipman ; 17. november 1892 Riia – 27. jaanuar 1943 1892 Riia – 27. jaanuar 1943 Tartu) Tartu)

BotaanikBotaanik Endel Lippmaa isaEndel Lippmaa isa Talle on püstitatud Talle on püstitatud

Tartu Ülikooli Tartu Ülikooli Botaanikaaeda Botaanikaaeda monument, mille monument, mille autoriks on Olav autoriks on Olav MänniMänni

http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/8F2C3F2B66B85FFCC2256D8000314B2E

Edgar Kant (21. veebruar Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Roots) 1978 Lund, Roots)

Eesti geograaf ja Eesti geograaf ja majandusteadlanemajandusteadlane

http://www.sirp.ee/2000/10.03.00/Images/raamat4.jpg

Andres Saareste – eesti murrete uurijaAndres Saareste – eesti murrete uurija Oskar Loorits – rahvaluule uurijaOskar Loorits – rahvaluule uurija Johannes Aavik – eesti keele uuendajaJohannes Aavik – eesti keele uuendaja Henrik Sepp – ajaloolaneHenrik Sepp – ajaloolane Peeter Tarvel – ajaloolanePeeter Tarvel – ajaloolane Harri Moora – arheoloogHarri Moora – arheoloog Hans Kruus – ajaloolane ja Hans Kruus – ajaloolane ja

ühiskonnategelaneühiskonnategelane

Johannes Voldemar Veski Johannes Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere – (27. juuni 1873 Vaidavere – 28. märts 1968 Tartu) 28. märts 1968 Tartu)

Keeletoimetaja, Keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja sõnaraamatute koostaja ja termonoloogja termonoloog

Tõi eesti keelde sõnad: Tõi eesti keelde sõnad: aretama, arvutama, aretama, arvutama, avastama, kinnistama, avastama, kinnistama, taastama, töötlema, taastama, töötlema, ajend, elamu, valamu, ajend, elamu, valamu, kanala, sigala, iive, sete, kanala, sigala, iive, sete, kõrg-ja madalrõhkkond, kõrg-ja madalrõhkkond, ravi, maak, pinnas, ravi, maak, pinnas, väetis jneväetis jne

http://cicero.ee/kirjandikursus/raamat/kirjakeel_18.html

KirjandusKirjandus

““Siuru” rühmitus: G. Suits, M. Under, H. Siuru” rühmitus: G. Suits, M. Under, H. Visnapuu, A. AdsonVisnapuu, A. Adson

1920. aastate esimesel poolel domineeris 1920. aastate esimesel poolel domineeris uusromantism uusromantism

A. H. Tammsaare – “Kõrboja peremees”, “Tõde A. H. Tammsaare – “Kõrboja peremees”, “Tõde ja õigus”ja õigus”

M. Metsanurk – “Taavet Soovere elu ja surm”, M. Metsanurk – “Taavet Soovere elu ja surm”, “Ümera jõel”“Ümera jõel”

A. Gailit – “Toomas Nipernaadi”A. Gailit – “Toomas Nipernaadi”

““Arbujate” rühmitus: B. Alver, H. Talvik, K. Arbujate” rühmitus: B. Alver, H. Talvik, K. Merilaas, U. Masing, B. KangroMerilaas, U. Masing, B. Kangro

http://www.youtube.com/watch?v=goORWpjvrHE

K. Ristikivi linnatriloogiaK. Ristikivi linnatriloogia 1920. aastate teisel poolel valitses 1920. aastate teisel poolel valitses

uusrealismuusrealism 1930. aastatel valitses psühholoogiline 1930. aastatel valitses psühholoogiline

realismrealism

Kujutav kunstKujutav kunst

1920. aastatel – traditsiooniline 1920. aastatel – traditsiooniline impressionism, ekspressionism, impressionism, ekspressionism, kubism, konstruktivismkubism, konstruktivism

1930. aastatel - uusrealism1930. aastatel - uusrealism Ants LaikmaaAnts Laikmaa Kristjan Raud – “Kalevipoja” 5. Kristjan Raud – “Kalevipoja” 5.

trüki illustratsioonidtrüki illustratsioonid Nikolai Triik – kujundas Eesti Nikolai Triik – kujundas Eesti

VabadusristiVabadusristi Ado Vabbe (pildil: Arlekiin)Ado Vabbe (pildil: Arlekiin)

www.paideyg.ee

SkulptoridSkulptorid

Jaan KoortJaan Koort Anton Starkopf (fotol)Anton Starkopf (fotol) Voldemar MellikVoldemar Mellik Adamson-EricAdamson-Eric Aino BachAino Bach Eduard OleEduard Ole Jaan VahtraJaan Vahtra

http://www.virtuaalmuuseum.ee/ANTONSTARKOPF/docDesc_pub

Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Viiralt; 20. märts 1898 Peterburi kubermang – 8. Peterburi kubermang – 8. jaanuar 1954 Pariis) jaanuar 1954 Pariis)

GraafikGraafik Pildil: “Ema lapsega”Pildil: “Ema lapsega”

http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$5255

MuusikaeluMuusikaelu

1921. aastal loodi Eesti Lauljate Liit1921. aastal loodi Eesti Lauljate Liit Üldlaulupeod: 1923, 1928, 1933, 1938Üldlaulupeod: 1923, 1928, 1933, 1938 Esimene ooper: Evald Aava “Vikerlased”Esimene ooper: Evald Aava “Vikerlased” Juhan AavikJuhan Aavik Heino EllerHeino Eller Artur Kapp – oratoorium “Hiiob”Artur Kapp – oratoorium “Hiiob” Cyrillus Kreek – “Reekviem”Cyrillus Kreek – “Reekviem” Mart SaarMart Saar Peeter Süda – viljeles orelimuusikatPeeter Süda – viljeles orelimuusikat

Raimond Valgre (aastani Raimond Valgre (aastani 1937 Raimond Tiisel; 7. 1937 Raimond Tiisel; 7. oktoober 1913 Riisipere – oktoober 1913 Riisipere – 31. detsember 1949 Tallinn) 31. detsember 1949 Tallinn)

Eesti helilooja ja Eesti helilooja ja muusikmuusik

http://www.youtube.com/watch?v=WX6Wc3T3piU

TeatrikunstTeatrikunst

RealismRealism ““Estonia” : Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur, Estonia” : Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur,

Erna Villmer, Ants LauterErna Villmer, Ants Lauter ““Draamateater”: Liina Reiman, Aleksander Draamateater”: Liina Reiman, Aleksander

Teetsov, Ruut Tarmo, Mari MöldreTeetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre Tallinna Töölisteater. Lavastajaks seal Priit Tallinna Töölisteater. Lavastajaks seal Priit

PõldroosPõldroos ““Vanemuises” mõõnVanemuises” mõõn 1920. aastail loodi “Estonia- Film”1920. aastail loodi “Estonia- Film” 1930. aastail loodi “Eesti Kultuurfilm”1930. aastail loodi “Eesti Kultuurfilm”

Fotodel: Liina Fotodel: Liina Reiman ja Paul Reiman ja Paul PinnaPinna

http://www.tmm.ee/kalender/november/

SportSport

1922. aastal loodi Eesti Spordi Liit1922. aastal loodi Eesti Spordi Liit ““Kalev”, “Sport”, Tartu Akadeemiline Kalev”, “Sport”, Tartu Akadeemiline

SpordiklubiSpordiklubi Eesti Mängud 1934, 1939Eesti Mängud 1934, 1939 1936. aasta Berliini olümpiamängudelt tõi 1936. aasta Berliini olümpiamängudelt tõi

Kristjan Palusalu kullad vabamaadluses ja Kristjan Palusalu kullad vabamaadluses ja klassikalises maadlusesklassikalises maadluses

Males jõudis tippude hulka Paul KeresMales jõudis tippude hulka Paul Keres Laskespordis saavutati esikoht 1937. aastal Laskespordis saavutati esikoht 1937. aastal

Helsingis ja kaks aastat hiljem LuzernisHelsingis ja kaks aastat hiljem Luzernis

Paul Keres (7. jaanuar 1916 Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva – 5. juuni 1975Narva – 5. juuni 1975 Helsingi) Helsingi)

Eesti maletajaEesti maletaja Hariduselt Hariduselt

matemaatikmatemaatik Teda on kujutatud 5-Teda on kujutatud 5-

kroonisel rahatähelkroonisel rahatähel

http://vana.narvaplan.ee/PaulKeres/PaulKeres1.jpg

Kristjan Palusalu (aastani Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 – 17. juuli 10. märts 1908 – 17. juuli 1987) 1987) OOli eesti maadleja, olümpiavõitja li eesti maadleja, olümpiavõitja

Berliinis 1936 nii kreeka-Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse rooma kui ka vabamaadluse raskekaalusraskekaalus

Euroopa meister 1937 Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.meister.

Sportlaskarjääri algul oli Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. ta 114-115 kilo.

Ta esindas spordiklubi Ta esindas spordiklubi Tallinna “SporTallinna “Sport”t”

http://www.youtube.com/watch?v=hKEovRMOi0U

http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Palusalu

Ülesanded:Ülesanded:

1.1. Too üks näide kultuuri arengu kohta Too üks näide kultuuri arengu kohta 1918.-1939. aastal järgmistes 1918.-1939. aastal järgmistes valdkondades: haridus, rahvuslik valdkondades: haridus, rahvuslik kõrgkultuur, sport.kõrgkultuur, sport.

2.2. Eesti kroonidel oli kujutatud Eesti Eesti kroonidel oli kujutatud Eesti kultuuritegelasi kahe maailmasõja kultuuritegelasi kahe maailmasõja vahelisest perioodist. Nimetage neist vahelisest perioodist. Nimetage neist kaks!kaks!