Lae materjal

keskkonnaprobleemid

Tarmo Evestus

T. Evestus 2013

ETTEVTLUSEST TULENEVAD KESKKONNAPROBLEEMID

Keskkonnajuhtimine thendab seda, et ettevte prab sstemaatiliselt the-lepanu keskkonnaprobleemidele ja teeb pidevat td keskkonnatingimuste parandamiseks. Keskkonnajuhtimine neb ette keskkonnateadlikku tootmist vi teenindamist vastavalt ettevtte tegevusalale. Samal ajal ei esitata mingeid nudmisi ettevtte keskkonnasstmise tasemele, kuid ettevte peab jrgima kehtivaid igusakte.

Ettevte peab

Ttama vlja keskkonnapoliitika Teostama keskkonna levaatuse Mratlema keskkonnaalased prioriteedid Ttama vlja tegevuskava Teostama jrelkontrolli

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


Projektid Pdevus, koolitus ja

teadlikkus Suhtlemine

Keskkonnapoliitika Tegevuskava Keskkonnaprioriteedid

Keskkonnaseire Mtmised Keskkonnaaudit

Juhtkonnapoolne levaatus Tendamine ja

registreerimine

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

KESKKONNAJUHTIMINE

Keskkonna levaade

Keskkonna poliitika

Keskkonna tegevuskava

Tegevuskava elluviimine

Keskkonnaaudit

Keskkonnaaruanne

saatma tendatud aruande pdevale asutusele registreerimiseks

1

2

3

4

5

6

7

T. Evestus 2013


Sertifitseerimine

Ettevte sertifitseerimine ja registreerimine vastavalt keskkonnajuhtimise standardile nitab, et ettevte annab oma panuse keskkonnatingimuste parandamisse.

ISO 14001 sertifikaat vi ettevtte registreerimine vastavalt EMAS-i nue-tele on turunduses oluline.

Rahvusvaheline keskkonnajuhtimisssteemi standard ISO 14001 ISO 14001 on tuntud rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard ettev-

tete jaoks, kes on tegelenud keskkonnaalase tga, niteks eelnimetatud keskkonnajuhtimisega. ISO 14001 on suunatud teenindusvaldkonnale ja seega ka majutus-, toitlustus- ja teistele turismiga seotud ettevtetele. ISO standardid on tuntud kogu maailmas, see on abiks, kui ettevte tahab ennast ma rahvusvahelisel turul.

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


EMAS

EMASi standardid on lhedased keskkonnajuhtimise stan-dardi ISO 14001 nuetele. EMASi mrus esitab organisatsioonile mned lisanuded, nagu niteks keskkonnaaruande koostamine ja avalikustamine.

Keskkonnaaruanne tuleb enne avalikustamist sltumatu ten-daja poolt kinnitada ja pdeva asutuse poolt koos tendatud ssteemiga registreerida.

Lisaks on EMASi puhul nutud ttajate aktiivne kaasamine ning organisatsioo-nidel, kes ei ole eelnevalt tunnustatud keskkonnajuhtimisssteemi kohaselt sertifitseeritud, kohustus koostada esmane keskkonnalevaade.

Eraldi on rhutatud asjakohaste keskkonnaalaste igusaktide jrgimise nuet

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


Kes saavad taotleda EMASi sertifikaati

KESKKONNAJUHTIMINE

Ettevtja, rihing, kontsern, ettevte, asutus vi institutsioon, selle osa vi nende hendus, avalikud vi eraiguslikud, kellel on oma tegevusvaldkond ja iseseisev juhtimine

Eelkige EL liikmesriikides (vimalik registreerida ka vljaspool Euroopat asuvat ettevtet)

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

KESKKONNAJUHTIMINE

1 Keskkonna levaadeReeglina algab keskkonnajuhtimisssteemi (KJS) rakendamine ettevtte keskkonnaseisundi ja probleemide levaatega, st keskkonnalevaatega.

levaates avaldatakse ressursside kasutamine ettevtte poolt, emissioo-nide ja jtmete teke jm keskkonnamjud ja ka ettevttele rakenduvad seadusandlikud nuded. Erilist thelepanu pratakse mrkimisvrse keskkonnamjuga tegevustele.

Keskkonnalevaate phjal teeb juhtkond vi keskkonnakorralduse eest vastutavad isikud kindlaks prioriteetsed valdkonnad, millele tuleb prata enim thelepanu. Erilist thelepanu pratakse neile valdkonda-dele, kus saab ssta kige rohkem ressursse ja vhendada ettevtte keskkonnamjusid. Sstmine on kasulik nii keskkonnale kui ka ettevtte majandusnitajatele ja mainele.

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

KESKKONNAJUHTIMINE

1 Keskkonna levaade

Keskkonnalevaatuse koostamise peamised kaks tegevust on:

andmete kogumine andmete anals

dokumendid

inimeste ksitlused

vaatlused

Prast andmete kogumist tuleks neid analsida. Vimalusel tuleks koostada massibilanss (sisend-vljundanals) oma organisatsiooni tegevuste alusel. Tuleb teha kindlaks ssteemis esinevad kaod (materjalid, energia jne).

Andmete analsi eesmrk on mrat-leda organisatsiooni keskkonnaaspektid ja selgitada vlja neist olulisemad.

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

1 Keskkonna levaade

Kui ettevte on otsustanud kaasata keskkonnalevaatusse kogu ette-vtte tegevused, siis peaks teostatav levaatus sisaldama ksikasjalikku uuringut jrgnevas:

Elektri- ja soojatarbimine Materjalide kasutamine Pakkematerjalide kasutamine Veetarbimine Jtmete hulk

Reovesi Ettevttesisene ja ka -vline

hukvaliteet Mra ja ebameeldiv lhn Tkeskkond

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

2 Keskkonnapoliitika

Keskkonnalevaate tulemused on aluseks ka ettevtte keskkonnapoliitika kujundamisele. Keskkonnapoliitika kirjeldab ettevtte olulisemaid keskkon-naalaseid kavatsusi ja eesmrke.

Keskkonnapoliitika on kogu ettevtte keskkonnategevuse aluseks, mju-tades majandustegevust ja kavandatavaid arengusuundi.

Keskkonnapoliitika kohustab tavaliselt ettevtet pidevalt ttama kesk-konnamjude vhendamise nimel ning koosklas seadusandlike aktide, kehtestatud normide ja nudmistega.

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine


Keskkonnapoliitika on KKJS vtmekomponent.

Mratleb, mida organisatsioon soovib saavutada strateegilisel tasemel. Poliitika on seotud missiooni ja visiooniga.

Sobib kokku organisatsiooni tegevuste laadi, ulatuse ja keskkonna-mjudega ning toodete ja teenustega

Sisaldab pideva parendamise ja saastamise vltimise kohustust Sisaldab kohustumust jrgida seadusandlikke nudeid Annab raamistiku eesmrkidele ja lesannetele On dokumenteeritud, ellu viidud ja toimivana hoitud On kigile organisatsiooni heaks vi nimel ttavatele isikutele teata-

vaks tehtud ja avalikkusele kttesaadav

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine


Keskkonna levaatus peab tagama, et organisatsioon mistaks, kuidas ta mjutab keskkonda. Kaks peamist mistet on ASPEKT & MJU.

KESKKONNAASPEKT organisatsiooni tegevuste, toodete vi teenuste element, mis vib keskkonnaga koosmjus olla Mrkus: Olulisel keskkonnaaspektil on vi vib olla oluline keskkonnamju

KESKKONNAMJU tielikult vi osaliselt organisatsiooni kesk-konnaaspektidest tulenev mistahes ebasoodne vi soodne muutus keskkonnas

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine


Tegevus Keskkonnaaspekt KeskkonnamjuSoojusenergia tootmine (fossiilktuste, nt plevkivi, kivise, maagaasi, nafta pletamine)

Kasvuhoonegaaside emisioonid

Atmosfri saas-tumine, globaalne kliimasoojenemine

Seadmete jms pesemine, hooldus Heitvee teke

Pinnaveereostus, phjaveereostus

Transport Heitgaaside emissioon hukvaliteedi halvenemine

Uute ehitiste rajamine Valed planeerimisotsused Liikide ja elupaikade hvimine

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine


Tippjuhtkond vastutab kitise keskkonnapoliitika eest ja tagab et:

kitise tegevuse keskkonnamju on sobilik kitise loomuse ja tege-vuse mastaabiga;

saaste-ennetuse ja saaste kontrolli all hoidmise;

vastavuse keskkonna igusliku regulatsiooniga ja muude nuetega, millele on organisatsioon alla kirjutanud;

raamistiku keskkonnaeesmrkide ja sihtide seadmiseks ja le vaatamiseks. Poliitika on lbi rgitud kikide ttajatega ja dokumenteeritud ning kttesaadav avalikkusele ning huvitatud osapooltele.

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

2 AS Tallinna Vesi keskkonnapoliitika

Ettevtte tippjuhtkonna poolt heakskiidetud kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika vljendab ettevtte phimtteid vastutustundliku ettevtluse ja keskkonna-tegevuse korraldamise osas.

MEIE PANUS KLIENTIDE JA HISKONNA HEAKS:

Meie klientidel on vimalus pidevalt kasutada puhast joogivett ning vimalus reo- ja sademevee keskkonnahoidlikuks rajuhtimiseks.

Meie klientidel on meiega hlbus suhelda, oleme lahenduste leidmisel kiired ja professionaalsed.

Tegutseme vastutustundlikult ja oleme teadlikud oma tegevuse mjust elanike tervisele ning elukvaliteedile.

Teeme enamat kui igusaktid meid kohustavad ning jrgime ldtunnus-tatud hid tavasid. Kasutame loodusressursse sstlikult...

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

2

Ettevtte keskkonnaalased eesmrgid on konkreetsed lesanded, mida mingi kindla perioodi jooksul kavatsetakse keskkonnatingimuste parandamiseks teatud valdkonnas tita.

Niteks ettevttes, kus kemikaalide (nt puhastusainete) kasutus on arvatud kesk-konda oluliselt mjutavate aspektide hulka, vib olla eesmrgiks reovee keemiliste nitajate parandamine. Selle eesmrgi saavutamiseks vib kaaluda kemikaalide kasutamise piiramist, nende asendamist keskkonnasbralikumatega, puhastus-seadmete paigaldamist vi uuendamist jms

Keskkonnaeesmrgid peavad olema selgelt snastatud ja mdetavad. Alguses tuleks pstitada eesmrke, mis on saavutatavad lhikese ajaga ja vheste vahenditega selleks, et tulemused oleksid nhtavad ning innustaksid ttajaid edasisele tegevusele (nt ressursikasutus, jtmetekke vhendamine vms.).

KESKKONNAJUHTIMINE

Keskkonnapoliitika

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

2 AS Tallinna Vesi keskkonnaeesmrgid

Joogivee kvaliteet

Joogivee kvaliteet vastab kigis tegevuspiirkondades (v.a Maardu ) SM 82 mruse nuetele le 99,3 %

Vahetada vlja vhemalt 5 km amortiseerunud veetorustikke

Tegevuse vastavus keskkonnanuetele

Tagada alltvtjate teavitamine Ettevtte olulistest keskkonnaaspektidest

Veeressursi kasutus

Vhendada lekete tase 19%-ni vi alla selle

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

3

Kui keskkonnaeesmrgid on pstitatud, peab vlja ttama konkreetse plaani - keskkonnategevuskava, mis nitab kuidas, millal ja milliseid ressursse kasutatakse.

Tegevuskava peab vastama jrgnevale 6 ksimusele:

Milline on eesmrk?Siin kirjeldatakse lhidalt eesmrki, mida soovitakse saavutada. Eesmrki kirjeldatakse nii, et prast on vimalik selle saavutamist hinnata. Eesmrk peab olema reaalselt saavutatav.

KESKKONNAJUHTIMINE

Keskkonnategevuskava

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

3


Kuidaseesmrksaavutatakse(tegevusedjameetmed)?

Selles punktis kirjeldatakse tegevusi, mis tuleb teha eesmrgi saavu-tamiseks, eesmrgi saavutamise protsessi kulgu.

Millineonajakava?

Mratakse reaalselt saavutatav ajakava ja thtajad eesmrgi ige-aegseks saavutamiseks.

KESKKONNAJUHTIMINE


T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

3


Kes vastutab eesmrgi saavutamise eest?Mratakse vastutav isik. See isik ei pea tingimata ise ra tegema kogu td, aga tema lesanne on jlgida ja kanda hoolt selle eest, et t saab tehtud ja eesmrk tidetud.

Millised on ressursid?Iga eesmrgi titmiseks on mratakse kas raha vi lisattundide nol. Koostatakse eelarve. Kui eesmrgi saavutamiseks on mitu moodust, siis tuleb neid hinnata ja vrrelda ettevtte majanduslikku seisu erinevate mooduste puhul, arvutades vlja aja, mil investee-ringud end majanduslikult ra tasuvad.

KESKKONNAJUHTIMINE


T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

3


Millal teostatakse kontroll eesmrgi saavutamise le?Kui eesmrgi saavutamise thtaeg on mdas, hinnatakse, kas eesmrk on tidetud ja kas midagi oleks pidanud tegema teisiti. Kui eesmrki ei ole saavutatud, peab selgitama vlja phjused ja vajadu-selvlja ttama uue tegevuskava.

Kui ettevte on leidnud parima lahenduse, mis vastab ettevtte vaja-dustele ning on majanduslikult tasuv, vib selle kirjutada ettevtte tegevusplaani peatki alla Kuidas saavutada eesmrki?.

KESKKONNAJUHTIMINE


T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

4

Thusaks keskkonnajuhtimise rakendamiseks ja silitamiseks peab ettevte paika panema tugimehhanismid, mis on vajalikud keskkonnate-gevuskava rakendamiseks ja sellest tulenevalt ka keskkonnapoliitika ja -eesmrkide saavutamiseks. See nuab keskkonnategevuste ja vastu-tusalade mratlemist ning vastavate keskkonnategevuste protsesside ja juhiste vlja arendamist ning kokku leppimist (nt. kuidas toimub ettevttes jtmete kogumine).

KESKKONNAJUHTIMINE

Elluviimine ja toimimine

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

4

Keskkonnategevused peaksid olema organiseeritud juba algusest peale, et olla vastavuses tegevuse suuruse ja alaga ning ettevtte juhtimisstruk-tuuriga. Keskkonnajuhtimist vib organiseerida direktor, kes kaasab veel mnda ttajat. Viksemates ettevtetes viib keskkonnalevaatuse lbi ks ttajatest.

Suuremates ettevtetes on levaate lesanded ttajate vahel ra jagatud. Thtis on kiki ttajaid informeerida ja mrata isik, kes vastab ettevtte keskkonnategevusi puudutavatele ksimustele.

KESKKONNAJUHTIMINE


T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

4

Ttajaid peaks igapevaselt keskkonnajuhtimisse kaasama. Just ttajad on need, kes on kige paremini kursis ettevtte keskkonnaprobleemidega ning kes on vimelised leidma lahendusi ja vlja arendama keskkonna-sstlikke tharjumusi. Iga ttaja kohustused peaksid olema selles mratletud ning sobitatud ettevtte igapevatoimingutesse.

On oluline, et iga ttaja mistaks oma rolli ettevtte kesk-konnaseisundi parandamisel.

KESKKONNAJUHTIMINE


T. Evestus 2013


Toimimisohje

TeabevahetusDokumen-tatsioon

Pdevus, koolitus ja teadlikkus

Ressursid, rollid,vastutused ja

volitused

Valmisolek hda-olukordadeks ja tegutsemine nende korralDokumendiohje

EMASi juurutamine

4

Elluviimine koosneb seitmest nudest:

KESKKONNAJUHTIMINE


T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

5

Keskkonnajuhtimisssteemi rakendades ja silitades peab ettevte oma keskkonnategevust pidevalt mtma/seirama ja hindama. Tavaliselt hinna-takse keskkonnategevuse elluviimist vastavate indikaatorite mtmise ja seiramisega ning siseauditite lbiviimisega.

Enne otsustamist, mida ja kuidas mta, peaks ettevte kindlaks tegema, milliseid keskkonnaindikaatoreid seiratakse. See peaks olema tehtud juba keskkonnaeesmrkide psitamisel.

Keskkonnaaudit

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

5

Organisatsioon peab perioodiliselt lbi viima auditeid. Keskkonna-juhtimisssteemi siseaudit on sstemaatiline dokumenteeritud protsess, mille kigus kogutakse ja hinnatakse objektiivseid tendeid mramaks, kas organisatsioon jrgib kike, mida ta on kirja pannud.

Siseaudit hindab organisatsiooni KKJS-i ja keskkonnategevuse vastavust: Juhtimisssteemi nuetele Keskkonnapoliitikale, -eesmrkidele, -lesannetele ja

-tegevuskavadele igusaktide nuetele

Keskkonnaaudit

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


EMASi juurutamine

5

Perioodiline keskkonnajuhtimisssteemi audit sisaldab diskussioone personaliga, operatiivse t tingimuste ja seadmete inspekteerimist; aruannete ja dokumentatsiooni le vaatamist ja tulemuste esitamist kirja-likus aruandes.

Audit vib olla oma ttajate poolt erapooletult ja objektiivselt teostatud audit (siseaudit) vi vlise teostaja tehtud (vlisaudit).

Mlemal juhul katab programm auditi kogumi, sageduse ja metodoloogia, vastutuse ja nuded auditi lbi viimisele ja aruande tulemustele, et mrata kas keskkonnajuhtimisssteem vastab plaanitud korraldusele ja kas see on korralikult elluviidud ja hooldatud.

Keskkonnaaudit

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


AjaluguOrganisatsiooni tasemel keskkonnajuhtimise juurutamise krgperiood oli 1990. aastatel, kui kantuna sstva arengu protsessist asuti vlja ttama praktilisi vahendeid keskkonnakaitse meetmete rakendamiseks.

Keskkonnakaitses edumeelsemad ettevtted eelistasid riigi sekkumise asemel astuda vabatahtlike samme ja nii sndis erinevatest initsiatiividest ISO 14001 keskkonnajuhtimise standard, mille kasutusala laiendati erinevat tpi organi-satsioonidele. Tnasel peval on keskkonnajuhtimise aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud ISO 14001 keskkonnajuhtimisssteemi standard. ISO 14001 on le vetud ka Eesti standardiks.

ISO 14001 arendusega paralleelselt sndis Euroopa Liidus keskkonnjuhtimise ja auditeerimise skeem (EMAS), mis on sisuliselt samuti vabatahtlik juhend ehk standard ning veti vastu isegi varem kui ISO 14001. EMAS nuded on kehtes-tatud Euroopa Parlamendi ja nukogu mruses (E) nr 1221/2009.

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


Ajalugu ja arengEesti igusaktides on keskkonnajuhtimine ra mrgitud vhemalt 2005. aastal vastu vetud keskkonnamju hindamise ja keskkonnajuhtimisssteemi seaduses. Selles on seatud alus EMAS skeemiga liitumiseks ning loodud alus riikliku EMAS kinnitusssteemi loomiseks.

ISO standardite ja EMAS mruse kohane juhtimisssteemide sertifitseerimine akrediteeritud kolmanda osapoole audiitorite poolt on korraldunud Eestis turu-reeglite kohaselt. Sellist teenust pakuvad mitmed rahvusvahelised ja kohalikud juhtimissssteemide sertifitseerimisele ja/vi vastavushindamisele spetsialis-serunud ettevtted.

Samuti on standardi kohaselt vimalik esitada juhtimisssteemi rakendamise kinnitusi organisatsiooni enda poolt.

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


Ajalugu ja arengKeskkonnajuhtimisssteemidest on Eestis 2008.a. juuni seisuga juurutatud ISO 14001 237 ettevttes ja EMAS 2 ettevttes.

ks kahest EMAS rakendanud ettevttest Eestis on AS Tallinna Vesi. Erinevate huvipoolte ootuste kaardistamisest selgus, et ollakse niteks huvitatud teavi-tuskampaaniatest vee kasutamise osas, kaasamisest tulevikuplaanide vljattamisse kui ka infost oma tegevuse vimalike mjude osas (nt kastmis-hooaeg Nmmel vs madal veesurve Nmme lasteaias). Lisaks on Tallinna Vesi tegutsemas selle nimel, et hakata mta oma ssiniku-jalajlge.

EMAS nuab ettevttelt ka ttajate kaasatust keskkonnategevustesse. Tallinna Vesi korraldab pidevalt ekskursioone ja avatud uste pevi oma puhastusjaa-mades, loodusfotode vistlust ttajatele ning igakuises siselehes on olemas keskkonnateemade rubriik. Veti aktiivselt osa Teeme ra 2008 koristus-kampaaniast ning osaletakse EU kontorite energiasstu vistlusel Energy Trophy+. Avalikkust kutsutakse les tarvitama pudelivee asemel kraanivett, sellist snumit kannavad muuhulgas ettevtte logoga riidest kandekotid.

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


Mis kasu on keskkonnajuhtimisest??1. Majanduslikud phjused, riskide maandamine. Energia, vee, toorme ja muude ressursside sstlik tarbimine ning korduskasutus aitab kulusid krpida ning uusi kokkuhoiuvimalusi leida. Keskkonnajuhtimise juurutamise algetapil letab tihti majanduslik kokkuhoid julgemaidki prognoose. Hsti toimiv keskkonnajuh-timisssteemi aitab ennetada ja ohjata tegevusest tulenevaid keskkonnariske.

2. Suhted ametkondadega. Ametkondade silmis positiivsel kohal.

3. Avalikud hanked ja tarneahelad. Ettevtted ja riigiasutused on hakanud nudma tarnijatelt tendeid thusa keskkonnategevuse kohta, nt. ISO 14001 sertifikaadi vi EMASi registreeringu olemasolu.

5. Tarbijate nudmised.

6. Ettevtte turuvrtus. keskkonnategevuse tulemuslikkust jlgitakse aktsia-turgudel hoolega juba tna.

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


6. Edumeelne juhtimine. Hsti toimiv keskkonnajuhtimisssteem hlbustab asja- ja ajakohase teabe kogumist ja ttlemist ning phjendatud juhtimisot-suste tegemist. Juhtimisssteem muudab ladusaks suhtlemiseks vajaliku teabe hlpsamini kttesaadavaks nii oma ttajatele, ripartneritele kui ka teistele huvirhmadele.

7. Toodete ja teenuste kvaliteet. Keskkonnajuhtimisvtete rakendamine on kvali-teedijuhtimise loomulik edasiarendus. Juhtimisvaldkonnad tiendavad teineteist ja vastavust mlemale standardile nuavad tarbijad.

8. Tehnoloogiline areng ja innovatsioon.

9. Finantsasutused ja kindlustusettevtted.

10.Ttajate motivatsioon. Ettevtte keskkonnategevuse tulemuslikkuse paranemine tstab ttajate eneseteadvust. Inimesed ttavad meelsamini keskkonnasbralikus organisatsioonis, kus vimaldatakse koolitusi ja hinna-takse kvalifitseeritud tjudu ning keskkonnaksimustega arvestavat tandjat hinnatakse rohkem.

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


KKJS-iga seotud probleemid

Omaette elav ssteem

Suur/liigne dokumentatsiooni maht

Sellest tulenev suur ressursikulu (aeg, tjud, raha)

Ttajate vhene kaasamine

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


KKJS vikeettevtetes

Ressursside (eelkige personali) piiratus

Teadmiste puudumine

Eelarvamused

Sertifitseerimine kallis

EMAS/ISO Easy parim vahend vikeettevtetele sertifitseeritud KKJS-i juurutamiseks

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


Mis on EMAS/ISO Easy?

kokaardistamisel phinev standardiseeritud keskkonnajuhtimisssteemi (ISO 14001/EMAS) lihtne rakendamismeetod vikeettevtetele

Vlditakse liigset brokraatiat ja keskendutakse ettevtte otsestele vajadustele

Vimalus juurutada ettevtete grupis

Seelbi vimaldab juurutada KKJS-i mitmeid kordi viksema ajakuluga (rahaline kokkuhoid)

Hilisem ajakohastamine lihtsam ja kiirem (nuab vhem ressursse kokkuhoid)

Madalamad sertifitseerimiskulud, kuna auditeerimine vtab vhem aega

KESKKONNAJUHTIMINE

T. Evestus 2013


kokaardistamine

Visuaalne ja lihtsalt kasutatav keskkonnajuhtimisvahend, mis aitab ettevttel vlja selgitada tegevustest, toodetest ja teenustest tulene-vaid keskkonnaprobleeme ja -mjusid

Keskkonnategevuste ja probleemide levaatus

Sstemaatiline meetod ettevtte keskkonnalevaatuste ja asukohaauditi lbiviimiseks

Keskkonnaalase teabe kogumine, kasutades visuaalset keelt ja kaardimaterjali

Koolituse, teadlikkuse ning ettevtte sise- ja vissuhtluse edendamise vahend

Vahend mis toetab ttajate kaasamist keskkonnategevusse ja tagab selles parema osalemise

T. Evestus 2013


kokaardistamine

T. Evestus 2013


Keskkonnaaruanne

Keskkonnaaruanne on avalik dokument ja seetttu peab see olema selgelt loetav ja sisutihe. Lhike ja hsti esitletud aruanne annab lugejale edasi kogu vajaliku informatsiooni.

Enne informatsiooni sstematiseerimist ja aruande kirjutamist peab arvestama jrgmiste asjaoludega:

DialoogAruanne ei ole hesuunaline suhtlus, vaid osa dialoogist.

UsaldusvrsusKeskkonnaruanne peab olema koostatud ausalt ning pakutav teave peab olema ige, asjakohane, oluline ja mitteeksitav.

Aruande suunamine sihtrhmadeleAruanne peab olema arusaadav ja varustatud piisavate selgitustega.

AsjakohasusSelgita vlja ettevtte olulisemad keskkonnaprobleemid ja -mjud ning suuna

T. Evestus 2013


Keskkonnaaruanne

EMAS mrus nuab, et keskkonnaaruanne peab sisaldama vhemalt jrgmist:

organisatsiooni kirjeldus, kokkuvte tegevusest, toodetest ja teenustest ning vajaduse korral suhe emaorganisatsiooniga;

organisatsiooni keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimisssteemi lhikirjeldus;

organisatsiooni kikide selliste oluliste otseste ja kaudsete keskkonna-aspektide kirjeldus, millel on oluline keskkonnamju, ning selgitus nende aspektidega seotud mju laadi kohta;

oluliste keskkonnamjuga seotud keskkonnaeesmrkide ja-lesannete kirjeldus;

kokkuvte olemasolevatest andmetest, milles seoses olulise keskkonna-mjuga vrreldakse organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust selle keskkonnaeesmrkide ja-lesannetega;

muud keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud asjaolud, sealhulgas igusaktide jrgimine seoses nende olulise keskkonnamjuga;

T. Evestus 2013


Keskkonnaaruanne

Euroopa Liidu EMAS mrus nuab, et keskkonnaaruande peab vlja andma trkitud kujul. Siiski on organisatsioonid teretulnud llitama oma aruandeid avalikkusele kskik mis meetodeid kasutades.

Keskkonnaaruanne paberil

Inimesed on sellega harjunud Vimalik levitada kohtumistel ja

rimessidel Hsti kujundatult ja viimistletult

jtab hea ja usaldusvrse mulje

Kallis Vimalik, et trkitakse liiga palju

vi liiga vhe koopiaid Kasutab loodusressursse (paber,

tint, energia, transport jms) Tootmisest tekivad jtmed ja

heitmed Pisivigade parandusi ja tiendusi

on vimatu sisse viia

T. Evestus 2013


Keskkonnaaruanne

Keskkonnaaruanne paberilPaberkujul aruannet vimalik anda vlja keskkonnahoidlikult, kui see on:

Trkitud mbertdeldud (taaskasutatud) ja pleegitamata paberist Paberi tootmiseks kasutatud puit on sertifitseeritud (FSC) Trkitud veel baseeruva trkivrviga, mis ei sisalda lenduvaid orgaanilisi

hendeid (LO) Trkifirma on rakendanud keskkonnajuhtimisssteemi

T. Evestus 2013


Keskkonnaaruanne

Aruande vljaandmine elektroonilisel kujul (organisatsiooni kodulehel, CD-l/DVD-l) on majanduslikult efektiivne moodus info levitamiseks laiadele rahvamassidele.

Elektrooniline keskkonnaaruanne

Hoiab kokku aega ja raha Sstab keskkonda - trkkimist ja

levitamist ei toimu Vimalik luua interaktiivseid aruan-

deid animatsioonide, viidete, tagasisidevormide jms-ga

Huvirhmad ei ole harjunud lugema elektroonilisi aruandeid

Mnel huvilisel ei pruugi olla internetihendust

Raske kasutada tutvustava mater-jalina koosolekutel ja messidel

Interaktiivse raporti puhul vib vaja olla teha lisatd ning -kulutusi

T. Evestus 2013


... organisatsiooni keskkonnategevusest tuleneva keskkonnakoormuse prd-vrtus tegevus keskkonnakoormuse vhendamiseks.

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine (KTH) on ettevtte sisemine juhti-misvahend, mille eesmrk on vlja valida ettevtte juhtimisotsuste tegemiseks keskkonnategevust iseloomustav informatsioon. KHT juhtlause on Mida saab mta, seda saab ka juhtida.

(Keskkonnategevuse tulemuslikkus koosneb ettevte mjust keskkonnale ja inimese tervisele ning tegevusest seda vhendada, ilma tavaprast tootmist muutmata)

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine

T. Evestus 2013


Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine vastavalt

standardile ISO 14031 on: organisatsioonisisene juhtimisvahend ohjamaks oma tegevust, teenus-

test ja toodetest tulenevaid keskkonnaaspekte ja -mjusid

pidev ja sstemaatiline objektiivsete ning teste andmete ja teabe kogumine

keskkonnategevuse tulemuslikkkuse hindamine vastavalt organisatsioo-nisisestele vi -vlistele kriteeriumidele ning organisatsiooni pstitatud eesmrkidele ja lesannetele.


T. Evestus 2013


Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks ja mtmi-seks on mitmeid viise ja vimalusi. KHT meetoditeks vib lugeda niteks selliseid tavapraseid keskkonnajuhtimisvahendeid nagu keskkonnaaudit, keskkonnamju hindamine, kokaardistamine, keskkonnabilanss, keskkonnakulude arvestus, koefektiivsuse hindamine, kopunktissteem, kohindamine, komtmine, olelus-ringi hindamine jt.

Need on vaid mned paljudest vahenditest, mida ettevtted vivad kasutada oma keskkonnaalase tegevuse (tegevuste, teenuste ja toodete) tulemuslikkuse hindamiseks.

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamisest kui omaette keskkonnajuhti-mise vahendist on samas hakatud rkima suhteliselt hiljuti.


T. Evestus 2013


KTH meetodid

I Esmased hindamismeetodid

Visualiseerimine, nt kokaardistamine

Kk. aspektide mratlemine ja olulisuse hindamine

II IndikaatormeetodidKTH ISO 14031, 14032 alusel

koefektiivsuse hindamine

III Sisendvljund-meetodid

Keskkonnabilanss

Keskkonnakulude vljundmeetodid arvestus

IV Hierarhilised meetodid

Keskkonnategevuse edukuse jrgi jrjestamine

kohindamine

V Snteesivad meetodid

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeks

kopunktissteem

Teisendamine keskkonnamjudeks


T. Evestus 2013


Keskkonna-seisund Metsad

Looduslik mitmekesisus

Vee-resurss

Kliima-muutused

Pllu-majandus

100

50

130

38

75

1

19

67

Keskkonnaalase tulemuslikkuse indeks


Eesti on aasta-aastalt langenud maailma riikide keskkonnaalase tulemus-likkuse edetabelis, mida koostavad kahe Ameerika likooli teadlased, ja Eesti arengusuund on nende hinnangul enam kui murettekitav.

http://epi.yale.edu

T. Evestus 2013


ISO 14031 milleks?

Probleemvaldkondade/keskkonnaaspektide vljaselgitamiseks

Eesmrkide ja lesannete seadmiseks Keskkonnategevuse perioodiliseks jlgimiseks Kulude kokkuhoid ja ressursside sstlik kasutamine Vimalus vrrelda oma tegevust teiste ettevtetega ja igusaktide

nuetega Keskkonnategevuse tulemuslikkuse esitamine keskkonnaaruandes k.a

muu avalik suhtlus/teabevahetus Personali kaasamine ja teadlikkuse tstmine ISO 14001/EMAS kohase KKJS toimimise toetamine


T. Evestus 2013


Indikaatorite kategooriad

1. Tegevuse tulemuslikkuse indikaatorid, mis kajastavad organisatsiooni tegeliku keskkonnategevuse tulemuslikkust (sisendi, vljundi, asukoha, seadmete, protsesside ja toimimisega seotud indikaatorid)

2. Juhtimise tulemuslikkuse indikaatorid, mis kajastavad juhtimise mju organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkusele

3. Keskkonnaseisundi indikaatorid, mis vivad kaudselt iseloomustada orga-nisatsiooni keskkonnategevust (nt mbritseva keskkonna kvaliteet, linna vlishu kvaliteet, veekogu reostatuse tase).


T. Evestus 2013


Ettevtte keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaatorid


Ttajad

Tarnijad

Kavad, KKJS

igusaktidele vastavus

Masinad, seadmed

Transport ja kttetoimetamine

Jtmed

Vedeljtmed

Mra jms

Toode ja teenus Ehitised

Saastatus

Energia

Vesi

Materjalid

Abitegevused

Kavad, KKJS Riik

Regionaalne, lokaalne

ToimimineVljundSisend

Juhtimise tule-muslikkuse indikaatorid

Keskkonna-seisundi

indikaatoridTegevuse tulemuslikkuse indikaatorid

Teabevahetus

Kulud, kokkuhoid Pinnas

Vesi

hk

Kogukond

Taimestik

Loomastik

Esteetilisus

T. Evestus 2013


Absoluutsed ja suhtelised Indikaatorid

Absoluutsetel ja suhtelistel indikaatoritel on mlemal nii omad tugevused kui ka nrkused. Seetttu tuleb neid valida hoolikalt. Valesti valitud indikaator ei pruugi nidata organisatsiooni edusamme, kuigi tegelikult seda tehakse.

Absoluutsed indikaatorid nitavad organisatsiooni kogukoormust keskkon-nale (nt kogu jtmeteke ettevttes). Absoluutsed indikaatorid koosnevad peamiselt igapevase keskkonnaseire ja andmete kogumise toorandmetest. Absoluutsed indikaatorid on nt:

Kogu jtmekogus aastas (t) Kogu elektritarve aastas (kWh) nnetusjuhtumite arv


T. Evestus 2013


Absoluutsed ja suhtelised Indikaatorid

Need indikaatorid nitavad organisatsiooni keskkonnakoormust, kuid ei ole alati sobivad aastate vrdlemiseks, kuna organisatsiooni tegevuses vib olla muutunud. Niteks, kui ettevtte tootmine on kasvanud 50% aruand-lusperioodi jooksul, siis absoluutsed nitajad nitavad jtmetekke kasvu vaatamata sellele, et olete eduka keskkonnameetmete rakendamise tule-musena oma jtmeteket vhendanud 25% toodanguhiku kohta. Seega ei ilmne, et ettevte keskkonnategevus oleks paranenud. Kuid kui kasu-tada suhtelist indikaatorit (jtmeteke tootehiku kohta aruandeperioodi jooksul), tuleks tootmise thustamine ja jtmetekke vhenemine esile.

Suhtelised indikaatorid sobivad toorandmete teisendamiseks vrreldavale kujule ning elimineerivad tootmise tasemest, kibe vi tootmismahu muutu-misest tingitud mju tulemuslikkusele (nt jtmeteke he toodanguhiku kohta). Need annavad palju parema vimaluse vrrelda aruandeperioode vi ka organisatsiooni tegevust teiste organisatsioonidega. Suhtelised


T. Evestus 2013


Keskkonnaseisundi indikaatorid ...

... lubavad hinnata tegevusest phjustatud reostusest kohalikul, regio-naalsel vi globaalsel tasemel.

Ettevtte jaoks on oluline olla kursis oma tegevusega seotud peamis-test kohalikest, regionaalsetest ja leilmsetest keskkonnaprobleemidest. Niteks osoonikihi paksus, lemaailmne kliimamuutus, kalapopulatsioonide vhenemine meredes, taastumatute varude vhenemine jms.


T. Evestus 2013


Keskkonnaseisundi indikaatorid

Keskkonnaseisundi indikaatoreid kasutavad tavaliselt suuremad ettevtted, mis on peamised keskkonnaprobleemi phjustajad piirkonnas. Niteks lennujaama mrahiring vi jrve res paiknev paberivabrik.

Sageli on ldise keskkonnaseisundi indikaatorite jlgimise ja mtmise kohustus stestatud ka ettevtte keskkonnaloaga (nt mra, veevtt ja heitvee laskmine suublasse).

Vike- ja keskmise suurusega ettevtted, kelle absoluutne keskkonnamju on ldjuhul vike, tavaliselt ldist keskkonnaseisundit jlgima ei pea.


T. Evestus 2013


Keskkonnaseisundi indikaatorid

Keskkonnaseisundi indikaatorid vivad hlmata valdkondi:

regionaalne vi kohalik hukvaliteet

ohustatud liigid

loodusvarade hulk ja kvaliteet

veekogu temperatuur

saasteainete sisaldus elusorganismide rakkudes


T. Evestus 2013


Keskkonnabilanss materjali- ja energiavoo analsErinevate tegevuste keskkonnaaspektide mratlemisel on otstarbekas kasu-tada sisend-vljund analsi ehk keskkonnabilansi meetodit.

Nimetatud meetod phineb sisendite (energiakasutus, toore jm ressursid) ja vljundite (heitmed, jtmed, krvalsaadused, energiakaod jms) ehk keskkon-naaspektide phjaliku analsil.

Sisend-vljund analsi koostamine annab selge pildi enim materjale ja ener-giat tarbivatest tegevustest ning nendest protsessilikudest, kus tekitatakse enim jtmeid ja heitmeid.


T. Evestus 2013


Keskkonnabilanss materjali- ja energiavoo analsEttevtet vib vrrelda musta kastiga. Tooraine, energia, abimaterjalid ja pakke-materjalid sisenevad ettevttesse. Tooted, teenused ning heitmed ja jtmed (tahked, vedelad ja gaasilised) vljuvad ettevttest. Materjalivood mdetuna kilodes, tonnides, kuupmeetrites annavad selge levaate materjalikasutusest ja -kadudest ning parema arusaama kasutatud toodete ja tekitatud jtmete omadustest.

Sisend-vljund analsil phinevat keskkonnaspektide mratlemise meetodit vib rakendada mitmel tasandil. Sltuvalt keskkonnalevaatuse eesmrgist ja detailsuse astmest vib keskenduda kogu ettevttele vi ka ksikutele tege-vustele, protsessidele, tootmisliinidele jm toimingutele (k.a tooted ja teenused).


T. Evestus 2013


Keskkonnabilanss materjali- ja energiavoo anals

SISEND

toore, lisamaterjalid, energia, ostetud osised jms

VLJUND

vahesaadused, lpp- ja krvalsaadused, jtmed, heitmed, jksoojus, mra, vibratsioon jms

Arvestus toimub naturaalhikutes (kg, J jne)


T. Evestus 2013


Keskkonnabilanss materjali- ja energiavoo analsTegevuste sisendite ja vljundite mratlemiseks vib kasutada protses-siskeeme, kuhu kantakse sisendid ja vljundid. Informatsiooni vib esitada ka tabelikujul.


T. Evestus 2013


Keskkonnakulude arvestusKeskkonnakulud arvestuse kigus arvutab ettevte kokku KIK ettevttesi-sesed keskkonnakulud.

Tavaprased ettevtte keskkonnakulud?

Jtmekitlus Trahvid Loodusvarakasutus Saaste puhastamine


T. Evestus 2013


Keskkonnakulude arvestusNhtavad keskkonnakulud on vaid jme tipp.

Krvaldamiskulud

Jtmekitlus ja transport Trahvid Leevendus, puhastamine

(Jkide) tootmiskulud

Materjalijkide tootmiskulud Kaotatud energia hind Tootmisvimsuse ebaefektiivne kasutamine Ttlemise ja sortimise tjukulu Ajutise ladustamise kulud


T. Evestus 2013


Toodete keskkonnamju

Keskkonnajuhtimisvahendid:

Olelusringi hindamine (LCA)

Keskkonnahoidlik tootearendus

Keskkonnamrgised

Tootega seotud keskkonnajuhtimisvahendid

T. Evestus 2013


Toorme kaevandamine

Tootmine Pakendamine Tarbijale levitamine

Kasutamine Jtmete kitlemine

Kikidel toodetel on mju keskkonnale. Toote mju keskkonnale tehakse kind-laks toote kogu olelusringi jooksul avalduva keskkonnamju uurimisega.

Toote olelusring on toote jrjestikused ja omavahel seotud etapid alates toorme hankimisest vi loodusvarade kaevandamisest kuni toote lpliku krvaldamiseni (prgimele ladustamiseni).

he tpilise toote olelusring algab toorme kaevandamise ja tootmisega, sellele jrgneb harilikult pakendamine, tarbijale levitamine ja tarbijapoolne kasutamine. Olelusring lppeb toote kasutamisest krvaldamisega ja tekkinud jtmete kit-lemisega, seejrel vib olelusring jlle otsast peale alata. Ka toorme vi toote hest etapist teise toimetav mis tahes transport arvatakse olelusringi alla.

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


TOOTE OLELUSRING

Kaks philist ksimust:

Tooteelutskkel

Tootmine

PakendamineLevitamine

Kasutus

JtmekitlusToorme hankimine

Sise

ndid

Vljundid

Millises etapis on keskkonnamju suurim?

Milline toode on kige viksema keskkonnamjuga?

T. Evestus 2013


Igal olelusringi etapil on sisendid ja vljundid. Sisenditeks on toore ja energia ning vljunditeks tavaliselt jtmed ning mitmesugused heitmed hku, vette vi pinnasesse.

Igal sisendil ning vljundil on keskkonnamju vi mjud. Niteks fossiilsete ktuste baasil toodetud energia kasutamine vhendab taastumatute loodusressursside varu, huheitmed aga phjustavad globaalset ilmastiku muutumist, hapestumist ning mitmeid terviseprobleeme.

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


Olelusringi hindamine ongi toote keskkonnamju hindamise protsess lbi erine-vate olelusringi etappide. Keskkonnakoormus hlmab kiki keskkonnamju tpe, nii erinevate loodusvarade kaevandamist, ohtlike ainete heidet kui ka erinevat tpi maakasutust.

Olelusringi hindamise puhul on peamine selle terviklik lhenemisviis, mis ksitleb kiki keskkonnamjusid sltumata nende toimumise ajast vi kohast. Sellise lhenemisviisi valiku peamine phjus on asjaolu, et toodete lpptarbimine on majanduse liikumapanev jud. Seetttu saab lpptarbimise kaudu rakendada kaudset keskkonnajuhtimist kigis tootega seotud etappides.

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


Toorme kaevandamine

Tootmine Pakendamine Tarbijale levitamine

Kasutamine Jtmete kitlemine

Toorme hankimine: tegevused, mis on vajalikud toorme ja energia saamiseks keskkonnast, sh ttlemisele eelnev vedu

Ttlemine ja tootmine: tegevused, mida on vaja toorme ja energia muundami-seks soovitud tooteks

Turustamine ja vedu

Kasutamine, korduskasutus ja hooldus

Ringlussevtmine: oma ettenhtud otstarbe titnud toodet, kasutatakse kas samas tooteskeemis vi mujal, nt energiatootmiseks (kaudringluskasutus)

Jtmekitlus

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


Teine oluline argument olelusringi hindamise kasuks on keskkonnaprobleemide lekande vltimine hest toote olelusringi etapist teise. Niteks auto valmista-misel alumiiniumi kasutamine terase asemel vhendab kll bensiinikulu, samas aga nuab alumiiniumi tootmine rohkem energiat kui terase tootmine. Ainult kigi selliste nitajate arvessevtmisel saab otsustada, kas alumiiniumist valmis-tatud auto on ka tegelikult terasest valmistatud autost keskkonnahoidlikum.

Olelusringi hindamine on keskkonnajuhtimisvahend, mis hlbustab keskkonna-alaste otsuste langetamist. Olelusringi hindamise lbiviimise phjused vivad olla nii praktilised niteks ksikute toodete hindamine, kui ka strateegilised erinevate keskkonnapoliitika stsenaariumide, jtmekitluse stsenaariumide ja tootearenduse kontseptsioonide hindamine.

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


CO2 emissioon kogu auto olelusringi jooksul

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


Olelusringi hindamise eesmrgid:

Turustamise huvides vrrelda kaht vi enamat sama funktsiooni titvat toodet

Olemasolev toode keskkonnatoime poolest paremaks muuta vi kujun-dada uus toode

Toodet standardile vastavaks muuta (komrgistada)

Saada vastus firma turuseisundiga seotud strateegilistele ksimustele

Toote keskkonnaomadusi phjalikumalt tundma ppida, s. t kindlaks teha toote olelusringi eri etappide mju keskkonnale

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


Olelusringi hindama asudes on kigepealt vaja paika panna tootessteem ehk selgeks teha, mida hinnata.

Toodete vrdlemiseks on vaja vrdluskriteeriumi, mis tuleneb enamasti toote otstarbest (nt paberkterttide ja ktekuivatite otstarve on ktekuivatamine). Kui otstarbeid on mitu, valitakse antud konteksti sobivaim.

Ttatakse vlja ka nn talitlushik ehk funktsiooni mtarv (nt 100 ktepaari kuivatamine).

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


Seejrel on vaja tmmata ssteemi piir ehk teha selgeks, missuguse punktini hinnata. Ssteemi piir peaks hlmama olelusringi kiki etappe:

Phitootmise vi -ttlemise sisendeid ja vljundeid

Turustamist ja vedu

Elektri ja soojuse tootmist ja kasutamist

Toodete kasutamist ja hooldamist

Jtmetekitlemist

Vanatoodete kitlemist (korduskasutus, ringlussevtt vi energiakasutus)

Abimaterjalide tootmist

Tootmiseks vajalike seadmete tootmist ja hooldust

Lisateenuseid, nt valgustust ja ktet

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


TOOTE OLELUSRING

Aeg

Valitud periood

Ssteemi piirid

Ajalised piirid

T. Evestus 2013


TOOTE OLELUSRING

Arvuti LCA

T. Evestus 2013


TOOTE OLELUSRING

Kohvimasina keskkonnamjud

Tootmine Kasutamine

Paber 7,3 kgPlast 1 kg

Teras 0,3 kg Elektrienergia 375 kWh

Klaas 0,4 kg

Jtmed

T. Evestus 2013


Kohvimasina keskkonnamjud

10 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 2 kg naftat

1 kg plasti tootmiseks kulub 1,5-2,5 kg naftat

Kohvimasin kasutab elektrienergiat ca 300 kWh oma eluea jooksul, mille tootmiseks kulub omakorda 60 kg naftat

Plasti kulub kuni 2kg => 3-5 kg naftat

Millised on olulisemad keskkonnamjud?

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


Lihtsustatud olelusringi anals

Siiski ei kasutata olelusringi analsi kogu aeg, kuigi see tundub vga vajalik ja loogiline tegevus. Sest:

See on aeganudev

See on keeruline

Tulemuste interpreteerimine on omaette kunst

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


Lihtsustatud olelusringi analsSeeprast kasutatakse tihti ka lihtsustatud analsi. Lihtsustatud analsi vib kasutada jrgmistel eesmrkidel:

Benchmarking

Tootearenduskontseptsioonide hindamine

Toodete-teenuste kiirtestimine

Toodete, protsesside, tstusharude vrdlemine

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


Lihtsustatud olelusringi analsLihtsustatud analsi puhul peab aga meeles pidama, et see on vaid lihtsus-tatud versioon olelusringi tegelikust analsist ja hindamisest.

Lihtsustatud andmeid ei tohi kasutada:

Turunduses

Kommunikatsioonis rohepesuna

Avalikes teadaannetes

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


Olelusringi juhtimine ja keskkonnajuhtimine

Olelusringi juhtimine on ideede ja tehnoloogiate kompleks, mis hlmab toote, teenuse vi organisatsiooni keskkonna-, majandus-, tehnoloogia- ja sotsiaalaspekte ning seab eesmrgiks muuta toode keskkonnahoiu poolest paremaks kogu olelusringi kestel.

Sstva arengu saavutamise seisukohast on parim, kui organisatsioo-niphist keskkonnajuhtimisssteemi tiendab tootephine olelusringi hindamine.

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


Olelusringi hindamise peamised rakendusalad tstuses on:

Konkreetse tootega seotud keskkonnaprobleemide anals;

Tootearenduse erinevate vimaluste vrdlus;

Uute toodete arendus;

Vrreldavate toodete seast valiku tegemine.

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


Sarnased rakendused on eristatavad ka strateegilisel tasemel, riikliku poliitika ja ristrateegiate puhul. Olelusringi hindamise laiemad rakendusvimalused on niteks:

hekordsete pakendite kasutamine tstuses. EL pakendidirektiiv lubab seda juhul, kui testatakse, et hekordne pakend phjustab vhem kesk-konnakoormust kui korduskasutatav pakendimaterjal;

Erinevate jtmekitluse lahenduste vrdlus omavalitsuses vi jtme-kitluse strateegia vljattamine. Niteks Taanis tehtud poliitiline otsus paberi taaskasutamise kohta selle pletamise asemel on tehtud nende kahe vimaluse olelusringi hindamise tulemuste alusel;

Erinevate biomassi kasutamise vimaluste keskkonnanitajate hinnang, niteks elektri ja paberi tootmise vrdlus;

Erinevate kaubatranspordi (auto, raudtee, meretransport) strateegiate vrdlus infrastruktuuri investeerimisotsuste alusena;-

Keskkonnakriteeriumite kehtestamine tooterhmadele komrgiste skeemides.

TOOTE OLELUSRING

T. Evestus 2013


Keskkonnahoidlik tootearenduson sstemaatiline keskkonnaksimuste integ-reerimine toote vi teenuse kavandamisse, vttes arvesse toote vi teenuse keskkonnamjusid kogu tema elutskli jooksul. See thendab, et ptakse vhendada toote keskkonnamju alates toote valmistamiseks kuluva tooraine hankimisest, tootmisprotsessist, toote pakendamisest, levitamisest ja kasutu-sest kuni toote hlgamiseni ning tekkivate jtmete kitlemiseni.

Seniajani on ettevtted pranud enam thelepanu tootmisprotsessist tuleneva keskkonnamju vhendamisele, seega on thelepanu all olnud pigem toot-misprotsess, saastuse (heitmete) vltimine ja nn toruotsa-lahendused. Uueks suundumuseks keskkonnajuhtimises on suunatus tootele, kuna keskkonna-mju ei ilmne ainult toote tootmisel, vaid kogu selle elutskli jooksul. Erinevatel toodetel esineb see erinevates elutskli etappides.

Niteks mblil ilmneb see pigem materjali valiku ja lpliku krvaldamise etapis, koduelektroonikal aga toote kasutamise etapis. Suuresti mratletakse toote kesk-konnamju selle kavandamisel, mil valitakse materjalid, tootmistehnoloogia ja toote kasutamise moodused.

Keskkonnahoidlik TOOTEARENDUS

T. Evestus 2013


Vimalusi keskkonnahoidlikuks tootearenduseks on mitmeid. Toote elutsklit jrgides vib toote vi teenuse arendamisel pidada silmas jrgmisi aspekte:

Toote kavandamine (disain)Materjalikulu ja koguse vhendamine tootes ehk dematerialiseerimine

Keskkonnasbralikuma (st ohutuma, taas- vi korduskasutatud) materjali ja toorme kasutamine tootes

TootmisprotsessTootmistehnoloogiate optimeerimine

Tootmisprotsessis materjalikasutuse vhendamine, ohutumate materja-lide kasutamine, energia kokkuhoid, jtmete ja heitmete vhendamine

Toote pakendaminePakendi kasutuse ja koguse vhendamine

Taas- ja korduskasutatava pakendi kasutamine


T. Evestus 2013



Toote levitamine/transportKeskkonnasbralikuma transpordivahendi valik

Logistika optimeerimine

Toote kasutamine/tarbimineKeskkonnamju vhendamine toote kasutamise ajal (viksem ning kesk-konnasbralikemate energia- ja kulumaterjalide tarbimine)

Toote esmase eluea pikendamine ja optimeerimine (kvaliteedi ja kest-vuse parandamine, kergem korrashoiu, hoolduse, toote funktsionaalsuse tstmine)


T. Evestus 2013



Toote kasutusest krvaldamine/tekkinud jtmete kitlemineToote vi selle koostisosade ja materjalide kordus- ja taaskasutamine

Toote lahtimonteerimine osadeks ja mberttlemine

Homogeensete (sarnaste omadustega) materjalide kasutamine

Tootest tekkinud jtmete ohutu krvaldamine

Biolagunevate materjalide kasutamine


T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

Keskkonnamrgised on vetud kasutusele, et lihtsustada tarbijal valikute tege-mist toodete ja teenuste seas, mis on keskkonnale vhem kahjulikud.

Keskkonnamrgis on teatud keskkonnanuetele vastav toote (ka selle pakendi) vi teenuse this. Toode, mis kannab keskkonnamrgist, on keskkonnasb-ralikum ja avaldab keskkonnale vhem mju kui samavrset funktsiooni titev ning sama kvaliteetne konkureeriv toode.

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

Tinglikult jaotataksegi keskkonnamrgised kolme rhma:

Sltumatu osapoole poolt antavad (ISO klassifikatsiooni kohaselt 1. tpi) mrgised, mis phinevad mitmel kriteeriumil ning toote elutskli analsil.

Isedeklareeritavad (ISO klassifikatsiooni kohaselt 2. tpi) mrgid. Siia kuuluvad mrgid ja deklaratsioonid, mille abil tootjad ja edasimjad reklaamivad ise oma toodete keskkonnasbralike omadusi.

Muud keskkonnaga seotud mrgid (energiamrgid, koturismi mrgid, pllumajanduse mahemrgid jne).

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

Kik keskkonnamrgised on vabatahtlikud. komrgist (I tp) peetakse kige rangemaks keskkonnamrgiseks, kuna selle annab vlja kolmas sltumatu osapool.

Ettevtjale on komrgise skeemis osalemine vabatahtlik, kuid mrgist soovides peab ta titma teatuid tingimusi, mida hindab valitud komrgise komisjon. Nii eesmrgid kui ka kriteeriumid on erinevatel komrgistel erinevad. Iga komrgise komisjon lhtub loa andmisel, lisaks muudele kriteeriumitele, ka toote elutskli analsist, mis uurib toote keskkonnamju alates toorainete hankimisest kuni toote kibest krvaldamiseni, s.t. hllist hauani.

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

Jrgnevalt Eestis kasutusel olevate komrgiste nited:

Euroopa henduse komrgis lilleke

Phjamaade mrgis Phjamaade Luik

Sinine ingel (Der Blaue Engel)

http://ec.europa.eu/environment/ecolabel www.svanen.nu www.blauer-engel.de

http://ec.europa.eu/environment/ecolabelhttp://ec.europa.eu/environment/ecolabelhttp://www.svanen.nuhttp://www.blauer-engel.de/

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

Euroopa henduse komrgis Lilleke

Kasutusel 1992. aastast

Mrgise andmist reguleerib EL mrus 1980/2000

Phimtted analoogsed teiste komrgistega. komrgis antakse igas tooterhmas ainult kige keskkonnasbralikumatele tootemrkidele. Lilleke on tarbijate jaoks vrtuslik this, sest aitab neil keskkonnasst-likke tooteid ra tunda.

nuab toote seiramist erapooletu institutsiooni poolt ja annab hinnangu toote keskkonnamjule kogu toote olelusringi jooksul, toorme tootmisest tema lpliku krvaldamiseni (lhenemine hllist hauani).

Mrgis kasutusel: EL riikides, Norras, Islandis ja Liechtensteinis

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised


Mrgis antakse kaupadele ja teenustele, mis vastavad komrgise kriteeriumidele

Mrgist saavad taotleda: tootjad, importijad, teenuste osutajad, hulgi- ja jaemjad

komrgise andmise kriteeriumid on jrgmistel tooterhmadel:

puhastusvahendid (seebid ja ampoonid, nude ja pesu pesemi-seks meldud ained jt)

seadmed (soojuspumbad, pesumasinad jt) paberitooted (koopia- ja joonestuspaber, pehmepaber) kodu ja aed (madratsid, p randakatted jt) riietus (jalatsid, tekstiilitooted) turism (majutusteenused, puhkekla vi -laagri teenused)

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised


Mis kasu saab tarbija?

Testab tarbijale, et toode on keskkonnajatervisesbralikum

Annab kinnituse, et toode tarbib vhem ressursse ja on seega ka majanduslikult mttekam (nt energiat tarbivad seadmed)

komrgis on usaldusvrne (ei pea ise uurima ja puurima)

Lihte ja visuaalselt mrgatav teave

Lihtsustab valikute tegemist

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised


Mis kasu saab tootja?

Eristab toote teistest samaotstarbelistest ning annab turueelise

Toote keskkonnamju hindamine komrgise taotlemise protsessis toob esile parendamise vimalused (nt tehnoloogia muutmine) ning ldjuhul thustab ka ressursikasutust (s.t hoiab kokku raha).

komrgise kriteeriume vidakse kasutada riigihankedokumentides

komrgise omamine tootel vhendab teatud keskkonnamakse ja live

Euroopa turul tunnustatud ja saab ha enam thelepanu

Parandab ettevtte mainet

Keskkonnasbraliku toote tootmine tstab ettevtte keskkonna teadlikust

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

E komrgise rakendus Eestis

4. mrts 2008 - E komrgis AS Eskaro vrvile PRIMO 2

E komrgise eesti- ja inglis-keelsed kriteeriumid: http://www.keskkonnainfo.ee

KKM koduleht: www.envir.ee/emas Keskkonnaveeb http://www.keskkon-

naveeb.ee/okomark/okomark.php

http://www.keskkonnaveeb.ee/okomark/okomark.phphttp://www.keskkonnaveeb.ee/okomark/okomark.phphttp://www.keskkonnaveeb.ee/okomark/okomark.phphttp://www.keskkonnaveeb.ee/okomark/okomark.php

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

komrgisega tooted Eesti turul

Pabertooted (ca 90 M toodet), Valdavalt Luik, kKige enam kttesaadavamad

Puhastusvahendid (ca 70 M toodet), valdavalt Luik ja Lilleke, hpermarketites vhem levinud

Ehitustooted (ca 70 M toodet + FSC), valdavalt Lilleke, Luik, Ingel, enamikes ldehituspoodides

Seadmed (ca 7 M toodet + Energy Star), Lilleke, Luik, Ingel

Tekstiilitooted (1 M toode + kotex), enamasti hpermarketites

komrgisega toodete, mjate ja mgikohtade uuring 2008

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

komrgisega toodete hinnadTooterhmati erinev

Puhastusvahendid ldjuhul kallimad samaotstarbelistest, kuid see suhteline (tuleb vaadata kontsentratsiooni jms!)

Pehmepabertooted ja prgamiinist ooted samas hinnaklassis vi odavamadki

Koopiapaberid 5-15% kallimad

Vrvid 15-34% kallimad

FSC mrgisega puidutooted ning kotex tekstiilitooted samas hinnaklassis!

komrgisega toodete, mjate ja mgikohtade uuring 2008

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

Mitmed mrgised on komrgistega sarnased, kuid ei vasta tpselt komrgise nuetele, s.t et need ei arvesta kogu toote olelusringi ning on seotud pigem he etapi tootmisprotsessi, teenuse vi tegevusega.

Kaudsed keskkonnamrgised - vljaantavad erialaorganisatsiooni, mitte sltumatu organisatsiooni poolt:

FSC mrgis puittoodetel, ehitusmaterjalidel (viitab keskkonnasbralikult majan-datud metsast saadud puidule)

kotexspetsiifiline mrgis tekstiil-toodetele (seab tingimused philiselt ohtlike ainete kasu-tamisele tootes)

Roheline Vti majutusasutustele antav mrgis

T. Evestus 2013


Mrgiste hierarhia

kotooted (mahekomponendid)ISO I tpi M tooted

ISO III tpi keskkonnateatised

ISO II tpi isedekl. teave

igusaktidele mittevastavad tooted

igusaktidele vastavad tooted

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

ROHELINE VTI

Roheline Vti (Green Key) on rahvusvaheline komrgis turis-miettevtetele. Rohelise Vtmega liituvad ettevtted, kes hoolivad mbritsevast keskkonnast, soovivad vhendada enda tegevusega seotud keskkonnamjusid ning saada ka sellekohast tunnustust.

Roheline Vti sai alguse 1994. aastal Taanist, tnaseks pevaks on mrgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Kpros, Maroko, Tuneesia ja Jaapan). Rohelise Vtme programmi koordineerib rahvusvaheline organisatsioon FEE (Foundation for Environmental Education).

Eestis hakati Rohelise Vtme mrgist vlja andma 2001. aastal

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

ROHELINE VTI

Rohelise Vtme eesmrgiks Eestis on:

Propageerida sstva majandamise phimtteid turismisektoris

Suurenda Eesti majutusettevtete konkurentsivimet Pakkuda klastajatele kvaliteetset majutusteenust

Rohelise Vtmega Eestis liitunud majutusettevtted kujundavad ettevtte keskkonnapoliitika, seavad keskkonnaga seotud eesmrke ning tidavad mrgisega seotud kohustuslikke kriteeriume. Kriteeriumid on seotud maju-tusettevtte sstlikuma ressursikasutusega (nt. elekter, kte, vesi, jtmed, puhastus), Eestimaist pritolu toiduainete kasutamisega hotelli restoranis ning looduse ja kohaliku kultuuriprandiga seotud tegevuste propageerimisega oma piirkonnas.

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

Jrgnevalt Eestis kasutusel olevate keskkonnamrgiste nited:

Eestimaa turismitoodete koturismi kvaliteedimrgis EHE (Ehtne ja huvitav Eesti) on kvaliteedimrk koturismi phim-tetele vastavate turismitoodete mrgistamiseks.

EHE-mrgi eesmrgiks on koturismi phimtete propageeri-mine turismiettevtetele, tarbijatele ja ldsusele.

Eesti mahepllumajandusele viitav mrk

Tootjal ja kitlejal, mis on mahepllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ning mille tegevus on nuetekohane, on igus pllumajandussaadust ja -toodet mahepllumajandusele viita-valt mrgistada.

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

EHE kriteeriumid

1. Sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine

koturism on koturism niikaua, kuni sihtkoha koloogilist ja sotsiaalset taluvuspiiri ei ole letatud. Igal turismipiirkonnal vi ressursil on talu-vusvime - koloogiline, sotsiaalne ja kvalitatiivne ehk turistlik. Taluvusvimega arvestamine loob tasakaalu ressursi sstliku kasutamise, piirkonna majandusliku heaolu ja reisijate rahulolu vahel.

2. Kohaliku majanduse toetamine

Looduse ja kultuuriprandi kaitse toimib palju thusamalt, kui ka kohalikud inimesed seda toetavad. Kui piirkonna elanikud turismist erineval moel kasu saavad, tstab see nende sotsiaalset taluvusvimet.

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

EHE kriteeriumid

3. Tegevuse keskkonnasbralikkuse tagamine

4. Loodus- ja kultuuriprandi kaitse aktiivne toetamine

5. Suunatus avastamisrmule, teadmistele ja respektile

6. Kvaliteet ja turvalisus

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

EHE mrgi toote nide:

Rabav rabamatk Kautla rabas koos elamussaunaga

Korraldaja: Tammsaare Matkakeskus O / Rabav.ee (www.rabav.ee)

Toimumiskoht: Kautla raba, Luna-Krvemaa

Hooaeg: aastaringselt Osalejate arv: 3-13 inimest

Kestvus: matk ca 3 tundi (matka pikkus ca 3 km)

ELAMUSSAUN koosneb keldrisaunast ja kmblustnnist.

Keldrisaunaseioleelektritningsaunamnusidnauditakseknlavalgel.Saunamnu saab tunda kohalikest kaskedest meisterdatud vihtadega.

Kmblustnni valgustavat kas thistaevas, knlad, trvikud vi lke.Klmematel ilmadel kaitsevad saunaliste pead vildist valmistatud kbarad.

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

SINILIPP

Sinilipp on Rahvusvahelise Keskkonnakoolituse Fondi FEE poolt koordineeritav rahvusvaheliselt tuntud keskkonnamrgis, mis nitab, et supelrand vi vikesadam on keskkonnasbralikult majan-datud ning mbrus on puhas ja turvaline.

Sinilipu liikumise eesmrgiks on:

pakkuda vimalikult hid tingimusi ranna vi sadama klastajale. Vaba aja veetmine puhtas supelrannas vi sadamas peab olema turvaline ning teenindus heal tasemel;

rituste ja info kaudu tsta kohaliku elanikkonna ning klastajate keskkonnateadlikkust.

Sinilipu liikumises on lbi pimunud nii keskkonnahoid, turismi arenda-mine kui teavitus ja pe ning htsesse ssteemi on seotud ksikisiku tasand, kohalik, regionaalne ja rahvusvaheline tasand.

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

SINILIPP

Sinilipp on smbol, mis thendab, et on jrgitud erinevates riikides kehtivaid htseid kriteeriume (randades 29), mis jagunevad nelja alagruppi:

keskkonnakoolitus ja informatsioon; keskkonna juhtimine, keskkonnasbralik majandamine; turvalisus ja hea teenindus; vee kvaliteet (joogivesi, suplusvesi).

Sinilipu idee sai alguse 1987. aastal Prantsusmaalt. Esialgu prati thelepanu suplusvee kvaliteedile, prgikastide ning pstevahendite olemasolule ning tualettruumide puhtusele.

Eesti liitus projektiga 1993. aastal. Esimeste Eesti Sinilipu-sadamatena tunnus-tati 1994. aastal Prnu Jahisadamat ning Pirita TOP sadamat. Esimese Sinilipu supelrandadele plvis Eestis 2000. aastal Phajrve rand.

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

Isedeklareeritavad mrgid (ISO klassifikatsiooni kohaselt 2. tpi)

Ei kinnitata sltumatu osapoole poolt

Kinnitatakse tootja poolt ja iga inimese nudel peab tootja andma informatsiooni

Sagedasti kasutatakse smboleid

Sagedasti thistatakse spetsiifilisi nudeid nagu komposteeritavus, taas-kasutatavus, taaslaaditav, taastuv energia, vhendatud energiatarbimine jms

Mbiuse ring on tuntumaid taaskasutuse smboleid

T. Evestus 2013


EnergiaNudepesumasin

Vhemthus

Energiatarve (kWh/tskkel)Phineb standardtskli ja klma vee henduse korral saadud tulemusel

Tegelik energiatarve oleneb seadme kasutusviisil

A: parem, G:halvem

Kasutusjuhend sisaldab lisateavet.

Standard EN 50242Nudepesumasinate mrgistamise direktiiv97/17/EU

A: parem, G:halvem

Pesemistulemus ABCDEFG

ABCDEFGKuivatumistulemus

Mra (dB (A) re 1 pW)

Veetarve (l/tskkel)Titekogus (standardseid serviise)

Thusam

TootjaMudel

AAB

CD

EF

G

Keskkonnamrgised

EL energiamrgis on dokument, mis annab teada, kui palju toode kokku energiat tarbib ja milline on toote energiaklass. Mida parem on energiaklass, niteks A vi B, seda vhem kulub energiale raha.

Erinevad energiamrgiste tbid on kinnitatud toodete pakenditele vi kui toode on piisavalt suur, siis tootele endale. Kige kergem on leida EL-i ener-giamrgist, sest see peab olema nhtavalt kujutatud kikide jrgnevate toodete mgi puhul

klmkapid, sgavklmikud pesumasinad kuivatid nudepesumasinad praeahjud lambipirnid

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

KeskkonnadeklaratsioonidToote keskkonnadeklaratsioonid on organisatsiooni/ettevtte enda poolt vaba-tahtlikult koostatud deklaratsioon oma toote vi teenuse keskkonnasbralikkuse demonstreerimiseks (ISO tp 3). Keskkonnadeklaratsioonid pakuvad kinnitatud informatsiooni toote vi teenuse keskkonnaomaduste kohta. Tavaliselt toetub deklaratsioonis sisalduv informatsioon elutskli analsile ning see testa-takse sltumatu osapoole poolt.

Toote keskkonnadeklaratsiooni sihtrhmaks on ldjuhul ripartnerid (busi-ness to business), aga ka tavatarbijad. Toote keskkonnadeklaratsioon vib olla mnest lehekljest koosnev materjal, mis sisaldab niteks ldandmeid toote ja tootja kohta ning informatsiooni toote kogu elutskli kohta, alates toorme ja energia tarbimisest kuni selle lpliku krvaldamiseni.

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

komrgise ja teiste keskkonnamrgiste eesmrk on:

edendada tooteid, mida kasutades on vimalik vhendada negatiivset mju keskkonnale (vrreldes sama tooterhma muude toodetega)

aidata sellega kaasa loodusvarade thusale kasutamisele ning keskkon-nakaitse krgele tasemele

tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tstmine

mjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas.

T. Evestus 2013


Keskkonnamrgised

Milline on keskkonnasbralik toode?

Tootmisel kasutatakse ressursse sstlikult ja eitmeid tekitatakse vhe

On vhe pakendatud, pakend on taaskasutatav

Transpordi distants on vike

Kasutusel tarbib vhe energiat ning muid ressursse (vett, abimaterjale jms)

Ei sisalda ohtlikke aineid

Toodet saab parandada, osiseid vahetada

Vastupidav ja pika kasutuseaga

Kasutusea lppedes on mbertdeldav ja taaskasutatav

T. Evestus 2013


ks Maa koloogilise olukorra mtmisviise on koloogiline jalajlg ta nitab pindala, mis on vajalik tarbitavate ressursside saamiseks ja elanike tekitatud saaste absorbeerimiseks.

Meetodi vljattamisel oli kige olulisem juhtida inimeste thelepanu oma eluviisidele, propageerida phjendatult sstlikku eluviisi ning lbi selle saavu-tada jtkusuutlik tarbimisharjumus.

2003. aastal oli inimkonna koloogiline jalajlg kolm korda suurem kui 1961. aastal. Loodusressursside tarbimise kiirus on praegu 25% suurem kui looduse suutlikkus uusi ressursse toota.

Eesti koloogiline jalajlg on 6,5 globaalset hektarit inimese kohta, samas on produktiivse pindala suurus ldse 1,8 hektarit inimese kohta. Kui kik elaksid planeedil Maa nii nagu keskmine eurooplane, vajaksime me kolme maakera!

koloogiline JALAJLG

T. Evestus 2013


koloogiline jalajlg hindab eluskooslusi kandva maa- ja merepinna suurust, mida inimesed hel aastal toodete ja teenuste tarbimiseks vajavad, ning ...

koloogiline JALAJLG

... krvutab seda bioloogiliselt toot-liku pinnaga, mis on samal ajal tegelikult olemas.

T. Evestus 2013


Kahe konto vrdlus annab lihtsa jrelduse: kui inimeste kogunudlus ksitle-vate kossteemi teenuste jrele mahub praeguse eluslooduse kandevime piiresse, kitub inimkond ses osas jtkusuutlikult.

Kui aga koloogiline jalajlg letab eluslooduse kandevime, sii on tegu koloo-gilise defitsiidiga. kodefitsiit thendab jtkusuutlikku arengut vlistavat, elukeskkonda ha halvendavat ja ennasthukutavat eluviisi.

koloogiline JALAJLG

T. Evestus 2013


Kuna kojalajlje meetod ei hlma kiki inimese poolt kasutatavaid kossteemi teenuseid, siis meetodi autori arvates on kojalajlje nol tegemist inimmju selge alahindamisega ning seda tsisemalt tuleb suhtuda looduskapitali lekasutusse.

koloogiline jalajlg ei ksitle sotsiaalseid teemasid ega elukvaliteeti. Meetodi ksitlusala on piiritletud peamiselt taastuvate loodusres-sursside kasutusega, kuivrd need pakuvad kriitilise funktsioone elu vimaldamiseks Maal.

koloogiline JALAJLG

T. Evestus 2013


Inimkonna tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse kuut maakasutuse tpi:

1) haritav pllumaa maa, mida kasutatakse nii inimeste kui ka loomade toidu kasvatamiseks, tekstiiltooraine ja li saamiseks;

2) karjatatav maa loomade karjatamiseks kasutatav maa, mis tagab meile liha, villa, piima;

3) metsamaa puidutoorme kasvatamiseks kasutatav maa, mis toodab toorainet nii ehitiste ja mbli valmistamiseks kui ka ktteks;

4) bioproduktiivne meri ja siseveed mere- ja mageveekalade kasvamiseks sobivad piirkonnad;

5) hoonestatud maa ehitiste all olev maapind. Siia kuuluvad nii elamud, tstuspiirkonnad kui ka teed jms infrastruktuur;

6) ssinikdioksiidi siduv maa maapind, mis seob fossiilsete ktuste ple-tamisel tekkinud ssihappegaasi.

koloogiline JALAJLG

T. Evestus 2013


koloogiline JALAJLG

T. Evestus 2013


Enamkasutatud nitajad koloogilise jalajlje arvutamiseks on:

1) jtmete hulk ja liigid. Lisaks ksikisiku jtmete hulgale arvestatakse ka tstuslike jtmete mra olenevalt tarbimisest. Ka jtmete liigiline kuuluvus on oluline nitaja, sest eri liiki jtmetel on maapinna ajaline kasutus erinev;

2) toit. Toidu valikul on oluline, millist maapinna ressurssi on kasutatud toidu saamiseks, kui suur on selle maapinna produktiivsuse nitaja. Toidu valikul mrab rolli ka see, millisel mral kasutatakse kodumaiseid toiduaineid;

3) vesi. Kuna Eestis on puhta magevee kttesaadavus valdavalt vga hea, siis vee letarbimine on kllaltki sage. Vee tarbimisel vetakse arvesse nii ksikisiku kitumisharjumusi kui ka piirkondlikke tstuse iserasusi (Eesti seisukohalt on oluline see, et plevkivi kaevandamisel kasutatakse suurtes kogustes magevett);

.... jrgneb

koloogiline JALAJLG

T. Evestus 2013


Enamkasutatud nitajad koloogilise jalajlje arvutamiseks on:

4) elektrienergia. Mrav on elektri tootmise viis. Eestile vrdluseks vib tuua Norra, kus valdavalt kasutatakse hdroenergiat, mis oluliselt vhendab sellekohaseid nitajaid ressursikasutuses;

5) soojusenergia. Arvesse vetakse nii sooja tootmise viis kui ka kogus, mis omakorda sltub kodumajapidamiste puhul muuhulgas ka soojustusest;

6) transport. See nitaja ksitleb eelkige histranspordi ja siduautode kasutamise vahekorda igapevases liiklemises. Olulist rolli mngib ka kaupade transpordi viis ja vahemaad;

koloogiline JALAJLG

T. Evestus 2013


Jtkusuutliku linnakontseptsiooni leidmine on paelunud paljude uurijate huve.

Kuigi linnastumine ja sealne majanduse kasv on leilmse suure keskkonnakoor-muse phjustajaks, peetakse eeslinnastumise mju kossteemidele sageli tugevamaks.

Lnemere regiooni linnade uuringus selgus, et linnad vajavad 500-1000 korda endast suuremat maa-ala oma ressuritarbe katmiseks ja jtmete sidumiseks.

Vaadataes lhemalt elamutbist aspektist tulenevat keskkonnakoormust, vib elda, et eramute energiavajadus letab korterite oma. Samuti on uuringud kinnitanud, et erinevat tpi eramute ja kortermajade elanike transpordi koloo-giline jalajlg erineb oluliselt.

koloogiline JALAJLG

T. Evestus 2013


EL ja Eesti kasvav thelepanu energiaefektiivsusele

Efektiivsus = thusus

energia muundamisel (tootmisel) energia tarbimisel energia edastamisel

Energiamahukus = tarbitud energiakogustoodangu kogus

primaar-/lppenergia; ktus, soojus, elekter:

J, kWh, cal, liekvivalent, seekvivalent

vrtusena (EUR, USD), soovitavalt psivhindades

naturaalhikuna (t, tinghik jms)

Energiaefektiivsus

T. Evestus 2013


Energiaintensiivsus (toe/M95) - 2003

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

DK AT IT DE FR SE UK EU ES BE FI HU PL LV SK CZ LT EE

85%

Allikas: Enerdata

Phjamaade klmem kliima igustab ligi viiendiku krgemat energiaintensiiv-sust. Eesti - suure energiatarbimisega riik, meie sstu potentsiaal on krge

Energiaintensiivsus tarbimine SKP hiku kohta

T. Evestus 2013


Energia lpptarbimise struktuur sektorite likes Eestis 2009. aastal

Energeetika on Eesti arengu strateegiliseks valdkonnaks, sest see mjutab kiki kogukonna majandusliku ja sotsiaalse elu aspekte.

Peamine energia tarbimine toimub majapidamistes ja transpordis.

T. Evestus 2013


Tnane

Eesti reaalsus

SKP energia ja CO2 mahukas

vhe CleanTech innovatsiooni

vga madal ressursitootlikus

hooned kus elame kehvad

T. Evestus 2013


Vljakutsed hoonete valdkonnas

Jtkusuutlikud hooned on tervisliku sisekliima, vikese energiakulu ja opti-maalse asukohavaikuga. Hoonete ehitamiseks vajalikud materjalid on ressursiefektiivsed, kohaliku pritoluga ja keskkonnasbralikud.

koloogiline ehitamine ei thenda ainult looduslike ehitusmaterjalide kasutamist, vaid on midagi enamat. See on elamise viis, kus hoolitakse inimeste tervisest, loodusest ja kultuurimiljst, kus tegevused on rohkem lbimeldud, ressursse kasutatakse mistlikult ja vlditakse nende kuritarvitamist.

Tna vib siiski igaks, kes endale maja ehitab, selle koloogiliseks nimetada, sest puuduvad ldised kriteeriumid, millele toetuda ja mida tita. Pole garantiid, et koloogilise sildi saanud ehitis on ka tegelikult keskkonna- ja tervisesstlik.

T. Evestus 2013


Vljakutsed hoonete valdkonnas

1. Olemasolevate ja uute hoonete energiathusus peab tusma Praeguste energiahindade juures oleks vimalik saavutada olemasolevate hoonete reno-veerimisel madalenergia tasemele ca. 300 miljonit eurot aastas.

2. Hoonete sisekliima (mra, pevavalgus, radoon, CO2, toksilised ained, jne.) peab muutuma paremaks EL energiathususe direktiivi kohaselt alates 2019. kik avaliku sektori hooned ja alates 2021. kik uued hooned LIGI NULLENERGIAHOONED.

3. Hoonetega seotud materjalikasutus peab muutuma jtkusuutlikumaks

T. Evestus 2013


Eesti keskmine

tnane Eesti mrus

kWhm2a

Kuidas kujunebhoone energiatarbimine

T. Evestus 2013


Netoenergiatarve tarbevee soojendamiseks sltub sooja vee tarbimisest (vee hulk, temperatuuride vahe).

Olmeseadmete elektrienergia tarbimine sltub seadmete hulgast ja kasutusest. Need ei ole heselt seotud hoone kui sellisega.

Netoenergiavajadus ruumihu ktmiseks sltub n hoone karbist (geomeetria, maht, piirete omadused) ja vent.ssteemi omadustest.

Kttessteemi omadustest sltub vaid lppenergiavajadus

Kuidas kujunebhoone energiatarbimine

T. Evestus 2013


koehitus Puitmaja eelised

Puit ja huniiskus: Puit reguleerib ja stabiliseerib hsti maja sisehu niiskust

Filtreerimine: Puitsein on efektiivne hufilter. Puitmajad hingavad, mis on ks tiesti eksklusiivsetest puidu omadustest.

Helikindlus: Kasutades erinevaid materjale puitseinades, on vimalik luua korralik heliisolatsioon vaikse hkkonnaga.

Temperatuur: Tnu puidu poorsusele ning vhesele soojajuhtivusele on tagatud stabiilne siseruumi temperatuur

Elektromagnetism: Tielikult puidust ehitatud maja ei muuda looduslikke elektrilisi magnetvlju, mis on kasulik inimestele, kes kannatava nrvilisuse, vereringehirete, peavalude, unetuse probleemide jm tervisehirete all

koloogilisus: Tielikult puidust ehitatud maja ei sisalda tehis vi kahjulikke elemente.

T. Evestus 2013


koehitus SAVIMAJA JA TERVIS

Savil on mitmeid hid omadusi, mis inimese tervist ja mnusat olemist mju-tavad. Piisav hulk savi elamises reguleerib huniiskust ja hoiab selle 4060 protsendi vahel, vhendades seelbi tolmu hljumist.

Savist ehitusmaterjalid ei phjusta allergiat, sest savil on omadus toimida filtrina, sidudes hust kahjulikke aineid. Samuti pole savipinnad staatiliselt laetud.

Kuna inimene viibib kodus olles suurema osa ajast kgis ja magamistoas, siis on soovitav kasutada savikrohvi ja -vrve just neis ruumides ning seda ongi viimastel aastatel ha enam viljeldud.

T. Evestus 2013


Hoonete energiatarbimine kogu elutskli jooksul

Energiatarbimine ehitamisel ja materjalide tootmiseks kuluv energiahulk

Energiakulu hoone kasutamisel

Energiavajadus ruumihu ktmiseks Energiavajadus tarbevee soojendamiseks Energiavajadus elektriseadmete kasutamisel

Energiakulu hoone lammutamisel ja jkmaterjali ladustamisel

T. Evestus 2013



Energiatarbimine ehitamisel ja materjalide tootmiseks kuluv energiahulk

Ehitusmaterjalid vga erineva energiamahukusega Primaarsed materjalid on madalama energiamahukusega kui

sekundaarsed.

Materjal Energiatarve kWh/m3 (primaarenergia)CO2-emissioon

tonnides

Primaarsed materjalidSavi 5 kuni 30 0.001 kuni 0.01Puit 470 kuni 750 0.15 kuni 0.25

Sekundaarsed materjalidTsemenditooted 3000 1Klaas 15000 5Teras 70000 23Tehisvillad 700 kuni 1300 0.23 kuni 0.43

T. Evestus 2013



Uuringute alusel:

Energiatarbimine ehitamisel ja materjalide tootmiseks kuluv energiahulk 615%

Energiakulu hoone kasutamisel 8393 % Energiakulu hoone lammutamisel ja jkmaterjali ladustamisel alla 1%

Hooned on erinevad

ldjuhul on pakutud materjalide ja ehitustegevuse energiavajaduseks kuni 20% kogu elutskli (50 aastat) energiavajadusest.

T. Evestus 2013


Seega on ekspluatatsioonikuludel oluline osa hoone sstlikkuse vi n koloogilisuse defineerimisel.

Pildi lb mnevrra sassi asjaolu, et hoonete lppenergiatarbimine ning primaar energiatarbimine on erinevate energiakandjate erineva primaarener-giasisalduse tttu erinev.

Siin lppenergiatarbimine = kte + soe vesi + olmeelekter

Primaarenergiatarbimine = lppenergiatarbimise katmiseks vajav esmase (toodetud) energia hulk.


T. Evestus 2013


Passiivmaja on ks neid kontseptsioone, mida on arendatud lhtudes teaduslikust huvist, kui kaugele saab maja energiakulude vhendamisega minna. Erinevalt muudest lahendustest (null-ktteenergia ja null-energia majad) on passiivmaja osutunud elujuliseks phjusel, et kttevajadust ei viida mitte just vimaliku miinimumini, vaid teatud mistliku piirini, milleks passiivmaja puhul on vimalus aktiivsest kttessteemist loobuda.

Passiivmaja puhul on idee, et soojakadusid vhendatakse niipalju, et maja saaks ra ktta ainult sissejuhitavat hku soojendades. Hea ruumikliima tagamise eesmrgil on passiivmajas kontrollitud huvahetus mdapsmatu.

PASSIIVMAJA

Passiivmaja idee phialuseks on loobuda vlisest energiaallikast, mille kompenseerijaks oleks passiivne ktteallikas nagu inimeste kehasoojus, elektriaparaatidest kiirgav soojus, sissekiirgav piksesoojus.

T. Evestus 2013


Hoone ktmisele ja jahutamisele ei tohi kuluda rohkem kui 15kw/h m2-le aastas;

Akende soojajuhtivus Uw < 0,8W (m2K)

Piirded peavad olema hutihedad ehk hoone hutiheduse mtmise tulemus n50 ei tohi letada 0,6 1/h.

Samuti kulu muule kodu-tehnikale ja valgustusele ei tohiks olla suurem, kui 120kwh (m2-le aastas)

Olulised nuded PASSIIVMAJALE

T. Evestus 2013


Vga hsti soojustatud.

See on ehitatud lisaks hutihedana.

Ilma klmasildadeta.

Selle akende paigutus ja kvaliteet vimaldab pikeseenergia passiivset rakasutamist.

Soe, mida muidu ventileerimisega majast vlja juhitakse vetakse soojavahetiga tagasi sissetulevasse hku. Seadmed on vga krge kasuteguriga.

Ktteallikaks kasutatakse (vajadusel) thusaid ktteallikaid. Alati ei ole vaja ka kasutada lisaks ventilatsioonile mingit ktteallikat

Loomulikult on ka maja ieti projekteeritud, planeeritud ning ehitatud.


T. Evestus 2013


PASSIIVMAJA

vga hea soojusisolatsioon

soojatagastusegaventilatsioon

hk vlja

vrske hk

pikesepaneel

kolmekordnepakettaken

T. Evestus 2013


Phjamaisesse kliimasse sobilikku maja projektee-rides ja ehitades on oluline valida optimaalse suuru-sega aknad.

Kuigi aknad on vajalikud ka valguse majja juhtimi-seks ei ole energiasstu silmas pidades mistlik hoonele liiga suuri aknaid projekteerida.

On ju seinte soojusiso-latsioon akende omast orienteeruvalt 4-8 korda parem!


T. Evestus 2013


Loodustsstva ehk rohelise kontori eesmrgiks on organisatsiooni keskkon-namju pidev jlgimine ja vhendamine, millega kaasneb kulude kokkuhoid, loodusressursside sstev kasutamine ja tkeskkonna tervislikumaks muutu-mine. Loodussstlik kontor ei too ksnes kasu ettevttele endale, vaid ka kikidele maailma elanikele, kes kannatavad keskkonnaprobleemide tttu.

Rohelises kontoris tarbitakse mistlikult ja sstlikult kontoritarbeid, vett, elektri- ja soojusenergiat, kuid meldakse hoolega lbi ka tran

Documents

Lae materjal