Laiendame piire: kohalik ehk pärismaine psühholoogia. Pradeep Chakkarath käsitlus

www.tlu.ee/~arro

?

Meelis Mikker

Kultuur ja psühholoogia puutuvad kokku nendes kohtades.. Olgu veelkord üle korratud

• Psühholoogiline antropoloogia – tõi psühholoogia teooriaid ja meetodid kultuuriti võrdlevasse välitöösse ja omas mõju psühholoogia kultuuri poole pöördumisele 20. sajandil (Jahoda, 1992)

• Kultuuriti võrdlev psühholoogia – kasvas eelmisest välja ja on alati tõmbunud põhivoolu psühholoogiale omase nomoteetilise/ kvantitatiivse lähenemise poole, samuti lähtunud eksperimentaalsete paradigmade eeldustest - kultuuri kui järjekordne sõltumatu muutuja (Berry et al 2011)

• Nõukogude Vene kultuur-ajalooline psühholoogia - aitas mõista psühholoogilise arengu kontekstist sõltuvust ning kultuurilise tähenduste vahendamise keerukat protsessi, mis toimub sotsiaalse suhtluse kaudu (Võgotski, 1930)

• Kultuuripsühholoogia - oma tänases vormis võlgneb palju interdistsiplinaarsele iseloomule, fookusega tähenduse loomise protsessil, inimeste tegevusel/kogemusel, kultuur-ajaloolisel koolkonnal ning rõhuasetusel kvalitatiivsetele ja interpreteerivatele meetoditele

• Indigenous e kohalik või pärismaine psühholoogia – eelmisega väga sarnane, aga on tekkinud osalt rahulolematusest teatud psühholoogiliste distsipliinide ajalooliselt ja poliitiliselt kujunenud dominantsi suhtes ning sageli ebapiisava kompetentsi suhtes, mida selle esindajad üles näitavad, kui nad satuvad uurima oma päritolukultuurist erinevates kontekstides.

• Teadussuuna kujunemise mõistmisel mõistlik vaadata, mis enne oli – historiograafiat

• Descartes, Newton ja teised: edu füüsikas, astronoomias, keemias – küllap see psüühika ka samamoodi käib

• …vaatlus, eksperiment ja andmete kvantitatiivne analüüs on õige tee universaalsete, loomulike ja ratsionaalselt mõistatavate seaduste avastamiseks, mis inimpsüühikat juhivad

• Wundt – vaadake ikka kõrgemaid funktsioone ka!

• Giambattista Vico (18 saj)• Me ei saa inimest matemaatilises raamistikus uurida;• me ei saa tugineda vaid prognoositavatele regulaarsustele, mis tuleb vaid välja uurida; • inimene käitub olukorrast, juhusest, võimalisest tulenevalt;• samuti hulgast keerukatest psüh protsessidest juhitult, nagu armastus, viha, julgus,

hirm, otsustamatus, impulsiivsus, hoolimatus ja fantaasia• Seda pundart ei saa füsioloogiateadmiste abil mõista! • Iseäranis, kui arvesse võtta, et loodus, ühiskond, indiviid ja psüühika on kogu aeg

vastastikuses sõltuvuses ja muutuses• See pole veel kõik - inimesed lisaks ka mõtestavad seda, mis toimub ja lähtuvad

käitumises sellest mõtestusest• Neid saaks mõista nende endi terminites ja meetoditega, mis indiviidis toimuvaid

protsesse ja struktuure, samuti tähenduseloomet, arvesse võtavad

http://www.fondazionegbvico.org/ita/pagina.asp?cod=13&area=2&cat=9

• Bernardino De Sahagun, 16 sajteos Florentine Codex ehk„General History of the Things of New Spain“ • Uuris aastakümneid nahuatl’e, metoodika oli

aukartustäratavalt tõsiseltvõetav• http://www.wdl.org/en/item/10096/

• Jesuiidid Hiinas – rafineeritud osalusvaatlused• Uurisid välja, millistest teadussaavutustest

kohalikud on huvitatud – tekkis tõeline teadmusvahetus Matteo Ricci ->

• Varajaste „kohaliku psühholoogia uurijate“ sõnum:

teaduslikud teooriad omavad kindlat kultuurilist ja ajaloolist ulatust ja paljudel juhtudel ei anna need meile mõisteid, metodoloogilisi vahendeid ega kultuuriülest kompetentsi, et adekvaatselt teist kultuuri uurida

Lääne historiograafidel on hulk eeldusi kultuuritundliku psy suhtes:

• Kõik, mis tehti enne laborite ja kvantitatiivsete analüüside leiutamist, on eelteaduslik

• Kuna enne 20 saj ei saadud aru, et kultuur võiks siiski olla lihtsalt üks sõltumatu muutuja, siis kõik varem tehtud kultuuri ja inimese seose uurimused olid järelikult ebaadekvaatsed

• Psühholoogia ajalooline nägemus on progressi nägemus – seega sai kõik varasem olla vaid naiivne ja abitu; kultuuriti võrdlev psy oli nomoteetiline, sestap siis ka „tõeliselt“ kultuuriliselt informeeritud

• Ometi, Sahagun jt näited viitavad, et historiograafia on väheveenev – nt need misjonärid tegutsesid ammu enne, kui teaduslik revolutsioon pihta hakkas ja ammu enne seda, kui sotsiaalteadustesse kultuur sisse puges; seega poleks neid saanud justkui olemas olla. Ega ka teadlasele omast süstemaatilist mõtteviisi.

Miks?

• Thomas Kuhn

• „thinking caps“ või mentaalne transpositsioon või gestalt swith või muutus mindset’is

• Kui me aru saaks, kuidas täpselt see mindseti-muutus/mütsi-pähetõmbamine meiega toimub, siis

a) teadus saaks parem olla, sest me saaks aru, mis radu pidi me ei lähe (sest müts on nii sügavalt peas, et ei näe)

b) kui peas on näiteks nomoteetiline müts, siis me ei eelda, et kultuuritundlikud psühholoogid võiksid midagi kasulikku öelda (näiteks need varased misjonärid)

c) Mis müts on SINUL?

• Kultuurilise universaali ja universaalse valiidsuse otsimine – lääne kiiks? Äkki see polegi.. Universaalne teaduse omadus, aga lääne teaduse omadus?

Esimesed katsed olla kohalik

• Berry (1974) portree „Kanada psühholoogiast“• Enamasti aga pärit mitte-WEIRD riikidest:• Mis on WEIRD?• Western • Educated• Industrialized• Rich• Democratic

• Lääne mõisted ja muud mõisted• Takeo Doi (1973) – amae• unikaalne suhe jaapani emade ja nende laste

vahel; „personaalne vabadus turvatunde ja sõltuvustunde raames“

• läänelik autonoomia mõiste, mida mõistetakse vastandina sõltuvusele, ei ole rakendatav jaapani psüühika spetsiifilise ülesehituse kontekstis

India „mina“ – euro-pilk ja kohalik pilk

• Ratsionaalsus (Weber)• Süü vs häbi (Benedict)• Individualism-kollektivism (Hofstede)• Idiotsentrism-allotsentrism (Triandis)• Sõltumatu-vastastikuses sõltuvuses mina (Markus ja Kitayama)• Läänlane: iseseisev, stabiilne, ratsionaalne ja vastutustundlik;

ida kollil on need omadused puudu• India kui „complete otherness“• Hegel – intellektuaalne, s.t. psühholoogiline, s.t.

ühiskonnakorrast tulenev defitsiit. (Ei saa seepärast ka korralikku riiki ehitatud nagu Hiinas!)

…kohalik pilk ehk hindu vaatab Indiat. Hinduismi vaade

• Igavene universaalne hing • Individuaalne hing• Ümbersünnid• karmateooria fundamentaalne aluseeldus - nagu aine, on ka

psühholoogilised nähtused loodusseaduste objektiks• Tuleb elada nii, et kosmiline kord ei läheks rikki• Kui ei ela, kahetseb.. hiljem• Seega on kogu süsteemi mõte legitimiseerida kõik see, mida

hindu enda ümber näeb – metafüüsiliselt on kogu sotsiaalne reaalsus põhjendatud kui aus ja õiglane – see on aidanud Hindu ühiskonnal säilitada stabiilsust ja kastisüsteemi tuhandeid aastaid

...budismi vaade• Psüühiliste probleemide tuum on kognitiivsetes protsessides• Budistlik teooria tunnetusprotsesside kohta – tugineb detailsel

analüüsil inimeste psühhofüüsikalise konditsiooni kohta• Mina-teadvuse jupid: füüsiline vorm, aistingud ja tunded,

tajud, tahtelise tegevuse aluseks olevad protsessid, ja teadlikkus oma sensoorsete organite ja väliste objektide seosest

• Kõik mentaalsed protseduurid on kirjeldatavad väga erinevate ja eri taseme protsesside unikaalse kombinatsiooni kaudu

• Metafüüsilist hinge ei ole• Kaastunne

• Viimistletumaid introspektsioonitehnikaid• Wundt• Würzburgi koolkond• 2500 aastat treenimist- võimalus jälgida ja analüüsida oma psühholoogilisi

protsesse ja vaimseid seisundeid- saavutada soovitud muutusi käitumises ja

psühholoogilistes kohanemistes -> vähendavad kannatusi ja suurendavad heaolu

Mida kultuuripsühholoogia kohalikult psühholoogialt õppida saab?

• Adekvaatsem arusaam, mis toimus • Kogu elukaare arengu parem mõistmine• Budistlik minakäsitlus kui tänaste identiteediuuringute eelkäija (nt

Schachter, 2005)• Saame aru, miks tajume kedagi „teisena“ (nt kultuuriti võrdlev

psühholoogia, mis suuresti eelistab loodusteadustele omast nomoteetilist lähenemist ja rõhutab teaduslikku vajadust üles leida psühholoogilised universaalid, on selle asemel välja tulnud lugematute teooriatega, mis keskenduvad kultuurilistele erinevustele)

• Saame aru, kui stereotüüp on muutunud heuristikuks

• Teaduslik psühholoogia kui „protestantlik maailmavaade“?

• Olemasolevate uurimismeetodite universaalsus: likerti skaalast saab teha väikese puust redeli

• Intervjueeritav intervjueerib esmalt intervjueerijat

Eksamiküsimuste variandid II loengust

• Lääne ja ida kultuuriline erinevus• Defineeri sõna amae• Mida tähendab lühend WEIRD?• Mis tähendab „mis müts sul peas on?“ Thomas Kuhni

põhjal• Hinduismi ja budismi erinevused ja sarnasused• Ühtse Eesti seos karmaseadusega• Miks inimesed saavad samast mõistest erinevalt aru?• Mis takistab lääne teadlastel uurimast ida kultuuri?