LAPSEHOIDJA, TASE 4 STATSIONAARSE ÕPPE ÕPPEKAVA …

1

LAPSEHOIDJA, TASE 4 STATSIONAARSE ÕPPE ÕPPEKAVA MOODULITE

RAKENDUSKAVAD

PÕHIÕPINGUTE MOODULID

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht

(EKAP)

Õpetajad

1 Turvalise ja arendava

kasvukeskkonna

kujundamine

5

Liana Kurg

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, hoiakud ja oskused

lapsele turvalise ja arendava kasvukeskkonna kujundamiseks.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad

Mooduli hindamine ja

hindamismeetodid

Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Hindamismeetodid: struktureeritud kirjalik töö, suuline esitlus,

situatsioonülesande lahendamine, demonstratsioon.

Hindamisülesanded:

1. Struktureeritud kirjalik töö.

2. Situatsioonülesanne: hindab vastavalt ülesandele lapse või lastegrupi

kasvukeskkonda turvalisusest ja lapse arendamisvõimalustest lähtuvalt,

kirjeldab parendusvõimalusi arvestades lapse individuaalsust ning

vajadusi valdkonda reguleerivale seadusandlusele toetudes.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

1) lähtub oma töö

korraldamisel

lapsehoiuteenuse

osutamisele

esitatavatest

nõuetest;

Õpilane:

1) leiab vastavalt ülesandele internetiotsingut kasutades lapsehoidjale ning

lapsehoiuteenuse osutamisele esitatavad tööohutus-, töötervishoiu- ja

hügieeninõuded ning selgitab nende rakendamist oma töö korraldamisel

näidete varal;

2) mõistab

sotsiaalpoliitika,

lastekaitse ning

sotsiaal-

hoolekande

korralduse aluseid;

2) selgitab vastavalt ülesandele lapsele kaitstud, turvalise ja arendava

kasvukeskkonna loomise põhimõtteid, lähtudes lapse/pere vajadustest,

õigustest, individuaalsusest ja valdkonda reguleerivast seadusandlusest;

3) kirjeldab vastavalt ülesandele sekkumise põhimõtteid ja võimalusi ning

rehabilitatsioonisüsteemi erivajaduste ilmnemisel;

3) mõistab

kodumajanduse ja

olmehügieeni

aluseid ning järgib

ohutusnõudeid

olmetehnika ja

koristusvahendite

kasutamisel.

4) kirjeldab vastavalt ülesandele korrastustööde planeerimist ja läbiviimist

selgitades olmetehnika ja puhastusvahendite kasutamise põhimõtteid

puhastus- ja korrastustööde läbiviimisel lasteasutuses ja lapse

kodukeskkonnas;

5) demonstreerib vastavalt ülesandele olmetehnika ja koristusvahendite

ohutut keskkonnasäästlikku kasutamist lapsele turvalise

kasvukeskkonna tagamisel;

6) kirjeldab lapse kaasamise võimalusi koristustööde läbiviimisel tema

vanust ja võimekust arvestades.

Õppetöö vormid ja

meetodid

Tõhustatud loeng e-toega, seminar, praktikum, e-õpe, iseseisev töö, vaatlus,

selgitus, arutelu, infootsing, demonstratsioon.

Teemad ja alateemad

LH15-001 Teema 1. Lapsehoiuteenuse osutamise alused.

1.1. Lapsehoiuteenuse osutamist reguleeriv seadusandlus.

1.2. Töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised,

1 EKAP 26 tundi

Töökohapõ

2

füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid lapsest

lähtuvalt; tööohutus-, töötervishoiu- ja hügieenireeglid

ning riskide hindamine ja minimaliseerimine.

1.3. Turvaline ja arendav lapse individuaalsust, vanust ning

vajadusi arvestav kasvukeskkond.

hine

(edaspidi

TP) 14 t,

kontaktõpe

(edaspidi

KÕ) 12 t

LH15-002 Teema 2. Lastekaitse ja sotsiaalhoolekande alused.

2.1. Sotsiaalhoolekande areng Eestis.

2.2. EV sotsiaalpoliitika põhimõtteid ja

sotsiaalseadusandlus.

2.3. Lastekaitse valdkonna seadusandlus.

2.4. Lastekaitse korraldus.

2.5. Sotsiaalsed probleemid lastekaitse valdkonnas.

2.6. Lapse väärkohtlemine: olemus, ilmingud ja ennetamine.

2.7. Sotsiaalteenused- ja toetused sh erivajadustega lastele.

Taotlemine.

2.8. Rehabilitatsioonisüsteem: meeskond, tegevused ja

teenused.

2.9. Abi vajava ja hädaohus oleva lapse abistamine.

2 EKAP

52 tundi

(TP 30 t,

KÕ 22 t)

LH15-003 Teema 3. Kodumajandus ja korrastustööd.

3.1. Kodumajanduse olemus: üldised põhimõtted

lapsesõbraliku ja turvalise kodu kujundamisel.

3.2. Säästev tarbimine ja majandamine.

3.3. Korrastustööde planeerimine.

3.4. Olmehügieeni alused.

3.5. Kaasaegsed korrastus- ja koduhooldusvahendid.

3.6. Eluruumide igapäevane hooldus, suurpuhastus.

3.7. Lastetoa korrashoid.

3.8. Mänguasjade ja mängunurga korrashoid.

3.9. Olmeparasiidid ja nende hävitamine.

3.10. Olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuded.

3.11. Riiete ja jalanõude korrashoid.

3.12. Lapse hügieeninõuded.

2 EKAP

52 tundi

(TP 30 t,

KÕ 22 t)

HINDAMINE

1. õpiväljund: Õpilane lähtub oma töö korraldamisel lapsehoiuteenuse osutamisele esitatavatest

nõuetest.

Hindamiskriteeriumid: mitteeristav hindamine (positiivse hinnangu saamise aluseks on väljundi

saavutamine lävendi tasandil).

Õpilane leiab vastavalt ülesandele internetiotsingut kasutades lapsehoidjale ning lapsehoiuteenuse

osutamisele esitatavad tööohutus-, töötervishoiu- ja hügieeninõuded ning selgitab nende rakendamist

oma töö korraldamisel näidete varal.

2. õpiväljund: Õpilane mõistab sotsiaalpoliitika, lastekaitse ning sotsiaalhoolekande korralduse

aluseid.

Hindamiskriteeriumid Hindekriteeriumid

hinne „3“ hinne „4“ hinne „5“

Õpilane:

1) selgitab vastavalt

ülesandele lapsele

kaitstud, turvalise

ja arendava

kasvukeskkonna

loomise

Õpilane:


ülesandele lapsele

kaitstud, turvalise ja

arendava

kasvukeskkonna

loomise

Õpilane:


ülesandele lapsele

kaitstud, turvalise ja

arendava

kasvukeskkonna

loomise põhimõtteid

Õpilane:


ülesandele lapsele

kaitstud, turvalise

ja arendava

kasvukeskkonna

loomise

3

põhimõtteid,

lähtudes lapse/pere

vajadustest,

õigustest,

individuaalsusest ja

valdkonda

reguleerivast

seadusandlusest;

2) kirjeldab vastavalt

ülesandele

sekkumise

põhimõtteid ja

võimalusi ning

rehabilitatsioonisüs

teemi erivajaduste

ilmnemisel.

põhimõtteid,

lähtudes lapse/pere

vajadustest,

õigustest,


valdkonda

reguleerivast

seadusandlusest;

2) kirjeldab sekkumise

põhimõtteid ja

võimalusi ning

rehabilitatsiooni-

süsteemi

erivajaduste

ilmnemisel.

valdkonda

reguleerivast

seadusandlusest

lähtuvalt ja

põhjendab

sekkumise vajadust;

2) kirjeldab sekkumise

ja rehabilitatsiooni

võimalusi lapse

individuaalsusest või

pere vajadustest ja

võimalustest

lähtuvalt.

põhimõtteid

valdkonda

reguleerivast

seadusandlusest

lähtuvalt ja

põhjendab

sekkumise

vajadust;

2) kirjeldab

sekkumise ja

rehabilitatsiooni

võimalusi lapse

individuaalsusest

või pere

vajadustest ja

võimalustest

lähtuvalt

võrgustiku liikmete

rolle kirjeldades.

3. õpiväljund: Õpilane mõistab kodumajanduse ja olmehügieeni aluseid ning järgib ohutusnõudeid

olmetehnika ja koristusvahendite kasutamisel.



Õpilane:

1) kirjeldab vastavalt ülesandele korrastustööde planeerimist ja läbiviimist selgitades olmetehnika ja

puhastusvahendite kasutamise põhimõtteid puhastus- ja korrastustööde läbiviimisel lasteasutuses

ja lapse kodukeskkonnas;

2) demonstreerib vastavalt ülesandele olmetehnika ja koristusvahendite ohutut keskkonnasäästlikku

kasutamist lapsele turvalise kasvukeskkonna tagamisel;

3) kirjeldab lapse kaasamise võimalusi koristustööde läbiviimisel tema vanust ja võimekust

arvestades.

Õppematerjalid

Teema 1. ja 2. Sotsiaalministeeriumi koduleht http://www.sm.ee/

Sotsiaalkindlustusameti koduleht http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/?lang=et

Eesti Puuetega Inimeste Koja koduleht http://www.epikoda.ee/

Terviseameti kodulehekülg. http://www.terviseamet.ee/info/uudised.html

Korp, E., Rääk, R. (2004). Lastekaitsetöö kohalikus omavalitsuses. KÄSIRAAMAT. Tallinn.

Klefbeck, J., Ogden, T. (2001). Laps ja võrgustikutöö.

Sotsiaalhoolekande seadus, otsing: https://www.riigiteataja.ee/tervikteksti_otsing.html

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, otsing: https://www.riigiteataja.ee/tervikteksti_otsing.html

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, otsing: https://www.riigiteataja.ee/tervikteksti_otsing.html

TPIK infoteatmik „Abiks puudega inimesele“ 2013

http://www.tallinnakoda.ee/site/data/tpik_infoteatmik_abiks

Perekonnaseadus, otsing: https://www.riigiteataja.ee/tervikteksti_otsing.html

Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, otsing: https://www.riigiteataja.ee/tervikteksti_otsing.html

Teema 3.

Ahonen, T. (1999). Põrandad ja nende viimistlus. Tallinn.

Jarski, R. (2008). Täiuslik pagas igaks elujuhtumiks. Tallinn: Ersen.

Stafford, C. (2002). 1000 tööd ja tegemist koduses majapidamises. Tallinn: Tormikiri.

Aavik, E. (2008). Hakkame elama! Põltsamaa: Eduka Elukorralduse Edendajate Ühendus.

Strutt, C. (2009). Loodussõbralik majapidamine. Tallinn: Varrak.

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/?lang=et

http://www.epikoda.ee/

http://www.terviseamet.ee/info/uudised.html

http://www.tallinnakoda.ee/site/data/tpik_infoteatmik_abiks

4


(EKAP)

Õpetajad

2 Lapse kasvu ja

arengu toetamine

12 Liana Kurg

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane juhendab, arendab ja motiveerib last

toetades tema füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut

planeeritud päevategevustes.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad


hindamismeetodid

Moodul hinnatakse eristavalt.



Hindamisülesanne: Õpilane koostab vastavalt ülesandele lapse/lasterühma

päeva ja nädalakava eakohaste arendavate tegevuste kirjelduste ja

näidistöödega.


Õpilane:

1) teab lapse

arengufaase, ealisi

erinevusi ning

lapse füüsilist,

psüühilist,

emotsionaalset

ning sotsiaalset

arengut mõjutavad

tegurid;

Õpilane:

1) kirjeldab vastavalt ülesandele lapse arengut ja käitumise iseärasusi

erinevatel arenguperioodidel ning selgitab neid arengu- ning

õppimisteooriatest lähtuvalt;

2) planeerib, viib läbi

ning hindab last

arendavaid

eakohaseid

päevategevusi

lapse

individuaalsust

ning lähema

arengu valda

arvestades;

2) kirjeldab vastavalt ülesandele arendavate päevategevuste planeerimist ja

läbiviimist ning põhjendab nende sobivust lapse arengust ja võimetest

lähtuvalt (lähema arengu vald);

3) koostab vastavalt ülesandele lapsele tema east, individuaalsusest ja

perekonna vajadustest lähtuva päeva- ja nädalakava;

4) kirjeldab vastavalt ülesandele lapse abistamist ja juhendamist eakohaste

arendavate päevategevuste sooritamisel tema individuaalsust ning pere

vajadusi arvestades;

5) annab vastavalt ülesandele lapse individuaalsust arvestades hinnangu

kirjeldatud arendavatele tegevustele;

3) lähtub

üldtunnustatud

väärtus-

hinnangutest,

märkab, mõistab ja

reageerib

sekkumist

6) selgitab vastavalt ülesandele lapsehoidja eetikakoodeksist tulenevaid

põhimõtteid lapsehoiuteenuse osutamisel;

7) kirjeldab vastavalt ülesandele konfliktsituatsiooni lahendamist kuse-

eetika põhimõtetest ning võrgustiku kokkulepetest lähtuvalt.

Raig, I. (2005). Igihaljad kodunipid. Tallinn: Tammerraamat.

Williams,C. (2003). Noore perenaise käsiraamat. Tallinn: Odamees.

Williams, C. (2005). Majapidamisalaste näpunäidete kogumik. Tallinn: Ersen.

Efektiivne koristamine - on see võimalik? www.kodukauniks.ee

Kuura, E. E-kursus. Puhastus- ja korrastustööd.

Kuura, E. Õpiobjekt. Puhastusvahendid.

Kuura, E. Õpiobjekt. Puhastusmasina kasutamine. www.puhastusekspert.ee

http://www.kodukauniks.ee/

http://www.puhastusekspert.ee/

5

nõudvates

olukordades

kutseetika

põhimõtetele ning

võrgustiku

kokkulepetele

toetudes.


meetodid

Tõhustatud e-toega loeng, seminar, praktikum, e-õpe, iseseisev töö, esitlus,

selgitus, arutelu, vaatlus, harjutamine, rühmatöö.

Teemad ja alateemad

LH15-004 Teema 1. Arengupsühholoogia

1.1. Arengupsühholoogia alused.

1.2. Lapse arengu- ja õppimisteooriad: psühhosotsiaalne

(Erikson), kognitiivne (Piaget), emotsionaalne,

moraalne areng (Kohlberg). Väärtuste kujunemine.

1.3. Lapse kõne, taju, mõtlemise, fantaasia areng ja

sotsiaalsed oskused.

1.4. Isiksuse areng ja vaimne võimekus.

1.5. Temperament, vajadused, motiivid, eneseteadvus.

Isiksuse ja võimete seos pärilikkusega.

1.6. Isiksuse ja võimete sõltuvus keskkonnast, kultuurist ja

õppimisest.

1.7. Käitumisprobleemid, nende hindamine.

1.8. Lapse sotsiaalsuse areng.

1.9. Arengulised erivajadused.

3 EKAP

78 tundi

(TP 40 t,

KÕ 38 t)

LH15-005 Teema 2. Lapse arengu toetamine 2.1. Lapse eakohane füüsiline, vaimne (taju, mälu,

mõtlemine, kõne), emotsionaalne ja sotsiaalne areng.

2.2. Lapse arengu perioodide arvestamine arendavas

tegevuses. Lähema arengu vald.

2.3. Lapse vanusele ja arengule vastavad

juhendamismeetodid.

2.4. Eakohased päevategevused, nende planeerimine,

läbiviimine ja analüüsimine.

2.5. Arendava ja turvalise kasvukeskkonna kujundamine.

2.6. Erinevad kasvatusstiilid ja nende mõju lapse arengule.

2.7. Päevakava ja selle planeerimine. Nõuded erivajadusega

lapse päevakavale.

2.8. Mäng, selle liigid. Mängu mõiste. Mängu tähtsus

arendavate tegevustena.

2.9. Mängu liigid ja varieeruvus.

2.10. Muusika, liikumine ja kujutavad tegevused lapse

päevakavas.

2.11. Kombeõpetus ja eetika mängulistes tegevustes.

2.12. Eneseteenindusoskuste arendamine.

2.13. Puhtusekasvatus.

6 EKAP

156 tundi

(TP 80 t,

KÕ 76 t)

LH15-031 Teema 3. Loovus ja loovtegevused 3.1. Loovuse mõiste.

3.2. Loovus ja andekus.

3.3. Loovus ja intelligentsus.

3.4. Loovuse arendamine.

3.5. Erinevate teemade sidumine loovtegevusega.

2 EKAP

52 tundi

(TP 30 t,

KÕ 22 t)

6

LH15-005 Teema 4. Kutse-eetiline käitumine

4.1. Käitumist määravad tegurid: eetika, moraal, kõlblus,

sotsiaalne tundlikkus, kasvatus ja ühiskond, väärtused,

eetikaprintsiibid ja teooriad.

4.2. Lapsehoidja eetikakoodeks.

4.3. Eetiline käitumine kriisi- ja ohuolukordades,

moraalidilemmade lahendamine.

4.4. Kutseala väärtustamine: konfidentsiaalsus, perekonna

väärtushinnangute ja kasvatuse põhimõtetega

arvestamine, pere privaatsuse austamine, kokkulepetest

kinni pidamine.

1 EKAP

26 tundi TP

14 t, KÕ 12

t)

HINDAMINE

1. õpiväljund: Õpilane teab lapse arengufaase, ealisi erinevusi ning lapse füüsilist, psüühilist,

emotsionaalset ning sotsiaalset arengut mõjutavad tegurid.



Õpilane kirjeldab

vastavalt ülesandele

lapse arengut ja

käitumise iseärasusi

erinevatel

arenguperioodidel ning

selgitab neid

arenguteooriatest

lähtuvalt.

Õpilane kirjeldab

vastavalt ülesandele

lapse arengut ja

käitumise iseärasusi

erinevatel

arenguperioodidel ning

selgitab neid

arenguteooriatest

lähtuvalt.

Õpilane kirjeldab

vastavalt ülesandele ja

põhjendab

arenguteooriatele

toetudes lapse arengut

ja käitumise iseärasusi

erinevatel

arenguperioodidel.

Õpilane kirjeldab ja

analüüsib vastavalt

ülesandele

arenguteooriatele

toetudes lapse arengut

ja käitumise iseärasusi

erinevatel

arenguperioodidel.

2. õpiväljund: Õpilane planeerib, viib läbi ning hindab last arendavaid eakohaseid päevategevusi

lapse individuaalsust ning lähima arengu valda arvestades.



Õpilane:


ülesandele

arendavate

päevategevuste

planeerimist ja

läbiviimist ning

põhjendab nende

sobivust lapse

arengust ja

võimetest lähtuvalt

(lähema arengu

vald);

2) koostab vastavalt

ülesandele lapsele

tema east,


perekonna

vajadustest lähtuva

päeva- ja

nädalakava.

Õpilane:


ülesandele

arendavate

päevategevuste

planeerimist ja

läbiviimist ning

põhjendab nende

sobivust lapse

arengust ja


(lähema arengu

vald);

2) koostab lapsele

tema east,


perekonna


päeva- ja

nädalakava.

Õpilane:


ülesandele

arendavate

päevategevuste

planeerimist ning

põhjendab nende

sobivust lapse

arengust ja


(lähema arengu

vald);

2) koostab lapsele

tema east,


perekonna


päeva- ja

nädalakava.

Õpilane:


ülesandele

arendavate

päevategevuste

planeerimist ning

põhjendab nende

sobivust lapse

arengust ja võimetest

lähtuvalt (lähema

arengu vald);

2) koostab lapsele tema

east,


perekonna


päeva- ja nädalakava

kirjeldades lapse

oskuste arendamist

eakohastes

päevategevustes.

7

3. õpiväljund: Õpilane lähtub üldtunnustatud väärtushinnangutest, märkab, mõistab ja reageerib

sekkumist nõudvates olukordades kutseetika põhimõtetele ning võrgustiku kokkulepetele

toetudes.



Õpilane:


ülesandele

lapsehoidja

eetikakoodeksist

tulenevaid

põhimõtteid

lapsehoiuteenuse

osutamisel;


ülesandele

konfliktsituatsiooni

lahendamist kuse-

eetika põhimõtetest

ning võrgustiku

kokkulepetest

lähtuvalt.

Õpilane:


ülesandele

lapsehoidja

eetikakoodeksist

tulenevaid

põhimõtteid

lapsehoiuteenuse

osutamisel;


ülesandele


lahendamist kuse-


ning võrgustiku

kokkulepetest

lähtuvalt.

Õpilane:


ülesandele

lapsehoidja

eetikakoodeksist

tulenevaid

põhimõtteid

lapsehoiuteenuse

osutamisel;

2) kirjeldab ja

põhjendab vastavalt

ülesandele


lahendamist kuse-


ning võrgustiku

kokkulepetest

lähtuvalt.

Õpilane:


ülesandele

lapsehoidja

eetikakoodeksist

tulenevaid

põhimõtteid

lapsehoiuteenuse

osutamisel;

2) kirjeldab ja

analüüsib vastavalt

ülesandele


lahendamist kuse-


ning võrgustiku

kokkulepetest

lähtuvalt.

4. õpiväljund: Õpilane lähtub kasvatustöös üldtunnustatud väärtushinnangutest, märkab, mõistab ja

reageerib sekkumist nõudvates olukordades kutseetika põhimõtetele ning võrgustiku

kokkulepetele toetudes.



Õpilane:

1) selgitab vastavalt ülesandele lapsehoidja eetikakoodeksist tulenevaid põhimõtteid

lapsehoiuteenuse osutamisel;

2) kirjeldab vastavalt ülesandele konfliktsituatsiooni lahendamist kuse-eetika põhimõtetest lähtuvalt.

Õppematerjalid

Teema 1.

Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused.

Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. OÜ Väike Vanker.

Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused.

Mangs, K., Martell, B. (2000). Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20 eluaastani.

Teema 2.

Kivi, L., Sarapuu, H. (2005). Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Atlex.

Kraav, I., Liiger, M., Pärn, M. (2007). Lapsehoidja käsiraamat. Perekasvatuse instituut. Tallinn.

Väikelaps ja tema kasvukeskkond: I-II osa. Tallinna Pedagoogika Ülikool. Lapse uurimise keskus.

Tallinn 1998; 2002.

Brotherus, A., Hytönen, J., Krokfors, L. (2001). Esi- ja algõpetuse didaktika. TPÜ Kirjastus.

Bylica, J. (2004). Õppimine mängu kaudu.

Käeliste oskuste areng.// Pere ja Kodu eriväljaanne: Väikelaps, oktoober, 60-61.

Liik, K. (2002). Mänguasjad, mis treenivad mõttetööd// Pere ja Kodu eriväljaanne: Väikelaps,

oktoober, 47-48.

Mida oskab 5-6 aastane. (2004) // Pere ja Kodu eriväljaanne: Koolieelik, oktoober, 20-21.

Mida oskab 6-7 aastane. (2004) // Pere ja Kodu eriväljaanne: Koolieelik, oktoober, 56-57.

8

Penthin, R. (2003). Agressiivne laps. Kirjastus: Kunst.

Vellend, M. (2003). Muusika lapse arendajana koduses keskkonnas. Tartu.

Teema 3.

Spivakovskaja A. (1986). Mäng on tõsine asi. Tallinn.

Kees P. (1990). Täiskasvanu ja väikelaps. Tallinn.

Maser M. (1994). Sinu laps nullist kuueni. Tallinn.

Einon D. (2003). Loov laps. Tallinn.

Pittelkow K. ja Jacob A. (2004). Andekas laps. Tartu.

Teema 4

Eetikaveeb http://www.eetika.ee/et

Krips, H. (2005). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Krull, E. (2002). Eesti õpetaja pedagoogilised arusaamad, arvamused ja hoiakud

milleeniumivahetusel: küsitluse "Töö klassis õpetaja pilguga" tulemused ja põhijäreldused. Tartu

Ülikooli Kirjastus.

Lapsehoidja kutsestandard, tase IV

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10414964

Tuulik, M. (2008). Õpetaja eetika. Tallinn.


(EKAP)

Õpetajad

3

Lapse tervishoid ja

tervise edendamine

7 EKAP Siret Läänelaid

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised lapse tervisest, tervist

ohustavatest teguritest ja lapse tervise edendamisest ning oskused imiku ja

väikelapse hooldamiseks ning esmaabi osutamiseks.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad


hindamismeetodid

Moodul hinnatakse eristavalt.

Hindamismeetodid: struktureeritud kirjalik töö, esitus, situatsioonülesande

lahendamine, demonstratsioon.

Hindamisülesanne: Õpilane kirjeldab ja/või demonstreerib vastavalt

ülesandele lapse hooldamist ja esmaabi osutamist tema individuaalsust ja

pere vajadusi arvestades eetika põhimõtetest lähtuvalt.


Õpilane:

1) teab lapse tervist

ohustavaid

tegureid

kasvukeskkonnas

ning planeerib ja

viib läbi lapse

individuaalsust

arvestavaid

tervisedenduslikke

tegevusi;

Õpilane:

1) kirjeldab tervisedendusliku töö põhimõtteid ja väärtusi;

2) nimetab vastavalt ülesandele lapse tervist ohustavaid tegureid ning

kirjeldab nende kõrvaldamise või vähendamise tegevusi;

3) planeerib vastavalt ülesandele ja viib läbi lapse individuaalsusest ja

keskkonna tingimustest lähtuvaid tervisedenduslikke tegevusi;

2) toetab lapse

toimetulekut

elamistoimingutes

tema

individuaalsust ja

pere vajadusi

4) hindab vastavalt ülesandele lapse abivajadust elamistoimingute

sooritamisel tema individuaalsust ja perekonna vajadusi arvestades;

5) demonstreerib vastavalt ülesandele lapse abistamist ja juhendamist

elamistoimingutes tema individuaalsust ja perekonna vajadusi

arvestades;

http://www.eetika.ee/et

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10414964

9

arvestades;

3) jälgib lapse

tervislikku

seisundit ja

hooldab haiget

imikut ja väikelast

tema seisundist

ning pere

vajadustest

lähtuvalt;

6) kirjeldab vastavalt ülesandele lapse tervislikku seisundit;

7) planeerib vastavalt ülesandele hooldustegevused ja kirjeldab nende läbi

viimist lapse individuaalsusest ja seisundist lähtuvalt, pere vajadusi

arvestades;

4) tunneb ära

eluohtlikud

seisundid ja annab

esmaabi/kutsub

abi arvestades

lapse anatoomilis-

füsioloogilisi ja

ealisi eripärasid.

8) demonstreerib vastavalt ülesandele esmaabi andmist eluohtlike

seisundite, traumade ja õnnetusjuhtumite korral arvestades lapse

anatoomilis-füsioloogilisi ealisi eripärasid.


meetodid

Tõhustatud loeng e-toega, seminar, arutelu, rühmatöö, iseseisev töö,

rollimäng, demonstratsioon, situatsioonülesanne, infootsing, eneseanalüüs.

Teemad ja alateemad

LH15-006 Teema 1. Lapse tervise edendamine, lapse tervist

ohustavad tegurid

1.1. Laps ja keskkonna ohutegurid.

1.2. Lapse tervise edendamine: isiklik hügieen,

puhtusekasvatus, tervisekasvatus.

1.3. Motoorse arengu seaduspärasused ja füüsiline aktiivsus.

1,5 EKAP

39 tundi

(TP 30 t,

KÕ 9 t)

LH15-007 Teema 2. Toitumisõpetuse alused

2.1. Tervisliku ja eakohase toitumise alused.

2.2. Vastsündinu, imiku ja väikelapse toit ja toitumine,

abistamine söömisel.

2.3. Menüü koostamise alused. Toitlustamise põhimõtted,

toiduhügieen.

2.4. Enamlevinud toiduga seotud tervisehäired lastel.

Ohutegurid toidus.

2.5. Kombeõpetus ja söömiskultuur.

1,5 EKAP

39 tundi

(TP 30 t,

KÕ 9 t)

LH15-008 Teema 3. Haige imiku ja väikelapse hooldamine

3.1. Terve imiku/ väikelapse hooldamine.

3.2. Lapse tervisliku seisundi hindamine.

3.3. Sagedamini lastel esinevaid terviseprobleemid ja nende

sümptomid.

3.4. Haige lapse hooldamine, haigustunnuste leevendamine:

hingamisteede nakkused, seedekulgla nakkused,

erituselundkonna haigused, laste lööbelised

nakkushaigused, allergiad, astma, diabeet, aneemia.

3.5. Haige lapse toitumine ja toitmine. Ravimite

manustamine.

3 EKAP

78 tundi:

(TP 50 t,

KÕ 28 t)

LH15-009 Teema 4. Esmaabi 4.1. Tegutsemine õnnetuskohal. Tervisliku seisundi

hindamine.

4.2. Esmaabi andmine: lapse elustamine, šokk, teadvusetus,

verejooksud, haavad, lämbumine, uppumine,

1 EKAP

26 tundi:

TP 20 t,

KÕ 6 t)

10

kukkumine, luumurd, kuumakahjustused, põletused,

külmumine, mürgistused, võõrkehad hingamisteedes ja

meeleelundites, esmaabi haigushoogude korral,

psüühiline kriis.

4.3. Esmaabi abivahendid: sidumis- ja toestamisvahendid.

Kannatanu tõstmine.

HINDAMINE

1. õpiväljund: Õpilane teab lapse tervist ohustavaid tegureid kasvukeskkonnas ning planeerib ja viib

läbi lapse individuaalsust arvestavaid tervisedenduslikke tegevusi.



Õpilane:

1) nimetab vastavalt

ülesandele lapse

tervist ohustavaid

tegureid ning

kirjeldab nende

kõrvaldamise või

vähendamise

tegevusi;

2) planeerib vastavalt

ülesandele ja viib

läbi lapse


keskkonna

tingimustest

lähtuvaid

tervisedenduslikke

tegevusi.

Õpilane:


ülesandele lapse

tervist ohustavaid

tegureid ning kirjeldab

nende kõrvaldamise

või vähendamise

tegevusi;

2) planeerib ja viib läbi

lapse


keskkonna

tingimustest lähtuvaid

tervisedenduslikke

tegevusi.

Õpilane:


ülesandele lapse

tervist ohustavaid

tegureid ning

põhjendab nende

kõrvaldamise või

vähendamise

tegevuste vajadust;


lapse


keskkonna


tervisedenduslikke

tegevusi.

Õpilane:


ülesandele lapse

tervist ohustavaid

tegureid ning

analüüsib nende

kõrvaldamise või

vähendamise

tegevuste vajadust;


ja hindab lapse


keskkonna


tervisedenduslikke

tegevusi.

2. õpiväljund: Õpilane toetab lapse toimetulekut elamistoimingutes tema individuaalsust ja pere

vajadusi arvestades.



Õpilane:

1) hindab vastavalt ülesandele lapse abivajadust elamistoimingute sooritamisel tema individuaalsust

ja perekonna vajadusi arvestades;

2) demonstreerib vastavalt ülesandele lapse abistamist ja juhendamist elamistoimingutes tema

individuaalsust ja perekonna vajadusi arvestades.

3. õpiväljund: Õpilane jälgib lapse tervislikku seisundit ja hooldab haiget imikut ja väikelast tema

seisundist ning pere vajadustest lähtuvalt.



Õpilane:


ülesandele lapse

tervislikku seisundit;

2) planeerib vastavalt

ülesandele

hooldustegevused ja

kirjeldab nende läbi

viimist lapse

Õpilane:


ülesandele lapse

tervislikku

seisundit;

2) planeerib

hooldustegevused

ning kirjeldab

nende läbi viimist

Õpilane:


ülesandele lapse


2) planeerib

hooldustegevused ning

põhjendab nende

valikut, kirjeldab läbi

viimist lapse

Õpilane:


ülesandele lapse


2) planeerib

hooldustegevused

ning põhjendab nende

valikut, kirjeldab läbi

viimist lapse

11


seisundist lähtuvalt,

pere vajadusi

arvestades.

lapse



pere vajadusi

arvestades.



pere vajadusi

arvestades.



pere vajadusi

arvestades ja hindab

nende tõhusust.

4. õpiväljund: Õpilane tunneb ära eluohtlikud seisundid ja annab esmaabi/kutsub abi arvestades lapse

anatoomilis-füsioloogilisi ja ealisi eripärasid.



Õpilane demonstreerib vastavalt ülesandele esmaabi andmist eluohtlike seisundite, traumade ja

õnnetusjuhtumite korral.

Õppematerjalid

Teema 1. Lapse tervise edendamine, lapse tervist ohustavad tegurid

Kaasik, T. 2001. Turvalisuse teejuht I. Vigastuste vältimine imikutel ja väikelastel. Tallinn: Eesti

Tervisekasvatuse Keskus, 22 lk.

Kanarik, V. 2002 Arendame last õigeaegselt – hoiame ka tema tervist. Tervisliku eluviisi harjumus

kaasa lasteaiast. Põlvamaa Lastekaitse Ühingu alushariduse konverents, 39 lk

Niiberg, T.,Linnas, M. „Laps läheb lasteaeda“ AS Astlex 2007

Januszewicz, P. 2004. Loomulik – nagu hingamine.

Uuli, A-K. 2000. Laps ja televisioon. http://www.hot.ee/lastearst/l_ja_tv.htm

Woolfson. C. R. 2004. Miks lapsed nii käituvad? Varrak, 191 lk.

Levin, A., Kagan, V. 2000. Laps, perekond, meditsiin. Kirjastus TEA, 117 lk.

Gustavson Monika „Laste aeg, laste aed“ PreMark 2004

Paloheimo, M. 2002. Lapsepõlve mõjud. Tallinn: Varrak, 262 lk.

Alushariduse raamõppekava

Einon, D. 2002. Meie terve laps. Kirjastus: Maalehe Raamat, 224 lk

Kull, M., Saat. H., Kiive, E. jt. 2001. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus: õpetajaraamat 4.-6. klass:

uimastikasutuse ennetamine koolis. Tartu, 138 lk.

Teema 2. Toitumisõpetuse alused

Grün-Ots, I. Kui toit teeb lapse haigeks.Pegasus 2009

Blossfeldt, M. Looduslik toit. Täisväärtuslik elu. Loomuliku toitumise põhimõtted 2009

Laste ja noorte toitumissoovitused. TAI. Tallinn 2009

Karik, H., Kuiv, K. & Pappel, K. (1995). Valitud peatükke toitumisõpetusest. Tallinn,

Tallinna Pedagoogikaiilikool, Loodusteaduste osakond, 212.

Ormisson, A. & Schmidt, E. (2002). Simnist puberteedini. Lapsed ja nende tervishaired.

Tallinn, Medicina.

Teejuht kalorite maailma (2002). Ersen. 247.

Annamaa, T., Julge, K., Vasar, M. (2004) Allergia ja toit. Ajakirjade Kirjastus.

Teesalu, S. (2006). Toitumine tohusaltja individuaalselt igas eas. Tartu: OU Telit, 252.

Vaask, S., Liebert, T., Maser, M., Pappel, K.., Pitsi, T., Saava, M., Sooba, E., Vihalemm,

T. & Villa, I. (koost.) (2006). Eesti toitumis-ja toidusoovitused. Tervise Arengu Instituut,

Teema 4. Haige imiku ja väikelapse hooldamine

Ball, J. (2012). Principles of pediatric nursing. Boston: Pearson

Skills for pediatric nursing. Upper Saddle River, NJ: Pearson Education

Õenduse käsiraamat (1997). Tln: Medicina

Clinical skills in childrenś nursing. (2009). Oxford; Oxford University Press.

Whaley&Wong´s. (1991) või (1999)või (2007). Nursing Care of Infants and Children. St Louis,

Missouri: Mosby

Teema 5. Esmaabi

Euroopa esmaabi käsiraamat. 2009a. Eesti Punane Rist, Tallinn.

12

Euroopa esmaabi õpetamise referentsjuhis. 2009b. Eesti Punane Rist, Tallinn.

Esmaabi käsiraamat. Esmaabi võtted igaühele tööl, kodus, puhkehetkel.8 trükk. 2004a. St. Johni

Kiirabi, St. Andrew´ Kiirabiassotsatsioon, Suurbritannia Punase Rist. Dorling Kindersley Ltd.,

London.

Fisher, S. 2007. Esmaabiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda.

Liiger, M, Pärn, M. 2010. Esmaabi käsiraamat ettevõttele. Pandekt OÜ. Tallinn.

Pukk, K; Lehtmets, A; Ringo, H; Kross, E; Javed, P. 2010. Elupäästev esmaabi vigastuste korral. Eesti

Haigekassa.

Stoppard, M. 2003. Väikelapse esmaabi Dr. Miriam Stoppard. A Dorling Kindersley Book. Koolibri.

Õpiobjekt Esmaabi. http://tthkkesmaabi.weebly.com

Adlas, R. 2008. Esmaabi käsiraamat. AS Medicina. Tallinn.


(EKAP)

Õpetajad

4

Karjääri planeerimine ja

ettevõtlus

6 EKAP Tiina Uusma

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega

kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva

õppe põhimõtetest.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad


hindamismeetodid


Hindamismeetodid: Karjääriplaani koostamine. Äriplaani koostamine.

Hindamisülesanne: Õpilane leiab IKT vahendeid kasutades informatsiooni

tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta ning koostab nende alusel

endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani hinnates oma sobivust valitud

valdkonnas.

Õpilane koostab äriplaani eralastehoiu avamiseks ja kaitseb seda

kaasõppijate ees.


Õpilane:

1) mõistab oma

vastutust teadlike

otsuste

langetamisel

elukestvas karjääri-

planeerimise

protsessis;

Õpilane:

1) arutleb iseseisvalt enda isiksuse tugevuste ja nõrkuste üle ning hindab

oma kutse, eriala ja ametialast ettevalmistust ning tööturul rakendumise

võimalusi;

2) leiab IKT vahendeid kasutades informatsiooni tööturu ja

õppimisvõimaluste kohta ja koostab elektroonilisi

kandideerimisdokumente, lähtudes dokumentide vormistamise heast

tavast;

3) valmistab iseseisvalt ette ja osaleb näidistööintervjuul ja koostab

iseseisvalt endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani;

2) mõistab majanduse

olemust ja

majandus-

keskkonna

toimimist;

4) mõistab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest;

5) selgitab iseseisvalt turumajanduse toimimist arvestades nõudluse,

pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas;

6) nimetab meeskonnatööna Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse

ning selgitab nende mõju ettevõtluskeskkonnale õpitavas valdkonnas;

7) täidab etteantud andmete alusel sh elektrooniliselt FIE

näidistuludeklaratsiooni;

8) kasutab iseseisvalt majanduskeskkonnas orienteerumiseks riiklikku

infosüsteemi e-riik;

http://tthkkesmaabi.weebly.com/

13

3) mõtestab oma rolli

ettevõtlus-

keskkonnas;

9) tõlgendab meeskonnatööna juhendi alusel lapsehoiuga seotud

ettevõtluskeskkonda Eestis ja toob välja oma võimalused tööturule

sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana;

10) kirjeldab juhendi alusel vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete

toimimist;

11) selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda

mõjutavat ettevõtluskeskkonda ning kultuuridevaheliste erinevuste

mõju ettevõtte majandustegevusele;

12) kirjeldab ja selgitab ettevõtte äriideed lapsehoiu valdkonna näitel ja

koostab elektrooniliselt juhendi alusel äriplaani.

4) mõistab oma

õigusi ja kohustusi

töökeskkonnas

toimimisel;

13) loetleb ja selgitab töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi,

lähtudes riiklikust strateegiast;

14) loetleb ja selgitab tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi

ohutu töökeskkonna tagamisel ja selgitab riskianalüüsi olemust;

15) eristab ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi,

keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid

ja meetmeid nende vähendamiseks;

16) tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb iseseisvalt lähtuvalt seadustes

sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega;

17) kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja enda

tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas;

18) arutleb juhtumi näitel meeskonnatööna erinevatest allikatest kogutud

töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni üle;

19) kasutab iseseisvalt elektroonilist töölepinguseadust töölepingu

sõlmimisel, tööaja ja puhkuse korraldamisel;

20) toob iseseisvalt välja töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu

põhilised erinevused töötaja ja ettevõtja vaates;

21) tutvustab meeskonnatööna töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust

sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente;

22) arvestab iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava

tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist;

23) kirjeldab iseseisvalt asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust

organisatsioonis;

24) koostab ja vormistab iseseisvalt elektroonilise algatus- ja vastuskirja

ning e-kirja sh allkirjastab digitaalselt;

25) kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis

ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega;

5) käitub vastastikust

suhtlemist toetaval

viisil.

26) kasutab keerukates ja ootamatutes suhtlemissituatsioonides sobivaid

suhtlemisviise, erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head tava;

27) järgib üldtunnustatud käitumistavasid ning hindab enda ja

grupiliikmete käitumist arvestades kultuurilisi erinevusi;

28) juhib juhendi alusel eesmärgipäraselt väikesearvulist meeskonda

tööalaste probleemide looval lahendamisel;

29) hindab juhendi alusel enda ja teiste teeninduskultuuri,

teenindushoiakuid ja -oskusi;

30) lahendab iseseisvalt erinevaid sh muutuvaid teenindussituatsioone,

lähtudes kliendikeskse teeninduse põhimõtetest.


meetodid

Tõhustatud loeng e-toega, seminar, arutelu, rühmatöö, iseseisev töö,

rollimäng, demonstratsioon, situatsioonülesanne, infootsing, eneseanalüüs.

14

Teemad ja alateemad

LH15-010 Teema 1. Karjääri planeerimine.

1.1. Enesetundmine karjääri planeerimisel.

1.2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu tundmine karjääri

planeerimisel.

1.3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine.

1.4. Ametialane eneseareng ning enesetäiendamine:

elukestva õppe olemus ja sihipärane enesearendamine.

0,5 EKAP

13 tundi:

(TP 9 t,

KÕ 4 t)

LH15-011 Teema 2. Majandus ja ettevõtlus.

2.1. Mina ja majandus.

2.2. Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused.

2.3. Pakkumine ja nõudlus.

2.4. Maksud.

2.5. Finantsasutused Eestis.

2.6. Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus.

2.7. Ettevõtja ja töövõtja.

2.8. Ettevõtluskeskkond.

2.9. Äriidee ja selle elluviimine.

1 EKAP

26 tundi:

(TP 16 t,

KÕ 10 t)

LH15-012 Teema 3. Töötervishoid ja tööohutus.

3.1. Töökeskkond ja seadusandlus.

3.2. Töökeskkonnaalase töö korraldus.

3.3. Töökeskkonna ohutegurid.

3.4. Tööõnnetused.

3.5. Tuleohutus.

1,5 EKAP

39 tundi:

(TP 30 t,

KÕ 9 t)

LH15-013 Teema 4. Töötamise õiguslikud alused.

4.1. Lepingulised suhted töö tegemisel.

4.2. Töökorraldus.

4.3. Töö tasustamine ja sotsiaalsed tagatised.

0,5 EKAP 13 tundi:

(TP 9 t,

KÕ 4 t)

LH15-014 Teema 5. Asjaajamine ja dokumendihaldus.

5.1. Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis.

5.2. Dokumentide loomine.

5.3. Tööks vajalike dokumentide digiallkirjastamine.

5.4. Dokumentide sh digitaaldokumentide säilitamine.

5.5. Korrektne suhtlemisstiil e-kirjade vormistamisel.

0,5 EKAP 13 tundi: TP

6 tundi,

KÕ 7 tundi

LH15-015 Teema 6. Suhtlemine ja meeskonnatöö.

6.1. Individuaalsed suhtlemisoskused, enesekehtestamine.

6.2. Suhtlemine meeskonnas, koostöö lapsevanematega.

6.3. Konfliktide lahendamine, sotsiaalsete oskuste

õpetamine lapsele.

6.4. Toimetulek emotsioonidega. Pingetaluvus. Kriis ja

läbipõlemine, psühholoogilised kaitsemehhanismid.

6.5. Klienditeeninduse alused.

2 EKAP

52 tundi:

(TP 30 t,

KÕ 22)

HINDAMINE

1. õpiväljund: Õpilane mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas

karjääriplaneerimise protsessis.



Õpilane:

1) arutleb iseseisvalt enda isiksuse tugevuste ja nõrkuste üle ning hindab oma kutse, eriala ja ametialast

ettevalmistust ning tööturul rakendumise võimalusi;

2) leiab IKT vahendeid kasutades informatsiooni tööturu ja õppimisvõimaluste kohta ja koostab

elektroonilisi kandideerimisdokumente, lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast: CV,

15

motivatsioonikiri, sooviavaldus;

3) valmistab iseseisvalt ette ja osaleb näidistööintervjuul ja koostab iseseisvalt endale lühi- ja

pikaajalise karjääriplaani.

2. õpiväljund: Õpilane mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist.



Õpilane:

1) mõistab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest;

2) selgitab iseseisvalt turumajanduse toimimist arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga

õpitavas valdkonnas;

3) nimetab meeskonnatööna Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse ning selgitab nende mõju

ettevõtluskeskkonnale õpitavas valdkonnas;

4) täidab etteantud andmete alusel sh elektrooniliselt FIE näidistuludeklaratsiooni;

5) kasutab iseseisvalt majanduskeskkonnas orienteerumiseks riiklikku infosüsteemi e-riik.

3. õpiväljund: Õpilane mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas.



Õpilane:

1) tõlgendab meeskonnatööna juhendi alusel lapsehoiu ettevõtluskeskkonda Eestis ja toob välja oma

võimalused tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana;

2) kirjeldab juhendi alusel vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete toimimist;

3) selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda

ning kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele;

4) kirjeldab ja selgitab ettevõtte äriideed hooldusvaldkonna näitel ja koostab elektrooniliselt juhendi

alusel äriplaani.

4. õpiväljund: Õpilane kasutab oma õigusi ja täidab oma kohustusi töökeskkonna toimimisel.



Õpilane:

1) loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi, lähtudes riiklikust

strateegiast;

2) loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna

tagamisel ja selgitab riskianalüüsi olemust;

3) eristab ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks;

4) tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb iseseisvalt lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja

kohustusi seoses tööõnnetusega;

5) kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja enda tegevust tulekahju puhkemisel

töökeskkonnas;

6) arutleb juhtumi näitel meeskonnatööna erinevatest allikatest kogutud töötervishoiu ja

tööohutusealast informatsiooni üle;

7) kasutab iseseisvalt elektroonilist töölepinguseadust töölepingu sõlmimisel, tööaja ja puhkuse

korraldamisel;

8) toob iseseisvalt välja töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilised erinevused töötaja ja

ettevõtja vaates;

9) tutvustab meeskonnatööna töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid

dokumente;

10) arvestab iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning

ajutise töövõimetuse hüvitist;

11) kirjeldab iseseisvalt asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis;

12) koostab ja vormistab iseseisvalt elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja sh allkirjastab

16

digitaalselt;

13) kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike

dokumentide säilitamisega.

5. õpiväljund: Õpilane käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil.



Õpilane:

1) kasutab keerukates ja ootamatutes suhtlemissituatsioonides sobivaid suhtlemisviise, erinevaid

suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava;

2) järgib üldtunnustatud käitumistavasid ning hindab enda ja grupiliikmete käitumist arvestades

kultuurilisi erinevusi;

3) juhib juhendi alusel eesmärgipäraselt väikesearvulist meeskonda tööalaste probleemide looval

lahendamisel;

4) hindab juhendi alusel enda ja teiste teeninduskultuuri, teenindushoiakuid ja -oskusi;

5) lahendab iseseisvalt erinevaid sh muutuvaid teenindussituatsioone, lähtudes kliendikeskse

teeninduse põhimõtetest.

Õppematerjalid

Majanduse ABC (2002). Avatar. http://www.avatar.ee/majanduseabc/

Randma, T. (2008). Ettevõtluse alused. OÜ Infotrükk.

Pramann Salu, M. (2005). Ettevõtluse alused. Kirjastus Ilo.

Türk, V. (1995). Turumajandus kõigile. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Tsarjov, R. (2007). Õpiobjekt: Palgaarvestus ja deklareerimine. Suuremõisa Tehnikum.

http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise%20%F5piobjektid%202/pal

gaarvestus/

Tolk, Ü. (2009). Õpiobjekt: SWOT analüüs. Tartu KHK. http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/SWOT/

Tolk, Ü. (2009). Õpiobjekt: Turundusuuringu koostamine küsitluse teel. Tartu KHK. http://e-

ope.khk.ee/oo/evoti/kysitlus/

Tolk, Ü. Õpiobjekt: SWOT analüüs. Tartu KHK. http://ope.khk.tartu.ee/~maarja/SWOT/04/08/2009.

Tolk, Ü. Õpiobjekt: Turundusuuringu koostamine küsitluse teel. Tartu KHK.

http://ope.khk.tartu.ee/~maarja/kysitlus/ 04/08/2009.


(EKAP)

Õpetajad

4 Õppepraktika 15 Liana Kurg

Tiina Uusma

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane arendab, täiendab ja rakendab õppetöös

omandatud teadmisi ning oskusi praktilises töökeskkonnas, kujundab

sotsiaalseid oskusi, isikuomadusi ja hoiakuid, mis tõstavad õpilase

valmisolekut tulevaseks tööeluks.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Läbitud või läbimisel on moodulid „Turvalise ja arendava kasvukeskkonna

kujundamine“, „Lapse kasvu ja arengu toetamine“ , „Lapse tervishoid ja

tervise edendamine“ ja „Karjääri planeerimine ja ettevõtlus“.

Mooduli hindamine

ja hindamismeetodid

Moodul hinnatakse mitteeristavalt. Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane

on sooritanud praktika, esitanud koolile nõutavad praktikadokumendid ja

praktika-aruande praktika lõpuseminaris kaitsnud.

Hindamismeetodid: demonstratsioon, eneseanalüüs, esitlus ja kaitsmine.

http://www.avatar.ee/majanduseabc/

http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise%20%F5piobjektid%202/palgaarvestus/

http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise%20%F5piobjektid%202/palgaarvestus/

http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/kysitlus/

http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/kysitlus/

http://ope.khk.tartu.ee/~maarja/kysitlus/

17


Õpilane:

1) hindab oma

valmidust

lapsehoidjana

töötamiseks;

Õpilane:

1) koostab eneseanalüüsi, hinnates kutsestandardist, kutse-eetikast ja

õigusaktidest (sotsiaalhoolekande seadus jm) tulenevaid nõudeid

lapsehoidja pädevustele;

2) rakendab

turvalise ja

arendava kasvu

keskkonna

kujundamise

põhimõtteid;

2) kujundab lapsele tema individuaalsusest ning pere vajadusest lähtuva

turvalise ja arendava kasvukeskkonna;

3) planeerib ja

vajadusel teostab

majapidamis- ja

korrastustööd

last ja

pereliikmeid

kaasates;

3) juhendab ja motiveerib peret/ last toime tulema eluaseme korrastamise ja

majapidamistöödega;

4) korrastab ruumid ja korraldab majapidamistööd täites ohutustehnika ja

keskkonna säästlikkuse nõudeid;

4) toetab lapse

füüsilist ja

vaimset arengut

eakohastes

päevategevustes;

5) juhendab ja abistab last/peret lapse eneseteenindusoskuste kujundamisel,

loov- ja tervisedenduslikes tegevustes osalemisel;

5) osaleb aktiivse

meeskonnaliikme

na last

arendavate

eakohaste loov-

ja

tervisedenduslike

tegevuste

planeerimisel ja

läbiviimisel;

6) koostab meeskonnas lapse/lasterühma päeva ja nädalaplaani ning osaleb

selle täitmisel last tema individuaalsusest lähtuvalt juhendades ja

abistades;

6) suhtleb

võrgustikus

lugupidavalt,

kasutades

kaasaegseid info-

tehnoloogilisi

vahendeid ning

järgides

seadusandlust,

konfidentsiaal-

sust ja kutse-

eetika

põhimõtteid;

7) suhtleb lapse, perekonna ja kolleegidega arusaadaval moel ja käitub

meeskonnas vastastikust suhtlemist võimaldaval viisil;

8) märkab ja ennetab konfliktsituatsiooni, konflikti tekkimisel valib sobiva

lahendusstrateegia;

9) osaleb aktiivse ja vastutava meeskonnaliikmena oma lapsehoiu

igapäevases töös;

10) lähtub oma tegevuses kutse-eetikast ja seadusandlusest;

7) osaleb

meeskonnatöös;

11) osaleb aktiivse ja vastutava meeskonnaliikmena oma üksuse igapäevases

töös, rakendab individuaalse ja rühmatöö võtted;

12) käitub meeskonnas vastastikust suhtlemist võimaldaval viisil;

18

8) analüüsib oma

valmidust

tulevaseks

tööeluks.

13) koostab eneseanalüüsi, hinnates oma sooritust kutsestandardist, kutse-

eetikast ja õigusaktidest tulenevatest nõuetest lähtuvalt.


meetodid

Praktiline tegevus, arutelu, iseseisev töö, rollimäng, infootsing, eneseanalüüs.

Teemad ja alateemad

LH15-016 Teema 1. Terve laps (asutuses)

1.1. Enesehindamine: praktika tegevuste planeerimine,

praktika dokumenteerimine ja soorituse analüüs.

1.2. Töökeskkond ja tööseadusandlus.

1.3. Tööohutus ja tööergonoomika.

1.4. Tutvumine dokumentatsiooniga.

1.5. Korrastus- ja puhastustööd.

1.6. Lapse tervis.

1.7. Eakohased päevategevused.

1.8. Lapse juhendamine ja abistamine igapäevaste

eneseteenindusoskuste kujundamisel.

1.9. Kombeõpetus.

1.10. Osalemine meeskonnatöös aktiivse ja vastutustundliku

liikmena.

1.11. Suhtlemine laste ja koostöövõrgustiku liikmetega

vastastiku lugupidaval ja arusaadaval moel eetika ja

konfidentsiaalsuse põhimõtteid järgides.

5 EKAP

130

akadeemilist

tundi: 80 TP

tundi

graafiku-

järgset tööd,

KÕ 18 tundi

LH15-017 Teema 2. Terve laps (kodukeskkonnas).



2.2. Tutvumine tööpaiga ja perekonnaga.

2.3. Turvalisusnõuded. Jäätmekäitlus.

2.4. Tervisliku toitumise nõuete järgimine.

2.5. Korrastus- ja puhastustööd.

2.6. Lapse tervis.

2.7. Eakohaste loov-, arendavate ja tervisedenduslike

tegevuste planeerimine, läbiviimine ja analüüs.


eneseteenindusoskuste kujundamisel.

2.9. Kombeõpetus.

2.10. Osalemine pere vajadustest ning lapse individuaalsusest

lähtuvas võrgustikutöös aktiivse ja vastutustundliku liikmena.




5 EKAP 130

akadeemilist

tundi: 80

TPtundi

graafiku-

järgset tööd,

KÕ 18 tundi

LH15-018 Teema 3. Erivajadusega laps (asutuses või

kodukeskkonnas).



3.2. Tutvumine tööpaiga ja meeskonnaga.

3.3. Turvalisusnõuded. Jäätmekäitlus.

3.4. Tutvumine dokumentatsiooniga.

3.5. korrastus- ja puhastustööd.

3.6. Lapse tervisliku seisundi hindamine ja jälgimine.

3.7. Ergonoomiliste töövõtete ja abivahendite kasutamine.

5 EKAP 130

akadeemilist

tundi: 80 TP

tundi

graafiku-

järgset tööd,

KÕ 18 tundi

19

3.8. Loov-, arendavate ja tervisedenduslike tegevuste

planeerimine ja läbiviimine lähtuvalt lapse seisundist ja

tegevusvõimest ning analüüs.


eneseteenindusoskuste kujundamisel abivajadusest lähtuvalt.

3.10. Kombeõpetus.

3.11. Osalemine meeskonnatöös aktiivse ja vastutustundliku

liikmena.




HINDAMINE

1. õpiväljund: Õpilane hindab oma valmidust lapsehoidjana töötamiseks.



Õpilane koostab eneseanalüüsi, hinnates kutsestandardist, kutse-eetikast ja õigusaktidest

(sotsiaalhoolekande seadus jm) tulenevaid nõudeid lapsehoidja pädevustele.

2. õpiväljund: Õpilane rakendab turvalise ja arendava kasvu keskkonna kujundamise põhimõtteid.



Õpilane kujundab lapsele tema individuaalsusest ning pere vajadusest lähtuva turvalise ja arendava

kasvukeskkonna.

3. õpiväljund: Õpilane planeerib ja vajadusel teostab majapidamis- ja korrastustööd last ja

pereliikmeid kaasates.



Õpilane juhendab ja motiveerib peret või last toime tulema eluaseme korrastamise ja

majapidamistöödega, korrastab ruumid ja korraldab majapidamistööd täites ohutustehnika ja

keskkonna säästlikkuse nõudeid.

4. õpiväljund: Õpilane toetab lapse füüsilist ja vaimset arengut eakohastes päevategevustes.



Juhendab ja abistab last või peret lapse eneseteenindusoskuste kujundamisel, loov- ja

tervisedenduslikes tegevustes osalemisel.

5. õpiväljund: Õpilane osaleb aktiivse meeskonnaliikmena last arendavate eakohaste loov- ja

tervisedenduslike tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel.



Õpilane koostab meeskonnas lapse/lasterühma päeva ja nädalaplaani ning osaleb selle täitmisel last

tema individuaalsusest lähtuvalt juhendades ja abistades.

6. õpiväljund: Õpilane suhtleb võrgustikus lugupidavalt, kasutades kaasaegseid infotehnoloogilisi

vahendeid ning järgides seadusandlust, konfidentsiaalsust ja kutse-eetika põhimõtteid.



Õpilane:

1) suhtleb lapse, perekonna ja kolleegidega arusaadaval moel ja käitub meeskonnas vastastikust

suhtlemist võimaldaval viisil;

2) märkab ja ennetab konfliktsituatsiooni, konflikti tekkimisel valib sobiva lahendusstrateegia;

3) osaleb aktiivse ja vastutava meeskonnaliikmena oma lapsehoiu igapäevases töös;

lähtub oma tegevuses kutse-eetikast ja seadusandlusest.

7. õpiväljund: Õpilane osaleb meeskonnatöös.


20


Õpilane:

1) osaleb aktiivse ja vastutava meeskonnaliikmena oma üksuse igapäevases töös, rakendab

individuaalse ja rühmatöö võtted;

2) käitub meeskonnas vastastikust suhtlemist võimaldaval viisil.

8. õpiväljund: Õpilane analüüsib oma valmidust tulevaseks tööeluks.



Õpilane koostab eneseanalüüsi, hinnates oma sooritust kutsestandardist, kutse-eetikast ja

õigusaktidest tulenevatest nõuetest lähtuvalt.

VALIKÕPINGUTE MOODULID


(EKAP)

Õpetajad

1 Digiajastu

tehnoloogiate

kasutamine õppimises

ja erialases arengus

2 EKAP Anne Rosenberg

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused digiajastu

tehnoloogiliste vahendite kasutamiseks informatsiooni hankimisel,

töötlemisel, tööalasel suhtlemisel, asjaajamisel ja enesetäiendamisel eetika ja

turvalisuse nõudeid arvestades.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad

Mooduli hindamine

ja hindamismeetodid


Hindamismeetodid: praktiliste õppeülesannete täitmine veebipõhises

keskkonnas ja enesearengu reflekteerimine digitaalses arengumapis.

Hindamisülesanded:

1. Digitaalne arengumapp ja refleksioon.

2. Infoajastu võimaluste teadlik kasutamine.

3. E-õppe keskkonna Moodle tegevustes osalemine.

4. Töö- ja harjutuslehed.

5. Originaaltöö loomine digivahenditega.

6. Veebimaterjali seaduslik ja eetiline kasutamine.


Õpilane kasutab

digiajastu

tehnoloogilisi

vahendeid

informatsiooni

hankimiseks,

töötlemiseks,

tööalaseks

suhtlemiseks,

asjaajamiseks ja

enesetäiendamiseks.

Õpilane:

1) teab infoajastu tehnoloogiate kasutamise põhitõdesid, võimalusi ja sellega

kaasnevaid ohtusid;

2) vormistab arvutil nõuetekohaseid kirjalikke töid ja esitab või jagab neid

vajadusel veebipõhiselt;

3) teab, mis on e-õpe ja kasutab e-õppe keskkonna Moodle traditsioonilisi

tegevusi ja vahendeid; 4) loob originaaltöid (pilt, video, audio vm) rakendades informatsiooni

kogumiseks, hindamiseks ja kasutamiseks digitaalseid vahendeid; 5) kasutab teadlikult veebimaterjale käitudes seaduslikult ja eetiliselt; 6) kasutab digitaalseid vahendeid (s.h digitaalne arengumapp) oma loomingu

edastamiseks ja erialase arengu reflekteerimiseks; 7) kasutab digitaalset meediat ja - keskkondi suhtlemiseks ning koostööks; 8) leiab ja rakendab digitaalseid vahendeid praktiliste oskuste arendamiseks;

9) on teadlik erinevatest õppimist toetavatest ja reguleerivatest

dokumentidest Tartu Tervishoiu kõrgkoolis;

21

10) kasutab sihipäraselt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehte, siseveebi,

ÕISi ja leiab üles vajaliku informatsiooni.


meetodid

Seminar, arutelu, rühmatöö, e-õpe, eneseanalüüs.

Teemad ja alateemad

1. Digitaalne arengumapp ja refleksioon.

2. Infoajastu võimaluste teadlik kasutamine.

3. Õppimist toetavad dokumendid, vajamineva info otsimine

ja kasutamine.

4. E-õppe keskkonna Moodle tegevused.

5. Meediad ja koostöö digiajastul.

6. Originaaltöö loomise võimalused digivahenditega.

7. Veebimaterjali seaduslik ja eetiline kasutamine.

2 EKAP

52 tundi

(TP 20 t, 32

e-õpe

Moodle`s)

HINDAMINE

Õpiväljund: Õpilane kasutab digiajastu tehnoloogilisi vahendeid informatsiooni hankimiseks,

töötlemiseks, tööalaseks suhtlemiseks, asjaajamiseks ja enesetäiendamiseks.



Õpilane:

1) teab infoajastu tehnoloogiate kasutamise põhitõdesid, võimalusi ja sellega kaasnevaid ohtusid;

2) vormistab arvutil nõuetekohaseid kirjalikke töid ja esitab või jagab neid vajadusel veebipõhiselt;

3) teab, mis on e-õpe ja kasutab e-õppe keskkonna Moodle traditsioonilisi tegevusi ja vahendeid;

4) loob originaaltöid (pilt, video, audio vm) rakendades informatsiooni kogumiseks, hindamiseks ja

kasutamiseks digitaalseid vahendeid;

5) kasutab teadlikult veebimaterjale käitudes seaduslikult ja eetiliselt;

6) kasutab digitaalseid vahendeid (s.h digitaalne arengumapp) oma loomingu edastamiseks ja

erialase arengu reflekteerimiseks;

7) kasutab digitaalset meediat ja keskkondi suhtlemiseks ning koostööks;

8) leiab ja rakendab digitaalseid vahendeid praktiliste oskuste arendamiseks;

9) on teadlik erinevatest õppimist toetavatest ja reguleerivatest dokumentidest Tartu Tervishoiu

kõrgkoolis;

10) kasutab sihipäraselt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehte, siseveebi, ÕISi ja leiab ning kasutab

vajalikku informatsiooni.

Õppematerjalid

1. Õppejõu juhendmaterjalide edastamiseks on kasutatud digiajastu erinevaid võimalusi.


(EKAP)

Õpetajad

2 Vene keel 2 EKAP Olga Jagintseva

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab lapsehoiuteenuse osutamiseks

vajaliku Vene keele oskuse algtasemel (tase A2)

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad

Mooduli hindamine

ja hindamismeetodid


Hindamismeetodid: dialoogi koostamine ja dialoogis osalemine. Teksti

kuulamine ja mõistmine, kirjaliku teksti koostamine grammatikareegleid

arvestades.

Hindamisülesanne: Õpilane osaleb vastavalt ülesandele dialoogis hääldamise

põhimõtteid, peamisi grammatikareegleid ja erialast sõnavara kasutades.

22


Õpilane

1) mõistab lihtsat

kõnet ja teksti,

mis seostub

igapäevaelu

valdkondadega;

Õpilane:

1) kirjeldab vastavalt ülesandele oma igapäevaelu valdkondi;

2) saab aru etteantud ülesandes esitatud kirjeldusest;

2) leiab spetsiifilist

infot lihtsatest

igapäeva-

tekstidest ja

kirjadest;

3) leiab vastavalt ülesandele erialaspetsiifilist infot;

4) saab hakkama

igapäevastes

suhtlusolukordad

es mis nõuavad

otsest ja lihtsat

infovahetust

tuttavatel

teemadel.

4) kirjeldab vastavalt ülesandele suuliselt ühte oma igapäevaelu valdkonda;

5) vastab lihtsatele erialaspetsiifilistele küsimustele täislausega.


meetodid

Praktikum, iseseisev töö, e-õpe, praktiline harjutamine, kuulamine,

kõnelemine, kirjutamine, tõlkimine.

Teemad ja alateemad

LH15-019 1. Grammatika.

2. Hääldamine.

3. Sõnavara.

3.1. Erialane terminoloogia: toiduained, ruumi sisustus,

tavalisemad terviseseisundid jne, mäng ja mänguasjad.

3.2. Töö eralase tekstiga, info otsimine.

4. Suhtlemine.

4.1. Tutvumine, tervitused, telefonikõned, tänuavaldused,

nõuanded.

4.2. Enesetutvustus. Inimese iseloomujooned, tugevused,

sotsiaalne keskkond.

4.3. Dialoog: lapsega, vanemaga, kaupluses, arsti - ja

abivajajaga.

2 EKAP

52 tundi

(TP 30 t,

KÕ 22 t)

HINDAMINE

1. õpiväljund: Õpilane mõistab lihtsat kõnet ja teksti, mis seostub igapäevaelu valdkondadega.



Õpilane:


2) saab aru etteantud ülesandes esitatud kirjeldusest.

2. õpiväljund: Õpilane leiab spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest ja kirjadest.



Õpilane leiab vastavalt ülesandele erialaspetsiifilist infot.




23

Õpilane:



Õppematerjalid

Замковая Н., Моисеенко И. (2009). Просто по-русски. Таллин: Koolibri.

Хавронина С.А., Широченская А.И. (2007). Русский язык в упражнениях. Москва:

Издательский центр «Академия».

Raeste, E., Štšadneva, V., Vaigla, E., Karasjova, N. (2007). Vene-eesti tervishoiu ja sotsiaaltöö

sõnastik. Tartu-Paide: Kuma.

Schmidt, J. (2003). Vene keele grammatika käsiraamat. Tallinn: Koolibri.

Ummus, H., Zenkovitš, J. (1995). Eesti-vene ja vene-eesti meditsiinivestmik. Tallinn: Pangloss.


(EKAP)

Õpetajad

3 Suhtlemine

võõrkeeles

(inglise/saksa keel)

1,5 EKAP Karin Kõiv

Tiia Pung

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab lapsehoiuteenuse osutamiseks

vajaliku võõrkeele oskuse algtasemel (tase A2)

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad

Mooduli hindamine

ja hindamismeetodid


Hindamismeetodid: dialoogi koostamine ja dialoogis osalemine. Teksti

kuulamine ja mõistmine, kirjaliku teksti koostamine grammatikareegleid

arvestades.

Hindamisülesanne: Õpilane osaleb vastavalt ülesandele dialoogis hääldamise

põhimõtteid, peamisi grammatikareegleid ja erialast sõnavara kasutades.


Õpilane:

1) mõistab lihtsat

kõnet ja teksti,

mis seostub

igapäevaelu

valdkondadega;

Õpilane:



2) leiab spetsiifilist

infot lihtsatest

igapäevatekstides

t ja kirjadest;

3) leiab vastavalt ülesandele erialaspetsiifilist infot;

3) saab hakkama

igapäevastes

suhtlus-

olukordades, mis

nõuavad otsest ja

lihtsat

infovahetust

tuttavatel

teemadel.




meetodid

Praktikum, iseseisev töö, e-õpe, praktiline harjutamine, kuulamine,

kõnelemine, kirjutamine, tõlkimine.

24

Teemad ja alateemad

LH15-020 1. Grammatika.

2. Hääldamine.

3. Sõnavara.

3.1. Erialane terminoloogia: toiduained, ruumi sisustus,

tavalisemad terviseseisundid jn, mäng ja mänguasjad.

3.2. Töö eralase tekstiga, info otsimine.

3.3. Suhtlemine.

3.4. Tutvumine, tervitused, telefonikõned, tänuavaldused,

nõuanded.

3.5. Enesetutvustus. Inimese iseloomujooned, tugevused,

sotsiaalne keskkond.

3.6. Dialoog lapsega, vanemaga, kaupluses, arsti - ja

abivajajaga.

1,5 EAP

39 tundi

(TP 20 t,

KÕ 19 t)

HINDAMINE

1. õpiväljund: Õpilane mõistab lihtsat kõnet ja teksti, mis seostub igapäevaelu valdkondadega.



Õpilane:






Õpilane leiab vastavalt ülesandele erialaspetsiifilist infot.




Õpilane:



Õppematerjalid

Glendinning E. H., Howard R. (2007). Professional English in Use. Medicine. Cambridge University

Press.

Õppejõu poolt antavad lisamaterjalid.

Deutsch im Krankenhaus http://www.klett-langenscheidt.de/_downloads/lupo/Deutsch-im-

Krankenhaus-Neu_der-Online-Kurs_L%F6sungen.pdf


(EKAP)

Õpetajad

4 Haridusliku

erivajadusega lapse

hoidmine ja

arendamine

3 Tiina Uusma

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane juhendab, arendab ja motiveerib haridusliku

erivajadusega last toetades tema füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja

sotsiaalset arengut planeeritud päevategevustes.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Läbitud moodul Lapse kasvu ja arengu toetamine.

http://www.klett-langenscheidt.de/_downloads/lupo/Deutsch-im-Krankenhaus-Neu_der-Online-Kurs_L%F6sungen.pdf

http://www.klett-langenscheidt.de/_downloads/lupo/Deutsch-im-Krankenhaus-Neu_der-Online-Kurs_L%F6sungen.pdf

25

Mooduli hindamine

ja hindamismeetodid




Hindamisülesanne: Õpilane koostab vastavalt ülesandele tegevuskava lapse

toimetulekuvõimest lähtuvate arendavate tegevuste läbiviimiseks.


Õpilane:

1) teab

erivajadusest

tingitud

kõrvalekaldeid ja

nende

kompenseerimise

võimalusi

hariduslike

erivajadustega

laste arendamisel

ja juhendamisel;

Õpilane:

1) kirjeldab vastavalt ülesandele erivajaduse mõju lapse toimetulekuvõimele

ja selgitab abistamise ja juhendamise võimalusi lapse arengu toetamisel;

2) selgitab vastavalt ülesandele lapse toimetulekuvõimest tingitud keskkonna

kohandamise vajadust ja abivahendite kasutamist;

3) selgitab vastavalt ülesandele alternatiivkommunikatsiooni kasutamise

võimalusi;

2) nimetab

erivajadustega

lastele suunatud

teenuseid ja

toetusi, kirjeldab

nende taotlemist.

4) leiab vastavalt ülesandele lapsele sobivad teenused ja toetused ning

koostab juhendi nende taotlemiseks.


meetodid

Tõhustatud loeng e-toega, seminar, vaatlus, rühmatöö, iseseisev töö, arutelu,

infootsing, esitlus.

Teemad ja alateemad

LH15-021 Teema 1. Haridusliku erivajadusega laps.

1.1. Eripedagoogilise sekkumise põhimõtted.

1.2. Erivajaduse mõiste ja liigid.

1.3. Alternatiivkommunikatsiooni rakendamise põhimõtted ja

võimalused.

1.4. Vaimupuudega lapse arendamine. keskkonna

kohandamine.

1.5. Kuulmispuudega lapse arendamine, kuulmisabivahendid.

1.6. Nägemispuudega lapse arendamine, nägemisabivahendid,

keskkonna kohandamine. Alternatiivkommunikatsiooni

vajadus ja võimalused.

1.7. Autismiga lapse arendamine, keskkonna kohandamine,

abivahendid ja alternatiivkommunikatsiooni rakendamine.

1.8. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapse arendamine.

1.9. Kõnearengu häirega lapse arendamine.

1.10. Liitpuudega lapse arendamise põhimõtted ja võimalused.

3 EKAP

78 tundi

(TP 40

t,KÕ 38 t)

LH15-022 Teema 2. Erivajadustega laste hoolekanne.

2.1. Sotsiaalhoolekande teenused. Mõisted, sisu, osutamise

tingimused.

2.2. Toetused ja teenused erivajadustega lastele ja nende

peredele.

2.3. Rehabilitatsiooni plaanid, rehabilitatsiooni taotlused.

1 EKAP

26 tundi

(TP 14 t,

KÕ 12 t)

HINDAMINE

26

1. õpiväljund: Õpilane teab erivajadusest tingitud kõrvalekaldeid ja nende kompenseerimise

võimalusi hariduslike erivajadustega laste arendamisel ja juhendamisel.



Õpilane:

1) kirjeldab vastavalt ülesandele erivajaduse mõju lapse toimetulekuvõimele ja selgitab abistamise ja

juhendamise võimalusi lapse arengu toetamisel;

2) selgitab vastavalt ülesandele lapse toimetulekuvõimest tingitud keskkonna kohandamise vajadust

ja abivahendite kasutamist;

3) selgitab vastavalt ülesandele alternatiivkommunikatsiooni kasutamise võimalusi.

2. õpiväljund: Õpilane nimetab erivajadustega lastele suunatud teenuseid ja toetusi, kirjeldab

rehabilitatsioonivõimalusi ja selle taotlemist.



Õpilane leiab vastavalt ülesandele IKT vahendeid kasutades lapsele sobivad teenused ja toetused ning

koostab juhendi nende taotlemiseks.

Õppematerjalid

Teema 1.

Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. TÜ.

Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. TÜ.

Lovaas, O. I. (1998). Arenguhälbega laste õpetamine. Eesti Autismiühing.

Vlassova, T., A., Pevzner, M., S. (1970) Õpetajale arenemishälvetega lastest. “Valgus” 6

Walburg, W.-R. (1998). Vaimupuudepedagoogika alused. TÜ.

Veisson, M. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex I.

Teema 2.

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, otsing: https://www.riigiteataja.ee/tervikteksti_otsing.html

Sotsiaalhoolekande seadus, otsing: https://www.riigiteataja.ee/tervikteksti_otsing.html

Sotsiaaltoetused puuetega inimestele http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaaltoetused-puuetega-

inimestele/

Puudega laps https://www.sm.ee/et/puudega-laps


(EKAP)

Õpetajad

5 Füüsilise puudega

lapse hoidmine ja

arendamine

2 Tiina Uusma

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane juhendab, arendab ja motiveerib

liikumispuudega last toetades tema füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset

ja sotsiaalset arengut planeeritud päevategevustes.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Läbitud on moodul Lapse kasvu ja arengu toetamine, läbimisel moodul

Haridusliku erivajadusega lapse hoidmine ja arendamine.

Mooduli hindamine

ja hindamismeetodid




Hindamisülesanne: Õpilane koostab vastavalt ülesandele lapse nädalakava

lapse toimetulekuvõimest lähtuvate arendavate tegevuste kirjeldustega.


Õpilane teab

füüsilise puude liike

ja nendest tulenevaid

Õpilane:

1) kirjeldab vastavalt ülesandele füüsilise puude mõju lapse

toimetulekuvõimele ja selgitab abistamise ja juhendamise võimalusi lapse

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaaltoetused-puuetega-inimestele/

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaaltoetused-puuetega-inimestele/

27

toimetuleku-

piiranguid ning

ergonoomilisi

rehabilitatsiooni ja

kompenseerimise

võimalusi.

arengu toetamisel;

2) selgitab vastavalt ülesandele lapse toimetulekuvõimest tingitud keskkonna

kohandamise, kompenseerimise ja rehabilitatsiooni vajadust ning

ergonoomika ja abivahendite kasutamist.


meetodid

Tõhustatud loeng e-toega, seminar, e-õpe, rühmatöö, kirjalik töö, iseseisev

töö, arutelu, situatsioonülesande lahendamine, ettekande koostamine, suuline

esitlus, vaatlus, praktiline harjutamine.

Teemad ja alateemad

LH15-023 1. Füüsilise puudega laps.

2. Tegevusvõime hindamine.

3. Rehabilitatsioon.

4. Asendravi.

5. Eluliste funktsioonide toetamine.

6. Spastiline laps.

7. Hüpotooniline laps.

8. Ergonoomika lapse ja hoidja seisukohast.

9. Liikumise ja liigutamise abivahendid ja nende kasutamine

ja hooldamine.

10. Keskkonna kohandamine.

2 EKAP

52 tundi

(TP 30 t,

KÕ 22 t)

HINDAMINE

Õpiväljund: Õpilane teab füüsilise puude liike ja nendest tulenevaid toimetulekupiiranguid ning

ergonoomilisi rehabilitatsiooni ja kompenseerimise võimalusi.



Õpilane:

1) kirjeldab vastavalt ülesandele füüsilise puude mõju lapse toimetulekuvõimele ja selgitab

abistamise ja juhendamise võimalusi lapse arengu toetamisel;

2) selgitab vastavalt ülesandele lapse toimetulekuvõimest tingitud keskkonna kohandamise,

kompenseerimise ja rehabilitatsiooni vajadust ning ergonoomika ja abivahendite kasutamist.

Õppematerjalid

Minu eriline laps – vastused küsimustele

http://www.kliinikum.ee/attachments/article/114/minu_eriline_laps.pdf

Kokmann. R. 2011. Nägemispuudega laste kehaline arendamine. TÜ bakalaureusetöö

Õppejõu koostatud materjalid


(EKAP)

Õpetajad

6 Erivajadusega lapse

hooldamine

2 Siret Läänelaid

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane toetab erivajadustega last põhivajaduste

rahuldamisel.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Läbitud või läbimisel lapse tervise moodul.

Mooduli hindamine

ja hindamismeetodid


Hindamismeetodid: struktureeritud kirjalik töö, situatsioonülesande

lahendamine.

Hindamisülesanne: Õpilane demonstreerib vastavalt ülesandele lapse

toetamist põhivajaduste rahuldamisel.


http://www.kliinikum.ee/attachments/article/114/minu_eriline_laps.pdf

28

Õpilane toetab

erivajadusega last

tema põhivajaduste

rahuldamisel

Õpilane:

1) hindab vastavalt ülesandele erivajadusega lapse abivajadust põhivajaduste

rahuldamisel;

2) demonstreerib vastavalt ülesandele erivajadusega lapse abistamist ja

juhendamist põhivajaduste rahuldamistel.


meetodid

Tõhustatud loeng e-toega, seminar, e-õpe, iseseisev töö, arutelu,

situatsioonülesande lahendamine, praktiline harjutamine.

Teemad ja alateemad

LH15-026 1. Hingamisprobleemidega lapse hooldamine: hingamise

hindamine, vabade hingamisteede tagamine, hapnikravi

põhimõtted, trahheostomeeritud lapse eest hoolitsemine.

2. Erivajadusega lapse abistamine toitmisel: lusikast toitmine,

toitmissondiga toitmine.

3. Erivajadusega lase abistamine eritamisel: mähkmete

vahetus, stoomiga lapse eest hoolitsemine, põiekateedriga

lapse eest hoolitsemine.

4. Erivajadusega lapse hügieenitoimingutes toetamine.

5. Erivajadusega lapse riietamine.

2 EKAP

52 tundi

(TP 30 t,

KÕ 22 t)

HINDAMINE

Õpiväljund: Õpilane toetab erivajadusega last tema põhivajaduste rahuldamisel.



Õpilane:

1) hindab vastavalt ülesandele erivajadusega lapse abivajadust põhivajaduste rahuldamisel;

2) demonstreerib vastavalt ülesandele erivajadusega lapse abistamist ja juhendamist põhivajaduste

rahuldamistel.

Õppematerjalid Ball, J. (2012). Principles of pediatric nursing. Boston: Pearson.

Fundamental Aspects of Children`s and Young People`s Nursing Procedures. (2007).

London: Quay Books.

Whaley & Wong´s. (2007). Nursing Care of Infants and Children. St Louis, Missouri:

Mosby.


(EKAP)

Õpetajad

7 Erivajadusega lapse

mäng ja

loovtegevused

2 Tiina Uusma

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane juhendab, arendab ja motiveerib

erivajadustega last mängus ja loovtegevustes tema vajadustest ja

tegevusvõimest lähtuvalt.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Läbitud moodul Lapse kasvu ja arengu toetamine, läbimisel moodul

Haridusliku erivajadusega lapse hoidmine ja arendamine.


hindamismeetodid


Hindamismeetodid: situatsioonülesande lahendamine, demonstratsioon.

Hindamisülesanne: juhendi koostamine erivajadusega lapsele

juhendamiseks mängus ja loovtegevustes ning demonstratsioon.

javascript:void(0)

29


Õpilane rakendab

mängu ja

loovtegevuste

planeerimisel ja

läbiviimisel lapse

individuaalsusest

lähtuvaid

kohandamisvõtteid

Õpilane koostab vastavalt ülesandele kava erivajadusega lapse

juhendamiseks mängus ja loovtegevustes ning demonstreerib selle

rakendamist.


meetodid

Tõhustatud loeng e-toega, seminar, rühmatöö, kirjalik töö, iseseisev töö,

arutelu, situatsioonülesande lahendamine, suuline esitlus, vaatlus, praktiline

harjutamine, demonstratsioon.

Teemad ja alateemad

LH15-027 1. Mäng ja mängu liigid.

2. Mänguasjad, nende valimine.

3. Mängu ja loovtegevuste juhendamine lapse

individuaalsusest lähtuvalt.

4. Mängukeskkond.

5. Mängu liigid.

6. Loovtegevused, loovuse arendamine.

2 EKAP

52 tundi

(TP 30 t,

KÕ 22 t)

HINDAMINE

Õpiväljund: Õpilane rakendab mängu ja loovtegevuste planeerimisel ja läbiviimisel lapse

individuaalsusest lähtuvaid kohandamisvõtteid.



Õpilane koostab vastavalt ülesandele kava erivajadusega lapse juhendamiseks mängus ja

loovtegevustes ning demonstreerib selle rakendamist.

Õppematerjalid

Einon D. (2003). Loov laps. Tallinn.

Kees P. (1990). Täiskasvanu ja väikelaps. Tallinn.

Kivi L., Sarapuu H., Henno K. (2005). Laps ja lasteaed: lasteaiaõpetaja käsiraamat.

Maser M. (1994). Sinu laps nullist kuueni. Tallinn.

Pittelkow K. ja Jacob A. (2004). Andekas laps. Tartu.

Spivakovskaja A. (1986). Mäng on tõsine asi. Tallinn.

Vellend, M. (2003). Muusika lapse arendajana koduses keskkonnas. Tartu.

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

8 Väikelaste

võimlemine

3 Elviira Vool

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane juhendab, arendab ja motiveerib last ja tema

peret liikumistegevustes individuaalsuse ja eakohasuse põhimõtetest

lähtuvalt.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Läbimisel moodulid Lapse kasvu ja arengu toetamine, Lapse tervishoid ja

lapse tervise edendamine.

Mooduli hindamine

ja hindamismeetodid


Hindamismeetodid: kirjalik töö, situatsioonülesande lahendamine.

Hindamisülesanne: Väikelapse liikumistegevuste juhendamine.


Õpilane teab

väikelapse füüsilise

arengu

Õpilane koostab vastavalt ülesandele kava väikelapse/laste rühma

juhendamiseks liikumistegevustes ning demonstreerib selle rakendamist.

30

seaduspärasusi ja

rakendab neid

liikumistegevuste

läbiviimisel.


meetodid

Tõhustatud loeng e-toega, seminar, iseseisev töö, arutelu, situatsioonülesande

lahendamine, suuline esitlus, vaatlus, praktiline harjutamine,

demonstratsioon.

Teemad ja alateemad

LH15-028 1. Suhtlemine lapse ja lapsevanemaga.

2. Liikumistegevused ja nende planeerimine.

3. Individuaalsed ja ühised liikumistegevused.

4. Erinevad vahendid väikelaste liikumistegevustes.

5. Liikuvus ja painduvus.

6. Tasakaal ja tasakaalu arendavad harjutused.

7. Osavus ja osavust arendavad liikumistegevused,

koordinatsioon.

8. Rüht ja rühti arendavad liikumistegevused.

9. Tunnetustegevuse arendamine liikumistegevustes.

3 EKAP

78 tundi

(TP 40 t,

KÕ 38 t)

HINDAMINE

Õpiväljund: Õpilane teab väikelapse füüsilise arengu seaduspärasusi ja rakendab neid

liikumistegevuste läbiviimisel.



Õpilane koostab vastavalt ülesandele kava väikelapse/laste rühma juhendamiseks liikumistegevustes

ning demonstreerib selle rakendamist.

Õppematerjalid

Imiku ja väikelapse areng http://226996.edicypages.com/lapse-ealine-areng

Õppejõu koostatud materjalid

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

9 Perekool 1 Imbi Sagar

Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate rasedusekulust, sünnitusest ja

sünnitusjärgsest perioodist, vastsündinu hooldusest ja rinnaga toitmisest.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad

Mooduli hindamine

ja hindamismeetodid


Hindamismeetodid: kirjalik töö, situatsioonülesande lahendamine, ettekanne.

Hindamisülesanne: Ülesande lahendamine ja lahenduse esitlemine.


Õpilane mõistab

tulevaste pere

koolitamise

vajalikkust,

omab ülevaadet

rasedusest,

sünnitusest ja

sünnitusjärgsest

perioodist,

vastsündinu

hooldusest ja rinnaga

toitmisest ning

toetab noori

Õpilane arutleb vastavalt ülesandele noore pere probleemide üle ning pakub

tekkinud olukorrale lahendusi.

http://226996.edicypages.com/lapse-ealine-areng

31

lapsevanemaid

lihtsamate

probleemide korral.


meetodid

Tõhustatud loeng e-toega, seminar, iseseisev töö, arutelu, situatsioonülesande

lahendamine, suuline esitlus, vaatlus, praktiline harjutamine,

demonstratsioon.

Teemad ja alateemad

LH15-030 1. Perekooli eesmärk ja õppemeetodid.

2. Lapseootus.

3. Sünnitus.

4. Sünnitusvalu leevendamine, tugiisiku roll.

5. Sünnitusjärgne aeg.

6. Vastsündinu hooldus, imetamine.

1 EKAP

26 tundi

(TP 12t,

KÕ 14 t)

HINDAMINE

Õpiväljund: Õpilane mõistab tulevaste pere koolitamise vajalikkust, omab ülevaadet rasedusest,

sünnitusest ja sünnitusjärgsest perioodist, vastsündinu hooldusest ja rinnaga toitmisest ning

toetab noori lapsevanemaid lihtsamate probleemide korral.



Õpilane arutleb vastavalt ülesandele noore pere probleemide üle ning pakub tekkinud olukorrale

lahendusi.

Õppematerjalid

Abascal, G. (2002). Ja sünnib inimene: ämmaemanda mõtteid, nõuandeid ja kogemusi. Tallinn.

Aletha J. Solter (2007). Nutt ja jonnihood. Kirjastus: Väike Vanker.

Uriko, K., Raukas, R., Mets, H., Liik, K. (2002). Nüüd ma tulen: põhiteadmisi lapsevanematele.

Tallinn.

Liivamägi, Ü. (2002). Loomulik ehk aktiivsünnitus. Tallinn.

* Kood ÕISis - igal õppekaval algab ainekood õppekava lühendi tähega ning õppeainete loogilise

järgnevuse alusel lisatakse järgi kolmekohaline number.

Documents

LAPSEHOIDJA, TASE 4 STATSIONAARSE ÕPPE ÕPPEKAVA …