77
GÜMNAASIUM 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Gümnaasiumi lõpetaja: väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses; arutleb loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal teemakohaselt ja põhjendatult; teab tekstide ülesehituse põhimõtteid, koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid, neid kriitiliselt hinnates; hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste, tunneb ära tekstide mõjutusvahendid; mõistab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust; väärtustab kirjanikku kui loojat ning kirjandust kui tunde- ja kogemusmaailma rikastajat, kujutlus- ja mõttemaailma arendajat; teab eesti, vene ja väliskirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteoseid, seostab neid ajajärgu ja kultuurikontekstiga; tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -žanre, eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid; analüüsib ja tõlgendab eri liiki kirjandusteoseid. 1.2. Ainevaldkonna õppeainete kohustuslikud ja valikkursused Ainevaldkonna kohustuslikud õppeained on eesti keel ja kirjandus. Keele ainekavades on 6 ja kirjanduse ainekavas 5 kohustuslikku kursust. Eesti keele kohustuslikud kursused on: „Keel ja ühiskond”, „Meedia ja mõjuta- mine”, „Teksti keel ja stiil”, „Praktiline eesti keel I”, „Praktiline eesti keel II” ja „Praktiline eesti keel III”. Gümnaasiumi kohustuslikud kirjanduskursused on: „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“, „Kirjanduslugu antiigist tänapäevani“, „Kirjanduse põhimõisted ja - žanrid“, „20. sajandi kirjandus“, „Uuem eesti kirjandus“ ning “Müüt ja kirjandus”. Gümnaasiumi valikkursused on “Kõne ja väitlus”, „Kirjandus ja ühiskond“, „Draama ja teater“ ning „Kirjandus ja film“. 1. 3. Ainevaldkonna kirjeldus 1.3. Eesti keel ja kirjandus Eesti keele ainekavas on kolm keeleteadmiste kursust ja kolm praktilist kursust. Lisaks on võimalik õppida ühte valikkursust. Keeleteadmised loovad teoreetilise ja metakognitiivse aluse praktilise keeleoskuse arendamisele. Seetõttu järgneb igale keeleteadmiste kursusele praktilise keele kursus ja on sellega lõimitud. Neid kursusi võib õpetada ka paralleelselt. Praktilise keele kursuses kasutatakse kõnearendus-, lugemis-, kuulamis-, kirjutamisteemadena keeleteadmiste kursuses käsitletud teemasid ja õppekava läbivaid

Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

  • Upload
    others

  • View
    2

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

GÜMNAASIUM 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Gümnaasiumi lõpetaja: väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses; arutleb loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal teemakohaselt ja põhjendatult; teab tekstide ülesehituse põhimõtteid, koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid, neid kriitiliselt hinnates; hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste, tunneb ära tekstide mõjutusvahendid; mõistab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust; väärtustab kirjanikku kui loojat ning kirjandust kui tunde- ja kogemusmaailma rikastajat, kujutlus- ja mõttemaailma arendajat; teab eesti, vene ja väliskirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteoseid, seostab neid ajajärgu ja kultuurikontekstiga; tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -žanre, eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid; analüüsib ja tõlgendab eri liiki kirjandusteoseid. 1.2. Ainevaldkonna õppeainete kohustuslikud ja valikkursused Ainevaldkonna kohustuslikud õppeained on eesti keel ja kirjandus. Keele ainekavades on 6 ja kirjanduse ainekavas 5 kohustuslikku kursust. Eesti keele kohustuslikud kursused on: „Keel ja ühiskond”, „Meedia ja mõjuta-mine”, „Teksti keel ja stiil”, „Praktiline eesti keel I”, „Praktiline eesti keel II” ja „Praktiline eesti keel III”. Gümnaasiumi kohustuslikud kirjanduskursused on: „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“, „Kirjanduslugu antiigist tänapäevani“, „Kirjanduse põhimõisted ja -žanrid“, „20. sajandi kirjandus“, „Uuem eesti kirjandus“ ning “Müüt ja kirjandus”. Gümnaasiumi valikkursused on “Kõne ja väitlus”, „Kirjandus ja ühiskond“, „Draama ja teater“ ning „Kirjandus ja film“. 1. 3. Ainevaldkonna kirjeldus 1.3. Eesti keel ja kirjandus Eesti keele ainekavas on kolm keeleteadmiste kursust ja kolm praktilist kursust. Lisaks on võimalik õppida ühte valikkursust. Keeleteadmised loovad teoreetilise ja metakognitiivse aluse praktilise keeleoskuse arendamisele. Seetõttu järgneb igale keeleteadmiste kursusele praktilise keele kursus ja on sellega lõimitud. Neid kursusi võib õpetada ka paralleelselt. Praktilise keele kursuses kasutatakse kõnearendus-, lugemis-, kuulamis-, kirjutamisteemadena keeleteadmiste kursuses käsitletud teemasid ja õppekava läbivaid

Page 2: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

teemasid, samuti paralleelselt õpitavates kirjanduskursuses käsitletavaid teemasid. Praktilise keele kursused on keskendatud õpilase suulise ja kirjaliku suhtluse, arutlus- ja väljendusoskuse arendamisele; eri liiki tekstide, sh meediatekstide mõistmise süvendamisele, eri liiki tekstide koostamise, selleks vajaliku teabe hankimise ja kasutamise praktiliste oskuste kujunemisele. Õigekirja ja õigekeelsusküsimusi korratakse kõigi kursuste vältel vastavalt vajadusele. Kirjanduse ainekava on jätkuvalt teksti- ja lugejakeskne. Suurt tähelepanu pööratakse ilukirjandusteose kui terviku mõistmisele, tekstide analüüsimisele ja tõlgendamisele, kirjanduse kujundlikule keelele ja poeetikale. Esimeses ja kolmandas kursuses keskendutakse kirjanduse metakeele tundmaõppimisele ning eri liiki ja žanris kirjandusteoste analüüsile ja tõlgendamisele erinevatest aspektidest. Omandatud teadmisi kirjanduse metakeelest ja analüüsivõimalustest rakendatakse uuema kirjanduse kursuses ja kahes ülevaatlikumas kursuses, mis hõlmavad maailmakirjanduse kultuuriepohhe, kirjandusvoole, žanre ja mõisteid, olulisemaid autoreid ja teoseid, samuti valikkursustes, mis käsitlevad kultuuris tuntud müütide ja arhetüüpsete tegelastega seotud motiivide esinemist kirjanduses ning kirjanduse ja kirjanike seoseid ühiskonnaga. Eesti kirjandus on lõimitud kõigisse kursustesse. Lõimimist teatri- ja filmikunstiga võimaldavad vastavad valikkursused. Keele- ja kirjanduskursusi seob tegelemine tekstidega: teksti mõistmine ja tõlgendamine, keeleliste ja stiililiste väljendusvahendite eritlemine ja analüüs ning võimalust mööda ühiste tekstide alusel kirjutamine. Kirjanduskursustes on analüüsi- ja tõlgendusobjektiks ning kirjutamise alustekstiks valdavalt ilukirjandustekst. 1. 4. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes Peamised ainevaldkonnas taotletavad üldpädevused on keelepädevus ja kunstiline pädevus. Viimane hõlmab kirjandus-, teatri- ja filmialast pädevust. Kirjanduspädevust kujundatakse kohustuslike ja valikkursuste, teatri- ja filmialast pädevust valikkursuste kaudu. Nende valikkursuse õpe toetab ja süvendab kirjanduspädevuse omandamist ja kunstipädevuse kujunemist tervikuna. Olenevalt keele- ja kirjandusõpetuse eripärast toetatakse ka teiste üldpädevuste kujunemist. Väärtuspädevuse kujundamisel on oluline koht nii eesti keele kui ka kirjanduse ainekavas. Keeleõpetus väärtustab funktsionaalset kirjaoskust, õigekeelsust ja sobivate keelevahendite valikut suulises ja kirjalikus suhtluses teiste inimestega, suhtlusoskust, samuti teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse. Keeleõpetus rõhutab ka vaimseid väärtusi: emakeele eripära ja arenguloo tundmist, murdekeeli kui keele rikkust, keele eri kasutusvaldkondade tundmist. Nii keele- kui ka kirjandusõpetus väärtustab ja suunab õpilast märkama keelekasutuse esteetilist külge, keeleõpetus erinevate stiilide eritlemisel, kirjandusõpetus kirjandusteose kujundliku keele analüüsimisel. Kirjanduse kujutusobjektiks on inimene tema suhetes teiste inimestega ning toimetulek ühiskonnas. Kirjandusteoste lugemisel ja analüüsimisel puutub õpilane kokku nii üldinimlike kõlbeliste väärtuste, teoses kajastatud ajajärgu sotsiaalsete väärtuste kui ka kultuuriväärtustega. See protsess kujundab õpilase kõlbelisi väärtusi, sotsiaalseid hoiakuid ning tõekspidamisi, aga ka suhtumist kirjandusse kui kunstiloomingusse ja kirjanikku kui loojasse, kultuuridentiteeti ja lugupidavat suhtumist

Page 3: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

eesti ning teiste rahvaste kirjandusse ja kultuuri laiemalt. Eri ajastuid ja ühiskonnaelu kajastavate teoste lugemine ning tõlgendamine, neis käsitletud probleemide ja väärtussuhtumiste seostamine nüüdisajaga toetab ka sotsiaalse pädevuse kujunemist. Keele- ja kirjandusõpetus arendavad ka olulisi õpioskusi: eri liiki tekstide analüüsi ja mõtestamist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist; oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. 1. 5. Lõiming 1.5.1. Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja õppeainetega Eesti/vene keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus. Samas arendavad kõik õppeained keelekasutuse põhipädevusi: sõnavara mõistmist ja kasutusoskust, teksti mõistmist ja tekstiloomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Seega kujuneb õpilaste funktsionaalne ja kriitiline kirjaoskus välja mitte üksnes eesti keele, vaid kõigi õppeainete õppetegevuse tulemusel. Samas toimub keeleoskuse järjekindel ja teadlik arendamine siiski valdavalt keele- ja kirjandustundides, kuid pidev koostöö teiste ainete õpetajatega on kindlasti tulemuslik. Eesti keele ja kirjanduse õpetamise teiste õppeainetega lõimimiseks on teisigi võimalusi kui keeleõpe. Väliskirjanduse autorite ja teostega tutvumine võib äratada huvi võõrkeelte õppimise vastu, õpitavas võõrkeeles kirjutatud teoste lugemine ja arutamine võib teadlikul suunamisel äratada huvi õpitava keele maa, selle kultuuri ja kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu. Loodusalased tekstid eesti keele õppekirjanduses ja ilukirjanduses aitavad kaasa looduse tundmaõppimisele ja väärtustamisele. Loodusluule lugemine ja esitamine, sellega seotud esteetilis-emotsionaalsed elamused, samuti kirjandusteose looduskirjelduse kui kunstilise kujundi analüüs, selle tähenduse mõistmine teose kontekstis ergastab tähelepanu looduse ilule ja väärtustab loodust kui esteetiliste elamuste allikat. Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond mitmel moel. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs mõjutab maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste ja arengu mõistmist, ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandusõpetuse taotlus suunata õpilasi erinevate ajastute kirjandusteoseis käsitletud probleeme tänapäevaelu ja inimestega seostama soodustab kindlasti õpilaste sotsiaalse pädevuse kujunemist. Kunstiainete õpet toetab eeskätt kirjanduse kui kunstiaine õppimine. Kirjandusteose analüüs soodustab arusaamist kunstilise kujundist kui kunstiainete üldmõistest ja mistahes kunstiteosest kui kunstiliste kujundite süsteemist, mis kannab teatavat autoripositsiooni ja sõnumit. Kirjandusteoste illustratsioonide analüüs toetab kujutava kunsti spetsiifika ja väljendusvahendite mõistmist. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning eri muusikavoolude eripärast ja seostest ajastu kunstisuundumustega. 1.5.2. Lõiming läbivate teemadega Elukestvaks õppeks ja karjääri planeerimiseks ning teabekeskkonnas toimetulekuks loob

Page 4: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

eeldused valdkonnapädevuse omandamine, sh korrektne suuline ja kirjalik väljendusoskus, arutlus- ja suhtlusoskus, eri liiki tekstide koostamise oskus ning teabe muretsemine eri allikatest, neid kriitiliselt hinnates.

Page 5: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

2. Eesti keel 2.1. Üldalused 2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas; 2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda; 3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt; 4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada; 5) rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana; 6) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid. 2.1.2. Õppeaine kirjeldus Eesti keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Eesti keele valdamine loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks, samaaegu arendavad kõik õppeained keelekasutuse põhipädevusi: sõnavara mõistmist ja kasutamise oskust, teksti mõistmist ja tekstiloomet ning pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Seega kujuneb õpilaste funktsionaalne ja kriitiline kirjaoskus välja eesti keele ning teiste õppeainete õppetegevuse tulemusel. Eesti keele kui õppeaine sisu jaguneb kaheks seotud, kuid tunnetuslikult erinevaks valdkonnaks: keelealasteks teadmisteks ning praktiliseks keeleoskuseks. Keelealaste teadmistega luuakse teoreetiline ja metakognitiivne alus praktilise keeleoskuse arendamisele. Ühtlasi avardavad teadmised keelest, selle kasutusest ja toimimisest õppimise, töö, isikliku ning avaliku elu valdkonnas õpilaste maailmapilti, andes ülevaate tekstide osast inimese ja ühiskonna toimingutes. Eesti keele kursustega püütakse tekitada õpilastes huvi keeleteaduse ja filoloogia vastu laiemalt ning anda talle baasteadmistega võrdses mahus praktilisi oskusi. Keeleteadlikkuse ning praktilise keeleoskuse arendamine valmistab õpilast ette toimima nüüdisaegse infoühiskonna tegusa liikmena; ajama enda, lähedaste ja huvirühma asju; haridusele vastavat tööd otsima ja sellega keeleliselt toime tulema ning elukestvalt õppima. Hea keeleoskus on iga inimese jaoks ühiskonnas eduka toimimise vältimatu eeldus. Seetõttu on praktilise keeleoskuse arendamine eesti keele kui õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas keel toimib märgisüsteemina, milline on eesti keel teiste maailma keeltega võrreldes oma ehituse ja iseärasuste poolest, millised on eesti murded ning kuidas eesti kirjakeel on ajalooliselt nende põhjal kujunenud. Tähtsal kohal on keele varieerumise käsitlemine – eristatakse kirjakeelt ja kõnekeelt, eri allkeeli ja slängi ning nende kasutusvaldkondi. Käsitletakse ka

Page 6: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

eesti keele arendamise küsimusi ning Eesti keelepoliitikat. Keele ja ühiskonna suhete mõistmine aitab mõista keelt kui infovahetussüsteemi ning keskset identiteedi väljendajat. Süstemaatiline ülevaade antakse ka meediast ja mõjutamisest. Tänapäeva ühiskond on infoühiskond, milles meedial on keskne roll ühiskondlike protsesside ja tarbimiskäitumise mõjutajana. Käsitletakse reaalsuse konstrueerimist meedia vahendusel ning kuidas ja milliste keeleliste vahenditega luuakse samast nähtusest erinevaid käsitlusi. Sellega seoses selgitatakse ajakirjanduseetikat. Käsitletakse ka reklaami ja selle mõjutamisvõtteid, elektroonilist meediat ja selles tekkinud uusi suhtlusvõimalusi ning nendega seotud ohte ja manipuleerimisvõimalusi. Meediaõpetusega kujundatakse kriitilist meediatarbijat. Süvendatult vaadeldakse teksti keele ja stiili küsimusi. Käsitletakse erinevate tekstiliikide keelelisi ja stilistilisi erinevusi, vaadeldakse sõnavara stiililisi kihistusi ja tähendusnüansse ning kirjutamise komponente ja nõudeid eri tekstiliikide keelele. Süstemaatiline ülevaade antakse põhilistest stiilivigadest. Praktiline eesti keele oskus tähendab kirjakeele valdamist teksti vastuvõtu ja loomise oskuste – lugemise, kirjutamise, kõnelemise ja kuulamise – ning neid siduva vahendusoskuse koostoimes. Lugemisoskuse arendamise laiem eesmärk on kujundada kriitilist teabekasutajat. Kirjutamisoskust arendatakse erineva eesmärgi ja ülesehitusega tekstide loomise kaudu. Selle oluline osa on võime siduda oma tekstiga teistest tekstidest saadud infot ning arvestada, viidata, tsiteerida ja refereerida teisi tekste, s.o kirjutada alustekstide põhjal. Kirjutamispädevuse vältimatu eeldus ja komponent on hea ning toimiv õigekirjaoskus. Kõnelemisoskus tähendab nii oskust esineda kui ka võimet valida suhtlusolukorrast ning vestluspartnerist lähtuvalt sobiv toon ja stiil, samuti võimet suhtlust või teemat alustada, arendada ning tõrjuda. Kuulamisoskuse arendamise eesmärk on mõista vestluspartnerit ja esinejat, tunda suulistes meediakanalites ära faktiinfo ja arvamus ning mõjutamine ja manipuleerimine; olla valmis esitama täpsustavaid küsimusi ning vastuväiteid. Õppeaine on üles ehitatud nii, et keeleteadmiste kursusi planeeritakse igale aastale üks – „Keel ja ühiskond“ on 10., „Meedia ja mõjutamine“ 11. ning „Teksti keel ja stiil“ 12. klassis. Praktilise eesti keele kursusi õpitakse kõigis klassides, kusjuures keeleteadmiste kursuse õpe eelneb praktilisele kursusele või neid õpitakse paralleelselt. 2.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja: 1) väljendab ennast nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses selgelt, eesmärgipäraselt ja sobivalt ning üldkirjakeele normide järgi; 2) valib suhtluskanaleid ning väljendusvahendeid sobivalt, lähtudes funktsionaalsetest, eetilistest ja esteetilistest kaalutlustest; 3) oskab oma tekstide loomiseks leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada eri laadi teabe allikaid;

Page 7: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

4) teab tekstide ülesehituse põhimõtteid ja iseärasusi, oskab luua ning analüüsida eri liiki suulisi ja kirjalikke tekste; 5) kõneleb ja kirjutab asjakohastele tekstidele reageerides ning nendele toetudes; 6) analüüsib ja hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste ning tunneb tekstide mõjutusvahendid; 7) oskab oma keelekasutuse parandamiseks kasutada keeleinfo allikaid.

GÜMNAASIUMI EESTI KEELE AINEKAVA 10. klass Õppeprotsessi kirjeldus Kursus „Keel ja ühiskond” ÕPPESISU TEEMAD ja TEGEVUSED MAHT Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Kunst ja keel.

Keelekasutuse eesmärgid (suhtlemine ja tunnetus) ning vormid (suuline ja kirjalik). Keele ülesanded (kujutus- ja suhteloomefunktsioon) ning nende avaldumine tekstides. Tekst ja selle komponendid (keelendid, suulised ja kirjalikud esiletõsted) märkidena. Sõna ja tunnus tekstis ja keelesüsteemis, lauseehituse ja lauserõhu tähendus. Arvude keel, looduse keel, helikeel, pildikeel sõnumi toetajana ja kontekstina. Pildikeele tähtsustumine keelekeskkonnas. Graafilised üldistused teksti toetajana. Pildilisus keeles endas. Esteetiliselt eesmärgistatud žanrid, nende sõnumi ja keele eripära. Mõisted ja seosed tuleks omandada arusaamise tasemel, s.o keelekogemust muu kogemusega seostades; nt sõnade tähendus ja kasutusümbrus õpilase enda jaoks ja sõnastikes; grammatikavahendite olemus ja tasandid, grammatilise ja sõnatähenduse seostumine; keel rahvus- ja rühmaidentiteedi, sh kohaliku identiteedi väljendaja, maailmapildi kandjana jms). Infovahetust, suhete ja suhtumise väljendusvõimalusi tuleks vaagida eri ajastute, kanalite, meediumite ja rühmade tekstides, osutades kirjaliku teksti osatähtsuse ja esitusviiside muutusi, eriti pildilisuse kasvu ajas ja ruumis. Keelekasutuse eri üles-andega komponendid leitakse tekstis (sama sõnumi edastamine vahetult ja vahendatuna, kommenteerituna või mitte, eri kanalite võimalusi kasutades). Kasutatakse aktiivõppe meetodeid.

7 t

Eesti keel ja teised keeled. Eri tüüpi keeled. Eesti keele eripära teiste keelte kõrval. Häälikusüsteem, astmevaheldus,

Keel ja tunnetus. Loomulike keelte ühis- ja erijooni. Häälikusüsteemi ja prosoodia muutused ajas ja ruumis, selle mõju sõnamuutmisele. Sõnavormid tekstis, nende ülesanded tekstis (näitlikult mõistmiseks) ja sagedus žanriti. Fikseeritud ja vaba sõnajärg. Lausetüübid ja tekstilause sõnajärg, sõnajärjemuutused. Grammatiline

7 t

Page 8: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, totaalsus ja partsiaalsus lauseehituses (täis- ja osaalus, -sihitis, -öeldistäide), eesti sõnamoodustuse erijooni.

tähendus. Sihitise tähendused. Täis- ja osaaluse, -sihitise ning öeldistäite tähendus. Sõnamoodustuse viisid. Tuletus lausemoodustuse vahendina, reeglipärane tuletamine (sõnade liigivaheldus). Tuletus ja liitmine sõnatähenduse täpsustamiseks kontekstis (sugu, suurus, väiksus, rühm), väljendusviisi ja keele rikastamiseks. Nimepõhine tuletus. Sõnarikastuse muud võimalused. Mõisted ja seosed omandatakse õpivarast või konspektist, näitlikustades nii abstraktse keelesüsteemi tasandeid ja üksusi kui ka viimaste avaldumist tekstis. Näiteks võib võrrelda avaliku kirjaliku info (nt arvamusavalduse) sõnakasutust ja grammatikat veenva suulise esinemise (parlamendi- vm avaldatud kõne) omaga; otsida sõnaloome ja loova sõnakasutuse näiteid Vikerkaare ja Akadeemia veergudelt ning vabamast võrgutekstist jne.

Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega; Euroopa ja maailma keeled (valikuliselt). Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele. Keele varieerumine ja muutumine.

Ülevaade soome-ugri keeltest ja muudest meile kultuuriliselt olulisematest keelkondadest (kasutades keelenähtuste selgitamiseks võimalusel ka eksootilisemate keelte näiteid). Soome-ugri keelte nimetusi ja rahvusrühmade suurusi teatakse. Keeletüüpide ja emakeele erijooni osatakse näit-likustada. Eelmise ploki teemasid võib arendada eri keeli ja keelevariante võrreldes (nt soome ja eesti eituslausete sõnajärg, sama mõiste tähistamine inglise, soome, saksa ja vene keeles vm) ning eri aegade eesti keelekujusid võrreldes (näiteks seadus 17. sajandil ja praegu või kohtuotsused aastast 1910 ja 2010; uudistekstide verbivormistik 1900. ja 2000. aastate alguses; soome ja eesti murre vms).

7 t

Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Keelekasutuse valdkonnad ja sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent.

Keele areng, kontaktsus ja laenamine; laenamise vajalikkus ja ohud (teksti hägusus ja mitmemõttelisus). Eesti keele sotsioperioodid ja kasutusala muutused. Rahvuskirjakeele arengud. Polüfunktsionaalne kirjakeel. Nüüdiskirjakeele kui sotsiaalset võrdsust tagava keelevormi tunnused, kasutusala ja varieeruvus; kirjakeele sõnavara-, grammatika- ja kasutusnormide peegeldumine keeleinfo allikates. Kirjakeel ja kirjutatud keel. Kõnekeel ja suuline keel. Eesti murrete areng. Kodumurre kui emakeel. Slängi ülesanded ja tähtsus. Keele(kuju) prestiiž. Mõisted ja seosed omandatakse õpivarast, neid illustreeritakse salvestatud suulisi tekste, k.a murdetekste kuulates ning eri ajastute, paikkondade ja rühmade kirjalikke tekstnäiteid võrreldes.

7 t

Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus.

Eesti rahvastik ja eri keelte kasutusvaldkonnad läbi aegade. Vene keeleala teadlik laiendamine Põhja-Eestisse 1944-1990. Uusmigratsioon. Mitmekeelne ja -kultuuriline

7 t

Page 9: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Eesti keelepoliitika. Eesti keele kasutus-valdkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik.

elukeskkond. Rahvusülesed meediumid ja identiteedirühmad ning inimese mitmekeelsus. Keelelised inimõigused, vähemuskeele ja väikekeele mõisted. Väikekeelte säilimisvõimalused EL kultuurilise mitmekesisuse poliitika ja üleilmastumise taustal. Eesti kirjakeele nüüdisarengud: keeletehnoloogia ja oskuskeelte arendamine kirjakeele, keelekeskkonna ja üldhariduse modernsena püsimise eeldusena. Tõlkekultuur vaimse identiteedi avardajana ning keele kui mõtteruumi kaasajastajana. Mõisted ja seosed omandatakse õpikust või konspektist, neid illustreeritakse Eesti keeleala arenguid jälgides ja vaagides erinevate Eesti rahvusrühmade keelelisi võimalusi (emakeelse hariduse ja suhtluse võimalused, eri keeltes kirjanduse kättesaadavus jm), samuti eesti keele ja murrete arengu näitel. Soovi korral kasutatakse avalikku keelepoliitikat puudutavaid lisamaterjale päevaajakirjanduses, aime- ja kultuuriajakirjades (Akadeemia, Vikerkaar), analüüsitakse keeleseadust vms.

Kursuse õpitulemused Õpilane mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas; tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes; mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust; tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ja etiketti; oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi. Praktiline eesti keel I ÕPPESISU TEEMAD ja TEGEVUSED MAHT Suuline esinemine ja suhtlus eri tüüpi olu-kordades (loetule toetuv ettekanne, PP-esitlus, käsilehed vm jaotvara, sõnavõtt)

Oskuste arendamiseks võib näiteks analüüsida avalikke esinemisi, anda rühmas esitamiseks üles ettekandeid keele ja ühiskonna kursuse teemadel või nende avardamiseks, kasutada nende juures või eraldi läbirääkimisharjutusi (ühisele seisukohale jõudmine); ühiskonnateemalise rolli-mänguna saab imiteerida tüüpilisi elulisi suhtlusolukordi nagu koosolek, intervjuu ameti- või koolikandidaadiga, arenguvestlus, instrueerimine vahetult ja telefoni teel.

3 t

Seotud ja sidumata tekstide mõistmine (nimestik, loend, kava, rippmenüü, graafikud, tabelid jm)

Tekstid võiksid olla samad, mis on aluseks argumenteeri-mise või arvamuslugude teemadele (nt keele ja ühiskonna teemad, nagu uussaabujad, kultuuripaljusus, mitmekeelsus, murdelisus, eri kultuuride ja keelevariantide koostoime jms). Tegemist peaks siis olema teemakäsitluseks ettevalmistava osaga.

3 t

Suhtluspartneri Kuulamisharjutused on loomulikul viisil seotud kõnelemis- 3 t

Page 10: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

mõistmine dialoogis, avaliku esinemise mõistmine (kuulaja-märkmed, sõnavõtt, küsimus-vastus-dialoog vms)

harjutustega, neid pädevusi tuleks arendada koos. Võib kasutada video- ja audiomaterjali, kutsuda klassi külalise (sh millegagi silma paistnud kaasõpilase), konspekteerida õpetaja loenguesitust. Harjutused peaks ette nägema ka õpilaste aktiivset osalust – täpsustavate ja vaidlustavate küsimuste või seisukohavõttude esitamist, kuuldu suulist vahendamist või kuuldu põhjal kirjutamist. Kuulmisoskust arendab igasugune rühma- ja paaristöö.

Argumenteerimine, veenmine, emotsio-naalsuse ja tooni kasutus (väitlus, läbirääkimised, seisukohavõtt aktuaalsel teemal, eriarvamusele jäämine jms)

Oskuste arendamiseks sobivad näiteks võistuväitlused, õpi-arutelud, läbirääkimised ühise seisukoha kujundamiseks rühmas ja rühmade vahel vms. Ülesanded nõuavad eelnevat lugemist, teadmiste aktiveerimist, seostamist, arutamist, määratlemist, veenvate argumentide ja näidete leidmist, koostööd. Teemad võib seostada keele positsiooniga ja keelevariantide prestiižiga ühiskonnas, keele muutuste ja arengutega, kuid sobivad ka muud eakohased huvitavad teemad, mille keskmes on olulised suhted, mõisted, kooli ja kohalik elu või keskkond, aktuaalsed poliitilised ja kultuuri-probleemid (vt nt õppekava läbivad teemad); samuti võib teemasid valida ainete lõimimise printsiibil (kirjandus, kujutav kunst, muusika jm kultuur, ajalugu vm seostatuna keelega).

5 t

Arvamustekstide koostamine (lugejakiri, arvustus)

Arvamuskirjutiste koostamisel tuleb leida alustekstid (loetu, teatris või televiisoris vaadatu vm) ning määrata kirjutise sihtrühm. Soovitav on harjutada protsesskirjutamise vormis, kasutades paaristööd ning teineteise mustandite ja valmis-kirjutiste suulise või kirjaliku arvustamise võimalust. Teemad võivad lähtuda ka niihästi päevakajalistest sündmustest, ilukirjandusest kui ka läbivatest teemadest.

5 t

Eesmärgistatud refe-reerimine, ülevaate ja kokkuvõtte kirjuta-mine (kirjalik kokkuvõte, suuline tunnikokkuvõte, tunni või aimesaate konspekt jms)

Oskuste arendamiseks võib analüüsida alustekstile toetuvaid eeskujusid (kirjalik või suuline tekst, nt arvustus, refereeriv ja resümeeriv aimetekst, kultuurisündmusi vahendav telesaade) ning seejärel protsesskirjutamise printsiibil kasutada nii keele ja ühiskonna kursuse kui ka teiste humanitaarvaldkonna õppeainete vahendava loomuga töid ja uurimusi, mispuhul töö saab sisulise hinde vastavas kursuse/aine raames, keelehinde aga praktilise eesti keele kursuses. Nii on võimalik kursuse raames paaristööna vahetada keelesoovitusi (kriitiline lugemine, ettepanekute vahetamine kompositsiooni, vahenduse täpsuse ja oma tekstiga seostamise mooduste, keelekasutuse ja viitestiku muutmiseks ning sõnavaliku ja õigekeelsuse parandamiseks) ning kirjutada puhtand kaaslase soovituste toel, arutades tehtut ja õpitut terve klassiga.

3 t

Tarbetekstide koosta-mine (elulugu, aval-

Õpivaras peaks leiduma nii asjaajamistekstide näidiseid kui ka viiteid veebikeskkonnale, kust neid leiab (nt e-riik, ava-

4 t

Page 11: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

dus, seletuskiri, taot-lus, kaebus, kiri ja e-kiri, plangid ja vormid)

like asutuste kodulehed), otsingus saab kasutada ka arvuti-osavate õpilaste initsiatiivi. Tarbetekstide koostamise infor-matiivne materjal võib olla seotud niihästi õpilase enesega, kooli jm kohaliku igapäevaeluga, päevakohaste sündmuste või avaliku elu tegelastega kui ka filmi või ilukirjanduse tegelaste ja olukordadega.

Tekstiotsing veebist ja raamatukogust; info-otsing elektroonilisest ja paberil tekstist

Infootsingu tehnikatele ei pea pühendama eraldi tundi, kuid otsingunäpunäiteid tuleks jagada alati enne seda, kui asutak-se tegema harjutust, mille soorituse eelduseks on infootsingu kasutamine.

1 t

Õigekirja jm õige-keelsusküsimuste kordamine vastavalt vajadusele

Stiili- ja keelevigadega töötatakse individuaalselt kogu aeg, suunates kasutama sõnaraamatuid ning muutma harjumu-seks kirjakeele veebiallikate ja spelleri kasutuse. Õige-keelsussoovitused paarilisele ja oma kirjutise keelehoolde-etapp on ka protsesskirjutamise loomulikke tahke. Klassi taseme ja vajaduse järgi võiks aeg-ajalt ühe tunni kavandada nende õigekeelsusküsimuste kordamiseks, millega õpilaste enamikul on vahetult olnud probleeme.

5 t

Süstemaatiline sõnavaraarendus

Igas tunnis võiks 5-10 minutit pühendada valitud teema juures oluliste õpilase jaoks uute sõnade õppimisele, nende kasutamisele ja mõistmisele eri kontekstides; sõnu võib lasta seletada sünonüümide kaudu ja teadvustada antonüümi-paare, juhtida tähelepanu võimalikule homonüümiale ja paronüümiale. Muu hulgas võib harjutuseks muuta teksti kasutusolusid ning sellega stiili ja sõnavalikut jne.

3 t

Kursuse „Praktiline eesti keel I“ tulemused: Õpilane: argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis; koostab enamlevinud tarbetekste; oskab ühe alusteksti põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet, vältides plagiaati; tunneb põhilisi elektroonilise infootsingu võimalusi ja kasutab neis leiduvat infot oma tekstide loomisel; oskab kasutada elektroonilisi ja paberil sõnaraamatuid; on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskus

Page 12: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

EESTI KEELE AINEKAVA 11. klass Kursus „Meedia ja mõjutamine”

ÕPPESISU TEEMAD ja TEGEVUSED MAHT Tekstide liigitamine ja analüüs. Teksti üldtunnused: sobivus suhtlusolukorda, üldine sidusus ja sisuosade seostamine. Teksti adressaat ja vastuvõetavus. Tekstide tõlgendamine, retseptsiooni erinevuse põhjused: teadmised, isiklik kogemus, kultuuritaust. Keel info ja suhteloome teenistuses; keeleline loovus ja õigekeelsus.

Tekstide liigitamise alused (suuline või kirjalik, vahendatud või vahetu, kunsti- või tarbetekst, teabe- või ajaviiteline tekst). Tekstiliikide ja keelevalikute seotus suhtlusolukorraga: adressaat (indiviid või sihtrühm), teksti eesmärgist tingitud tegevused (nt eravestlus tegevuse suunajana või suhete kujundajana; ajakirjandustekst sündmuste vahendajana ja/või teadmiste ja arvamuste kujundajana; reklaam ja tooteinfo ostuotsuste alusena jms). Teksti üldtunnuste analüüsiks on sobivad nii suulised kui ka kirjalikud tekstid (nt demonstreeritakse interneti kaudu suulise suhtlusolukorra tunnuseid – ERR vestlussaadete lindistused; teleuudiste põhitekst ja illustratiivsed lõigud; portaali Youtube materjal vm). Kirjaliku teksti tunnused – avatakse meediateksti eri liikide kaudu (pressiteated, kultuuri- või poliitikasündmusi kajastavad meediatekstid, arvamuslood ja arvustused jms). Analüüsitakse nt pealkirjatüüpe (läbipaistev või kujundlik, sisule viitav või paeluv, kirjakeelne või kõnekeelne). Teksti sidusus: analüüsitakse kompositsiooni, üld- ja alapealkirju: tekstiosade üleminekuid, tekstiosade sidumiseks kasutatud keelendeid ja võtteid (viiteahelate sidumine korduse, asenduse ja ellipsi abil jms). Retseptsiooni erinevused: nt tehakse küsitlusi, kuidas üht ja sama meediateksti võtavad vastu eri põlvkondade, erineva haridustaseme, huvide ja kultuuritaustaga inimesed. Ülesanded eeldavad õpilaste aktiivset osalust, individuaaltöö meetodite kombineerimist rühma- ja paaristööga. Teksti adressaat ja vastuvõetavus: seotakse Eesti meediakanalite ja -žanrite analüüsiga, st järgmise teemaplokiga. Eri žanrite tekstinäited: kodu- ja toiduajakirjad, ajakirjanduse teadus- ja terviserubriigid, kindlatele sihtrühmadele suunatud tekstid (nt noortesaade kõrvuti eakamatele mõeldud saadetega või noortemuusikat analüüsiv tekst kõrvuti klassika-kontserdi arvustusega). Meediatekstide intertekstuaalsuse analüüs: tekstide

6–10 t

Page 13: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

seostamise viisid ja võimalused, nt teema või ideoloogia kaudu seotud diskursused; vahendatud osad, vihjed ja viited eri tüüpi meediatekstides. Võrreldakse meediatekste, mis edastavad sama sündmust. Keelevahendite analüüs: vaadeldakse, kelle positsioonilt on tekst kirjutatud (teadja, hindaja, õpetaja) ja kuidas teksti keelekasutuses sellele viitab; keda tekstis re-presenteeritakse, kes on n-ö meie ja kes nende hulka arvatud jne. Analüüsitakse trükitekste, tele- ja raadiosaateid ja on-line-tekste. Eeldatakse aktiivõppe meetodite kasutamist, dialoogi ja suhtlust tunnis ning koduülesannete tegemisel.

Meediakanalid. Kirjutatud teksti, kuuldeteksti ja audiovisuaalse teksti esitusviisid ning vahendid. Eri tüüpi meediatekstide vastuvõtu spetsiifika; verbaalse teksti taju heli ja pildi kontekstis. Tähtsamad meediakanalid Eestis, eriala- ja üldhuviajakirjad, raadio- ja telekanalid, internet, paber- ja on-line-väljaanded. Kvaliteet- ja meelelahutusajakirjanduse erinevused.

Meediakanaleid tutvustavad nt õpilased ise, sh ka uusi meediumeid. Tekstide esitusviisi muutusi seostatakse tehnika ja tehnoloogia arenguga. Arvutiajastul on oluline teadvustada tekstiliikide kasvu ja esitusviiside segunemist võrgusuhtluses; vrd portaalid, mobiilside, sünkroonset heli- ja kirjutamist seostav Skype, kõnepost jne. Tekstiliike seostatakse pildilisuse kasvuga ajas ja ruumis. Õpivara võiks DVD- ja CD-vormis sisaldada näiteid eri aegade tekstidest. Nende puudumisel tuleks leida eri aegade ajalehti-ajakirju ning kasutada ITV baasil retrospektiivsete lõikudega tele- ja raadiosaateid. Eesti kanalitega tutvumise, kvaliteet- ja meelelahutus-ajakirjanduse, paber- ja on-line-väljaannete erinevused seostatakse sihtrühmade analüüsiga. Korraldatakse nt meediapäevi, kuhu kutsutakse tegevajakirjanikke, tegeldakse koolilehe- ja -raadioga jne. Õpilased rakendavad oma kuulamis-, intervjueerimis- ja väitlus-oskusi, mis on hiljem olulised nii meediatarbijana kui oma tekstide loojana.

10–14 t, sh u. 5 t žanri-spetsiifi-kale (vt all)

Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus). Meediatekstide seostamine: viited ja vihjed, vahendamise ulatus ja eesmärgid. Meediatekstide usaldusväärsus. Suhtlus internetiportaalides. Oma seisukoha eetiline ja asja-kohane sõnastamine.

Meediažanrite tutvustamine: uudis; uudisväärtuse kriteeriumid, kuidas uudis sünnib, uudisküsimused, uudise edastamise vahendid, kommenteeritud uudis, uudise ja arvamusloo erinevused, ka keelelised. Meediatekstide intertekstuaalsuse analüüs – viiteid ja vihjeid, arutlus pildi ja teksti seoste üle jne. Keeleliste vahendite analüüsimisel vaadeldakse, kelle positsioonilt on tekst kirjutatud (teadja, hindaja, õpetaja). Analüüsiks sobivad nii trükimeedia kui ka telesaated, on-line-väljaanded vm. Eeldatakse aktiivõppe meetodite kasutamist, dialoogi ja suhtlust õppeprotsessis.

(4–5 t eelmise ploki mahust)

Reklaam (kommerts-reklaam, poliitiline reklaam, sotsiaalreklaam).

Reklaami kui tekstiliigi tutvustus eri näidete kaudu, sh ka peidetud reklaami, kuulutuste, teabevoldikute jms tutvustamine. Arutletakse kommerts- ja poliitilise

3 t

Page 14: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Reklaami sihtrühmad ja kanalid. Reklaam maine-kujundusvahendina. Erandlikud keele- ja tähelepanu äratamise võtted. Reklaami mõjusus.

reklaami sihtrühmade, keelekasutuse, mõjususe üle. Ülesanded nõuavad reklaami vahendite (visuaali, heli, muusika, keele) teadvustamist, mõjutamiseks mõeldu ja teabe eristamist reklaamtekstis; reklaamikeele sõnavara ja vormivõtete leidmist, sõnamängu ja metafooride äratundmist. Reklaami sotsiaalset rolli ja mõjusust analüüsitakse oma tarbimiskogemuste, poliitilise aktiivsuse, hoiakute kujundamise jm najal. Reklaame analüüsitakse, rakendades nii suulisi kui kirjutamisülesandeid, aktiveeritakse õpilaste loovust (nt tootereklaami koostamine kindlale sihtrühmale individuaalselt, paaris- või rühmatöös. Kriitilist meediatarbijat kujundatakse aktuaalsete reklaamtekstide analüüsi ja kommenteerimise kaudu. Aktiivõppe meetodite rakendamine.

Meedia ja mõjutamine. Meedia retoorika ja argumendid. Sotsiaalsete tunnuste ja müütide konstrueerimine meedia-tekstis. Verbaalne ja visuaalne mõjutamine. Autoripositsioon, info allikad ja nende usaldus-väärsus. Manipuleeri-mine, meediaeetika ja meediakriitika. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine.

Kasutatakse trükimeediat, video- ja audiomaterjali ning analüüsitakse mõjutamise võtteid õpetaja juhendamisel, rühma- või paaristöös. Ülesanded nõuavad seostamist, arutlemist, veenvate argumentide ja näidete leidmist. Tekstidega hõlmatakse ühiskonna eri aegade aktuaalseid teemasid, kajastatakse vastuolulisi või aegunud seisukohti, erinevat stiili vms. Ülesanded eeldavad õpilaste aktiivset osalust, vaidlus-tavate küsimuste või seisukohavõttude esitamist, kuuldu vahendamist suuliselt või kirjalikult. Allikate ja autoripositsiooni usaldusväärsuse teemat lahendatakse rollimängude abil. Fakti ja arvamuse eristamiseks leitakse tekstidest fakte ja argumente, eristades argumente fakti- ja tundepõhisteks. Keelevahendite erisused fakti ja arvamuse vormistamisel ning arvamuse esitamisel faktina (nn tuleviku-uudised, seisukohad kui uudised jms). Autoriteetsusvõtted meediatekstides. Kriitilise meediatarbija kujundamine – analüüsitakse ajakirjanduse, internetikeskkonna ja reklaami tihedat seotust, tuuakse esile reklaami kui mõjutamise keelelised võtted. Arutletakse näiteks lastele suunatud reklaami lastesaadete, lasteajakirjanduse kontekstis jm.

10–12 t

Kursuse õpitulemused Õpilane: 1) teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; 2) tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; 4) on omandanud tekstianalüüsi põhivõtted; analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja

Page 15: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

audiovisuaalses kontekstis; 5) tajub teksti autori eesmärke ning motiive; leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele, tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis; 6) eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast; 7) tunneb meediatekstis ära argumendid ja põhilised mõjutamisvõtted; 8) analüüsib kriitiliselt reklaami ning arutleb reklaami ja mainekujunduse teemadel; oskab väljendada oma seisukohta loetu ja kuuldu kohta ning valida selleks sobivaid keelevahendeid. Praktiline eesti keel II ÕPPESISU TEEMAD ja -TEGEVUSED MAHT Paindliku enese-väljenduse harjutamine (suhtlus ametiisikute ja teenindajatega, intervjuu andmine pressile, arutelul osalemine)

Läbimängimist vajaksid nõudlikumad suhtlusolukorrad ametiisikute ja teenindajatega (näiteks autojuhilubade taotlemiseks info küsimine, autokooli kuulajaks registreerimine, hinna ja tunniplaani kohta info hankimine, välisministeeriumist viisarežiimi ja viisa taotlemise kohta info hankimine sõbra Eestisse kutsumiseks või vms). Harjutamist vajaksid võimalikud suhtlusolukorrad pressiga (juhuslik tänavaintervjuu, põhjalikum intervjuu oma hobi või võimetega tähelepanu äratanud õpilasena, käitumine tahtmatult meedia huviorbiiti sattunud isikuna (näiteks sõbra tegude või ms tõttu), suhtlus ümarlauaarutelul televisioonis). Soovitav on harjutada variatsioone sama suhtlusolukorra lahendamisest erinevate keeleliste vahenditega, kus on erinevad suhtlusrollid. Soovitatav on kasutada draamaelemente.

2 t

Ratsionaalsete, emotsionaalsete ja eetiliste argumentide kasutamine, veenmine ja mõjutamine

Teemad võiks tuleneda mõnest tüüpilisest suhtlusolukorrast, mis on seotud poliitilise eluga, kohtuväitlusega, võistlusväitlusega, akadeemilise debatiga vms. Soovitatav kasutada draamaelemente eri olukordade modelleerimiseks, näiteks lavastada valimisvõitlus kandidaatide vahel, korraldada kirjanduslik kohus mõne teose (anti)kangelase üle vms. Olukordade ja argumentide leidmist hõlbustab alustekstide kasutamine, näiteks ajalehes avaldatud artiklid erinevate poliitiliste valikute kohta mingis küsimuses, samuti võiks kasutada arutelus meedia ja mõjutamise kursusega seotud teemasid nagu meediatekstide usaldusväärsus, suhtlus internetiportaalides, manipuleerimine, meediaeetika jm

3 t

Tarbekirjade koostamine (juhend, koosoleku memo, tegevuskava)

Neid harjutusi oleks sobilik sooritada osana keerukamatest harjutustest – näiteks lavastatud fiktiivse koosoleku memona või tegevuskava õpilasfirma asutamiseks või mingisuguse ühiskondliku aktsiooni käivitamiseks. Juhendeid võib koostada näiteks mõnes õigekeelsusküsimuses või meediaanalüüsis orienteerumiseks, ühesõnaga neid võib

3 t

Page 16: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

kasutada osana sisukursuste või praktilise õigekeelsuse omandamiseks.

Mitme allika põhjal kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine

Allikatena võib kasutada alustekste erinevatest meediakanalitest, mis võimaldab praktiliselt kogeda samade sündmuste erinevat kajastamist eri väljaannetes. Teemana võib kasutada ka teiste õppeainete teemasid, mispuhul töö saab sisulise hinde vastavast ainest, keelelise poole peal aga praktilise eesti keele kursuses.

4 t

Meediatekstide koostamine: arvamuslugu, retsensioon, pressiteade, blogi, podcast (taskuhääling)

Teemad võivad lähtuda niihästi päevakajalistest sündmustest, ilukirjandusest kui ka läbivatest teemadest. Veebitekstide puhul oleks soovitav harjutada isiklike sõnumite koostamist. Võimalik on mängida läbi olukordi, mille üheks tulemuseks on retsensioon, olemuslugu vm ajakirjandustekst. Näiteks võib luua õpilastest fiktiivse filmi võtterühma, kes on ekraniseerinud kirjandustunnis äsja käsitletud teose, korraldada nende pressikonverentsi, kus ülejäänud õpilased on ajakirjanikud. Pressikonverentsil kooldu põhjal kirjutatavad ajakirjaniku rollis õpilased meediateksti.

6 t

Õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine vastavalt vajadusele

Stiili- ja keelevigadega töötatakse individuaalselt kogu aeg, suunates kasutama sõnaraamatuid ning muutma harjumu-seks kirjakeele veebiallikate ja spelleri kasutuse. Sagedane võiks olla praktika, kus õpilased teevad kaasõpilaste töödele korrektuuri –õpetaja hindamisele võib kuuluda seejuures niihästi esialgse teksti korrektsus kui ka korrektuuri asjakohasus. Klassi taseme ja vajaduse järgi võiks aeg-ajalt ühe tunni kavandada nende õigekeelsusküsimuste kordamiseks, millega õpilaste enamikul on vahetult olnud probleeme.

5 t

Eri modaalsusega tekstide (kirjalik, audiovisuaalne, hüpertekstuaalne) tähenduse mõistmine

Tekstid võiksid olla samad, mis on aluseks kõnelemis- või kirjutamisharjutustele, osa neist on kindlasti kattub sisukursuses Meedia ja mõjutamine käsitletud materjaliga. Et teksti mõistmine eelneb sageli teistele suhtlustegevustele (ettekanne, sõnavõtt, tekstiloome), siis on tekstimõistmise arendamine vahetu eeltöö neile suhtlusülesannetele.

3 t

Teksti eesmärgi ja vaatenurga mõistmine, meediatekstide kriitiline analüüsimine

Soovitatav oleks kasutada päevakajalisi tekste niihästi kirjutavas kui ka audiovisuaalses pressis. Oluline oleks võrrelda samade sündmuste kajastusi eri meediaväljaannetes, näiteks võrrelda sama sündmuse kajastust Postimehes ja Päevalehes, või erinevate telekanalite uudistesaadetes. Võrrelda tasuks ajalehtedes ilmuvaid uurivaid artikleid, arvamuslugusid, juhtkirju ja reportaaže, mis kõik kajastavad mingit olulist sündmust, kuid erineva subjektiivsuse astmega.

3 t

Ratsionaalsete, eetilis- See sisuosa kuulub tihedalt kokku eelmisega, eeskätt tuleks 2 t

Page 17: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

te ja emotsionaalsete argumentide erista-mine suulises tekstis, kallutatuse ja manipuleerimise äratundmine

vaatluse alla võtta ümarlaua vormis tele- ja raadiosaated, milles erinevate ideoloogiliste seisukohtadega arvamusliidrid mõttevahetust arendavad. Võimalik on seda teemat käsitleda ka lavastatud valimisvõitluse või kirjandusliku kohtu analüüsi kaudu, selleks tuleb omistada mõnele õpilasele „vaatleja” roll, nende tähelepanekud võiks olla hiljem klassiarutelu aluseks.

Teksti sisuliste ja keeleliste tunnuste põhjal paindlike elektrooniliste otsingustrateegiate kasutamine

Infootsingu tehnikatele ei pea pühendama eraldi tundi, kuid infootsingualaseid näpunäiteid tuleks jagada alati enne kui asutakse sooritama harjutust, mille soorituse eelduseks on infootsingu kasutamine. Tähelepanu tuleks juhtida võtmesõnade valikule ja nende kombineerimisele otsingus, fraasiotsingu võimalusi ja piiranguid, teatud võtmesõnade välistamist otsingutulemuste hulgast, teemaga seotud isikute ja institutsioonide nimedele, mis võivad aidata otsinguvastuseid kitsendada jms.

1 t

Süstemaatiline sõnavaraarendus

Igas tunnis võiks olla ca 10 minutit pühendatud antud teema seisukohalt oluliste õpilase jaoks uute sõnade õppimisele ja kontrollile. Tähelepanu tuleb juhtida ka sünonüümidele jt stiilirikastusvõimalustele; sõnavaraarenduse alla kuulub ka väljendite ja püsivormelite (Austatud kuulajad; lubage mul

üle anda, jpt) omandamine ja kontekstitundlik kasutamine.

3 t

Kursuse „Praktiline eesti keel II“ tulemused Õpilane annab paindlikult ja olukorrale vastavalt edasi oma tundeid, mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka elektrooniliselt; argumenteerib veenvalt ja selgelt ning suudab kaitsta oma seisukohti eakohastes aruteludes koolis; suudab kaasa mõelda avalikule esinemisele ja esitada ettekandjale küsimusi; suudab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal tasakaalustatud kokkuvõtet teha; suudab kirjutada arvamuslugu, retsensiooni ja pressiteadet, koostada koosoleku memo, tegevuskava; suudab mitme populaarteadusliku allika põhjal kirjutada referatiivset teksti, vältides plagiaati; on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust, suudab kasutada paindlikke infootsingu strateegiaid; on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust. EESTI KEELE AINEKAVA 12. klass

Page 18: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Kursus „Teksti keel ja stiil” ÕPPESISU TEEMAD ja -TEGEVUSED MAHT Keel suhtluse ja tunnetuse vahendina. Suulise ja kirjaliku suhtluse ja teksti erinevused. Stiil ja stilistika. Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus, vulgaarsus ja suhtlusvead. Ametlik stiil, publitsistlik stiil, teadusstiil. Stiilivärving, stiiliviga; keele kasutus-valdkondade tüüpilised stiilivead. Ilukirjandusstiil ja poeetika.

Mõistete ja seoste omandamine peaks toimuma kogemuslikul teel, st tekste võrreldes. Stiilierinevuste leidmiseks ilukirjandusest või päevakajalisest meediast, kõrvutatakse tekste, näiteks katkeid käsitletud kirjanike loomingust või ühe ja sama teema avamist meedia eri kanalites, et selguks stiililiikide (ametlik stiil, publitsistlik stiil, teadusstiil, ilukirjandusstiil) iseloomulikud tunnused. Tekstide võrdlemine aitab avada stiili valikut ja värvingut määravaid tegureid (teksti otstarve, sõnade tähenduspiirkond, päritolu, esinemissagedus, pikkus, häälikuline koostis, kujundlikkus ja kontekst). Õpitu kinnistamiseks on vaja pidevalt koostada lühitekste, katsetamaks stiilivõimalusi, näiteks anda sama sisu edasi neutraalse ja emotsionaalse jutustusena, ametliku raporti ning ajaleheuudisena. Valminud tekste analüüsitakse paaris- ja rühmatööna, pöörates tähelepanu ka stiilivigadele ja -vääratustele. Stiilivea mõiste ja puuduste loetelu, mis viitab ebakindlusele ja saamatusele mõtteid sõnastada, omandatakse õpikust või konspektist. Praktilisteks harjutusteks sobivad õpilastööd, meediatekstid ja harjutused, milles õpitakse märkama ja eritlema stiilivigu.

10 t

Eesti sõnavara; tähendus- ja stiilijooned. Oma sõna-vara rikastamise võima-lused. Keele kujundlik-kus ja loov keelekasutus. Tekstide võrdlev analüüs (ees-märgid, kasutus-kontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Võrgusuhtluse keelevalikud.

Eesti sõnavara kujunemine ja rikastamine on pidev protsess. Kursuses „Teksti keel ja stiil” pööratakse tähelepanu sünonüümiale ja selle allikatele, juhitakse tähelepanu oma-, võõr- ja laensõnade stilistilisele erinevusele. Selgitatakse antonüümiat, selle sõltumist kaastekstist ning samakõlalisust. Vaatluse alla võetakse fraseoloogia ja keele kujundlikkus, neologismid, arhaismid ning sõna tähenduse muutumine ajas. Kujund on markeeritud keelend, mis aitab sõnastust ilmestada ja sageli mõnd keerulist nähtust tabava võrdluse abil selgitada. Kujundlikkus avaldub keele eri tasanditel. Kujundite liike määratakse praktiliste tööde käigus. Teemaplokk eeldab sõnastusharjutuste tegemist ja loovtööde kirjutamist. Sobiva keelendi leidmiseks ja korduste vältimiseks on õpilastel kasutada sõnastikud ja keeleajakirjad. Mõisted ja seosed omandatakse õpikust või konspektist, neid illustreeritakse näidetega ilukirjandusest, folkloorist, publitsistikast, võrguväljaannetest jne.

5 t

Page 19: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Teadlik kirjutamine. Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Teema, selle varasemad käsitlused ja tahud. Teksti ülesehitus ja sidusus. Lõigu ülesanne (allteema, väide, selgitus, tõestus, järeldus, üldistus). Arutlev kirjutamine. Oma teksti toimeta-mine.

Teadusalad ja tekstiuurijad liigitavad tekste mitmel viisil. Tekstide olulisemad omadused on struktuurne sidusus ja teemale vastavus. Teksti sidusust saab analüüsida nii kompositsiooni, üld- ja alapealkirjade kui sidusvahendite kaudu: osade üleminekud, sidumiseks kasutatud keelendid ja võtted. Rõhutama peaks tekstiliikide ja keelevalikute seost olukorratüübiga, pealkirja ja teema sõnastamise tähtsust, tutvustada pealkirja ülesehitust ja eri võimalusi ning alapealkirjade ja moto ülesannet. Lõigustruktuuri käsitledes on oluline juhtida tähelepanu terviklikule argumentatsioonile (argumentide valik, argumentatsiooni struktuur). Kirjutamine on protsess, puhtandini jõutakse pärast kavandamist, mustandi kirjutamist ning selle viimistlemist. Tekstistrateegiad ja kompositsiooni elemendid omandatakse õpikust või konspektist, neid illustreeritakse rohkete näidetega. Teemaplokk eeldab nii terviktekstide kui nende osade loomist, nt teemakohane sissejuhatus või lõppsõna mitmel eri viisil.

5 t

Teadustekst. Uurimis-eesmärgi ja hüpoteesi sõnastamine. Materjali kirjeldamine ja usaldus-väärsus. Uurimuse struktuur. Allikate refereerimise ja tsiteeri-mise eesmärgid. Lause- ja lõiguviited; viitekirje. Võrdlemine, analüüs, üldistamine, järeldamine. Vormistamine. Arvustamine. Loomevargus ehk plagiaat.

Referaadi ja uurimuse erinevus seisneb eelkõige uurijapoolse probleemi püstitamises. „Teksti keele ja stiili” kursuse raames tutvutakse teadustöö teostamise ja vormistamise protsessiga (uurimistöö või referaadi eesmärgistamine, kavandamine, hüpoteesi püstitamine, materjali struktureerimine, allika refereerimine ja tsiteerimine ning viitekirja koostamine). Uurimuslike tööde koostamisel tuleks võimalusel teha koostööd eri aine õpetajatega, samuti lasta õpilastel arvustada eakaaslaste töid. Loomevargusjuhtumite ärahoidmiseks tuleb õpilastele pidevalt meenutada tsiteerimise, refereerimise head tava ning autoriõigusi.

10 t

Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane valib sobiva suhtluskanali ja väljendab ennast korrektselt nii suulises kui kirjalikus vormis; valib väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale ja kõneainele; analüüsib tekstide sisu, eesmärke, kasutuskonteksti, ülesehitust, sõnavara, stiili; koostab eri liiki tekste (arutlus, arvustus ja muud probleemkirjutised; tarbetekstid; uurimistöö); argumenteerib ja lükkab ümber väiteid nii kõnes kui kirjas

Page 20: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

tekstide loomisel seob alustekste omavahel, refereerib, tsiteerib, parafraseerib, kasutab viitamissüsteeme; tunneb mõjutamise viise ja keelevahendeid, argumenteerib, nõustub esitatud väidetega, lükkab neid ümber nii suulises kui kirjalikus tekstis. Praktiline eesti keel III ÕPPESISU TEEMAD ja -TEGEVUSED MAHT Keelelise väljendus-rikkuse ja stilistilise mitmekesisuse kasutamine erineva mõju saavutamiseks suulises esinemises ja väitluses.

Soovitav kasutada alusena ilukirjanduslikke tekste, valmistuda mitmesugusteks pidulikeks sõnavõttudeks. Võib kasutada draamaelemente, näiteks lasta õpilasel koostada samasisulisest kõnest (näiteks Aasta meelelahutaja tiitli tänukõnest) kaks varianti erinevate karakterite (Vestmann, Piibeleht, poeet, punkar vm) esitatuna. Võib lasta koostada erinevas stiilis kuid sama sisuga sõnavõtte (näiteks isikuvabaduste austamine) erinevate suhtlusolukordade ja kuulajate jaoks, näiteks õpilasomavalitsuse koosolekul, linna peaväljaku miitingul, teaduste akadeemia presiidiumis, suursaadiku vastuvõtul vm.

3 t

Arutleva artikli kirjutamine eri tüüpi (tekstiliste, pildiliste, audiovisuaalsete; lineaarsete, mitte-lineaarsete, hüper-tekstiliste) alus-tekstide põhjal.

Soovitav on valida teemasid, mille käsitlemiseks on võimalik leida ilukirjanduslikku, ajakirjanduslikku ja populaarteaduslikke tekste nii kirjas kui ka audiovisuaalsel kujul. Teemat võib arendada uurimisprojektina, milles õpilased kõigepealt leiavad artikli kohta iseseisvalt allikaid ja seejärel kirjutavad artikli. Nõudlikuma ülesande saab, kui õpetaja valib ise alustekstid, tagades sellega suurema keerukusastme eri modaalsustega tekstide integreerimiseks. Sobivad teemad artikli jaoks võivad lähtuda läbivatest teemadest, võivad olla seotud mingi ühiskondliku probleemiga (Eesti poliitiline kultuur, eestlaste ja venelaste integratsioon), kultuuri- või ajaloonähtusega (laulupeod ja laulev revolutsioon), kirjandusega (interneti mõju kirjanduslikule loomingule), filosoofia ja eetikaga (inimese valikuvabadus ajaloolistes keeristes) vms.

5 t

Tarbetekstide (projek-ti ja kandidaadi põhjenduse, tegevus-aruande) koostamine.

Soovitav läbi mängida mitmesuguseid elulisi olukordi nagu stipendiumile, õppekohale või ametile kandideerimine. Kavandada võib ka reaalse projekti, mis ka tegelikkuses läbi viiakse – sobiv koht integreerimiseks teiste õppeainetega (sisu hindamine aines, põhjenduste ja aruannete hindamine praktilise eesti keele kursuses).

3 t

Teadusteksti koostamine ja vormistamine

Teadusprojekt olla ka eesti keele või kirjanduse alalt, kuid muidugi võib kasutada ka teiste õppeainete teemasid, mispuhul töö saab sisulise hinde vastavast ainest, keelelise poole peal aga praktilise eesti keele kursuses.

3 t

Page 21: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Õigekirja ja õige-keelsusküsimuste kordamine vastavalt vajadusele

Stiili- ja keelevigadega töötatakse individuaalselt kogu aeg, suunates kasutama sõnaraamatuid ning muutma harjumu-seks kirjakeele veebiallikate ja spelleri kasutuse. Sagedane võiks olla praktika, kus õpilased teevad kaasõpilaste töödele korrektuuri –õpetaja hindamisele võib kuuluda seejuures niihästi esialgse teksti korrektsus kui ka korrektuuri asjakohasus. Klassi taseme ja vajaduse järgi võiks aeg-ajalt ühe tunni kavandada nende õigekeelsusküsimuste kordamiseks, millega õpilaste enamikul on vahetult olnud probleeme.

8 t

Keeruka struktuuriga ja eri modaalsusega tekstide mõistmine

Ülesanne on seotud arutleva artikli ettevalmistuseks olevate alustekstide mõistmisega. Keeruka struktuuriga alustekstideks on näiteks ohtrate joonealuste viidete ja ristviidetega (erialased) tekstid, tekstid, milles on keerukaid tabeleid, diagramme ning skeeme, veebipõhised hüpertekstid, seadused, regulatsioonid, kirjutatud ja kõneldud teksti kombinatsioonid, näiteks videoloengud, tugevalt kujundlikud tekstid (luule, aforismid), aga ka kollektiivselt loodud tekstid nagu interneti kommentaarium. Keerukamate tekstide puhul on loomulik teksti mõistmist enne harjutada, st jagada juhtnööre ja kontrollida mõistmist.

3 t

Keeruka kujundliku väljenduse mõistmine

Tekstid on soovitav leida ilukirjandusest, ja kogu sellealane harjutamine peaks olema tihedalt seotud kirjandusõpetusega. Suurt tähelepanu võib selle teema käsitlemisel pühendada luulele, samuti sellisele proosale, mida iseloomustab stilistiliselt tugevalt eristuv väljenduslaad (näiteks Gailiti, Laabani, Tuglase, Sauteri, Kenderi tekstid).

2 t

Süstemaatiline sõnavaraarendus

Igas tunnis võiks olla ca 10 minutit pühendatud antud teema seisukohalt oluliste õpilase jaoks uute sõnade õppimisele ja kontrollile. Eriti suurt rõhku tuleks pöörata sünonüümikale avaras tähenduses, sest stiililise varieerumise tuum peitub eri stiiliväärtusega sünonüümide kasutamises.

3 t

Teabeotsinguoskuste tõhustamine.

Infootsingu tehnikatele ei pea pühendama eraldi tundi, kuid infootsingualaseid näpunäiteid tuleks jagada alati enne kui asutakse sooritama harjutust, mille soorituse eelduseks on infootsingu kasutamine. Arendada tuleks võtmesõnade valiku aluseks olevat sisuanalüüsi, võimet kasutada otsingus stilistiliselt markeeritud võtmesõnu ja sõnavorme. Arendada tuleks oskust kasutada tervikfraase otsingus ja välistavate võtmesõnade kasutust.

1 t

Keeruka struktuuriga suulise teksti konspekteerimine

Võib kutsuda külalislektori või kasutada mõnes ainetunnis loenguvormi. Võimalik on lavastada pressikonverents, osa õpilasi vastavad teiste küsimustele, kes oma konspektide põhjal peavad hiljem artikli kirjutama.

2 t

Väitluse juhtimine ja Soovitav läbi mängida reaalseid ümarlaua olukordi, teemad 2 t

Page 22: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

seal esile tõusnud argumentidest kokkuvõtte tegemine

võivad olla seotud ilukirjandusega (mingi teose põhiprobleemide arutelu) päevakajalistes sündmustega, näiteks (Eesti poliitiline kultuur, eestlaste ja venelaste integratsioon), kultuuri- või ajaloonähtusega (laulupeod ja laulev revolutsioon), uue meediaga (interneti mõju kirjanduslikule loomingule), filosoofia ja eetikaga (inimese valikuvabadus ajaloolistes keeristes) vms.

Kursuse „Praktiline eesti keel III“ tulemused Õpilane suudab edasi anda tähendusvarjundeid, tajub keelendite konnotatiivseid tähendusi, mõistab vihjelist keelekasutust; oskab veenvalt ja selgelt argumenteerida ja kaitsta oma seisukohti keerukaid küsimusi käsitlevas ametlikus arutelus; suudab konspekteerida näitvahenditega toestamata suulist esitust; oskab edastada eri modaalsuse ja struktuuriga ning eri allikatest saadud infot ja arutluskäike sidusas tekstis ning lõimida sellesse oma hinnanguid ja seisukohti; oskab koostada keerulisi tarbetekste; tunneb teadusliku stiili põhitunnuseid ja suudab koostada eakohast teaduslikku teksti, vältides plagiaati; kasutab keerukaid elektroonilise teabeotsingu strateegiaid, suudab hinnata teabe usaldusväärsust; valdab eesti kirjakeelt. Gümnaasiumi kirjanduse ainekava. Kohustuslikud kursused 10. klass Õppeprotsessi kirjeldus Kursuse „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ eesmärk on selgitada õpilastele kirjanduse kui sõnakunsti olemust, näidates, kuidas kasutatakse rikkalikke keelevahendeid tähenduslike ning esteetiliselt nauditavate tekstide loomiseks. Tegeledes erinevate lugemismudelite ja tõlgendusviisidega, keskendub kursus ilukirjanduse poeetika tundmaõppimisele, kujundlikkuse mõistmisele selle mõttelis-tundelises ühtsuses. Avastada ja kirjeldada kunstilise teksti poeetikat, näidata kirjutamise eri võimalusi, analüüsida ning tõlgendada konkreetseid proosa- ja luuletekste, näidata eepika ja lüürika väljendusvahendeid – selles seisneb kursuse tuum ning ka kogu kirjanduse mõistmise alus. Kursuse käigus omandab õpilane tekstianalüüsi võttestiku, mida laiendavalt ja süvendavalt kasutatakse ka järgmiste kursuste käigus.

Page 23: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Kirjandusteose analüüsikese võib asuda kas autoris, lugejas või teoses. Autorikeskne lähenemine seob teose tähenduse autori tahtega, näeb kirjandusteoses autori maailmavaate ja elukogemuse kajastust, otsib teosest autori sõnumit. Lugejakeskne lähenemine eeldab, et kirjandusteos valmib lugeja kaasabil; kirjandusteosel pole ühte kindlat tähendust, mistõttu seda võib tõlgendada mitmel viisil. Iga lugeja on seega kaasautor, kes loob ise endale teose. Teosekeskne lähenemine huvitub kirjanduseteosest kui iseseisvat elu elavast tähenduslikust tervikust, mis omakorda koosneb paljudest tasanditest ja elementidest (nt süžee, tegelased, aegruum, kompositsioon, ideestik jms). Kursus tegeleb nende kolme lähenemisviisi avarate võimalustega nii eesti kui ka maailmakirjanduse autorite ja teoste näitel ning õpilase kui lugeja positsioonilt. Kirjandustundides tegeletakse proosa- ja luuleteoste lugemise, analüüsimise ja tõlgendamisega, samuti loetu üle arutlemisega, teoste võrdlemise ja hindamisega. Loetud proosa- ja luuletekstide analüüsimine ning tõlgendamine toetub poeetika mõistevaramule, mille teoreetiline tundmine pole eesmärk omaette, vaid need tuleks omandada arusaamise tasemel, toetudes vajadusel õppematerjalidele. Kirjandusõpetus lähtub loetud terviktekstidest või tekstikatkenditest, mida analüüsitakse poeetikakeskselt ning tõlgendatakse diskussiooni käigus. Esmatähtis on tegeleda tekstisiseste tasandite (fiktsionaalne maailm, narratiiv, kujundisüsteem jm) analüüsiga, millelt liigutakse tekstiväliste tasandite (kultuurilooline taust, autori tähtsus, teose vastuvõtt jm) vaatluseni. Poeetikakeskseks kirjanduskäsitluseks on soovitatav valida proosatekste nii eesti kui ka maailmakirjandusest ja luuletekste peamiselt eesti autoritelt. Kursuse ülesehitamisel võiks valikukriteeriumiks olla kirjandusloos oluliste autorite tekstid, mille analüüsimise ja tõlgendamisega kirjandustundides esmajoones tegeletakse. Teosed peaksid olema õpilastele huvipakkuvad ja jõukohased, mõistlik on alustada kursust lühematest ja lihtsamatest tekstidest, jõudes selle lõpuosas ka pikemate ja nõudlikumate teosteni. Proosa puhul võib piirduda ainult ühe konkreetse teose (novelli või romaani) vaatlusega, süvenemata autori loomingusse tervikuna. Luuletekste võib võrdlevaks käsitluseks valida nii ühe kui ka mitme autori loomingust. Proosa- ja luuletekstide valik võiks olla vaheldusrikas, hõlmates nii klassikat kui ka uuemat kirjandust, ent ka ajastult, voolult, žanrilt ja stiililt erinevaid tekste. Kursuse üldisemaks eesmärgiks on tekitada ja hoida õpilastes huvi kirjanduse vastu, näidata sõnakunsti avarusi ja sügavusi. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: on tuttav vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili; analüüsib ja tõlgendab loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku, sündmustikku ning kompositsiooni; analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte;

Page 24: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid väärtusi, märkab teostes peituvaid eetilisi ja esteetilisi väärtusi, suhestab oma ja kirjandusteose väärtuste maailma, põhjendab oma kirjanduslikke eelistusi ja lugemiskogemusi; on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ja ühe eesti autori luuletuskogu. ÕPPESISU ÕPPETEGEVUSED MÕISTED Kirjanduse olemus ja roll (käsitlusaeg 2 tundi) Kirjandussituatsioon: autor, teos, lugeja. Poeetika ehk ilukirjanduslikkuse õpetus. Ilukirjandus kui sõnakunst. Kujundlikkus. Fiktsionaalsus ja faktuaalsus. Kirjandusteose ühiskondlik, ajalooline, moraalne, rahvus- ja maailma-kultuuriline, keeleline, tundeline väärtus. Kirjandus kui inimese siseilma ja välis-maailma (looduse, ühiskonna) kujutaja. Kirjandus kui maailma avaja, väljendaja ning uute seoste looja. Kirjandus kui eetiliste ja esteetiliste tõekspidamiste kujundaja.

Õppetegevuse käigus arutletakse (ilu)kirjanduse olemuse üle, näiteks: mis on (ilu)kirjandus? kuidas kirjandus sünnib? kes on kirjanik, kes on lugeja? mis on kirjandusteos? mis muudab teksti sõnakunstiks? kuidas toimib kujundlikkus? kuidas kirjandusteost tõlgendada ja mõista? milliseid väärtusi kirjandus kannab? milline on kirjanduse roll ühiskonnas? jne

autor, fiktsioon, ilukirjandus, kirjandus, kujund, lugeja, poeetika, sõnakunst, teos

Peet Vallak „Maanaine“ (2 tundi) Autorikeskne lähenemine kirjandusele. Autori kuulumine rühmitusse (orbiitlased), tema koht ajastus ja rahvuskirjanduses (uusrealism). Lugejakeskne lähenemine kirjandusele. Tegelik lugeja: tema isiklik elukogemus. Tekstisisesed lüngad ja lugeja kujutlusvõime. Tekstikeskne lähenemine kirjandusele. Sõnakunstiteose sisu ja vormivõtted. Tegelase analüüs: psühholoogiline ja

Õpilane loeb läbi Peet Vallaku novelli „Maanaine“. Õppetegevused peavad aitama loetut analüüsida ja tõlgendada, näiteks: nimetatakse autori loomingu peasuunad, määratletakse tema koht ajastus ja rahvuskirjanduses; analüüsitakse novelli tollase ühiskondlik-kultuurilise olustiku taustal, seostatakse tollaste väärtuste ja hoiakutega, lugeja isikliku elukogemusega ning tõmmatakse paralleele tänapäevaga; analüüsitakse teksti narratiivi

allusioon, miljöö, sümbol, süžee, teema

Page 25: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

sotsiaalne aspekt. Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega ning teda ümbritseva maailmaga. Süžee. Teema, sümbol. Teose miljöö. Põhiidee. Teose stiil. Allusioon. Tekste seostav käsitlusviis (novelli seosed autori loominguga).

seisukohalt, näiteks jutustaja vaatepunkti, olustiku ja sündmustiku kujutamist, peategelase käitumist; mõtestatakse lahti tegelastevaheline dialoog ja keskne sümbol („suur reheahi“), sõnastatakse novelli teema ja põhiidee.

Mehis Heinsaare novell „Liblikmees“ (2 tundi) Autorikeskne lähenemine kirjandusele Autori koht eesti uuemas kirjanduses. Lugejakeskne lähenemine kirjandusele Kirjandusteose ja lugeja suhe. Lugemismuljed. Lugemismudelid: mõistmisvõimaluste paljus, eri lahenduste dialoog. Tekstisisesed lüngad ja lugeja kujutlusvõime. Lugeja mõjutamine: stereotüübid ja uudsed võtted, koomika. Tekstikeskne lähenemine kirjandusele. Sisu ja vormivõtted. Narratiiv: lugu ja jutustaja vaatepunkt. Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne aspekt. Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega ning teda ümbritseva maailmaga. Süžee. Teema, detail, motiiv, sümbol. Teose aja- ning ruumikujutus. Teos kui struktuurne tervik. Kirjandusteose kompositsioon. Sissejuhatus, teema arendus, haripunkt, pööre ja lahendus. Konflikt ja intriig. Puänt. Põhiidee. Teose stiil. Intertekstuaalne ehk tekste

Õpilane loeb läbi Heinsaare novelli „Liblikmees“. Õppetegevused peavad aitama loetusse süveneda, seda analüüsida ja tõlgendada, näiteks: analüüsitakse teksti struktuuriosi (tasandeid), nende omavahelisi suhteid ja tähendust; vaadeldakse teksti narratiivi seisukohalt, näiteks jutustamise võtteid (maagilis-realistlik), sündmustikku, peategelast, tegelastevahelisi suhteid, nende käitumist; mõtestatakse lahti võtmesündmusi (nt moondumine) ja sümboleid (nt liblikas), avaldatakse oma arvamust; avatakse novelli probleemistikku ja sõnastatakse põhiidee; pööratakse tähelepanu autori stiilile.

Page 26: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

seostav käsitlusviis. Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa (6-7 tundi) Kirjanduse olemus ja roll. Kirjandusteose ühiskondlik, kirjanduslooline, moraalne, rahvuskultuuriline, keeleline ja tundeline väärtus. Autorikeskne lähenemine kirjandusele. Autori ja teose seosed, elu- ja loominguloolisus, positivistlik lähenemine. Autori maailmavaade. Autori koht ajastus, traditsioonis, rahvus-kirjanduses. Lugejakeskne lähenemine kirjandusele. Kirjandusteose ja lugeja suhe. Lugemismudelid: mõistmisvõimaluste paljus, eri lahenduste dialoog. Tekstikeskne lähenemine kirjandusele. Sõnakunstiteose sisu ja vormivõtted. Narratiiv, jutustamine ja vaatepunkt. Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne aspekt. Karakter. Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega ning teda ümbritseva maailmaga. Süžee. Teema ja motiiv. Teose miljöö, aja- ning ruumikujutus. Teose probleemistik (küsimused) ja ideestik (vastused). Põhiidee. Teose stiil.

Õpilane loeb läbi Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ I osa. Õppetegevused peavad aitama loetusse süveneda, seda analüüsida, tõlgendada, võrrelda, hinnata ja ka reflekteerida, näiteks: tutvutakse autori elu ja loominguga, tema maailmavaatega, määratletakse autori koht ajastus, traditsioonis ja rahvuskirjanduses; käsitletakse romaani ühiskondliku, kirjandusloolise, moraalse, rahvuskultuurilise, keelelise ja tundelise väärtuse aspektist; määratletakse teose koht rahvuskirjanduses; uuritakse romaani struktuuriosi (tasandeid), nende omavahelisi suhteid ja tähendust; analüüsitakse teost narratiivi seisukohalt (näiteks loo tegevusaega ja -kohta, miljööd, tegelasi, jutustamist), samuti teema, probleemi ja põhiidee aspektist; leitakse tekstist olulist, avaldatakse oma arvamust ja sõnastatakse küsimusi, argumenteeritakse nii suuliselt kui ka kirjalikult.

karakter, miljöö, motiiv, narratiiv, süžee, teema, vaatepunkt,

Jerome David Salinger „Parim päev banaanikala püügiks“ (2-3 tundi) Kirjanduse olemus ja roll. Kirjandus kui inimese siseilma ja välismaailma (looduse ja ühiskonna) kujutaja. Kirjandus kui eetiliste tõekspidamiste

Õpilane loeb läbi Salingeri novelli „Parim päev banaanikala püügiks“. Õppetegevused peavad aitama loetusse süveneda, seda analüüsida ja tõlgendada, näiteks:

alltekst, intriig, kompositsioon, miljöö, motiiv, narratiiv, puänt, sümbol, süžee,

Page 27: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

kujundaja. Autorikeskne lähenemine kirjandusele. Autori maailmavaade, selle kujunemine konkreetseis ühiskondlikes oludes ja avaldumine tema teostes. Lugejakeskne lähenemine kirjandusele. Lugejaoskused. Tekstisisesed lüngad ja lugeja kujutlusvõime. Mõistmisvõimaluste paljusus. Tekstikeskne lähenemine kirjandusele. Sõnakunstiteose sisu ja vormivõtted. Narratiiv, lugu, jutustamine ja vaatepunkt. Tegelase analüüs: psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt. Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega ning teda ümbritseva maailmaga. Süžee. Teema, detail, motiiv, sümbol. Teose miljöö, aja- ning ruumikujutus. Kirjandusteose kompositsioon. Sissejuhatus, teema arendus, haripunkt, pööre ja lahendus. Konflikt ja intriig. Puänt. Teose probleemistik (küsimused) ja ideestik (vastused). Põhiidee. Alltekst kui varjatud tähenduskiht.

analüüsitakse novelli tollase ühiskonna ja kultuuri taustal, seostatakse tollaste väärtuste ja hoiakutega ning tõmmatakse paralleele tänapäevaga; uuritakse teksti struktuuriosi (tasandeid), nende omavahelisi suhteid ja tähendust; analüüsitakse teksti narratiivi seisukohalt, näiteks jutustaja vaatepunkti, aja ja olustiku kujutamist, peategelast, tegelastevahelisi suhteid, nende käitumist; mõtestatakse lahti võtmesõnu (nt tegelaste repliike dialoogides) ja sümboleid (nt banaanikala), avaldatakse oma arvamust; käsitletakse novelli probleemistikku, pööratakse tähelepanu alltekstile, sõnastatakse põhiidee; tutvutakse autori maailmavaatega, leitakse teose ja autori maailmavaate vahelisi seoseid (zenbudism).

teema, vaatepunkt,

Virginia Woolf „Tuletorni juurde“ (3-4 tundi) Kirjanduse olemus ja roll. Kirjandusteose ühiskondlik, filosoofiline, moraalne ja tundeline väärtus. Kirjandus kui inimese siseilma kujutaja. Kirjandus kui eetiliste ja esteetiliste tõekspidamiste kujundaja. Autorikeskne lähenemine kirjandusele. Autori maailmavaade, selle

Õpilane loeb läbi Virginia Woolfi romaani „Tuletorni juurde“. Õppetegevused peavad aitama loetusse süveneda, seda analüüsida ja tõlgendada, näiteks: tutvutakse kirjaniku loominguga, tema teoste kunstilise eripära ja esteetiliste väärtustega (stiil); vaadeldakse romaani tollase ühiskondliku eluolu ning

alltekst, allusioon, miljöö, narratiiv, sisemonoloog, sümbol, süžee, teadvuse vool, teema, tekstuaalne autor, vaatepunkt,

Page 28: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

kujunemine konkreetseis ühiskondlikes oludes ja avaldumine tema teostes. Autori koht ajastus, traditsioonis, maailmakirjanduses. Lugejakeskne lähenemine kirjandusele. Kirjandusteose ja lugeja suhe. Lugejaoskused. Tekstisisesed lüngad ja lugeja kujutlusvõime. Lugeja ootused. Lugemismuljed. Tekstikeskne lähenemine kirjandusele. . Sõnakunstiteose sisu ja vormivõtted. Narratiiv, jutustamine ja vaatepunkt. Tekstuaalne autor, jutustaja, tegelane, nende omavahelised suhted. Sisemonoloog, teadvuse vool. Tegelase analüüs: psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt. Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega ning teda ümbritseva maailmaga. Lugu ja tekst. Süžee. Teema ja sümbol. Teose miljöö, aja- ning ruumikujutus. Teose probleemistik (küsimused) ja ideestik (vastused). Põhiidee. Teose stiil. Alltekst kui varjatud tähenduskiht. Allusioon.

ajalooliste sündmuste taustal, seostatakse tollaste väärtuste ja hoiakutega ning tõmmatakse paralleele tänapäevaga; uuritakse teksti struktuuriosi (tasandeid), nende omavahelisi suhteid ja tähendust; analüüsitakse teksti narratiivi seisukohalt, näiteks selle jutustamistehnikat, tegelaste kujutamise vaatepunkte ja eripära, tegelaste omavahelisi suhteid, aja ja olustiku kujutamist; mõtestatakse lahti tegelaste sisekõnet, nende mõtteid, meenutusi ja meeleolusid, romaani keskseid sümboleid (nt tuletorn), käsitletakse romaani olulisemaid probleeme, pööratakse tähelepanu allusioonidele, sõnastatakse põhiidee; avaldatakse oma arvamust ja põhjendatakse seisukohti.

Jne. Käsitlemiseks võib valida näiteks järgmisi teoseid: F. Tuglas „Maailma lõpus“ J. Oks „Tume inimeselaps“ A. Gailit „Viimne romantik“ A. Valton „Rohelise seljakotiga mees“ P. Krusten „Lapsepõlv“ M. Unt „Elu võimalikkusest kosmoses“ B. Vaher „Koolitee“ A. Gailit „Toomas Nipernaadi“ M. Traat „Tants aurukatla ümber“

Kasutatakse aktiivõppe meetodeid ja mitmekülgseid õppevorme: vestlus, diskussioon, ajurünnak, paaris- ja rühmatöö, seminar, tabelite, skeemide, ideekaartide, arvamustelgede, elupuude jms koostamine, küsimuste koostamine, neile vastamine, kirjanduslikud mängud,

Page 29: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

G. Helbemäe „Ohvrilaev“ V. Uibopuu „Janu“ O. Wilde „Ööbik ja roos“ A. Tšehhov „Paks ja peenike“ H. Hesse „Laulik“ J. L.Borges „Paabeli raamatukogu“ G. G.Márquez „Väga pikkade tiibadega väga vana mees“ E. M.Remarque „Läänerindel muutuseta“ E. Hemingway „Kellele lüüakse hingekella“ J. D.Salinger „Kuristik rukkis“ H. Hesse „Stepihunt“ Jne.

dramatiseering, intervjuu, rollimängud, loovtööd Jne.

Marie Underi luule (3-4 tundi) Kirjanduse olemus ja roll. Luule keeleline ja tundeline väärtus. Kirjandus kui inimese siseilma kujutaja, maailma avaja, väljendaja ning uute seoste looja. Autorikeskne lähenemine kirjandusele. Autori elu- ja loominguloolisus. Autori maailmavaade, selle kujunemine konkreetseis ühiskondlikes oludes ja avaldumine tema teostes. Autori kuulumine rühmitusse, tema koht ajastus, traditsioonis ja rahvuskirjanduses. Lugejakeskne lähenemine kirjandusele. Lugeja isiklik ja subjektiivne reaktsioon. Luule elamuslikkus. Individuaalne ja rühmalugemine. Tekstikeskne lähenemine kirjandusele. Lüürika kui sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte väljendus, mina avamine. Lüürilise mina vaatepunkt. Lüüriline eneseväljendus ja lüüriline

Õpilane loeb Marie Underi luulet. Õppetegevused peavad aitama loetusse süveneda, seda analüüsida ja tõlgendada, näiteks: loetakse ja esitatakse luulet, kuulatakse seda salvestustelt; analüüsitakse ja tõlgendatakse luuletuste sisu ja vormivõtteid, nimetatakse teema ja põhimotiivid, iseloomustatakse vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldatakse meeleolu ning sõnastatakse mõte; võrreldakse luuletusi samalt või erinevatelt autoritelt; tutvutakse luuletaja loomingulooga, mõistetakse tema loomingu tähtsust ajastus ja kirjandusloos.

kõlakujund, kõnekujund, lausekujund, luule, lüürika, lüüriline mina, riim, rütm, stroof, värss, värsimõõt,

Page 30: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

kirjeldus. Luule kui värsskõne. Luuletuse sisu ja vorm (väljendus). Stroof. Luuletus kui vormisidusalt väljendatud mõte. Temaatiline ühtsus ja kontrastipõhimõte. Luulekeele kujundlikkus. Luule musikaalsus: rütm (värsimõõt) ja riim (alg- ja lõppriim). Stilistilised võtted: kõla-, kõne- ja lausekujundid. Hääliku- ja sõnakordused, helijäljendus. Epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia, isikustamine, sümbol, allegooria, hüperbool, oksüümoron. Kordus, mõttekordus, astendus, retooriline küsimus, väljajätt, sõnamäng, siire. Juhan Viidingu / Jüri Üdi luule (3-4 tundi) Autorikeskne lähenemine kirjandusele Autori elu- ja loominguloolisus. Autori maailmavaade, selle kujunemine konkreetseis ühiskondlikes oludes ja avaldumine tema teostes. Autori koht ajastus, traditsioonis, rahvuskirjanduses. Kirjandus kui kirjaniku elu ja keskkonna peegeldus. Lugejakeskne lähenemine kirjandusele Lugeja isiklik ja subjektiivne reaktsioon. Lugemiselamused ja -muljed. Individuaalne ja rühmalugemine. Tegelik lugeja: tema isiklik elukogemus, põlvkondlik või sotsiaal-kultuuriline kuuluvus. Lugemismudelid: mõistmisvõimaluste paljus, eri lahenduste dialoog. Tekstisisesed lüngad ja lugeja kujutlusvõime. Lugeja

Õpilane loeb Juhan Viidingu luulet. Õppetegevused peavad aitama loetusse süveneda, seda analüüsida ja tõlgendada, näiteks: loetakse ja esitatakse luulet, kuulatakse seda salvestustelt; analüüsitakse ja tõlgendatakse luuletuste sisu ja vormivõtteid, nimetatakse teema ja põhimotiivid, iseloomustatakse vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, koomikat, riimi ja rütmi, kirjeldatakse meeleolu ning sõnastatakse mõte; võrreldakse luuletusi samalt või erinevatelt autoritelt; koostatakse ja esitatakse luulekava; tutvutakse luuletaja loomingulooga, mõistetakse tema loomingu tähtsust ajastus ja kirjandusloos.

allegooria, astendus, epiteet, hüperbool, isikustamine, kordus, metafoor, metonüümia, oksüümoron, retooriline küsimus, siire, sõnamäng, sümbol, võrdlus, väljajätt

Page 31: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

mõjutamine: stereotüübid, argine ja pidulik, koomika. Tekstikeskne lähenemine kirjandusele. Lüürika kui sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte väljendus, mina avamine. Lüürilise mina vaatepunkt. Lüüriline eneseväljendus ja lüüriline kirjeldus. Luuletuse sisu ja vorm (väljendus). Luuletus kui vormisidusalt väljendatud mõte. Temaatiline ühtsus ja kontrastipõhimõte. Luulekeele kujundlikkus. Luule musikaalsus: rütm (värsimõõt) ja riim (alg- ja lõppriim). Stilistilised võtted: kõla-, kõne- ja lausekujundid. Hääliku- ja sõnakordused. Epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia, isikustamine, sümbol, allegooria, hüperbool, oksüümoron. Kordus, mõttekordus, astendus, retooriline küsimus, väljajätt, sõnamäng, siire. Jne. Käsitlemiseks võib veel valida näiteks järgmiste eesti autorite luulet: Artur Alliksaar, Betti Alver, Ernst Enno, Doris Kareva, Ilmar Laaban, Kalju Lepik, Juhan Liiv, Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Gustav Suits, Debora Vaarandi, Henrik Visnapuu jt.

Kasutatakse aktiivõppe meetodeid. Ratsionaalsete, s.o teadmistele suunatud taotluste kõrval tuleb õpetuses esile tõsta kognitiivseid, s.o tunnetusele suunatud taotlusi. Luuletundides tegeletakse tekstide analüüsimise kõrval ka avatud-loova tõlgendamise ning tekstide kogemisega (lugemine, kuulamine, deklameerimine). Eelistatum on tekstikeskne (poeetiline) vaatlusprintsiip, temaatiline või motiivistikuline lähenemine. Tervitatav on õppevormide mitmekülgsus: vestlus, arutelu, etlemine, dramatiseeritud luulekava, luuleõhtu, luulekonkurss,

Page 32: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

muusika, kunsti ja luule lõimimine jms. Luuleõpetustundide tüüpe, mida võib soovi korral kombineerida: tekstide lugemis- ja deklamatsioonitunnid – esteetilis-emotsionaalne lähenemine; tekstide (võrdleva) analüüsi ja tõlgendusega tegelevad tunnid – tekstikeskne lähenemine (“autori tekst”); teksti retseptsioonile keskendatud tunnid – lugejakeskne lähenemine (“õpilase tekst”); luuleteoreetiliste mõistete omandamise tunnid – kirjandusteaduslik lähenemine; luulealaseid kirjutisi (teadusartikleid, arvustusi jm) vaatlevad tunnid – kriitikalooline lähenemine; luuletaja biograafiale ja loomingule keskendatud tunnid – loomingulooline lähenemine; luule arengut (ajastud, voolud, meetodid, suunad, rühmitused, koolkonnad jne) käsitlevad tunnid – kirjanduslooline lähenemine. luule (haiku, vabavärsi, proosaluuletuse, soneti, luuleparoodia, limeriku, juhuluuletuse jms) kirjutamise tunnid – omaloominguline lähenemine.

Page 33: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Kursuse „Kirjandus antiigist 19. sajandini“ eesmärk on kujundada terviklik kirjandus- ja kultuurilooline teadmiste süsteem ning ajatelg edasisteks kirjandusõpinguteks. Selleks antakse põgus ülevaade maailmakirjanduse kujunemisetappidest, ajastute- ja vooludevahelistest seostest, nimetades perioodide ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, autorid ja teosed. Kursused keskenduvad ainult kõige iseloomulikumale käsitletavas ajajärgus, luues ettekujutuse voolude ja žanrite tekkest ja levikust. Ainesisus on esitatud ajastut kõige ilmekamalt esindavad autorid, kelle hulgast teeb õpetaja valiku, keda põhjalikumalt tutvustada, arvestades tekstide kättesaadavust, oma eelistusi, aega, õpilaste võimeid ja huve. Kummagi kursuse vältel loetakse tervikuna läbi vähemalt neli ainekavas nimetatud autorite teost nii eesti kui ka maailmakirjandusest. Ülevaateteemade kõrval on tähtis pakkuda õpilasele võimalust otsida tekstidest ajastule või voolule iseloomulikku, et õpikust loetut või õpetaja räägitut kinnistada. Ajastute, voolude ja neid esindavate autorite teostega tutvutakse kursuste jooksul kas terviktekstide või tekstikatkendite kaudu. Õppesisus on esitatud mitmeid arutlusteemasid, mille eesmärk on ärgitada diskussiooni kirjanduse olemuse ja ilmingute üle. Kirjandusõpetuses on oluline tõmmata paralleele, võrrelda ja leida erinevusi näiteks selles, mida on inimene väärtustanud ning kuidas on moraalsed tõekspidamised ja esteetilise maitsehoiakud aegade jooksul muutunud. Kõikide arutlusteemade käsitlemine pole kohustuslik. Maailmakirjanduse arengulooga paralleelselt vaadeldakse kirjanduse kujunemist Eestis, pöörates tähelepanu sellele, millised on eesti ja maailmakirjanduse kokkupuutepunktid, ühis- ja erijooned. Kursuste jooksul kinnistub arusaam, et eesti kirjandus ei ole eraldiseisev nähtus, vaid moodustab koos teiste maade autorite loominguga maailmakirjanduse terviku. Terviklikult käsitletavad teosed. Õpilane loeb läbi vähemalt neli pikemat tervikteost eesti või maailmakirjandusest kursuse õppesisus nimetatud autoritelt. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: iseloomustab õppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid; nimetab eesti kirjanduse tähtsamaid arenguperioode, olulisemaid autoreid ja kirjanduslikke rühmitusi; määrab eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemist muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega; mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi; on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos. Mõisted antiikkirjandus, arhetüüp, draama, dramaatika, eepika, eepos, klassitsism, kultuur,

Page 34: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

lüürika, maagiline realism, müüt, naturalism, novell, realism, renessanss, romaan, romantism, saaga, sonett, sümbolism, utoopia, valgustus. ÕPPESISU ARUTLUSTEEMAD ÕPPETEGEVUSED MÕISTED Kultuuri mõiste. (1 tund)

*Kirjandus kui inimkonna ja tema kultuuri peegelpilt. *Murrangulised pöörded ühiskonnas, selle kajastused kirjanduses. *Kirjanduse roll ja tähtsus ühiskonnas eri ajastutel ja kultuurides.

Õppetegevuse käigus õpilane - loeb / kuulab õpetaja juttu kultuuri olemusest ja teeb märkmeid/skeemi/täidab tabeli; - arutleb kultuuri erinevate valdkondade suhete ja põimumise üle, toob näiteid erinevatest valdkondadest; - koostab ülevaatliku ajatelje/tabeli vms kirjandusvoolude muutumise kohta.

kultuur

Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri rahvaste loomismüüte. (1 tund)

*Minevikutõlgendused ja kujutlused tulevikust. * Looduse kujutamine kirjanduses. * Fantaasia- ja muinasjutumaailmad. *Imed, maagia ja üleloomulikkus.

Õppetegevuse käigus õpilane meenutab, mis on müüdi ja muistendi erinevus, tuletab meelde varem kuuldud/loetud müüte ja muistendeid, nende tegelasi; loeb/ kuulab eri rahvaste müüte; analüüsib loetut, leides sarnasusi ja erinevusi nii tegelastes kui kujutletavas, uurides fantaasia ja tegelikkuse vahekorda, nende kujutamist, müütide sõnumit; teeb lühikese loovtöö müütilise maailmapildi kohta.

müüt

Vana-Kreeka müüdid. (1 tund)

*Eri asjastute elutunnetused ja selle väljendused. * Igavesed väärtused

Õppetegevuse käigus õpilane esitleb (rühmaga) ühte müüti;

arhetüüp

Page 35: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

ja idealistlikud unistused. *Arhetüüpsed süžeed ja tegelased.

arutleb müütides kajastuva üle; tutvub arhetüübi mõistega ja leiab (tekstinäidetest) arhetüüpseid tegelasi; teeb õppematerjali põhjal kokkuvõtte eri ajastuste arhetüüpidest ja arhetüüpsetest süžeedest.

Kirja ja kirjanduse sünd. Antiikkirjandus (Homeros, Sophokles, Vergilius jt). (1 tund)

*Ajaülesed probleemid, laiahaardeline ja mitmekülgne elu- ja inimesekujutus.

Õppetegevuse käigus õpilane tutvub õppekirjanduse põhjal kirja ja kirjanduse sündi materjalidega, teeb konspekti selle kohta; loeb/kuulab materjali antiikkirjanduse olulisemate autorite kohta, arutleb nende rolli üle kultuuriloos; teeb tekstikatkendite põhjal kokkuvõtte, missuguseid probleeme kajastati, kuidas on kujutatud elu ja inimest, missugune on nende tekstide seos tänapäevaga.

antiik-kirjandus, eepos

Sophokles „Kuningas Oidipus“ (3 tundi)

*Arhetüüpsed teemad ja motiivid. *Tegelaste eetilised sihid, sotsiaalsed ja psühholoogilised probleemid.

Õppetegevuse käigus õpilane tutvub Sophoklese rolliga kirjandusloos; on lugenud läbi teose „Kuningas Oidipus“; teeb rühmatöö, milles selguvad tegelase olemus, probleemid, teose ideestik jms; esitleb rühmatöö, arutleb probleemide üle; annab hinnangu teosele tänapäeva seisukohalt; kirjutab loovtöö.

Page 36: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Kirjanduse põhiliikide ja žanride teke. (1 tund)

*Kirjanduslikud ajastud, voolud, meetodid, nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, autorid ja teosed. * Erandlikud ja tavapärased olukorrad, koomika, traagika, dramatism ja tragikoomika.

Õppetegevuse käigus õpilane teeb õppekirjanduse põhjal kokkuvõtte kirjanduse põhiliikidest ja žanridest; tutvub kirjandusteoreetiliste mõistetega; arutleb ühiskonna ja kirjanduse seoste üle ja toob näiteid ajastute, voolude, žanride, autorite, teoste jm kohta; täiendab alustatud tabelit /ajatelge.

dramaatika, eepika, lüürika

Piibel kui kirjanduse alustekst. (2 tundi)

* Jumalausu (kristluse) roll ühiskonnas, religioossed tõed ja konfliktid. *Muistsete müütide ja rahvapärimuste kandumine kirjandusse. *Arhetüüpsed teemad ja motiivid. *Arhetüüpsed süžeed ja tegelased.

Õppetegevuse käigus õpilane tutvub kristluse kujunemise ja mõjuga ühiskonnale; koostab ülevaate Piibli olulistest tekstidest ja nende tegelastest; arutleb erinevate usundite müütide ja tegelaste olemuse üle; loob seoseid Piibli ja kirjandusteoste vahel, leiab arhetüüpseid tegelasi, motiive, teemasid; teeb esitluse/loovtöö Piibli mõjust teistele kunstiliikidele.

Keskaja kirjandus (saaga, kangelaseepos, rüütliromaan, keskaegne luule ja draama jm). (2 tundi)

* Jumalausu (kristluse) roll ühiskonnas, religioossed tõed ja konfliktid. *Arhetüüpsed teemad ja motiivid.

Õppetegevuse käigus õpilane uurib keskaega ja keskaja kirjandust mõjutavaid tegureid; teeb aktiivõppemeetodeid kasutades kokkuvõtte keskaja kangelaseepostest; analüüsib katkendite

saaga, romaan

Page 37: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

põhjal keskaja rüütliromaani, luule ja draama olemust; teeb kokkuvõtte ajastu kirjanduse põhisuundadest ja teemadest ja tegelastest.

Renessansikirjandus (Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Boccaccio, Thomas More, William Shakespeare, Miguel de Cervantes jt).(1 tund)

*Igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. *Inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused.

Õppetegevuse käigus õpilane loeb renessansikirjandusele iseloomulikke tekste ja kirjeldab nende põhjal ajastule iseloomulikku; arutleb Dante teose katkendi põhjal renessansiaja ja tänapäeva inimese maailmapildi üle; uurib Petrarca loomingule tuginedes sonetivormile iseloomulikku; loeb katkendeid Boccaccio „Dekameronist“; teeb kokkuvõtte renessansikirjanduse mõjust kirjanduse arengule.

renessanss, sonett, novell

Shakespeare´i looming; „Hamlet“ (4 tundi)

*Arhetüüpsed teemad, tegelased ja motiivid. *Karakterite individuaalsus ja inimsuhete keerukus. *Tegelaste eetilised sihid, sotsiaalsed ja psühholoogilised probleemid. * Mõistuse ja tunnete tasakaal ja konflikt inimeses.

Õppetegevuse käigus õpilane teeb õppekirjanduse põhjal ülevaate kirjaniku loomingust; on läbi lugenud teose „Hamlet“; teeb aktiivõppemeetodeid kasutades kokkuvõtte teose probleemidest ja analüüsib tegelasi, teeb teistele esitluse oma (rühma) kokkuvõttest; arutleb, kuidas põrkuvad

Page 38: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

teoses erinevad arusaamad eetikast, kuidas saada hakkama mõistuse ja tunnete konfliktiga; analüüsib teose tegelaste käitumist; otsib teosest arhetüüpseid tegelasi, teemasid, motiive; kirjutab loovtöö.

Barokk-kirjandus (Pedro Calderón). Klassitsistlik kirjandus (Molière). (1 tund)

* Igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. *Inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused.

Õppetegevuse käigus õpilane teeb õppekirjanduse põhjal kokkuvõtte barokile ja klassitsismile iseloomulikest joontest; loeb katkendeid teostest ja leiab neist ajastule ja voolule iseloomulikku; tutvub Moliere´i pärandiga ja analüüsib seda tänapäeva seisukohalt.

draama, klassitsism

Valgustuskirjandus (Daniel Defoe või Jonathan Swift; Voltaire, Johann Wolfgang Goethe jt). (1 tund)

* Kirjanduse filosoofiline sügavus. *Inimeste mõtete ja tegude ühiskondlik tingitus. * Loomuliku ja haritud inimese ideaal. * Minevikutõlgendused ja kujutlused tulevikust.

Õppetegevuse käigus õpilane leiab tekstikatkendite põhjal seoseid kirjanduse ja filosoofia lõimumise kohta; arutleb, miks tekkis uus kujutlus ideaalist, kuidas ühiskond seda mõjutas; loeb katkendeid teostest ja loob selle põhjal pildi ideaalühiskonnast; arutleb, kuidas valgustusajastu ideaalid on tänapäevaga seotud.

valgustus, utoopia

Romantism (Aleksandr Puškin või George Gordon Byron; Victor Hugo või Walter Scott või Prosper Mérimée jt). (1 tund)

* Humaansed ideaalid: vabadus ja armastus. * Elu tõepärane ja idealiseeritud kujutamine. *Inimese orjastamine ja ahistamine,

Õppetegevuse käigus õpilane meenutab romantismile iseloomulikku ja teeb selle iseloomulikest joontest kokkuvõtte; loeb tekstikatkendeid,

romantism

Page 39: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

sotsiaalsed normid ja tabud, võimu omavoli. * Igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. * Võitlus inimese kui isiksuse vabastamise eest, usk elu tähenduslikkusesse. * Looduse kujutamine kirjanduses.

leiab sealt romantismile iseloomulikku; analüüsib romantilise kangelase olemust ja maailmavaadet; uurib tekstidest, kuidas on kujutatud loodust ja milline on selle seos teose üldtausta või tegelasega; arutleb romantismi ideaalide ja kaasaja seoste üle; täiendab ajatelge.

Puškini looming; „Jevgeni Onegin“ (4 tundi)

*Karakterite individuaalsus ja inimsuhete keerukus. *Tegelaste eetilised sihid, sotsiaalsed ja psühholoogilised probleemid. * Mõistuse ja tunnete tasakaal ja konflikt inimeses. * Loomuliku ja haritud inimese ideaal. * Teise (naise, võõra, veidra) kujutamine.

Õppetegevuse käigus õpilane - teeb õppematerjalide põhjal kokkuvõtte Puškini elust ja loomingust; - on läbi lugenud teose „Jevgeni Onegin“; - leiab teosest romantismile iseloomulikke jooni; teeb aktiivõppemeetodeid kasutades kokkuvõtte teose probleemidest ja analüüsib tegelasi, teeb teistele esitluse oma (rühma) kokkuvõttest; arutleb teose probleemistiku ja tänapäeva seoste üle; teeb loovtöö.

Realism ja naturalism (Honoré de Balzac või Gustave Flaubert või Stendhal või Fjodor Dostojevski või Lev Tolstoi või Émile

* Ühiskondlike olude kriitika. *Inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused. * Inimese orjastamine ja ahistamine,

Õppetegevuse käigus õpilane teeb õppekirjanduse põhjal kokkuvõtte realismile ja naturalismile iseloomulikest joontest;

realism, naturalism

Page 40: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Zola jt). (1 tund) sotsiaalsed normid ja tabud, võimu omavoli.

loeb katkendeid teostest ja leiab neist ajastule ja voolule iseloomulikku; arutleb, kuidas loetus kajastub ühiskondlike olude kriitika, missugused inimlikud voorused ja pahed neis esinevad; kirjutab (ühe) katkendi põhjal selle analüüsi, lähtudes realismi/naturalismi olemusest.

Estetism (Oscar Wilde). (1 tund)

*Loomise võlu ja vägi. Andekuse (geniaalsuse) mõistatus. * Elulaad, kombed ja moraal eri ajastutel ja kultuurides. Jne.

Õppetegevuse käigus õpilane tutvub estetismi põhimõtetega; arutleb looja vabaduse üle astuda üle üldkehtivatest normidest; teeb kokkuvõtte O. Wilde elu ja loomingu seostest.

Wilde „Dorian Gray portree“ (3 tundi)

*Arhetüüpsed teemad ja motiivid. Arhetüüpsed süžeed ja tegelased. *Karakterite individuaalsus ja inimsuhete keerukus. * Inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused.

Õppetegevuse käigus õpilane on lugenud läbi Wilde´i „Dorian Gray portree“; teeb aktiivõppemeetodeid kasutades kokkuvõtte teose probleemidest ja analüüsib tegelasi, teeb teistele esitluse oma (rühma) kokkuvõttest; arutleb teose probleemistiku ja tänapäeva seoste üle; analüüsib teost autorikesksest vaatepunktist; leiab teosest arhetüüpseid teemasid, motiive, tegelasi;

Page 41: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

arutleb teoses olevate eetiliste ja humanistlike väärtuste üle, loob seoseid kaasajaga.

Romantismijärgne luule, sümbolism (Walt Whitman või Charles Baudelaire või Rainer Maria Rilke või Eino Leino või Rabindranath Tagore jt).(1 tund)

*Minevikutõlgendused ja kujutlused tulevikust. * Looduse kujutamine kirjanduses. * Elu tõepärane ja idealiseeritud kujutamine.

Õppetegevuse käigus õpilane loeb sümbolistlikke luuletusi, teeb kokkuvõtte sümbolismi olemusest; analüüsib sümbolite tõlgendamisvõimalusi, kordumist, olemust; arutleb sümbolismi seost ühiskonnas toimuvaga; leiab sümboleid teistest kunstiliikidest (nt maalikunstist).

sümbolism

Realistlik draamakirjandus (Anton Tšehhov või Henrik Ibsen või August Strindberg jt). (1 tund)

*Inimeste mõtete ja tegude ühiskondlik tingitus. * Loomuliku ja haritud inimese ideaal.

Õppetegevuse käigus õpilane meenutab dramaatika arengut ja žanre; võrdleb realismi ja romantismi; loeb katkendeid realistlikust draamakirjandusest; analüüsib loetut, võttes aluseks realismile iseloomuliku; täiendab ajatelge.

Eesti kirjanduse lätetel (kroonikad, vaimulik kirjandus, ilmalik kirjandus, juhuluule). (1 tund)

* Rahvuslikud väärtused: keel ja kultuur.

Õppetegevuse käigus õpilane tutvub eesti kirjanduse vanimate allikatega; arutleb, kuidas on need tekstid mõjutanud eesti keele ja kultuuri arengut; loeb tekstikatkendeid; teeb ajateljele märkmed eesti kirjanduse alguse kohta.

Rahvusliku ilukirjanduse algus

* Rahvuskirjandus kui rahvuskultuuri

Õppetegevuse käigus õpilane

Page 42: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

(Kristjan Jaak Peterson). (1 tund)

kestmise tagatis. tutvub K. J. Petersoni elu ja loominguga; teeb konspekti; loeb kirjaniku tekste ja analüüsib neid rahvuslikkust aluseks võttes; kirjutab loovtöö.

Rahvusliku ärkamisaja kirjandus (Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Lydia Koidula jt). (1 tund)

*Inimeste mõtete ja tegude ühiskondlik tingitus. * Võitlus inimese kui isiksuse vabastamise eest, usk elu tähenduslikkusesse. * Elu tõepärane ja idealiseeritud kujutamine.

Õppetegevuse käigus õpilane meenutab varem õpitut ja seoseid ajalooga; koostab õppematerjali põhjal kokkuvõtte oluliste autorite tegevuse ja mõjukuse kohta; on läbi lugenud vähemalt 1 peatüki F. R. Kreutzwaldi „Kalevipojast“, analüüsib tegelast ja sündmustikku; loeb L. Koidula luuletusi, analüüsib kirjaniku isamaaluule olemust; arutleb rahvusliku ärkamisaja kirjanduse olemuse ja mõjukuse üle.

Realistliku kirjanduse algus (Juhan Liiv, Eduard Vilde) (1 tund)

* Ühiskondlike olude kriitika. *Looduse kujutamine kirjanduses. * Loomuliku ja haritud inimese ideaal.

Õppetegevuse käigus õpilane meenutab realismile iseloomulikku; tutvub J. Liivi elu ja loominguga; loeb J. Liivi luulet ja analüüsib seda nii autori isiku kui isamaaluule näitena; võrdleb Liivi ja Koidula luulet (teemad, kujundlikkus); kirjutab loovtöö.

Page 43: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Gümnaasiumi kirjanduse ainekava. 11. klass Õppeprotsessi kirjeldus Kursus „Kirjanduse põhiliigid ja -žanrid“ toetub varasemale kirjandusteose analüüsi- ja tõlgenduskursusele, mis annab õpilasele aluse aktiivselt ja iseseisvalt lugeda ning teoseid analüüsida ja tõlgendada: teoseid põhiliigi ja žanri põhjal käsitledes kasutatakse poeetikaanalüüsi mõisteid ja võtteid. Kursuse eesmärk on süüvida põhjalikumalt ilukirjanduse olemusse: uurida põhiliike ja žanre, anda ülevaade žanride kujunemisest ja mitmekesisusest ning neid iseloomustavatest tunnustest. Õpilane laiendab, süvendab ja kinnistab oma teoreetilisi teadmisi tekstikatkendite ning tervikteoste analüüsi ja tõlgendusega. Kursuse jooksul peab õpilane tervikuna läbi lugema vähemalt neli proosa- või draamateost ja ühe eesti autori luuletuskogu. Kursuse eepika osa keskendub esmajoones romaani kujunemise ja alaliikide tutvustamisele, alates žanri sünnist ning lõpetades postmodernistliku romaaniga; suuremat tähelepanu pööratakse ka novelližanri arengule ja mitmekesisusele. Käsitletavad tekstid pärinevad nii eesti kui ka maailmakirjanduse autoritelt, mis võimaldab võrdlevat vaatlust. Lüürika ja lüroeepika osa annab ülevaate olulisematest luulevormidest, mida kinnistatakse eeskätt eesti luuletajate tekstinäidetega. Kursuse dramaatika osa tutvustab näitekirjanduse žanre, rõhk on ühe või kahe draamateose põhjalikumal käsitlusel. Soovitav on kursuse raames analüüsida ka ühiselt vaadatud lavastust. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: eristab õppematerjalidele toetudes kirjanduse põhiliike ja žanre, analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal; analüüsib romaani alaliike ning toob näiteid autorite ja teoste kohta; toob esile käsitletud teoste teema, probleemistiku ja ideestiku, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib ja refereerib oma väidete kinnitamiseks teksti; nimetab luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab selle mõtte ning analüüsib keele- ja kujundikasutust; eristab näitekirjanduse põhižanre ja nende alaliike, arutleb näidendis käsitletud teemade ja probleemide üle ning analüüsib tegelaste suhteid; selgitab ja kasutab praktikas peamisi tekstianalüüsis vajalikke mõisteid ja kujundeid ning analüüsib ilukirjanduslikku keelt ja stiili; on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost ning ühe eesti autori luuletuskogu. Terviklikult käsitletavad teosed

Page 44: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Õpilane loeb vähemalt neli tervikteost, valides nii eepika kui ka dramaatika hulgast, ning ühe eesti autori luuletuskogu. Mõisted Ajalooline romaan, ballaad, draama, dramaatika, eepika, eepos, epigramm, haiku, jutustus, komöödia, kujunemisromaan, lüroeepika, lüürika, maagilis-realistlik romaan, miniatuur, modernism, novell, ood, piltluule, poeem, postmodernism, psühholoogiline romaan, realism, romaan, romantism, sonett, sümbolism, tragikomöödia, tragöödia, vabavärss, valm. ÕPPESISU ÕPPETEGEVUSED MÕISTED Ilukirjanduse põhiliigid ja žanri mõiste Ilukirjanduse põhiliigid. Lüüriliste, eepiliste ja dramaatiliste tekstide olemus. Žanri mõiste. Kirjandusvoolu ja -žanri stiil. Kirjandusteose stiil kui mõtte ühtsus ja väljendusvahendite korrastatus. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane loeb õpiku- jm tekste; konspekteerib materjali; analüüsib loetud tekste, leiab kirjandusvoolude ja –žanride tunnuseid.

dramaatika, eepika, lüürika, romaan

Eepika Eepos, romaan, novell, jutustus, miniatuur. Romaani sünd ja muutused. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane meenutab varem õpitud materjali, loeb tekstikatkendeid; analüüsib tekste, leiab olulisi tunnuseid; kirjutab loovtöö.

eepos, jutustus

Romantiline romaan: Emily Jane Brontë „Vihurimäe“ või Selma Lagerlöf „Gösta Berlingi saaga” või Prosper Mérimée „Carmen“ või George Sand „Väike Fadette“. Realistlik romaan: Honoré de Balzac „Isa Goriot“ või Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus“ või Gustave Flaubert „Madame Bovary“ või Stendhal „Punane ja must“ või Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“.(1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane - loeb tekstikatkendeid; - otsib loetust romantismile ja realismile iseloomulikke tunnuseid, - analüüsib erinevaid tekste, lähtudes kirjandusteoreetilistest teadmistest (tuginedes I kursusel õpitule).

realism, romantism

Romaani alaliigid. Kujunemisromaan: Jack London „Martin Eden“ või August Gailit “Ekke Moor“.

Õppetegevuse käigus õpilane - teeb romaani alaliikidest ülevaatliku kokkuvõtte õppematerjali põhjal;

kujunemisromaan, ajalooline romaan

Page 45: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Ajalooline romaan: Jaan Kross „Keisri hull“ või „Paigallend“ või Mats Traat „Tants aurukatla ümber“. (1 tund)

- loeb tekstikatkendeid; - otsib loetust romantismile ja realismile iseloomulikke tunnuseid, - analüüsib erinevaid tekste, lähtudes kirjandusteoreetilistest teadmistest (tuginedes I kursusel õpitule).

Ajalooline romaan Jaan Kross „Keisri hull“ (3 tundi)

Õppetegevuse käigus analüüsib õpilane tööjuhenditele toetudes eelnevalt läbi loetud tervikteost nii üksi kui rühmas töötades, kannab analüüsi rühmas või klassis ette ja kirjutab tehtu põhjal kirjaliku töö või teeb mõnes muus vormis kokkuvõtte.

Psühholoogiline romaan: Virginia Woolf „Tuletorni juurde“ või Eduard Vilde „Mäeküla piimamees“ või Gert Helbemäe „Ohvrilaev“. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane - uurib psühholoogilise romaani tunnuseid; - loeb tekstikatkendeid; - analüüsib erinevaid tekste, lähtudes kirjandusteoreetilistest teadmistest (tuginedes I kursusel õpitule).

psühholoogiline romaan

Maagilis-realistlik romaan: Gabriel García Márquez „Sada aastat üksildust“ või Toni Morrison „Armas“ või Daniel Kehlmann „Maailma mõõtmine“. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane tutvub õppematerjali põhjal maagilis-realistliku romaani tunnustega ja teeb konspekti; analüüsib tekstikatkendeid ja võrdleb neid realistliku kirjanduse näidetega; teeb võrdleva tabeli.

maagilis-realistlik romaan

Toni Morrison „Armas“ (3 tundi)

Õppetegevuse käigus analüüsib õpilane tööjuhenditele toetudes eelnevalt läbi loetud tervikteost nii üksi kui rühmas töötades, kannab analüüsi rühmas või klassis ette ja kirjutab tehtu põhjal kirjaliku töö või teeb mõnes muus vormis kokkuvõtte.

Armastusromaan: Knut Hamsun „Victoria“ või Boris Vian „Päevade vaht“ või Doris Lessing „Viies laps“ või Mats Traat „Inger“. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane tutvub armastusromaani tunnustega; loeb tekstikatkendeid; analüüsib erinevaid tekste, lähtudes kirjandusteoreetilistest

Page 46: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

teadmistest (tuginedes I kursusel õpitule).

Modernistlik romaan: Franz Kafka „Metamorfoos“ või Karl Ristikivi „Hingede öö“ või Mati Unt „Sügisball“. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane - teeb õppematerjalile tuginedes kokkuvõtte modernismile omastest tunnustest; - loeb ja analüüsib tekstinäiteid; - võrdleb katkendite põhjal modernismi ja realismi.

modernism

Karl Ristikivi „Hingede öö“ (3 tundi)

Õppetegevuse käigus analüüsib õpilane tööjuhenditele toetudes eelnevalt läbi loetud tervikteost nii üksi kui rühmas töötades, kannab analüüsi rühmas või klassis ette ja kirjutab tehtu põhjal kirjaliku töö või teeb mõnes muus vormis kokkuvõtte.

Postmodernistlik romaan: Margaret Atwood „Teenijanna lugu“ või John Fowles „Maag“ või Kurt Vonnegut „Tapamaja, korpus viis“ või Mati Unt „Doonori meelespea“ või Wimberg „Lipamäe“. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane teeb õppematerjalide põhjal konspekti postmodernismile omaste tunnuste kohta; loeb tekstikatkendeid ja leiab neist postmodernismi tunnuseid; analüüsib erinevaid tekste, lähtudes kirjandusteoreetilistest teadmistest (tuginedes I kursusel õpitule).

postmodernism

Novell (Giovanni Boccaccio või Edgar Allan Poe või William Faulkner või Thomas Mann või Jorge Luis Borges; Jaan Oks või Friedebert Tuglas või Arvo Valton või Ervin Õunapuu jt). (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane meenutab varem õpitud teadmisi novelli ja novellikirjanike kohta; loeb novellikatkendeid; analüüsib erinevaid tekste, lähtudes kirjandusteoreetilistest teadmistest (tuginedes I kursusel õpitule).

novell

Miniatuur (Friedebert Tuglas või Anton Hansen Tammsaare jt). Elulookirjandus, memuaarid (Oskar Luts või Voldemar Panso jt). (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane uurib miniatuuri olemust; loeb miniatuure ja analüüsib neid; kirjutab miniatuuri; tutvub elulookirjanduse eri liikidega; - loeb vastavaid tekstikatkendeid.

miniatuur

Lüürika ja lüroeepika Ballaad, epigramm, haiku, ood,

Õppetegevuse käigus õpilane tutvub lüürika allliikidega ja teeb

lüroeepika, ballaad, epigramm, haiku,

Page 47: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

piltluule, poeem, sonett, valm. Salmidega ja salmideta luule. Vabavärss. (1 tund)

selle kohta näidetega konspekti; mõtestab lahti loetut ja analüüsib tekstide vormi; kirjutab loovtöö.

ood, piltluule, poeem, valm

Sonett: Francesco Petrarca, William Shakespeare, Marie Under, Henrik Visnapuu, Bernard Kangro jt. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane loeb sonetimeistrite tekste ja otsib kujundeid (tuginedes I kursuses õpitule); analüüsib tekstide sisu ja vormi; teeb kokkuvõtte autoritele iseloomulikust.

sonett

Modernistlik luule: Betti Alver, Heiti Talvik jt. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane - tutvub modernistliku luule tunnustega; - loeb tekste ja analüüsib neid; - teeb ühe luuletuse põhjal loovtöö.

Vabavärss: Jaan Kross, Artur Alliksaar, Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo jt. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane loeb luuletekste; koostab (rühmas) luulepõimiku; kannab selle klassile ette.

vabavärss

Laululine luule: Viivi Luik, Hando Runnel, Juhan Viiding jt. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane loeb luuletekste; analüüsib neid, tuginedes I kursusel õpitule.

Dramaatika Tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia. Draama alaliigid: karakterdraama, psühholoogiline draama, olmedraama, ideedraama, ajalooline draama. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane meenutab dramaatika kohta varem õpitut ja koostab õppetekstide abil konspekti; loeb tekstikatkendeid ja leiab neist dramaatika elemente; otsib draama alaliikide kohta näiteid loetud/nähtud teoste hulgast.

draama

Tragöödia: William Shakespeare „Hamlet“ või Anton Hansen Tammsaare „Juudit“. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane uurib tragöödia kompositsiooni ühe teose näitel; arutleb tekstikatkenditele tuginedes ühe tragöödia probleemide ja tegelaste motiivide üle.

tragöödia

Komöödia: Molière „Tartuffe” või Andrus Kivirähk „Voldemar“. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane teeb konspekti õppematerjalide põhjal komöödia ja koomika kohta;

komöödia, tragikomöödia

Page 48: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

vaatab katkendit ühest komöödiast ja analüüsib selle koomikaelemente või lavastatakse rühmatööna katkend ühest komöödiast.

Draama: Johann Wolfgang Goethe „Faust“ (I osa) või Henrik Ibsen „Nukumaja“ või „Metspart“ või Bernard-Marie Koltès „Roberto Zucco“. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane loeb erinevate ajastute draamatekste ja võrdleb neid; tutvub erinevate draamade kokkuvõtetega ja uurib teoste probleemiasetust; arutleb võimalusel ühe nähtud draamateose probleemistiku ja tegelaste käitumise motiivide üle.

Johann Wolfgang Goethe „Faust“ (I osa) (4 tundi)

Õppetegevuse käigus analüüsib õpilane tööjuhenditele toetudes eelnevalt läbi loetud tervikteost nii üksi kui rühmas töötades, kannab analüüsi rühmas või klassis ette ja kirjutab tehtu põhjal kirjaliku töö või teeb mõnes muus vormis kokkuvõtte.

Page 49: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Kursuse „20. sajandi kirjandus” eesmärk on sarnane teise kursuse omaga: kujundada terviklik kirjandus- ja kultuurilooline teadmiste süsteem ning ajatelg edasisteks kirjandusõpinguteks. Selleks antakse põgus ülevaade maailmakirjanduse kujunemisetappidest, ajastute- ja vooludevahelistest seostest, nimetades perioodide ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid. Kirjandusvoolude ja žanridega tutvutakse põhjalikumalt ka kursuses „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid”, teise ja neljanda kursuse eesmärk on luua ettekujutus nende tekkest ja levikust. Kursus keskendub ainult kõige iseloomulikumale käsitletavas ajajärgus. Ainesisus on esitatud ajastut kõige ilmekamalt esindavad autorid, kelle hulgast teeb õpetaja valiku, keda põhjalikumalt tutvustada, arvestades tekstide kättesaadavust, oma eelistusi, aega, õpilaste võimeid ja huve. Kursuse vältel loetakse tervikuna läbi vähemalt neli ainekavas nimetatud autori teost nii eesti kui ka maailmakirjandusest. Ülevaateteemade kõrval on tähtis pakkuda õpilasele võimalust otsida tekstidest ajastule või voolule iseloomulikku, et õpikust loetut või õpetaja räägitut kinnistada. Ajastute, voolude ja neid esindavate autorite teostega tutvutakse kursuse jooksul peamiselt tunnis analüüsitavate tekstikatkendite kaudu. Analüüsi tulemusena juhitakse õpilase tähelepanu teemadele ning probleemidele, mida eri asjastute kirjanikud on pidanud vajalikuks kujutada. Hilisemate kursuste käigus saab õpitule tuginedes luua paralleele, võrrelda ja leida erinevusi näiteks selles, mida on inimene väärtustanud ning kuidas on moraalsed tõekspidamised ja esteetilise maitsehoiakud aegade jooksul muutunud. Maailmakirjanduse arengulooga paralleelselt vaadeldakse kirjanduse kujunemist Eestis, pöörates tähelepanu sellele, kui lühikese ajaga on eesti kirjandus jõudnud maailmakirjanduse tasemele. Kursuse jooksul kinnistub arusaam, et eesti kirjandus ei ole eraldiseisev nähtus, vaid moodustab koos teiste maade autorite loominguga maailmakirjanduse terviku. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: iseloomustab õppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust, tähtsamaid voole ja žanreid, autoreid ja nende teoseid; nimetab eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid; seostab eesti kirjanduslugu Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega, võrdleb poeetikaanalüüsile tuginedes kahte vabalt valitud kirjandusteost, tuues esile ühiseid ja eriomaseid jooni; mõistab ning hindab kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi; on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost, tunneb teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos

Page 50: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

ÕPPESISU ARUTLUSTEEMAD

ÕPPETEGEVUSED MÕISTED

20. sajandi modernistlikud voolud. Modernistlik luule. Vene sümbolistlik luule: Blok; eesti sümbolistlik luule: E.Enno; futurism: Majakovski; akmeism: Ahamatova; impressionism: Ridala „Siuru“ ja „Tarapita“ Impressionstlik ja ekspressionistlik luule (4 tundi)

Murrangulised ajad ühiskonnas ja nende kajastus kirjanduse

Õppetegevuse käigus õpilane - loeb luulenäiteid erinevatelt vene ja eesti modernistlikelt autoritelt - analüüsib luule kujundlikkust ja sõnumit - toob välja voolule iseloomulikud sisu ja vormitunnused - võrdleb vene ja eesti modernistlikku luulet - meenutab modernismile eelnenud kirjanduslikke voole - esitab klassile iseseisvalt otsitud modernistliku luuletuse

akmeism, futurism, impressionism, sümbolism,

Modernistlik proosa: Joyce, Woolf, Kafka, Tuglas (3 tundi)

Kirjanduslikud sisu- ja vormieksperimendid. Kirjanduse adressaat. Elitaarne kirjandus. Autori koht oma ajastu kirjanduses. Modernism maailma ja eesti kirjanduses. Muistsete müütide kandumine kirjandusse.

- teeb kokkuvõtte modernismi tunnustest - loeb katkendeid Joyce’i „Ulyssesest“, Kafka“Ameerikast“ ja „Protsessist“ - leiab loetud katkenditest modernismi tunnuseid - loeb Tuglase novelli „Yggdrasil-puu“või Androgüüni päev“ - määratleb novelli modernistliku olemuse - arutleb rühmas novelli tõlgendusvõimaluste üle

modernism, ekspressionism

Hesse romaanid „Siddhartha“, „Stepihunt“, „Klaaspärlimäng

Elutõde ja kunstitõde. Erinevad maailmavaated kirjanduspeeglis.

loeb tervikuna läbi Hesse romaani „Stepihunt“ selgitab teose ülseehituslikku eripära

Page 51: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

“ (3 tundi)

lahendab rühmatööna ülesanded romaani probleemide kohta, leiab oma väidete tõestamiseks tekstinäiteid teosest loeb katkendeid Hesse romaanist „Siddhartha“ kuulab õpetaja tõhustatud loengut „Klaaspärlimängu“ kohta ja konspekteerib olulise teeb loetu põhjal järeldusi Hesse maailmavaate ja kirjandusliku stiili kohta

„Kadunud põlvkond“ (3 tundi)

Kirjandus ja ideaalid, kirjandus ühiskondlik-poliitiliste vastuolude kajastajana.

loeb katkendi Fitzgeraldi romaanist „Suur Gatsby“ loeb katkendi Remarque’i romaanist Triumfikaar“ või Hemingway romaanist „Ja päike tõuseb“ leiab „kadunud põlvkonna“ autorite tegelaskujudes sarnast sõnastab põlvkonna peamised mõjutajad

Vonnegut, Salinger ( 3 tundi)

Kirjandus humanistlike väärtuste hoidja ja kujundajana.

tutvub õppekirjanduse põhjal Ameerika kirjanike Vonneguti ja Salingeriga koostab kokkuvõtte kas Vonneguti või Salingeri loomingu võtmeteemadest kommenteerib Vonneguti teostest väljakirjutatud mõtteid, seostades neid nüüdishetkega

Eksistentsialism (1 tund)

Inimolemise mõte ja tähendus.

loeb läbi viimase peatüki Camus’ esseest „Sisyphose müüt“ osaleb vabaduse ja vasututuse teemalises vestlusringis arutleb tähtsamate eksistentsiaalsete probleemide üle ja sõnastab oma seisukoha

eksisentsialism

Camus ja Sartre Eksistentsi piirolud. loeb tervikuna läbi

Page 52: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

(2 tundi) Inimese vastutus maailma ees.

Camus’ „Katku“ või „Võõra“ leiab teosest eksistentsialistlikke jooni eritleb Camus’eksistentsialismi põhiseisukohad kirjutab lugemiskontrolli Camus’ teose põhjal arutleb Sartre’i ja Camus’ tähenduse üle prantsuse ja Euroopa kirjanduse kontekstis

Modernistlik draama. Absurdidraama: Ionesco ja Beckett (2 tundi)

Absurdikoomika olemus. Huumori ja traaglise meelelaadi vastandumine igapäevaelus ja kirjanduses. Traagilised ja huumorilembesed kirjanikud.

tutvub katkendi põhjal Ionesco absurdidraamaga „Kiilaspäine lauljatar“ arutleb absurdikirjanduse eesmärkide ja sõnumi üle loeb või vaatab (video)katkendi Becketti absurdidraamast/lavastusest „Godot’d oodates“ võrdleb kaht absurdidraamat analüüsib absurdidraama tegelasi, olukordi ja ajakujutust

absurdidraama, absurditeater

Maagiline realism: Marquez ja Borges (3 tundi)

Kirjandus kui piiride avardaja.

loeb läbi Marqueze novellid „ Sinise koera silmad“ ja „Kadunud aja meri“ või katkendi romaanist“Sada aastat üksildust“ - sõnastab oma lugemismulje iseloomustab loetud novellide ja katkendite põhjal maagilist realismi loeb läbi Borgese novelli „Ülevaade Herbert Quaini loomingust“ kirjutab loovtöö loetud novelli põhjal

maagiline realism

60.-80. aastate proosa areng. Kundera, Traat,

Põlvkondlikud püüdlused ja ideaalid. Žanripiirid ja nende

loeb katkendeid Kundera romaanist „Olemise talumatu kergus“

postmodernism, grotesk

Page 53: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Kross, Unt. Proosa uuenduslikkus: sisemonoloog, eksistentsialsimi mõjud , võõrandumine, grotesk. Postmodernism (3 tundi)

muutumine.

eritleb Kundera teemaderingi ja probleeme romaanikatkendi põhjal leiab postmodernismi tunnuseid Undi draamas „Keiser Nero eraelu“ või „Good-bye, baby“ loeb läbi Undi „ Kuuvarjutuse“ või „Räägivad ja vaikivad“ ja vastab lugemiskontrollina

60.-80.aastad luules. Kassetipõlvkond. Arbujate mõjud: Alver, Talvik. Alliksaar. Viiding, Kareva, Hirv (2 tundi)

Kirjandus kuui mäng. Kirjandus ja tsensuur. Kirjanduse varjatud sõnum.

koostab rühmatööna luulekava ühe autori loomingust esitab rühmatööna luulekava klassile

Tammsaare romaanid ja draamad (4 tundi)

Folkloorne pärand autoriloomingus. Kirjaniku positsioon ja vastutus ühiskonnas.

määratleb Tammsaare koha eesti kirjandus- ja kultuuriloos minevikus ja tänapäeval loeb tervikuna läbi Tammsaare romani „Põrgupõhja uus Vanapagan“ võrdleb Vanapagana- muistendit Tammsaare romaaniga leiab teosest eetilisi dilemmasid ja diskuteerib klassis nende üle sõnastab teose väärtused kirjutab romaani põhjal essee

realism

Pagulaskirjandus. Pagulasproosa ja –luule. Laabani sürrealism (2 tundi)

Kirjanduse rahvuslik, euroopalik ja individuaalne alge.

loeb katkendi Ristikivi romaanist „Nõiduse õpilane“ analüüsib peategelase eesmärke ja saatuse kujunemist loeb luulenäiteid Laabani sürrealistlikust luulest

pagulaskirjandus, sürrealism

Page 54: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Gümnaasiumi kirjanduse ainekava. 12. klass Õppeprotsessi kirjeldus Kursuse „Uuem kirjandus“ põhieesmärk on anda ülevaade peamiselt tänapäeva eesti kirjandusest, kirjandussituatsioonist, tähtsamatest teostest ning kirjaniku rollist iseseisvuse taastanud Eesti ühiskonnas. Selle kõrval käsitletakse ühtlasi mõningaid kaasaegse väliskirjanduse näiteid. Kursus pakub õpilastele hea võimaluse analüüsida, tõlgendada ja võrrelda teoseid, mis on ilmunud lähiminevikus või nüüdisajal. Kirjandus on ühiskondlike muutuste tundlik peegeldaja, seega aitab kursus juhtida õpilaste tähelepanu tänapäeva teemadele ja probleemidele, ärgitades neid kaasa mõtlema, ajastuseoseid looma ja oma hoiakut kujundama. Ainekavas esitatud autorite loend peegeldab uuema eesti kirjanduse paremikku, mitmekesisust ja stiilirikkust, aga vasturääkivust, poleemilisust ning kirjanduse kunstilise taseme ebaühtlust. Kursuse eesmärk ei ole nüüdisaegse eesti kirjanduse kaanoni kehtestamine, vaid uusima kirjanduse tutvustamine ja aktiivse arutluskeskkonna loomine. Kursuse eripäraks on selle sisu pidev uuenemine, mida ainekava ei saa igal aastal fikseerida. Soovitatavalt võiks kursuse mahust ühe osa planeerida kõige uuematele teostele, mis on ilmunud viimase paari aasta jooksul. Õppesisus nimetatud autorid ja teosed on õpetaja jaoks eelkõige pidepunktid, millele arutlusteemades toetuda. Põhjalikumaks analüüsiks valib õpetaja vähemalt viis teost: kolm tänapäeva kirjanduse n-ö tähtteost, ühe luuletuskogu ja ühe värskelt ilmunud uudisteose. Kohustuslikuks lugemiseks mõeldud uudisteose võib valida nii õpetaja ettepanekul kui ka õpilase enda huvidest lähtudes. Teoseid tõlgendades on tähtis tekitada lugejakeskne diskussioon eetilistel ja esteetilistel teemadel, välistada üheseid hinnanguid ning näidata uue aja kirjanduse õnnestumisi ning vaieldavusi. Probleemipõhine ja isiklikku argumenteerimist õhutav arutelu, mis käsitleb teoste kunstilisi ja moraalseid väärtusi, on siingi eelistatav. Kursuse jooksul on soovitav kohtuda mõne eesti kirjanikuga ning vaadata teatris mõnd uut lavastust. Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane: nimetab tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi; analüüsib ning tõlgendab loetud kirjandusteoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teose teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, tegelaste suhteid, olustikku ja sündmustikku, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga; analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning

Page 55: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

põhimotiivid, iseloomustab kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi, salmilisust või vabavärsilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte; arutleb loetud uudisteoste üle, kujundab oma arvamuse ja loob seoseid varem loetuga; seostab loetut tänapäeva eluolu ja -nähtustega, iseenda, ühiskonna ning üldinimlike probleemide ja väärtustega; on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm proosa- või draamateost eesti või maailmakirjandusest, ühe luuletuskogu ning ühe värskelt ilmunud uudisteose. ÕPPESISU ÕPPETEGEVUSED MÕISTED 1980. aastad Eesti ühiskonnas ja kirjanduses. 1990. aastate alguse murrangulised muutused ühiskonnas ja kirjanduselus. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane - kordab Eesti lähiajaloo sündmusi ja fakte; - saab ülevaate muutustest kirjanduselus; - arutleb rühmatööna teemal „Ideoloogiad, moraal ja esteetika ümberhinnangute keerises“; - vahendab vanemate või vanavanemate meenutusi nendest aastatest.

Kirjanduse roll kaasaegses ühiskonnas. Lugemine tänapäeval. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane - arutleb rühmatöös teemal „Kirjandus ja ühiskond“ – milline koht on täita kirjandusel ja lugemisel inimese elus, (rahvus)kultuuris ja ühiskonnas; - loeb kirjanike, kultuuriinimeste ja arvamusliidrite mõtteid lugemise kohta.

Murranguaastate sõnavabadus. Provokatiivne keeleluule: Karl Martin Sinijärv, Kivisildnik, Contra. Etnofuturism: Kauksi Ülle. Punkluule: Tõnu Trubetsky, Villu Tamme, Merca. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane - loeb õpikutekste ja näiteid luulekogudest; - analüüsib kirjalikult ühte valitud luuletust; - arutleb punkliikumise ja etnofuturismi mõiste üle.

etnofuturism, punkluule

Page 56: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS: Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“. (3 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane - saab ülevaate stalinismiperioodist Eestis; - analüüsib võrdlevalt „Seitsmendat rahukevadet“ ja Günter Grassi romaani „Plekktrumm“; arutlus rühmatööna teemal „Eesti ja maailmakirjanduse vahelisi paralleele ja võrdlusi“; - kirjutab loetud teose põhjal kirjaliku töö või teeb mõnes muus vormis kokkuvõtte.

Elulookirjandus. Memuaarid ja päevikud. Elulooline draama. Andrus Kivirähk „Voldemar“, Mart Kivastiku nn „Viinistu triloogia“. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane - loeb õpikust tekstinäiteid ja katkendeid, teeb loetust kokkuvõtte; - tutvub Voldemar Panso päevaraamatuga ja loeb katkendeid Panso raamatust „Naljakas inimene“; - esitab rühmatööna katkendi Andrus Kivirähki näidendist „Voldemar“ või Mart Kivastiku näidendist „Külmetava kunstniku portree“.

memuaarid

Sotsiaalne vabavärss: näited luulekogudest - Jürgen Rooste „Sonetid“, „Veri valla“, „21. sajandi armastusluule“, Künnap, Rooste, Sinijärv „Neid vigu me ei korda“. TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS: Toomas Liiv „Achtung“ (3 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane - loeb õpikutekste ja näiteid luulekogudest; - analüüsib kirjalikult ühte valitud luuletust; - deklameerib kodus ettevalmistatud luuletust; - kirjutab Toomas Liivi luulekogu põhjal kirjaliku töö või teeb mõnes muus vormis kokkuvõtte.

vabavärss, paroodia

Tuglase novelliauhinna laureaadid: näiteid novellikogudest – Jüri Ehlvest „Hobune eikusagilt“, Mehis Heinsaar „Vanameeste näppaja“, Armin Kõomägi „Amatöör“. (3 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane - loeb õpikutekste ja näiteid novellikogudest; - saab ülevaate postmodernismi tunnustest; - analüüsib kirjalikult üht loetud novelli ja eristab novelli tunnused; - võrdleb erinevate kirjanike

postmodernism

Page 57: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

stiili.

Grotesk ja absurdikomöödia: Urmas Vadi „Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!“. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane - loeb katkendeid Urmas Vadi näidenditest; - kirjutab omaloomingulise absurdidialoogi; - esitab rühmatööna katkendi Urmas Vadi näidenditest.

grotesk, absurdikirjandus

Naaberrahvaste luule: näiteid luulekogudest - Guntars Godinš „Öö päike“, Juris Kronbergs „Maa-alune luule“, Lassi Nummi „Maa ja taeva märgid“, Wislava Szymborska „Oma aja lapsed“. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane - loeb õpikutekste ja näiteid luulekogudest; - arutleb teemal „Kirjanduse rahvuslik, euroopalik ja individuaalne alge“; - kirjutab loetud luulekogu põhjal kirjaliku töö või teeb mõnes muus vormis kokkuvõtte.

Eestlaste paroodia ja eneseiroonia. TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS: Andrus Kivirähk „Rehepapp“ või Mihkel Mutt „Rahvusvaheline mees“ (3 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane - analüüsib tööjuhenditele toetudes eelnevalt läbi loetud tervikteost nii üksi kui rühmas töötades, kannab analüüsi rühmas või klassis ette; - toob loetu põhjal paralleele tegelikust elust; - kirjutab etteantud teemadel klassikirjandi.

iroonia, kultuskirjandus

Kirjanduslooline draama: Loone Ots ja Jaan Undusk. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane - loeb õpikust katkendeid näidenditest „Koidula veri“ ja „Boulgakoff“; - saab ülevaate näidendite ajaloolisest taustast ja intertekstuaalsetest seostest; - vaatab võimaluse korral teatris mõnd Eesti teatrite mängukavades olevat kirjandusloolist draamat.

intertekstuaalsus

21. sajandi luule otsingud: Kristiina Ehin, Elo Viiding, Maarja Kangro, Triin Soomets jt.

Õppetegevuse käigus õpilane - loeb õpikutekste ja näiteid luulekogudest;

Page 58: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

(2 tundi) - esitab peast kodus ettevalmistatud luuletuse; - analüüsib kirjalikult Künnapi, Rooste, Sinijärve, Soometsa, Viidingu „Kaardipakk kaks“ luulekogust juhuslikult tõmmatud kaardile kirjutatud luuletust

Nüüdiskirjandus ja ajalugu: Tiit Aleksejevi „Palveränd“, Daniel Kehlmanni „Maailma mõõtmine“. TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS: Sofi Oksanen „Puhastus“. (3 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane - arutleb teemal „Nüüdiskirjandus ja ajalugu“; - analüüsib tööjuhenditele toetudes eelnevalt läbi loetud tervikteost nii üksi kui rühmas töötades, kannab analüüsi rühmas või klassis ette.

Kirjanduse institutsioonid Eestis. (1 tund)

Õppetegevuse käigus õpilane - saab ülevaate kirjandusega tegelevatest institutsioonidest Eestis

Uusim maailmakirjandus. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus õpilane - saab ülevaate viimasel aastal ilmunud olulisemast tõlkekirjandusest; - vahendab rühmatöös oma viimase aja lugemiselamusi; - arutleb hittkirjanduse, veebikirjanduse ja küberkirjanduse üle.

hittkirjandus, veebikirjandus, küberkirjandus

Uusim eesti kirjandus. TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS: üks värskelt ilmunud uudisteos eesti või tõlkekirjandusest. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus - õpilane väitleb rühmatöös äsjaloetud uudisteose üle; - õpilane kirjutab kodutööna arvustuse loetud eesti kirjanduse uudisteosest; - külastab võimaluse korral kooli (klassi) üks eesti kirjanik.

arvustus

Page 59: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Kursuse „Müüt ja kirjandus“ eesmärk on tutvustada kirjanduse kõige vanemat kihistust – müüte – ning näidata vana pärimuse seost ilukirjanduse ja kultuuriga. Müüdi ja kirjanduse suhetele keskendumine võimaldab avastada nende seoseid, leida ajatuid arhetüüpe nende ajalikes avaldustes, mõista intertekstuaalseid suhteid ning maailmakirjanduse ja folkloori ühtsust. Müüdi kaks poolt – loolisus ja tunnetuslikkus – annavad hea võimaluse vanade lugude kaudu uurida väärtuste jäävust ja muutumist ajas ning mõtestada maailma oma elukogemusest lähtuvalt. Kirjandustunnis uuritakse müütidest pärit väljendite tekkelugu, võrreldakse vanade eestlaste ja teiste vanade rahvaste maailmapilti, leitakse müütide ning uskumuste kajastusi ilukirjandusteostest, uuritakse võrdlevalt arhetüüpsete tegelaste või kujundite väljendust eri maade müüdiloomes ja ilukirjanduses, analüüsitakse mõnd tänapäeva müüdi tekkelugu jne. Kirjandusteoste mütopoeetilise käsitluse kõrval võib rakendada teisigi, näiteks psühholoogilisi või semiootilisi analüüsi- ja tõlgendusvõimalusi. Et võimaldada lähilugemiseks leida kursuse sisuga enim seotut, on kursusele lisatud terviklikult käsitletavate teoste nimekiri. Selles on nimetatud järgmised autorid ja teosed: Margaret Atwood „Penelopeia“, Mihhail Bulgakov „Meister ja Margarita“, Maurice Druon „Zeusi mälestused“, Johann Wolfgang Goethe „Faust“ (I osa), Herman Hesse „Stepihunt“, Haruki Murakami „Kafka mererannas”, Viktor Pelevin „Õuduse kiiver“, Terry Pratchett „Eric“, Sophokles „Kuningas Oidipus“, Anton Hansen Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan“, Friedebert Tuglas „Maailma lõpus”, Oscar Wilde „Dorian Gray portree“, Jeanette Winterson „Taak“. Õppeprotsessi kirjeldavasse tabelisse on neist tervikkäsitluseks valitud neli, nagu õpitulemused nõuavad. Kuna teoste nimekiri on avatud, siis võib nimetatud nelja asemel valida nimekirjast mõned teised, samuti võib õpetaja oma lugemiskogemusest või uudiskirjandusest lähtuvalt soovitada õpilastel lugeda ka sootuks teisi eesti või maailmakirjanduse autorite teoseid, oluline on nende sisuline seotus kursuse teemaga. Küll võiks järgida valikupõhimõtet, et kui nimekirjas olevast koolikirjanduse klassikast, nn juurtekstidest, on mõni, mida eelnevate kirjanduskursuste jooksul pole käsitletud, loetaks need läbi valikkursuse „Müüt ja kirjandus“ jooksul. Kirjandusõpetuse eesmärke aitab saavutada ka see, kui õppetegevuse käigus vaadatakse klassis käsitletavate teemadega seotud filmide katkendeid või kuulatakse lõike helisalvestistest. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: kirjeldab mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis; teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuri- ja rahvusloolist tähtsust; selgitab müüdi kui arhetüüpse žanri ja tänapäeva müütide olemust ning mõtestab pärimust õpitust ja iseenda kogemusest lähtuvalt; nimetab arhetüüpseid müüdimotiive ja leiab neid käsitletavatest ilukirjandusteostest; tunneb loetud müütide ja arhetüüpsete tegelastega seotud narratiive ja motiive ning leiab neid käsitletavatest ilukirjandusteostest; analüüsib kirjandusteoste teemat, süžeed ja tegelasi nii müüdimotiividest kui ka eetilistest

Page 60: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

ja esteetilistest väärtustest lähtuvalt; tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandus(teos)e tähenduse muutumist ajas; on terviklikult läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost. ÕPPESISU ÕPPETEGEVUSED MÕISTED Müüt, muistend, muinasjutt Müüdi olemus. Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri rahvaste loomismüüte; Friedrich Robert Faehlmanni müütilised muistendid. (käsitlusaeg 2 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õpiku- jm teabetekste müüdi olemuse kohta ja täidab selle põhjal nt teemat kokku võtva tabeli; - loeb erinevate rahvaste loomismüüte ja muistendeid, jutustab neist, võrdleb omavahel, joonistab loetu põhjal erinevate rahvaste, sh eestlaste müütilist maailma; - meenutab põhikoolis loetud müüte ja muistendeid, nende narratiivi ja tegelasi; - arutleb selle üle, miks on pärimust tunda ja hoida vajalik, milliseid elutõdesid kajastavad müüdid, kuidas kirjandus(teos)e tähendus aja jooksul muutub jms.

pärimus, muistend, müüt

Eestlaste mütoloogiline maailmapilt: vaimud, haldjad, maa-alused, nõiad, targad, triksterid, vanapagan jt üleloomulikud olendid. Alusteoseid: Matthias Johann Eisen „Eesti mütoloogia“, Karl Kello „Draakoni märgi all“, Hasso Krull „Loomise mõnu ja kiri“, Lennart Meri „Hõbevalge“ jt. Felix Oinas „Tuul heidab magama“. August Kitzberg „Libahunt“, Aino Kallas „Hundimõrsja“, Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õpikust ja alusteostest valitud tekste eestlaste mütoloogilise maailmapildi kohta; - kirjeldab mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis; - meenutab Andrus Kivirähki teoses„Rehepapp“ kujutatud lugu, tegelasi ja miljööd ning leiab teosest mütoloogilise maailmapildi kujutamist, toetudes M. J. Eiseni teosele„Eesti mütoloogia“; - arutleb selle üle, missugune on fantaasia ja tegelikkuse vahekord pärimuslugudes; - loeb läbi A. Gailiti jutustuse „Libahunt“ ja võrdleb seda A. Kitzbergi draamaga; - kirjutab mõne õppesisus

mütoloogia

Page 61: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

nimetatud alusteksti põhjal kokkuvõtte või referaadi, teeb ja esitab klassile erinevate mütoloogiliste tegelaste kohta slaidiesitluse või arvutiga tehtud muud tüüpi kokkuvõtte (nt fotoromaani, mõistekaardi).

Muinasjutt kui kirjanduse ja müüdi vahelüli, kunstmuinasjutt: Anna Sakse „Lillemuinasjutud“, Oscar Wilde „Õnnelik prints“. Muinasjutu dekonstrueerimine: Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng“, Jaan Kaplinski „Kaks päikest”. Võrdlev mütoloogia: rändmotiivid. (1 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õppesisus nimetatud teemaga seotud õpiku- jm teabetekste, teeb loetust kokkuvõtte; - loeb, tõlgendab ja analüüsib ilukirjanduteoste katkendeid või tervikteoseid; - leiab teosest müüdile ja muinasjutule iseloomulikke jooni; - analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus; - seletab autori seisukohti ja hoiakuid; - leiab loost rändmotiive, uurib nende päritolu ja võrdleb neid eri maade lugudes; - kirjutab või jutustab loo skeemi kasutades omaloomingulise muinasjutu.

kunst-muinasjutt

TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS: Haruki Murakami „Kafka mererannas” (3 tundi)

Õppetegevuse käigus analüüsib õpilane tööjuhenditele toetudes eelnevalt läbi loetud tervikteost nii üksi kui rühmas töötades, kannab analüüsi rühmas või klassis ette ja kirjutab tehtu põhjal kirjaliku töö või teeb mõnes muus vormis kokkuvõtte.

Pärimus kirjanduses Eepiline minevik. Sumeri „Gilgameš“. Vanakreeka müüdid ja nende töötlused: Sophokles „Kuningas Oidipus“, Albert Camus „Sisyphose müüt“. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õpiku- jm teemakohaseid tekste, teeb loetust kokkuvõtte; - uurib ja seletab, kuidas on tekkinud ja mida tähendavad erinevad müütidest pärit väljendid, nt Pandora laegas, Achilleuse kand, Trooja hobune, soodom ja komorra jts; - loeb vanakreeka müüte,

eepos

Page 62: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

analüüsib nende vormi, sisu, ja funktsiooni, sõnastab loetu põhjal seletusi ja tegutsemisjuhiseid, arutleb müütide tähenduse üle kaasaegsete inimeste ja tänapäeva lugeja seisukohast lähtudes; - meenutab Sophoklese antiiktragöödia „Kuningas Oidipus“ (lähem käsitlus kursuse „Kirjandus antiigist 19. sajandini“ ajal) sisu, võrdleb Oidipuse müüti ja tragöödiat, Sisyphose müüti ja Camus´ teost; - vaatab müütide põhjal loodud kunstiteoste reproduktsioone, leiab sealt tuttavaid lugusid, tegelasi, motiive, sümboleid jm.

Piibli müüdid ja nende töötlused: keskaegne draama „Aadama mäng“, Dante Alighieri „Jumalik komöödia“, Ain Kalmus „Juudas“, Marie Under „Tuudaimimarjad“. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õpiku- jm tekste, teeb loetust kokkuvõtte; - loeb katkendeid õppesisus nimetatud tekstidest või tervikteose, leiab õpetaja abiga analüüsi toetavad piiblitekstid, leiab loetud teostest piiblist pärit motiive, lugusid, tegelasi jm; - kujundab oma seisukoha teoses kujutatud probleemide suhtes, sõnastab põhiidee; - joonistab Dante „Jumaliku komöödia“ ülevaate põhjal pildi Dante kujutatud põrgust.

Eepos: Homeros „Ilias“, „Odüsseia“. Keskaegsed kangelaseeposed: „Vanem Edda“, „Rolandi laul“, „Laul minu Cidist“, „Nibelungide laul“, „Beowulf“. (3 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õpiku- jm teabetekste, teeb loetust kokkuvõtte; - uurib eeposele kui arhetüüpsele žanrile iseloomulikke jooni; - nimetab rahvaste eeposi, nimetab nende pealkirja ja päritolumaa, teema ja olulised motiivid; - uurib, milliseid eeposi on võimalik eesti keeles lugeda ja millistesse keeltesse on tõlgitud „Kalevipoeg“;

kangelas-eepos

Page 63: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

- loeb katkendeid eepostest ja arutleb selle üle, missuguseid ideaale kajastavad vanad rahvapärimused; - vaatab katkendit mõnest eepose põhjal loodud filmist ja täidab vaatamise käigus tööülesandeid.

Rahvuseeposed: Elias Lönnrot „Kalevala“, Friedrich Reinhold Kreutzwald „Kalevipoeg“. (3 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õpiku- jm tekste, teeb loetust kokkuvõtte; - tutvub lähemalt eepose „Kalevipoeg“ sünniloo, ülesehituse ja sisuga, loeb läbi vähemalt ühe loo eeposest; - hindab eepose kultuuri- ja rahvusloolist tähtsust; - leiab „Kalevipojast“ rändmotiive; - võrdleb tekstikatkendite põhjal eeposi „Kalevala“ ja „Kalevipoeg“.

rahvus-eepos

Intertekstuaalne lähenemisviis: teose avamine teiste tekstide vormilisel või sisulisel taustal. „Kalevipoja“ motiivid luules ja proosas. (2 tundi) TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS: Friedebert Tuglas „Maailma lõpus“ (2 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õpiku- jm teemaga seotud tekste, teeb loetust kokkuvõtte; - loeb, tõlgendab ja analüüsib ilukirjandusteoste katkendeid või tervikteoseid, sh regivärsilist rahvalaulu; - leiab eepose „Kalevipoeg“ ja erinevate tekstide intertekstuaalseid seoseid motiivi, loo, tegelase jm tasandil; - kuulab katkendeid Vikerraadio saatesarja „Luuleruum“ saadetest „Mis on su nimi, Kalevipoeg“ ja täidab nende põhjal tööülesandeid; - arutleb kirjanduse mitmekihilisuse üle, selle üle, kas tekstidevaheline laenamine on hea või halb ja milline lugeja saab hakkama intertekstuaalse lugemisega; - loeb läbi F. Tuglase novelli „Maailma lõpus“, leiab

intertekstu-aalsus

Page 64: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

intertekstuaalseid ja arhetüüpseid seoseid, analüüsib novelli narratoloogilisest aspektist; - mõtestab pärimust õpitust ja iseenda kogemusest lähtuvalt.

Argimütoloogia ja rahvapärimus. Müüt kirjanduses ja tänapäeva kultuuris (ideoloogias, massikultuuris; positiivsed ja negatiivsed eeskujud). Mati Unt „Argimütoloogia“. Kunstnikumüüt: kirjanik kui Looja. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õpiku- jm tekste, teeb loetust kokkuvõtte; - loeb, tõlgendab ja analüüsib ilukirjanduteoste katkendeid või tervikteoseid; - arutleb selle üle, miks kirjanikud pöörduvad vanade lugude juurde, miks on huvi müütide vastu tänapäeval jälle suurenenud; - uurib, missuguseid müüdikangelasi toodab kaasaegne filmitööstus ja kuidas kirjandus ja film teineteist müütide loomise seisukohalt mõjutavad; - arutleb meedia rolli üle müüdiloomes; - arutleb selle üle, missugused on vanade müütide ja tänapäevalugude sarnasused ja erinevused, kuidas on vanad müüdikangelased tänapäevamaailmas teisenenud, esindades kindlat müüdikangelase tüüpi (nt vägilane, päästja, kunstnik, karismaatiline juht jts); - arutleb selle üle, missugused on tänapäeva nn müüt-raamatud, millest kõneldakse, mida tsiteeritakse, millest räägitakse; - tuginedes oma teadmistele kirjandusloost või kasutades erinevaid allikaid, nimetab kirjanikke, kelle elulugudes kajastub kunstnikumüüdi osi, illustreerib oma väiteid näidetega; - uurib mõne nt „Uuema kirjanduse“ kursuse jooksul loetud teose autori elulugu ja analüüsib seda kunstnikumüüdist lähtuvalt;

argimüto-loogia

Page 65: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

- arutleb selle üle, kuidas mõjutab meedia lugeja suhtumist kirjandusse ja kirjanikesse.

TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS: Terry Pratchett „Eric“ (2 tundi)

Õppetegevuse käigus analüüsib õpilane tööjuhenditele toetudes tervikteost nii üksi kui rühmas töötades, kannab analüüsi rühmas või klassis ette ja kirjutab tehtu põhjal kirjaliku töö või teeb mõnes muus vormis kokkuvõtte.

Pärimuse mõtestamine Arhetüüp ja arhitekst. Arhetüüpsed teemad ja motiivid: leping kuradiga, ohverdamine, lahkumine kodunt, ohtuderikas vaimse kasvamise teekond ja kojujõudmine, saatus ja õnn jt. Vastandite võitlus: ilus ja inetu, hea ja kuri, põrgu ja paradiis, armastus ja kättemaks, sünd ja surm, õitseng ja hääbumine, kangelaslikkus ja kuritöö jm. Arhetüüpsed müüdimotiivid: kangelase eriline sünd, päritolu, vägiteod, ohud teel, surm, elu pärast surma. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õpiku- jm tekste, teeb loetust kokkuvõtte; - loeb, tõlgendab ja analüüsib ilukirjandusteoste katkendeid või tervikteoseid; - analüüsib kirjandusteose teemat, süžeed ja tegelasi nii müüdimotiividest kui ka eetilistest ja esteetilistest väärtustest lähtuvalt; - meenutab kirjanduskursuste jooksul loetud teoseid (nt Gailiti „Ekke Moor“, Goethe „Faust“, Dostojevski „Kuritöö ja karistus“, Wilde`i „Dorian Gray portree“ jt), leiab nende hulgast näiteid arhetüüpsete teemade ja motiivide kohta, koostab ülevaatliku kokkuvõtte; - analüüsib teose poeetilist keelekasutust, selgitab allteksti olemust ja tähendust, tuginedes konkreetsetele näidetele teosest; - arutleb kirjandusteose põhjal eetiliste dilemmade üle, sõnastab tegelase elutõed ja selgitab oma väärtushinnanguid; - meenutab loetud müüte ja kirjandusteoseid, leiab neist arhetüüpseid müüdimotiive, analüüsib antud aspektist erinevate toeste (nt ) tegelasi.

arhitekst, arhetüüp (arhetüüpne teema, motiiv, kujund, tegelane, süžee)

Arhetüüpseid tegelasi: Odysseus, Achilleus, Narkissos, Pygmalion, Sisyphos, Oidipus, Kain, Taavet,

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane teemat selgitavaid õpiku- jm tekste, teeb loetust

Page 66: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Koljat, Magdalena, Juudas, Ahasveerus, Hamlet, Faust, Robinson Crusoe, Gulliver, Don Quijote, Don Juan, Casanova, Dracula jt; kurat, libahunt, kratt, hiiud, näkk, ingel, vaeslaps, Kalevipoeg, Vanapagan jt. Arhetüüpsed sümbolid ja kujundid: ring, rist, labürint, kolmjalg, kaheksakand, ilmapuu, välk, taevatäht, päikesevanker, jumalikud kaksikud jt; valge laev, sinilind, (sõnajala)õis, lahtised allikad, õnnemaa, paradiis, põrgu jm. (3 tundi)

kokkuvõtte; - loeb, tõlgendab ja analüüsib ilukirjandusteoste katkendeid või tervikteoseid; - meenutab kirjanduskursuste jooksul loetud teoseid, leiab nende hulgast näiteid arhetüüpsete tegelastega seotud lugude kohta, koostab ülevaatliku kokkuvõtte; - loeb müüte, leiab neist arhetüüpseid tegelasi, teeb loetust kokkuvõtte (nt slaidiesitluse) ja esitab selle klassikaaslastele; - teeb kirjanduskursuste jooksul loetud teoste põhjal kokkuvõtte neis kujutatud arhetüüpsetest tegelastest, sümbolitest ja kujunditest; - uurib müütiliste sümbolite ja kujundite kasutamist eesti ornamentikas.

TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS: Bulgakov, „Meister ja Margarita“ (4 tundi)

Õppetegevuse käigus analüüsib õpilane tööjuhenditele toetudes tervikteost nii üksi kui rühmas töötades, kannab analüüsi rühmas või klassis ette ja kirjutab tehtu põhjal kirjaliku töö või teeb mõnes muus vormis kokkuvõtte.

Valikkursused Valikkursuse „Draama ja teater” kaudu õpitakse mõistma draamakunsti põhialuseid ja teatri tähendust meie kultuuris. Õppe vältel loetakse ning analüüsitakse draamateoseid, vaadatakse ja mõtestatakse ühiselt teatrietendusi ning täidetakse lihtsamaid dramatiseerimisülesandeid. Kursuse jooksul omandatakse nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Teatriajalugu hõlmab vaid väikese osa kogu kursuse mahust, kuid on nüüdisteatri mõistmise seisukohalt siiski vajalik. Põhitähelepanu pööratakse draama olemuse ja teatritegemise spetsiifika selgitamisele ning etenduse analüüsile. Võimaluse korral on soovitatav külastada professionaalset teatrit, kuid analüüsiks sobib ka kooliteatri etendus. Tutvumaks eesti teatriklassikaga, võib kasutada ka arhiivisalvestusi. Teater on olemuselt erinevate kunstiliikide sulam, ühendades muusika, tantsu, kirjanduse, (video)filmi ja kujutava kunsti, mis võimaldab lõimida kursust kunsti- või muusikaõpetusega. Eraldi pööratakse valikkursuses tähelepanu eesti teatri kujunemisele ja praegusele arengule. Õpitulemused

Page 67: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Kursuse lõpul õpilane: 1) eristab peamisi draamažanre, nimetab nende tunnuseid ja olulisemaid draamateoseid; 2) on lugenud läbi ühe draamateose ning analüüsib selle kompositsiooni ja tegelasi; 3) tunneb näitekirjanduse ja teatri põhimõisteid; 4) leiab seoseid kirjanduse, teatri, kujutava kunsti ja teiste meediumide vahel; 5) määrab lavastuse stiili, arvestades nii lavastaja, muusikakujundaja, kunstniku, valgus- ja kostüümikunstniku tööd kui ka näitlejate mängu; 6) arutleb teatrietenduse üle, hindab selle väärtusi, analüüsib kujundikeelt ning sõnastab oma vaatamiskogemuse; 7) kirjutab teatriarvustuse, rakendades õpitud mõisteid ja mõtestades lavastuses kasutatud teatrimärke; 8) teab olulisemaid tähiseid eesti teatri ajaloost; 9) on külastanud õppeperioodi vältel vähemalt kaht teatrietendust või vaadanud nende salvestusi; 10) seostab lavastust nii võrdlevalt kui ka eristavalt tänapäeva eluolu ja -nähtustega, iseenda ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.

ÕPPESISU ÕPPETEGEVUSED

Õppetegevuse käigus õpilane

MÕISTED

Draama olemus. Näidend. Draama mõiste. Tegelaskõne: dialoog, monoloog, repliik, remark (1 tund)

kirjutab lühiessee teatri tähendusest meie kultuuris (täiendab seda kursuse lõpul) sõnastab draama põhiolemuse analüüsib oma viimase teatrikülastuse põhjal üht tegelaskuju nähtud lavastuses

dialoog, draama, monoloog, remark, repliik

Tegelase analüüs: muutuv ja muutumatu, avatud ja suletud tegelane (1 tund)

Näitleja rolliloome. Draama keskendatus inimestevahelisele suhtlemisele ja elu teatraalsusele. (1 tund)

osaleb diskussioonis elu ja teatri suhte teemal , näit „Rollid elus ja laval“ selgitab näitlejatöö keerukust rolli loomisel

karakter

Draamateaose aeg ja ruum. Konflikt, intriig ja probleem. Madis Kõiv „Tagasitulek isa juurde“ (2 tundi)

loeb katkendi Kõivu näidendist „Tagasitulek isa juurde“ leiab näidendi konflikti, intriigi ja sõnastab probleemi selgitab teose aega ja ruumi

intriig, konflikt,

Draamateose kompostisioon. Vaatus, stseen. (1 tund)

analüüsib Kõivu draama kompositsiooni ja põhjendab selle jaotamist vaatusteks

stseen, vaatus

Dramaatika žanrid. nimetab dramaatika põhižanrite komöödia,

Page 68: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Dramaatika põhižanrid; tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia. Andrus Kivirähk „Eesti matus“ ja „“Vombat“ (2 tundi)

tunnused toob näiteid kõikide põhižanrite kohta eesti teatris loeb või vaatab videosalvestusena Kivirähi „Eesti matust“ või „Vombatit“ j määratleb ja põhjendab selle žanrikuuluvust

tragöödia, tragikomöödia

Ajaloolised žanrid: liturgiline draama, müsteerium, moralitee, miraakel. (1 tund)

tutvub õppematerjalide põhjal keskaegsete draamažanritega toob välja nende erinevused tänapäevaste žanritega võrreldes

liturgiline draama, miraakel, moralitee, müsteerium

Commedia dell’arte ja tänapäeva improvisatsiooniline teater. (1 tund)

otsib internetist materjale commedia

dell’arte tegelaskujude kohta esitleb leitud materjale klassile

commedia

dell’arte

Performance ja happening.

(1 tund)

arutleb erinevate kunstide ühendamise võimaluste üle tänapäeva kultuuris toob välja happening’i ja performance’i erinevused eesmärkides võrreldes teatrilavastusega

happening,

performance

Farss, jant ja sketš. Koomika liigid: situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomika. Juhan Smuul „Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi“ (1 tund)

arutleb huumori tähenduse üle elus tutvub Smuuli monodraamaga „Polkovniku lesk“ leiab draamas erinevaid koomikavõtteid

farss, jant, sketš, karakteri- , situatsiooni- ja sõnakoomika

Kuuldemäng ja lugemisdraama. Sõnadeta lavastus, tantsulavastus, muusikalavastus.(1 tund)

eritleb kuuldemängu ja sõnadeta lavastuse erijooni ja sihtgruppi vaatab videosalvestust ühest tantsulavastusest, näit Pepljajevi „Luikede järv“ analüüsib lavastuse eripära ja sõnumit

kuuldemäng, lugemisdraama,

Teatri tähendus ja funktisoonid. Lavastajatöö. Teater kui kollektiivne kunst: lavastaja, näitleja, muusikakujundaja, kunstniku, valgus- ja kostüümikunstniku roll lavastuse valmimisel.(1 tund)

tutvub lavastuse valmimisega õppematerjalide ja õpetaja juhendamise abil praktiseerib lühivormis lavastuse valmimist, lavastab koostöös kõigi vajalike osalistega, näitlejast kostüümikunstnikuni, ühe ministseeni vabalt valitud või improviseeritud näidendist (valgus- või kostüümikunstniku tööd võib

Page 69: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

vahendite ja võimaluste puudumisel ka kirjeldada)

Kirjanduse ja teatri suhted: dramatiseering, stsenaarium, libreto, lavastus, etendus.(1 tund)

toob näiteid eesti proosateostest, mis on dramatiseeritud sõnastab põhilised erinevused proosa- ja draamateose vahel eristab stsenaariumit, libretot koostab pressiteate väljamõeldud draama kohta,kasutades teadlikult ja õigesti mõisteid“dramtiseering“, „lavastus“ ja „etendus“

dramatiseering, etendus, lavastus, stsenaarium

Eesti draamakirjanikud. August Kitzberg „Kauka jumal“ ja E. Vilde „Tabamata ime“( 1 tund)

- tutvub õppematerjalide põhjal XX sajandi alguse tähtsamate draamakirjanikega - teeb kokkuvõtte sel perioodil draamas käsitletud teemadest, seostades neid tänapäevaga

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ (2 tundi)

- tutvub katkenditega Tammsaare näidendist - meenutab tragöödia žanritunnuseid ja leiab neid Tammsaare „Juuditist“ - sõnastab ühe tegelase, näit Nimetu või Olovernesega, seonduva probleemi - arutleb Juuditi tegelaskuju mitmeti mõistetavuse üle - toob näiteid naisteemasid käsitlevate draamade kohta

Lavastuse stiil ja atmosfäär. Etenduse vastuvõtt ja teatrikriitika. Mart Kivastik „Külmetava kunstniku portreed. Viinistu triloogia“ (3 tundi)

- arutleb lavastuse atmosfääri loomise vahendite üle - vaatab videosalvestust Kivastiku „Külmetava kunstniku portreest“ - analüüsib nähtud lavastuse stiili ja atmosfääri

Teatriarvustus. (2 tundi) kirjutab õpetaja juhendamisel teatriarvustuse nähtud etenduse põhjal, kasutades õpitud teatritermineid

Eesti teatri ajalugu. Lydia Koidula ja August Wiera teater. Koidula „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ ( 2 tundi)

- kuulab õpetaja jutustust Lydia Koidula ja August Wiera tegevusest eesti teatri alusepanijatena - loeb katkendit Koidula näidendist „Säärane mulk“ - analüüsib näidendi keele kujundlikkust, dialoogide ilmekust ja karakterite köitvust

Page 70: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

- arutleb teatri rahvalikkuse üle Kutselise teatri sünd. Karl Menning. (1 tund)

Tutvub õppematerjalide põhjal kutselise eesti teatri sünniloo ja Karl Menningu tegevusega

Estonia teatri ja Draamateatri asutamine. Hommikteater. Lavastajad: Andres Särev (1 tund)

koostab tabeli eesti teatriloo tähtsamatest sündmustest ja isikutest

Kaarel Ird ja Voldemar Panso (1 tund)

võrdleb omavahel Kaarel Irdi ja Voldemar Panso teatritegevust

Jaan Tooming ja Mati Unt. Mati Undi „Phaeton, Päikese poeg“ (2 tundi)

- vaatab katkendit Jaan Toominga lavastusest „Põrgupõhja uus Vanapagan“ - sõnastab oma vaatajaelamuse ja analüüsib kujundikeelt - loeb läbi Mati Undi näidendi „Phaeton, Päikese poeg“ ja dramatiseerib rühmatööna ühe osa sellest - teeb kokkuvõtte Mati Undi tegevusest lavastajana

Merle Karusoo „Meie elulood“ ( 2 tundi)

tutvub õpetaja juhendamisel Merle Karusoo lavastajatöödega komponeerib rühmatööna analoogilisi töömeetodeid rakendades lühinäidendi vabalt valitud teemal

Jaan Tätte „Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest“ (3 tundi) Nüüdisteater. Reperutaariteater ja projektiteater.

- vaatab tervikuna videosalvestust Tätte näidendist „Ristumine peateega“ - arutleb selle tõlgendusvõimaluste üle - analüüsib näidendi kompositsiooni ja tegelasi - annab hinnangu näitleja rollitäitmisele

projektiteater, repertuaariteater,

Page 71: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Valikkursus „Kirjandus ja film“ keskendub kirjanduse ja filmi kokkupuutepunktidele. Kursuse eesmärk on anda põhiteadmised filmi olemusest ja vastuvõtust ning mõjust vaatajale. Kuna süsteemne filmiõpetus üldjuhul nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis puudub, on kursuse jooksul vaja anda õpilastele põgus ülevaade ka sellest, kuidas film tänapäeval valmib. Kursuse põhirõhk on filmikeele (poeetika) õpetamisel, mis on omakorda kursuse alateema „Film kui kirjandusteose tõlgendus“ vältimatu alus. Et anda ülevaade filmikunsti olemusest, õpetada filmi- ja kirjandusteose ühe- ja erilaadse poeetika mõistmist, on soovitatav kasutada tunni organiseerimiseks visuaalset õppematerjali (filmilõike linateose valmimise etappidest, lähivaatluseks filmide ja kirjandusteoste katkendeid jms), ent ka tänapäevaseid tehnovahendeid (videoprojektorit, arvutit jms). Soovitatav on mõne lihtsama filmimonteerimisprogrammi abil tegelda ka kaadrite montaažiga, et paremini mõista filmikujundi olemust. Kursuse jooksul käsitletavad tervikteosed (nii filmid kui ka kirjandusteosed) valib õpetaja, õpilastel on soovitav enne filmi vaatamist läbi lugeda vastav kirjandusteos. Soovitatav on kasutada aktiivõppe meetodeid ja mitmekesiseid õppevorme. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) kirjeldab üldjoontes filmi valmimiskäiku; 2) tunneb filmi peamisi poeetikavõtteid; 3) mõistab filmikujutise tinglikkust ning filmikujundit kui tähenduse kandjat; eristab filmi nähtavat sisu režissööri autorihoiakust ja kujundlikust sõnumist; 4) võrdleb kirjandusteost ning selle põhjal valminud filmi, lähtudes filmi- ja kirjanduse poeetikast; 5) arutleb filmi ja kirjandusteose esteetika ning seal väljendatud eetiliste väärtushinnangute üle, sõnastab oma vaatamis- ja lugemiskogemuse; 6) kirjutab kirjandusteose katkendi põhjal lühistsenaariumi ning kadreerib selle; 7) kirjutab filmiarvustuse, kasutades kursuse jooksul õpitut ning hinnates filmis ja kirjandusteoses esil või varjul olnud väärtusi; 8) tunneb peamisi filmiliike ja iseloomustab filmikunsti arengusuundi; 9) teab eesti kirjanduse ainetel valminud väärtfilme. ÕPPESISU ÕPPETEGEVUSED MÕISTED Filmi loominguline meeskond ja valmimiskäik Stsenaariumi periood: osalevad stsenarist, režissöör, produtsent; tulem – valmis stsenaarium. Stsenaariumi etapid: ideekavand (sünopsis),

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õppesisus nimetatud teemaga seotud õpiku- jm teabetekste ning vaatab teemakohast visuaalset materjali (filmilõike), teeb loetust/vaadatust kokkuvõtte; - loeb läbi ühe filmi (millise?)

dramaturgia, stsenaarium, süžee, detail, motiiv

Page 72: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

arendus, stsenaariumi variandid. Süžeeliinid ja areng: proloog, ekspositsioon, sõlmitus, intriig, kulminatsioon, lahendus, epiloog. ( 2 tundi)

„stsenaarse paketi“, sünopsise, arenduse ja lõpliku stsenaariumi - püüab mõista algidee realiseerumist läbi arenduse stsenaariumis. Miks miski on stsenaariumist välja jäänud ja miks on mingeid momente lisatud. - võrdleb originaalteost stsenaariumiga ja selle läbi stsenaristi ja režissööri nägemust originaalteosest. Leida stsenaariumi kirjutamise aja/ajastu mõju interpretatsioonile. - esmane võrdlus – stsenaarium valminud film. Miks on hea kirjandusteose alusel raske teha head filmi? Näited oma kogemustest, st vaadatud/nähtud ekraniseeringutest

Filmimise ettevalmistus: osalevad režissöör, operaator, kunstnik, produtsent; tulem – filmi lavastusprojekt. Režiistsenaarium ja kadreering, lavastusprojekt kui filmi mudel. Näitlejate valik ja näitlejaproovide filmimine. Võttekohtade otsimine ja dekoratsioonide planeerimine. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb läbi režiistsenaariumi, tutvub filmi kadreeringuga, režissööri, operaatori, kunstniku eksplikatsioonidega; võttekohtade fotode ja neid toetavate ikonograafiliste materjalidega; dekoratsiooni ja kostüümi eskiisidega; vaatab filmitud näitlejaproove. - arutleb eri elukutsete (režissöör, operaator, kunstnik) osast ja ülesannetest filmi ettevalmistusel - analüüsib muudatusi, mis on toimunud võrreldes stsenaariumiga - teostab iseseisvalt ühe stseeni kadreeringu ja esitab selle aruteluks

kaader, plaan

Võtteperiood: osaleb kogu filmirühm; tulem – filmitud materjal. Meeskonnatöö

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õppesisus nimetatud teemaga seotud

duubel, rakurss, autorifilm, režissöörifilm,

Page 73: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

filmi võtteperioodil. Režissööri osa filmirollide kujundamisel. Liikuv kaamera: panoraamid, peale- ja ärasõit. Rakurss (võttepunkt). Stoppkaader ja aegluup. Varjatud kaamera. Kombineeritud võtted. Valgus, värv ja heli. Duublid ja variandid. Produtsendi roll filmi loomisel. Autorifilm ja produtsendifilm. (4 tundi)

õpiku- jm teabetekste ning vaatab teemakohast visuaalset materjali (kompileeritud õppe DVD filmi väljendusvahenditest ja nn making off - filmid filmimistest) teeb loetust/vaadatust kokkuvõtte; - võimalusel külastatakse mängufilmi filmimist ka siis natuuris või paviljonis; meeskonnatöö hoomamine ja produtsendi roll selles - videokaameraga teostatakse eelmises tsüklis valminud ühe kadreeringu näidisfilmimine kasutades filmi väljendusvahendeid – eri kaadri suurused, kaamera liikumine, võttepunktid, valgus, duublid - filmitud materjali ühisläbivaatus ja arutelu ning duublite valik

produtsendi-film,

Järeltootmine: osalevad režissöör, monteerija, helirežissöör, operaator, produtsent; tulem – valmis film. Filmi lõplik sünd montaažis. Monteeritud filmi värvikorrektsioon. Helilooja töö. Audiovisuaalse terviku tekkimine. (2 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õppesisus nimetatud teemaga seotud õpiku- jm teabetekste ning vaatab teemakohast visuaalset materjali (õppe DVD filmi järeltootmisest) teeb loetust/vaadatust kokkuvõtte; - tutvub elementaarse arvutimontaaži programmiga (on olemas igas Windows operatsioonisüsteemis) - filmitud videolõikude montaaž ja helindamine ning võimalusel ka värvikorrektsioon - kirjalik analüüs, mis põhineb liikumisest filmi (antud juhul stseeni) ideest valmis filmini (monteeritud ja helindatud stseen)

montaaž,

Page 74: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Filmipoeetika ja -esteetika Tinglikkus filmis. Kinematograafiline nägemine ja mõtlemine. Filmikujund kui kunstiline üldistus. Filmi poeetikavõtted: metafoor, sümbol, allegooria, hüperbool, personifikatsioon. Assotsiatiivne mõtlemine kui filmipoeetika mõistmise eeldus. Illustratiivsus – nähtuste poeetilise avamise vastand. Poeetikavõtete kasutamine filmis ja kirjanduses. Mustvalge ja värvifilm. (3 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õppesisus nimetatud teemaga seotud õpiku- jm teabetekste ning vaatab teemakohast visuaalset materjali (filmilõikude – erinevatest filmidest - kompilatsioon illustreerimaks võimalikke lähenemisi filmi esteetikas – õppe DVD) teeb loetust/vaadatust kokkuvõtte; - filmi näidisanalüüs – kuidas filmi vaadata, et märgata/näha ja teadvustada filmi väljendusvahendeid - teostab valitud filmi esteetilise analüüsi nii kirjalikult kui ka suuliselt, mida saadab valitud filmilõikude demonstratsioon ekraanil

dramaturgia, filmipoeetika,

Kaader ja plaan. Kaader kui katkestamata filmivõte. Kaadri kompositsioon. Montaaž kui uute ajalis-ruumiliste ja emotsionaalsete suhete loomise viis. Filmi süžee ja faabula. Kaadrisisene ja kaadritevaheline montaaž. Montaaži rütm. Detailid. Montaaži fraas, stseen, episood. Sündmuste olustikulis-loogiline, assotsiatiiv-kujunduslik, paralleel- ja temaatiline montaaž. Montaaži elementide, st kaadrivahetuse leidmine kirjandusteosest, proosalõigu, episoodi või stseeni põhjal kadreeringu tegemine. (3 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õppesisus nimetatud teemaga seotud õpiku- jm teabetekste ning vaatab teemakohast visuaalset materjali (filmilõikude – erinevatest filmidest - kompilatsioon illustreerimaks filmi erinevaid väljendusahendeid; õppe DVD) teeb loetust/vaadatust kokkuvõtte; - filmi näidisanalüüs jätkub peatähelepanuga erinevatele filmi väljendusvahenditele. - teostabvalitud ilukirjandusliku lõigu kadreerimise leidmaks seal sisalduvat protokadreeringut. - teostab valitud filmi analüüsi rõhuga erinevatel filmi väljendusvahenditel nii kirjalikult kui ka suuliselt, mida saadab valitud filmilõikude demonstratsioon

kaader, plaan, montaaž, detail,

Page 75: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

ekraanil

Filmi kokkupuuteid kirjanduse, kujutava kunsti, arhitektuuri, teatri ja muusikaga. Filmikeele intertekstuaalsus. Muusika kui helifilmi dramaturgiline komponent. Muusika ja emotsioonide kujundamine. Paus, muusika ja tegevuse kontrapunkt, unisoon, juhtmotiiv, mürad. (3 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õppesisus nimetatud teemaga seotud õpiku- jm teabetekste ning vaatab teemakohast visuaalset materjali (filmilõikude – erinevatest filmidest - kompilatsioon illustreerimaks filmi mõjutatust ja seotust teiste kunstiliikidega; õppe DVD) teeb loetust/vaadatust kokkuvõtte; - filmi näidisanalüüs jätkub peatähelepanuga erinevatele teiste kunstiliikide mõjutustele, mida on filmi endasse assimileerinud. - teostab valitud filmi analüüsi rõhuga leidmaks teiste kunstiliikide mõjutusi filmis nii kirjalikult kui ka suuliselt, mida saadab valitud filmilõikude demonstratsioon ekraanil

TERVIKTEOS: „Tants aurukatla ümber“, režissöör Peeter Simm. Eesti Telefilm, 1987. Mats Traadi samanimelise romaani ainetel. (5 tundi)

Õppetegevuse käigus analüüsib õpilane tööjuhenditele toetudes filmi ja eelnevalt läbi loetud tervikteost nii üksi kui rühmas töötades, kannab analüüsi rühmas või klassis ette ja kirjutab tehtu põhjal kirjaliku töö või teeb mõnes muus vormis kokkuvõtte.

Tänapäeva filmikunsti jooni ja suundi Uue filmikeele otsingud. Filmiliikide ja žanride segunemine ning uute kujunemine. Dokumentaalsus mängufilmis. Dokumentaalfilmi poeetikavõtted.

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õppesisus nimetatud teemaga seotud õpiku- jm teabetekste ning vaatab teemakohast visuaalset materjali (filmilõikude – erinevatest filmidest - kompilatsioon illustreerimaks filmikunsti kaasaegseid suundumusi; õppe DVD) teeb

kommertsfilmväärtfilm

Page 76: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Kommertsfilmi olemus ja ideoloogiline funktsioon. Väärtfilm. Nüüdisaegne poliitiline film ja propagandafilmid. Rahvusvahelised filmifestivalid. (3 tundi)

loetust/vaadatust kokkuvõtte; -- filmi näidisanalüüs jätkub peatähelepanuga erinevatele suundumustele kaasaegses filmikunstis. - teostab valitud filmi analüüsi rõhuga leidmaks või illustreerimaks kaasaegseid suundumusi filmikunstis nii kirjalikult kui ka suuliselt, mida saadab valitud filmilõikude demonstratsioon ekraanil

Film kui kirjandusteose tõlgendus Filmi ja kirjanduse suhted. Eesti ja maailmakirjanduse klassika ainetel valminud filme. Kirjandusteost illustreeriv ekraniseering ja kirjandusteose loominguline töötlus. Üht ja sama kirjandusteost erinevalt tõlgendavad filmid. Kirjandusteoste põhjal valminud väärtfilme. Kirjandusteose ja filmi võrdlev analüüs. Filmikriitika. Filmiretsensiooni kirjutamine. (3 tundi)

Õppetegevuse käigus - loeb õpilane õppesisus nimetatud teemaga seotud õpiku- jm teabetekste ning vaatab teemakohast visuaalset materjali (filmilõikud erinevatest kirjandusteostel põhinevatest filmidest – kompilatsioon; õppe DVD) teeb loetust/vaadatust kokkuvõtte; - filmi näidisanalüüs jätkub – näited kirjandusteost illustreerivast ja kirjandusteost interpreteerivast lähenemisest - teostab valitud filmide analüüsi näitamaks kirjandusteost illustreerivat ja kirjandusteost interpreteerivat lähenemisest - nii kirjalikult kui ka suuliselt, mida saadab valitud filmilõikude demonstratsioon ekraanil

filmikriitika, filmi-retsensioon,

TERVIKTEOS: „Sügisball“, režissöör Veiko Õunpuu. Kuukulgur Film, 2007. Mati Undi samanimelise lühiromaani ainetel. (5 tundi)

Õppetegevuse käigus analüüsib õpilane tööjuhenditele toetudes filmi ja eelnevalt läbi loetud tervikteost nii üksi kui rühmas töötades, kannab analüüsi rühmas või klassis ette ja kirjutab tehtu põhjal kirjaliku töö või teeb mõnes muus vormis kokkuvõtte.

Page 77: Lisa12 G Ainevaldkond Keel ja kirjandus · õppeaine keskne osa, mida toetab keeleteadmiste omandamine. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas

Käsitletavaid filme ja kirjandusteoseid Kursuse jooksul loeb õpilane läbi vähemalt kaks kirjandusteost ja vaatab nende põhjal tehtud filme. 1. „Georgica“, režissöör Sulev Keedus. Q Film, 1998. Stsenarist Madis Kõiv. 2. „Hukkunud alpinisti hotell“, režissöör Grigori Kromanov. Tallinnfilm, 1979. Boriss Strugatski ja Arkadi Strugatski samanimelise jutustuse ainetel. 3. „Ideaalmaastik“, režissöör Peeter Simm. Tallinnfilm, 1980. Karl Helemäe jutustuse motiividel. 4. „Indrek“, režissöör Mikk Mikiver. Tallinnfilm, 1975. Anton Hansen Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ II osa põhjal. 5. „Karu süda“, režissöör Arvo Iho. „Faama Film” ja „Cumulus Projekt”, 2001. Nikolai Baturini samanimelise romaani ainetel. 6. „Kolme katku vahel“, režissöörid Virve Aruoja, Jaan Tooming. ETV, 1970. Jaan Krossi samanimelise romaani ainetel. 7. „Kõrboja peremees“, režissöör Leida Laius. Tallinnfilm, 1979. Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel. 8. „Mina olin siin“, režissöör René Vilbre. Stuudio Amrion, 2008. Sass Henno samanimelise jutustuse põhjal. 9. „Nimed marmortahvlil“, režissöör Elmo Nüganen. OÜ Taska Productions, 2002. Albert Kivika samanimelise romaani ainetel. 10. „Nipernaadi“, režissöör Kaljo Kiisk. Tallinnfilm, 1983. August Gailiti „Toomas Nipernaadi“ ainetel. 11. „Põrgupõhja uus Vanapagan“, režissöörid Grigori Kromanov, Jüri Müür. Tallinnfilm, 1964. Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel. 12. „Surma hinda küsi surnutelt“, režissöör Kaljo Kiisk. Tallinnfilm, 1977. Stsenarist Mati Unt. 13. „Sügisball“, režissöör Veiko Õunpuu. Kuukulgur Film, 2007. Mati Undi samanimelise lühiromaani ainetel. 14. „Tants aurukatla ümber“, režissöör Peeter Simm. Eesti Telefilm, 1987. Mats Traadi samanimelise romaani ainetel. 15. „Ukuaru“, režissöör Leida Laius. Tallinnfilm, 1973. Veera Saare samanimelise romaani ainetel. 16. „Viimne reliikvia“, režissöör Grigori Kromanov. Tallinnfilm, 1969. Eduard Bornhöhe jutustuse „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“ ainetel.