Pilguheit Kemeri rahvusparki, lk 8Kuramaa kaluri argipäev, lk 10Grobina viikingitele külla, lk 14Vanad automobiilid Bauskas, lk 19Paranormaalne aktiivsus Diklis, lk 22

SUURSAADIKJURIS Bone:

«Jaanuarist juunini on Läti euroopa Liidu

eesistujariik.»

30. aprill 2015

TEEMalEHTPuhkus LÄTIS

Lätieesistumine Euroopa Liidu Nõukogus

Ludza. Asutatud aastal 1177

2 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2015 postimees, 30. aprill 2015 Puhkus lätis || 3

Kõik võib muutuda hetkega üm-marguseks nulliks?Jah, kusjuures isegi siis, kui eelnev töö on olnud väga ma-hukas. Näiteks tegime üht teost Riia Mustpeade maja hõ-bedatoale ning see oli juba pea-

perenaine Diana või väikeses külakeses asuva pillimuuseumi peremees Gunars.

Mulle on alati tundunud, et ajalugu, muuseumid, vanad hoo-ned ja iidsed legendid on huvita-vad, aga ühtki elavat inimest nad ei asenda – loovad ju just kohali-kud inimesed mujalt tulijale sel-lest maast peamise mulje.

Mul ei tulnud seegi kord pet-tuda. Ei tule pettuda teilgi.

Kallid naabrid!Käesolev aasta on Lätile eriline. Jaanuarist juunini on Läti Euroopa Liidu eesistujariik. See kohustus mõjutab lätlasi laiaulatuslikult – nii presidendi, peaministri, riigiteenistujate kui ka paljude teiste elualade esindajate ülesandeks on kanda hoolt arvukate tähtsate väliskülaliste majutuse, neile pakutava toidu ja transpordikorralduse eest. Riigile on see justkui proovikivi tõestamaks, et oleme vastutustundlik ja ettenägelik partner.

Eesti seisab samasuguse väljakutse ees 2018. aastal.

Vahetevahel on hea meenutada, et juba 11 aastat on Läti ja Eesti nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmed. Oleme hästi unustanud ajad, mil vajasime teistesse Euroopa riikidesse reisimiseks viisasid.

Räägimegi täna reisimisest ja turismist. Läinud sajandi üheksakümnendate algul oli meie maade turismistrateegia juhtmõtteks «näha Pariisi ja surra». Sellel olid ka mõistetavad põhjused. Kui aga meie nälg maailma näha rahuldatud sai, adusime, et meie oma maadeski on pakkuda miskit, mida teised eurooplased võiksid kadestada. Seda iseäranis suvel, mil läheb raskeks, et leida paremat paika «kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl». Isegi pärast väga pehmet talve mõtlevad paljud meist aastaajale, mil saab teha töös pausi ning olla oma igapäevaaskeldustest eemal.

Just sellest vaatevinklist lähtuvalt on mul au meelde tuletada, et Läti on Eesti siseturismile loogiline jätk. Kui sõidate Pärnusse, siis miks mitte pikendada reisi lõuna suunas ja külastada Põhja-Lätit. Teel Iklast Ainažisse ei tunneta te mingil moel, et oleksite ületanud riigipiiri. Vaid 14 kilomeetri kaugusel asub Salacgriva – väike linn, kus peetakse iga-aastast Positivuse festivali ning tänavu toimub see 17.–19. juulini.

Kes ihaldab kuulata teistsugust muusikat, põrutagu Siguldasse. 31. juulist 2. augustini on seal iga-aastane ooperifestival. Teekonnal sinna võib läbi põigata Limbažist, Valmierast, Cesisest. Cesis on eestlastele hästituntud sihtkoht, Valmiera populaarne poodlemispaik lõunaeestlastele, Limbaži jääb aga sissetallatud rajast ainult veidi kõrvale.

Riia on eestlastele alati magnetina mõjunud. Seepärast julgustan kõiki jätkama teekonda sealt edasi nii lõuna kui edela suunas. On ju Zemgale regioon hästi tuntud nii Läti presidentide sünnikoha kui ka riigi viljaaidana. Sel laugel maal asuvad mitmed imekaunid lossid – Rundales, Jelgavas ja Mežotnes –, aga ka Bauska kindlus. Samuti on sellest Lätimaa osast pärit kaks suurepärast õllesorti – Tervete ja Bauska õlu. Läänerannik on tuntud liivikeelse sõnapaariga livõd rànda, sealkandis Mazirbes peetakse augusti esimesel poolel iga-aastast üritust Livõd Pivàd.

Läti läänerannik tähendab, muide, kümnete kilomeetritena venivat liivaranda, kus isegi suvel saab meeldivat privaatsust nautida. Samal ajal pakuvad linlikku meelelahutust Ventspils ja Liepaja.

Kui aga eelistate avamerele järvesid, sõitke Ida-Lätisse. Lätimaa suurimad järved Lubana ja Dridzis asuvad Latgales.

Lätlased ja eestlased armastavad naljatleda teemal, et Lätil pole Läänemeres saari. Jah, see on tõesti nii. Aga me kompenseerime selle saartega Latgales Ežezers järves – saari on seal kokku 36.

Suvi koputab uksele. Ja eestlastele pole midagi lihtsamat, kui sõita üle piiri ja uurida, mida naabritel neile pakkuda on.Juris BoneLäti suursaadik

Limbaži magnetid

Palju toredaid inimesi

K aheksa aas-tat kestnud koostöö presi-dent Vaira Vi-ke-Freibergaga tingis selle, et

Olegs Auzersi käe all valminud taiesed on kingitud paljudele sel-le maailma vägevatele. Tõsi, Kõr-gõzstani presidendile tehtud uh-ke kandik, mis jäi revolutsiooni-möllus üle andmata, ehib nüüd Limbaži hõbedamuuseumi eks-positsiooni. Sama, mis kandiku-ga, juhtus ka Hispaania kuninga-le valmistatud hõbedast laevaga.

Muuseumi looja Olegs auzers, kui-das teil muuseumi loomise idee tekkis?Juhuslikult. Ja samas ka mit-tejuhuslikult. Kuigi olen sündi-nud Riias, möödusid minu su-ved kõik Limbažis, siin möödus mu lapsepõlv ning siin õppi-sin ka esimesi kunstivõtteid – lõikasin puud ja voolisin savi.

Pärast sõjaväge hakkasin ema soovitusel metallikunstiga tegelema, juveliiriks õppima, aga mina polnud sellest vaimustu-ses. Kui olin kolm aastat kulla-ga tegelnud, oli ainus mõte, mis mu peas vasardas, et kuidas küll ometi saaks selle alaga lõpparvet teha ning tegelda millegi muuga. Savi, kivi või puu tõmbas mind metallist hoopis rohkem.

Lõpuks vormistasin end töö-le ühte töökotta, kus tegeldi mä-lestusmärkide valmistamisega. Pidin esmaspäeval tööle ilmuma, aga möödusin laupäeval juhusli-kult hõbedatöökojast. Vaatasin, millise sisemise vabadusega seal-sed meistrimehed tööd tegid ja tundsin kadedust. Sel hetkel väl-jus töökojast vana hõbesepp, te-gime koos suitsu ja ajasime juttu maast ja ilmast. «Tegeled kulla-ga? See pole ju metall, sülita sel-

Loomulikult on Limba-ži turismiinfokesku-se töötajad kogu va-nakraami, mille inime-

sed sinna toonud, kahe käega vastu võtnud. Mida kõike siin ei leidu! Kellad, telefonid, kirjutus-masinad, arvutusmasinad, raa-diod, grammofonid, pesumasi-nad, televiisorid … Silme eest lä-heb kirjuks. Näituse vanim eks-ponaat – kellamehhanism – on vähemalt 300 aastat vana.

O n kaks asja, mil-lest Lätis räägi-takse. Üks on see, et Läti on tänavune Eu-roopa Liidu

Nõukogu eesistujamaa ja teine, et tänavu septembris peetak-se Riias Euroopa meistrivõistlu-si korvpallis, millest eestlasedki osa võtavad.

Seega on põhjust minna vaa-tama, kuidas lõunanaabrid nen-de oluliste väljakutsetega hak-kama saavad. Kusjuures – pole kahtlustki, et saavad. Olen Lätis käinud peaaegu et lugematu arv kordi ning ikkagi suudavad need reisid mind meeldivalt üllatada.

Ning seekordne pikem reis suutis seda taas.

Kujutlege, et on õhtune aeg, olete koos autojuht Jurisega hom-mikust saati ühelt kohtumiselt teisele kiirustanud, maha sõitnud nelisada kilomeetrit ja praktiliselt surmani väsinud. Kell on umbes seitsme või kaheksa kanti õhtul, kui lõpuks väikesesse Pavilosta külakesse õige maja ette jõuate, teile avab koduaiavärava naera-tav perenaine ja teeb kätega kü-lalislahke žesti.

Erilehe toimetaja: Verni Leivak, verni.leivak@postimees.ee, tel 666 2208projektijuht: Eve Kruuse, eve.kruuse@postimees.ee, tel 666 2383reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, anneli.teppo@postimees.eeKujundaja/küljendaja: Kristiina SIllandiVäljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

Just kohalikud inimesed loovad mujalt tulijale sellest maast peamise mulje.

Limbaži hõbedamuuseumis saab imetleda hõbesepp Olegs Auzersi taieseid, kelle ehteid on kandnud isegi kuueteistkümne riigi pea kuninganna Elizabeth II.

le peale,» soovitas ta. Ei mäleta isegi, mida ta mulle kokku rää-kis, aga sinna töökotta ma aas-tateks jäingi.

Oli väga huvitav esimest korda hõbedaga kokku puutu-da – kullaga ei saa seda võrrel-dagi. Seda ka ohutuse mõttes. Parimal juhul annab see ehte valmistamisel edasi soojust ja elektrit ning see tingib ka hoo-pis teistsuguse valmistamisteh-nika. Suurte teoste puhul valit-seb reaalne oht, et kõik võib sootuks laiali sulada.

Ent lastele mõjuvat magne-tina veel paarkümmend aastat tagasi kasutusel olnud kettaga telefon, mida nad üritavat tööle saada toksimisega numbrite peal. Nutitelefonides käib ju numbri valimine just nii.

Ent Limbažis on ka Limbaži muuseum, seinamaalingud va-nas raekojas, omapärased Pilsi ja Gildesi tänavad, keskaegne loss koos vaatetorniga, loodusrada ja rand. Avastamist küllaga!

Verni LeiVakteemalehe toimetaja

See on majutust pakkuv era-mu, meie toad on perenaise elu-kohast paarkümmend meetrit eemal suvemajakeses. Saun on seal juba köetud, tuba soe ja pe-renaine ootab meid oma majja õhtusöögile. Istume lauda.

«Ma ei tea, kas te olete mi-dagi taolist varem söönud, aga tegin teile sellise supi,» teatab see vanem naine erutusest õhe-tava näoga. Ja osutab siis tald-rikule, kuhu on ilusti ritta sea-tud täpselt kümme äsja tärga-nud taime. Õigemini umbroh-tu. «Käisin neid enne jõe kal-dalt korjamas. See on niisugune energia ja jõu allikas, et te ei ku-juta seda ettegi,» lisab ta uhkelt.

Üllatusin seekordsel reisil, et ma pole nii lõbusalt ja nakata-valt naervaid inimesi ammu ko-hanud – diktofonilt seda naeru taas kuulates läks endalgi suu jälle naerule. Olgu need siis nai-sed Jurmala muuseumist, Pa-vilosta kalamees, autojuht Ju-ris, Limbažis tegutseva hõbeda-muuseumi looja Olegs, Rezek-ne ja Ludza turismiinforahvas, Rezekne vastse kontserdimaja

Jurmala randki meelitab suvel aega veetma tuhandeid toredaid inimesi. Foto: Jurmala turismiinFokeskus

Nõges, naat, orashein, obli-kas ... Teiste taimede nimetusi ei tea ma isegi eesti keeles.

Ja siis tuleb supp. Mürkro-heline, blenderiga püreestatud. Lisaks taimedele on seal ka na-tuke kartulit, sibulat ja küüs-lauku. Ning see maitseb ülla-tavalt hästi. Teiseks roaks on Kiievi kotletid rohelist värvi pastaga. Jälle üks huvitav ko-gemus.

Räägime elust, sõjast ja ra-hust, elust siin ja sealpool Eesti-Läti piiri. Kõvasti saab ka nalja. Turismiinfokeskuse lähedal asub Limbaži muuseum, mis rajatud 19. sajandi algul ehitatud Riia Rae uude lossi. Foto: limbaži turismiinFokeskus

Hõbesepp Olegs Auzers tööhoos. Fotod: limbaži turismiinFokeskus

Muuseumis on esindatud kunstniku kümneid taieseid, üks töömahukam kui teine.

Foto: läti suursaatkond

aegu valmis, vaja oli teha vaid sisemisi kinnitusi, aga hõbedat kuumutasid ju mitu hõbesep-pa korraga. Tüdruk, kes kuu-mutas minust vasakul pool, jäi liialt pikalt vaatama, kuidas ma töötan, tema tähelepanu ha-jus, ning märkasin, kuidas mi-nu tööst vasakule tekkis äkki auk. Aga me olime ju terve aas-ta selle taiesega vaeva näinud! Milliseid sõnu ma välja ütlesin!

Ja kõik algas otsast peale?Jah, aga teist aastat enam ei kulunud. Lõikasime lihtsalt nihu läinud osa välja ja tegime ümber. Aga suurte tööde puhul juhtub alati, et mõni tükk vajub küljest ära. Alati! Kullaga sellist jama ei juhtu. Samas just see väljakutset pakubki, et tuleb arvestada piirangutega. Mida raskem töö, seda põnevam on!

Olete tõeliselt palju ehteid ja taieseid loonud. Mis veel seni tegemata?Mul oli üks idee, mida «sün-nitasin» suhteliselt kaua. Olen üldse teinud väga harva liht-salt niisama ehteid, pea alati on

olnud selle taga ka mõni mõ-te. Välja arvatud ehk juhtumid, kui mõni riigipea konkreetset asja tellib.

Milliste ideedega me en-nast elus täidame, sellisena see ka materialiseerub. On ju kuns-ti defineerida lihtne: see on su-he kunstniku ja vaataja vahel, pluss tehnika. Aga kõige täht-sam on maailmavaade. Mõist-mine, kust me tuleme, kes me oleme, miks ja kuhu läheme. Tavaliselt kannan ideed endas võrdlemisi kaua, enne kui seda teostama hakkan.

ikkagi – milleks teile muuseum?See oli spontaanne otsus. Neid ruume restaureeriti ja pidin siin näituse tegema. Tegimegi. Siis tuli keegi mõttele, et ehk võiks need tööd siia jättagi, mil-leks neid jälle Riiga tagasi veda-da, ja naine arvas, et teeks õi-ge muuseumi. Mõeldud, tehtud! Naine korraldas asju, ja mulle on see ausalt öeldes juba teise-järgulise tähtsusega, kas need taiesed siin on või mitte. Mina olen looja.

Vidzeme ajaloolise regiooni Limbaži linna turismiinfokeskuses on väljapanek vanadest kodumasinatest, mis kohalikud elanikud ise vaatamiseks toonud.

Vt lähemalt www.Visitlimbazi.lV

Vt l

ähem

alt

w

ww

.sud

raba

muz

ejs.

lV

Suurte tööde puhul juhtub alati, et mõni tükk vajub küljest ära.

Hõbesepp Olegs Auzers: mida raskem töö, seda põnevam!

4 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2015 postimees, 30. aprill 2015 Puhkus lätis || 5

Üritused Jelgavas

•4. mai–Vabadusepüha.Rahvuslikerelvajõududeparaad•9.–10. mai–Lätitaimepäevad(Jelgavalossipark)• 16. mai–suviseturismihooajaavamine(Jelgavaturismiinfokeskus)• 16. mai–muuseumideöö(Jelgavamuuseumidjaturismiinfokeskus)•23.–24. mail–IXrahvusvahelineliivaskulptuuridefestival(Postisaar)

•28.–31. mai–Jelgava750.sünnipäevapidustused•30. mai –IVLäti laulu-jamuusikapiduJelgavas•6. juuni –VIIIkeskealistetantsijatetantsupidu• 13. juuni –«Merevaigulaulud».2015.aastalauluvõistluselõppkontsertVõidupargi laululaval

• 13.–14. juuni –rahvusvahelinekassinäitus•27.–29. juuni –kardivõistlused(HertsogJakobiväljak)•5. juuli–Jelgavamaakonnapidustused• 17.–19. juuli–«ProKart»kardivõistlused•25. juuli–ansambliBrainstormkontserttuuriesimenekontsert•29. august–XVLätipiima-, leiva-jameefestival,piimapakkidepaadiregatt

•5. september–5.metallifestival

E smalt võiks mai-nida 1574. aastal Kuramaa hertso-gi Gotthard Kett-leri käsul ehita-ma hakatud Pü-

ha Kolmainu kirikut, mida pee-takse esimeseks taas ülesehita-tud kivist luteri kirikuks Euroo-pas. Teise maailmasõja lõpuni oli see Zemgale suurim ja kõrgeim ehitis, mida kroonib renessansi stiilis torn.

Teine vaatamisväärsus on Lielupe ja Driksa jõe vahelisel saarekesel asuv Jelgava loss, kus praegu asub Läti Maaüli-kool ja mis ehitati 1738. aastal kuulsa arhitekti Francesco Bar-tolomeo Rastrelli projekti järgi. Kuigi aegade voolus on loss üle elanud mitu tulekahju, taastati see uhke hoone 1937. ja 1961. aas-tal. Majas on 674 akent, 615 ust ja 669 ruumi.

Kolmas asjaolu, mille üle Jel-gavas uhkust tuntakse, on uus jalakäijate Mitava sild, mis on Läti pikim – 152 meetrit. Sel-le läheduses, päris kesklinnas asub Pasta sala ehk Postisaar – heakorrastatud mitmeotstarbe-line meelelahutuskeskus vabas õhus, kus saab nautida nii rahu-likke jalutuskäike kui aktiivset puhkust.

Ja muidugi ollakse Jelgavas uhked siin sündinud andekate inimeste üle. Mainigem kasvõi lauljat Renars Kaupersit või juba meie seast kümne aasta eest lah-kunud näitlejannat Elza Radzi-nat. Linlased on uhked selle-gi üle, et vaid paar aastat tagasi käis siin oma järjekordset kassa-magnetit filmimas maailmakuu-lus Jackie Chan.

tänavu 750. sünnipäeva tähistaval suuruselt neljandal Läti linnal, Zemgale ajaloolise regiooni pealinnal Jelgaval on, mille üle uhkust tunda.

Jelgava uhkus

Endises Kuramaa ja Zemga-le hertsogi residentsis asub tä-napäeval küll 1939. aastast Läti Maaülikool, kuid üliõpilaste hul-gale – neid on kokku 4000 rin-gis – vaatamata saab selles hiigel-suures, 129 375 ruutmeetril laiu-vas hoones vabalt ringi vaada-ta. Muide, kõige rohkem kohtab-ki majas uudishimulikke eestlasi ja leedulasi, ent tihti leiavad siia tee ka itaallased, kuna arhitekt oli nende rahvuskaaslane, samu-ti prantslased, sest siin elas kuna-gi viie aasta vältel kuningas Louis XVIII koos oma õukonnaga.

Keldrikorrusel asub aga väi-ke väljapanek lossi ajaloost, selle vahetus läheduses on hauakam-ber, mille suurimaks aardeks on 1587. aastast pärit Kuramaa esi-mese hertsogi Gotthard Kettle-ri sarkofaag. Ent sarkofaage, mi-da saab kahe euro eest vaadata 1. maist 31. oktoobrini, on roh-kemgi. Tõsi, paljusid neist on ka rüüstatud.

«Kõik nad on originaalid,» rõhutab muuseumi ja haua-kambri perenaine Ginta Linite.

Muide, Linite kinnitab, et majas kummitab. «Helesini-

ne daam «elab» teisel korrusel keemiakateedris. Ega ta seal tudengeid taga aja, aga õhtuti, kui nad kes teab mitmendal jä-releksamil vastavad – neil seal toiduvalmistamise tehnoloo-gias on keemial väga oluline koht – on teda korduvalt he-lesinise udukoguna nähtud,» naerab ta.

«Räägitakse, et ta tegutseb lossis juba hertsogi aegadest, kuid kes ta selline on, pole tea-da, ja arvatakse, et temaga on juhtunud mingi traagiline õn-netus.»

JeLgava Loss on koht, mida turist kindlasti külastama peab. Lisaks imetabasele Rastrelli arhitektuurile, sadadele ustele ja akendele on tähelepanuväärne ka selle keldrikorrus.

Sarkofaagid ja kummitus Jelgava lossis

Tõuse kirikutorni tippu!Riiast41kmkauguselasuvajaenamkui60000elani-kugaZemgalepealinnaJelgavaüksolulisivaatamisväär-susionsellekeskelasuvPühaKolmainukirikutorn,mil-leesimeselkorruselasubkakohalikturismiinfokeskus.Teisesmaailmasõjashävissuurosakirikust,midamär-gibpraegukontuurinatorniümberasuvpunasestkivistlaotudtänavakate.TornrenoveeritiEuroopaLiidutoeljaavati2010.aastal.Turismiinfokeskusestülespool–kol-melkorrusel–asubkohalikkuelututvustavkaasaegnemuuseum,kaheksandalkorruselPrantsuserestoranjapäristipus,37meetrikõrguselonvaateplatvorm,kustavanebümbruskonnalehingemattevvaade.Muuseumisonmuuhulgasmituinteraktiivsetväljapane-kut,milleskülastajadsaavadlihtsaltekraanipuudutadesiseosaleda–tutvudasaabLätipresidentideelulugude,Jelgavasümbolitejaajaloolistesündmustega,Zemgalerahvarõivastemustritega.Lõpuksvõiteomandatudteadmisikontrollidainteraktiivsesmäng-viktoriinis,mi-davaledevastustegalõpetadapolelihtsaltvõimalik.Torniskasutataksekorruseltkorruseleliikumisekskalifti,niiettippusaamisekssuurtvaevanägemaeipea.Jamuide,turismiinfokeskusestsaabtäiestitasutasaatasõpradelelinnavaatejaeestikeelsetekirjadegaelekt-ronpostkaardi.KessatubJelgavasse16.mail,seeteadku,etjustselpäevalavataksesealturismihooaeg–tutvustatakseuusipakkumisiningsaabosaledaekskursioonidelniiJel-gavaskuikaselleümbruses.

Vaata lähemalt www.jelgaVa.lV, www.Visit.jelgaVa.lV, facebook.com/jelgaVatic, www.draugiem.lV/jelgaVaV, www.jelgaVasVestnesis.lV

Räägitakse, et ta tegutseb lossis juba hertsogi aegadest, kuid kes ta selline on, pole teada.

Metsikud kabjakandjad saabusid Jelgavasse 2007. aasta augusti lõ-pul Hollandist ning nende eest hakkas juba toona hoolt kand-ma kohalik mees Einars Nord-manis, kelle sõnul on hobused konik polski tõugu. «Nad on pr-ževalski hobuse lähimad sugula-sed,» täpsustab ta.

Nordmanis ütleb, et Hollan-diski elavad sedasorti hobused sa-ma moodi, kuid väga suurte, lau-sa tuhandepealiste karjadena.

Idee loomad Jelgavasse 70-hektarilisele kesklinna jõge-devahelisele poolsaarele tuua pä-rines Hollandi fondilt ARK Natu-re ja Läti loodusfondilt. Tänaseks on 16 hobusest saanud loomuli-ku paljunemise teel 57, aga vahel, tunnistab Nordmanis, tuleb nei-le siiski appi tulla.

«Esimene talv osutus meel-divalt pehmeks, polnud mingeid probleeme, aga kui talv tuleb karm, siis toon neile heina,» sel-gitab ta oma rolli. «Eriti raske talv oli 2013. aastal, kui külm kestis aprilli lõpuni – lume sulades tek-kis suur üleujutus ning üks noor hobune hukkus, vajudes kraavi. Kui ta leidsin, oli juba hilja.»

Sööta ostab mees ise, aga mit-te enda, vaid Euroopa raha eest, lisab ta muigamisi.

Turistidelgi on võimalik loo-mi üsna lähedalt jälgida. «Aga iseseisvalt ma nendega suhel-da ei soovita,» märgib looma-de hooldaja. «Nimelt võivad nad võõrastest inimestest valesti aru saada. Kuigi loomult on nad äär-miselt sõbralikud, võib juhtuda, et võivad kogemata jalgadele peale astuda, ja see on päris va-lus kogemus.»

Seepärast on huvilistel soovi-tatav jälgida kabjalisi pigem aia tagant või uurida neid lähemalt koos giidi ehk Einars Nordmani-se endaga, helistades talle numb-ril +372 2026 4343. Vastu võtab ta

kuni 50-liikmelisi gruppe. Eriti kaunis pidi haljal poolsaare aasal olema kevadel lillede õitsemise aegu – lillemeri ja metsikud ho-bused mõjuvad lausa meeliülen-davalt.

Muide, hea tahtmise korral olevat neid loomi võimalik ka kodustada – kaks juba elavatki tallis. Nordmanise sõnul võib ta aga müüa vaid veidi punakaid, mitte tõupuhtaid hallikaspruu-ne hobuseid.

Jelgava külastajaid ootab ees tõeLine üLLatus: linnas elab 57 metsikut kabjakandjat!

Vt lähemalt Visit.jelgaVa.lV

Sööb haljal künkal kari hobuseid …

Jelgava ametikooli toidulabori kokanduse eriala õppejõud Ai-na Tàluma ja Ligita Ziemele pa-nid koos õpilastega pead kok-ku ning nüüdsest saab linna kolmes toidukohas – restoranis Hercogs, restoranis Tami Tami, bistroos Silva ja Istaba pubis – mekkida roogasid, mis võiksid omaaegset Kuramaa hertsogirii-gi pealinna kõige paremini ise-loomustada. Just hertsog Jako-bi valitsemisajal selliseid roogi valmistatigi.

Isuäratav praad «Hertsogi puri» («Hercoga bura») koosneb marineeritud ja ahjus küpsetatud sealihatükist, mida on eelnevalt hoitud spetsiaalses õllega mait-

sestatud marinaadis ning seda pakutakse sööjale karamellisee-ritud hapukapsa, röstitud aed- ja juurviljade, mustikate, õunakast-me ja mädarõikaga. Uskuge, see viib keele alla!

Magustoit «Charlotte´i suud-lus» («Šarlotes skùpsts») koos-neb muna-kohupiimakreemist, želeest ja vahust, mis valmista-tud kahest erinevast mahlast ning juurde pakutakse värs-keid marju. Kerge ja mõnus su-vine magustoit, mis pole samas liialt magus.

Kuna Jelgava on kuulus toi-du poolest, milles kasutatud as-telpajumarju, siis kuulub komp-lekti ka värskendav jook, mille põhikomponendiks ongi astel-pajumarjamahl.

31. maini kestab Jelgavas «Maitsemeelte tuur». Tutvudes Jelgava oluliste paikadega ja nauti-nud «Hertsogi purje», «Charlotte i suudlust» ja astelpajujooki ning kogunud vastavasse voldikusse templeid, saab selle vahetada su-veniiri – linnasümboolikaga kuu-muskindla fondüünõu vastu.

muutmaks Jelgavat ja Jelgava maakonda turistidele veelgi apetiitsemaks, saab linna neljas toidukohas maitsta ainult siin valmistatavaid toite.

Jelgava tunnusroad viivad keele alla

Vt lähemalt www.Visit.jelgaVa.lV, alajaotus «temaatilised pakkumised».

Jelgava on üliõpilas-linn. Seda meenutab kõigile Karlis Ile skulptuur-purskkaev Mitava silla juures.

Jelgavlased on uhked, et nende kodulinnas toodeti üle Nõukogu-demaa kuulsaid RAF-busse. Fotod: Jelgava turismiinFokeskus

Fotod: Jelgava turismiinFokeskus, verni leivak

Foto: Jelgava turismiinFokeskus

Fotod: verni leivak

Foto: Jelgava turismiinFokeskus

6 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2015

Üritused Jurmalas

Mai•2. mai –matkapäevKemerirahvuspargis•3. mai–JurmalajalgrattafestivalDzintarikontserdihallis• 16. mai–JurmalakuurordihooajaavamineMajoris• 18.–24. mai–Euroopavõrkpalliliidurahvusvahelineturniir«Masters»meesterannavõrkpallis

•20.–24. mai–Dzintarikontserdisaaliväikesesaaliavamine

•23. mai –Euroopaloodus-jarahvusparkidepäevKemerirahvuspargis

•24. mai–JurmalameeskondadekarikavõistlusdžuudosBulduriaianduskoolis

•25.–31. mail –tervisenädalJurmalas

Juuni• 1.–28. juuni–graafikujaLätipalsamietikettideautoriImantsOzolinši85.sünnipäevanäitusJurmalalinnamuuseumis

•5.–7. juuni–rahvusvahelineveespordivõistlus«Jurmalakarikas»aadressilSlokasiela75

•6.–7. juuni–JurmalajalgrattamaratonDzintarikontserdihallijuures

• 10. juuni –tänavakorvpalliturniir«GhettoBasket»,tänavakäsipalliturniir«GhettoFloorball»riigigümnaasiumispordiväljakul

• 12. juuni–VeneriiklikufilharmooniaorkestrikontsertDzintarisuuressaalis

• 14. juuni–8.rahvusvahelineorelimuusikafestival«VoxAngelica»Dubultikirikus

• 18. juuni–festival«BalticStage»Dzintarijuures•20. juuni–rohumaadepäevKemerirahvuspargis•22. juuni –suvisepööripäevatähistamineDzintarikontserdihallijuures

•25.–27. juuni–rahvusvahelinekoreograafiafestival«Arabesque»Dzintarisuuressaalis

•27. juuni–8.Põhja-jaBaltimaadelaulufestival.MaakondadepäevakontsertHorniaiasjaKaugurikultuurimajas

•27.–28. juuni–rahvusvahelinerannakäsipalliturniirMajorirannas•29. juuni–kontsert«Amberstar2015»Dzintarisuuressaalis•30. juuni –festival«Artissimo»Dzintarisuuressaalis

Juuli• 1.–2. juuli–festival«Artissimo»Dzintarisuuressaalis• 4. juuli –lahtisedujumisvõistlusedLieluperannas;nahkhiirtepäevKemerirahvuspargis;IntarsBusulisekontsertDzintarikontserdihallijuures

•8. juuli –algabfestival«LaimaVaikuleRendez-Vous»Dzintarisuuressaalis

•9.–12. juuli –rahvusvahelinehuumorifestival«Jurmala2015»Dzintarisuuressaalis

• 11. juuli –JurmalalahtisedvibulaskmisevõistlusedMajorirannas

• 11.–12. juuli–tänavafestival«JomasMajoris»• 13. juuli–GruusiatantsuansamblikontsertDzintarisuuressaalis• 14. juuli–esinebMaksimGalkinDzintarisuuressaalis• 16. juuli –rahvusvahelinefolkfestival«Baltica2015»Jurmalavabaõhumuuseumis,HorniaiasjaKaugurikultuurimajas

• 17.–18. juuli–BaltimaademeistrivõistlusedsõudmisesLielupeautosillajuures

• 17.–19. juuli–huumorietendus«KVN»Dzintarisuuressaalis•27. juuli–esinebGrigoriLepsDzintarisuuressaalis

August• 1.–8. august–rahvusvahelinetenniseturniir«FutureMen´s2015»Lielupetennisekeskuses

•2. august–JurmalarulluisufestivalDzintarikontserdihallis•3.–5. august–festival«Artissimo»Dzintarisuuressaalis•6. august–moderntantsuetendus«Todes»Dzintarisuuressaalis•7. august–rahvusvahelineballetifestival«BalletStarsInJurmala2015»Dzintarisuuresjaväikesessaalis

•8.–9. august–KemerifestivalKemeris;ööekspeditsioonperedele«Äraräägimullemuinasjutte»Dzintarimetsapargis

•9. august –avatudustepäevapeasündmus«VäävliallikadKemeris»MetsamajaloodushariduskeskusesKemerirahvuspargis

• 19.–23. august –rahvusvahelinebridžiturniir«RigaInvitesJurmala2015»BalticBeachhotellis

•20.–21. august–merevaigufestivalDzintarisuuressaalis

•22. august–käsitööpäevJurmalavabaõhumuuseumis

•23. august–LätiriiklikusümfooniaorkestrikontsertDzintarisuuressaalis

•27.–30. august–festival«LätiBigbankipärlid»Dzintarisuuressaalis

Vaata ka www.tourism.jurmala.lV

J urmala linnamuu-seumi ajaloolase In-ga Sarma sõnul on muuseumis ranna-rõivaid alates 19. sajandi lõpust ning

kollektsioonis on neid kokku täpselt 111. Tõsi, enamus neist asub muuseumi hoidlas, kuid ekspositsioonisaalistki võib neid leida.

«Muuseumi sattusid kõik väga erinevaid teid pidi,» räägib Sarma. «Osa on inimeste kingi-tud, aga eks oleme neid ka ise otsinud, pannes lehtedesse vas-tavaid kuulutusi. Oli isegi juh-tum, kui jutustasin supelkos-tüümidest raadios ja kohe lei-dus helistajaid, kes neid pakku-sid. Saime nii mõnegi haruldase rõivaeseme võrra rikkamaks – pole ju supelrannarõivas lau-latuskleit, mida aastakümneid kapis reliikviana hoitakse.»

Sarma jutustab loo, kuidas ta koos kolleegiga ühe Jurmala lä-hedase talumaja pööningule sat-tus ning kirstust raamatute ja ajakirjade alt nii mõnegi huvita-va rõivaeksemplari leidis. «Ääre-pealt oleksime ise õnnest kirstu kukkunud,» naerab ajaloolane.

Inga Sarma sõnul loetak-se Jurmala kui kuurordi algus-ajaks 18. sajandi kolmekümnen-daid aastaid ning eurooplased hakkasid avalikus rannas uju-mas käima alles 250 aastat ta-gasi. «Enne seda kardeti vett, sinna ei mindud kunagi vaba-tahtlikult,» jutustab ta. Rannas vaid pritsiti ennast veega. Või siis istuti tugitooli ja lasti end teenijatel paar korda vette kas-ta. Ujuda ju siis enamik inimesi ei osanud. Olid ka spetsiaalsed kaarikud, milles istuja kutsar koos hobusega vette viis. Hobu-ne viidi suplemise ajaks kalda-le, ja kui ujuja maale tahtis saa-da, pidi ta kaariku katusele lipu heiskama. Kodu see protseduur võttis tohutult aega.

Jurmala keskel asuvas Linnamuuseumis saab aimu elust selles kuurordis alates 19. sajandist, muuhulgas saab uurida, millist rannariietust seal läbi aastate on kantud.

Valgustusajastul arenesid ju nii teadus kui meditsiin ning leiti, et veeprotseduurid on siis-ki tervisele kasulikud, mitte kahjulikud.

Rannas käisid mehed ja naised eraldi aladel ning nii, et nad teineteist mitte mingil tin-gimusel ei näeks. Ja kui 19. sa-jandi lõpul hakkas moodi mi-nema sportimine, ilmusid ka esimesed ujumisriided – põlvi-ni pükste ja pikkade varrukate kostüümid.

«Esimesed ujumiskostüü-mid koosnesid kahest osast ning kanti ka nahast või kan-gast rihma. Jalas kanti spet-siaalseid ujumissusse, ehk-ki Jurmalas kiviranda pole,» teab Sarma. «Daamidel oli üld-se vees käimine raskem, sest kui mehed võisid piirduda pel-galt ujumiskostüümiga, siis nai-sed tõmbasid selle alla ka alus-pesu, korseti, sukad, peal kan-ti aga seelikut, mille alla kinni-

tati tinatükke, et tuul seda üles tõsta ei saaks.»

Leidus ju juba toona Jur-mala rannas meessoost huvi-lisi, kes kusagilt düüni tagant ujuvaid naisi binokliga piidle-sid. Hoolimata sellest, et ran-nas pidas korda sandarm, kes eelkõige just piilujaid püüdmas käis. Kes vahele jäi, selle nimi avaldati kohalikus lehes ning määrati trahv. Mõnerublasest trahvist, mis polnud sugugi väi-ke raha, olnud veelgi hirmsam avalikustamisega kaasnev hä-bi. Mitmel korral vahelejäänud aeti Jurmalast aga sootuks mi-nema ja kuna seadus nägi ette kõigi Jurmala külastanute re-gistreerimise sandarmeerias, siis rohkem piilujal naasta pol-nud võimalik.

Meestele ja naistele kehtisid rannaskäimiseks ka erinevad ajad. Kui oli väljas sinine lipp, olid vette oodatud naised, kui punane, siis mehed. Ajaloost on

Rannamõnud tinatükkidega seelikus

teada juhtum, kui ühe Saksa-maalt Riiga seilanud laeva kap-ten pidas lippude süsteemi loot-siks, randa sadamaks ning sõi-tis karile. Erinevatel kellaaega-del ujumine muudeti ära alles pärast Esimest maailmasõda ning tekkisid esimesed sama-sooliste nudismiplaažid.

Vanim eksponent muuseu-mis ongi 19. sajandi 80ndatest aastatest pärit meeste ranna-kostüüm, ja mehedki kandsid avalikku randa peesitama min-nes kinnist rõivastust suhteli-selt kaua. Ujumispüksid muu-tusid aktuaalseks alles 1930. aastatel.

Muuseumi peavarahoidja Inese Helviga kinnitusel täie-neb kollektsioon aastas umbes kümne eksponendi võrra ning tuleval aastal saab ujumisriiete kogu vaadata Pärnus.

Jurmala linnamuuseumi sissepääs on kõigile tasuta.

Nii käidi Jurmala rannas Vene impeeriumi päevil (paremal) ja läinud sajandi kolmekümnendatel aastatel.

Vaat

a lä

hem

alt

w

ww

.jur

mal

asm

uzej

s.lV

Vaade Jurmala linnamuuseumi ühte ekspositsioonisaali. Fotod: Jurmala linnamuuseum

postimees, 30. aprill 2015 Puhkus lätis/reklaam || 7

8 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2015 postimees, 30. aprill 2015 Puhkus lätis || 9

«lontkõrva aas»Selles Tervete looduspargi osas keerleb elu kõige kiiremini, sest sagin ja naer ei lõpe enne hilisõh-tut. Pöialpoisi või Lontkõrva ra-jal liikudes saab ronida, hüpata, kiikuda ja takistusi ületada. Eri-ti köidavad laste tähelepanu uh-ke Muinasjutuloss ja Labürint. Kui pärast rahmeldamist hakkab nälg näpistama, saab seda kustu-tada maitsva einega lähedal asu-vas kohvikus Lontkõrva Laud.

päkapikumetsMillistes majades elavad päkapi-kud ning kus ja kuidas nad tööd teevad, võib näha ja teada saada Päkapikumetsas. Kõik on teretul-nud külastama ka Päkapikuaeda, kus Päkapikuisa tutvustab oma töökojas muistsete puutööriista-

de kogu, mida ta ise kutsub hel-litavalt tööriistapereks. Päkapiku-majas omakorda toimetab hoo-las Päkapikuema. Ta võtab suure kolde ees külalisi vastu, jutustab päkapikkude kommetest ning ja-gab alati lahkelt mõnd tarkust. Kui pärast jalutuskäiku Päkapi-kumetsas tekib soov mingi ma-gusa pala järele, siis tasub sisse põigata suvekohvikusse Surimu-ri. Seal leiab igaüks endale mida-gi suupärast.

Külastajad, kellel on rutt või kes tunnevad end pärast jalutus-käiku värskes õhus väsinult, või-vad jätkata seiklust pargis Mui-nasjuturongiga. Erilist rõõmu pakub see lastele. Põnevat sõitu mööda parki on võimalik nauti-da ka jalgrattaga, pealegi on pal-jud rattad lasteistmega varusta-

K emeri rah-vuspark loo-di 1997. aas-tal hoidmaks loodust ja kultuuriajalu-

gu ning edendamaks turismi ja keskkonnaharidust. Pargi uhku-seks on sealsed sood, soomets, suurepärane mineraalvesi, mis tõuseb allikatena maapinnale umbes 30 erinevas kohas ning linnuriik, mis tänu Kanierise ja Sloka järvedele on eriti liigirikas, aga ka imekaunid luhad metsi-kute hobuste ja lehmadega.

Kemeri rahvuspargi in-fo- ja juhtimiskeskus asub aga nn metsamajas («Meža maja»), mis ehk televaatajatele nõuko-gude ajal valminud teleseriaa-list «Sherlock Holmes ja doktor

L indude häälitsused, kõrkjad, vaikus, üm-berringi saared – riik-lik veeturismikeskus

Bàka (läti keeles «majakas») on justkui loodud neile, kes taolist looduses viibimist hinnata oska-vad. Endise pumbajaama koha-le on rajatud keskus, kust leiab öö veetmiseks tube, avara köö-giosa ning hoone katustelt on mõnus loodust ja linde vaadel-da. On neidki, kes siin abielu re-gistreerimist tähistavad või kon-verentse korraldavad.

Ent peamiselt on keskus mõeldud siiski loodusesõprade-le ning neile, kes veespordist, tennise- või korvpallimängust, piknikupidamisest või kalapüü-gist lugu peavad – Lubàna järv pidavat kaladest suisa kubise-ma. Suveõhtutel kubisevat õhk aga sääskedest, mistõttu tuleks putukatõrjevahendid kindlasti kaasa võtta.

Linnuparadiis ja mõnusad matkarajad

Tere tulemast Tervete loodusparki!

Loetud kilomeetrite kaugusel Riiast ja Jurmalast asub üks Läti neljast rahvuspargist – kemeri rahvuspark.

Rezekne maakonnas Lubàna järve kaldale jääv veeturismikeskuse bàka asukoht meenutab kangesti Matsalu looduskaitseala.

Lastel on siin põnev, ja täiskasvanutel ka. Kauni looduse ja muinasjuttude kooskõla on selles Looduspargis nakatav!

Mõnus mudavann kulus ära ka 82 aastat tagasi. Fotod: kemeri rahvuspark

Watson» tuttav ette tuleb – pal-jud välisvõtted tehti just met-samajakese ümbruses. Majas tegutseb ka loodushariduskes-kus, mille juhi Agnese Balandi-naga kiiresti jutule saame. «Mi-nu perekonnanimi tähendab umbrohtu,» muigab loodushu-viline naine.

Kõigepealt mainib ta Keme-ri lähedust pealinnale – 40 ki-lomeetrit läbib ju poole tunni-ga ning kes tuleb rongiga, saab samuti ruttu kohale. Poolteist kilomeetrit jaamast pole ometi mingi probleem.

«Kemeri rahvusparki iseloo-mustab väga eriilmeline maa-ala, mis pakub võrreldes pealin-na käraga tõelist vaikust ja või-malust loodust vaadeldes eneses-se süüvida,» mainib Balandina.

36 000 hektarit puhast õhku ja vett. Järvede ning järvekeste hul-ka on keeruline isegi kokku lu-geda – soos on neid ju sadu. Li-saks varem mainitud kahele suu-remale merelähedasele järvele, mida võib lugeda linnuvaatlejate paradiisiks, pälvib teenitult tähe-lepanu ka metsamajakesele üsna lähedal asuv Valguma järv. Sel-le sügavuseks on mõõdetud 27 meetrit ning see on eriti popu-laarne õngemeeste seas.

«Samas pole siin ainult kau-ni looduse nautimise koht, suurt tähelepanu pöörame ka turismi-le,» rõhutab ta. «Teeme tihedat koostööd turismifirmadega, tea-me vastastikku, millega tegeleme ja vahel korraldame toredaid üri-tusi koos. Loodushariduskeskus organiseerib kevadel ja oktoob-

«Meil on jalgrattateed selgelt välja märgitud. Alustada saab 5-, 7-või 10-kilomeetrise teega, ent kombineerides võib teekonna pikkuseks olla üle 30 kilomeet-ri,» tähendab Agnese Balandina.

Muide, metsamajake on mee-lispaigaks ka tondipüüdjatele. Kui-gi teda pole keegi oma silmaga näi-nud, on teda paljud kuulnud. «Ta lihtsalt jalutab ringi,» selgitab loo-dushariduskeskuse juht. «Olen tih-tipeale hilisel õhtutunnil ihuüksi kontoris olnud ja teadnud, et ke-dagi teist siin pole, kuid kuulnud kedagi ringi kõndimas ning uksi sulgemas. Meeskolleegid arvavad, et tegemist on naisega, naised aga, et mehega – keegi seda põhjenda-da ei oska, lihtsalt tekib selline tun-ne. Õnneks pole ta kuri tont, elab siin oma elu ja kogu lugu.»

Oleme tuntud ka oma nahkhiire-õhtuga, mis toimub juulis.

T ervete maakon-nas asuv Tervete looduspark on parim ja kõige sõbralikum koht lastega peredele.

Pargiala laiub üle 1200 hekta-ri ja kolmandiku sellest hõlmab muinasjutumaailm. Siin on en-dale elukoha leidnud nii puu-skulptuurid kui ka elusad läti kirjaniku Anna Brigadere mui-nasjuttude ja lugude tegelased. Külastajate lemmikkohad, mil-le läbikäimiseks kulub vähemalt kolm tundi, on muinasjutumets, atraktsiooniväljak «Lontkõrva aas» ja Päkapikumets. Territoo-riumi katab suuremate ja väik-semate radade võrgustik, mida on mugav läbida nii jalgsi, ratta-ga kui ka lapsevankriga. Tervete looduspark on nimetatud pari-maks Euroopa turistide sihtko-haks Lätis.

MuinasjutumetsSee Tervete loodupargi osa on muinasjuttude ja lugude poolest kõige rikkam ning tekitab erilisi tunded igaühes – tuleb vaid osa-ta näha maailma läbi laste silma-de. Metsas on palju elanikke, see-pärast käib siin pidev sagimine. Nõialaanes hullab ehtne Laane-nõid, puudel aga lösutavad nahk-hiired ja ämblikud. Vanapagana lapsed – väikesed paharetid – mängivad peitust. Korra ja rahu eest vastutab Metsakuningas – võimukaim muinasjututegela-ne. Tema õukonnas võivad kü-lastajad kohata pirtsakat print-sessi Kuldsekest ja jalga proovi-da kuldkingakest.

Ümber Muinasjutumetsa lookleb Metsaema rada, kus värvilised stendid tutvustavad loomi, puid ja taimi, seeni, kive ja loodusnähtusi. Siin elab lisaks koprale, oravale ja jänesele ka teisi loomi, kes alati rõõmusta-vad iga külalise üle.

tud. Üle sihvakate mändide kõr-gub Läti suurimaid puust vaate-torne, seetõttu on Tervete loodus-parki ja selle lähiümbrust võima-lik vaadata ka ülevalt.

KeskkonnaõpetusJuba enne Tervete looduspargi ra-jamist oli selle loojatel soov inime-si, eelkõige koolinoori harida. Õp-pematerjaliks on teadlikult ku-jundatud loodus, infoplakatid, loodusrajad ja üritused, mis õpe-tavad, kuidas luua sidet metsaga, näha metsa ilu mis tahes aasta-ajal või kellaajal, arendada hoo-livat suhtumist loodusesse, eri-ti aga mõista metsas toimuvaid protsesse. Tervete loodusepar-gis pakutakse õpilastele harivaid õppeekskursioone loodusgiidide juhendamisel.

Tervete looduspark on suur ja seal müttamiseks kulub kindlasti terve päev. Fotod: tervete loodusparlk

Lastele korraldatakse suvel alalõpmata vahvaid ettevõtmisi.

Päkapikuisa lastele iidseid töövõtteid õpetamas..

Et ennast parki mitte kaotada, on hea vahetevahel kaardile pilk peale heita. Kes aga väsib, saab ringi sõita isegi minirongiga!

ri esimesel nädalal linnuvaatle-mise päevi, kuid oleme tuntud ka oma nahkhiireõhtuga, mis toimub juulis – sel kuul on neid meil eriti palju näha. Sel õhtul korraldame loenguid täiskasva-nutele, lastele aga pakume nu-kuteatri etendust ning loovates õpitubades osalemist.»

Aastaajale vaatamata oo-tavad kõiki matkateed. Rongi-ga tulles ongi õige alustada ja-lutuskäiku metsamajakese juu-rest Slokase järve suunas, eda-si juba mere poole ning ühtlasi saab tutvuda nii looduskaunis-te kohtade kui kultuuriajaloo-ga. Alati võib tulla ka jalgratta-ga, sest võimalusi ringi sõita on palju ning siis näete tunduvalt rohkem. Suvel saab ratast juba rongijaamast laenutada.

Vt l

ähem

alt

ww

w.d

aba.

goV.

lV/

kem

eri,

ww

w.t

uris

ms.

tuku

ms.

lV,

ww

w.t

ouri

sm.j

urm

ala.

lV

Vt lähemalt baka.rezeknesnoVads.lV

Vt l

ähem

alt

w

ww

.mam

mad

aba.

lV

Rahvuspargis elavad isegi metsikud hobused.

Lindide laul, vaikus, suvel ka sportmängud ja aktiivne puhkus - see iseloomustabki Bakat.

Fotod: rezekne turismiinFokeskus, verni leivak

Bàka ja linnud

10 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2015

Mees, keda leitakse lõhna järgi

Kalamehe ametit on Dzintars Zamaritis pidanud oma viis-teist aastat, kala suitsutami-sega on ta tegelnud aga märk-sa kauem. Tema koduõuel asu-va külmsuitsuahju ehitas juba tema vanaisa.

Miks te nõnda vähe kalamehena tegutsenud olete?Elu on teinud oma korrektiivid.

Algul saime palju kala, nii palju, et seda polnud kusagile müüagi, ja siis hakkasingi ise väikestviisi suitsutamisega te-gelema. Suitsutamise etteval-mistööd nõuavad palju aega. Kuni olin noor, sain veel kenas-ti neid töid ühitada, aga vanana on see raske. Seepärast olengi nüüd pigem suitsutamisele pü-hendunud.

aga kalal käite ikka ka?Noh, ainult oma lõbuks ja isik-likuks tarbeks.

Kala on meres palju?(Ohkab.) Alles hiljuti tõmbasi-me välja lesta, aga nüüd hak-kas lest just kudema. Hetkel on päevakorral tursk ja lõhe. Nimetame teda jäälõheks, ke-vadel pole ta ennast just väga rasvaseks söönud.

Selle lõhe, mida täna küpsetate, püüdsite samuti ise?Ei, nii suureks hulgaks po-le mul litsentsi – ostsin va-nadelt kolleegidelt. Õigupoo-lest on kalamehi väga vähe jä-rel, ainult neli paati on jäänud, millel merepüügilimiit olemas. Ülejäänud on kõik oma paadid tükkideks lõiganud – ka selle eest saab head raha – ja kuhugi Euroopasse tööle läinud.

Eks mul endalgi ole see ka-lapüük pigem suvine hobi, ees-kätt mõeldes turistidele, kes siin käivad. Kolm kuud, ja siis on kõik. Minu eripäraks on, et suitsutan ainult värsket kala, mitte nii nagu kalakombinaa-tides. Kõik on lihtne.

Kuidas inimesed teid leiavad?(Naerab.) Suitsulõhna järgi! Ei noh, tõsiselt. Siin minu maja kõrval asub päris mõnus mo-tell. Ah, kui palju olen ma te-gelikult mõelnud, et viskan pa-rem jalad seinale ja enam sel-lega ei tegele, aga rahvas tuleb ja küsib – nii et tahad või mit-te, aga ikka ja jälle tuleb muga-vustsoonist välja tulla.

Millega teid kalasuitsutamine võlub?Ema suitsutas, vanavanemad suitsutasid … Ilmselt on see kalasuitsutamise lõhn.

Ehk ka suitsukala maitse?Ütleme, et olen hulga kala suit-sutanud ja sõidan Valmierasse või Riiga müüma. Näiteks mõ-nele jaanipäevapeole või muu-le üritusele. Ja siis tulevad va-nad lätlased minu juurde, söö-vad ja õhkavad, et näe, noorus-aeg tuli meelde … Suitsulõhn ja kuum kala …

Verni LeiVaktoimetaja

Varem suitsutasid paljud, sest laevu oli palju ja kala ja-gus kõigile. Nüüd on kalaga au-salt öeldes kitsas käes. Mul tu-leb aeg-ajalt ka diplomaat olla. Noh, näiteks tuleb kalur, kaks-kolm kasti lesta kaasas. Pigis-tan siis hambad risti ja ostan kõik ära, sest talle pole kasu-lik kastitäisi ükshaaval müüa – ta peab ju siis jälle ostjat otsi-ma hakkama. Vahel tulen oma-dega vaid ots-otsaga kokku, ei mingit kasumit, aga see-eest sain kala …

Kui palju siin pavilostas praegu rahvast on?Varem elas 1200 inimest, aga praegu – kui palju paberite järgi on, ma isegi ei tea. Praegu käib siin restruktureerimine. Me ei olegi enam pavilostalased, meid loetakse kogu Pavilosta vallaga kokku, alates Labraksast ja lõ-petades Plocega, mis asub siin-pool Liepajat.

Õnneks võib kala püüda oma tarbeks, aga kaugemale kui kaks meremiili minna ei tohi, püüda võib vaid kalda lä-histelt.

Vabandan väga, aga jäme-dalt väljendudes on kalur minu meelest nagu prostituut. Elab samasugust elu. (Naerab.) Vaa-tab ja ootab, milline saak tu-leb. Ja saak võib ka olemata olla … Aga nõnda on alati ol-nud. Seepärast on tõepõhi all ka vanal kõnekäänul: kalame-hele pole aastad vennad. Ku-nagi ei või kindel olla, kas ka järgmisel aastal mingitki saaki saad. Merepõhi on tänu suur-tele laevadele segipööratud ja segi on pööratud ka kohad, ku-hu on kalad kudenud.

Viimastel aastatel on tekki-nud uus probleem. Suured tan-kerid on endaga kaasa toonud ühe võõrliigi, kes minu teada on pärit Aasovi merest ja kes on Läänemeres suurepäraselt

kohandunud. Need on musta värvi kalad (läti keeles grun-dulis), mustad nagu mehaani-kud, liha on magushapu mait-sega, elavad parves ja söövad kõike, mida vähegi süüa annab ja arvata võib, et varsti kaob ka lest. Mullu juunis üllatusin, kui sain teada, et neil puudub hirmurefleks – tormi ajal, kui tekivad suured lained, ei lähe nad sarnaselt teiste kaladega kuhugi sügavamale, vaid jää-vad kalda äärde, nii et eelmisel aastal võis neid rannast paksu kihina leida. Nad olid merest lainetega välja visatud!

Igal aastal tuli siiakanti ku-dema tuulehaug, aga enam ei tule, sest meri on võõraid kalu täis … Juba kolmandat aastat pole neid siin eriti näha. Nii et ametnikud võiksid kabinetis istumise asemel midagi lõppu-de lõpuks ette võtta, mitte ai-nult pläägutada. Andku vahen-deid, et võõrliik välja püütaks.

aga kui inimesed teile siia tallu kül-la tulevad, mis see lõbu maksma läheb?Noh, kui on näiteks viis ini-mest, siis 5 euro eest saab nii süüa kui suitsutamist vaada-ta. Selleks kulub kaks tundi. Vahel tulevad lausa suured ekskursioonibussitäied – aga siis oleme ikka telefonitsi en-ne kokku leppinud, mis kell ja mitu inimest tuleb. Siis teen kõik selleks ajaks juba valmis, kui rahvas saabub.

Kala on imelik olevus – kuumalt ühe, külmalt hoopis teise maitsega.

Kui rahvas käib, möödub suvi minu jaoks nagu üks hetk. Ja ma arvan, et jumal on ole-mas. Nii kaua, kui olen selle as-jaga siin tegelnud, pole kuna-gi olnud kala nii vähe, et ma poleks saanud seda töödelda. Konkurente mul pole. Üks siin-ne kalur suitsutab kala ise ja tööstuslikult, aga Euroopa sea-dused lubavad seda teha vaid elektriga.

Kes selle ahju ehitas?Vanaisa, vähemalt 50 aastat ta-gasi. Aga kuumsuitsuahi on ta-valine.

Umbes viis aastat tagasi korraldati Lätis niisugune õpi-tubade jada, kus õpetati vanu põllumajanduse ja kalapüüd-mise võtteid – seoses sellega käis hästi palju külalisi. Õpiti ja vahelduseks lauldi vanu lau-le. Talv oli juba käes, aga kõik tundsid ennast ülihästi.

Ütlen tulijaile alati, et eks me kõik saa suitsutamisega hakkama, aga kõige tähtsam on ikkagi värske kala.

Dzintars Zamaritis ostab kala kokku ko-halikelt meestelt, harva käib merel ka ise. Oluline on, et suitsutamisele mi-nev kala oleks täies-ti värske.

Kalureid on ikka väga vä-heks jäänud ja noori pole üldse. Mõni on lootnud, et ehk pojad jätkavad traditsiooni, aga ai-nult üks on siia pidama jäänud, kõik teised on kusagil maail-mas laiali. Ning merelkäimise litsentsi omanikke on ikka eri-ti vähe. Sul võib see litsents ol-la, aga kui sellest loobud, siis hiljem seda enam tagasi ei saa. Meil, nagu ütlesin, et on kalu-reid neli, aga tean, et mõned on ka Liepajas ja Ventspilsis.

Vabandan väga, aga jämedaltväljendudes on kalur minumeelest nagu prostituut.

Kuramaa tuultes ja tormides karastunud dzintars zamaritis saab mereäärses Pavilostas eluga hakkama vaatamata sellele, et värsket kala suitsutamiseks on vähevõitu. Ometi peab ta oma ametit juba mitmendat põlve.

Vt k

a w

ww

.fac

eboo

k.co

m/z

Viln

is V

õi h

elis

ta o

tse

dzin

tars

zam

arit

isel

e nu

mbr

il +

371 2

919

0745

Selle külmsuitsutusahju ehitas Dzintarsi vanaisa. Fotod: verni leivak

postimees, 30. aprill 2015 Puhkus lätis/reklaam || 11

12 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2015 postimees, 30. aprill 2015 Puhkus lätis || 13

«Võib-olla olete kuulnud Ludza eestlastest? Näiteks mi-nu vanavanaisa oli samuti eest-lane,» räägib Kondrate ja lisab, et mullu ja tunamullu külasta-sid linna Tartu ülikooli teadla-sed, kes tegid kohapeal interv-juusid ja uurisid, mis Ludza eest-lastest saanud on. Kui palju neid järel on, ei tea, aga sada aastat ta-gasi olnud linnakese ümber um-bes 50 kogukonda – nendes küla-des ja taludes räägiti ainult ees-ti keelt. «Isegi minu vanaema isa oli puhas eestlane ja kogu pere rääkis eesti keelt, aga keeleoskus kadus nõukogude ajal ühe põlv-

L inna esmamaini-mise aastal ehk 1670 oli Jekabpilsi pinnal Venemaalt pagenud suur va-nausuliste kogu-

kond. Elanike etnilise koosluse moodustasid pelgalt venelased ja poolakad. Hiljem olid sinna te-retulnud ka sakslased, sest hert-sog ise oli sakslane, ja alles hil-jem saabusid linna ka lätlastest käsitöölised.

Jekabpils asub Daugava jõe vasakul kaldal, paremal asub Krustpils, linn, mis tegelikult Jekabpilsist tunduvalt vanem. Kuigi asutatud 1237. aastal, lii-deti see vasaku kaldaga ühtseks linnaks alles 1962. aastal. Siis, kui üle Daugava ehitati uus sild – kaht kallast ühendab see täna-päevalgi. Muide, esimene kahe linna vaheline sild sai valmis läi-nud sajandi 30ndate lõpul, varem ja vahepeal ehk pärast sõda ka-sutati laeva või praami.

Muide, Daugava on linna kor-duvalt ja põhjalikult üle ujuta-nud – nüüd on ehitatud selle väl-timiseks korralik tamm.

Krustpils, mis linna staatu-se sai alles 1920. aastal, tähenda-vat kohaliku turismiinfokeskuse töötajate sõnul risti või ristmik-ku. Võib-olla sellepärast – vähe-malt nii räägitavat – olevat seal-ne kindlus olnud algselt ristiku-juline. Võib-olla aga hoopis see-tõttu, et vanadel kaartidel tähis-tati seda kohta ristikesega.

Nõukogude ajal oli Jekab-pils oluline tööstuslinn. Siin asus Asote tehas, kus õmmel-di moodsaid jopesid, mida ise-gi välismaal valuuta eest müü-di, aga ka raudbetoontoodete te-has, tellisetehas, mööblivabrik, suhkruvabrik, kus suhkru val-mistamiseks kasutati kohalikku

R iiast 287, Eesti piirist 170 ja Ve-nemaa piirist 40 kilomeetri kaugusel asuv Ludza on põ-

nev paik. Siin elav rahvaski – lat-galid – on põnevad. «Käime tih-ti setudel külas,» avaldab Latga-le turismiassotsiatsiooni juht Li-ga Kondrate. «Setud sarnanevad latgalitega päris tugevasti. Võiks isegi öelda, et oleme ühe rahva kaks osa.»

Nõukogude ajal elas Ludzas pisut alla 20 000 inimese, nüüd on neid ametlike kirjade järgi üle 7000, aga Kondrate arvates on tegelikult 6000 ringis ning lät-lasi neist alla poole. Arvukalt on esindatud poolakad, venelased, ukrainlased, valgevenelased, aga isegi sakslased.

Daugava-äärne JekabpiLs on veidi vähem kui 25 000 elanikuga linn Ida-Lätis Latgales ning sai oma nime selle asutaja, Kuramaa hertsog Jakobi järgi.

Ludza kohalikus aJaLoomuuseumis saab tutvuda linna ajalooga, hoone ümber asub aga miniatuurne vabaõhumuuseum.

suhkrupeeti … Tänapäeval ela-vad linnad suhteliselt erinevat elu, ehkki neid loetakse ametli-kult üheks üksuseks, ja tööand-jadki on ühised. Neist on järel mõned puidutöötlemise ettevõt-ted, rootslastele kuuluv õmblus-vabrik ning linnalähedane triko-taaživabrik.

Turistidele pakutakse vaa-tamiseks eelkõige kirikuid, sest neid on kokku kümme. Tähele-panuväärsemad neist on õige-usu- ja vanausuliste kirik.

Jekabpils on justkui liitlinn

Ludza – Läti vanim linn

Pilk Ludza kandi ajalukku

Daugava on linna korduvalt ja põhjalikult üle ujutanud – nüüd on ehitatud korralik tamm.

Suvel leiab alati palju rahvast Jekabpilsi metsapargist – seal-sesse endisse dolomiidikaevan-dusse rajatud kunstjärve Radži äärsel puhkealal korraldatakse ka kontserte ning vabaõhudisko-sid. On laste mängu- ja võrkpal-liplats, jalgsimatkarada, kus ka-sulik eelkõige paljajalu kõndida, ning metsa all saab isegi doomi-not mängida.

Jaaniõhtul koguneb aga lin-narahvas Daugava äärde, et vaa-data kontserti jõele ehitatud par-vel; väga populaarne on ka Jekab- pilsi päev, mida korraldatakse augustikuus.

Kunstihuvilised on oodatud aga kesklinnas asuvasse eraga-leriisse Mans, kus saab vaadata Läti tuntuimate loojate taieseid. Et galeriid pidada, on omanik tulnud pealtnäha veidi kummali-sele ideele – samadest ruumidest leiab ka eksklusiivse lõhnapoe.

Jekabpilsis on koguni kümme tegutsevat kirikut, linna sümboliks on ilves (skulptuur all vasakul) ja vanalinna väljakut ilmestab kaal (all paremal).

Ludza käsitööliste ühenduse pealik Eriks Kondrats (loe temast ja vana-de latgalite elust lähemalt 10. aprilli Arterist) näitab, kuidas nägid välja vanad latgali mehed. Kõrval on näha latgali naise rahvariided, mille val-mistamine moodustab ühenduse põhisissetuleku. Fotod: verni leivak

Foto: ludza turismiinFokeskus

Üritused Jekabpilsis

•30. mai –lastefestivalKenapargis

•30. mai –rahvakunstikollektiividekontsertKrustpilsisaarekesel

•20. juuni–rahvatantsukollektiividekontsertKrustpilsikultuurimajas

•20. juuni–lühimaöötähistamineVecpilsetaseväljakulähedal.Lõkepäikeseloojangutaustal

• 10. juuli–folkloorifestivalJekabpilsivabaõhumuuseumis

• 11. juuli–kohalikekäsitöömeistritelaatJekabpilsiVecpilsetaseväljakul,rahvamuusikakontsert

•24. juuli –vaimulikumuusikakontsertKrustpilsikatolikukirikus

•25. juuli –Peterburimuusikalisekammerteatrietendus,Straussioperett«Nahkhiir»Krustpilsis

•8. august –Jekabpilsipäev

•23. august –Lätirahvuslikshow-ballettesitleb:Tšaikovski«Uinuvkaunitar»(esinemispaiktäpsustamisel)

Vt lähemalt www.Visit.jekabpils.lV

Vt l

ähem

alt

w

ww

.lud

zasm

uzej

s.lV

Vt l

ähem

alt

ww

w.l

udza

.lV

ja t

uris

ms.

ludz

a.lV

Võib-olla olete kuulnud Ludza eestlastest? Minu vanavanaisa oli samuti eestlane.

konnaga,» teab naine. «Samas – läti ajal käisid siinkandi kooli-des lapsed, kes ei osanud peale eesti keele ei läti, vene ega lat-gali keelt.»

Eestlasi oodatakse Ludzas-se tänagi väga. «Esiteks asume teile ju päris lähedal ja reis siia kalliks ei kujune,» kinnitab Li-ga Kondrate. «Teiseks saate osa täiesti teistsugusest kultuurist, teistsugusest rahvast ning kind-lasti tunnetate, et milleski ole-me väga sarnased. Mentaliteet on meil üks.»

Kondrate sõnul saab Ludzas osa iidsest ristiusu-eelsest aja-loost, kui Ludza oli toonase väi-keriigi pealinn. See riik ulatus umbes 400 kilomeetrit Vene-maa suunas ja Polotskini Val-gevenes ning Ludzat läbisid olu-lised kaubateed, mis kulgesid

mööda vett. Tänagi on siin lau-sa viis järve, mis kõik jõgedega seotud ning jõgesid pidi pääseb praegugi Peipsi järvele, Polots-kisse või Riiga.

1399. aastal rajatud kindlu-sest tänaseni säilinud müüride lähedal asub linna tähtsaim, 1995. aastal taas üles ehitatud rooma-katoliku kirik. Küngast, mille ti-pus see asub, on aga läbi aasta-sadade pühaks paigaks peetud.

Kuigi Ludza elanikkond on drastiliselt kahanenud, et usu

Liga Kondrate, et Läti vanim linn on väljasuremisele määra-tud. «Tean väga palju noori, kes ütlevad, et nemad siit ära min-na ei taha – ei Riiga ega välis-maale,» räägib Kondrate. Töö-andjateks on tihtipeale inime-sed ise – on kalamehi (ümb-ruskonnas on kokku 150 järve), puidutöötlejaid, õmblusettevõt-teid, pagaritöökodasid. Paljud pidavat valmistama pelmeene, kuid neid ja teisi lihatooteid te-hakse ka kohalikus Ariolsi liha-tööstuses.

Suvel peetavatest üritustest on olulisemad kaks. Ludza päe-vad, mis toimuvad tänavu 7.–9. augustini, ja suur Latgale laat 20. juunil, millega kaasnevad nii laulud, tantsud kui vanade käsi-tööoskuste ja võitluskunstide de-monstreerimine.

Läti ajal käisid siinkandi koolides lapsed, kes

ei osanud peale eesti keele ühtki muud keelt.

Ludza kohalikku aja-loomuuseumi peetak-se Latgale vanimaks ja selle kollektsioon

hõlmab nii arheoloogilisi lei-de, etnograafilist pärandit, fo-tosid, kunstiteoseid, rahvarii-deid jne.

Muuhulgas pakutakse küla-listele vaatamiseks Peterburis loodud interaktiivset videoins-tallatsiooni, milline nägi Ludza ordulinnus välja selle hiilgeae-gadel.

Vaatajal tekib võimalus ot-sekui ise vanas kindluses oma-tahtsi ringi vaadata ning seal-seid elanikke jälgida.

Latgale piirkonna tõeliseks pärliks võib pidada omapärast ja külalislahkeid inimesi täis Ludza linna, mida mainiti esmakordselt 1177. aastal.

Vabaõhumuuseumis saab teiste seas kaeda nii kohalikku suitsutaret kui vana tuulikut.

Fotod: Jekabpilsi turismiinFokeskus

14 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2015

G robina viikin-gikülas saab tundma õppi-da Kuramaa viikingite elu ja kombeid. Selga

proovida viikingite riideid, tut-vuda nende kohta käivate le-gendidega ning puhata kas sõp-rade või kogu perega. Alande jõel saab sõita viikingite laeva-ga, õppida võitluskunste, vibu-ga lasta, laenutada paati, pida-da piknikku ja telkida.

Raimonds Reinis, viikingikü-la juhataja, on veendunud, et vii-kingid siin 1300 aastat tagasi ela-sid. «Seda on ajaloolises krooni-kas kirja pandud,» kinnitab ta. «Grobinat kutsuti vanasti See-burgiks ja siin elasid Rootsi pä-ritolu viikingid. Siin oli neid ter-ve koloonia.»

Nimelt on Grobina maa-põuest arheoloogiliste väljakae-vamiste käigus leitud suur hulk vastavaid tõendeid, eeskätt va-nalt viikingite kalmistult. Leiud tõendavad, et elanikke oli lausa 9000 – Reinise sõnul oli tegu ko-lonistidega Gotlandilt. «Siin asus suur kultuuri- ja kaubanduskes-kus ja aja jooksul viikingid ning kohalikud elanikud kuršid segu-nesid. Tihti on maetud skandi-naavia tunnustega naisi, kellega on hauda kaasa pandud Kura-maa päritolu rõivaid ja muid ese-meid,» räägib Reinis. «Koos Is-landi, Taani, Norra ja Saksamaa-ga üritame pääseda UNESCO maailmapärandi nimekirja.»

Möödunud aastal, meenu-tab Reinis, käisid Grobinas kü-las eestlased. «Saaremaalt Sal-me külast, kust leiti kaks viikin-gilaeva,» täpsustab ta. «Nüüd on meil käsil ühine projekt, mille ra-hastamiseks pöördume euroliidu poole. Eestlased teevad viikingi-teemalise küla ja meiegi arenda-me enda oma edasi.»

Õigem olekski Grobina viikin-giküla viikingilaagriks nimetada. Selle rajamisega alustati 2012. aas-tal ning tegijaiks olid peaasjali-kult alpinismiga tegelevad noo-red, kellest on tänaseks sirgunud giidid ja aktiivse puhkuse korral-dajad. Külaliste saabudes jutusta-vad nad esmalt paiga ajaloost, vii-kingite välimusest, riietusest, te-gevusest ja kommetest.

Kõige suuremat uhkust tun-nevad viikingihuvilised aga kahe laeva üle, millega saab läbida sa-ma teekonda nagu muistsed vii-kingid – mööda Alande jõge lä-bi Liepaja merele. «Viikingid ei ehitanud kunagi oma laagrit me-re lähedale, sest olnuks ohtlik,» põhjendab Reinis. «Siit on aga jõ-ge mööda mereni neli kilomeet-rit ja tee peal saavad inimesed kuulata juttu kas läti, inglise või vene keeles.»

Kuramaal, Liepaja külje all 5000 elanikuga Grobina linnakeses tegutseb aktiivse puhkuse keskus ehk viikingite küLa, mille hooaeg algab maist ja kestab septembri lõpuni..

Kuramaa viikingitel külas

Reinise sõnul tuleks nendega enne saabumist kindlasti ühen-dust võtta, et kõik asjaolud täp-selt läbi rääkida.

Eriti soovitab ta põhjalikku öist ettevõtmist «Seeburgi le-gend», mida muuhulgas ilmesta-vad tõrvikutuled ja kus teelesaat-jaiks on itkevad viikinginaised. Igal suvel – mai viimasel laupäe-val – peetakse aga suurt Seeburgi festivali. Vanas kuršide elupaigas lüüakse püsti muljetavaldav laa-ger, kust ei puudu ka ajaloo-, kul-tuuri- ja spordiprogramm, ning turistidele on sinna pääs tasuta. Tänavu tulevad viikingielu re-konstrueerima ehk vanaviisi ela-mist proovima huvilised Leedust, Venemaalt, Taanist, Soomest, Ing-lismaalt ja USAst.

Tänavu tulevad viikingielu rekonstrueerima ehk vanaviisi elamist proovima huvilised Leedust, Venemaalt, Taanist, Soomest, Inglismaalt ja USAst.

Jurise juurest saavad tõlda ja hobuseid laenutada kõik, kes soovivad. Seda võimalust kasutavad ka pulmalised.

Jurise Tallide külalislahke omanik Juris Kali-ta mainib esmalt, et ei tea, kust ta oma pe-renime sai. Igatahes, väidab ta, on Eestis on Kalita nimeline koht olemas – selle leid-

nud ta kaardilt. Täpsustame siis, et niisugune kü-la on tõepoolest Pärnu maakonnas, ehkki Juris ar-vab, et see on linn.

Vene ajal töötas Juris kohaliku kolhoosi peazootehnikuna, aga kui Nõukogude Liit kokku varises («minu abiga», rõhutab ta naerdes), ostis Kalita pere hobusetalli ja hobused ära. Aasta oli siis 1992.

Kui terve esimese aastakümne tegeles pere sellega, et kuidagimoodi ots otsaga kokku tulla, et hobused söönud oleksid ning head välja näek-sid, siis pärast seda, kui vanem poeg täiskasvanuks sai ja isegi juuniori-de Euroopa meistrivõistlustel ratsutamises edukalt esinenud oli, sai te-mast ratsutamistreener. Kõik tundus minevat ülesmäge kuni 2007. aas-tani, mil algas majanduskriis.

«Pidime siis pead kokku panema, kuidas edasi,» tõdeb Juris. «Spordi-le ei saanud me enam finantsilistel põhjustel panustada ning otsustasime tegevusala täielikult muuta. Pöörasime põhimõtteliselt ratsaspordile selja ning näo inimeste poole, kes soovivad mõnusalt ja aktiivselt aega veeta.»

Kiirelt mõistis Juris, et avar mängumaa ootab teda perepuhkuse segmendis – tavaliselt on ju nõnda, et seal, kus leiavad tegevust täiskas-vanud, pole lastel midagi teha, ja vastupidi. «Nii püüdsimegi luua paika, kus end mõlemad osapooled hästi tunneksid,» selgitab peremees.

Toonane ajurünnak on vilja kandnud – läinud aastal külastas Jurise Talle 4500 inimest. Peaasjalikult perekonnad Liepajast, kes olid ilmselt suusõnaliselt üksteisele talle kiitnud. «Nüüd on sellised lood, et mais po-le meil ühtki vaba päeva,» ohkab Juris, aga õnnelikult.

Tema sõnul tähistatakse siin kõikvõimalikke laste tähtpäevi alates nime- ja sünnipäevadest, samuti tullakse tervete lasteaiarühmade ja klas-sidega. Võib-olla läheb tänavugi nii nagu mullu, et poolest maist olid sep-tembri lõpuni kõik päevad reserveeritud.

«Kõige tähtsamad on meil siiski hobused,» kinnitab tallipidaja. Suk-susid on praegu kokku täpselt veerandsada – kaksteist kuulub Kalita perele, ülejäänud on võõraste omad. Kes käib siin nendega ratsutamist treenimas, kes niisama sõitmas. Ka talvel.

Jurise Tallides pakutaksegi eeskätt hobustega ratsutamist, kaariku-sõitu (vanaaegses kaarikus, millesarnast teist Lätis polevat ja millega tee-nindatakse ka pulmalisi).

«Ei tea, miks ma varem Euroopa Liidult raha küsida häbenesin, võib-olla sellepärast, et pole kunagi kelleltki raha küsinud, aga eelmisel aastal võtsin end kokku ja kirjutasin projekti. Ja nüüd on täiskasvanutele, las-tele ja noorukitele mõeldud seiklusrada valmis,» jutustab Juris. Tulekul on veel üks, eriti raskesti läbitav rada meestele, kes end proovile panna tahavad. Samuti on plaanis ehitada suur vaatlemistorn, et sealt linnu-lennult kogu Grobinale pilku peale visata. Muidugi on mõeldud neilegi, kes kõrgusest adrenaliini koguda soovivad.

Kui adrekas kogutud, saab hoovile paigutatud telgis õllekest libis-tada ja seda vana retsepti järgi valmistatud märjukest tuuakse siia 350 km kauguselt.

Tähelepanu väärib ka vana sepatöökoda, mis asub hoovil 1947. aas-tast ja mida saab kasutada suveköögina, kus pakutakse spetsiaalset kau-boisuppi. «Hobuseliha selles pole, kauboisid samuti mitte,» naerab Ju-ris lõbusalt. «Aga liha on, ja raske öelda, meenutab see supp seljankat, hartšod või midagi muud. Rahvale igatahes väga maitseb. Täna keeda-me jälle 35 liitrit, homme 40 liitrit!»

Kuramaal, kaks ja pool kilomeetrit Grobinast Ventspilsi poole asub Jura staLLi ehk Jurise Tallid – paik, kus hobustega suhelda saab.

Veerandsada suksut ja kauboisupp

Vt l

ähem

alt

w

ww

.jur

asta

lli.l

V

Vt l

ähem

alt

w

ww

.gro

bina

sVik

ingi

.lV

Fotod: grobina viikingite küla

Fotod: Jura stalli

16 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2015 postimees, 30. aprill 2015 Puhkus lätis || 17

K uus aastat tagasi ot-sustas kohalik äri-mees Aigars Rundis koos Austria partne-

ritega alustada õlletootmist ja ku-na rahvale jook maitses, siis teh-ti huvilistele ka tehaseuksed val-la, et nood oma silmaga selle val-mistamist jälgida saaks.

Õlletehas on selle ehitami-se alustamisest kümme aastat vana – kui see 2008. aastal val-mis sai, siis kulus veel aasta, en-ne kui Valmiermuiža õlut ise-loomustav eriline maitse välja töötati. Ometi on selles vaid neli komponenti: vesi, maltoosa, hu-mal ja pärm. Valmiermuiža õlut ei pastöriseerita – seda tehak-se nii nagu muiste. Neist kõige kangem on nn talveõlu – kan-gust on selles 7 kraadi ning val-mistamiseks kasutatakse kol-me sorti maltoosat. Mullu too-deti 1,80 miljonit liitrit kesva-märjukest.

Omanik Aigars Rundise ees-märgiks on õllejoomiskultuuri muuta – et seda ei tarbitaks ai-nult peo puhul, vaid jooki kõlbab manustada ka igapäevaselt. See ei tähenda, et õlut peaks ahnelt ja aja peale sisse kaanima, vaid ikka aeg-laselt ja lonkshaaval mekutades.

Tehase kõrvale vana mõisa-maja abihoonesse rajatud suve-niiripoest saab kaasa osta nii too-dangut kui muud Lätile iseloomu-likku kraami, samas asub ka res-toran. Suvel on nädalalõppudel võimalik sealsamas lähedal pargis harjutada hobuse- või ponisõitu.

V iinamarju kasvatama ja sellest veini valmistama asus Kuldigas hertsog Jakob. 17. sajandil tõi ta

Saksamaalt kuni 2000 viinamarja-taime ning pani need Kuldiga kan-dis kasvama. Maapinna reljeef tun-dus talle selleks ülimalt sobivana, ehk-ki ise algul ei uskunudki, et üldse mingit saaki saab. Üllatuseks tuli see rikkalik ning vii-namarjakasvatuse traditsioon kestab maakon-nas tänini. Lisaks toodab kohalik ettevõtja ja endine ajakirjanik Alvis Elksnis veini ka marja-dest, õuntest ja astelpajumarjadest.

Vaarikapõllud asuvad Kuldigast 10 kilomeet-rit eemal ja neid marju kasvatab mees kuuel hek-taril. Lisaks veel maasika, punase ja kollase kirsi ning astelpajukasvandus. Veini saab maitsta ka kohalikes restoranides.

Degusteerimised vanas hertsog Jakobi vei-nikeldris toimuvad igal laupäeval ja pühapäeval ning need on tasuta. Palaval suvepäeval on vei-nikeldris mõnus olla, sest temperatuur ei tõuse siin kunagi üle seitsme kraadi.

Valmiera lähedal vaLmiermuižas alustati õlle tootmist 2009. aastal ning ainus riik, kuhu seda ka eksporditakse, on Eesti.

Päris Venta joa kõrval asub kuLdiga maakonnamuuseum, mida oleks patt külastamata jätta.

Kuldiga tellissilla ja Venta joa vahetus läheduses – iidses veinikeLdris – saab proovida kohalike veinide maitset.

Valmiermuiža elus õlu

Kaunid interjöörid Kuldiga muuseumis

Veinimekk veinikeldris

Vt lähemalt www.Valmiermuiza.lV

Veini degusteerimise kokkuleppimiseks helista +371 2679 6182!

E rakordselt mõnu-sa atmosfääri (ise-gi linna juhtlau-se kõlab: «Hinge-ga linn») ja pisut üle 10 000 elani-

kuga endine hansalinn Kuldiga on vaatamist väärt.

Linna keskväljakul – sealt leiab huviline ka kohaliku turis-miinfokeskuse – köidavad pilku 17. ja 19. sajandist pärit hoonestus, ent kavanduselemente leiab siin isegi 13. sajandist. Sai ju linnake alguse Liivimaa ordulinnuse ra-jamisega 1244. aastal (seda täna-seks säilinud pole); ajalooannaali-desse pandi Kuldiga nimi ametli-kult kirja aga juba kaks aastat va-rem. Ebaregulaarne planeering, kitsad tänavad, kirikud ja süna-goog. Ning muidugi Euroopa pi-kim, 240-meetrine, ent siiski al-la meetrise kõrgusega Venta jõ-ge ehtiv Venta juga, millest keva-del tuhanded kudevad vimmad ja sügisel lõhekalad üles hüppavad.

«Kuldiga on ajalooline ja õdus väikelinn,» kinnitab koha-liku turismiinfokeskuse juht Ar-tis Gustovskis, «iga maja ja isegi iga kivi võib siin huvitavat lugu jutustada.»

Muide, Raekoja platsi kividelt leiab omapärase ehitise – kasvu-hoone, mis tegelikult on restoran ja mis üllataval kombel ümbrus-konnaga kenasti harmoneerub.

Suvisel ajal saab siin mitut moodi puhata. Kanuumatkale minna või jalgrattaga sõita, vii-maseid saab laenutada kas või tu-rismiinfokeskusest. Seal antakse kaasa ka täpne marsruudikaart.

Jalutamiseks kulgeb popu-laarseim teekond mööda vana kitsarööpmelist raudteed – rong ei sõida siin alates 1973. aastast

Kunagise Kuramaa hertsogiriigi pealinna Kuldiga vanalinn ja tellissild üle Venta jõe pretendeerivad unesCo maaiLmapärandi nimistusse kandmisele. Linnake asub Riiast 155 km kaugusel.

ja relsse pole enam ammu, kuid 21-kilomeetrine tee viib Edoles-se ja kaugemalegi. «Edole loss on väga kaunis, värskelt restau-reeritud ja imeliste interjööride-ga, seal saab ka ööbida,» avaldab Gustovskis.

Suvel viiakse Kuldigas läbi ar-vukaid üritusi. Kevadiseks suurü-rituseks on kunstifestival «Lend-kala», mille tõmbenumbriks eri-nevad performance’id, mais on aga taas oodata suurt rahvusva-helist velofestivali, tänavu algab see 23. mail ja läbimiseks on pak-kuda kolm distantsi – 18,7, 38,9 ja 52,3 kilomeetrit – ning registree-rimine on juba alanud.

«Eestlasi on sellel alati pal-ju osalenud,» räägib Gustovskis.

Kuramaa suurimal pidustu-sel Kuldiga linnapäevadel, mi-

Ü he-eurose piletihin-na eest jagub siin vaatamist üheks tunniks kindlasti.

Läinud aastal uuenes ka eks-positsioon.

Muuseumi kolmas korrus on pühendatud Kuldiga ajaloo-le, teine korrus on aga kujunda-tud suureks korteriks – selliseks, nagu see võis olla 20. sajandi al-gusaastatel.

Põnevaima elamuse saabki muuseumikülastaja kaunilt re-noveeritud ja restaureeritud tu-badest: söögituba, muusikatuba, buduaar, köök, teenijatuba jne, li-saks kollektsionäär Janis Metra esinduslik mängukaartide kogu.

Räägitakse, et hoone ise ole-vat olnud Venemaa paviljoniks 1900. aasta Pariisi maailmanäi-tusel, aga ametlikud tõendid sel-lest puuduvad.

Vt l

ähem

alt

w

ww

.kul

diga

smuz

ejs.

lV

da peetakse alati juuli kolman-dal nädalal, on aga tähtsaimaks sündmuseks lõbus karneval ot-se linna läbivas Alekšupite jões.

Augustis väärib tähelepanu uus seenioritele suunatud festival LiveFest. «Kui iga eestlane teab Positivuse noortefestivali Salacg-rivas, siis LiveFesti sihtgrupiks on just vanemad inimesed,» val-gustab turismiinfokeskuse juht. «Korraldajateks on küll riialased, aga näiteks eelmisel aastal kut-suti siia esinema Suzi Quatro ja Smokie. Tasub märkida, et hin-nad on Kuldigas võrreldes Riiaga väga odavad ja rahvale see meel-dib.» Tänavu väisavad linnakest menubändid Secret Service ja Sweet, aga ka Bay City Rollers, The Rubettes ning Slade.

Jaaniööl – nii umbes kella 3 paiku – tasub aga Kuldigasse tul-la neil, kes soovivad oma silma-ga näha ülimalt omapärast jook-suvõistlust üle ajaloolise tellissil-la. Mullu jooksid üle selle enam kui 100 alasti meest, kellele se-kundeerisid siiski ka mõned por-gandpaljad naised.

Baltimaade väikelinnade pärl

Jaaniööl tasub Kuldigasse tullaneil, kes soovivad näha omapärast jooksuvõistlustüle ajaloolise tellissilla.

Suvel saab linna läbivas Alekšupite jões kaeda veidrat karnevali.

Vt l

ähem

alt

ww

w.V

isit

.kul

diga

.lV

Või k

uldi

ga t

ouri

sm f

aceb

ooki

s

Kuldigalased on uhked Euroopa pikima, aga mitte kõrge kukkumisega joa üle. Fotod: artis gustovskis

Fotod: kuldiga maakonnamuuseum

Fotod: valmiermuiža õlletehas, verni leivak

Fotod: kuldiga turismiinFokeskus

18 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2015 postimees, 30. aprill 2015 Puhkus lätis || 19

riia mootorimuuseumi bauska fiLiaaL ei peleta eemale neid, kes mootoritest midagi ei pea. Siin eksponeeritakse haruldasi autosid ja muid liikureid.

bauska turismiinfokeskus asub päris Raekoja platsil ning seal saab tasuta tutvuda ka vanade mõõteriistade näitusega.

Riikliku tähtsusega bauska kindLust on esmakordselt mainitud 1443. aastal, nüüd on see läbinud põhjaliku uuenduskuuri.

Mootorite maailmas

Mitu puuda sa kaalud?

Bauska loss meelitab ajalooga

K äest lastud nõuko-gudeaegset laohoo-net kasutati Baus-kas kaua Riia moo-

torimuuseumi restaureerimata autode hoidmiseks. 2011. aas-tal ehitati ruumid ümber, neid laiendati ja kohandati. Näitust täiendati vanaaegsete esemete ning professionaalselt restau-reeritud vanade autodega. Nä-

Bauska turismiinfo-keskuses on avatud vanade mõõteriista-de ja kaalude näitus.

«Meie linnas kasutati keskajal Riia mõõtusid,» rõhutavad in-fokeskuse töötajad. Mõõdud aga muudkui vaheldusid – sa-mamoodi nagu vahetusid riigid, mille alla Läti kunagi kuulus.

Näitusel on põnev ringi vaa-data. On ehtsaid eksponaate, on koopiaid. Infokeskuse töö-tajad on agarad teidki kaalu-le ajama ja teile seejärel tõen-di ehk sertifikaadi välja kirju-tama, mitu puuda või kilo sa kaalud või mitu jalga või küü-nart pikk oled.

Lapsi mõõdetakse küüliku-tes ka. Soovides selle mõõduga lähemalt tuttavaks saada, tuleb lapsed infopunkti kaasa võtta.

ha saab väljapanekuid «Autod Lätis 1920–1990», «Tehnika Lä-ti maapiirkondades», «Nõuko-gudeaegsed nelikveoga autod», «Militaartehnika» jpt.

Muuseumitöötajad teevad teile ka meeleldi ekskursiooni ja teatavad, et eksponaate on muuseumifiliaalis üle 60. Osa neist kuuluvad eraomanikele (need, millel numbrid küljes)

ja omanik võib need hoiult ka iga kell kasutusse võtta – muu-seum on neile garaaži eest. Osa masinatest on kingitud, osa lei-tud, osa on ostetud. Enamik neist olid aga nõnda halvas sei-sukorras, et need taastati anne-tuste abil.

Viie aasta pärast avatakse mootorimuuseumi uus filiaal Daugavpilsis.

eksponaate näituselt

Horch, 1935, Saksamaa:sajaprotsendilineoriginaal,missaadipärastviimastmaailmasõdasakslastelttrofeena.Paljudkülastajadtahtvatautotlausakatsudaningpeavadsellekskindadkättepanema.Tegemistonühtlasimuuseumikalleimaeksponaadiga.75hobujõudu,kaal1950kilojaarendabkiirustkuni115km/h.

Oldsmobile, 1928, USA:sõitiskunagiRiiastaksonajasedapeetaksemuuseumifilmitäheks–paljudfilmistuudiodonsedaomavõtetelkasutanud.55hobujõudu,kiiruskuni105km/h,kaal1325kilo.

Zil, 1961, NSV Liit:selleautogasõitiskunagineNSVLiidujuhtNikitaHruštšovisiklikult, jaseeonainueksemplar–nimelteisoovinudtasõitaTšaikaganagukõikteisedriigimehed.200hobujõudu,kiiruskuni170km/h,kaal2815kilo.

VW, 1943, Saksamaa: Volkswagenibaasil loodudamfiibauto,millepuuduseksoliaeglusvees–kuimuiduvedasvälja80km/h,siisujusveesainult10km/h.25hobujõudu,kaal910kilo.

NSU, 1942, Saksamaa: lintmootorrataskolmelesõitjale,midakasutatiesmakordseltNSVLiiduründamisel1941.aastal.SeekonkreetnelintmootorratasosalesnnKuramaakatlasaastatel1944–1945.36hobujõudu,kiiruskuni80km/h,kaal1280kilo.

Balti džiip, 1995, Läti:neiddžiipetehtiainultkümme,kolmpidavatLätiteedeltäninisõitma.Muuseumiuusimeksponaat, loojaksFelixTontegodejaüheautohindoli13000dollarit.Maksimumkiirus120km/h,kaal2200kilo.

Niva, 1983, NSV Liit: omanikpidiselleautosoetamiseksolemaaastaidautoostujärjekorras.Käinud1984.aastalRiiasautojärel, jõudismeeskojujasurisamalõhtul.Autoleiti2014.aastal, läbisõiduksvaid85kilomeetrit.80hobujõudu,kiiruskuni132km/h,kaal1150kilo.

Vt l

ähem

alt

ww

w.m

otor

muz

ejs.

lV

ja w

ww

.dra

ugie

m.l

V/m

otor

muz

ejs

10 000 elanikuga bauska Linn asub Lõuna-Lätis, mitte kaugel Leedu piirist. Ümbruskonnas asuvad viljakad põllud, siin on ka õlletehas, konservi- ja linnuvabrik ning palju väikseid majapidamisi, kus toodetakse mett ning piimatooteid.

Bauska hüvad roadM itmes Bauska toit-

lustusettevõttes pakutakse külas-tajaile aga ainult

sellele linnakesele omast lõu-nasööki.

Praad nimega «Bauska taa-ler» vihjab otseselt rahale – taa-ler oli vanasti nii rahaühik kui ka külluse ja võimu sümbol. Bauska õitsejal – 17. sajandil, mil linn paistis silma kui Ku-ramaa ja Zemgali hertsogirii-gi suurima raekojaga linn – oli taaler siin ka maksevahendiks.

Kord saabunud keegi rikas parun, visanud trahteris trah- teripidajale hõbetaalri ning nõud-nud kogu raha eest tõelist pidu-sööki.

Tänasegi «Bauska taalri» väl-jamõtleja, puhkekompleksi Mi-kelis peakokk Anžela Anufrije-

va on lähtunud sellest, et sööja rahule jääks ja kõhu täis saaks. Sealiha on taldrikul taalriks lõi-gatud ning kastmes kasutatud hinnatud Bauska õlut.

Magustoidu «Kindluse magusad varemed» legend jutustab, et ühe rikka rae-härra kaasa soovinud meest ja tema külalisi kostitada hõrgu magusroaga. Kindlu-sekujulise tordi asemel ot-sustas ta pakkuda aga torti hoopis varemete kujul. Küla-lised olnud üllatunud ja meel-divalt rabatud nii tordi kujust kui ka maitsest.

Retseptuuris kasutatakse taas Bauska õllest valmistatud kastet, mis koos marjakastme-ga annab maiusele erilisi mait-senüansse. Retsepti autorid on Berzkalni külalistemaja peakokad Gunta Smalke ja Gints Maurinš.

«Jutustus Bauska raeko-jast» on jook, milles taas kasu-tatud Bauska õlut – oli ju õlu 17. sajandil igapäevane toidu-

kõrvane. Kord va-lanud teenijan-na ühel üritu-sel raekojas ek-sikombel õlle-kannu hoo-pis muud joo-ki ja häbiolu-korra lahenda-

miseks teata-nud bürgermeis-ter, et see ongi Bauska raekoja

tunnusjook. Kui-gi külalised tundnud

selle retsepti vastu huvi, jäänud bürgermeistri suu lukku.

Kokteili valmistamisel on kasutatud Bauska õlletehase toodangut. Retsepti autor on aktsiaseltsi Bauskas Alus juha-tuse liige Vladimir Barskov.

K ui kindlus on ehitatud 15. sa-jandi keskpai-ku ja selle va-nemat osa kui Liivimaa ordu

kindlust hoitakse siiani vare-metena, siis konserveeritud va-remetena seda näitama jäädak-segi. Kindluse hilisema osa val-mimise ajaks on aga 16. sajand – siin asus Kuramaa hertsogi kind-lustatud residents. Selle ehitami-ne lõppes 1596. aastal.

Juba 20. sajandi keskel võe-ti Nõukogude Lätis vastu otsus, et uuem osa saab rekonstruee-ritud – on see ju renessansi ja manerismi näidis, mille sarnast teist Lätist ei leia. Paraku reali-seerus see plaan äärmiselt aegla-selt, sest muuseum, mis siin tä-nini asub, sõltub kohaliku oma-valitsuse rahastamisest.

Euroopa Liiduga liitumine tõi muutuste hoo – tänu mitme-sugustes projektides osalemise-le saadi ka piisavalt raha. 2007. aastal tehti korda fassaad, katus ja osa interjöörist, kus nüüd eks-poneeritakse kindluse ajaloolist väljapanekut; 2014. aastal uuri-ti aga põhjalikult kindluse hoo-vi, paraadväravat ja rekonstruee-riti ka ruume. Uuel hooajal just neid uusi ruume külastajad es-makordselt näevadki.

Restaureeritud ja rekonst-rueeritud interjööre on kokku

Peamine suveüritus toimub kindluse territooriumil 2. augustil – siis peetakse residentsi hoovil vehklemisturniiri.

Üritused Bauskas

•2. mai–turismihooajaavamineBauskaRaekojaplatsil.OrienteerumineBauskasjaselleümbruses

•4. mai –suurimakarpkalapüüdmineBanguojal

•Mai keskpaik–tuhandedtulbidRundalelossipargis

• 16. mai–muuseumipäevaraamessaabtasutakülastadaBauskakindlust,samastoimubavatudkunstipäevmuuseumihoovil

• 16. mai –LiepajasümfooniaorkestrikontsertRundalelossis,hooajalõpetamine

•25. mai –Rundalelossisavatudnäitus«Gootikastmodernini»saabkolmuutrokokoo-eksponaati

• 13. juuni–algavadRundalekodukandipäevad

• Juuni keskpaik–algabroosideõitsemineRundalelossiroosiaias

•27. juuni –maakondlik laulu-jatantsupiduBauskalauluväljakul

•2. juuli–JelgavalossisttuuakseRundalelossihertsoginnaSofiasarkogaaf.Sellepühitsemine.

•3. juuli–algabBauskakantrifestival

• 11. juuli –algabvanamuusikafestivalRundalelossis

•24. juuli –algavadBauskapäevad,miskestavadtervenädala

•29. juuli–algabkunstifestival«Bauskasvasara»

•2. august–vehklemisturniirBauskakindluses

•6. august–ooperimuusikakontsertRundalelossis

•7. august–kunstifestivali«Bauskasvasara»kokkuvõttevnäitusBauskamuuseumis

20 ning sümbioosis muuseum-kindluse ajaloolistes kostüümi-des töötajatega jätab kõik äär-miselt hea mulje.

Peamine suveüritus toimub kindluse territooriumil 2. augus-til – siis peetakse residentsi hoo-vil vehklemisturniiri. Kusjuures see pole rüütliturniiri instsenee-ring, vaid tõeline turniir, mida saadab siiski ka etenduskunsti vari. Nii näiteks elavad rüütlite-le kaasa südamest kinni hoid-vad ja ajaloolistes kostüümides südamedaamid. Kindluse vanas osas saavad külastajadki oma-vahel mõõtu võtta – seda näi-teks vibulaskmises. Lastele on avatud eraldi mängunurk, kus mängitakse 16. ja 17. sajandi las-temänge.

Suvel korraldatakse vana-muusikakontserte, samuti saab õppida ajaloolisi tantse, tutvu-da keskaegse käitumis- või laua-katmise kombestikuga. Mekkida saab ka keskaegseid roogi, söö-maaeg kestab umbes kolm tundi ja näiteks hiljaaegu peetud lõuna 20 inimesele läks tellijale maks-ma 700 eurot.

Vt lähemalt www.bauskaspils.lV

Vt lähemalt www.tourism.bauska.lV

Vt lähemalt www.tourism.bauska.lV

Fotod: bauska turismiinFokeskus, verni leivak

Foto

d: v

ern

i lei

vak

Fotod: bauska turismiinFokeskus

Foto: bauska mootorimuuseum

20 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2015 postimees, 30. aprill 2015 Puhkus lätis || 21

Latgale piirkonna keskel paikneva rezekne linna asutas Rezekne jõe äärde 1285. aastal Liivimaa ordu; täna on tegemist kauni ja mõnusa väikelinnaga, mille uusimaks ehteks on loovuskeskus zeimuLs (pildil).

Kunstnikepaar Aivars Ušpelis ja Vesma Ušpene peavad Latgales Rezekne lähedal kunstitalu «maLny WyLky» («Mustad hundid»), kus saab Aivarsi juhendamisel Latgale traditsiooniliste savinõude sünnile kaasa elada.

2013. aasta mais avas Rezeknes uksed maailmaklassi akustikaga kontserdimaja gors. Juhataja Diana Zirnina sõnul on selle paiga avastanud ka paljud eestlased – kontsertide vaheaegadel olevat eesti keelt tihti kuulda.

Rezekne, mõnus paik kultuuri nautimiseks

«Mustad hundid» teevad musta keraamikat

GORS – parima akustikaga kontserdisaal Baltikumis

E smalt ehitati lin-na suur kahekor-ruseline kindlus, mille ehteks olid kolmekorruseli-sed tornid, aga

ajaloo tõmbetuultes on kindlu-semäel sellest kõigest vähe järe-le jäänud.

Kindluse ümber tekkis väi-ke asula, millest on tänaseks saanud 31 000 elanikuga kaunis väikelinn, mille elanikest on ligi pooled venelased ja pooled lät-lased. Tööandjateks on mitmed väikesed eraettevõtted ning lin-nas tegutseb kuus kooli.

Linna ehib jõeäärne jalakäi-jate- ja jalgrattateega promenaad, mis ühendab nn pliiatsit, nagu rahvas seda kutsub (ehk tohutu samblakattekatusega ja ülimalt originaalset uusehitist, loovus-keskust Zeimuls) ja uut kontser-disaali Gors. Suvel toimuvad pro-menaadi ääres mitmed festivalid ja üritused ning kolmandat aas-tat peetakse siin juba mai lõpul «Seitsme mäe» («Seven Hills») kunsti- ja muusikafestivali, kus saab muuhulgas nautida nn ela-vaid skulptuure, kes siia üle Eu-roopa kokku sõidavad, möödu-jate meelt lahutavad ja kelle hul-gast parimad valitakse.

K ui veerandsada ki-lomeetrit Rezeknest Daugavpilsi suunas sõita (täpseid reisi-

juhiseid saab Rezekne turismi-infokeskusest), jookseb meile esimesena vastu naerunäoga ja ülisõbralik valge koer. Vars-ti pärast teda on kohal ka hea-tujuline kunstnikepaar – Ai-vars Ušpelis, kelle ammuseks kireks on savinõude valmista-mine ning tema abikaasa Ves-ma, kes teeb lisaks keraamikale ka õlimaale. Talul on mitu abi-hoonet, üks neist on savinõu-de töökoda, kus viiendat põl-ve kunstnik Aivars külalistele nõudevoolimist näitab ja õpe-tab, teises asub suur savipõle-tusahi.

Aivars võtab lustakalt pruu-nikat savi ning mudib tüki lei-vapätsi sarnaseks tombuks. «Kogu Latgale asub savipinna-sel, sellest materjalist siin juba puudust ei tule,» sõnab ta ra-hulolevalt. «Savi puhul on kõi-ge tähtsam, et selles poleks lup-ja, lubi põhjustab hiljem mõra-

sid.» Sinisavi toovad kunstni-kud Eestist.

Varsti pannakse potikeder pöörlema, Aivars hakkab savi-tompu vormima ja võrdleb poti-ketra vurriga. Ütleb, et kuna see töötab kondijõul, siis võib selle isegi põllule kaasa võtta. Kunst-nik lisab vett ja tema käed saa-vad justkui poriseks. Ta ütleb, et naine teeb nõusid veelgi arhaili-semal viisil kui tema – potiked-rata –, ja siis vett vaja ei lähe.

«Sel aastal saab 25 aastat keraamikuna täis,» jutustab Aivars. «Selle ajaga on mu kä-te vahelt läbi käinud umbes 52 tonni savi. Kui visuaalselt võtta, teeb see seitse ja pool kilomeet-rit potte, kui need üksteise kõr-vale asetada.»

Kunstniku sõnul elas te-ma vanaisa külas, mille maja-pidamistes leidus 23 savipõletu-sahju – peaaegu igas talus, ning kõik leidsid sobivat savi ühelt ja samalt põllult.

«Sellest tuleb vanas stii-lis pott, milles saab süüa te-ha. Rauast potti pidasid talu-

mehed omal ajal kalliks ja sa-vinõude meister oli alati hinna-tud mees,» räägib ta potti voo-lides. «Niisugusel potil on pool sentimeetrit kuni sentimeeter paksust.»

Nüüd on aeg potile rahvus-lik ornament peale kanda ning Aivars ütleb, et tuhat aastat ta-gasi oli selline muster mood-ne. Teisel päeval pannakse po-tile külge sangad – enne peab vastne tarbekunstitaies kuiva-ma ning viiendal või kuuendal päeval saab seda juba poleerida. Igale tööle lööb Aivars alla ka nn firmamärgi, hundi käpajälje.

Ahju, mis olevat identne lei-vaahjuga, läheb 1100-kraadises-se kuumusesse kuni 200 taiest ning see arv saab tavaliselt täis kuu või kahega.

Kõrvalhoones saab Aivarsi ja Vesma taieseid ka osta ning ausalt öeldes tekib tunne, et tahaks siit kõik kaasa võtta. Ometi tuleb teha valik, ja Ves-ma annab ühe kauni musta lat-gale mustritega liua veel kau-ba pealegi.

K ui Eestis said mit-med kontserdima-jad valmis juba eel-misel kümnendil, siis

Lätis on uusimad kultuuritemp-lid valminud alles üsna hiljaae-gu. Möödunud aastal avati uhke hoone Cesises, kaks aastat taga-si Rezeknes.

Rezekne kontserdimaja arhi-tektid on lätlased Uldis Balodis ja Daiga Bikše, lisaks terve tro-bikond nende kolleege – kokku umbes 40 inimest. «Eriti õnneli-kud oleme erakordselt hea aktus-tika üle,» tõdeb Diana Zirnina. «Võime end ise kiita selle eest, et tegu pole mitte üksnes Läti, vaid ka Baltikumi parima akustika-ga saaliga. Samas võime eestlas-

Üritused Rezeknes

• 1. mai –istikutelaat«Rasaduopluots»,midailmestabkavärvikaskontserdiprogramm

•4. mai–LätiVabariigitaasiseseisvumisetähistamine(jalgrattaretk,meistriklassidperedele,atraktsioonid,kontserdid)Rezeknekultuuri-japuhkepargis

• 16. mai –rahvusvahelinemuuseumiööLatgalekultuuri-jaajaloomuuseumis

•28. mai–LätisümfooniaorkestrihooajalõppkontsertkontserdisaalisGors

•29.–31. mai–IIIrahvusvahelinekunsti-jamuusikafestival«SevenHills»festivalipargis

•4.–7. juuni –suurroosinäitus

•23. juuni–jaaniõhtutähistaminefestivalipargis(lõke,meelahutusprogramm,ühislaulminejapiduläbiöö)

• 15.–19. juuli –rahvusvahelinefolkloorifestivalBaltica2015

• 18. juuli –Rezeknemaakonnapäev(käsitöölaat,meistriklassid,spordivõistlused,kontserdid,ööball),vt lähemaltwww.rezeknesnovads.lv

•31. juuli – 2. august–Rezeknepäevad,linna730.sünnipäevatähistamine

• 12.–16. august –rahvusvahelinelühifilmidefestival«OpenPlace»kultuurikeskusesGors

Vt lähemalt www.rezekne.lV ja www.latgalesgors.lV

Vt l

ähem

alt

ww

w.r

ezek

ne.l

V

ja w

ww

.lat

gale

.tra

Vel

Vt l

ähem

alt

w

ww

.lat

gale

sgor

s.lV

«Gars» tähendab läti kee-les teatud ülevat hingeseisundit, «gors» tähendab sama, aga latgali moodi kirjapanduna on «a» ase-mel «o». Selle annab otsese vihje ka kontserdimaja logo.

Zirnina sõnul on hoone valmi-mine väga oluliselt Latgale kultuu-rielu mõjutanud. Kui varem tun-dus, et tuntud kollektiivid ja pa-rimad muusikud otsekui väldik-sid selle regioonis esinemist, siis nüüd ei mööduvat vaat et päeva-gi, et kontserdimajas, kus asub ka kohalik kino, midagi ei toimuks.

«Objekt on multifunktsio-naalne,» seletab Zirnina. Ja sel-lepärast ongi juhatajal raske väl-ja tuua istekohtade arvu suures saalis; maksimaalselt on neid

umbes tuhatkond. Juhul, kui la-va asukohta muudetakse – näi-teks muutub selle käigus ka or-kestriaugu asukoht –, kaob kolm esimest toolirida. Džässikontser-tidel, kus publik istub laudades, on kohti veelgi vähem.

Pillimehed on nimetanud su-perakustika põhjusena nii suu-repärast planeeringut kui liht-salt vedamist. Arvestatud on ise-gi nii põranda kui ka toolide val-mistamise materjaliga. «Läti Riik-

lik Sümfooniaorkester andis alles mõne nädala eest meil kontserdi ja nad salvestasid siin ka oma uut plaati,» teab kontserdimaja juht. «Varsti tuleb meile maailmakuu-lus Sinfonietta Riga salvestama.»

Lisaks kontsertidele korralda-takse siin konverentse – vasta-vaid saale on nii suuremaid kui väiksemaid. Seni on suuremate konverentside korraldamisel saa-nud komistuskiviks linna hotelli-de väiksus.

Kontsertidel võib sageli lisaks läti ja vene keelele kuulda, kuidas vaheajal juteldakse ka eesti kee-les. «Eestlased ei käi meil veel siis-ki massiliselt, ja see tähendab, et peame marketingile rohkem rõh-ku asetama,» räägib Zirnina.

tele öelda suur tänu, sest kont-serdimajade rahastamise idee – finantse saime nii Euroopa Lii-dust kui kohalikust omavalitsu-sest – saime just teilt.» Hoone maksumuseks kujunes 28 mil-jonit eurot.

Jõeäärne maa, kuhu kontser-dimaja püstitati, oli üsna soine ja meenutas pigem linna keskel asuvat põõsastikuga tühermaad. Et maja kindlalt püsima jääks, alustati 444 betoonvaia maasse-löömisega.

Eestlased ei käi meil veel siiski massiliselt, ja see tähendab,

et peame marketingile rohkem rõhku asetama.

Pillimehed on nimetanud superakustika põhjusena nii suurepärast planeeringut kui lihtsalt vedamist.

Vt l

ähem

alt

w

ww

.pud

niku

skul

a.Vi

ss.l

V

Aivars Ušpelis tööhoos. Oma oskusi näitab ta meeleldi külalistelegi. Foto: verni leivak

Kui nende mustade nõude põhja alla vaadata, leiab sealt hundi käpajälje. Fotod: rezekne turismiinFokeskus

Saali multifunktsionaalsuse tõttu on istekohtade arv saalis hõlpsasti muudetav. Fotod: rezekne turismiinFokeskus Fotod: rezekne turismiinFokeskus, gors

22 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2015 postimees, 30. aprill 2015 Puhkus lätis || 23

'

Igale aktiivse puhkuse austajale paku-takse võimalust jalutada 2,7 km pik-kusel järskude kallastega Gauja jõe äärsel «Tunnetuste rajal». Rada on ra-

jatud looduslikest materjalidest: jämedast kruusast, kuuse- ja männikäbidest, liivast, kaltsineeritud savitükkidest, kooremultšist, kastaniviljadest ja Valmiera klaaskiuhelmes-test. Loodusrada koosneb erinevatest tasa-kaaluelementidest – puude vahele paigu-tatud laudadest, treppidest ja käigusilda-dest, kus iga loodusraja külastaja saab tes-tida oma tasakaalutunnetust. Suvel on soo-vitav läbida loodusrada paljajalu, kuid talvel tuleks lumekingad jalga panna. Loodusrajal jalutades saate nautida järskude kallastega Gauja jõe kaunist vaadet. Pärast jalutuskäi-ku on huvilistel võimalik turgutada väsinud jalgu vannis, kuhu on lisatud vastavalt aas-taajale erinevaid pungi, õisi, lehti ja marju. 2015. aastal märgistatakse «Tunnetuste ra-da» Balti seiklusraja märgiga.

Janis Dalinsi tänav 2, Valmiera+371 2787 9242GPS: 57.5410194, 25.4405051www.sajutuparks.lv

Valmierat saab nautida ka jalgrat-tal sõites. Linnas on loodud mit-med rattamarsruudid, mille lä-bimisel saate tutvuda Valmiera

huvitavate vaatamisväärsustega ja kauni-te põlispuudega. Jalgrattamarsruudid leiate aadressil www.visit.valmiera.lv ja Valmiera turismiinfokeskuses Riia tänav 10.

Jalgrattaid on võimalik rentida:

Valmiermuiža õlletehasDzirnavu tänav 2, Valmiermuiža, Burtnieksi maakond+371 2913 5438GPS: 57.558325, 25.426671www.valmiermuiza.lv

Aktiivse turismi keskus EŽIRiia tänav 43, Valmiera+371 6422 6223GPS: 57.536520, 25.409676www.ezi.lv

Turismi- ja vaba aja kaupade kauplus GandrsRiia tänav 27, Valmiera+371 6422 2352, +371 2201 8353GPS: 57.5375286, 25.4148893www.gandrs.lv

Valmiera jalgrattarentCesise tänav 29, Valmiera+371 2922 4618GPS: 57.530400, 25.423791www.velonoma.lv

Kuumadel suvepäevadel on suu-repärane aktiivse puhkuse või-malus wakeboard ehk sõit vee-lauaga. Koceni maakonnas asu-

vad kaks wakepark'i, kus instruktorid õpe-tavad algajatele veelauaga sõitmist. Ka ko-genud wakeboard’i-harrastajad saavad siin mõnusalt vaba aega veeta.

Delawke wakeparkLauviņas, Koceni vald, Koceni maakond+371 2949 8150 GPS: 57.525676; 25.324535www.delawake.lv

Wakepark Rancho parksMazais Ansis, Rubene, Koceni vald, Koceni maakond+ 371 2666 6046GPS: 57.465125, 25.253524www.ranchoparks.lv

Kutsume huvilisi 9. mail osalema Valmiera aktiivse turismihooaja avaüritusel, veekarnevali paadi-matkal Abuls–Gauja, matk pa-

kub positiivseid emotsioone ja meeskon-natunnetust. Traditsiooniliselt algab paa-dimatk Brenguli õlletehase aiast ja kulgeb mööda Abulsi ja Gauja jõge Valmiera paadi-kuurini. Üritusele lisavad vürtsi täiendavad tegevused jõekallastel, paadimatka stardi-paigas ja matka lõpus. Pidulik ürituse lõ-petamine on ette nähtud Valmiermuiža õl-letehase ümbruses. Käesoleva aasta paadi-matka–karnevali teema rajaneb läti kirja-nike Rainis ja Aspazija lugude motiividel.

Lisainfo ja registreerimine www.ezi.lv

P residendisviit, sigari-tuba (kus ei suitseta-ta), uhked interjöö-rid, mõisavalitseja-

aegne kamin, gurmeerestoran ja ökospaa – mõis nagu peen mõis ikka. Tube on kokku 42, mõisahoone kõrvale on rajatud ka hinnatundlikumale kliendile mõeldud toad, kus ööpäeva eest tuleb maksta 55 eurot.

Kuna omanik, arvutiärimees Egons Mednis on kirglik jahi-mees, on kindlasti põnev pea-tuda numbritoas, mis on me-

Z emgales, täpsemalt Jel-gava maakonnas Vilce külas asuvat Blanken-felde mõisa on esma-

kordselt mainitud 1426. aasta märtsis, mil Klaus von Medem selle Saksa ordumeistrilt Johann von Mengelelt ostis.

Aastast 2007 tegutseb mõi-sas praegune omanik, kes üri-tab mõisale tema omaaegset hiil-gust sisse süstida. Nõnda on li-saks hoonele täielikult taasta-tud mõisapark, -väravad, väike-sed paviljonid jpm.

Mõisa uhkuseks on sealne kellamuuseum. Tegu on uni-kaalse erakoguga, mille oma-nikuks Valdis Jakobsons ja mis on Läti suurim, sisaldades tu-hatkond eksponaati. Igal kellal on jutustada oma lugu, kuidas ta Blankenfeldesse sattus, ning kohati on need lood üsna nalja-

Paranormaalne aktiivsus Dikli mõisas

22 kilomeetrit Valmierast asub peen dikLi mõis, kus on ööbinud nii riigijuhid kui muud tähtsad tegelased, aga paik pakub suurt huvi ka tondipüüdjatele.

Vt lähemalt diklupils.lV

Vt lähemalt alberthotel.lV

he jahiretkedelt toodud trofee-dega kaunistatud ning meenu-tab tundlikumatele persoonide-le kaadreid mõnest süngevõitu filmist.

Varem tegutses mõisas ka ortopeediakeskus ning sanatoo-rium, kuid mis sündmused mõi-sas toimunud on, võib vaid ai-mata. Nimelt valdab ülitundlik-ke inimesi toa number 11 juures – täpsemalt koridoris – väga ime-lik tunne, nagu jookseksid möö-da keha sipelgad. Pealaest jala-tallani. Tunnet saadab peaaegu

et vappevärin, mis numbrituppa astudes kaob. Aga just seda siia tondipüüdjad otsima tulnud on-gi – 11. tuba ja selle esine on nen-de seas vägagi hinnatud.

Paranormaalse aktiivsuse ar-vatava põhjustaja portree on res-torani seinal. See olevat just see vana mõisaproua, kes siiani kü-lastajatele judinaid tekitab.

erakordse atmosfääriga mõis, kust leiab põneva tandemi: ajaloo ja moodsale ajale iseloomulikud mugavused.

Vt l

ähem

alt

bl

anke

nfel

desm

uiza

.lV

kad. Kui õnne on, helistab kirg-lik kellakoguja neid ka külasta-jate ees.

Olgu lisatud, et Blankenfel-de mõisas on peatunud kahel korral Prantsuse hilisem kunin-gas Louis XVIII, siit on pärit ka

aeronautika ja elektri uurimise-ga tuntuks saanud läti insener Ernst Johann Bienemann, kes, muide, oli Blankenfelde mõisa koka Hermanni poeg. Mõisas on oma lapsepõlve veetnud tuntud läti kontratenor Sergejs Jegers.

Põnev Blankenfelde mõis

Kes pole eestlastele hästi tuntud Radis-soni Blu Hotel Lat-vija lähedastel tä-

navatel saanud mahti jalutada, ei pruugi teadagi, et see meel-div neljatärnihotell asub um-bes viieminutilise jalutuskäigu kaugusel.

Äärmiselt meeldivat teenin-dust saadab üllatav kiirus ho-telli registreerimisel – see saab tehtud poole minutiga, kui mit-te kiiremini. Alberti toad on rõõmsameelsetes ja maheda-tes toonides ning aknast ava-neb linnulennuvaade iidsele Riia linnale. Hommikusöök on rikkalik ning õhtut võib veeta ägeda terrassiga Star lounge´is.

Proovige järele!

riias, loetud meetrid juugendlikust Alberti tänavast eemal asub samanimeline neljatärnihotell.

Hotell Albert – mõnus paik puhkuseks

Arvatakse, et just vana mõisaproua, kelle pilt ehib restorani interjööri, on toa number 11 juures paranormaalse aktiivsuse põhjustaja. Fotod: dikli mõis, verni leivak

Lõbusõidud vanas lossipargis, gurmeerestorani võlud, muinasjutuline luksus. Suvel peavad siin pulmi eestlasedki.

Valdis Jskobsonsi kellakogu väärib tähelepanu. Fotod: Jelgava turismiinFokeskus

Alberti külalistele jääb meelde eelkõige selle asukoht, mugavus ja väga kiire teenindus. Paremal all vapustava vaatega Star Lounge. Fotod: hotell albert

Valmiera hobusekasvanduste ja Valmiermuiža õlletehase oma-nikud kutsuvad huvilisi ratsu-tama või sõitma hobuvankriga,

nautimaks Valmiera kaunist loodust. Ho-busekasvanduste külastamise palume eel-nevalt telefonitsi kooskõlastada!

Ratsutamine ja sõit hobuvankriga Valmiermuiža õlletehase ümbrusesDzirnavu tänav 2, Valmiermuiža, Burtnieksi maakond +371 2656 2703GPS: 57.558325, 25.426671www.valmiermuiza.lv

Koceni HobusekasvandusAstras, Koceni maakond+371 2640 5147GPS: 57.519377, 25.330390www.zirgaudzetavakoceni.lv

Burtnieki HobusekasvandusJ. Vinteni tänav 13, Burtnieki, Burtnieksi maakond+371 2945 2833GPS: 57.693166, 25.274041www.horse.lv

Puhkekompleks Avoti pakub laias valikus puhkevõimalusi. Lapsed saavad proovida oma oskusi ja veeta aega maastikurajal «Labü-

rint – puukool» või hüpata batuudil «Ro-hutirts». Elamuste armastajad saavad end katapuldiga turvaliselt õhku lennutada ja ronida mööda kaljuseina. Kompleksis asub ka BMX-muuseum – kuulsustesaal, kus on eksponeeritud olümpiavõitja Maris Strom-bergsi BMX-ratas. Samuti saab kasutada BMX-rada.

Avoti, Burtnieksi maakond+371 2949 9342GPS: 57.555168, 25.442448www.avoti.com

Aktiivne puhkus Valmieras ja selle ümbruses!

Lisateavet aktiivse puhkusevõimaluste kohta Valmieras leiate aadressil

www.visit.valmiera.lv, meie e-posti aadressil

tic@valmiera.lv või telefonil

+371 6420 7177.

Valmieraga on võimalik tutvuda ka ekskursioonil mööda linna peatänavat, sõites jõetrammiga Gauja jõel. Reisimine Gauja jõe-

trammiga annab võimaluse näha Valmie-ra vaatamisväärsusi Gauja jõelt. Tramm lii-gub liinil: Kazu kärestik ja kitsarööpmeli-ne raudteesild. Veesõidukit juhib kapten, kes tutvustab reisijatele Valmiera ajalugu ja linnaga seonduvaid huvitavaid fakte. Ga-uja jõe tramm alustab reise alates 9. maist.

Gauja paadikuur Pilskalni tänav 2, Valmiera.+371 2782 8221GPS: 57.538191, 25.428544ezi@ezi.lv www.ezi.lv

V izeme olümpiakeskus on koht Valmiera linnas, kus tegeldak-se aktiivselt spordiga. Siin asub multifunktsionaalne spordisaal,

kus on võimalik uisutada ja veeta vaba ae-ga aktiivselt. Vabal jääl saab uisutada dis-kovalgustuse ja muusika rütmis. Lapsed saavad uisutamist õppida instruktorite ja/või jääkarude abiga! Temaatilisel ekskur-sioonil «Avasta, kes elab Vizeme olümpia-keskuses?» on võimalus tutvuda keskuse tegevusega.

Vizeme olümpiakeskusRiia tänav 91, Valmiera+371 64220660GPS: 57.528088, 25.387678www.voc.lv

Kui soovite aktiivselt lõõgastuda värskes õhus, on paintball just teie jaoks! Paintball «PaintShot» pakub mänge erinevatel väljaku-

tel endisel talumaal, kus leidub nii vare-meid kui ka metsaala. Erinevatel väljaku-tel on võimalik täita põnevaid ülesandeid.

Vīļēni-1, Dikli vald, Koceni maakond+371 2651 9235; +371 2772 9771GPS: 57.605342, 25.098802www.paintshot.lv

24 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2015

Pure asub Riia–Vents-pilsi maantee 86. ki-lomeetril Kuramaal. See on asula, kus pai-

ga väiksusest hoolimata tegut-seb mitu suuremat sorti tööand-jat. Üks neist on kohalik šoko-laaditoodete vabrik, milles val-mistatud tooted on tuntud päris paljudes maailma maades. Ku-na tehase külastamine turisti-dele on komplitseeritud, teenib rahva harimise eesmärki vanas-se viinakööki rajatud šokolaadi-muuseum.

Šokolaadimuuseumi juhata-ja Liene Šneidere räägib, et muu-seum asub väga vanas kohaliku-le mõisaparunile kuulunud vii-naköögis, kus peamiselt toodeti piiritust. 1920. aastal ehitati köök kahekorruseliseks ning isegi pä-rast Teist maailmasõda valmista-ti siin kartulist piiritust. Nõuko-gude aja edenedes lisandus vahu-vein ja jook, mis meenutas kan-gesti siidrit. Läti taasiseseisvumi-se järel alkoholitootmisest loobu-ti ning tegutsema hakkas konser-vikombinaat, mille toodang sai

Lastega peredele on kindlasti mokkamööda Kuramaal Tukumsi maakonnas asuv pure šokoLaadimuuseum, kust magusa suuta ei lahku keegi.

Maiasmokkade reisisiht

Muuseumi kõrval asuv Terase restoran. Fotod: pure šokolaadimuuseum, verni leivak

Muuseumitöötaja näitab, kuidas ise šokolaadikomme teha. Maitsta saab neid ka!

Vt lähemalt purechocolate. eu.com

Gunars Igaunis – te-ma perenimi tähen-dab, muide, läti kee-les eestlast ja päritki

on ta Esti-nimelisest külast – ot-sustas koguda kokku pillid, mil-lel vanust sada kuni sada viis-kümmend aastat ja mis kõik pä-rit Lätist.

Kõige rohkem on Igaunise koduhoovil paiknevas muuseu-mis lõõtspille, akordione, bajaa-ne. «Nende kogumine sai alguse ajal, mil lõin lõõtspillide paran-damise töökoja, see oli 2004. aasta,» räägib Igaunis. Kirjutas projekti, sai riigilt firma asuta-miseks 2000 latti ning mõistis siis, et paljud kliendid, kes oma lõõtsa remonti andnud, ei suu-da töö eest maksta. «Soovides mitte nälga surra,» naerab Iga-unis, «paningi pillid raha eest vaatamiseks välja.»

Pilet muuseumi maksab kaks eurot, kahekesi või kol-mekesi tulles küsib peremees kokku seitse eurot, sest on ar-vestanud tunniga, mis tal hu-

600 elanikuga Gaigalavas, umbes 30 kilomeetrit Rezeknest, peab muusik gunars igaunis pillimuuseumi.

vilistele ekskursiooni tegemi-seks kulub.

Kõige olulisemaks peabki ta just oma lõõtspillikogu. Pal-jud eksponaadid on ka lihtsalt kingitud. Praegu tegeleb Gu-nars Igaunis igapäevatööna eri-nevate pillide valmistamisega.

Vapustav lõõtspillikogu

Soovides mitte nälga surra, paningi pillid raha eest vaatamiseks välja.

Ta on endine kooli muusi-kaõpetaja, löönud akordionisti-na kaasa paljudes kollektiivides ning koos naise ja kolme tütre-ga asutas ta viis aastat tagasi pereansambli.

Pärast osalemist televisiooni perebändide võistlussaates, saa-vutas ansambel Igaunu Gimene (ehk «Eestlase pere») suure po-pulaarsuse.

Gunars Igaunis ja osake tema tohutust pillikogust. Mees armastab vabal hetkel ka ise lõõtsa tõmmata. Foto: rezekne turismiinFokeskus

Igaunu Gimene ehk ansambel Eestlaste Pere - Gunars Igaunis naise ja tütardega. repro: verni leivak

muuseumi külastamiseks helista eelneValt numbril +371 2872 8790

kuulsaks üle terve Läti – eelkõi-ge mahlade ja keediste tõttu. Ise-gi kapsamahla toodeti siin, väi-dab Šneidere. Pärast Läti ühine-mist Euroopa Liiduga ei vastanud enam tootmine nõuetele ja 2004. aastal kolis tehas uude hoonesse. Vana viinaköök jäi aastateks tüh-jaks ja mahajäetuks.

Trühvlid ja šokolaadivitamiinidKohalik ärimees Aivars Žimants otsustaski siis, et aeg oleks ha-kata šokolaaditrühvleid valmis-tama ning lõi viinakööki šoko-laadimuuseumi. Nüüd on šoko-laaditehaseid lausa kaks, neis leiab tööd 70 inimest, muuseu-mis ja selle lähedal asuvas res-toranis Terase teenib leiba kok-ku 20 töötajat.

Eraldi ettevõttes valmista-takse aga uudistoodet – šoko-laadivitamiine. Jah, te lugesi-te õigesti. Neid toidulisandeid müüakse isegi apteekides ning tumeda šokolaadi tabletid on osutunud üllatavalt populaar-seks – vitamiinid parandavad

eeskätt nägemist, aitavad kaasa südame tööle ning aeglustavad vananemist. «Vitamiinid töö-tati välja koos kardioloogide ja teiste oma ala spetsialistidega,» kinnitab Liene Šneidere.

Lisaks muuseumikülastuse-le saab kaasa elada täidisega šo-kolaadikommide valmistamisele ning loomulikult võib Pure too-teid muuseumipoest kaasa osta.

«Pure» šokolaadivitamiine leiab Lätis isegi apteegist.

läti teemalehe valmimist toetasid:

Lätieesistumine Euroopa Liidu Nõukogus