Aktuaalne

Lk 2 Pärnus tehakse kaks kooli korda

Kohalik elu

Lk 2 Haapsalu lastel uus mänguplats

Huvitavat lugemist

Lk 7 Orissaares peeti jalgpallipäeva

Valitsuses

Lk 4 Eelarves tuleb riigi kulusid kokku tõmmata

Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa Nr 3. September 2008

Muutuste lävel

„Proovime kahe aasta asemel ühega teha,” mainis Alar Tooming. Tema augustis lausutud sõnade kohaselt võivad kevadeks jääda vaid mullatööd ja haljastamine, sest neid pole otstar-bekas hilissügisel teha.

Asfalditehas tee ääresKa Urmas Robam kinnitas, et suure-mad tööd lõppevad selle sügisega ära. Asfalt saab kindlasti ära pandud ja järgmiseks aastaks jäävad tema sõ-nul vaid kõnni- ja rattateede ehita-mine ja maantee markeerimine.

Asfalteerimise ajaks püstitati Kao-palu karjääri mobiilne asfalditehas. „Tänapäeval ei veeta enam asfalti kus-kilt kaugelt, nii saab parema kvalitee-di,” ütles Robam.

14,8 km pikkuse teelõigu rekonst-rueerimise lepinguline maksumus on 101 miljonit krooni. Lõplik summa

selgub siiski pärast tööde lõppu, sest esineb ka ettenägematuid kulusid.

Robami sõnul ei olnud antud tee-lõik just kõige hullemas seisus, kuid tehtud uuringute järgi oli liiklussage-

dus sel muutunud piisavalt suureks. „Teekate oli kitsas ja mahutavus vi-lets, see saigi põhjuseks, miks hakati uut teed ehitama,“ selgitas Robam.

Kui see teelõik saab valmis, on Lää-nemaal järgmise suurema tööna plaa-

Maanteeameti Pärnu Tee-devalitsuse Läänemaa osakonna juhataja Ur-

mas Robami sõnul päris valmis siis-ki tööd veel ei ole. Septembri keskel käis alumise betoonkihi panek ja bi-tuumeni stabiliseerimine.

Lepingu lõpptähtaeg on riigihan-ke võitnud AS Talteril alles 30. sep-tembril järgmisel aastal. ASi Talter töö-dejuhataja Alar Tooming on varem öelnud, et firma kõik põhijõud on suu-natud antud teelõigu ehitamisele.

Haapsalu–Tallinna maantee Rannaküla–Palivere teelõi-gu suuremad rekontsruee-rimistööd peaksid lõppe-ma juba sel sügisel. Lõplikult saab tee korda järgmisel aastal.

nis hakata rekonstrueerima Haap-salu–Rannaküla lõiku. Täpsemalt ei ole siiski teada, millal see ette võetak-se. „See on kirjas teehoiukava eelnõus, mis ametkondades ringleb,“ sõnas Robam. Millal eelnõu jõustub, ei osa-nud Robam ennustada.

Teederemont jätkubTihti Tallinna ja Haapsalu vahel liik-lev Riigikogu liige Lauri Luik ütleb, et teede uuendamine Läänemaal on igati tervitatav. Lisaks Haapsalu ja Läänemaa inimestele saavad sellest teeremondist kasu ka inimesed, kes sõidavad Rohuküla sadamasse ja sealt praamiga Hiiumaale. „Eesti astumi-se järel Euroopa Liitu on teederemont Eestis hoogustunud ja olen veendu-nud, et nii riigi kui kohalikke teid uuendatakse Läänemaal ka eeloleva-tel aastatel,“ lausus Luik. IETI

Läänemaa uuendab 15 kilomeetrit maanteed

Lisaks Haapsalu ja Lääne-maa inimestele saavad sel-lest teeremondist kasu ka inimesed, kes sõidavad Rohuküla sadamasse ja sealt praamiga Hiiumaale.

Rannaküla-Palivere teelõigu asfalteerimistööd algasid augustis.

foto: arvo tarmulaSeptember on muutuste aeg. Tavapärased muutu-sed toimuvad ka loodu-

ses. Elu linnades ergastub taas, lapsed lähevad kooli, puhkus-te aeg on läbi. Lisaks igapäe-vase töörutiini algusele jälgime muutusi Eesti majanduses, mis nõuavad otsustamist ja ilmselt ka mõnede minevikus tehtud otsuste ümberhindamist.

Tähtis on see, kas inimene õpib toimuvast midagi või mit-te. Need on ka väärtuslikud het-ked, mil inimesed saavad hin-nata oma tegevust. Peame vaid arvestama, et minevikus tehtud tegemisi enam muuta ei saa. Seetõttu on oluline õppetundi-dest õppida ja edasi liikuda.

Haridus on tänases infoühis-konnas äärmiselt oluline. Selle täiustamist ja ümberõppimist pean ma väga tähtsaks. Mul on hea meel, et lisaks noortele, kes käivad tavapärast teed gümnaa-siumis, kutsekoolis või kõrgkoo-lis, on üha enam täiskasvanuid, kes on otsustanud samuti ennast täiendada, kas läbi koolituste või kõrgkooli astudes. See trend võiks veelgi rohkem laieneda. Sellest on Eestile suur kasu!

Kõigile on kohale jõudnud teadmine, et majanduses toi-mub jahtumine ning iga ette-võtja peab ennast ümber ko-handama vastavalt majandus-olukorrale, kui soovib oma te-gevust jätkata. See on aeg, kui kunagi tehtud investeeringu ta-suvuse riskikoefitsient hakkab mängima olulist rolli. Otsusta-vad valikud on ukse ees – usku-ge mind, ust ei ole mõtet kinni naelutada, sest ilma otsusteta pole mõtet oodata majanduse paranemist.

Peale ettevõtete peab oma kulutused ümber vaatama ka riik. Avaliku sektori kulutused peaksid lähtuma vajadusest. Iga-sugused kulud, mis pole häda-tarvilikud, tuleks ära jätta või edasi lükata. Toetuste puhul on teretulnud selline süsteem, kus toetatakse vaid hädasolijat. Pea-le kulude põhjalikku ülevaata-mist ning nende vajalikkuse hin-damist saame rääkida alles uutest tuluallikatest.

Reimo Nebokat

2 Nr 3. September2008aktuaalne

Juhtkiri

tiliselt kogu algkooli hoovi ulatuses, spordiplats ja mänguväljakud kom-bineerituna.

Mängida saavad kõik„Algkooli tubli direktriss Malle Õig-lane on kooli edendamiseks oma ame-tis oldud aja jooksul palju ära teinud ning tulihingeliselt uute projektide eest seisnud. Haapsalu linnavalitsus on samuti ära teinud tubli töö, et pro-

Haapsalus lastele uus mänguplatsReformierakonna ettepa-nekul eraldati riigi 2007. aasta lisaeelarvest Haap-salu algkooli spordi- ja mänguplatsi uuendami-seks läbi haridusministee-riumi 1,1 miljonit krooni. Selle raha eest saab spor-di- ja mänguplatsid täies mahus välja ehitada.

lausub reformierakondlasest Riigi-kogu liige Lauri Luik.

Valmib kaasaegne mänguväljakUue korvpallikorvi taga haigutas sel-lest ajast pärit vana pehkinud poom, kaugushüppekast oli pea olematuks lagunenud ning turnimisredelid olid roostes ja ohtlikud. Plaani kohaselt tuleb algkooli õuele uus palliplats koos mänguatraktsioonidega, laste-le mõeldud seiklusrada, erinevad tur-nimisatraktsioonid, väiksemat sorti spordirajatised nagu kaugushüppe-kast jpm.

Mänguväljak on planeeritud prak-„T änane mänguplats on ajast, mil mina algkoolis õppisin, 1980. aastatest,“

Pärnu Ülejõe Gümnaasium

Mänguväljakut saavad kasutada kõik Haapsalu lapsd, kes seda soovivad.

Pärnus tehakse kaks keskkooli korda

Haridusasutuste kordatege-miseks võttis linn koolide sihtasutuse nõukogu liikme

Erki Meltsi sõnul 120 miljonit krooni laenu. „Sellises mahus ei ole Pärnu linnas koolimaju enam ammu uuen-datud,“ selgitas Melts, lisades, et re-mondile seavad oma nõuded muin-suskaitse kehtestatud erinõuded.

Pärnu hariduselus hindab Erki Melts heaks ja oluliseks muudatuseks ka las-teaedade ja huvikoolide ning üldha-

riduskoolide õpetajate ühtsustatud palgatingimusi. „Kui seni maksti las-teaednikele ja huvikoolijuhtidele pal-ka erinevatest põhimõtetest lähtuvalt võrreldes õpetajatega, siis nüüd ole-me alustanud ühtsete reeglite kehtes-tamisega, sest ega õpetajate, lasteaed-nike ja huvijuhtide töös ju olulisi eri-nevusi ei ole,“ ütles Erki Melts, lisades, et tegemist oli Reformierakonna ühe valimislubadusega, mille täitmiseni Pärnu linna juhtimisel jõuti. IETI

Uue korvpallikorvi taga haigutas sellest ajast pärit vana pehkinud poom.

Lootus on ettevõtlikkusel

Inimesed on hakanud pere eelarvet täpsemini planee-rima ja oste põhjalikumalt

kaaluma. See sunnib omakor-da ettevõtjaid mõtlema, kui-das toota nii, et pakkuda kau-pu ja teenuseid soodsamalt. Võimalusi on mitmeid – vä-hendada kasumi osa, et teeni-da suuremalt käibelt ja laiene-valt turuosalt, muutuda efek-tiivsemaks, uuendada töövõt-teid ja tehnoloogiaid, mida ni-metatakse innovatsiooniks. Et-tevõtlus tähendab pidevat val-misolekut muutusteks ja os-kust muutustega kohandada.

Vajadus olla muutusteks val-mis kehtib mitte üksnes küm-netes miljonites kasumit arves-tavate suurettevõtjate jaoks. Igaüks peab muutusteks valmis olema. Valitsus on võtnud kur-si Eesti tööturu uuendamisele. Sovjetlik töölepinguseadus, mis tagas lumelabidavabrikus töö ka lumevaestel talvedel, peab ajalukku kaduma. Et konku-rentsis püsida, tuleb kõigil pi-devalt midagi juurde õppida ja õpitut rakendada.

Reformierakond on alati näi-nud oma tegevuse eesmärgina vaba turu tagamist. Seda, et ini-mesed ja ettevõtted saaksid seal piiranguteta konkureerida. Ideaalse turu tunnused on ma-dalad maksud ja riigi bürokraa-tia võimalikult vähene sekku-mine. Nagu ka korruptsiooni-vaba keskkond, kus suvaotsus-teid ei tehta ning järjepidevus majanduskeskkonna hoidmi-sel. Maksukoormus peab ole-ma mõõdukas ja muutused et-te teada. Teine osa on meie po-liitikast on. koostöö ettevõtja-tega. Hea näide siin on Riigiko-gu majanduskomisjon ja Refor-mierakonna fraktsioon, kes koh-tuvad ettevõtjatega regulaarselt, kuulavad nende muresid ja püüavad aidata. Eesti tuleviku võtmeks on turutõkete kõrval-damine, kvalifitseeritud tööjõu-puuduse leevendamine, sood-sa maksukeskkonna loomine (lihtsad ja madalad maksud on kindla majanduse nurgakivi) ning saavutatud soodsa majan-duskeskkonna püsimine.

Tasub tähele panna, et mur-rangulised muutused toimuvad praegu kogu maailma majan-duses ja suuresti nende põhjus-tatud on ka Eesti majanduse jah-tumine. Murrangulistel aegadel jagatakse turuosa ümber. Nii on just praegu paras aeg mõtelda sellele, kuidas oma toodetega jõuda eksporditurgudele. Ja eks-porditurgudena ei peaks ette-võtjad nägema mitte ebastabiil-set idanaabrit, vaid Eesti part-nereid ühises majandusruumis, Euroopa Liidus. Just selles oli Eesti riigi ja kõikide Eesti valit-suste kümme aastat kestnud pingutuse mõte Euroopa Liidu-ga liitumisel, mida tänaseks enam keegi ei kahetse. IETI

jekt ette valmistada,“ kinnitab Luik. Valmivat mänguplatsi saavad kasu-tada kõik lapsed. Linna algkoolis õpib ligi 250 last, kellele see mänguplats saab põhiliseks kehalise kasvatuse tundide läbiviimise ja vaba aja veet-mise kohaks. Muudel aegadel on plats avatud kõigile huvilistele.

Läinud aastal pärast rahaeraldust alustati Luige sõnul linnavalitsuse esin-dajate ja kooli juhtkonnaga kohe mõt-tevahetust selle üle, milline väljak oleks parim. Töid alustati tänavu suvel. Esi-algsete plaanide kohaselt pidi komp-leks valmima 1. septembriks, kuid vih-maste ilmade tõttu lükkus asi paari-kolme nädala võrra edasi. IETI

Pärnu linn remondib 2009. aasta jooksul kaks linna olulisemat kooli: Hansa gümnaasiumi ja Ülejõe gümnaasiumi.

foto: internet

foto: erakogu

3Nr 3. September 2008

Lühidalt

kohalik elu

Saare maavalitsus üritab Mõntu-Ventspilsi liini päästa Saare maavalitsus otsib turismiette-võtjate palvel võimalusi kahjumit tee-niva mõntu-ventspilsi laevaliini käi-gushoidmiseks, kuid vajab enne otsu-se tegemist rohkem informatsiooni.

kohalikke turismiettevõtjaid ühen-dav Sa Saaremaa turism pöördus Saare maavalitsuse poole palvega leida võimalus toetada mõntu-ventspilsi laevaliini, millest operaa-tor kahjumlikkuse tõttu loobuda plaanib, kirjutas meie maa.

maavanema ülesannetes oleva andrus lulla sõnul ei tulnud turis-miettevõtjate palvest välja, kui palju oleks liini säilimiseks vahendeid va-ja leida. „toetuse taotlemiseks pea-me teadma, palju maksab liini käita-mine ja kui suures osas on see kah-jumis,” ütles lulla, kelle sõnul haka-takse Saaremaa turismindusele olu-lise liini käigushoidmiseks võimalusi otsima pärast vastavate kalkulat-sioonide saamist.

Saaremaa sadamat külastas selle hooaja viimane kruiisilaev14. septembril külastas Saaremaa sadamat selle hooaja viimane kruiisi laev.

alexander von humboldti par-dalt, mis saabus visbyst ja suundus helsingisse, tuli Saaremaaga tutvu-ma üle 320 turisti, vahendas „ak-tuaalne kaamera”.

kokku käis tänavu Saaremaa sa-damas kuus suuremat ristluslaeva enam kui kahe tuhande turistiga. Järgmiseks aastaks on tallinna Sa-dam kinnitanud samuti vähemalt kuue laeva tulekut Saaremaa sada-masse.

turismifirmade kinnitusel pakub turistidele huvi eelkõige kohalik folkloor, ajaloolised objektid ja Saa-remaa loodus.

Linn eraldas raha Kuressaare Noorte Huvikeskuselekuressaare noorte huvikeskus kor-raldas sel aastal uut projekti „noor-tekeskus kolib suveks randa“, mille raames pakuti kolmel päeval näda-las lastele ja noortele mitmesugu-seid tegevusi kuressaare linna puh-kealal.

erinevate tegevuste läbiviimiseks soetati vajalik inventar, mis on ka edaspidi sobilik kasutamiseks väli-tingimustes. kuressaare linnavalit-sus toetas huvikeskust 6300 kroo-niga.

Oru sai vastsed lipuvardad

Varsti saavad jalgpallurid Risti uuel jalgpallistaadionil mängida.

Mõntu sadam

Kullamaa vallas saab turnida

Koos valla lisatud rahaga on tä-navu kunstmuruväljakute te-gemiseks kasutada 1,1 miljo-

nit krooni. Risti valla kommunaal-nõuniku Marek Topperi sõnul taotle-

takse järgmiseks aastaks erinevatest fondidest juurde 2 miljonit krooni, et väljakule ka kunstmuru kate peale saada. „Loodame, et see raha õnnes-tub leida,“ sõnas Topper.

Treeninguteks ja võistlusteksKunstmuruväljakut eelistati loodusliku-le muruväljakule seetõttu, et seda saab kasutada praktiliselt aastaringselt.

Väljak on mõeldud nii kooliõpilas-tele kasutamiseks kui ka jalgpalliklubi-

Kullamaa vallas ehitatakse lastele ronimislinnakud, mille rajamist on Reformierakonna algatusel riigieelarvest toetatud 550 000 krooniga.

„R eformierakonna Kul-lamaa piirkonnaorga-nisatsioon on võtnud

üheks eesmärgiks, et siin elavatel lastel peab olema võimalus kehali-seks arenguks,“ kinnitab volikogu liige Marek Topper.

Hetkel ehitatakse suuremaks ka Kullamaa staadionit. „Käsipalliplats

kaob ära ja kooli jalgpalliplats läheb suuremaks,“ kirjeldab Topper. Sinna on juba paigaldatud 350 000 krooni maksnud ronimisvõrk.

„Teistesse valla asulatesse, Kolu-verre ja Liivile, tulevad ronimislinna-kud, mis sellel sügisel valmis saavad,“ kinnitab Topper.

Kullamaa lasteaias käib 30 last. Li-saks saavad ronimisega tegelda ka kodused ja algklasside lapsed. „Meil on niimoodi, et lasteaed ja kool asu-vad kõrvuti. Mõlemas käivad lapsed saavad uusi atraktsioone kasutada,“ lausub Topper. IETI

Ristile rajatakse staadioniLäänemaal Ristil käib hoog-salt kunstmurustaadioni ehi-tus, mida Reformierakonna initsiatiivil toetati riigieelar-vest 700 000 krooniga.

L ipuvardad püstitati Linnamäe kooli 105. sünnipäeva puhul ning tänu Reformierakonna Oru

piirkonna liikmeskonna toetusele.Reformierakonna Läänemaa orga-

nisatsiooni juhi Marek Topperi sõnul ei ole lipuvardad esimene ega ka vii-mane Reformierakonna liikmete poolt Läänemaal teoks tehtud objekte. „Siia-ni on tänu reformikatele tehtud ka Pa-livere Kuliste aasa parkimisplats, üks osa Risti jalgpallistaadionist, Valge-välja külaplats Ridalas, Nõval asuv Va-riku külaplats ning valmimas on Haap-salu algkooli taga asuv lastemängu-väljak ja Kullamaa lastemänguväljak,” tõi Topper näiteid seni tehtust. IETI

Augusti keskel kingiti Oru koolile, vallamajale ja lasteaiale uued lipuvardad.

le FC Risti. Klubi saaks seal läbi viia tree-ninguid ning mängida ka võistlusmän-ge. FC Risti mängib Eesti meistrivõist-lustel teises liigas. Klubil on noorte män-gijate näol olemas hea järelkasv.

Väljak kodu lähedalKuni väljaku valmimiseni peavad FC Risti mängijad käima trenni tegemas Tallinnas, Laagris. „Ristilt on sinna 65-70 km,“ sõnas Topper. Lisaks aja-kulule ning pikale ja tüütule sõidu-le on selline sõitmine klubile olnud ka rahaliselt väga kulukas. „Et säili-tada meeskonna võitlusvõimet, tu-leb mängijatel Tallinnas trennis käia vähemalt paar korda nädalas,“ lau-sus Topper. IETI

Lisaks ajakulule ning pikale ja tüütule sõidule on selline sõitmine klubile olnud ka rahaliselt väga kulukas.

Häädemeestel peetakse perepäeva

Reformierakonna Häädemees-te piirkond korraldab kolman-dat korda perepäeva, kuhu on

oodatud kõik valla inimesed.„Seekord on teemaks jäätmekäit-

lus. Räägitakse veelkord sellest, kui-das hoida ümbritsev keskkond puhas ja mida ette võtta majapidamises tek-kiva prügiga,“ selgitas Reformierakon-na piirkonnajuht Andrus Sootpalu. Perepäeva toetab ka vallas prügivedu korraldav AS Ragn-Sells. Tegevust jät-kub seal kõigile. Saab ratsutada, proo-vida täpsust vibukütina, omandada teadmisi sukeldumise ja sukeldumis-varustuse kohta, kohtuda Riigikogu liikmetega ja küsida neilt huvipakku-vaid küsimusi.

Proviisoriametis ja apteegiomani-kuna ettevõtjana tegev Andrus Soot-palu lisas, et vallas, kus omavalitsus ettevõtjatele ülearu tähelepanu ei pööra, on Reformierakond ettevõtlu-se toetamise oma südameasjaks võt-nud. „Lisaks perepäevadele veame ka ettevõtjate ümarlauda. Selles üritus-tesarjas kogunetak-se oktoobri algu-ses, et ettevõtja-tele tutvustada erinevaid fonde ja teisi toetus-meetmeid,“ üt-les Sootpa-lu. IETI

Andres Sootpalu

foto: Scanpix

foto: internet

foto: erakogu

Marek Topper (paremal) koos riigikogulase Lauri Luigega.

foto: erakogu

Uus lipuvarras Oru kooli ees tervitab koolilpasi.

foto: reformierakond

foto

: ref

orm

iera

kon

d

4 Nr 3. September2008parlamendiS

Lühidalt

4 5valitSuSeSparlamendiS

Digiretsept teeb elu lihtsamaks Septembris algas eesti tervishoiu-asutustes ja apteekides üleminek digiretseptile. See tähendab, et testitakse retseptikeskuse toimi-mist koostöös eesti haiglate ja pe-rearstide ning apteekritega. peale seda, kui andmekaitseinspektsioo-nilt on saadud luba delikaatsete isi-kuandmete töötlemiseks, alusta-takse pilootprojekti reaalsete and-metega. testperiood algas 1. sep-tembril 2008 ja retsepte hakatakse reaalselt digitaliseerima 1. jaanuaril 2009.

patsiendi jaoks avaneb digiret-septiga terve rida uusi võimalusi. patsient saab internetist ülevaate talle välja kirjutatud retseptidest ning ravimi saab kohe igas aptee-gis välja osta, kaasas peab olema vaid isikut tõendav dokument, mil-lel pilt ja isikukood.

apteekrite töö muutub tänu di-giretseptile lihtsamaks – retseptira-vimi müümisel tuleb retseptikesku-sele saata andmed vaid müüdava ravimpreparaadi kohta. Ülejäänud info, mida apteekrid täna käsitsi si-sestavad, on retseptil edaspidi ju-ba olemas.

Reimo Nebokat

Ka Eesti para-olümpialased said Pekingis medaliSeptembri alguses oli tallinna len-nujaam taas pekingisse sõitvate olümpialaste ning nende teelesaat-jate päralt. Sedakorda asutasid end teele eesti esindajad paraolümpia-mängudel. kolmele tublile inva-sportlasele ning nende treeneritele andis head soovid kaasa sotsiaal-minister maret maripuu. delegat-siooni koosseisu kuulusid laskja helmut mänd koos treeneri heiti vahtraga, ujujad kardo ploomipuu ja kristo ringas treenerite Õnne pollisinski ja eric rootsiga. pekin-gis ootas neid ees juba delegat-siooni juht anna-liisa eller.

pekingi paraolümpial olid eest-laste medalilootused seotud 13. septembriga, kui olümpiavette hüppas 100 m rinnuliujuja kardo ploomipuu. hommikusest eeluju-misest läks kardo põhivõistlusele kuuenda ajaga, olles iseenda peale tige aeglase alguse pärast. „finaalis põrutan kohe alguses täiega,” ütles 20-aastane ploomipuu.

eestlaste ergutuskoori saatel te-gigi kardo seda, mida temalt sala-misi oodati, puudutades finišiseina ameeriklase Justin Zooki ja aust-raallase michael andersoni järel kolmandana ajaga 1.03.37, mis on noormehe uus isiklik rekord.

ajalooline sündmus leidis aset ka pidulikul autasustamistsere-moonial, kui selle klassi medaleid ulatas kätte pekingi paraolümpia-mängude aukülaline proua evelin ilves. kunagi varem ei ole ei para- ega päris olümpiamängudel meda-leid üle andnud eestlane. eestlaste eesmärk tuua pekingi paraolüm-piamängudelt medal sai täidetud.

Sotsiaalministeerium/Sportnet

Sügise hakul käis Reformiera-kond välja terve rea ettepane-kuid, mida Eesti majandusele

uue hoo andmiseks teha vaja on.

Laen maksumaksjateltTulumaksumäära alandamine 26 prot-sendilt 18 protsendile ning tulumak-suvaba miinimumi suurendamine 3000 kroonini kuus on suur reform, mille eesmärk on kasvatada Eesti ma-janduse konkurentsivõimet. Reformi peatamine aastaks tähendab 1,5 mil-jardi lisakrooni võtmist maksumaks-ja taskust.

Tuluallikate lisamise kõrval tuleb eelarvet koostades tähelepanu pöö-rata kulutuste piiramisele. Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni juhtiv Keit Pentus rõhutab, et kord juba de-fitsiidiga planeeritud eelarvet uuesti aasta hiljem plussi pöörata on veel valulisem, kui praegu kulusid kokku tõmmata. „Millise löögi võiks rangest eelarvepoliitikast ja riigi kulude-tu-lude tasakaalus hoidmisest loobumi-ne Eesti usaldusväärsusele anda, se-

da ei taha loodetavasti keegi järgi proovida,“ märgib Pentus Delfis aval-datud arvamusloos.

Reformierakond peab kõige olu-lisemaks tingimuste loomist majan-duse uueks kasvutsükliks ja ettevõt-

Vaidlused riigieelarve koostamise üle lähevad visalt, aga liiguvad õiges suunas. Järgmiseks aas-taks tuleb koostada tasa-kaalus eelarve ja on ole-mas kõik eeldused, et nii ka läheb. Lisaks sellele on just praegu tarvis otsu-seid, mis tagaksid majan-duse uue kasvu.

Eelarves tuleb riigi kulud kokku tõmmata

Peaminister Andrus Ansip rõhutas septembri keskel Tartus Reformierakonna volikogul esinedes range eelarvepoliitika jätkamise tähtsust.

Ansip nimetas nelja sambana, millele majandus peab tugi-nema, paindlikumat töötur-

gu, teadus- ja arendustegevust, eks-porti ning ranget eelarvepoliitikat.

Peaministri sõnul on Eesti suurim probleem praegu kvalifitseeritud töö-jõu puudus. „Oma tööturu paindlik-

kuse kohalt oleme rahvusvahelistes tabelites 181 riigi hulgas alles 163. ko-hal. Kindlasti peaksime jätkama ka Soome ja Rootsi eeskujul tööjõumak-sude alandamisega,” ütles Reformi-erakonna esimees. „Töötajate üm-berõpe peab saama igapäevaseks as-jaks. Ühekordse haridusega ja kuna-gi omandatud diplomiga globaalses majandusruumis enam välja ei vea,“ sõnas Ansip.

Euroopas esimeste seasSamas osutas ta, et teadus- ja aren-dustegevusse suunatud rahahulga kasvutempolt on Eesti viimasel kol-

mel aastal olnud Euroopas esikohal ja seda kohta ei tohi kaotada.

Ülitähtis eksportAnsip märkis, et kui siiani on majan-duskasvu vedanud põhiliselt laenu-

dele toetuv tarbimine, siis nüüd peab selle vedamise üle võtma eksport. Ekspordis tuleb orienteeruda aga mit-te ebastabiilsele ja riskidest kubise-

vale Vene turule, vaid stabiilsetele tur-gudele Euroopa Liidus.

Peaminister rõhutas ka range eelar-vepoliitika jätkamise vajadust. „See on see, millesse me usume, ja see on see, millesse usuvad investorid,” lausus ta. Eelarve koostamise põhiprobleem on Ansipi hinnangul tulude jäik seotus kuludega. „Liiga paljude tulude kulu-tamine on juba seadusega ette mää-ratud ning tulude struktuuri muutu-des puuduvad valitsusel ja Riigikogul vajalikud hoovad kulude struktuuri muutmiseks,” lisas Ansip Reformiera-konna volikogul peetud kõnes.

Silver Pukk

Kui praegu maksavad maksu-maksjad osade pensionäri-de pensioni kojukande kin-

ni, siis järgmise aasta veebruarist ei saa enam maksumaksja kulul pen-sionit koju lasta tuua. Rahastami-se muutus toob juurde mitu valikut. Võib ise postiljonile pensioni koju-kande eest maksta või lasta pension koju tuua ainult talvel, suvel käia sel ise järgi.

Tasub mõelda turvalisuselePensioni võib lasta kanda ka panga-arvele. Viimasel juhul tuleb muidugi võtta ka pangakaart. Pangast raha võtmiseks võib juba ise vabalt päeva valida. „Pangakaardiga saab maksta üha rohkemates kohtades,“ kirjutab

Tõnis Kõiv oma veebilehel. Lisades, et tasub mõelda ka turvalisusele. Kur-jategija võib mõne tuhande krooni-se pensioni järele vargile tulla, pen-sioni kojukande päevad on ju tea-da...

Sotsiaalministeeriumi andmetel viiakse praegu pension koju kätte

keskustest eemal elavatel eakatel.Pensionäridele, kes ei pääse ko-

dunt liikuma puude tõttu või muul mõjuval põhjusel, makstakse mak-sumaksja poolt ka edaspidi pensioni kojukanne kinni. Nii on vähemalt sot-siaalministeeriumi ametnikud väit-nud ning see peab olema varsti Rii-gikogusse saadetavas seaduse muu-datuses ka selgelt kirjas. Maksumaks-ja peab kinni maksma neile inimes-tele pensioni kättetoimetamise, kes tõesti ise hakkama ei saa.

Omavalitsus abistabTõnis Kõiv märgib ka, et kui eakatel on pensioni kojukande muutumisega mu-re, tasuks pöörduda omavalitsuste sot-siaaltöötajate poole, kellelt nõu küsi-da ja abi saada. Linna- ja vallavalitsus-te ülesandeks on aga tagada, et abis-tajatena töötaksid pädevad ja abival-mis inimesed, kes pensionäride mu-red lahendaksid. „Enamuses Eesti pai-kades see just nii ongi,“ kiidab Riigi-kogu liige omavalitsuste võimekust.

Allikas: www.toniskoiv.ee

Jürgen Ligi ja Rein Lang soovitavad otsuseid, mis annaks Eesti majanduse-le uue hoo.

Riigikogu liige Tõnis Kõiv juhib oma veebilehel www.toniskoiv.ee tähelepanu sellele, et pensio-nide kojukande asendamine pensioni maksmisega pangakon-tole vähendab sularaha kodus hoidmisega kaasnevaid riske.

Pensioni saamine pangakontole on mugavam

luskeskkonna parandamist. Lisaks maksulanguste peatamisele, mis saab olla üksnes ajutine, tuleb veel sel aas-tal astuda rida samme, mis muuhul-gas aitavad kaasa ka tasakaalus eel-arve vastuvõtmisele.

Käibemaksusoodustustega huupi rahajagamisest tuleb loobuda. Tühis-tada tuleb juriidiliste isikute tulumak-suseaduse muudatuse jõustumine, mis kehtestab avansiliste maksete nõude. Reformi vajab laste toetami-se poliitika: ebaefektiivne ja hädas-olijaid mitte aitav laste arvuga seo-

ru paindlikumaks ja aitab seeläbi kaa-sa majanduse uuele tõusule. Veel sel aastal tuleb vastu võtta seadus, mis kehtestab sotsiaalmaksule alates aas-tast 2010 kolme Eesti keskmise pal-ga suuruse ülempiiri ja aitab seeläbi tuua Eestisse tarku töökohti ning uut maksuraha. Samuti tuleb vastu võt-ta seadus, mis aastast 2010 vabastab eraisikute aktsiainvesteeringud tulu-maksust. Kõik need sammud on Ees-ti rahva ja riigi, mitte ühe või teise erakonna huvides.

Martin Kukk

foto: Scanpix

Lühidalt

foto: Scanpix

foto: Scanpix

foto: ShutterStock

Ansip rõhutas range eelarvepoliitika tähtsust

tud tulumaksuvabastus tuleks kao-tada ning asendada see 2000-kroo-nise otsetoetusega kolme ning ena-ma lapsega peredele, vanemahüviti-se maksmise põhimõtteid ei ole vaja muuta. Pensionide tõstmine peab jätkuma kavandatud tempos.

Vaja on kindlat tulevikku tagavaid otsuseidPikaajalise mõistliku eelarvepoliitika tagamiseks ja majanduse elavdami-seks tuleb kiirelt vastu võtta uus töö-lepingu seadus, mis muudab töötu-

Otsused, mis majandusele uue hoo annavad, tuleb teha juba tänavu.

Töötajatele loob riik uue töölepingu seadusega paremad võimalused enesetäiendamiseks.

Kristiina Ojuland on viimase kuu jooksul Euroopas korduvalt Venemaa agressiooni vatsu sõna võtnud.

foto: preSSifoto

foto: preSSifoto

foto: preSSifoto

foto: preSSifoto

foto: peep lillemägi

maksumaksja kulul 31 protsendile pensionäridest, kusjuures lausa kaks kolmandikku neist elavad kas Tallin-nas või Tartus. Kummaski linnas ei tohiks olla puudust ei pangakontori-test ega pangaautomaatidest. Pen-sioni kättesaamise tegelik probleem on siiski mujal Eestis, suurematest

Lühidalt

Paljud eakad soovivad ka pensionipõlves tööl käia või ettevõtlusega tegeleda.

Kardo Ploomipuu

Andrus Ansip soovitab ettevõtjatel orienteeruda stabiilsematele turgudele, kui poliitilistest riskidest kubisev Venemaa oma.

Paljud eakad soovivad ka pensionipõlves tööl käia või isegi ettevõtlusega tegeleda.

Majanduses peab laenude-le toetuv tarbimine asenduma ekspordiga.

Sõjani viinud sündmused Gruu-sia ümber said hoo sisse ainult tänu NATO Bukaresti tippkoh-

tumise otsusele mitte anda Gruu-siale ja Ukrainale alliansi liikmeli-suse tegevuskava. Saksmaa ja Prant-susmaa olid riigid, kelle tegevuse või tegevusetuse tulemusel anti rohe-line tee Venemaa tegeliku liidri Vla-dimir Putini neoimperialistlike fan-taasiate realiseerimiseks. Keeldumi-ne Bukarestis NATO tippkohtumisel Gruusiale nende riikide vastuseisu tõttu alliansi liikmelisuse tegevuska-va andmast, oli Moskva jaoks signaa-liks. et nüüd on viimane aeg Gruu-sias kanda kinnitada.

Täna räägib keegi anonüümne skeptilise Euroopa riigi esindaja Reu-

sihoidlikud katsed realistlikumalt hin-nata Venemaa positsioone on Saksa valitsuskoalitsioonis ette läbi kukku-nud. Südametunnistusele eelistatak-se Saksa valitsuskoalitsiooni püsimist. Ehkki, tänu Merkelile siiski suudeti ELi valitsusjuhtide kohtumisel lüka-ta edasi Venemaaga tippkohtumine.

Suur venitamine, tegevusetus konf-likti alguses on eriti kahetsusväärne. See andis Venemaale piisavalt aega kõikide oma sõjaliste eesmärkide saa-vutamiseks agressioonis Gruusia vas-tu. Külastades juunis Bakuud tegin avalduse Taga-Kaukaasia kiirema in-tegreerimise vajadusest euroatlanti-

listesse struktuuridesse. Nii mõnigi Isamaa ja Res Publica Liidu liige asus minu seisukohti ründama. Täna on isegi neile selge, kellel oli õigus. Kah-juks on kaotatud asjatult aega. See, mis oleks kerge olnud juunis, läheb septembris Euroopa Liidule ja Amee-rika Ühendriikidele kõvasti maks-ma.

Tingimusteta rahu1. septembri Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide otsus EL-Venemaa tippkohtumise edasilükkamisest on Ve-nemaa jaoks sõnumina ülimalt valus. Seda kinnitab ka nende hüsteeriline sõnum siseriiklikus meedias, kus püü-takse näidata ELi otsust kui Venemaa-le kasulikku otsust. ELi poolt on see esi-mene tõsine hoiatus Venemaale ja se-da tuleb vaadata kui sõnumit, millele võivad järgneda hoopis karmimad meet-med, kui Venemaa ei täida omale võe-tud kohustust täita rahuplaani.

Kristiina Ojuland

Gruusia konflikti õppetunnid Euroopaletersile, et „tänu taevale me ei võtnud neid sisse, sest siis oleks me neid pi-danud NATO V artikli järgi ju kaitsma”. See on vale. Liikmelisuse tegevuska-va ei tähenda NATO liikmeksolekut. Tõsi on aga, et see oleks olnud võimas signaal Kremlile Gruusiast eemale hoidmiseks. Reutersile puterdanud anonüüm lihtsalt otsib õigustust tea-tud riikide käitumisele.

Hoiatus minevikustKäitumisele, mis üks-ühele kopeerib Chamberlaini tegevust diilides Hitle-riga. Kas me siis veel imestame Saksa välisministeeriumi riigiministri Ger-not Erleri avalduse üle, milles ta konf-likti alguses sisuliselt ütleb, et mõistab Venemaa tegevuse vajalikkust. Või Sak-sa välisminister Walter Steinmeieri truualamlikke kinnitusi Kremlile Ve-nemaa positsiooni mõistmisest. Ger-hard Schröder aga ütleb otse välja, et toetab Venemaa sissetungi.

On kahju, et Angela Merkeli taga-

Riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland soovitab maailmal Venemaaga ettevaatlik olla.

5Nr 3. September 2008 valitSuSeS4 5valitSuSeSparlamendiS

Digiretsept teeb elu lihtsamaks Septembris algas eesti tervishoiu-asutustes ja apteekides üleminek digiretseptile. See tähendab, et testitakse retseptikeskuse toimi-mist koostöös eesti haiglate ja pe-rearstide ning apteekritega. peale seda, kui andmekaitseinspektsioo-nilt on saadud luba delikaatsete isi-kuandmete töötlemiseks, alusta-takse pilootprojekti reaalsete and-metega. testperiood algas 1. sep-tembril 2008 ja retsepte hakatakse reaalselt digitaliseerima 1. jaanuaril 2009.

patsiendi jaoks avaneb digiret-septiga terve rida uusi võimalusi. patsient saab internetist ülevaate talle välja kirjutatud retseptidest ning ravimi saab kohe igas aptee-gis välja osta, kaasas peab olema vaid isikut tõendav dokument, mil-lel pilt ja isikukood.

apteekrite töö muutub tänu di-giretseptile lihtsamaks – retseptira-vimi müümisel tuleb retseptikesku-sele saata andmed vaid müüdava ravimpreparaadi kohta. Ülejäänud info, mida apteekrid täna käsitsi si-sestavad, on retseptil edaspidi ju-ba olemas.

Reimo Nebokat

Ka Eesti para-olümpialased said Pekingis medaliSeptembri alguses oli tallinna len-nujaam taas pekingisse sõitvate olümpialaste ning nende teelesaat-jate päralt. Sedakorda asutasid end teele eesti esindajad paraolümpia-mängudel. kolmele tublile inva-sportlasele ning nende treeneritele andis head soovid kaasa sotsiaal-minister maret maripuu. delegat-siooni koosseisu kuulusid laskja helmut mänd koos treeneri heiti vahtraga, ujujad kardo ploomipuu ja kristo ringas treenerite Õnne pollisinski ja eric rootsiga. pekin-gis ootas neid ees juba delegat-siooni juht anna-liisa eller.

pekingi paraolümpial olid eest-laste medalilootused seotud 13. septembriga, kui olümpiavette hüppas 100 m rinnuliujuja kardo ploomipuu. hommikusest eeluju-misest läks kardo põhivõistlusele kuuenda ajaga, olles iseenda peale tige aeglase alguse pärast. „finaalis põrutan kohe alguses täiega,” ütles 20-aastane ploomipuu.

eestlaste ergutuskoori saatel te-gigi kardo seda, mida temalt sala-misi oodati, puudutades finišiseina ameeriklase Justin Zooki ja aust-raallase michael andersoni järel kolmandana ajaga 1.03.37, mis on noormehe uus isiklik rekord.

ajalooline sündmus leidis aset ka pidulikul autasustamistsere-moonial, kui selle klassi medaleid ulatas kätte pekingi paraolümpia-mängude aukülaline proua evelin ilves. kunagi varem ei ole ei para- ega päris olümpiamängudel meda-leid üle andnud eestlane. eestlaste eesmärk tuua pekingi paraolüm-piamängudelt medal sai täidetud.

Sotsiaalministeerium/Sportnet

Sügise hakul käis Reformiera-kond välja terve rea ettepane-kuid, mida Eesti majandusele

uue hoo andmiseks teha vaja on.

Laen maksumaksjateltTulumaksumäära alandamine 26 prot-sendilt 18 protsendile ning tulumak-suvaba miinimumi suurendamine 3000 kroonini kuus on suur reform, mille eesmärk on kasvatada Eesti ma-janduse konkurentsivõimet. Reformi peatamine aastaks tähendab 1,5 mil-jardi lisakrooni võtmist maksumaks-ja taskust.

Tuluallikate lisamise kõrval tuleb eelarvet koostades tähelepanu pöö-rata kulutuste piiramisele. Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni juhtiv Keit Pentus rõhutab, et kord juba de-fitsiidiga planeeritud eelarvet uuesti aasta hiljem plussi pöörata on veel valulisem, kui praegu kulusid kokku tõmmata. „Millise löögi võiks rangest eelarvepoliitikast ja riigi kulude-tu-lude tasakaalus hoidmisest loobumi-ne Eesti usaldusväärsusele anda, se-

da ei taha loodetavasti keegi järgi proovida,“ märgib Pentus Delfis aval-datud arvamusloos.

Reformierakond peab kõige olu-lisemaks tingimuste loomist majan-duse uueks kasvutsükliks ja ettevõt-

Vaidlused riigieelarve koostamise üle lähevad visalt, aga liiguvad õiges suunas. Järgmiseks aas-taks tuleb koostada tasa-kaalus eelarve ja on ole-mas kõik eeldused, et nii ka läheb. Lisaks sellele on just praegu tarvis otsu-seid, mis tagaksid majan-duse uue kasvu.

Eelarves tuleb riigi kulud kokku tõmmata

Peaminister Andrus Ansip rõhutas septembri keskel Tartus Reformierakonna volikogul esinedes range eelarvepoliitika jätkamise tähtsust.

Ansip nimetas nelja sambana, millele majandus peab tugi-nema, paindlikumat töötur-

gu, teadus- ja arendustegevust, eks-porti ning ranget eelarvepoliitikat.

Peaministri sõnul on Eesti suurim probleem praegu kvalifitseeritud töö-jõu puudus. „Oma tööturu paindlik-

kuse kohalt oleme rahvusvahelistes tabelites 181 riigi hulgas alles 163. ko-hal. Kindlasti peaksime jätkama ka Soome ja Rootsi eeskujul tööjõumak-sude alandamisega,” ütles Reformi-erakonna esimees. „Töötajate üm-berõpe peab saama igapäevaseks as-jaks. Ühekordse haridusega ja kuna-gi omandatud diplomiga globaalses majandusruumis enam välja ei vea,“ sõnas Ansip.

Euroopas esimeste seasSamas osutas ta, et teadus- ja aren-dustegevusse suunatud rahahulga kasvutempolt on Eesti viimasel kol-

mel aastal olnud Euroopas esikohal ja seda kohta ei tohi kaotada.

Ülitähtis eksportAnsip märkis, et kui siiani on majan-duskasvu vedanud põhiliselt laenu-

dele toetuv tarbimine, siis nüüd peab selle vedamise üle võtma eksport. Ekspordis tuleb orienteeruda aga mit-te ebastabiilsele ja riskidest kubise-

vale Vene turule, vaid stabiilsetele tur-gudele Euroopa Liidus.

Peaminister rõhutas ka range eelar-vepoliitika jätkamise vajadust. „See on see, millesse me usume, ja see on see, millesse usuvad investorid,” lausus ta. Eelarve koostamise põhiprobleem on Ansipi hinnangul tulude jäik seotus kuludega. „Liiga paljude tulude kulu-tamine on juba seadusega ette mää-ratud ning tulude struktuuri muutu-des puuduvad valitsusel ja Riigikogul vajalikud hoovad kulude struktuuri muutmiseks,” lisas Ansip Reformiera-konna volikogul peetud kõnes.

Silver Pukk

Kui praegu maksavad maksu-maksjad osade pensionäri-de pensioni kojukande kin-

ni, siis järgmise aasta veebruarist ei saa enam maksumaksja kulul pen-sionit koju lasta tuua. Rahastami-se muutus toob juurde mitu valikut. Võib ise postiljonile pensioni koju-kande eest maksta või lasta pension koju tuua ainult talvel, suvel käia sel ise järgi.

Tasub mõelda turvalisuselePensioni võib lasta kanda ka panga-arvele. Viimasel juhul tuleb muidugi võtta ka pangakaart. Pangast raha võtmiseks võib juba ise vabalt päeva valida. „Pangakaardiga saab maksta üha rohkemates kohtades,“ kirjutab

Tõnis Kõiv oma veebilehel. Lisades, et tasub mõelda ka turvalisusele. Kur-jategija võib mõne tuhande krooni-se pensioni järele vargile tulla, pen-sioni kojukande päevad on ju tea-da...

Sotsiaalministeeriumi andmetel viiakse praegu pension koju kätte

keskustest eemal elavatel eakatel.Pensionäridele, kes ei pääse ko-

dunt liikuma puude tõttu või muul mõjuval põhjusel, makstakse mak-sumaksja poolt ka edaspidi pensioni kojukanne kinni. Nii on vähemalt sot-siaalministeeriumi ametnikud väit-nud ning see peab olema varsti Rii-gikogusse saadetavas seaduse muu-datuses ka selgelt kirjas. Maksumaks-ja peab kinni maksma neile inimes-tele pensioni kättetoimetamise, kes tõesti ise hakkama ei saa.

Omavalitsus abistabTõnis Kõiv märgib ka, et kui eakatel on pensioni kojukande muutumisega mu-re, tasuks pöörduda omavalitsuste sot-siaaltöötajate poole, kellelt nõu küsi-da ja abi saada. Linna- ja vallavalitsus-te ülesandeks on aga tagada, et abis-tajatena töötaksid pädevad ja abival-mis inimesed, kes pensionäride mu-red lahendaksid. „Enamuses Eesti pai-kades see just nii ongi,“ kiidab Riigi-kogu liige omavalitsuste võimekust.

Allikas: www.toniskoiv.ee

Jürgen Ligi ja Rein Lang soovitavad otsuseid, mis annaks Eesti majanduse-le uue hoo.

Riigikogu liige Tõnis Kõiv juhib oma veebilehel www.toniskoiv.ee tähelepanu sellele, et pensio-nide kojukande asendamine pensioni maksmisega pangakon-tole vähendab sularaha kodus hoidmisega kaasnevaid riske.

Pensioni saamine pangakontole on mugavam

luskeskkonna parandamist. Lisaks maksulanguste peatamisele, mis saab olla üksnes ajutine, tuleb veel sel aas-tal astuda rida samme, mis muuhul-gas aitavad kaasa ka tasakaalus eel-arve vastuvõtmisele.

Käibemaksusoodustustega huupi rahajagamisest tuleb loobuda. Tühis-tada tuleb juriidiliste isikute tulumak-suseaduse muudatuse jõustumine, mis kehtestab avansiliste maksete nõude. Reformi vajab laste toetami-se poliitika: ebaefektiivne ja hädas-olijaid mitte aitav laste arvuga seo-

ru paindlikumaks ja aitab seeläbi kaa-sa majanduse uuele tõusule. Veel sel aastal tuleb vastu võtta seadus, mis kehtestab sotsiaalmaksule alates aas-tast 2010 kolme Eesti keskmise pal-ga suuruse ülempiiri ja aitab seeläbi tuua Eestisse tarku töökohti ning uut maksuraha. Samuti tuleb vastu võt-ta seadus, mis aastast 2010 vabastab eraisikute aktsiainvesteeringud tulu-maksust. Kõik need sammud on Ees-ti rahva ja riigi, mitte ühe või teise erakonna huvides.

Martin Kukk

foto: Scanpix

Lühidalt

foto: Scanpix

foto: Scanpix

foto: ShutterStock

Ansip rõhutas range eelarvepoliitika tähtsust

tud tulumaksuvabastus tuleks kao-tada ning asendada see 2000-kroo-nise otsetoetusega kolme ning ena-ma lapsega peredele, vanemahüviti-se maksmise põhimõtteid ei ole vaja muuta. Pensionide tõstmine peab jätkuma kavandatud tempos.

Vaja on kindlat tulevikku tagavaid otsuseidPikaajalise mõistliku eelarvepoliitika tagamiseks ja majanduse elavdami-seks tuleb kiirelt vastu võtta uus töö-lepingu seadus, mis muudab töötu-

Otsused, mis majandusele uue hoo annavad, tuleb teha juba tänavu.

Töötajatele loob riik uue töölepingu seadusega paremad võimalused enesetäiendamiseks.

Kristiina Ojuland on viimase kuu jooksul Euroopas korduvalt Venemaa agressiooni vatsu sõna võtnud.

foto: preSSifoto

foto: preSSifoto

foto: preSSifoto

foto: preSSifoto

foto: peep lillemägi

maksumaksja kulul 31 protsendile pensionäridest, kusjuures lausa kaks kolmandikku neist elavad kas Tallin-nas või Tartus. Kummaski linnas ei tohiks olla puudust ei pangakontori-test ega pangaautomaatidest. Pen-sioni kättesaamise tegelik probleem on siiski mujal Eestis, suurematest

Lühidalt

Paljud eakad soovivad ka pensionipõlves tööl käia või ettevõtlusega tegeleda.

Kardo Ploomipuu

Andrus Ansip soovitab ettevõtjatel orienteeruda stabiilsematele turgudele, kui poliitilistest riskidest kubisev Venemaa oma.

Paljud eakad soovivad ka pensionipõlves tööl käia või isegi ettevõtlusega tegeleda.

Majanduses peab laenude-le toetuv tarbimine asenduma ekspordiga.

Sõjani viinud sündmused Gruu-sia ümber said hoo sisse ainult tänu NATO Bukaresti tippkoh-

tumise otsusele mitte anda Gruu-siale ja Ukrainale alliansi liikmeli-suse tegevuskava. Saksmaa ja Prant-susmaa olid riigid, kelle tegevuse või tegevusetuse tulemusel anti rohe-line tee Venemaa tegeliku liidri Vla-dimir Putini neoimperialistlike fan-taasiate realiseerimiseks. Keeldumi-ne Bukarestis NATO tippkohtumisel Gruusiale nende riikide vastuseisu tõttu alliansi liikmelisuse tegevuska-va andmast, oli Moskva jaoks signaa-liks. et nüüd on viimane aeg Gruu-sias kanda kinnitada.

Täna räägib keegi anonüümne skeptilise Euroopa riigi esindaja Reu-

sihoidlikud katsed realistlikumalt hin-nata Venemaa positsioone on Saksa valitsuskoalitsioonis ette läbi kukku-nud. Südametunnistusele eelistatak-se Saksa valitsuskoalitsiooni püsimist. Ehkki, tänu Merkelile siiski suudeti ELi valitsusjuhtide kohtumisel lüka-ta edasi Venemaaga tippkohtumine.

Suur venitamine, tegevusetus konf-likti alguses on eriti kahetsusväärne. See andis Venemaale piisavalt aega kõikide oma sõjaliste eesmärkide saa-vutamiseks agressioonis Gruusia vas-tu. Külastades juunis Bakuud tegin avalduse Taga-Kaukaasia kiirema in-tegreerimise vajadusest euroatlanti-

listesse struktuuridesse. Nii mõnigi Isamaa ja Res Publica Liidu liige asus minu seisukohti ründama. Täna on isegi neile selge, kellel oli õigus. Kah-juks on kaotatud asjatult aega. See, mis oleks kerge olnud juunis, läheb septembris Euroopa Liidule ja Amee-rika Ühendriikidele kõvasti maks-ma.

Tingimusteta rahu1. septembri Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide otsus EL-Venemaa tippkohtumise edasilükkamisest on Ve-nemaa jaoks sõnumina ülimalt valus. Seda kinnitab ka nende hüsteeriline sõnum siseriiklikus meedias, kus püü-takse näidata ELi otsust kui Venemaa-le kasulikku otsust. ELi poolt on see esi-mene tõsine hoiatus Venemaale ja se-da tuleb vaadata kui sõnumit, millele võivad järgneda hoopis karmimad meet-med, kui Venemaa ei täida omale võe-tud kohustust täita rahuplaani.

Kristiina Ojuland

Gruusia konflikti õppetunnid Euroopaletersile, et „tänu taevale me ei võtnud neid sisse, sest siis oleks me neid pi-danud NATO V artikli järgi ju kaitsma”. See on vale. Liikmelisuse tegevuska-va ei tähenda NATO liikmeksolekut. Tõsi on aga, et see oleks olnud võimas signaal Kremlile Gruusiast eemale hoidmiseks. Reutersile puterdanud anonüüm lihtsalt otsib õigustust tea-tud riikide käitumisele.

Hoiatus minevikustKäitumisele, mis üks-ühele kopeerib Chamberlaini tegevust diilides Hitle-riga. Kas me siis veel imestame Saksa välisministeeriumi riigiministri Ger-not Erleri avalduse üle, milles ta konf-likti alguses sisuliselt ütleb, et mõistab Venemaa tegevuse vajalikkust. Või Sak-sa välisminister Walter Steinmeieri truualamlikke kinnitusi Kremlile Ve-nemaa positsiooni mõistmisest. Ger-hard Schröder aga ütleb otse välja, et toetab Venemaa sissetungi.

On kahju, et Angela Merkeli taga-

Riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland soovitab maailmal Venemaaga ettevaatlik olla.

6 Nr 3. September2008

tele võimalikult head tingimused osa-lemaks kultuuri- ja spordielus.

Tahan, et nii koolinoortel kui ka täiskasvanutel oleks võimalus osale-da kultuuri- ja spordiringide töös, te-ha ise midagi, et elu peale kooli ja

huvitavat lugemiSt

Saaremaa ooperifestival laieneb valdadesseJärgmise aasta Saaremaa ooperi-päevad toimuvad 19.–26. juulini, seekord laieneb festival viide valda ning plaanitakse ellu viia ka teisi hu-vitavaid ideid.

„programmis on midagi kindlasti ka lastele ning uusi huvitavaid mõt-teid leidub teisigi – nii näiteks plaa-nitakse kuressaare tänavatele tuua ooperipäevade ajaks rändnäitlejate trupp,” rääkis eesti kontserdi direk-tor aivar mäe. muuhulgas lubas mäe võimsaid artiste riia rahvus-ooperist, kes toovad kuressaares publiku ette ka Wagneri suurejoo-nelise ooperi „lendav hollandlane”, mille tarbeks ehitatakse tunduvalt suurem ja uhkem lava kui sel aastal.

alles jääb suure menu osaliseks saanud tasuta kontsert linnarahvale kõlakojas ning kontserte loodetakse korraldada ka viies Saaremaa vallas.

Politsei manitseb seenelisi politsei palub kõigil sügisesse met-sa minejatel võtta kaasa mobiiltele-fon, riietuda vastavalt ilmale ning võimalusel mitte minna metsa üksi.

„metsa eksinud seenelised on politsei igasügisene mure. enamasti on selles osas probleeme vanemas eas inimestega, kuid metsa on eksi-nud ka nooremaid seenekorjajaid,” ütles põhja prefektuuri juhtimiskes-kuse vanemkomissar valdo põder. „Sügisesse metsa mineja peaks ole-ma ettevaatlik ja juba ette arvestama eksimisvõimalusega. Selga tuleb kindlasti panna soe ja vihmakindel riietus, kaasa võtta laetud akuga mobiiltelefon ning kodustele tuleks teada anda metsa mineku ajast ja kohast ning millal seenelist tagasi võib oodata.”

vanemkomissari sõnul on suurim oht, mis eksinut ja ööseks metsa jäänut ähvardab, alajahtumine. „ala-ti tuleb arvestada oma tervisliku sei-sundi ja füüsiliste võimetega. kui väsinud eksleja märgades riietes külmale maapinnale magama jääb, võib juhtuda, et tema tervislik sei-sund ei võimalda hommikul enam liikuda. Just seetõttu peaks metsa minemisel riietuma soojalt ning ka tikud kaasa võtma,” hoiatas põder.

Sindis valmis kõnnitee Septembri keskel sai asfaltkatte Sindit paikuse ja pärnuga ühendav 1,1 km pikkune kõnnitee. uus teelõik ehitati paikusel lõppenud kergliiklustee jät-kuna ja see kulgeb paide maantee äärt mööda kauri tänavani Sindis.

töid teostatakse riigi maanteede ohutumaks muutmise eesmärgil, Sindi linn rahastas projekti 300 000 krooniga.

Kõrgessaare on elamisväärne paik

Hiiumaa – teadagi see mereta-gune värk, kuhu paljudel as-ja ainult suvel, et kaunist ja

suht puutumatut saareloodust nauti-da, suitsulesta mekkida ja huumori-meelsete hiidlastega veidike „villast” visata. Samas on Hiiumaa koduks üle 10 000 inimesele, kes tahavad ka siin saarelapikesel keset Läänemerd ela-misväärset elu elada, tööd teha, pere-sid luua, lapsi kasvatada jne.

Kõigile midagiMeist kõigist, kes me siin Hiiumaal elame, sõltub üsnagi palju, kuidas me oma eluga toime tuleme. Tahame, et lastel oleks kool kodu lähedal, emal-isal töökoht, lähiümbruses kauplu-sed, spordi- ja kultuurihooned. Ühe-sõnaga tahame, et siin saaks elada täisväärtuslikku elu, et Hiiumaa oleks koht, kuhu soovitaks elama tulla.

Paraku peab praegu nentima, et rahvaarv on Hiiumaal aasta-aastalt pigem vähenenud. Paljud on sunni-tud tööl käima mandril, sest väike-saar ei suuda pakkuda kõigile mee-lepärast tasuvat tööd. See on nii ol-nud juba ammu, et hiidlased tööta-vad ka kodust kaugel ja perede iga-päevane elu on naiste korraldada.

Olles ise Reformierakonna Kõrges-

saare piirkonna liige, üks erakonna esindajatest Kõrgessaare vallavoliko-gus ja eriti just seetõttu, et ameti poo-lest olen Kõrgessaare Vaba Aja Kes-kuse juhataja, tunnen endas kohus-tust luua ka Kõrgessaare valla inimes-

Tahan, et nii koolinoortel kui ka täiskasvanutel oleks võimalus osaleda kultuuri- ja spordiringide töös.

Kuliste aas on populaarne jaanitule tegemise paik.

Palivere aleviselts elustab Kuliste aasa

Aleviseltsi esimehe Kalev Kal-lemetsa sõnul on Kuliste aas legendaarne rahva kogune-

mispaik. „Siin on aastaid jaanipäeva tähistatud, samuti korraldatud eri-nevaid maakondliku tähtsusega üri-tusi ja pidusid,“ räägib Kallemets.

2004. ja 2005. aastal peeti Kuliste aasal Metsiku Lääne päevi. Aleviselts on Kallemetsa sõnul rääkimas läbi Et-tevõtluse Arendamise Sihtasutusega, mille abil võiks populaarsed päevad taaselustada. „Ega Läänemaal ole pea-le Valge Daami päevade väga palju üritusi, mis siia mujalt inimesi tooks,“

Lühidalt

tööd oleks huvitavam ja mitmekesi-sem. See tähendab erinevate spordi- ja kultuuriürituste korraldamist ning ka professionaalse kultuuri vahenda-mist.

Iseenda tehaLoomulikult ei suuda me võistelda suurte keskuste pakutavaga, aga ka meil siin Kõrgessaares on korralik spordihoone koos erinevate palli-mänguvõimalustega, jõusaal, väike kontsertsaal, korvpalli välisväljakud ja alles sel aastal valmis Kõrgessaare mõisa pargis vabaõhu esinemispaik, kus kenasti katus pea kohal nii esine-jatel kui ka pealtvaatajatel. Kõige täht-sam on asja juures see, et kõik need kohad leiavad ka aktiivset kasutust. Tegeletakse tõsiselt saalihokiga. Mi-tu võistkonda mängib erinevates va-nuseklassides Eesti meistrivõistlus-tel. Mängitakse ka võrk- ja korvpalli, koos käivad koorilauljad, rahva- ja li-ne-tantsijad, tegutsevad kunstirin-gid, korraldatakse näitusi jpm.

Erinevates valla piirkondades te-gutsevad aktiivsed külaseltsid, näi-teks Laukal, Luidjal, Kõpus, Kalanas.

Paljudes kohtades on aktiivseteks eestvedajateks Reformierakonna Kõr-gessaare piirkonna liikmed ja selle üle on ainult hea meel.

Uus kuubKõrgessaare Vaba Aja Keskus on vii-mastel aastatel saanud päris „uue kuue” nii seest kui väljast, paljuski on seda saanud teha erakonnakaaslas-te kaasamõtlemisel ja toel ning seda kõige kõrgemal tasemel. See, kes ta-hab, et tema kodukant oleks üks iga-ti elamisväärne paik, peab kindlasti ka endalt aeg-ajalt küsima: mida mi-na olen teinud, et elu kohapeal ede-neks, et Hiiumaale ei tahetaks ainult vahel tulla, vaid ka jääda.

Artur Valk

Artur Valk on Reformierakonna Kõrgessaare piirkonna esimees.

Aivar Mäe

räägib ta. Mõne aasta eest toimunud Metsiku Lääne päevadel käis üle 500 inimese.

Parkla rajamine läks maksma 200 000 krooni ja edaspidi saavad aasa vaatama tulnud sinna rahulikult oma auto jätta.

Palivere ilmus kaardile juba üle 700 aasta tagasi. Algne nimetus oli küll Pallever ja legend ütleb, et see olla ol-nud koht, kus „palju juttu veeretati”. Palivere jääb vanade laadateede ris-tumiskohta ja siin võisid teelised pii-pu popsida ja keelt peksta küll.

Enne sõda peeti Kulistel skautide ja gaidide suvelaagreid, 1950. aastate lõ-pus ehitati ürgorgu astmed segakoori „Kuliste” tarvis, sealsamas asuvale pool-saarele aga tantsulava ja vastaskaldale istmed pealtvaatajatele. Kolhoosi ajal peeti aasal Palivere päevi. IETI

Kõrgessaare vald on üks Hiiumaa viiest omavalitsu-sest. Oleme väikseim maakondlik üksus, oma murede ja rõõmudega.

Taebla vallas, Palivere alevis asuva Kuliste aasa juurde rajati suvel parkla 50 autole, mis peaks soodustama aasa kasuta-mist ürituste korraldamiseks.

foto: Scanpix

foto: ShutterStock

foto: peep lillemägi

foto: erakogu

7Nr 3. September 2008

Osalejatele pakume kohvi ja küpsist! Peale koolitust on võimalus teha tasuta tervisekontroll!

Eakate poliitikakool

päästeameti meeskond koos poega-dega – meeskonna nimetus Päästjad ja pojad. See mäng on alati olnud nauditav kõigile jalgpallifännidele, sest tõepoolest mängitakse nagu kõrg-liigas. Ei hirmu, ei armu. Selles män-gus võitis tänavu puhtalt sport, sest mäng lõppes seisuga 3:3. Oli ka üks vigastus, ning korraldajate poole pealt loodame vigastatule kiiret ja valutut paranemist.

Jalgpallipäeva õnnestumiseks olid oma õla alla pannud kohalikud ja saa-

Lühidalt

lääne-eeSti uudiSed

Riigikogus avati Hiiumaa kuu riigikogu esimees ene ergma avas 10. septembril riigikogus hiiumaa kuu. hiidlasi riigikogus tervitades väljendas ergma head meelt selle üle, et kohe istungjärgu algul jätka-takse toreda traditsiooniga – erine-vate maakondade tutvustamisega riigikogus.

hiiu maavanem hannes maasel lisas omalt poolt, et kui selle kuu raames suudetakse inimestele üht väikest meretagust maad teadvusta-da, on osa eesmärgist saavutatud.

kärdla linnapea anton kaljula märkis, et hiidlased on tulnud toompeale eelkõige selleks, et rää-kida hiiumaa probleemidest, aga ka läänemerest, mis hiiumaad ümbrit-seb ja selle elu mõjutab.

hiiumaa kuu avaürituseks oli hiiumaalt valitud riigikogu liikmete kohtumine hiiu maavanema, oma-valitsusjuhtide ja ettevõtjatega. probleemide kõrval olid arutusel ka hiiumaa võimalikud arengud.

riigikogu hoone i korruse fuajees avati hiidlaste näitus „aja lugu“ ning käsitöö näitusmüük. riigikogu kohvi-kus sai degusteerida hiiupäraseid toite.

hiiumaa kuu raames toimub 23. septembril veel rida kohtumisi riigi-kogu komisjonides, 26. septembril toimub riigikogu liikmete visiit hiiu maakonda.

Haapsalu saab uue rannapromenaadiettevõtluse arendamise Sihtasutus otsustas rahastada haapsalu pro-menaadi rekonstrueerimistööde esimest etappi. Selle kogumaksu-mus on ligi 60 miljonit krooni, mil-lest umbes 50 miljonit katab euroo-pa regionaalarengu fondist kaasra-hastatud piirkondade konkurentsi-võime tugevdamise toetus.

projekti käigus uuendatakse tee-katet, lammutatakse vana kaldarinna-tis ja ehitatakse uus, rajatakse haljas-tus, restaureeritakse kaks ajaloolist dekoratiivtreppi, ehitatakse paadisil-lad ja paadilaenutuspaviljon. tehakse ka töid, mis muudavad promenaadi külastamise mugavamaks, näiteks liikluskorralduse mahamärkimine ja tualettruumide rajamine. Üks töödest on ka nn allikapaviljoni ehitamine, kus saab tutvuda ekstreemsete vee-taseme näitudega.

projekti elluviimiseks taotles ja sai raha haapsalu linnavalitsus, prome-naadi korrastamise esimene etapp valmib kava järgi 2010. aasta algu-seks.

hiljuti valmis samuti piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist toetust saanud pro-jekt, millega korrastati haapsalu piiskopilinnust ning kujundati see aktiivse puhkuse paigaks.

Kogu pere vutipäev Orissaares

Neli aastat tagasi otsustas Re-formierakonna Orissaare piirkonnaorganisatsioon, et

Orissaare vajaks üht lõbusat spor-diüritust, millel osaleks kogu pere. Tookordne otsus hakata korralda-ma kogu pere jalgpallipäeva oli vä-ga õige, sest aasta-aastalt tundub, et jalgpall on Orissaare piirkonnas vä-ga populaarne. Päev algab alati las-te jalgpalliga ja alati on platsil mees-konnad, kes tahavad väga palli taga ajada. Kord on need meeskonnad suuremad, kord väiksemad, kuid meeskondade kokkupanemisega pole kunagi probleeme olnud.

Nali omal kohalTeine ala jalgpallipäeval on naiste jalgpall. Kohtunikena rahvusvaheli-se mainega kohtunikud Andre Kunt-sel, Ivo Kostikov ja Mati Viljaste. Ka siin ei ole probleeme kohaliku nais-konna kokkupanemisega, sest ei män-gita just traditsioonilist jalgpalli, vaid mängu ilmestatakse kõikvõimalike showelementidega, et pealtvaataja-le ka midagi kultuurilist pakkuda. Loomulikult käib platsil hoogne pal-lijälitus ja ka väravaid lüüakse aktiiv-selt, kui selleks võimalus avaneb, kuid igal aastal üllatatakse ebatraditsioo-niliste jalgpallikostüümidega. Sel aas-tal oli nii Orissaare naiskond kui ka väljakutse vastu võtnud valdade spor-diliidu naiskond enestele sisse ost-nud „mustanahalised jalgpallimän-gijad“ Botsvanast ja Uus-Mere-maalt.

Toetajaid paljuPäeva kõige tõsisemaks ja ka ooda-tumaks sündmuseks on meeste jalg-pall, kus igal aastal on väljakutsujaks Saaremaa Reformierakonna mees-kond ja vastu mängimas on kohalik

remaiselt tuntud firmad nagu Eesti Reformierakond, Träx Rehvikeskus, A.T Sim, Metall-Lux OÜ, Lindvart OÜ,

FIE Edgar Kana, Valge Varese Trahter, Landhord Trading OÜ, Reine LILL, Alunaut OÜ, perearst Elo Lember, SA Orissaare Spordihoone, Orissaare Kul-tuurimaja, Raadio Kadi ja ajaleht Oma Saar.

Täname kõiki toetajaid, sponso-reid, abilisi, sest ilma teieta ei suu-daks nii mahukat üritust kindlasti mitte läbi viia. Kohtumiseni viiendal kogu pere jalgpallipäeval Orissaares augustis 2009.

Korraldajate nimel,Aarne Põlluäär

Tookordne otsus hakata korraldama kogupere jalg-pallipäeva oli väga õige, sest aasta aastalt tundub, et jalgpall Orissaare piirkon-nas on väga populaarne.

Kogu pere jalgpallipäev pakkus lõbusaid elamusi.

Hannes Maasel

Augustikuu viimasel laupäeval toimus Orissaare staadionil juba traditsioo-niline neljas kogupere jalgpallipäev.

foto: Scanpix

foto: Scanpix

foto: reformierakond

8 Nr 3. September2008

Lääne-kõrgendiku tähtsamaid linnuseid asub Lihula Lossimäel. Seal oli noorema rauaaja tei-

sest poolest olnud eestlaste muinas-linnus. Looduslikke kaitse-eeldusi ar-vestades ehitati muinaslinnuse koha-le mäeseljandiku loodeotsa 1241-42 kivilinnus, mille poolringja põhiplaa-niga peahoone sisaldas seitse ühetao-list ruumi. Värav paiknes kagus. Linnus oli 1234-51 Saare-Lääne piiskopkonna residents. Maavalduse jagamise (1238-

48) sõjalise kaitse huvides anti osa lin-nust (välja arvatud torn ja peavärav) Liivimaa Ordule. Linnus hävis Liivi sõ-jas ja on 17. sajandist varemeis. IETI

meelelahutuS

Mida arvad Sina?lääne-eesti elanikele lugemiseks mõeldud eesti teataja on huvitatud oma lugejate arva-musest. kui teil on mõtteid, millest ajaleht võiks kirjutada, siis täitke, lõigake lehest välja ja postitage allolev kupong. marki lisama ei pea. Vastajate vahel loositakse välja televiisor.mõtteid ja arvamusi võib saata ka e-kirjaga teataja@reform.ee.eelmises lehes avaldatud tagasiside ankeetide seast võitis auhinna: Tanel Šubin

reformierakond

tasub postikulu

MAKSTUD VASTUS EESTI

Hea Lääne-Eesti inimene!Anna meile teada kolmest oma kodukohta puudutavast teemast, millest võiksime kirjutada:

1. 2. 3.

minu nimi vanus

aadress

telefon

e-kiri REFORMIERAKOND

tõnismägi 910119 tallinn

Lihula – eestlaste iidne kantsLinnus hävis Liivi sõjas ja on 17. sajandist varemeis.

Luba nr. 1591

oma andmeid edastades olen tulevikus nõus saama eesti reformierakonda ja selle poliitikuid puudutavat infot või reklaami, mille edastajatel või töötlejatel luban kasutada oma andmeid ni-metatud eesmärgil tingimusel, et andmeid ei kasutata muuks kui eesti reformierakonna ja selle poliitikutega seonduva informatsiooni või reklaami edastamiseks.

Eesti TeatajaEesti Reformierakond

Tõnismägi 9, 10119 TallinnTel 680 80 80, teataja@reform.ee

Saada vastus märksõnaga “lahendus” 10. oktoobriks

aadressile Tõnismägi 9, 10119 Tallinn või e-posti teel

teataja@reform.ee ning osale kinkekaardi loosimisel.

Eelmise auhinna võitis: Urmas Äkke

oma andmeid edastades nõustun tulevikus saama eesti reformierakonda ja selle poliitikuid puudutavat

infot või reklaami, mille edastajatel või töötlejatel luban kasutada oma andmeid nimetatud eesmärgil tingimusel, et andmeid ei kasutata muuks kui eesti reformierakonna ja selle poliitikutega seonduva

informatsiooni või reklaami edastamiseks.

Ristsõna lahendus Ees- ja perekonnanimi Postiaadress või e-post Telefon

foto: argo tarmula