TARTUS, ÜLIOOLI 14 KINNISTU ARHITEKTUURIKONKURSS 06.02.2012

Märgusõna: CENTRAL SELETUSKIRI Linnaehituslikud ideed: Ülikooli tänav asub Tartu linna ajaloolises keskosas. Piirkonnas väljakujunenud

keskkonnamuster on mosaiikne, koosnedes valdavalt 19. sajandi klassitsistlikest kahe-kolmekordsetest elamutest Ülikooli tänaval, imposantsest hilisbaroksest Raekojast ja taashoonestamata pargialast, nn. Pirogovi platsist. Ning muidugi Toomemäest enesest.

Selleks, et uue hoonemahuga tundlikult sulanduda olemasolevasse keskkonda oleme pidanud õigeks soovitud külluslik ruumiprogramm mahutada nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt liigendatud kehandisse, samas säilitades kvartalis olulised ja väljakujunenud jõujooned, nagu karniisid, katuseharjade kõrgus, tänavajoon jne.

Asendiplaaniline osa: Kinnistule on planeeritud kaks põhipääsu: üks olemsoleva hoone peasissepääsuga

külgnevast kangialusest ja teine krundi põhjanurka planeeritud juurdeehituse esimeselt korruselt, vahetult enne Tähetorni juurde suunduva kõnnitee jalamit Ülikooli tänaval. Esimene neist leiab rakendust põhiliselt personali ja teenidus- ning varustusväe sissepääsuna, teine seevastu on hotellikompleksi peauks. Et võimalikult hajutada üheaegselt saabuvate külastajete sisenemist ja mõistes antud asukoha kriitilisust liiklustingimuste seisukohalt, on see peauks viidud kinnistu sügavusse, tekitades nõnda peaukse ette õdusa, Toomemäele avatud kaetud õueala ning justkui Raekoja platsi pikenduse Raekoja taga.

Varustamine ja parklapääs toimub kompleksi Ülikooli tänava kangialusest keldrikorrusele suunduva panduse kaudu.

Arhitektuursed ideed: Vanalinna hotelli ruumiahendused võiksid külastajele tagada kõiki ootusi, mis

linnasüdame hotellis resideerivale tavaliselt kaasas käivad. Et vanalinna ruumipotentsiaal on tihti piiratud, tuleb sellises olukorras eriti esile kvaliteetne, samas ökonoomne ja esinduslik planeerimismeetod, mis väljendub eelkõige ajaloolise eripäraga arvestamises ja külastajate ning kaupade liikumisloogikale toetudes. Võimalikult palju tuleb säilitada muinsuskaitsealust substantsi ning juurdeehitatava mahu arhitektoonika peab olema olemasolevaga tihedas kooskõlas, mis väljendub eelkõige vormi- ja rütmiloogikas, ruumimõõtmetes ja avatäidete proportsioonides jne.

Kõigest eelnevast lähtudes on vormunud ka see käesolev eskiiskavand. Soovitud ruumiprogramm on paigutatud koos kekldriga kokku 6-le korrusele, hoone

pealmaamahu 5-st korrusest on 2 ülemist tagasiastega, vastavalt Ülikooli tänava ja Toomemäe pool. Sellise võimaluse annab kehtiv detailplaneering oma max kõrgusmärgiga +16.3 ning asjaolu, et olemasolevate tuletõrjenõutele mittevastavate puitvahelagede asendamine R/B omadega ei pruugi toimuda enam samal kõrgusel, vaid allpool, mis annab kogu hoones võimaluse liikuda korruseti ühes ja samas tasapinnas. Nii et olemasolev katusekarniis moodustab uues kontseptsioonis rõdupiirde põrandast +110. Samas aru andes, et tegemist on delikaatselt emotsionaalse finessiga, võib Ülikooli tänavapoolse viimase korruse ka ära jätta. Projekti põhiolemust ja funktsionaalset skeemi see ei muuda, väheneb 5-6 hotellituba.

Plaanilahenduselt on tegemist krundi perimeetrit järgiva C- kujulise siseõuega

hoonega, milles on kokku 3 lifti, üks peatrepikoda ja kolm abitreppi, millest üks on olemasolev muinsuskaitsealune. Liftid liiguvad keldri ja 5. korruse vahel, samuti peatrepp. Üks liftidest on mõeldud ainult külastajatele, teine – kahepoolne – nii külastajatele kui ka personalile, toateeninduele ja varustusele, vastavalt vajadusele, ning viimane põhiliselt köögi käsutusse. Üks abitrepp on mõeldud pelgalt köögipersonalile ja see viib keldrist teisele, restoranitasandile, olemasolev korrus kõrgemale. 5-lt alla toovad kaks uut evakuatsioonitreppi kummagi hoonetiiva otstes.

1.korrus on funktsioonilt puhtalt avalik ja siin asuvad vastuvõtu- ja spa-ruumid vajaminevate abiruumidega. Valguskülluse printsiipi, mida on rohkesti rõhutatud lähteülesandes ning mis on selgelt väljaloetav ka detailplaneeringust, ei ole ka selle eskiisi juures eiratud. Vastupidi: mitte nii valgustnõudvad ruumid, nagu kauba vastuvõtt ja prügiruum, on viidud keldrikorrusele ning nende asemele on projekteeritud maja „süda” – spa bassein, mis atraktsioonina saab ilmavalgust lisaks küljeakendest ka 2. korruse restoraniterrassile rajatud ümmargusest laud-laternast. Rakendust leiab ka Toomemäe tugimüüri ja hotelli vahele jääv ala – spa vabaõhu lõõgastusruumina.

2. korrus on samuti avalik ja siin asuvad restoranid ja baarid ning konverentsiruumid, kuhu on kavandatud ka autonoomne sissepääs Toomele kulgevalt jalgteelt. Selle pääsu juurest alla on planeeritud lahtine trepp, mis viib hotelli peaukse ees asuvale kaetud platsile. Restoranist avanevate uhkete vaadete kõrval Raekojale ja Toomemäele lisab siinjuures vürtsi keskne avatud köögimaastik, mis õue pool avaneb terrassile. 3.– 5. korrus on majutusala, kus on vastavalt 25, 23 ja 23 (või ilma vana osa pealse viimase lisakorruseta 17-18) numbrituba. Iga korruse põhjanurka vastu Raekoda on projekteeritud sviit vaatega Rae- ja Pirogovi platsi suunas. Tagasiastega toad on varustatud rõduterrassidega, samuti võivad rõdudega arvestada Pirogovi platsi poolsed tüüptoad. Keldritasandilt käib kogu maja käitamine, sest siin asuvad tehnilised ja laoruumid, samuti personali riietus- ning olmeruumid ja siia saabub kogu vajaminev ja lahkub mitte vaja minev kraam. Ka leiab siin aset 15 parkimiskohta.

Materjalid ja konstruktsioon: Välisviimistluses kasutame restaureeritava ja uue maja puhul erinevat materjali, et

luua vaheldusrikkam ja liigendatum tänavapilt. Võimalike viimistlusmaterjalidena näeme krohvi, savitellist, klaasi ja detailides ka puitu.

Konstruktiivselt on hoone lihtne ja traditsiooniline. Kasutatakse kandvaid välis- ja siseseinu, mis on laotud väikeplokkidest. Kõik vahelaed on raudbetoon- paneelidest.

Viieteistkraadise kaldega valtsplekk-katus tulekaitstud puitsarikatel, mille alla jääb tehniline pööning.

ÜLDNÄITAJAD SULETUD NETO KOKKU 5354 EHITUSALUNE PIND 1298 SULETUD BRUTO 6224 HOONE KUBATUUR 19702