24
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 sihtasutuse nimi: Tartu Ülikooli Sihtasutus registrikood: 90001138 tänava nimi, maja number: Ülikooli tn. 18 linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond postisihtnumber: 51 014 telefon: +372 737 5852 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.ut.ee/sihtasutus

MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

  • Upload
    others

  • View
    11

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2014aruandeaasta lõpp: 31.12.2014

sihtasutuse nimi: Tartu Ülikooli Sihtasutus

registrikood: 90001138

tänava nimi, maja number: Ülikooli tn. 18linn: Tartu linn

maakond: Tartu maakondpostisihtnumber: 51 014

telefon: +372 737 5852

e-posti aadress: [email protected] aadress: www.ut.ee/sihtasutus

Page 2: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

2

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

SisukordTegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 9

Bilanss 9

Tulemiaruanne 10

Rahavoogude aruanne 11

Netovara muutuste aruanne 12

Raamatupidamise aastaaruande lisad 13

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13

Lisa 2 Raha 16

Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud 16

Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed 17

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17

Lisa 6 Pikaajalised finantsinvesteeringud 18

Lisa 7 Materiaalne põhivara 19

Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 20

Lisa 9 Võlad töövõtjatele 20

Lisa 10 Netotulu finantsinvesteeringutelt 20

Lisa 11 Muud tulud 21

Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 21

Lisa 13 Tööjõukulud 21

Lisa 14 Seotud osapooled 21

Lisa 15 Sündmused pärast bilansipäeva 22

Lisa 16 Netovara muutuste aruande kirjete selgitus 23

Aruande allkirjad 25

Vandeaudiitori aruanne 26

Page 3: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

TEGEVUSARUANNE 1. Üldiselt Tartu Ülikooli Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus) asutati 7. juulil 1997. aastal. Sihtasutuse eesmärgiks on sihtotstarbelise majandusliku toetuse vahendamine Tartu Ülikoolile ja ülikooliga seotud ettevõtmistele, toetustena laekunud raha ja vara majanduslikult otstarbekas paigutamine, arvestades sihtasutuse eesmärke ning Tartu Ülikooli arengu- ja tegevuskava. Sihtasutus annab välja stipendiume ja preemiaid. 2. Nõukogu Tartu Ülikooli Sihtasutust juhib 8-liikmeline nõukogu, kelle volitused algasid 2012.a. juunikuus ja kestavad neli aastat. Sihtasutuse nõukogu koosseis: Sten Luiga – nõukogu esimees, advokaadibüroo Borenius vanempartner, vandeadvokaat; Kristjan Haller – Tartu Ülikooli füüsika instituudi külalisprofessor; Martin Hallik – Tartu Ülikooli õppeprorektor; Mart Mägi – Pharma Holding juhatuse esimees; Jaan Tallinn – Ambient Sound Investments partner; Ragnar Heido – Tartu Ülikooli Kliinikum, onkoloog-kirurg; Toomas Kiho – ajakirja Akadeemia peatoimetaja, peaministri nõunik; Andris Jegers – KPMG Eesti kontori tegevjuht. 3. Juhatus Sihtasutuse juhatus on üheliikmeline ja juhatuse liikme kohuseid täidab Triin Vakker, kes töötab sellel ametikohal alates 2013. aasta 1. detsembrist. 4. Aruandeaasta olulisemad sündmused 4.1. Stipendiumide ja preemiate määramine ja väljamaksmine 2014. aastal Tartu Ülikooli sihtasutus maksis 2014.a. välja stipendiume ja preemiaid kokku 35 erinevast fondist. Stipendiumikonkurssidele laekus kokku 284 taotlust, mille hulgast stipendiumi-komisjonid valisid välja 123 stipendiaati. 2014.a. määrati stipendiumiteks kokku 217 103,59 eurot. Lisaks maksti 2014. aastal välja 30 934 eurot 2013.a. määratud stipendiume ning 2015.a. väljamaksmiseks jäi 38 762 eurot. 2014.a. määrati stipendiumid järgmiselt:

1. Olevi ja Talvi Maimetsa stipendiumi (3 stipendiumi kokku 3840 eurot) Marianna

Tampere – loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Karl Mumm – loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Karl Pintsaar – arstiteaduskond.

Page 4: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

2. Perekond Maimetsa stipendium EMTA üliõpilastele (1 stipendium 1280 eurot) Geiu Rämmer – Eesti Muusika- ja teatriakadeemia muusikateooria eriala doktorant.

3. Fortumo stipendium (5 stipendiumi kokku 10 000 eurot) matemaatika-informaatikateaduskonna informaatika eriala üliõpilased Kristine Leetberg, Dmitri Tšumak, Andre Tättar, Rodion Krjutškov ja Joonas Puura.

4. Edith Reimani stipendium (2 stipendium kokku 3000 eurot) Inga Sapunajn – filosoofiateaduskond ja Maarja Pild – õigusteaduskond.

5. Prof Olevi Kulli mälestusstipendium (1 stipendium 1000 eurot) Liina Jakobson – loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorant

6. Lydia ja Felix Krabi stipendium (5 stipendiumi kokku 5000 eurot) loodus- ja tehnoloogiateaduskonna üliõpilased Jane Adler, Janika Raun, Richard Meitern, Kärt Kanger ja Jaanis Lodjak.

7. Erich Rannu stipendium (4 stipendiumid kokku 8000 eurot) majandusteaduskonna üliõpilased Jürgen Lina, Viire Täks, Ingvar Viin, Elis Ruus.

8. KPMG stipendium (1 stipendium 1300 eurot) Tauri Arnus – majandusteaduskond. 9. Linda Martis-Jaansoni stipendium ( 1 stipendium 1000 eurot) Ivar Vähi –

kehakultuuriteaduskond. 10. Peeter Põllu stipendium (1 stipendium 1920 eurot) Ingrid Koni – sotsiaal- ja

haridusteaduskond. 11. Teaduskooli Jaan Tallinna stipendium (22 stipendiumi kokku summas 87 426,59 eurot) –

vabariiklikel ja rahvusvahelistel olümpiaadidel ning teadustööde konkurssidel edukalt osalenud teaduskooli vilistlased LTT valdkonna erialadelt.

12. Ravimitootjate Liidu stipendium (1 stipendium 100 eurot) Georgi Nellis – arstiteaduskond

13. Professor Marika Mikelsaare üliõpilasteaduse toetamise stipendium (1 stipendium 500 eurot) Piia Jõgi – arstiteaduskond.

14. CWT Estonia stipendium (9 stipendiumi kokku 7057 eurot) Anna Tisler-Sala - arstiteaduskond, Maido Merisalu, Carolin Siimenson – loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Laura Jamsja, Mari-Liis Madisson, Eleri Aedmaa – filosoofiateaduskond, Anne Okas, Uku Vainik – sotsiaal- ja haridusteaduskond, Sander Siim – matemaatika-informatikateaduskond

15. Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusstipendium (12 stipendiumi kokku 18 000 eurot) Märten Rattasepp, Helen Bunder, Mirt Kruusmaa, Keit Mõisavald – filosoofiateaduskond, Mai Soonberg, Annika Toomik, Maarja Soomann – arstiteaduskond, Janika Raun – loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Mihkel Alavere – matemaatika-informaatikateaduskond, Orenti Kampus – usuteaduskond, Liisi Sünd – õigusteaduskond, Ere Tuunas – sotsiaal- ja haridusteaduskond

16. Prof Atko-Meeme Viru stipendium (2 stipendiumit kokku 2000 eurot) Martin Mooses ja Priit Purge – kehakultuuriteaduskond.

17. TÜ Raefondi stipendium (11 stipendiumi kokku 9400 eurot) Made Laas – usuteaduskond, Ingmar Pastak – loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Triin Paabo – arstiteaduskond, Maarja Pild – õigusteaduskond, Kerli Mooses – kehakultuuriteaduskond, Sigrid Smidt, Ekaterina Kornilitsina – filosoofiateaduskond, Mykyta Gorskykh, Maryna Tverdostup – majandusteaduskond, Ljudmila Vedina – keelekeskuse vene keele lektor

18. Reet Montoneni mälestusstipendium (1 stipendium 650 eurot) Marianne Saard – sotsiaal- ja haridusteaduskond.

19. Hea Tahte Fondi õpetajakoolituse stipendium (1 stipendium 1350 eurot) Kaie Nõmmik – sotsiaal- ja haridusteaduskond.

Page 5: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

20. Eestikeelse terminoloogia sihtstipendium (3 stipendiumi kokku 3550 eurot) Anu Lepp – filosoofiateaduskond, Kats Kivistik – sotsiaal- ja haridusteaduskond, Ene Indermitte – arstiteaduskond.

21. Võõrkeelse väitekirja eestikeelse resümee stipendium (7 stipendiumi kokku 4220 eurot) TÜ doktori väitekirja kaitsnud Krista Lepik ja Maarja Siiner, TLÜ doktorikraadi kaitsnud Kirill Maslov, TTÜ doktorikraadi kaitsnud Petri-Jaan Lahtvee ja Indrek Reile ning EMÜ doktorikraadi kaitsnud Kerli Raaperi ja Hanno Jaakson.

22. Andreas ja Elmerice Traksi stipendium (9 stipendiumi kokku 19 813 eurot) majandusteaduskonna doktorant Annika Jaansoo, sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistrant Andres Reiljan, arstiteaduskonna arst-residendid Tarvo Sillat, Bret Kuldsaar ja Ragnar Ilp, doktorant Mirja Palo ja magistrant Laura Aben, õigusteaduskonna doktorant Holger Nõmm ja magistrant Marion Kallakas.

23. Fred Kudu stipendium (1 stipendium 960 eurot) Jaak-Heinrich Jagor - kehakultuuriteaduskond

24. Arno Mägi stipendium (1 stipendium 1500 eurot) Kristel Tael – õigusteaduskond. 25. Urmas Sõõrumaa stipendium (2 stipendiumi kokku 3200 eurot) Birgit Aasa ja Anna

Trine Raudsepp – õigusteaduskond. 26. Heidi-Ingrid Maaroosi stipendium (1 stipendium 1000 eurot) Julius Juurmaa –

arstiteaduskond. 27. Laste kliiniliste uuringute fondi stipendium (1 stipendium 950 eurot) Riina Runnel –

arstiteaduskond. 28. Ole Golubjatnikovi stipendium (4 stipendiumit kokku 5160 eurot) Juhan Saaring, Talvi

Pihl, Siiri Mägi ja Sigrid Kuuse – loodus- ja tehnoloogiateaduskond. 29. Lev Vassiljevi mälestusstipendium (1 stipendium 1000 eurot) Marek Karm – loodus- ja

tehnoloogiateaduskond. 30. Anu Raua stipendium (1 stipendium 1000 eurot) Anu Arm – TÜ Viljandi

kultuuriakadeemia 31. Riigi Kinnisvara AS stipendium (1 stipendium 2727 eurot) Johanna Holvandus –

loodus- ja tehnoloogiateaduskond 32. Euroopa Komisjoni praktika stipendium (1 stipendium 2000 eurot) Kairi Kübarsepp –

filosoofiateaduskond 33. Professor Ülo Leppiku stipendium (1 stipendium 3000 eurot) Kristiina Rannikmäe –

arstiteaduskond 34. Leedu üliõpilaste stipendium (1 stipendium 640 eurot) Lukas Pukelis – sotsiaal- ja

haridusteaduskond 35. Teldersi sihtraha (5 stipendiumit kokku 1000 eurot) õigusteaduskonna üliõpilased Sille

Rästas, Mari Alavere, Karl Erik Esko, Andrei Svištš ja Maarja Pild

4.2. Stipendiumifondide arendamine 2014. aasta jooksul loodi juurde viis uut stipendiumit: - Fortumo stipendium – stipendium on mõeldud TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna 2. aasta bakalaureuseõppe üliõpilasele, kes omavad silmapaistvaid tulemusi õppetöös ning on aktiivsed informaatikaalases teadus- ja arendustegevuses. Stipendiumi rahastab mobiilimakse-lahendusi pakkuv Eesti ettevõte Fortumo OÜ 10 000 euroga aastas. - Euroopa Komisjoni praktika stipendium – stipendium on mõeldud TÜ bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastele, kes läbivad praktika Euroopa Komisjoni juures. Stipendiumit rahastab eraannetaja 2000 euroga aastas. - Anu Raua stipendium – stipendium on mõeldud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö eriala üliõpilastele. Stipendiumi rahastatakse eraannetustest 1000 euroga aastas.

Page 6: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

- Professor Ülo Leppiku stipendium – stipendiumile saavad kandideerida TÜ arstiteaduskonna arst-residendid ja doktorandid, kelle uurimistöö on neuroloogia valdkonnast. Stipendiumit rahastab prof Ülo Leppik 3000 euroga aastas. - Riigi Kinnisvara AS stipendium – stipendiumile saavad kandideerida TÜ magistri- ja doktoriõppe üliõpilased, kelle uurimistöö teema on seotud järgmiste valdkondadega: teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara AS 4545 euroga aastas. Stipendiumifondide korrastamine: 2014. aastal alustati läbirääkimisi väiksemate fondide asutajate või nende esindajatega leidmaks parimat lahendust fondide tulevikku silmas pidades. Sihtasutus on välja pakkunud mitu võimalikku lahendust, et tulevikus oleks võimalik olemasolevatest fondidest stipendiume välja maksta. Üheks võimaluseks on väiksemate fondide liitmine, kuid võimalik on ka stipendiumifondi statuudi muutmine nii, et edaspidi oleks võimalik stipendiume välja maksta ka fondi põhiosa jäägilt, sõltumata igaastastest intressituludest. Fondide korrastamine viiakse lõpule 2015. aasta esimeses pooles. 4.3. Sihtasutusele Liisa Kolumbuse Mälestusfondi poolt annetatud omandireformi käigus

tagastatud varajääk 2010.a. on Liisa Kolumbuse Mälestusfond annetanud 5 omandireformi käigus tagastatud maatükki Tartu Ülikooli Sihtasutusele, kes on kinnisturegistri järgi maade omanik. Kinnistud asuvad Tallinnas Pirita-Kosel. 2013. aasta 30. oktoobril võttis vastu ja avalikustas Tallinna Linnavalitsus Hunditubaka tee 1 detailplaneeringu (teostas Rein Murula arhitektuuribüroo). Sellega on neljal krundil kehtiv detailplaneering. Hunditubaka tee 1 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine on hetkel ootel, kuna sihtasutus ei ole valmis sõlmima Tallinna Linnavalitsusega teede- ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingut, mis paneks TÜ sihtasutusele kohustusele ehitada detailplaneeringus kavandatud teed ja tehnovõrgud hiljemalt viie aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest. Seega sõltub detail-planeeringu kehtestamine kinnistu müügist. 5. Tegevusplaanid ja –suunad järgnevaks perioodiks Stipendiumifondide loomine ja sihtasutuse edasine arendamine Kavas on lõpule viia olemasolevate fondide korrastamine, mis kätkeb endas ka väiksemate fondide liitmist või stipendiumite jagamise põhimõtete muutmist, et tagada regulaarsus stipendiumite väljaandmisel. Uute fondide ja stipendiumite loomisel pöörame tähelepanu valdkondadele, mis ülikooli jaoks prioriteetsed (nt loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna ning õpetajakoolituse erialad). 2015.a. jooksul on kavas leida senisest aktiivsemalt uusi võimalusi nii olemasolevate kui uute stipendiumite finantseerimiseks. Samuti on plaanis jätkata TÜ sihtasutuse kodulehe arendamist, et anda olemasolevatele ja potentsiaalsetele annetajatele parem ülevaade olemasolevatest toetamise võimalustest ning muuta ka annetuste tegemine senisest lihtsamaks. Kinnisvaraga seonduvad tegevused Sihtasutuse nõukogu otsusega (nr 2013071-03) on alustatud viie Tallinnas, Pirita linnaosas asuva kinnistu müügiga. Selleks on sõlmitud leping kinnisvarabüroo RE/MAX Centraliga. 2014. aastal ei õnnestunud sobivate pakkumiste puudumisel nimetatud kinnistuid müüa ning see tegevus jätkub ka 2015. aastal.

Page 7: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

Investeerimisportfelliga seotud tegevused Investeeringute haldamisel jätkab sihtasutus koostööd Danske Capitaliga, kellelt tellitakse 2 korda aastas analüüsi ja ettepanekud edasise investeerimisstrateegia kohta. Esialgu jätkatakse 2013.-2014. aastal kokkulepitud investeerimisstrateegia ellurakendamist. 2015. aastal on kavas uuendada TÜ sihtasutuse usalduskogu poolt 2004. aastal kinnitatud investeerimisdeklaratsiooni ning leida uusi investeerimispartnereid, et hajutada investeeringutega seotud riske. 6. Investeerimispoliitika majandusaastal ja järgnevatel aastatel Tartu Ülikooli Sihtasutuse investeerimisvara juhib Danske Capital AS, kes oma tegevuses lähtub Sihtasutuse ja Danske Capitali vahel sõlmitud investeerimisnõustamise lepingust ja investeerimisdeklaratsioonist. 2015. aastal jätkame kokkulepitud strateegia elluviimist, kuid otsime samal ajal võimalusi investeerimisega seotud riskide hajutamiseks ja suurema tootlikkuse tagamiseks. Sihtasutuse usalduskogu otsusega (nr. 20040923-03) on väljaspool Danske Capitali juhitavat vara paigutatud 28 760 eurot AS Baltimere Invest võlakirjadesse, mis kandsid intresse (2014.a. 1610.57 eurot) vähemalt investeerimisdeklaratsiooni tingimustel ja mille lunastamistähtaeg oli 1. augustil 2014. aastal. Seisuga 31.12.2014 ei ole võlakirjade summa TÜ sihtasutuse arveldusarvele laekunud ning TÜ sihtasutus on asunud läbirääkimistesse Baltimere Invest AS esindaja Olev Trässi ning Tartu Ülikooli Fondi esindajatega, et leida parim viis olukorra lahendamiseks. 7. Üldise makromajandusliku tegevuskeskkonna ja muud mõjud Tegevuskeskkonna üldine makromajanduslik areng mõjutab Tartu Ülikooli Sihtasutuse majandustulemust investeerimiskliima jahenemise kaudu. Tartu Ülikooli Sihtasutuse põhitegevus ei ole hooajaline ning sihtasutuse majandustegevus ei ole tsükliline. Tartu Ülikooli Sihtasutuse majandustegevusega ei kaasne olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Majandusaasta jooksul ega ka aruande koostamise perioodil ei ole ilmnenud valuutakursside ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske. Pangadeposiitide intressimäärade langusega seonduvad riskid on sihtasutus maandanud pikemaajaliste positsioonide võtmise kaudu. 8. Nõukogu liikmete ja juhatuse liikme aruandeaastal saadud tasud Nõukogu liikmete töö toimub vabatahtlikkuse alusel ja nõukogu liikmetele nende ülesannete täitmise eest tasu ei maksta. Sihtasutuse tööjõukulud 2014. aastal olid 23 285 eurot, sh. töötasu (koos puhkustasuga) 17 508 eurot ja sotsiaalmaksud 5777 eurot. Sihtasutuses töötas ajavahemikus 01.01.2014 – 31.12.2014 palgalisena ametilepingu alusel juhatuse liige. 9. Peamised finantssuhtarvud majandusaastal ja sellele eelnenud aastal 2014.a. 2013.a. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) 56,89 65,55 ROA % (Return on Assets) 2,71 0,28 ROE % (Return on Equity) 2,75 0,28

Page 8: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused ROA = Aruandeperioodi tulem / Varad * 100 ROE = Aruandeperioodi tulem / Netovara *100

Page 9: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

9

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss(eurodes)

31.12.2014 31.12.2013 Lisa nr

Varad

Käibevara

Raha 1 911 577 1 722 142 2

Finantsinvesteeringud 541 701 798 304 3

Nõuded ja ettemaksed 8 949 8 331 4

Kokku käibevara 2 462 227 2 528 777

Põhivara

Finantsinvesteeringud 425 419 306 371 6

Materiaalne põhivara 1 725 2 100 7

Kokku põhivara 427 144 308 471

Kokku varad 2 889 371 2 837 248

Kohustused ja netovara

Kohustused

Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed 43 277 38 577 8

Kokku lühiajalised kohustused 43 277 38 577

Kokku kohustused 43 277 38 577

Netovara

Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 767 925 2 790 836

Aruandeaasta tulem 78 169 7 835

Kokku netovara 2 846 094 2 798 671

Kokku kohustused ja netovara 2 889 371 2 837 248

Page 10: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

10

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

Tulemiaruanne(eurodes)

2014 2013 Lisa nr

Tulud

Netotulu finantsinvesteeringutelt 104 121 26 247 10

Muud tulud 12 740 25 594 11

Kokku tulud 116 861 51 841

Kulud

Mitmesugused tegevuskulud -15 030 -17 071 12

Tööjõukulud -23 285 -26 746 13

Põhivara kulum ja väärtuse langus -375 -184 7

Muud kulud -2 -5

Kokku kulud -38 692 -44 006

Põhitegevuse tulem 78 169 7 835

Aruandeaasta tulem 78 169 7 835

Page 11: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

11

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

Rahavoogude aruanne(eurodes)

2014 2013 Lisa nr

Rahavood põhitegevusest

Põhitegevuse tulem 78 169 7 835

Korrigeerimised

Põhivara kulum ja väärtuse langus 375 184 7

Muud korrigeerimised -30 746 145 879

Kokku korrigeerimised -30 371 146 063

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 136 937 -713 427

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 4 700 16 895

Kokku rahavood põhitegevusest 189 435 -542 634

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 0 -2 284 7

Kokku rahavood investeerimistegevusest 0 -2 284

Kokku rahavood 189 435 -544 918

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 722 142 2 267 060

Raha ja raha ekvivalentide muutus 189 435 -544 918

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 911 577 1 722 142 2

Page 12: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

12

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

Netovara muutuste aruanne(eurodes)

Kokku netovara

Sihtkapital/Osakapitalnimiväärtuses

Akumuleeritud tulem

31.12.2012 2 609 627 35 330 2 644 957

Aruandeaasta tulem 0 7 835 7 835

Muud muutusednetovaras

181 209 -35 330 145 879

31.12.2013 2 790 836 7 835 2 798 671

Aruandeaasta tulem 0 78 169 78 169

Muud muutusednetovaras

-22 911 -7 835 -30 746

31.12.2014 2 767 925 78 169 2 846 094

Täpsem informatsioon netovara muutuste kohta on kajastatud lisas 16.

Page 13: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

13

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioonTartu Ülikooli Sihtasutuse 2014. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hearaamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna pooltvälja antud juhendid.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatudalljärgnevates arvestuspõhimõtetes.

Tulude-kulude aruanne on esitatud RTJ 14 alusel.Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

RahaRaha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes nõudmiseni hoiuseid pankades ja tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustusedVälisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetudtehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustused(rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopakeskpanga valuutakurssidega.Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes.

FinantsinvesteeringudFinantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade ostu ja müügi arvestusel kajastatakse soetatavate varade tehingu-ja bilansipäeva vahelisel perioodil toimunud väärtuse muutust aruandeperioodi kasumi või kahjumina. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse (kaasa arvatud võlakirjadesse) kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid väärtpabereid, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui sihtasutus kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui sihtasutus ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi tulemiaruandes. Muude õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt (st. vara soetamise hetkest kuni vara realiseerimise hetkeni ühesuguselt) kasumi või kahjumina aruandeperioodi tulemiaruandes. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste investeeringutena aktsiatesse ja väärtpaberitesse ning pikaajaliste nõuetena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva, ning antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse finantsvarad alla järgnevalt:

Page 14: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

14

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

(a) Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (näiteks nõuded ja lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) hinnatakse allafinantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritudsisemise intressimääraga); (b) Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (aktsiad ja muud omakapitali instrumendid, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselthinnatav) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtus (diskonteerituna turu keskmisetulususemääraga sarnaste finantsvarade suhtes); (c) Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla nende õiglasele väärtusele. Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Väärtuse languse tühistamised: (a) Juhul, kui eelnevalt alla hinnatud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade väärtus järgnevatel perioodidel taastõuseb, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on madalam (1) finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvatemaksete nüüdisväärtusest ja (2) bilansilisest jääkväärtusest korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil juhul, kui allahindlust ei olekseelnevalt toimunud. Allahindluste tühistamisi kajastatakse tulemiaruandes. (b) Nende finantsvarade puhul, mida kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt määratav, allahindlusiei tühistata.

Materiaalne ja immateriaalne põhivaraMateriaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta jamaksumusega alates 639 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 639 euro, kajastataksekuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantudväheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavadmaksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalsetpõhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuselangusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline,et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta.Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvaltselle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuseja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetataksevara amortiseerimine.

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakseneed komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldiamortisatsiooninormid.

Põhivara arvelevõtmise alampiir 639 EUR

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Masinad ja seadmed 2-4 aastat

Muu materiaalne põhivara 5-10 aastat

Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita. Varade väärtuse langus

Page 15: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

15

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

Piiramatu kasuliku elueaga vara (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid, raamatud) ei amortiseerita vaidkontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korralhinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Varakaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb onkõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varadegrupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud(v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kuluvähendamisena.

FinantskohustusedKõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõikisoetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusikajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või sihtasutuselpole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva.

TuludTulu (fondidesse tehtud sissemaksete ühekordsed haldustasud e. märkimistasud ja toetuste vahendamise ning projektijuhtimise teenustasud)kajastatakse tekkepõhisel alusel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Nõukogu otsusega lubatud fondide haldustasu kuni 3,5% keskmiseltnetovaralt aastas (tegevuskulude katteks) kajastatakse tekkepõhiselt ning arvestatakse aastalõpu seisuga Sihtasutuse tegevustulemileNõukogu otsusega aastaaruande kinnitamisel. Investeerimistegevust kajastatakse Sihtasutuse põhitegevusena, mitte finantstulude ja -kuludekoosseisus.

Eraldisfond moodustub sihtasutusele tehtavatelt annetustelt arvestatud haldustasudest. Haldustasu arvestatakse sõltuvalt annetuse suurusestja saamise viisist 8-25%. Eraldisfondi kasutatakse sihtasutuse kulude, mille aluseks on kuludokumendid, katmiseks.

Seotud osapooledTartu Ülikooli SA aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

1)tegev- ja kõrgemat juhtkonda;2)eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.

Netovara muutuste aruanne

Sihtkapitali moodustavad sihtasutuse juures asuvad fondid ja stipendiumid. Aruandeperioodi alguses kantakse eelmiste perioodide tulemsihtkapitali. Sissemaksed fondidesse ja kogu fondide liikumine kajastatakse sihtkapitali muutusena.Netovara muutuste aruandes kajastatakse fondide ja stipendiumite sissemaksed ja väljamaksed aasta jooksul ning tulemi jaotus fondide vahel.Tulemi jaotus kajastatakse lähtudes usalduskogu vastavast otsusest. Printsiip on proportsionaalne jaotus vastavalt fondi osakaaluleaasta keskmises netovaras.

Page 16: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

16

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

Lisa 2 Raha(eurodes)

31.12.2014 31.12.2013

Arvelduskontod 448 831 271 577

Tähtajalised hoiused 1 462 746 1 450 565

Kokku raha 1 911 577 1 722 142

Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud(eurodes)

Kokku

Fondiosakud Võlakirjad Muud

31.12.2012 0 0 336 428 336 428

Soetamine 848 929 0 0 848 929

Müük müügihinnas võilunastamine

-88 516 0 0 -88 516

Kasum (kahjum)müügist jaümberhindlusest

9 131 0 0 9 131

Muud 0 28 760 -336 428 -307 668

31.12.2013 769 544 28 760 0 798 304

Kajastatud õiglasesväärtuses

769 544 0 0 769 544

Kajastatud korrigeeritudsoetusmaksumuses

0 28 760 0 28 760

Soetamine 445 161 0 0 445 161

Müük müügihinnas võilunastamine

-753 731 0 0 -753 731

Kasum (kahjum)müügist jaümberhindlusest

51 967 0 0 51 967

31.12.2014 512 941 28 760 0 541 701

Kajastatud õiglasesväärtuses

512 941 0 0 512 941

Kajastatud korrigeeritudsoetusmaksumuses

0 28 760 0 28 760

Lühiajalise finantsinvesteeringuna 28 760 € on arvele võetud 11.11.2004 soetatud Baltimere Invest AS 450 võlakirja nominaalväärtusega63,91 eurot tükk, mis 2015.a alguses müüdi Olev Trässile tasumise tähtajaga 01.08.2016. Võlakirjad kannavad intressi.

Muud lühiajalised finantsinvesteeringud summas 336 428 eurot (31.12.2012) koosneb tähtajalisest deposiidist, mille tähtaeg oli 29.07.2013.

Õiglane väärtus baseerub börsinoteeringutel.

Page 17: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

17

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2014 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Muud nõuded 8 949 8 949 0 0

Intressinõuded 8 949 8 949 0 0

Kokku nõuded jaettemaksed

8 949 8 949 0 0

31.12.2013 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Muud nõuded 8 331 8 331 0 0

Intressinõuded 8 331 8 331 0 0

Kokku nõuded jaettemaksed

8 331 8 331 0 0

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad(eurodes)

31.12.2014 31.12.2013

Maksuvõlg Maksuvõlg

Üksikisiku tulumaks 554 1 011

Sotsiaalmaks 937 1 096

Kohustuslik kogumispension 57 66

Töötuskindlustusmaksed 0 78

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 548 2 251

Page 18: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

18

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

Lisa 6 Pikaajalised finantsinvesteeringud(eurodes)

Kokku

Võlakirjad

31.12.2012 28 760 28 760

Soetamine 312 949 312 949

Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest -6 578 -6 578

Muud -28 760 -28 760

31.12.2013 306 371 306 371

Kajastatud õiglases väärtuses 306 371 306 371

Kokku

Võlakirjad

31.12.2013 306 371 306 371

Soetamine 98 808 98 808

Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest 20 240 20 240

31.12.2014 425 419 425 419

Kajastatud õiglases väärtuses 425 419 425 419

Õiglane väärtus baseerub börsinoteeringutel.

Page 19: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

19

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

Lisa 7 Materiaalne põhivara(eurodes)

Kokku

Masinad jaseadmed

Muumateriaalnepõhivara

31.12.2012

Soetusmaksumus 3 620 0 3 620

Akumuleeritud kulum -3 620 0 -3 620

Jääkmaksumus 0 0 0

Ostud ja parendused 977 1 307 2 284

Amortisatsioonikulu -162 -22 -184

31.12.2013

Soetusmaksumus 4 597 1 307 5 904

Akumuleeritud kulum -3 782 -22 -3 804

Jääkmaksumus 815 1 285 2 100

Amortisatsioonikulu -244 -131 -375

31.12.2014

Soetusmaksumus 1 438 1 307 2 745

Akumuleeritud kulum -867 -153 -1 020

Jääkmaksumus 571 1 154 1 725

2010. aastal kanti kinnistusregistris Tartu Ülikooli Sihtasutuse omandisse Liisa Kolumbuse Mälestusfondi poolt annetatud 5 kinnistut, mistagastati omandireformi käigus. Kinnistute väärtust pole atesteeritud kinnisvarahindajate poolt hinnatud, mistõttu ei ole kinnistutebilansilisel kajastamisel õiglase väärtuse meetod rakendatav. Kinnistute bilansiline väärtus on bilansipäeva seisuga 0 aga seetõttu, et tegu onannetatud varaga, mille soetamisega seoses Tartu Ülikooli Sihtasutusel väljaminekuid polnud.

Page 20: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

20

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

Lisa 8 Võlad ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2014 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 1 895 1 895 0 0

Võlad töövõtjatele 1 006 1 006 0 0 9

Maksuvõlad 1 548 1 548 0 0 5

Muud võlad 38 828 38 828 0 0

Kokku võlad jaettemaksed

43 277 43 277 0 0

31.12.2013 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 3 262 3 262 0 0

Võlad töövõtjatele 1 412 1 412 0 0 9

Maksuvõlad 2 251 2 251 0 0 5

Muud võlad 31 652 31 652 0 0

Kokku võlad jaettemaksed

38 577 38 577 0 0

Lisa 9 Võlad töövõtjatele(eurodes)

31.12.2014 31.12.2013

Töötasude kohustus 0 1 295

Puhkusetasude kohustus 1 006 117

Kokku võlad töövõtjatele 1 006 1 412

Lisa 10 Netotulu finantsinvesteeringutelt(eurodes)

2014 2013

Kasum (kahjum) finantsinvesteeringute müügist 96 006 26 723

Intressitulud 53 115

Dividenditulud 6 594 2 437

Kasum (kahjum) valuutakursi muutusest 1 468 -3 028

Kokku netotulu finantsinvesteeringutelt 104 121 26 247

Page 21: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

21

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

Lisa 11 Muud tulud(eurodes)

2014 2013

Eraldis fondist kulude katteks 12 740 25 594

Kokku muud tulud 12 740 25 594

Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud(eurodes)

2014 2013

Üür ja rent 2 157 2 385

Mitmesugused bürookulud 1 256 118

Lähetuskulud 86 82

Koolituskulud 0 227

Väärtpaberite haldamisega seotud kulud 3 835 2 321

Kinnisvaraga seotud kulud 2 130 4 684

Vastuvõtukulud 1 329 1 381

Raamatupidamisteenused 1 210 1 128

Audiitorteenused 900 900

Isikliku sõiduauto kompensatsioon 0 291

Side- ja postiteenused 54 2 880

Reklaamikulud 2 001 556

Muud 72 118

Kokku mitmesugused tegevuskulud 15 030 17 071

Lisa 13 Tööjõukulud(eurodes)

2014 2013

Palgakulu 17 508 20 041

Sotsiaalmaksud 5 777 6 705

Kokku tööjõukulud 23 285 26 746

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 1

Lisa 14 Seotud osapooled(eurodes)

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud jamuud olulised soodustused

2014 2013

Arvestatud tasu 17 508 13 599

Isikliku sõiduauto kompensatsioon 0 291

Page 22: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

22

Tartu Ülikooli Sihtasutus 2014. a. majandusaasta aruanne

Lisa 15 Sündmused pärast bilansipäeva

Baltimere Invest AS võlakirjad 28 760 €, mille lunastustähtaeg oli 01.08.2014, on endiselt kajastatud bilansis, kuna 25.03.2015 sõlmitiTartu Ülikooli SA ja Olev Trässi vahel leping, millega müüdi võlakirjad ostjale tagasimüügi õiguseta ja tasumise tähtajaga hiljemalt 01.08.2016.

Page 23: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

31.12.2013 Väljaminek Sissetulek 31.12.2014Johannes-Voldemar Veski Fond 6 034 0 0 6 034 86 6 120Ahti Pae Fond 6 956 0 0 6 956 99 7 055CWT (Kaleva) Fond 60 748 7 057 13 162 66 854 907 67 761Puhk-Mörneri Fond 43 212 0 0 43 212 614 43 826Karine ja Martin Koobase Fond 23 795 0 0 23 795 338 24 133Silvere-Panti Fond 152 846 18 000 4 777 139 624 2 079 141 703Paul Saagpakk Fond 7 789 0 302 8 091 113 8 204Eduard ja Eero Raigi Fond 64 520 0 0 64 520 917 65 437EMT Fond 6 845 0 0 6 845 97 6 943Liisa Kolumbuse Fond 256 017 0 0 256 017 3 640 259 657Gerda Spohri Fond 9 039 0 0 9 039 129 9 168Leander-Georg Vehiku Fond 16 954 0 0 16 954 241 17 196Valter Niiluse Fond 47 108 0 0 47 108 670 47 778Ajaloo muuseumi Fond 125 0 0 125 2 127Hilda ja Harry Mägi Fond 58 241 0 0 58 241 828 59 069Ernst Jaaksoni Fond 583 240 0 0 583 240 8 293 591 532Ruth Käbini Fond 45 265 0 0 45 265 644 45 909Paul ja Marta Lannuse Fond 9 296 0 0 9 296 132 9 428Gustav Teichmülleri Fond 12 137 0 0 12 137 173 12 309Agve Aasmaa Fond 739 0 0 739 11 750Ekspeditsiooni Fond 25 0 0 25 0 25Sambafond 83 487 0 0 83 487 1 187 84 674Geoloogia Fond 3 305 0 0 3 305 47 3 352Estraveli stipendium 3 0 0 3 0 3E K M F 7 297 0 0 7 297 104 7 401E 4 450 4 220 0 230 0 230Flory ja Erich Kalve Fond 44 256 0 0 44 256 629 44 885Euroopa Komisjoni praktika stipendium 0 2 000 2 000 0 0 0Felix Krabi Fond 46 617 5 000 5 146 46 763 664 47 427

5 843 9 400 10 062 6 505 88 6 593Elmar Leppiku Fond 196 448 3 000 0 193 448 2 772 196 220ERKÜ F 7 816 0 0 7 816 111 7 927Heino Kruse Fond 15 372 0 0 15 372 219 15 591Vana Anatoomikumi Fond 553 0 0 553 8 561Teldersi sihtkapital 0 1 000 1 000 0 0 0Ilmar Rebase Fond 10 942 0 0 10 942 156 11 098Hea Tahte Fond 6 369 0 0 6 369 91 6 460Õ 702 1 350 1 350 702 0 702Teaduskooli Fond 30 345 67 544 49 090 11 890 0 11 890Jaan Einasto stipendiumi fond 34 693 0 0 34 693 493 35 186Eesti Seenestu Sihtkapital 10 944 0 0 10 944 156 11 099Playtech Estonia stipendium 112 0 0 112 0 112U S 0 3 200 3 200 0 0 0Heinz-Martin Ederma Fond 20 440 0 0 20 440 291 20 730Perekond Tschishevsky Fond 35 386 0 0 35 386 503 35 889Nadia Walteri Fond 53 635 0 0 53 635 763 54 398Anu Raua stipendium 0 1 000 1 027 27 0 27Leedu Fond 2 141 640 0 1 501 26 1 526O K M 19 695 1 000 0 18 695 273 18 968Mirza-Rita Grossi Fond 103 309 0 0 103 309 1 469 104 778Riigi Kinnisvara AS stipendium 0 2 727 2 727 0 0 0Fortumo stipendium 0 10 000 10 000 0 0 0Erich Rannu stipendium 24 095 8 000 10 007 26 102 357 26 458Karl ja Erika Inno Fond 38 709 0 0 38 709 550 39 260Fred Kudu stipendium -626 960 1 614 28 0 28Lennart Meri stipendium 3 698 0 2 340 6 038 0 6 038Voldemar Jaanbergi Fond 82 116 0 0 82 116 1 168 83 283Raivo Vare Fond 18 814 0 0 18 814 267 19 081

340 0 0 340 5 345Simon Levini stipendium 0 3 200 3 200 0 0 0P P 0 1 920 1 920 0 0 0Olev ja Talvi Maimetsa stipendium 4 654 5 120 4 231 3 765 60 3 824R M M 8 400 650 949 8 699 122 8 820L S 33 786 0 0 33 786 480 34 266E P F 13 748 0 0 13 748 195 13 943

Tulemi jagamine

Jääk pärast tulemi jagamistFond/stipendium

Netovara muutuste aruande kirjete selgitus

IKT Fond

Raefond

Page 24: MAJANDUSAASTA ARUANNE · teadmispõhine ehitus, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakus, hoone ja linn ning töökeskkonna haldamine. Stipendiumit rahastab Riigi Kinnisvara

KPMG stipendium 0 1 300 1 300 0 0 0Andres ja Mari Tarandi Fond 22 610 0 0 22 610 321 22 931L T F 10 279 0 0 10 279 146 10 425Andreas ja Elmerice Traksi stipendium 4 121 19 813 19 813 4 121 59 4 180V S M 60 708 0 0 60 708 863 61 571A M 0 1 500 1 500 0 0 0Atko-Neeme Viru stipendium 0 2 000 2 000 0 0 0Marika Mikelsaare Fond 4 936 500 0 4 436 67 4 503Laste Kliiniliste Uuringute Fond 5 395 950 0 4 445 70 4 515Fontes PMP stipendium 31 0 0 31 0 31Ole Golubjatnikovi stipendium 180 5 200 5 200 180 0 180Lev Vassiljevi stipendium 6 1 000 1 229 235 0 235Immunoloogia arendamise Fond 9 505 0 0 9 505 135 9 640T L M 2 085 0 180 2 265 31 2 296SIME fond 0 0 2 903 2 903 21 2 923J U M 228 904 0 0 228 904 3 255 232 158Ravimitootjate Liidu stipendium 0 1 000 1 000 0 0 0H E M M 33 271 0 0 33 271 473 33 744August Parise Fond 9 003 0 0 9 003 128 9 132Loodusteaduste Fond 18 0 0 18 0 18Sten Luiga stipendium 779 0 0 779 0 779Eestikeelse terminoloogia stipendium 4 880 3 550 0 1 330 0 1 330Edith Reimani stipendium 0 3 000 3 000 0 0 0Heidi-Ingrid Maaroosi Fond 8 724 1 000 1 800 9 524 130 9 654Linda Martis-Jaansoni stipendium 9 107 1 000 0 8 107 122 8 230Projektitoetused 665 1 496 1 524 694 0 694Kokku: 2 798 031 200 298 169 553 2 767 287 39 084 2 806 371

Algkapital 639 639Netovara 2 798 670 2 807 010