MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 1 KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP · KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles

Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava

1

Kinnitatud

Narva Kutseõppekeskuse

Direktori 29.10.2014.a

käskkirjaga nr 1.1-7/69

Üldõpingud

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

1 KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Nõuded mooduli alustamiseks: Põhikooli õppekava on läbinud

Õpetajad: Tatjana Toropova

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid

Mooduli teemad ja

alateemad

Maht

(tundides)

Õppemeetodid

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

Õpilane

1) väljendub selgelt,

eesmärgipäraselt ja kirjakeele

normile vastavalt nii suulises

kui ka kirjalikus

suhtluses

2) arutleb teemakohaselt ja

põhjendatult loetud,

vaadatud või kuulatud teksti

põhjal

3) koostab eri liiki tekste,

kasutades alustekstidena nii

teabe- ja ilukirjandustekste kui

ka teisi allikaid neid

kriitiliselt hinnates

4) loeb ja mõistab sidumata

tekste (tabel, graafik,

diagramm), hindab neis

esitatud infot, teeb järeldusi

ja loob uusi seoseid

5) väärtustab lugemist,

suhestab loetut iseendaga ja

tänapäeva elunähtustega, oma

kodukohaga

6) tõlgendab ja analüüsib

Õpilane

kõneleb arusaadavalt,

valib sobiva sõnakasutuse

vastavalt

suhtlussituatsioonile

koostab ja vormistab teksti

vastavalt juhendile,

järgides kirjutamisel

õigekirjareegleid

leiab sidumata tekstist

vajaliku info ja kasutab

saadud teavet

eesmärgipäraselt suulises

esinemises

või enda loodud tekstides

koostab etteantud faktide

põhjal tabeli või

diagrammi

kasutab erinevatest

infoallikatest saadud

teavet enda loodud

tekstides ja igapäevaelus,

põhjendab

infoallika valikut

„Praktiline vene keel I-II

(kõnekultuur, suulise teksti

vastuvõtt ja loomine,

ortograafia

korrektsioonikursus)“ – 1

EKAP :

Suulise teksti vastuvõtt ja

loomine.

Suhtlusviisid

Ametlik suuline kõne.

Suhtluseetika.

Ortograafia.

Praktiline vene keel III–IV

(kirjaliku teksti vastuvõtt

ning loomine,

interpunktsiooni

korrektsioonikursus)“ – 1

EKAP:

Kirjaliku teksti vastuvõtt ja

loomine.

Arutlev kirjand.

Essee kui vaba

tekstitüüp.

T

24

24

Pt P I

2

2

1.Materjali valimine

loetud teosest

2.Ettekande

valmistamine ja

esitamine

3.Harjutamine

4.Rühmatöö teksti

koostamisel

1.Teksti koostamine

ja esitamine

2.Essee kirjutamine

3.Arutleva

teksti kirjutamine

4.Harjutamine

Diskussioon

1.Test/ kombineeritud

kirjalik töö (prefikside

з-/c-, пре-/при-,

sufikside –н-/-нн-, -

ск-/-к- õigekiri, -и/-ы ,

tüvide vaheldus,

liitsõnade kirjutamine,

määrsõnade lõppude

õigekiri, не-/ни-

kirjutamine)

2.Esitlus valitud

teemal (Keel ja kõne)

3.Etteütlus

loomingulise

ülesandega

1.Erinevate stiilide

tekstide koostamine (u

160 sõna)

2.Essee (u 160 – 200

sõna)

3.Arutlev kirjand

(300-400 sõna)


2

kirjandusteost, seostab seda

ajastu ühiskondlike ja

kultuuriliste sündmustega

põhjendab oma

lugemiseelistusi ja -

kogemusi

tutvustab loetud

kirjandusteose autorit,

kirjeldab tegevusaega ja -

kohta ning olulisi

sündmusi,

iseloomustab tegelasi

avaldab ja põhjendab oma

arvamust, kasutab oma

väidete kinnitamiseks

tekstinäiteid ja tsitaate

arutleb teose probleemide

ja väärtushinnangute üle,

toob sobivaid näiteid nii

tekstist kui ka oma elust

selgitab ja kasutab teksti

analüüsimiseks tarvilikke

põhimõisteid

Tarbetekst.

Ametlik kiri.

Teaduslik tekst.

Publitsistlik tekst.

Interpunktsioon.

„Kirjandus antiigist 19.

sajandini“ – 1 EKAP

Muistsete müütide ja

rahvapärimuste kandumine

kirjandusse.

Võitlus

inimese kui isiksuse

vabastamise eest, usk elu

tähenduslikkusesse.

Rahvuskirjandus kui

rahvuskultuuri kestmise

tagatis.

Minevikutõlgendused

ja kujutlused tulevikust.

Looduse kujutamine

kirjanduses.

Loomuliku ja haritud

inimese

ideaal.

Mõistuse ja tunnete

tasakaal ja konflikt

inimeses.

„19. sajandi kirjandus“ – 1

EKAP

Vabaduspüüd kui inimese

loomupärane

omadus.

Inimsuhete probleeme

Kunstniku koht maailmas,

kunsti kõrge missioon.

24

24

2

2

1.Aeglane lugemine,

kommenteeriv

lugemine.

2.Tekstide

ümberjutustamine

eri viisil.

3.Küsimuste

esitamine ja

küsimustele

vastamine.

4.Diskussioon

1. Teksti mõistmise

ja analüüsioskuste

arendamine (teose

põhiteema

esiletoomine,

problemaatika ja

põhikonflikti

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks

käsitlemiseks valitakse

järgnevast loendist

Vähemalt 2

ulatuslikumat teost, 3

luuletust ja 1

draamateos

2.Vastused

küsimustele loetud

teksti järgi

3.Ümberjutustus (eri

viisil)

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks



Vähemalt 2



3

Saatuse probleem, elu mõte

ja surma saladus.

Põlvkondade probleem.

„20. sajandi kirjandus“ – 1

EKAP

Inimese individuaalsus ja

selle võimalused.

Poliitiline terror ja selle

tagajärjed eri

rahvuste esindajate jaoks.

Armastus kodumaa vastu ja

mõttevabadus.

Kirjanik ja ühiskond.

Inimene ajalookeerises.

Imelikud inimesed

kirjanduses ja elus.

Inimene ja aeg.

24

2

määramine; faabula

ja süžee leidmine;

tegelaste struktuuri

esiletoomine; autori,

jutustaja ning

kirjandusliku

kangelase

vaatepunkti

määramine)

2. Küsimuste

esitamine ja

küsimustele

vastamine

3.Diskussioon

1.Kirjanduse

seostamine teiste

kunstiliikidega.

2.Kirjandusteoste

kõrvutamine nende

ekraniseeringute,

teatrilavastustega

3. Arutleva kirjandi

kirjutamine

1. Kommenteeriv

lugemine.

2.Arutlus

3.Esitlus

4.Essee kirjutamine

luuletust ja 1

draamateos

2.Kirjalik töö

(vastused küsimustele)

3.Diskussioonist osa

võtmine

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks



Vähemalt 2


luuletust ja 1

draamateos

2.Töö videofilmi järgi

3. Arutlev kirjand ( u

300 sõna)


4

„Eesti kirjandus“ – 1

EKAP

Eesti kirjanduse algus.

Rahvusliku liikumise aeg.

Eesti kirjandus 19.–20.

sajandi vahetusel.

Eesti kirjandus 20. sajandi I

poolel.

Eesti kirjandus 1950.

aastatel.

Eesti kirjandus 1960.–1980.

aastatel.

Eesti kirjandus nüüdisajal.

24

2

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks



Vähemalt 2


luuletust ja 1

draamateos

2.Esitlus (ühe autori

kohta)

3.Essee (160-200

sõna)

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

1. Ettevalmistamine ja esitlus (iseseisev töö)

Töö on arvestatud, kui õpilane on leidnud materjali vastavalt loendist valitud teemale, töödelnud ja koostanud loogilise

ettekande ning esitanud arusaadavalt oma grupikaaslastele.

2. Töö loendist valitud teostega (iseseisev töö)

Töö on arvestatud, kui õpilane on valinud teose loendist vastavalt teemale, läbi lugenud ja esitanud kas oma grupikaaslastele

või õpetajale (süžee, tegelaste iseloomustus, teos püstitatud probleemid), vastanud täpsustavatele küsimustele teose ja autori

kohta.

3. Diskussioonis või ümarlaua töös osalemine.

Töö on arvestatud, kui õpilane on osalenud aktiivselt diskussioonis või ümarlaua töös, valdas õppematerjali sisuga, avaldas ja

põhjendas oma arvamust, kulles ka teiste arvamusi, esitas küsimusi ja vastas temale esitatud küsimustele.

Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Kõneleb arusaadavalt

valib sobiva sõnakasutuse vastavalt

suhtlussituatsioonile

koostab ja vormistab teksti vastavalt

juhendile

järgib kirjutamisel õigekirjareegleid

leiab sidumata tekstist vajaliku info ja

kasutab saadud teavet

eesmärgipäraselt suulises esinemises

või enda loodud tekstides

Kasutab oma kõnes sünonüüme

Kasutab oma kõnes sünonüüme,

parafraase


5

koostab etteantud faktide põhjal

tabeli või diagrammi

kasutab erinevatest infoallikatest

saadud teavet enda loodud tekstides

põhjendab infoallika valikut

põhjendab oma lugemiseelistusi ja -

kogemusi

tutvustab loetud kirjandusteose

autorit

kirjeldab tegevusaega ja -kohta ning

olulisi sündmusi

iseloomustab tegelasi

avaldab ja põhjendab oma arvamust

kasutab oma väidete kinnitamiseks

tekstinäiteid ja tsitaate

arutleb teose probleemide ja

väärtushinnangute üle, toob sobivaid

näiteid nii tekstist kui ka oma elust

selgitab ja kasutab teksti

analüüsimiseks tarvilikke

põhimõisteid

kasutab lisaks iseseisvalt leitud infoallikat

iseloomustab aega ja tingimusi, mil tegutses

autor

võrdleb tegelasi teiste loetud ja/või mainitud

tundides teoste tegelastega, teeb järeldusi

toob sobivaid näiteid teistest loetud ja/või

mainitud tundides tekstidest

põhjendab iseseisvalt leitud infoallika

valikut

nimetab ka teisi autoreid, kes elas

samal ajal ja/või kirjutas samal

temaatikal, analüüsib, mis on autori

roll ja omapärasus teiste autorite seas

võrdleb tegelasi iseseisvalt loetud

teoste tegelastega, teeb järeldusi

toob sobivaid näiteid teistest

iseseisvalt loetud tekstidest ja/või

ajaloost ning tänapäevasest elust

Hindekriteeriumid Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritatud kirjalikud ja praktilised ülesanded vähemalt hindele “3”, teoste esitlus on

arvestatud.

Kokkuvõttev hinne on kirjalik eksam, mis koosneb kahest osast: töö tekstiga (vastused 3-5 küsimusele teksti põhjal, iga vastus

on 50-100 sõna ) ja kirjandist (300-400 sõna). Positiivne tulemus on 50% 100%-st.

Kasutatav õppekirjandus

(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

Kohustuslik kirjandus:

Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri rahvaste loomismüüte.Vana kreeka müüdid.

Antiikkirjandus (Homeros),

Renessansikirjandus (Francesco Petrarca,William Shakespeare),

Klassitsistlik kirjandus (Molière)

Nikolai Karamzin „Vaene Liiza“

Nikolai Nekrassovi luuletused,

Fjodor Tjuttševi luuletused,

Afanassi Feti luuletused,

Aleksandr Ostrovski „Äike“,

Ivan Turgenev „Isad ja pojad“,

Fjodor Dostojevski „Kuritöö ja karistus“,

Anna Ahmatova luule,


6

Aleksandr Bloki luule,

Vladimir Majakovski luule

Andrei Platonov „Auk“ (katkend),

Jevgeni Zamjatin „Meie“,

Lydia Koidula luule,

Juhan Liivi luule

Eduard Bornhöhe „Tasuja“,

Mati Unt „Sügisball“

Soovitatav kirjandus:

Каковы встречи - таковы и речи. Учебное пособие для гимназий - Н.Мальцева-Замковая, Н.Раудсепп - Коолибри, 2000

Язык как средство общения - И. Моисеенко, Н. Раудсепп - Коолибри, 2000,

Функциональная стилистика русского языка - С. И. Рагрина - Коолибри, 2000,

Справочник по правописанию и литературной правке - Д. Э. Розенталь - Москва, 1997

Ветви единого древа. Учебник-хрестоматия по литературе для 10 класса (1-Ш) - С. Митюрев, А. Полева, Н. Чурилин -

Коолибри, 1997

Русская литература I половины 19 века - Р. Митюрев, В. Маранцман - Коолибри, 2000

Русская литература II половины 19 века - Р. Митюрев, В. Маранцман - Коолибри,

2000

Литература XX века - И, Белобровцева и др. - Коолибри, 2001

Эстонская литература - Р. Калласс, И. Белобровцева - 1997

Mihhail Lermontov „Meie aja kangelane“, „K***“ („Мы случайно сведены судьбою …“), „Farewell (Byronist)“;

Aleksandr Puškin „Jevgeni Onegin“;

Lev Tolstoi „Sõda ja rahu“,

Anna Ahmatova „Reekviem“,

Nikolai Gumiljovi Itaalia luuletused kogumikust „Koltšan“,

Vladimir Majakovski „Pilv pükstes“,

Boriss Pasternak luule, „Doktor Živago“,

Mart Kivastik „Külmetava kunstniku portree“.

T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid


7


2 VÕÕRKEELED INGLISE / SAKSA KEEL 4 .5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana.

Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: Maria Šustova, Tatjana Tkatšenko

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad

ja alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamis-meetodid

ja hindamis-

ülesanded T Pt P I

Õpilane:

kirjeldab võõrkeeles

iseennast, oma võimeid ja

huvisid, mõtteid, kavatsusi ja

kogemusi seoses valitud

erialaga

suhtleb õpitavas võõrkeeles

argisuhtluses nii kõnes kui

kirjas iseseisva

tutvustab vestlusel iseennast ja

oma sõpra/eakaaslast

koostab oma kooli (lühi-)

tutvustuse

põhjendab kooli ja erialavalikut,

hindab oma sobivust valitud

erialal töötamiseks

väljendab end/suhtleb õpitava

keele erinevate osaoskuste kaudu

(loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1

tasemel)

hindab oma võõrkeeleoskuse

taset

1. MINA JA

MAAILM

1.1 Mina j

eakaaslased -

kutseõppurid

1.2 Mina ja

keskkond

50

(14)

(10)

10 Lugemis- ja/või

kuulamisülesande

täitmine juhendi alusel

(tekstid sihtkeele riigi

kutseõppest,

eakaaslastest -

kutseõppuritest; info

leidmine ja esitamine)

vestlus senistest

töökogemustest ja

tööplaanidest,

kohtumine eriala

vilistlasega /

lõpukursuse õpilasega,

rühmatöö: kooli ja

eriala tutvustuse

koostamine (poster)

koos kutsega tulla

õppima ja

põhjendusega, miks just

sellesse kooli

õppekäik

koolihoone(te)s

(õpilased on giidid)

dialoogid

terviseprobleemidest ja

nende ennetamisest

Intervjuu / dialoog

(enese- / sõbra-

tutvustus)

essee “Minu

töökogemused ja

tööplaanid”

“Kooli ja eriala”

sõnavara test

Dialoogid “Arsti


8

keelekasutajana, esitab ja

kaitseb erinevates

mõttevahetustes/suhtlussituat

sioonides oma seisukohti

mõistab Eesti ja teiste

rahvaste elukeskkonda ja

kultuuri ning arvestab

nendega võõrkeeles

suhtlemisel

arvestab sihtkeele kõnelejate

kultuurilise eripäraga

kasutab iseseisvalt võõrkeelset

põhisõnavara ja tuttavas

olukorras grammatiliselt õiget

keelt

kirjeldab suhtluskeskkondi, mida

kasutab (nende eeliseid, puudusi

ja ohte) ja suhtlemist nendes

keskkondades

võrdleb sihtkeele/emakeele

maa(de) ja Eesti elukeskkonda,

kultuuritraditsioone ja -norme

arvestab sihtkeele kõnelejate

kultuurilise eripäraga

tutvustab (oma eakaaslasele

välismaal) Eestit ja soovitab

külastada mõnda sihtkohta

1.3. 1 Mina ja

Eesti

1. 3. 2 Erinevad

inimesed ja

rahvad

(26)

rollimäng: visiit arsti

juurde

lugemis - ja/ või

kuulamisülesande

täitmine

(keskkonnaalased

tekstid, lindistused)

ristsõnade koostamine

ja lahendamine

Interneti seletava

sõnaraamatu alusel

(keskkonnaalase

sõnavara kohta)

rühmatöö: posteri

kujundamine

inimtegevuse

negatiivsest ja/või

positiivsest mõjust

keskkonnale.

lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine juhendi alusel

(tekst Eesti kohta,

praktilised harjutused

sõnavara, väljendite,

sõnastiku kasutamise

jms kohta)

video / filmi vaatamine

(nt mõnest Eesti

kultuurisündmusest, -

traditsioonist või

sihtkohast) ja juhendi

alusel sisukokkuvõtte

koostamine.

arutelu

kultuuritraditsioonide ja

juures”

essee “Tervis ja

keskkond“

test „Eestimaa“

esitlus „ Eesti

vaatamisväärsused“


9

-

sündmuste,

vaatamisväärsuste,

kirjanduse, kunsti, teatri

jms üle

õpimapp (faktid

Eestimaa kohta,

võõrkeelne info


kultuuritraditsioonide ja

-sündmuste, tuntud riigi

– ja kultuuritegelaste

jne, õpilase poolt

valitud sihtkoha või

kultuuriobjekti kohta).

Lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine

juhendi alusel (sihtriigi

kultuurisündmused,

tuntud persoonid

ajaloost ja/või

tänapäevast,

eakaaslasteelu - olu) ja

õppimine

video/filmi vaatamine

(sihtriigi loodusest

ja vaatamisväärsustest)

ja arutelu

mõistekaardid

(sihtkeele riigi eripära)

ajurünnak (oma rahva

ja kultuuri võrdlus

teistega)

essee „Oma rahva ja

kultuuri võrdlus

teistega”

suuline arvustus filmi

järgi


10

kasutab võõrkeeleoskuse

arendamiseks endale

sobivaid võõrkeele õppimise

strateegiaid ja teabeallikaid,

seostades võõrkeeleõpet

elukestva õppega

on teadlik edasiõppimise ja

tööturul kandideerimise

rahvusvahelistest

võimalustest, koostab tööle

asumiseks vajalikud

võõrkeelsed

taotlusdokumendid

kirjeldab võõrkeeles oma

tööpraktikat ja analüüsib oma

osalemist selles

tutvustab õpitavas võõrkeeles

oma eriala hetkeseisu tööturul ja

edasiõppimise võimalusi

põhjendab võõrkeele õppimise

vajalikkust, loob seoseid eriala ja

elukestva õppega

Tõlgendab töökuulutuste ja

näidistöölepingu tekste

Koostab võõrkeeles töökohale /

praktikakohale kandideerimise

avalduse, CV / Europassi,

arvestades sihtmaa eripära

Sooritab võõrkeeles

näidistööintervjuu

2. HARIDUS JA

TÖÖ

2.1 Mina

õppijana

2.2 Mina

tööturul

50

(22)

(28)

7 analüüs: aja

planeerimine

essee kirjutamine: oma

tugevuste ja nõrkuste

analüüs õppimises,

sobivate õpistrateegiate

valik ja kasutamine,

edasiõppimisvõimaluse

d, võõrkeele osatähtsus

karjääri planeerimisel

Lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine

juhendi alusel

(Kutsehariduse süsteem

Eestis)

mõistekaardid (karjääri

etapid, töötingimused,

Euroopa Liit)

info otsimine ja

esitamine

(töökuulutused;

edasiõppimise, praktika

võimalused)

töölehtede täitmine

(CV/Europassi)

videoklipi vaatamine ja

arutelu

(näidisintervjuud,

kehakeel, eduka

tööintervjuu

sooritamise nipid)

rollimäng (tööintervjuu

sooritus)

intervjuu/dialoog

(töö/koolipraktika

kohta)

essee „Minu eriala“

Rollimäng: näidis

tööintervjuu

sooritamine

Avalduse, CV /

Europassi, kaaskirja

kirjutamine

Sõnavara test


11



hindamine)

Teema 1:

1.1 Essee “Minu töökogemused ja tööplaanid”

1.2 Ristsõnade koostamine ja lahendamine Interneti seletava sõnaraamatu alusel (keskkonnaalase sõnavara kohta).

1.3.1 Õpimapp (faktid Eestimaa kohta, võõrkeelne info vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide ja -sündmuste, tuntud riigi –

ja kultuuritegelaste jne, õpilase poolt valitud sihtkoha või kultuuriobjekti kohta).

Esitlus „ Eesti vaatamisväärsused“.

1.3.2 Essee „Oma rahva ja kultuuri võrdlus teistega”.

Teema 2:

2.1 Essee „Minu eriala“

„Karjääri planeerimine“ (Info leidmine internetist)

2.2 Avalduse, CV / Europassi kirjutamine. Info otsimine ja esitamine (töökuulutused)


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Hindamisülesande kesmise hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.

„3“ „4“ „5“

intervjuu/dialoog: kasutab

temaatiline sõnavara, teeb

intervjuu/dialoogi näidesi järgi

essee: korrektselt vormistatud, õppija

on avaldanud oma mõtteid etteantud

teemal, essee kokkuvõttes on

korratud selle kõige olulisemat

sõnimit, essee kirjutab näidise järgi

ja sõnastiku abil,

struktureeritud test: 45-69%

esitlus:esitleb teemakohast materjali,

demonstreerib, et materjal on

loogiliselt üles ehitatud, esitatud

väiteid on põhjendatud, väljendab

ennast selgelt, tagab, et esitluse

pikkus jääb 2-3 minutit

suuline arvustus filmi järgi: kasutab

temaatiline sõnavara, põhjendab ja

intervjuu/dialoog: kasutab temaatiline

sõnavara korrektselt, teeb intervjuu/dialoogi

sõnastiku abil

essee: korrektselt vormistatud, õppija on

avaldanud oma mõtteid etteantud teemal,

essee kokkuvõttes õppija põhjendab ja

selgitab oma arvamust, essee kirjutab

sõnastiku abil



demonstreerib, et materjal on loogiliselt üles

ehitatud, esitatud väiteid on põhjendatud,

väljendab ennast selgelt, tagab, et esitluse

pikkus jääb 3-4 minutit


temaatiline sõnavara, põhjendab ja selgitab

oma arvamust, võib jutustada filmi sisu (2-3

intervjuu/dialoog: kasutab temaatiline

sõnavara korrektselt, teeb

intervjuu/dialoogi ilma sõnastikut,

võib täpsusta ja selgitada.

essee: korrektselt vormistatud, õppija

on avaldanud oma mõtteid etteantud

teemal, , essee kokkuvõttes õppija

põhjendab ja selgitab oma arvamust,

õppija on ilustreerinud oma seisukohti

näidete abil kirjandusest/wikipeediast,

essee kirjutab ilma sõnastikut



demonstreerib, et materjal on

loogiliselt üles ehitatud, esitatud

väiteid on põhjendatud, väljendab

ennast selgelt, , tagab, et esitluse

pikkus jääb 4-5 minutit, illustreerib


12

selgitab oma arvamust,

Õpimapp: õpimapis on erinevate

faktid Eestimaa kohta, võõrkeelne

info vaatamisväärsuste kohta (5

fotot)

lauset)

Õpimapp: õpimapis on erinevate faktid

Eestimaa kohta, võõrkeelne info

vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide

kohta (7fotot)

esitlust visuaalsete vahenditega


temaatiline sõnavara, põhjendab ja

selgitab oma arvamust, võib jutustada

filmi sisu (5-8 lauset)

Õpimapp: õpimapis on erinevate

faktid Eestimaa kohta, võõrkeelne info


kultuuritraditsioonide ja –sündmuste

kohta (10 fotot)

Hindekriteeriumid Kuulamine: saab aru vahetus suhtlussituatsioonis kuuldust, kui vestlus on tuttaval igapäevaeluga seotud teemal. Mõistab tele-

ja raadio-saadete ning filmide sisu, kui teema on tuttav ja pakub huvi ning pilt toetab heliteksti. Saab aru loomuliku tempoga

kõnest, kui hääldus on selge ja tuttav

Lugemine:Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste (nt kirjad, veebi-väljaanded,

infovoldikud, kasutusjuhendid). Mõistab jutustavat laadi teksti põhiideed ning suudab jälgida sündmuste arengut. Suudab leida

vajalikku infot teatmeteostest ja internetist. Oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke.

Rääkimine: oskab lihtsate seostatud lausetega rääkida oma kogemustest ja kavatsustest. Suudab lühidalt põhjendada oma

seisukohti. On võimeline ühinema vestlusega ja avaldama arvamust, kui kõneaine on tuttav. Kasutab õpitud väljendeid ja

lause-malle õigesti; spontaanses

kõnes esineb vigu. Hääldus on selge ja kõne ladus, kuid suhtlust võib häirida ebaõige intonatsioon.

Kirjutamine: oskab kirjutada õpitud teemadel lühikesi jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid ja

arvamusi (nt isiklik kiri, e-kiri, blogi). Koostab erinevaid tarbetekste (nt teadaanne, kuulutus). Suhtleb online- vestluses (nt

MSN). Oskab kasutada piiratud

hulgal teksti sidumise võtteid (sidesõnad, asesõnaline kordus).



/õppematerjal

Cutting Edge. Pre-intermediate. Intermediate. Sarah Cunningham, Peter Moor, Longman, 2005

Energy 3, Steve Elsworth, Jim Rose, Longman, 2005

English for life, Tom Hutchinson, Oxford, 2007

Lehrbücher: „Themen Neu“ Bände 1, 2, 3. Hueber Verlag 2010

„Der grüne Max“ Grammatische Übungen. Hueber Verlag 2010

Internetmaterialen. "Deutsch als als Fremdsprache" Hueber Verlag

,,Menschen"A2, A2+ Hueber Verlag 2012



13


3 MATEMAATIKA 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt toimetulekuks


Õpetajad: Tatjana Abdurahmanova, Tatjana Norman, Natalja Sidorova, Žanna Gusseva

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T P

t

P I

Kasutab õpitud

matemaatikateadmisi

ja -oskusi uutes

situatsioonides ning

eluliste ülesannete

lahendamisel,

analüüsides ja

hinnates tulemuste

tõepärasust

Kasutab matemaatika

võimalusi enda ja

teiste tegevuse

tasuvuse ning

jätkusuutlikkuse

hindamisel

Teeb järeldusi tulemuse

tõepärasuse kohta lähtudes

igapäevaelust

Nimetab järguühikuid ja

teisendab pikkus-, raskus-

pindala, ruumala, mahu,

aja- ja rahaühikuid, arvutab

protsente ja promille

Kasutab muutumist ja

seoseid käsitlevat

matemaatikat, võrdleb

erinevaid suurusi

Kasutab analoogiat

objektidevaheliste seoste

leidmiseks

Teab ja kasutab

matemaatilise statistika ja

tõenäosusteooria elemente

Selgitab matemaatiliste

tehete abil loteriide ja

laenudega seotud riske

Arvutab bruto- ja netopalka

ning mitmesuguseid

igapäevaeluga seotud

tulusid ja kulusid ning

teisendab enamkasutatavaid

valuutasid

ARVUTAMINE Tehted ratsionaalarvudega;

arvuhulgad (naturaalarvud N,

täisarvud Z, ratsionaalarvud Q,

irratsionaalarvud I, reaalarvud

R).

Ümardamine.

Arvu absoluutväärtus

(mõiste ja geomeetriline

tähendus).

Täisarvulise, negatiivse ja

ratsionaalarvulise astendajaga

aste (arvu juur). Tehted

astmetega. Arvu kümme astmed.

Arvu standardkuju. Arvutamine

taskuarvutiga.

Ühend ja ühisosa

(sümboolika , , , , ,

kasutamine; ülesanded hulkade

ühendi ja ühisosa kohta,

graafiline kujutamine).

Elulise sisuga

tekstülesanded. (raha igapäevane

kasutamine, pere eelarve,

vahemaad, majapidamine jms).

MÕÕTÜHIKUD

Mõõtühikute vahelised

54 12 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö

Kirjalik kontrolltöö

„Arvutamine. Mõõtühikud.

Protsendid.“

Kirjalik kontrolltöö

„Majandusmatemaatika

elemendid.

Tõenäosusteooria ja

statistika“

Iseseisev töö: ülesannete

lahendamine „Arvutamine.

Mõõtühikud. Protsendid.“


lahendamine

„Majandusmatemaatika

elemendid.

Tõenäosusteooria ja

statistika“


14

Arutleb säästmise

vajalikkuse üle, toob

näiteid tarbimise ja

kulutamise

tasakaalustamise

võimaluste kohta

seosed, teisendamine.

Elulise sisuga

tekstülesanded.

Kasutab mõõtkava tegeliku

mõõtme leidmisel

Lahendab elulisi ülesandeid,

esitab tõepäraseid vastuseid

lähtuvalt igapäevaelust

PROTSENDID

Osa ja tervik, protsent,

promill.

Elulise sisuga

tekstülesanded.

MAJANDUSMATEMAA-

TIKA ELEMENDID

Raha ja valuuta.

Liht-ja liitintress. Laen ja

hoiustamine, laenu

tagasimakse-graafik.

Palk ja kehtivad maksud

töövõtjale ja tööandjale.

Käibemaks, hind

käibemaksuga ja

käibemaksuta.

Hinnamuutused (soodushind,

hinnatõus jt).

Diagrammide lugemine.

TÕENÄOSUSTEOORIA

JA STATISTIKA

Sündmuse tõenäosus,

tõenäosuse summa ja

korrutis (sh tõenäosus loteriis

ja hasartmängudes).

Statistika põhimõisted ja

arvkarakteristikud.

Statistiline ja

variatsioonirida,

sagedustabel ja suhteline


15

sagedus, diagrammid

keskväärtus, kaalutud

keskmine, mediaan, mood,

maksimaalne ning

minimaalne element,

standardhälve.

Statistiliste andmete

kogumine,

süstematiseerimine,

statistiline andmetöötlus.

Seostab matemaatikat

teiste õppeainetega,

kasutades õppimisel

oma

matemaatikaalaseid

teadmisi ning oskusi

Esitab oma

matemaatilisi

mõttekäike

loogiliselt, väljendab

oma mõtet selgelt ja

täpselt nii suuliselt

kui kirjalikult

Kasutab loogikat etteantud

probleemide lahendamisel

ning eristab olulist

ebaolulisest

Sõnastab ülesande mõtte,

toob/kirjutab välja andmed,

määrab otsitavad suurused

toob/kirjutab välja

vajalikud seosed ja valemid

Kirjeldab lahenduskäiku,

vajadusel illustreerib seda

joonisega/skeemiga, teeb

vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu,

kontrollib lahenduskäigu

õigsust

Koostab tabeleid, jooniseid,

graafikuid ja diagramme

õpitud materjali ulatuses

Valib ja kasutab ülesannete

lahendamisel ülesande

sisust lähtuvalt õigeid

valemeid ja matemaatilisi

sümboleid

TRIGONOMEETRIA

Pythagorase teoreem.

Teravnurga siinus, koosinus,

tangens. Täisnurkse

kolmnurga lahendamine.

Elulise sisuga

tekstülesanded.

PLANIMEETRIA

Tasapinnaliste geomeetriliste

kujundite (kolmnurk, ruut,

ristkülik, rööpkülik, romb,

trapets, korrapärane

kuusnurk, ring) elemendid,

ümbermõõdud ja pindalad.

Elulise sisuga

tekstülesanded.

STEREOMEETRIA

Püstprisma, korrapärase

püramiidi, silindri, koonuse

ja kera (sfääri) elemendid,

pindalad ja ruumala.

Elulise sisuga

tekstülesanded.

32 6 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö

Kirjalik kontrolltöö.


lahendamine

Kasutab vajadusel

erinevaid

teabeallikaid ning

saab aru erinevatest

Kasutab vajadusel õpetaja

koostatud juhendmaterjale

ja näpunäiteid ülesande

õigeks lahendamiseks

AVALDISED. VÕRRANDID

JA VÕRRATUSED

Ratsionaalavaldiste

lihtsustamine.

22 4 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalik kontrolltöö.


lahendamine


16

matemaatilise info

esitamise viisidest

Esitab oma

matemaatilisi

mõttekäike

loogiliselt, väljendab

oma mõtet selgelt ja

täpselt nii suuliselt

kui kirjalikult

Kasutab vajaliku teabe

leidmiseks nii paberkandjal

kui ka Internetis leiduvaid

teabeallikaid

Leiab tekstist, tabelist,

jooniselt, graafikult,

diagrammilt vajaliku info

Sõnastab ülesande mõtte,

toob/kirjutab välja andmed,

määrab otsitavad suurused

toob/kirjutab välja

vajalikud seosed ja valemid

Kirjeldab lahenduskäiku,

vajadusel illustreerib seda

joonisega/skeemiga, teeb

vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu,

kontrollib lahenduskäigu

õigsust

Koostab tabeleid, jooniseid,

graafikuid ja diagramme

õpitud materjali ulatuses

Valib ja kasutab ülesannete

lahendamisel ülesande

sisust lähtuvalt õigeid

valemeid ja matemaatilisi

sümboleid

Võrre. Võrdeline jaotamine.

Valemite teisendamine.

Võrdeline suurendamine ja

vähendamine (mõõtkava,

plaan).

Lineaarvõrrand.

Ruutvõrrand. Kahe

tundmatuga lineaarvõrrandi-

süsteem.

Arvtelje erinevad piirkonnad.

Lineaarvõrratuse mõiste ja

omadused ja lahendamine.

Lineaarvõrratuste süsteem.

Elulise sisuga tekstülesanded

JOONED TASANDIL Punkti asukoha määramine

tasandil.

Lõigu pikkus, kahe punkti

vaheline kaugus, vektori

mõiste ja tähistamine, vektori

pikkus, nullvektor,

ühikvektor, vastandvektor,

vektorite geomeetriline

liitmine.

Sirge, parabooli ja ringjoone

võrrandid.

Sirge joonestamine võrrandi

järgi.

Kirjalikud tööd

Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

Kõik iseseisvad tööd on ülesannete lahendamine. Eesmärgid: ettevalmistamine kontrolltööks. Teemad on „arvutamine, mõõtühikud ja

protsendid“, „trigonomeetria, planimeetria, stereomeetria“, „avaldised, võrrandid, võrratused, jooned tasandil“,

„majandusmatemaatika elemendid, tõenäosusteooria ja statistika“. Kõik tööd peavad olema arvestatud, kui töödes on vead, siis

õpilane teeb vigade paranduse ning esitab selle õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“


17

Hindekriteeriumid Ülesanded lahendatud õigesti. Ülesannete

lahendamise ajal õpilane kasutab oma

konspekti.

Ülesanded lahendatud õigesti. Ülesannete

lahendamise ajal õpilane kasutab lehti

valemitega.

Ülesanded lahendatud õigesti ning

abimaterjalideta.

Hindekriteeriumid Eeldused igaks kontrolltööks on õigesti tehtud iseseisvad tööd ja vahepealiste tööde keskmine hinne „3“.

Lõplik hinne moodustatakse neljast tööst, mis igaüks peab olema sooritatud vähemalt „3“ peale.

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Matemaatika kursus. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=8a1g#euni_repository_10895

N. Sidorova. Rakendusstatistika. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/statistika/

K. Reim. Matemaatika. http://arvutaja.blogspot.com/

A. Küüsmaa. Matemaatika. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7eau#euni_repository_10895

J. Aru, K. Korjus, E. Saar. Õhtuõpik. 2014

A. Veelmaa. Matemaatika. 2009

L. Vedler. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele I. 2003

T. Leego. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele II. 2003

T. Leego, L. Vedler, S. Vedler. Matemaatika õpik kutseõppeasutusele. 2005

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=8a1g#euni_repository_10895

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/statistika/

http://arvutaja.blogspot.com/

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7eau#euni_repository_10895


18


4 LOODUSAINED 6

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ainetega.

Nõuded mooduli alustamiseks: puudub

Õpetajad:

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja

hindamisülesanded T Pt P I

Mõistab loodusainete

omavahelisi seoseid ja

eripära, saab aru

mudelite tähtsusest

reaalsete objektide

kirjeldamisel.

Leiab iseseisvalt

usaldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja

kasutab seda erinevate

ülesannete

lahendamisel.

kirjeldab maa sfääre kui

süsteeme ja nendega seotud

mudeleid

kirjeldab maa evolutsioonilist

arengut, elus- ja eluta looduse

tunnuseid

kirjeldab abiootiliste tegurite

toimet organismidevahelisi

suhteid ja looduses toimivaid

aineringe

kirjeldab organismide ehitust,

aine- ja energiavahetust,

paljunemist ja arengut (eristab

rakutüüpe)

kirjeldab mehaanika nähtusi ja

kasutades selleks õigeid

füüsikalisi suurusi ja mõisteid

kirjeldab korrektsete mõistete

ja füüsikaliste suurustega

elektromagnetismi nähtusi ja

nendevahelisi seoseid

kirjeldab õigete füüsikaliste

suurustega ja mõistetega

valguse tekkimise, levimise ja

kadumise nähtusi

kirjeldab tähtsamaid

mikromaailma mudeleid,

tuumareaktsioone ning

Bioloogia:

Organismide koostis

Elu olemus ja tunnused

Makro- ja mikroelemendid

Anorgaanilised ja

orgaanilised ained

organismis

Valgud, DNA ja RNA

võrdlus

Rakuõpetus

Aine- ja energiavahetus

Geograagia:

Maa kui süsteem

Maa sfäärid

Maa energiasüsteem

Geoloogiline ajaskaala

Keemia:

Aatomi ja molekuli ehitus

ja mudelid

Aatomi ehitus

Oksüdatsiooniastmed

Keemiline side

Keemia aineklassid ja

ühendid

Anorgaanilised aineklassid

7

5

6

16

2

2

1

6

Arutelu

Juhtumi uurimine

Juhtumi

kirjeldused

Debatt

Diskussioon

klassis

Esitlus

Ettekanne

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Rühmatöö

Mõistekaart

Projektitöö

Referaat

Õpikäik

E-õpe

1. Kirjalik töö:

Loodusainete

omavahelised seosed

ja eripära.


19

radioaktiivsust

kasutab keemiliste elementide

perioodilisustabelit ja

ühendite molekulaarmudeleid

mikromaailma kirjeldamisel

ja ainete omaduste

selgitamisel

lahendab loodusteaduslike

ülesandeid ja probleeme,

kasutades erinevaid

usaldusväärseid teabeallikaid

koostab erinevate andmete

põhjal tabeleid ja graafikuid

Metallid, mittemetallid

Alused, happed ja soolad

igapäevaelus

Keemia probleem- ja

arvutusülesanned

Füüsika:

Kehad, nende mõõtmed,

mõõtühikute süsteemid ja

teisendamised

Liikumine ja selle

mõõtmine.

Taustsüsteemid.

Vastasmõjud.

Jõud, mass ja energia.

Elektromagnetvälid

looduses ja tehnikas

Valgus

Valgus kui

elektromagnetlaine

Geomeetriline optika

Spektr

Valguse energia

Aine olekud

Gaas, aine

mikroparameetrid

Ideaalse gaasi

olekuvõrrand.

Isoprotsessid.

Aine struktuur

Aatomimudel

tuumafüüsika: prooton,

neutron, massiarv, isotoop

radioaktiivsus,

poolestusaeg

tuumareaktsioonid

2

10

4

8

4

1

4

2

2


20

Mõtestab ja kasutab

loodusainetes

omandatud teadmisi

keskkonnas toimuvate

nähtuste selgitamisel

ja väärtustamisel ning

igapäevaelu

probleemide

lahendamisel.

Leiab iseseisvalt

aldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja


ülesannete

lahendamisel.

iseloomustab inimese

keemilist koostist ja mõistab

pärandumise seaduspärasusi

iseloomustab soojusenergia

muutmise viise, nähtusi,

seaduspärasusi

selgitab evolutsiooni kulgu

ning seostab protsesse

looduses nähtavaga

nimetab majandustegevusega

kaasnevaid looduskeskkonna

probleeme

selgitab loodus- ja

sotsiaalkeskkonnas

omavahelisi seoseid ja

probleeme

võrdleb erinevate piirkondade

kliima, mullastiku, taimestiku

ja loomastiku omavahelisi

seoseid

selgitab tervisliku toitumise

põhimõtteid

selgitab nakkushaiguste

vältimise võimalusi

kirjeldab teaduse ning

tehnoloogia võimalusi ja

piiranguid ühiskonna heaolu ja

majanduse arengu tagamiseks

Bioloogia:

Evolutsioon

Evolutsiooniteooria

Olelusvõitlus ja looduslik

valik

Liigiteke ja

makroevolutsioon

Inimese evolutsioon

Ökoloogia ja

keskkonnakaitse

Ökosüsteem

Bioloogiline mitmekesisus

Liikide kaitse

Looduskaitse

Viirused ja bakterid

Viirused ja

nakkushaigused

Bakterite levik

Biotehnoloogia

Geenitehnoloogia

Geograafia:

Loodusvarad ja nende

kasutamine

Põllumajandus ja

toiduainetööstus

Energiamajandus ja

keskkonnaprobleemid

Keemia:

Orgaanilised ained

eluslooduses

Orgaanilised aineklassid

Biomolekulid ja nende

tähtsus

Toiduainete toiteväärtus,

lisaained ning tervislikkuse

seos koostisega

Füüsika:

7

6

6

7

14

1

2

1

1

4

2. Kirjalik töö.

Loodusainetes ja

keskkonnas

toimuvad nähtused.


21

Aine olekud

soojusenergia muutmise

viisid

Aine agregaatolek ja selle

muutumine, soojushulk.

4

Mõistab teaduse ja

tehnoloogia saavutuste

mõju

looduskeskkonnale ja

inimesele, saab aru

ümbritseva keskonna

mõjust inimese

tervisele.

Leiab iseseisvalt

usaldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja


ülesannete

lahendamisel.

võrdleb looduslikke ja

tehismaterjale ning nende

omadusi

kirjeldab orgaaniliste ja

anorgaaniliste ainete toimet

inimestele ja keskkonnale

kirjeldab inimese arengut ja

tervislikku seisundit sõltuvalt

sotsiaalsest, majanduslikust

või looduskeskkonnast

nimetab loodusteaduste ning

tehnoloogia arengu

positiivseid ja negatiivseid

ilminguid ning võrdleb

erinevaid eetilis- moraalseid

seisukohti ning nende

usaldusväärsust

kirjeldab ja toob näiteid

loodusteaduste, tehnoloogia ja

ühiskonna vahelistest seostest

kirjeldab oma elukoha

(loodus) keskkonda, uurides

ja analüüsides seal erinevaid

probleeme

kirjeldab ja kohandab

korrektsete lähteandmetega

ülesandele õige

lahendusmudeli ning fikseerib

otsitavad suurused, kasutades

õigesti mõõtühikute süsteeme

Bioloogia:

Organismide areng

Mitoos ja meioos

Inimese viljastumine

Looteline areng

Lootejärgne areng

Inimese talitluse

regulatsioon

Geograafia:

Loodusressursid

Vesi ja veega seotud

probleemid

Maailmameri ja kalandus

Maailma metsad

Keemia:

Loodusteaduste

rakendusvõimalusi

Kaasaegsed materjalid

Organismi kahjustavad

ained

E-ained

7

9

4

2

2

1

3. Kirjalik töö:

Teaduse ja

tehnoloogia

saavutuste mõju

looduskeskkonnale

ja inimesele.

4. Kirjalik töö:

Ümbritseva

keskkonna mõju

inimese tervisele.


22

arvutab õigesti, kontrollides

saadud tulemust ning

vormistab ülesande vastuse

korrektselt

Füüsika:

Aine struktuur

Tuumaenergeetika

Tuumapomm

Kiirguskaitse.

Aine olekud

Ülekandenähtused aines.

Soojusmasin,

soojusmasina kasutegur.

4

4

2


(eesmärk, teema,


Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Lahendab ülesannet oma abimaterjalidega. Lahendab ülesannet õpetaja

abimaterjalidega.

Lahendab ülesannet abimaterjalideta.

Hindekriteeriumid 1. Eeldus lõpliku hindamisülesanneteks on vahepealised tööd keskmise hinnaga „3“.

2. Loodusainete kursuse lõplik hinne moodustatakse neljast tööst, mis igaüks peab olema sooritatud vähemalt „3“ peale.

3. Kirjalikud tööd (1-3 ) moodustavad igaüks 30% mooduli lõpphindest ja kirjalik töö 4 moodustab 10 % mooduli lõpphindest.

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Füüsika:

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=88u6#euni_repository_10895

Ülo Ugaste «Füüsika gümnaasiumile I osa» Tallinn 1997

Ülo Ugaste «Füüsika gümnaasiumile II osa» Tallinn 1998

Enn Pärgmäe «Füüsika õpik kutsekoolidele»

Keemia:


Kohustuslikud õppemateriaalid:

1. E.Külanurm (2003) „Keemia õpik kuttseõppeasutusele”

2. L.Tamm, H.Timotheus (2001), Keemia IX klassile.

3. H.Karik (1998), Keemia IX klassile.

4. M.Karelson, A.Tõldsepp, A.Lukason (2001), Keemia IX klassile: Anorgaanilised ja orgaanilised ained.

5. L.Tamm (2005), Keemia X klassil: Üldine ja anorgaaniline keemia.

6. E.Külanurm (2003) „Keemia õpik kuttseõppeasutusele”

7. M.Karelson, A.Tõldsepp (2007), Orgaaniline keemia

8. Л.Е. Гаймонсен „Oрганическая химия”




23

9. E-õpe

Soovituslik kirjandus:

1. Л.Е. Гаймонсен „Общая химия”

2. Л.Е. Гаймонсен „Неорганическая химия”

Bioloogia: Kohustuslikud õppemateriaalid:

Tago Sarapuu „Bioloogia gümnaasiumile“ 1,2 kursus Eesti loodusfoto

M.Viikmaa, U.Tartes, T.Sarapuu, I.Puura “Bioloogia gümnaasiumile” 3,4 kursus Eesti loodusfoto

T.Sarapuu „Bioloogia töövihik” Eesti loodusfoto

Toetav:

Bioloogia gümnaasiumile. Elu olemus. Rakk. Avita kirjastus

Bioloogia gümnaasiumile. Inimene. Avita kirjastus

“Eesti loodus”, “Tiitrutaja” ajakiri.

Internet:

http://www.ibiblio.org/virtualcell/tour/cell/cell.htm

http://www.cellsalive.com/cells/3dcell.htm

Geograafia:

Kohustuslikud õppemateriaalid:

1) Üldmaateadus gümnaasiumile. Koostaja: Ülle Liiber, 2004

2) Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile.Koostaja: Garri Raagmaa, 2003

3) Töövihikud

E-õpe

http://moodle.hitsa.ee/maateadus

T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunni

http://www.cellsalive.com/cells/3dcell.htm

http://moodle.hitsa.ee/maateadus


24


5 Sotsiaalained 7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga,

lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne

kodanik. Seos gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna ajaloo. Ühiskonnaõpetuse,

inimeseõpetuse, inimgeograafia õppeainetega.


Õpetajad: Viktorija Sokolovskaja, Irina Aleksejeva, Jelena Bulejeva, Nadežda Mirošina

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides)



omab adekvaatset

enesehinnangut ning

teadmisi, oskusi ja

hoiakuid, mis

toetavad tervikliku

ja terviseteadliku

inimese kujunemist.

analüüsib juhendamisel enda

isiksust ja kirjeldab enda tugevusi

ja nõrkusi, lähtudes erinevatest

rollidest ja kohustusest

ühiskonnas

analüüsib üksikisiku, perekonna ja

erinevate institutsioonide rolli

ühiskonna arengus

nimetab ja teab terviseriske ning

võimalikke vigastusi, kirjeldades

nendele reageerimist ja

ennetamise võimalusi

tegeleb teadlikult ja

võimetekohaselt tervisespordiga,

treenides sobiva koormusega ning

sooritab treeningujärgselt

taastumist soodustavaid harjutusi

1.Inimeseõpetus

1.1Perekond

1.Püsisuhe

1.3 Abielu

1.4 Lapsevanemaks olemine ja

selle komponendid

1.5 Laps

1.6 Kodu ja abielu

1.7 Perekonna majanduselu ja

õigusaktid

1.8 Perekond inimese elus

2. Mina ja tervis(kehaline

kasvatus)

2.1Kehalise aktiivsuse

tähtsus ja mõjuinimorganismile.

2.2Vigastuste vältimine

Sportimisel,erinevate spordialade

ohutusnõuded

2.3.Kooli ja lähikonna

sportimisvõimalused.

2.4.Mitmekülgsuse arendamine

spordis.

2.5.Kalorid ja tervislik toitumine.

22

4 Arutelu

Diskussioon

Väikeses

rühmas

Esitlus

Essee

Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

Küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Õpimapp

Treeningud

Mõistekaart teemal ,,Abielu ja

perekond läbi ajalugu“

(monogaamia, polügaamia,

promiskuiteed, emajagsus,

patriarhaat, perekond, abielu) , kus

ta peab teadma vähemalt seitse

õige mõistet.

Mõistekaart teemal “Minu õigused

ja kohustused”, kus iga rolli

(abikaasa, laps, tulevane

lapsevanem, ) puhul on välja

toodud vähemalt viis õigust ja viis

kohustust.

Töö väikeses rühmas teemal

„Tänapäeva erinevad

perekonnavormid“.

Essee teemal ,,Nõrgestatud pere

põhjused“.

Õpilase tervise päevik (tema

päevaplaan, treeningud, söök ja

kalorid).

Eneseanalüüs „Minu

tervisekäitumine“, kus on välja

toodud õpilase tervisekäitumise

õiged aspektid ja eksimused ning

arvamus, kas ja mida peaks oma

tervisekäitumises muutma.


25

Rühmatööna tehtud ühe päeva

ideaalse menüü koostamine

arvestades toidupüramiidi ja

soovituslikke portsjoneid.

Kehaline kasvatus

1.Võimlemine

2.Kergejõustik

3.Sportmängud

3.1 Korvpall

3.2 Võrkpall

3.3 Jalgpall

26

6

4

16

Võimlemise

harjutused.

Kergejõustik.

Mängud

(jalgpall,

korvpall).

Hüpped.

Jooksmine

Jõu-, venitus- ja

lõdvestusharjutused erinevatele

lihasrühmadele.

Harjutused akrobaatikas,

rööbaspuudel ja kangil.

Toenghüpe.

Kergejõustikualade tehnika

täiustamine ja kinnistamine. Kiir-

ja kestvusjooks. Kaugus- ja/või

kõrgushüpe. Kuulitõuge.

Sööt ja lõige rünnakul. Katted.

Mees-mehe ja maa-ala kaitse.

Korvpallitehnika .

Suunatud palling ja pallingu

vastuvõtt. Ülalt sööt hüppelt ette ja

taha. Blokeerimine. Pettelöögid.

Tehnika täiustamine erinevate

kombinatsioonide ja mänguliste

situatsioonide kaudu.

Jalgpalluri individuaalne

ettevalmistus ja oma tugevate

külgede arendamine. Tehnika

täiustamine erinevate

kombinatsioonide ja mängu

liste situatsioonide kaudu.

Spordimängude elementide

täitmine (põhilised printsiibid,

mängudes osalemine).

omab arusaama

esinevatest

nähtustest,

protsessidest ja

konfliktidest

ühiskonnas ning

selgitab nüüdisühiskonna

kujunemist, struktuuri ja

korraldust

määratleb Eesti ajaloo olulisemad

pöördepunktid sündmused

muinasajast tänapäevani,

Ühiskonnaõpetus,

inimgeograafia

1.Globaliseerumise mõju

majandusele.

2.Erinevate riikide rahvastik

ja majandustrendid.

22

4 Arutelu

Diskussioon

väikeses

rühmas

Esitlus

Essee

Rühmatööna tehtud graafik-

„Eesti ja ühe Euroopa riigi

rahvastiku iseloomustus”, kus

kajastub Eesti ja valitud

riigi rahvastiku muutusetrendid

minevikus, olevikus, tulevikus.


26

nende seostest ja

vastastikusest

mõjust

paigutades tähtsamad Eesti ajaloo

ja kultuuri sündmused õigesse

ajaperioodi ja Euroopa ning

maailma ajaloo konteksti

toob asjakohaseid näiteid

sotsiaalainetes käsitletavate ja

ühiskonnas esinevate nähtuste

omavaheliste seoste kohta

3.Eesti ja Euroopa rahvastiku

muutumine ajas ja selle põhjused.

4.Kaasaegse maailma poliitiline

kaart.

5.Immigratsioon. Tööturg,

tööhõive ja tööränne.

6.Ühiskonna jätkusuutlikkus.

7.Maailma rahvastik ja

rahvastikuprotsessid.

8.Kaasaegsed muutused

maailmamajanduses.

9.Energiamajandus.

Põllumajandus. Transport ja side.

Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Õpimapp

E-õpe

Treeningud

Diskussioon või väitlus teemal

„Mida teha, kui

rahvastik vananeb”

Essee teemal “Hea kodanik” 160

sõna

mõistab kultuurilise

mitmekesisuse ning

demokraatia ja selle

kaitsmise tähtsust

ning jätkusuutliku

arengu vajalikkust,

aktsepteerides

erinevus

selgitab, millised muutused on

toimunud taasiseseisvumisjärgses

Eesti majanduses, õigusruumis,

valitsemiskorralduses, riigikaitses

ja kultuurielus, eristades põhjusi

ja tagajärgi

arutleb teiste rahvaste kommete,

traditsioonide ja religiooni ning

nende omavaheliste konfliktide

teemadel

iseloomustab demokraatliku

valitsemiskorralduse

toimemehhanisme Eesti ja

Euroopa Liidu näitel

selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja

ÜROs

kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja

selgitab nende erisusi, lähtudes

Eesti poliitmaastikust

kirjeldab Eesti riigikaitse

strateegiat, ülesehitust ja ressursse

põhjendab inimeste ja riikide

jätkusuutliku käitumise

vajalikkust

Ühiskonnaõpetus, ajalugu

1.Eluolu nõukogude perioodil,

taasiseseisvunud Eestis ja

tänasel päeval.

2.Üleminek plaanimajanduselt

turumajandusele, omandireform.

3.Eesti Vabariigi põhiseadus ja

riigiaparaadi

ümberkujundamine.

4.Erakondade teke ja areng ning

erisused.

5.Riigikaitse ümberkorraldamine

ja liikumine ELs ja NATO suunas.

6.Muutused sotsiaal- ja

kultuurivaldkonnas.

Intervjuu

pereliikme,

sugulase või

tuttavaga.

Ühiskonnas

toimunud

muutuste

põhjuste

kaardistamine

Taasiseseisvun

ud

Eesti

erakondade

võrdlus ja

infotabelisse

kandmine

Ajaleheuudiste

uurimine ja

seostamine

õpilase isikliku

elukaarega.

1.Tabel ühiskonna erinevate

nähtuste kohta kindlatel aastatel,

kus 3-4 mõõdiku puhul on eraldi

väljatoodud

toimunud

muutuste põhjused

2.Ülevaade muutustest Eesti elus

allikate põhjal

3. Essee “Demokraatia näited”

160 sõna teemal

4. Mõistekart “NATO”

5. Ajurünnak “Euroopa Liit”


27

teabeallikate abil riigi majanduse

struktuuri ning panust maailma

majandusse

tunneb üleilmastumise

majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi

ja kultuurilisi tahke, nimetab

erineva arengutasemega riike

analüüsib kaartide ja statistiliste

andmete põhjal riigi või regiooni

rahvaarvu muutumist, rahvastiku

paiknemist ja soolis-vanuselist

struktuuri

hindab üldinimlikke

väärtusi, nagu

vabadus,

inimväärikus,

võrdõiguslikkus,

ausus, hoolivus,

sallivus,

vastutustunne,

õiglus, isamaalisus

ning lugupidamine

enda, teiste ja

keskkonna vastu

kasutab teabeallikaid sh

geograafilisi, poliitilisi ja

topograafilisi kaarte info

leidmiseks ja rakendamiseks,

määrab enda asukohta kaardil,

kasutades koordinaatide süsteemi,

mõõdab vahemaid ja määrab

asimuuti

selgitab inimõiguste olemust ja

nende vajalikkust, analüüsib

inimõiguste tähenduse muutumist

20.-21. sajandil ning toob näiteid

üksikisiku põhiõiguste

muutumisest ajaloo vältel

selgitab enda õigusi ja kohustusi

kodanikuna

orienteerub õigusaktides,

kasutades erinevaid infokanaleid

kasutab kontekstis sotsiaalainete

põhimõisteid nimetab erinevaid

julgeolekuriske, sh Eesti

Vabariigile ning selgitab nende

maandamise võimalus

Ajalugu

1.Ajaloo

periodiseerimine.Ajalooallikad

Arheoloogia ja ajalooteadus.

2.Eesti mäluasutused ja seal

leiduvad ajalooallikad.

3.Muinas- ja kiviaeg Eestis.

Pronksi-, rauaaeg

4. Keskaeg. Vana-Liivimaa

4.Sõdade periood (Liivi sõda,

Põhjasõda, sõjad Euroopas ja

nende mõju siinsetele aladele).

5. Eesti erinevate riikide võimu all

(Poola, Rootsi, Venemaa).

6. Ärkmisaeg Eestimaal. Esimene

laulupidu

7. Esimene maailmasõda.

8.Eesti Vabariigi väljakuulutamine

ja omariikluse

Areng. Vabadussõda

9.Maailm 1920.-1940. aastatel

10. II maailmasõda ja eestlaste

erinevad saatused

11.Nõukogude okupatsioon.

12.Taasiseseisvumine. Maailm 20.

Sajandi lõpul

60 18 Esitlused.

Filmide

vaatamine.

Loengud.

Ajalooliste

allikaga ja

õppematerjalide

ga töötamine.

Töölehtede

täitmine.

Esitluste

koostamise

juhend.

Kaartidega

töötamine.

Uudiste

kuulamine

Töölehtede “Muinasaeg. Muistne

vabadusvõitlus”, “Rootsi aeg”,

“Ärkamisaeg”, “Esimene

maailmasõda”, “Teine

maailmasõda”, “Maailm 21.

sajandi algul” täitmine.

Kontrolltööde kirjutamine

teemadel “Ajaloo

periodiseerimine. Allikad”,

“Muinasaeg. Muistne

vabadusvõitlus”, “Vana-Liivimaa.

Liivi sõda”; “Balti erikord”,

“Ärkamisaeg”, “Esimene

maailmasõda”, “Maailm 1920.-

1940. aastatel”, “Teine

maailmasõda”.

Proovitöö “Muinasaeg”, “Rootsi

aeg”, “Maailm 20. sajandi lõpus”,

““Maailm 1920.-1940. aastatel”

õpiku alusel.

Esitlused “Ärkamisaeg”,

“Ajalooline isik”, “I

maailmasõda”, “II maailmasõda”.

Rühmatööna tehtud plakatid

teemal “ Muinasaeg”, “I

maailmasõda”, “II maailmasõda”.


28

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


Õpilasel arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini. Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja oskused. Toetada

hindamiskriteeriumide ja õppeväljundite saavutamist.

Iseseisva töö teemad esitatakse õpiväljundite hindamisülesannetes

Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteeriumile.

Mooduli hinde

kujunemine:


Hindamisülesanded: kirjalikud tööd, õpimapp, essee, referaat, mõistekaart, proovitöö

Hindamiskorraldus:

Hindamise eelduseks on juhendis esitatud nõuetele vastav õpimapi esitamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse eristavalt teemasid kokkuvõtvate testide või kontrolltöödega.

● Praktilisi oskusi hinnatakse proovitööde ja probleem-ülesannete lahendamisega

Hindamisjuhend:

kirjalike tööde vormistamise juhend

Hindekriteeriumid:mitteeristav hindamine

Kirjalikud tööd, esseed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui: õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis

õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale; õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita

etteantud proovitöid õpiväljundi nõuetele.

Et õpilane saaks positiivset hinnet antud moodulis on vaja, et tal oleks saadud arvestus järgmistes punktides:

Inimeseõpetus, mina ja tervis - Mõistekaart teemal ,,Abielu ja perekond läbi ajalugu“; Töö väikeses rühmas teemal „Tänapäeva erinevad

perekonnavormid“; Essee teemal ,,Nõrgestatud pere põhjused“; Eneseanalüüs „Minu tervisekäitumine“.

Kehaline kasvatus - Harjutused akrobaatikas, rööbaspuudel ja kangil; Kiir- ja kestvusjooks. Kaugus- ja/või kõrgushüpe; Spordimängude

elementide täitmine (põhilised printsiibid, mängudes osalemine).

Ühiskonnaõpetus, inimgeograafia, ajalugu - Rühmatööna tehtud graafik „Eesti ja ühe Euroopa riigi rahvastiku iseloomustus”; Diskussioon

või väitlus teemal „Mida teha, kui rahvastik vananeb”; Essee teemal “Hea kodanik” 160 sõna; Mõistekart “NATO”.

Ajalugu - Kontrolltööde kirjutamine teemadel “Muinasaeg. Muistne vabadusvõitlus”, “Vana-Liivimaa. Liivi sõda”; “Balti erikord”;

Proovitöö “Muinasaeg”, “Rootsi aeg”, “Maailm 20. sajandi lõpus”, ““Maailm 1920.-1940. aastatel” õpiku alusel.

Esitlused “Ärkamisaeg”, “Ajalooline isik”, “I maailmasõda”, “II maailmasõda”.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid

Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

Õpikud“Perekonnaõpetus“ T.Annuk,

“Eesti ajaloo konspekt gümnaasiumi jaoks;

“Eesti ajalugu” I. ja II.osa,

ajalehed, ajakirjad, internetiallikad



29

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht

6 Kunstiained 1,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna muusika, kunsti õppeainetega.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad:


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Eristab näidete alusel

kunstiliike ja

muusikažanreid

1.võrdleb näidiste alusel erinevaid

kunstiliike ja muusikažanreid

2.määrab kunsti- ja muusikakultuuri

ajastuid ajateljel

Kunst ja muusika meie

ümber

Kunsti ja muusika mõisted,

liigid, nende vahelised

seosed

Tänapäevane

muusikamaastik

10 4 Kogemuste

vahetamine/vestlus:

fotografeeritud või

filmitud pildiseeria

või lühifilmi

(taustamuusika)

põhja

Referaat/ülevaade koos

esitlusega eri kunst- ja

muusikažanride mõjust

kuulatud muusika põhjal

või erikunstiliikide mõjust

nähtu põhjal

Tunneb maailma ning Eesti

kunsti ja muusika olulisi

teoseid ning seostab neid

ajalooga

1.tutvustab Eesti kunsti ja muusika

eripära ja tähtteoseid

2.uurib ja kirjeldab kunsti- ja

muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist

tausta

Eriajastute kunsti ja

muusika seoseid tänapäevaga

Maailma kunsti ja

muusika olulisi teoseid

Maailma kunsti ajaloo

Eesti kunsti ajaloo

6 1 Arutlus, kunstnike

teoste matkimine,

kogemuste

vahetamine, vestlus

Uurimisülesanne, esitlus,

koostamine oma Eesti

lemmikteostest virtuaalse

kogu ja esitlemine seda

Analüüsib oma suhet

kultuuriga ja

loomingulisust läbi vahetu

kogemuse

1.koostab oma Eesti lemmikteostest

virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3

muusikateost), asetab valitud teosed ja

nende autorid “suuremasse pilti”,

analüüsides nende suhet vastava ajastu ja

teiste autoritega ning esitleb seda

2.mõistab ja esitleb ühte enda jaoks

tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja

põhjendab oma valikut, kirjeldades selle

emotsionaalset mõju endale

Rahvakunst ja muusika kui

identiteedi kujundaja

Eesti kunsti tähtteosed

Eesti muusuka

tähtteosed

nende seoseid maailma

kunstiga

8 2 Esitlus virtuaalses

keskkonnas: Eesti

lemmik- autorid ja

teosed valimine,

valikute

põhjendamine ja

võrdlemine

Ülesanne Eesti lemmik-

autorid ja teosed

valimiseks ja valikute

põhjendamine ja

võrdlemine

kasutab kunsti ja muusikat

elukvaliteedi tõstmiseks ja

isiksuse arendamiseks

1.kirjeldab kogetud kunsti- ja

muusikaelamust ja/või oma loomingu

eelistusi

Kultuur kui elukvaliteedi

tõstja

4 Arutlus, gruppitöö Arutlus eri muusika- ja

kunstižanride

elukvaliteedi tõstmisele ja

isiksuse arendamisele

mõju


30

väljendab ennast läbi

loomingulise tegevuse

1.mõistab ja esitleb ühte enda jaoks

tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja

põhjendab oma valikut, kirjeldades selle


Tänapäevane muusika- ja

kunstimaastik. Erinevad

stiilid ja vormid. Eri

kultuurid, nende sarnasusi ja

erinevusi ning nende

väärtustamine

4 Loovtöö/grupitöö Kogemuste

vahetamine/vestlus



hindamine)

Eesmärk: õpilasel arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini. Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja

oskused. Toetada hindamiskriteeriumide ja õppeväljundite saavutamist.

Teema: koostada oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu ja esitleb seda (3 kunstiteost + 3 muusikateost).

Iseseisev töö hinnatakse mitteeristavalt.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Kirjalikud tööd, esseed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui:

õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale;

õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitöid õppeväljundi nõuetele.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks, kui õppija:

1. võrdleb näidiste alusel erinevaid kunstiliike ja muusikažanreid

2. määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel

3. tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid

4. uurib ja kirjeldab kunsti- ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta

5. koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3 muusikateost), asetab valitud teosed ja nende autorid

“suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet vastava ajastu ja teiste autoritega ning esitleb seda

6. mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle


7. kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või oma loomingu eelistusi

8. mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle




/õppematerjal

Kangilaski, J. 2003, „Kunstikultuuri ajalugu 10 klass“

Kangilaski, J. 2010, „Kunstikultuuri ajalugu 11 klass“

Leesi, I. 2012, „Kunstilugu koolidele“

Sepp, A. Siitan, T. 2008, „Muusikaõpik gümnaasiumile“


31


7 Eesti keel teise keelena 5

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Õpetusega taotletakse, et õpilane

suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonna eesti keel teise keelena

õppeainega.


Õpetajad: Julia Pill

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. suhtleb eesti keeles

argisuhtluses nii kõnes kui kirjas

iseseisva keelekasutajana,

esitades ja kaitstes erinevates

mõttevahetustes/

suhtlussituatsioonides oma

seisukohti

kasutab iseseisvalt

eestikeelset põhisõnavara ja

tuttavas olukorras

grammatiliselt üsna õiget keelt

esitab ja põhjendab lühidalt

oma seisukohti erinevates

mõttevahetustes

väljendab end/suhtleb

õpitava keele erinevate

osaoskuste kaudu (loeb,

kuulab, räägib, kirjutab B1

tasemel

Grammatikakonstruktsioonid

a) Lausendid ja mallid

arvamuse kirjalikuks

väljendamiseks.

b) Väide, poolametlik kiri.

c) Lausendid ja mallid

arvamuse suuliseks

väljendamiseks

d) Monoloog, dialoog, väitlus

22 4 Loeng,

harjutustund,

õppijate intervjuud,

jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalike tööde

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

1) Kirjalik hindeline töö:

poolametliku kirja ja

väite kirjutamine klassis

etteantud andmete

alusel

2) Suuline paarisintervjuu:

oma arvamuse

väljendamine

monoloogis, dialoogis,

väitluses

3) Õpimapp: 4 väidet

2. kirjeldab eesti keeles iseennast,

oma võimeid ja huvisid, mõtteid,

kavatsusi ja kogemusi seoses

valitud erialaga

tutvustab vestlusel iseennast

ja oma sõpra/eakaaslast

koostab oma kooli (lühi)

tutvustuse, esitleb seda oma

kaaslastele

põhjendab kooli ja

erialavalikut, hindab oma

sobivust valitud erialal

töötamiseks

hindab oma eesti keele taset

Inimene ja ühiskond

a) Inimene kui indiviid

b) Inimeste suhtlus ja

suhtlusvahendid

22 4 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

1) Kirjalik hindeline töö

teema Inimene ja

ühiskond: poolametliku

kirja ja väite kirjutamine

klassis etteantud

andmete alusel

2) Suuline paarisintervjuu

teemal Inimene ja

ühiskond: oma

arvamuse väljendamine


väitluses


32

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe


3. kasutab eesti keeleoskuse

arendamiseks endale sobivaid

võõrkeele õppimise strateegiaid

ja teabeallikaid, seostades

võõrkeeleõpet elukestva õppega

põhjendab eesti keele

õppimise vajalikkust, luues

seoseid eriala ja elukestva

õppega

kirjeldab suhtluskeskkondi,

mida kasutab (nende eeliseid,

puudusi ja ohte) ja suhtlemist

nendes keskkondades

eristab eestikeelseid

teabeallikaid info otsimiseks,

kasutab neid ja hindab nende

usaldusväärsust

Keskkond ja tehnoloogia

a) Elukeskkond ja

suhtluskeskonnad

b) Tehnoloogia (internet,

meedia, elektroonilised

materjalid ja abivahendid,

raamatud)

22 4 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

1) Kirjalik hindeline töö:



etteantud andmete alusel

kasutades erinevaid

teabeallikaid


teemal Keskkond ja

tehnoloogia: oma

arvamuse väljendamine


väitluses


4. mõistab Eesti elukeskkonda ja

kultuuri ning arvestab nendega

suhtlemisel

võrdleb emakeele maa ja

Eesti elukeskkonda,

kultuuritraditsioone ja –

norme

arvestab suhtlemisel

eestlaste kultuurilise eripäraga

tutvustab (oma eakaaslasele

välismaal) Eestit, soovitades

külastada mõnda sihtkohta

Eesti ja maailm

a) Eesti riik ja rahvas

b) Mitmekultuuriline ühiskond

c) Eesti keel ja eesti meel,

traditsioonid.

d) Eesti ja teised rigid

22 4 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

1) Kirjalik hindeline töö

Eesti ja maailm teemal:





Eesti ja maailm teemal:

oma arvamuse

väljendamine


väitluses


5. on teadlik edasiõppimise ja

tööturul kandideerimise

võimalustest; koostab tööle

asumiseks vajalikud eestikeelsed

taotlusdokumendid

kirjeldab eesti keeles oma

tööpraktikat ja analüüsib oma

osalemist selles

tutvustab eesti keeles oma

eriala hetkeseisu tööturul ja

Haridus ja töö

a) Pere ja kasvatus

b) Haridus (õppeasutused,

koolitused, elukestev õpe)

22 4 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

1) Kirjalik hindeline

töö: tööga soetud

poolametlike kirjade

kirjutamine klassis

etteantud andmete


33

edasiõppimise võimalusi

koostab eesti keeles

töökohale/praktikakohale

kandideerimise avalduse,

CV/Europassi

viib läbi eesti keeles

näidistööintervjuu

c) Tööelu (tööintervjuu, avaldus,

cv)

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine,e-õpe

alusel

2) Suuline

näidistööintervjuu.




hindamine)

EESMÄRK: Õpilasel võimaldada arendada iseseisva töö oskust,enesedistsipliini.Kinnistada.loengus ja harjutustundides

omandatut, luua elektrooniline või paberkandjal õpimapp teatud osaoskuse või kinnistamisele dokumentide näidiste olemasoluks.

Õpimapp koosneb 5 osast: iga teema raames kirjutatakse 4 väidet, kokku 20 väidet kursuse teemadel. Õpimapi eest saab õpilane

kursuse jooksul 5 hinnet, hinnatakse iga osa eraldi. Õpimapi iga osa hindamisel rakendatakse kirjaliku hindelise töö hindamise

kriteeriumid iga teema raames.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Kirjalik hindeline töö

.

Ülesandest saadakse aru ja selle

täitmi-

sega saadakse rahuldavalt hakkama.

Sisu pealiskaudne, tekst enam-vähem

õige

pikkusega (120/160 sõna) ja piisavalt

sidus,

et selle mõttest aru saada. Kirjutis –

eeskätt esimene ülesanne – vastab

üldtunnustatud vorminõuetele osaliselt.

Rahuldav keelekasutus. Kirjutaja on

valinud sobiva

registri. Üksikutes kohtades võib

esineda ebaloogilist lausestust või pisut

lihtsakoelist sidumist. Sõnavara üsna

piiratud, mistõttu väljendus

lakooniline. Üksikutes kohtades esineb

ebatäpset sõna- ja vormikasutust.

Ülesandest saadakse aru ja selle täitmisega

saadakse üsna hästi hakkama. Sisu asjakohane,

tekst õige pikkusega (120/160 sõna), loogiline

ja küllaltki sidus. Kirjutis – eeskätt poolametlik

kiri – vastab üldtunnustatud vorminõuetele. Hea

keelekasutus. Kirjutaja on valinud sobiva

registri. Lausestus loogiline ja mitmekesine.

Sõnavara ülesande täitmiseks piisav, aga

väljendus lakooniline. Esineb üksikuid

kontekstilisi tähendusvääratusi ning kirja- ning

keelevigu, mis ei sega tekstist arusaamist.

Ülesandest saadakse aru ja see

täidetakse

täpselt ja laitmatult. Sisu ammendav,

tekst õige pikkusega (esimene ülesanne

u 120 sõna, teine u 160 sõna), loogiline

ja ladus.

Kirjutis – eeskätt poolametlik kiri –

vastab

üldtunnustatud vorminõuetele.

Kontekstile ja stiilinormile vastav

keelekasutus. Lausestus loogiline ja

mitmekesine. Kasutatakse sisu

täpseks edastamiseks vajalikke

keelestruktuure. Sõnavara osutab võimet

praktiliselt igasuguste ülesannetega

toime tulla, on asjakohase ulatusega,

sõnakasutus

täpne. Üksikuid lünki sõnavaras


34

Esineb kirja- ja keelevigu, kuid teksti

mõte on siiski enamasti arusaadav.

osatakse enamasti kompenseerida

sünonüümsete keelenditega.Võib

esineda üksikuid kirja- ja keelevigu ning

stiili-

konarusi, mis ei häiri tekstist arusaamist.

Suuline intervjuu

Kõne on aeglane, esineb pikki

ebaloomulikke pause. Tihti tuleb toeks

võtta mitteverbaalseid vahendeid.

Hääldus erineb selgelt eesti keele

normist. Interaktiivsed oskused

viletsad.

Sõnavaras esineb ülesannete täitmist

takistavaid lünki, sõnavara

puudujääkide kompenseerimine hakkab

häirima. Kuulaja saab siiski öeldust

aru. Laused on lihtsakoelised. Esineb

häirivaid grammatikavigu, mis

kohati takistavad öeldu mõistmist.

Kõne on arusaadav, aeglane, kuid ilma pikemate

ebaloomulike pausideta.Suudab end mõistma

panna ning ületab enamiku suhtlemisel ette

tulevatest raskustest. Hääldus hea, kui ka

emakeele aktsent on tajutav.Oma tekst on

arusaamiseks piisavalt seotud, kõnevoorude

sidumine võib olla konarlik.Sõnavaras esineb

ülesannete täitmisel lünki, kuid sellest

hoolimata

suudetakse mõtet üldjoontes moonutusteta edasi

anda. Kuulaja taipab öeldu mõtet ilma suurema

pingutuseta. Esineb grammatikavigu, kuid öeldu

üldmõte on arusaadav.

Kõne on suhteliselt vaba ja arusaadav.

Hääldus hea,kui ka emakeele aktsent on

tajutav. Oma teksti sidumine on hea,

kõnevoorude sidumine pisut hakkiv.

Sõnavaras esineb ülesannete täitmisel

üksikuid lünki, sel juhul väljendutakse

kaudsel viisil. Grammatika tundmine

hea, kuigi võib esineda ebakorrektsusi.

Öeldu

mõistetav.

Hindekriteeriumid Mooduli hinde kujunemine - mooduli hinne pannakse teemade hinnete alusel. Teema hindamine – õpimapi osa, suuline ja kirjalik

hindamisülesanne on täidetud postiivsele hindele.



/õppematerjal

1) "Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kutsekoolile: õpik, töövihik, CD kuulamismaterjalidega, õpetajaraamat (Mare

Kitsnik, kirjastus ILO, Tallinn 2008), www.kutsekeel.ee

2) Riigieksami materjalid www.innove.ee

3) T nagu Tallinn. Eesti keele õppekomplekt kesktasemele (Mall Pesti, Helve Ahi, kirjastus TEA, Tallinn 2010)


http://www.kutsekeel.ee/

http://www.innove.ee/


35

Põhiõpingud


1 Sõiduautotehniku alusteadmised 30 EKAP

sh lõimitud võtmepädevused 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab sõiduautotehniku erialaseks tööks vajalikke alusteadmisi


Õpetajad: Kalmer Koemets, Igor Morozov, Viktor Kirichuk, Tajana Tkatšenko, Maria Šustova, Tatjana Toropova, Julia Pill, Tatjana Abdurahmanova, Natalja

Sidorova, Larissa Zarkova ,Aleksandr Beljakov ,Jelena Ibragimova , Gennady Medkov , Viktooria Sokolovskaja .


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1.Omab ülevaadet

sõiduautotehniku kutsest,

eriala õppekava

ülesehitusest ning õppe- ja

praktikakorraldusega

seonduvast

1.iseloomustab sõiduautotehniku kutset ja

selle eripära, tunneb vastava

kutsestandardi põhisätteid

2.iseloomustab sõiduautotehniku eriala

õppekava ülesehitust, tunneb õppe- ja

praktikakorraldusega seonduvaid õigusi,

kohustusi ja võimalusi

3.külastab ja analüüsib lähtuvalt

tööülesandest vähemalt kolme Eestis

tegutsevat mootorsõidukite hoolduse ja

remondiga tegelevat ettevõtet

4.annab hinnangu oma tegevusele

õppeprotsessis

5.järgib tööülesannete täitmisel ja

vormistamisel kõne ning kirjakeele normi

6.selgitab infokandjates esitatud teksti

sisu ja terminoloogiat nii vene, eesti kui

ka inglise keeles

1.Eriala üldõpingud

1.1Sõiduautotehniku kutse ja

selle eripära.

1.2Kutsestandart

1.3Õppekava ülesehitus

1.4Õppe ja praktikakorraldusega

seonduvd õigused kohustused ja

võimalused

1.5 Õppeekskursiion

mootorsõidukite hoolduse ja

remondiga tegelevatesse

ettevõttetese (3)

1.6Garaaži seadmed ja tööristad

Lõimitud võtmepädevuste õpe

Keel ja kirjandus

Võõrkeel

Eestikeel

Arvutiõpe

2

2

4

4

8

8

6

6

4

6

6

1

1

1

1

Arutelu

Diskussioon klassis

Esitlus

Essee

Enesehindamine

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Jutustamine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

Referaat

Õpikäik

Õpimapp

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Esse 400-600 sõna teemal

Sõiduautotehniku kutse ja

kutsestandart.

Mõistekaart garaaži

seadmed ja tööristad

Kirjalik analüüs

mootorsõidukite hoolduse

ja remondiga tegelevatest

ettevõtetest

Referaat teemal õppekava

ülesehitus ja õppe ja

praktikakorraldusega

seonduvad õigused

kohustused ja võimalused

2.Tunneb mootorsõidukite

ajalugu, liigitust ja

arengusuundi;

1.kirjeldab sõiduautode liigitust ja

tehnilist arengut



3.vormistab kirjalikud tööd, kasutades

teksti- ja tabeltöötlusprogramme




2.1Auto loomine ja areng

2.2Sisepõlemismootori loomine

ja areng

2.3Sõiduautode liigitus ja

kasutusala


Keel ja kirjandus

4

4

4

12

3

2

Arutelu

Diskussioon väikeses

rühmas

Enesehindamine

Ettekanne

Individuaalne töö

Info kogumine

Jutustamine

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,


Autode ja mootorite

loomine ja areng.

Kirjaliktöö sõiduautode

liigitus ja kasutus.


36

ka inglise keeles

Võõrkeel

Eestikeel

Ajalugu

Geografia

Arvutiõpe

10

8

8

4

10

2

1

1

2

Kirjalik küsitlus

Kirjalikud tööd

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Mõttega lugemine

Referaat

Õpimapp

3.tunneb sõiduauto ja selle

lisaseadmete üldist ehitust,

tööpõhimõtteid,

kasutusalasid, hooldusel ja

remondil kasutatavaid

materjale ning nende

töötlemistehnoloogia

aluseid;

1.selgitab sõiduauto ja selle lisaseadmete

ehitust, tööpõhimõtteid ja kasutusalasid

2.eristab sõiduauto ehituses, hoolduses ja

remondis kasutatavaid materjale,

kirjeldab nende füüsikalisi ning keemilisi

omadusi ja ohutut käitlemist







ka inglise keeles


3.1 Sõiduauto ehitus ja

tööpõhimõtte

3.2Lisasasedmete ehitus,

tööpõhimõtte ja kasutusala

3.3Sõiduauto ehituses

kasutatavad materjalid

3.3.1Mustad metallid

3.3.2Värvilised metallid

3.3.2Polümeermaterjalid

3.4Sõiduauto hooldusesl ja

remondil kasutatavad materjalid

3.4.1Kütused

3.4.2Määrdeained

3.4.3Hooldusmaterjalid

3.4.4Abrasiivid

3.4.5Grafiitmaterjalid

3.5Jäätmekäitlus


Keemia

Füüsika

Bioloogia

Keel ja kirjandus

Võõrkeel

Eestikeel

Arvutiõpe

8

10

12

24

6

12

12

6

20

12

12

10

3

3

3

2

2

1

Arutelu

Joonistamine

Diskussioon

Essee

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

Referaat

Õpimapp

E-õpe

SWOT-analüüs

Kirjaliktöö

Sõiduauto ehitus ja

tööpõhimõtte

Lisasasedmete ehitus,

tööpõhimõtte ja

kasutusala

Mõistekaart

Sõiduauto ehituses

kasutatavad materjalid

Sõiduauto hooldusesl ja

remondil kasutatavad

materjalid

4.loeb tehnilisi jooniseid ja

skeeme, tunneb tingmärke,

joonistab eskiise ning

tunneb tehnilise mõõtmise

1.loeb tehnilisi jooniseid ja skeeme,

selgitab tingmärkide tähendust

2.joonistab etteantud detailist eskiisi

3.teostab tehnilisi mõõtmisi, kasutades


4.1 Joonestamine

4.1.1Tingmärgid

4.1.2Vaated

2

1

2

Joonestamine

Enesehindamine

Ettekanne

Harjutus

Tehniliste jooniste

lugemine

Joonestab etteantud

detailist eskkise kasutades


37

põhialuseid;

mõõteriistu (nihikut, indikaatorkella,

joonlauda, nurgamõõdikut, kruvikut jms)

4.arvutab, liigitab, võrdleb ja hindab

tolerantse (lõtk ja ist) etteantud

parameetrite järgi

5.koostab erinevaid liiteid vastavalt

tööülesandele, valides sobiva tehnoloogia

6.valib asjakohase tehnilise

dokumentatsiooni ja kasutab seda

etteantud ülesande lahendamisel

7.valib ja kasutab erinevate tööülesannete

täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,

seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid

otstarbekalt ja ohutult

8.kasutab isikukaitsevahendeid ja ohutuid

töövõtteid vastavalt ohutusjuhendile

9.teeb vastavalt tööülesandele

lukksepatöid

11.kontrollib ja häälestab remondil

kasutatavaid tööriistu ja seadmeid

12.kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja

annab selle kohta asjatundlikke selgitusi


õppeprotsessis



15vormistab kirjalikud tööd, kasutades


4.1.3Lõiked ja ristlõiked

4.1.4Liited

4.1.5Kujutised masinaehituses

4.1.6Skeemide,koostejooniste ja

eskiiside lugemine

4.1.7Eskiiside joonestamine

4.2Tehniline mõõtmine

4.2.1Mõõteristad

4.2.2Mõõtevead ja mõõtetäpsus

4.3Tolerandsid ja istud

4.3Praktika töökeskkonnas

4.3.1Tehniliste mõõtmiste

teostamine

4.3.2 lõtkude ja istude

koostamine

4.3.3Liidete koostamine


Matemaatika

Bioloogia

Võõrkeel

Eestikeel

1

1

1

4

4

4

2

6

10

6

8

8

16

40

8

16

16

2

2

1

1

1

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Kokkuvõte

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Lugemine

Referaat

Vaatluskäik

Vastastikhindamine

Õpimapp

mõõtkava.

Koostam erinevaid liiteid

etteantud joonistele,

mõõtmetele ja ajale.

Hindab oma töö

kvaliteeti.

5.tunneb mehaanika,

elektrotehnika,

pneumaatika ja hüdraulika

aluseid ja masinaelemente;

1.selgitab sõiduauto töötamisel toimivaid

mehaanika seadusi

2.mõõdab elektrilisi suurusi ja rakendab

elektrotehnika seadusi etteantud

ülesannete lahendamisel

3.mõõdab pneumaatilisi ja hüdraulilisi

suurusi ja rakendab pneumaatika ja

hüdraulika seadusi etteantud ülesannete

lahendamisel

4,liigitab sõiduauto ehituses kasutatavaid


5.1Sõiduauto ehituses

kasutatavad masinaelemendid ja

kasutusvõimalused

5.2Elektrotehnika alused

5.2.1Elektrotehnikas kasutatavd

mõõteseadmed

5.2.2Elektrotehnika üldmõisted

5.2.3Elektriskeemid

5.2.4Praktika töökeskkonnas

40

16

30

16

40

6

8

Joonistamine

Juhtumi kirjeldused

Enesehindamine

Esitlus

Essee

Ettekanne

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Kirjalikudtööd

Sõiduauto ehituses

kasutatavad

masinaelemendid ja

kasutusvõimalused

Elektrotehnika alused

Pneumaatika ja

hüdraulika alused


38

masinaelemente ja selgitab nende

kasutusvõimalusi

5.teostab tehnilisi mõõtmisi, kasutades

mõõteriistu (multimeeter, mõtekellad

jms)

6.valib asjakohase tehnilise



7.valib ja kasutab erinevate tööülesannete


seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid

otstarbekalt ja ohutult

8.kasutab isikukaitsevahendeid ja ohutuid

töövõtteid vastavalt ohutusjuhendile

9.teeb vastavalt tööülesandele

lukksepatöid

10.teostab lõike-, surve-, termotöötlemise

operatsioone vastavalt tööülesandele ja

etteantud tehnoloogiale, järgides ohutuid

töövõtteid

11.kontrollib ja häälestab remondil

kasutatavaid tööriistu ja seadmeid

12.kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja

annab selle kohta asjatundlikke selgitusi


õppeprotsessis






sisu ja terminoloogiat nii eesti kui ka

inglise keeles

5.3Pneumaatika ja hüdraulika

alused

5.3.1Pneumaatikas ja hüdraulikas

kasutatavad mõõteseadmed

5.3.2Pneumaatika ja hüdraulika

füüsikalised suurused

5.3.3Õhu ja vedeliku füüsikalised

omadused’

5.3.4 Pneumaatika üldmõisted

5.3.5Hüdraulika üldmõisted

5.3.6Praktika töökeskkonnas


Füüsika

Matemaatika

Keemia

Keel ja kirjandus

Võõrkeel

Eestikeel

Bioloogia

8

4

4

20

22

12

14

10

22

10

10

2

40

10

2

2

1

3

1

1

Klassikaline loeng

Kokkuvõte

Koolitus läbi

küsimuste

Mõistekaart

Proovitöö

Referaat

Õpimapp

E-õpe

Prakttilised tööd

Elektriskeemide

koostamine,vajalike

mõõtmiste teostamine ja

arvutuste tegemine

pneumaatika ja

hüdraulika skeemide

koostamine, vajalike

mõõtmite teostamine ja

vajalike arvutuste

tegemine tehniliste

jooniste lugemine

6.Tunneb ja kasutab

erialast terminoloogiat nii

vene, eesti kui inglise

keeles

Läbiv õpiväljund 1-5 õpiväljundis


39


(eesmärk, teema,


Õpilasel arendada iseseisva töö oskust,enesedistsipliini.Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja

osskused.Toetada hindamiskriteerjumide ja õppeväljundite saavutamist.

Iseseisva töö teemad esitatakse õppiväljundite hindamisülesannetes

Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteerjumile.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

kirjalikud tööd, õppimapp,

essee

referaat, mõistekaart,

proovitöö

Hindamiskorraldus

Hindamise eelduseks on

juhendis esitatud nõuetele

vastav õpimapi esitamine

Teoreetilisi teadmisi

hinnatakse eristavalt

teemasid kokkuvõtvate

testide või

kontrolltöödega.

● Praktilisi oskusi

hinnatakse proovitööde ja

probleem-ülesannete

lahendamisega

Hindamisjuhend

kirjalike tööde

vormistamise juhend

Hindekriteeriumid

eristav hindamine


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste

kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid

puudutavatele küsimustele kasutades

õppematerjale.

Õpilane lahendab iseseisvalt

probleemülesandeid ja soorita etteantud

proovitöid õppiväljundi nõuetele.

Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis

õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele

küsimustele õppematerjale kasutamata ja vastab

teemakohastele lisaküsimustele.



proovitöid õppiväljundi nõuetele, kasutades

efektiivsemaid töövõtteid ja ajafaktorit.



puudutavatele küsimustele

õppematerjale kasutamata ja vastab

teemakohastele lisaküsimustele, suudab

analüüsida oma tulemust.



proovitöid õppiväljundi nõuetele,

kasutades efektiivsemaid töövõtteid ja

ajafaktorit, suudab analüüsida oma

tegevust.

Hindekriteeriumid Moodul loetakse hinnatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud tööd,

vähemalt lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi tasemel.



/õppematerjal

1. “SILMARING” AUTO: tõlge J. Habicht. – Tln: Koolibri 2000 / originaal: “Eyewiness Guides” CAR, written by Richard

Sutton, Dorling Kindersley LONDON,1990;

2. H. Ots. Autosõnastik. – Tln: Mats 1993;

3. J. Mihhailovski, K. Serebrjakov, J. Tur. Auto ehitus. – Tln: Valgus, 1991;

4. K. Aleksius. Autoaabits. – Tln: Valgus 1987;

5. R. Metsik. Autode korrosioon ja selle tõrje. – Tln: Valgus 1989;


40

6. H. Kullerkupp. Sõiduauto õppematerjal. – Tallinna Tehnikakõrgkool 2005;

7. H. Kullerkupp. Veoauto õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;

8. H. Kullerkupp. Bussi õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;

9. H. Tamm. Bensiinimootorite sissepritse. – Tln: Teadus 1994;

10. M. Urve. Ottomootori süütesüsteemid. – Tln: Avita 2000;

11. H. Tamm. Mootori algõpe. – Tln: Ilo 2004;

12. H. Tamm. Jõuülekandeseadmete algõpe. – Tln: Ilo 2007;

13. V. Tiitsu. Juhtimisseadised. – Tln: Avita 1999;

14. V. Tiitsu, Matti Vatanen. Autoelektroonika. – Tln: Ilo 2004;

15. H. Rütman. Autode remont, I ja II osa. – Tln: Avita 1999;

16. H. Rütman. Sõiduautode remont. – Tln: Valgus 1986.



41


2 Sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont 4 EKAP

sh lõimitud võtmepädevuste õpe 2 EKAP

Eesmärk: õpetusega taodeltakse, et õpilane viib läbi sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamise hoolduse

Nõuded mooduli alustamiseks: sõiduautotehniku alusteadmised.

Õpetajad: : Kalmer Koemets, Igor Morozov, Viktor Kirichuk, Tajana Tkatšenko, Maria Šustova, Tatjana Toropova, Julia Pill, Tatjana Abdurahmanova, Natalja

Sidorova, Jelena Bulejeva, Larissa Zarkova .


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1.Tunneb sõiduauto kerele

ja sisustusele esitatavaid

hoolduse ja tehnonõudeid;

1.Kirjeldab sõiduauto kere ja

sisustuse pesemisele, puhastamisele,

osandamisele, defekteerimisele,

markeerimisele, komplekteerimisele

ja ladustamisele esitatavaid nõudeid

2.Järgib tööülesannete täitmisel ja

vormistamisel kõne ja kirjakeele

normi


1.1Sõiduauto kere ja sisustuse

hooldamise tehnoloogia

1.1.1 Värvkatte

hooldustehnoloogia

1.1.2Salongi hooldustehnoloogia

1.1.3Mootoriruumi

hooldustehnoloogia

1.1.4Sõiduki puhastamisel

rakenduvad

keskonnaohutusnõuded

1.2 Sõiduauto kere osandamise ja

komplekteerimise tehnoloogia.

1.2.1Autokere detailide ehitus,

tööpõhimõtte

1.2.2Salongisisustuse ülesanne,

ehitus, tööpõhimõtte

1.2.3Detailide markeerimine,

pakkimine ja ladustamine


Keel ja kirjandus

Võõrkeel

Eestikeel

12

4

4

4

3

1

1

1

Arutelu

Essee

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

Referaat

Õpimapp

E-õpe

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,


Sõiduauto kere ja sisustuse

hooldamise tehnoloogia


Sõiduauto kere osandamise

ja komplekteerimise

tehnoloogia

Mõistekaart Detailide

markeerimine, pakkimine

ja ladustamine

Kirjalikud tööd

2.Hindab sõiduauto kere ja

sisustuse seisundit;

1.Selgitab auto osade puhastamise

vajadust lähtuvalt sõiduauto

seisukorrast




seisundi hindamine

2.1.1 Värvkatte seisundi

8

1

Arutelu

Essee

Individuaalne töö

Info kogumine

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,



42


normi

hindamine

2.1.2Salongi seisundi hindamine

2.1.3Mootoriruumi seisundi

hindamine


Keel ja kirjandus

Võõrkeel

Eesti keel

4

4

4

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

Referaat

Õpimapp

E-õpe


seisundi hindamine

Mõistekaart

Kirjalikud tööd

3.Arvestab töös

kasutatavate kemikaalide

mõju inimese tervisele ja

keskkonnale;

1.Selgitab ohutus- ja tehnoloogilistel

kaartidel olevat infot nii suuliselt

kui ka kirjalikult

2.Selgitab auto puhastamisel

kasutatavate kemikaalide mõju

inimese tervisele ja keskkonnale

3. Järgib tööülesannete täitmisel ja


normi



hooldamisel kasutatava

kemikaalide mõju

3.1.1 Värvkatte hooldamisel

kasutavad kemikaalid

3.1.2Salongi hooldamisel

kasutatavad kemikaalid

3.1.3Mootoriruumi hooldamisel

kasutatavd kemikaalid

3.1.4 Tehnoloogilised kaartid


Keel ja kirjandus

Keemia

Inimeseõpetus

4

2

5

6

2

2

Arutelu

Essee

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

Referaat

Õpimapp

E-õpe

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,


Sõiduauto kere jasisustuse

hooldamisel kasutatava

kemikaalide mõju

Mõistekaart

Tehnoloogilised kaartid

Kirjalikud tööd

4.Peseb, puhastab ja

hooldab säästlikult

sõiduauto kere välis- ja

sisepindasid ning nende

komponente;

1.Valib asjakohase tehnilise



2.Valib sobiva puhastustehnoloogia

ja põhjendab oma valikut

3.Järgib kemikaalidega töötades

tervise- ja keskkonnaohutuse

nõudeid

4.Valmistab pesuaine(te)st sobiva

töölahuse

5.Puhastab sõiduautot või selle osi

säästlikult, kasutab ergonoomilisi

töövõtteid

6.Kirjeldab arusaadavalt töö käiku



hooldamine ja puhastamine

1.1.1 Värvkatte hooldamine ja

puhastamine

1.1.2Salongi hooldamine ja

puhastamine

1.1.3Mootoriruumi hooldamine

ja puhastamine


Kehaline kasvatus

4

14

Juhtumi kirjeldused

Diskussioon

väikeses rühmas

Enesehindamine

Individuaalne töö

Info kogumine

Koolitus läbi

küsimuste

Meeskonnatöö

Proovitöö

Vastastikhindamine

Prakttilised tööd


hooldamisel ja

puhastamisel


43

ja annab selle kohta asjatundlikke

selgitusi

7.Sooritab oma eriala kutsetöö

spetsiifikast lähtuvaid sobilikke

rühi-, koordinatsiooni ja

võimlemisharjutusi

8.Annab hinnangu oma tegevusele

õppeprotsessis

9.Valib ja kasutab tööülesannete


seadmeid ja infotehnoloogilisi

vahendeid otstarbekalt ja ohutult

10.Hoiab töötamisel korda, töö

lõppedes korrastab oma töökoha

ning paigutab töövahendid

ettenähtud kohale

11.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest

tööde tegemiseks kuluva aja,

arvestab materjalikulu, täidab tehtud

tööde kohta vastava

dokumentatsiooni

12.Suhtleb korrektselt, lahendab

lahkhelisid rahulikult ja

lahendusvõimalusi pakkudes

13.Täidab töö- ja tuleohutuse,

töökeskkonna- ning jäätmekäitluse

nõudeid

5.Osandab ja koostab

sõiduauto kere ja sisustust,

kasutades sobivat

tehnoloogiat;




2.Selgitab detailide liitmisviise

3.Osandab ja koostab sõiduauto kere

ja sisustust vastavalt tööülesandele



selgitusi




1.2 Sõiduauto kere osandamine ja

komplekteerimine

1.2.1Autokere detailide

kinnitamine reguleerimine ja

sobitamine

1.2.2Salongisisustuse

kinnitamine reguleerimine ja

sobitamine


4

8 Juhtumi kirjeldused

Diskussioon

väikeses rühmas

Enesehindamine

Individuaalne töö

Info kogumine

Koolitus läbi

küsimuste

Meeskonnatöö

Proovitöö

Vastastikhindamine

Prakttilised tööd

Sõiduauto kere

osandamisel ja

komplekteerimisel


44


võimlemisharjutusi


õppeprotsessis








ettenähtud kohale





dokumentatsiooni




11.täidab töö- ja tuleohutuse,


nõudeid

Kehaline kasvatus

6.Markeerib ja ladustab

sõiduautode osandatud

detaile;




2.Markeerib, komplekteerib,

pakendab ja hoiustab või ladustab

detailid vastavalt tööülesandele



selgitusi




võimlemisharjutusi


õppeprotsessis


6.1Detailide markeerimine,



2

Juhtumi kirjeldused

Diskussioon

väikeses rühmas

Enesehindamine

Individuaalne töö

Info kogumine

Koolitus läbi

küsimuste

Meeskonnatöö

Proovitöö

Vastastikhindamine

Prakttilised tööd

Detailide markeerimine,



45








ettenähtud kohale





dokumentatsiooni






nõudeid

7.On valmis füüsilist

pingutust nõudvaks tööks.




hindamine)





Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded


essee, referaat, mõistekaart,

proovitöö

Hindamiskorraldus





hinnatakse eristavalt

teemasid kokkuvõtvate


Kirjalikud tööd, essed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui:õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis

õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale; õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja

soorita etteantud proovitöid õppiväljundi nõuetele.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“


46

testide või kontrolltöödega.

● Praktilisi oskusi hinnatakse

proovitööde ja probleem-

ülesannete lahendamisega

Hindamisjuhend:

kirjalike tööde

vormistamise juhend

Hindekriteeriumid

mitteeristav hindamine

Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud tööd,




/õppematerjal




















47


3 Mootori hooldus, diagnostika ja remont 6 EKAP


Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab sisepõlemismootori hooldamist, ülddiagnostikat ja remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning

ohutuid töövõtteid.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid sõiduautotehniku alusteadmised ja sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont

Õpetajad: Kalmer Koemets Igor Morozov Viktor Kirichuk Tajana Tkatšenko Maria Šustova Tatjana Toropova Julia Pill Tatjana Abdurahmanova Natalja Sidorova,

Larissa Zarkova


alateemad

Maht

(tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


1.Liigitab mootoreid ehituse,

tööpõhimõtte ja kasutatava

energiaallika järgi

1.Kirjeldab mootoreid ehituse,

tööpõhimõtte ja kasutatava

energiaallika alusel

2.Kirjeldab alternatiivkütustel (gaas,

elekter, vesinik jm) töötavate

mootorite tööpõhimõtet

3. Järgib tööülesannete täitmisel ja


normi

4. Suhtleb korrektselt, lahendab




1.1Mootori ehitus

1.1.1Mootori mehhanismid,

süsteemid ja abiseadised

1.1.2Põhimõisted (ÜSS, ASS,

surveaste, kolvikäik, töömaht,

üldmaht

1.1.3 Neljataktiline,

kahetaktiline mootor

1.1.4 Ottomootori,

diiselmootori, vankelmootori

töötsükkel

1.1.5 Alternatiivkütusel

töötavate mootorite

tööpõhimõtte

Lõimitud võtmepädevuste

õpe

Keel ja kirjandus

Matemaatika

Keemia

Eestikeel

Võõrkeel

4

4

4

2

4

4

2

Arutelu

Joonistamine

Diskussioon klassis

Ettekanne

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

E-õpe

Kirjaliktöö

Mootori ehitus

Mõistekaart

Mootori ehitus

2.Tunneb sisepõlemismootorite,

hübriid- ja elektriajamite ehitust

ja tööpõhimõtet;

1.Kirjeldab hübriid- ja elektriajamite

ehitust ja tööpõhimõtet

2.Selgitab sisepõlemismootorite, selle

süsteemide ja mehhanismide ehitust


2.1Sisepõlemismootori ehitus

ja tööpõhimõtte

2.1.1Väntmehanism

6

1

Arutelu

Joonistamine

Diskussioon klassis

Enesehindamine

Kirjaliktöö

Sisepõlemismootori

ehitus ja tööpõhimõte

Elektri- ja


48

ning tööpõhimõte



normi




2.1.2Gaasijaotusmehhanism

2.1.3Jahutussüsteem

2.1.4Õlitussüsteem

2.2Hübriidajamite ehitus ja

tööpõhimõte

2.3 Elektriajamite ehitus ja

tööpõhimõte


õpe

Keel ja kirjandus

Eestikeel

Võõrkeel

4

4

4

1

1

Esitlus

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

E-õpe

hübriidajamite ehitus ja

tööpõhimõtte.

Mõistekaart

Väntmehanism,

gaasijaotusmehanism,

jahutussüsteem,

õlitussüsteem,

3.Teeb hooldusjuhise kohaselt

sisepõlemismootori hooldustöid

1.Kirjeldab ja selgitab

sisepõlemismootori hoolduse

põhimõtteid

2.Valib vajaliku sisepõlemismootori

hooldusjuhise ja teostab selle kohaselt

hooldustöö

3.Planeerib tööde tegemiseks kuluva

aja ning arvestab materjalikulu

4. Teostab hoolduse ja/või

remondijärgse kontrolli


õppeprotsessis







normi


lõppedes korrastab oma töökoha ning

paigutab töövahendid ettenähtud

kohale


tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab

materjalikulu, täidab tehtud tööde


3.1Sisepõlemismootori

hoolduse põhimõtted

3.2Sisepõlemismootori

hooldamine


õpe

Kehaline kasvatus

4

8

8

Arutelu

Joonistamine

Juhtumi kirjeldused


rühmas

Enesehindamine

Esitlus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Vastastikhindamine

Kirjaliktöö

Mootori hooldus

Mõistekaart

Mootori hooldus

Prakttilised tööd

Sisepõlemismootori

hooldamine, vajalike

mõõtmiste teostamine ja

tehnilise

dokumentatsiooni

lugemine


49

kohta vastava dokumentatsiooni

10.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi

töövõtteid


spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,

koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi






nõudeid

4.Hindab töötava

sisepõlemismootori tehnilist

seisundit ja teeb selleks vajalikud

mõõtmised ning võrdleb

mõõdetud parameetreid tehniliste

andmetega



2.Kontrollib heitgaasi koostist ning

hindab mõõtmistulemuste põhjal

sisepõlemismootori seisukorda

3.Loeb ja salvestab rikkekoode ning

selgitab nende tähendust

4.Salvestab andurite ning täiturite

parameetreid ning võrdleb neid

tehniliste andmetega

5.Aktiveerib andureid ja täitureid

ning veendub nende toimimises

6.Hindab töötava sisepõlemismootori

müra ja vibratsiooni

7.Mõõdab sisepõlemismootori

rõhkusid ja elektrisignaale ning

võrdleb saadud näitajaid tehniliste

andmetega


õppeprotsessis








4. Töötava

sisepõlemismootori tehnilise

seisundi hindamine

4.1Süütesüsteemid.

4.1.1halli anduriga

süütesüsteemid

4.1.2induktsioonanduriga

süütesüsteemid,

4.1.3optilise anduriga

süütesüsteemid

4.1.4kahesädeme süütepooliga

süütesüsteemid

4.1.5otsesüütepooliga

süütesüsteemid.

4.2.Ostsillogrammide

lugemine.

4.3. Küttesegu ja heitgaas.

4.3.1küttesegu erirežiimidel,

4.3.2heitgaaside koostis,

4.3.3summuti,katalüüsmuundu

rid ja tahmafiltrid

4.3.4Heitgaasi

tagastussüsteem (EGR)

4.3.5Bensiinipaagi tuulutus.

4.4 Ottomootorite

1

1

1

1

2

3

Arutelu

Joonistamine

Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused


rühmas

Enesehindamine

Esitlus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Referaat

Vastastikhindamine

Õpimapp

Kirjaliktöö

Mootori tehnilise

seisundi hindamine

Mõistekaart

Mootori tehnilse

seisundi hindamine

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Reveraat 400-600 sõna

teemal

Ottomootorite

pritsesüsteemid

Diiselmootorite

toitesüsteemid

Prakttilised tööd

Sisepõlemismootori

tehnilise seisundi

hindamine, vajalike

mõõtmiste teostamine,

arvutuste teostamine ja


50

normi




kohale





pritsesüsteemid.

4.4.1hargpritse

4.4.2keskpritse.

4.4.3Otsepritse.

4.5 Diiselmootorite

toitesüsteemid.

4.5.1kõrgrõhupumbad.

4.5.2hõõgküünlad

4.5.3elektrooniliselt juhitav

diiseltoitesüsteem (EDC).

4.5.4ühisrõhusüsteem

(Common Rail)

4.5.5Pumppihustisüsteem

(PDI).

tehnilise

dokumentatsiooni

lugemine


töövõtteid









nõudeid

4.6Andurid.

4.6.1temperatuuriandurid

4.6.2labatüüpi õhumõõturid

4.6.3õhurõhumõõturid

4.6.4pöörlemissagedusandurid

4.6.5induktsioonandurid

4.6.6halli andurid

4.6.7optilised andurid

4.6.8magnettakistuslikud

andurid (MRE)

4.6.9potentsiomeetrid

4.6.10rõhuandurid

4.6.11detonatsiooniandurid

4.6.12tsirkoonium-

hapnikuandurid

4.6.13titaan-hapnikuandurid.

4.6.14lairiba-hapnikuandurid,

4.7Täiturseadised.

4.7.1otto- ja diiselmootorite

pihustid

4.7.2tühikäiguregulaatorid

4.7.3lisaseadiste juhtklapid

4.7.4elektromagnetklapid

4.7.5solenoidid.

4

2

24


51

4.8 Sooritab praktilisi

ülesandeid vastavalt

kriteeriumidele


õpe

Kehaline kasvatus

Keel ja kirjandus

Võõrkeeel

Eesti keel

Füüsika

2

2

2

4

16

2

5.Remondib sisepõlemismootori

vastavalt remondijuhisele

1.Osandab sisepõlemismootori

vastavalt tööülesandele

2.Mõõdab sisepõlemismootori

detailide geomeetrilisi ja füüsikalisi

parameetreid, võrdleb neid

etteantutega ja annab tulemusele

hinnangu

3.Defekteerib, markeerib,

komplekteerib ja ladustab

sisepõlemismootori komponente

4.Koostab ja seadistab

sisepõlemismootorit vastavalt

juhendile

5.Teostab hoolduse ja/või

remondijärgse kontrolli


õppeprotsessis







normi





5.1 Sooritab praktilisi

ülesandeid vastavalt

kriteeriumidele


õpe

Kehaline kasvatus

16

8

Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused


rühmas

Enesehindamine

Ettekanne

Individuaalne töö

Info kogumine

Koolitus läbi

küsimuste

Meeskonnatöö

Vastastikhindamine

Prakttilised tööd

Sisepõlemismootori

remont, vajalike

mõõtmiste teostamine,

arvutuste teostamine ja

tehnilise

dokumentatsiooni

lugemine


52

kohale






töövõtteid









nõudeid

6.Kasutab töötamisel

ergonoomilisi töövõtteid


7.On valmis füüsilist pingutust

nõudvaks tööks.




hindamine)






Hindamisülesanded

kirjalikud tööd, õppimapp, essee

referaat, mõistekaart, proovitöö

Hindamiskorraldus

Hindamise eelduseks on juhendis

esitatud nõuetele vastav õpimapi

esitamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse

eristavalt teemasid kokkuvõtvate





Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“




õppematerjale.


probleemülesandeid ja soorita

etteantud proovitöid õppiväljundi

nõuetele.


















53


Hindamisjuhend

kirjalike tööde vormistamise

juhend

Hindekriteeriumid

eeristav hindamine




tegevust.


vähemalt lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi

tasemel.



/õppematerjal




















54


4 Jõuülekande hooldus, ülddiagnostika ja remont 4 EKAP


Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab jõuülekande hooldamist, ülddiagnostikat ja remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid

töövõtteid

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: sõiduautotehniku alusteadmised, sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont.


Sidorova


alateemad

Maht



1.Tunneb jõuülekannete ehitust

ja tööpõhimõtet

1.Selgitab jõuülekannete, nende

süsteemide ja mehhanismide ehitust

ning tööpõhimõtteid



normi





1.Jõuülekande ehitus ja

tööpõhimõtte

1.1Jõuülekande skeemid,

rattavalem

1.1.1 Esisillavedu

1.1.2Tagasillavedu

1.1.3Nelikvedu

1.2Siduri ehitus ja

tööpõhimõtte

1.2.1Ühekettaline sidur

1.2.2Kahekettaline sidur

1.2.3Siduri survelaager

1.2.4Siduriajamid

mehaniline ajam, hüdrauliline

ajam, siduri pneumovõimendi,

hüdrosidur

1.3Käigukasti ehitus ja

tööpõhimõtte

1.3.1 Manuaal käigukast

Sünkronisaatorid, liugurid,

fiksaatorid, lülitus- ja

lukustusseadmed,võllid,

laagrid, hammasrattad

1.3.2 Automaatkäigukast

a. Mehaanika

8

2

Arutelu

Enesehindamine

Essee

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

Referaat

Vastastikhindamine

Õpimapp

E-õpe

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Esse 400-600 sõna

teemal Jõuülekande

ehitus.

Mõistekaart jõuülekande

tööpõhimõttest

Kirjalikud tööd


55

(hüdrotrafo, sidurid ja pidurid,

planetaarülekanne,

variaatorülekanne, õlipump)

b.Hüdraulika

(rõhuregulaatorid,

käiguvahetussiibrid, rõhuakud,

c.Elektroonika

(andurid, juhtplokk,

täitursedised

1.4Jaotuskastide ehitus ja

tööpõhimõtte

1.5Veosildade ehitus ja

tööpõhimõtte

1.6Diferentsiaalide ehitus ja

tööpõhimõtte

1.7Kardaanide ja rattavõllide

tüübid, ehitus ja tööpõhimõtte


õpe

Keel ja kirjandus

Eestikeel

Võõrkeel

Matemaatika

Füüsika

4

4

4

2

2

1

1

1

2.Teostab hooldusjuhise kohaselt

jõuülekannete hooldustöid

1.Kirjeldab ja selgitab jõuülekande

hoolduse põhimõtteid

2.Valib vajaliku jõuülekande

hooldusjuhise ja teostab selle kohaselt

hooldustöö





6.Teeb hoolduse ja/või remondijärgse

kontrolli ning hindab töö tulemust


õppeprotsessis



2.Jõuülekande hooldus tööd

2.1Siduri hooldus

2.2Käigukastide hooldus

2.2.1 Manuaal käigukasti

hooldus

2.2.2 Automaatkäigukasti

hooldus

2.3Jaotuskastide hooldus

2.4Veosildade hooldus

2.5Diferentsiaalide hooldus


hooldus

4

4

0,5

Arutelu

Juhtumi kirjeldused

Diskussioon

väikeses rühmas

Enesehindamine

Ettekanne

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalik küsitlus

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Referaat

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Referaat 400-600 sõna


hooldus.

Kirjalikküsitlus

Prakttilised tööd

Jõuülekande

hooldamine, ja tehnilise

dokumentatsiooni

lugemine


56






normi




kohale






töövõtteid pakkudes






lahendusvõimalusi



nõudeid


õpe

Kehaline kasvatus

Keel ja kirjandus

Võõrkeel

4

4

4

1

1

Vastastikhindamine

Õpimapp

3.Hindab jõuülekande tehnilist

seisundit;





2.Loeb ja salvestab rikkekoode ning

selgitab nende tähendust

3.Salvestab andurite ning täiturite

parameetreid ning võrdleb neid

tehniliste andmetega


ning veendub nende toimimises


õppeprotsessis


3.Jõuülkande tehnilise

seisundi hindamine

3.1Siduri tehnilise seisundi

hindamine

3.2Käigukastide tehnilise

seisundi hindamine



3.3Jaotuskasti tehnilise

seisundi hindamine

3.4Veosildade tehnilise

seisundi hindamine

4

4

0,5

Arutelu

Diskussioon

väikeses rühmas

Enesehindamine

Essee

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalik küsitlus

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Õpimapp

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Esse 400-600 sõna


tehniliseseisundi

hindamisest.

Kirjalikküsitlus

Prakttilised tööd

Jõuülekandetehnilise

seisundi hindamine.


57







normi




kohale






töövõtteid









nõudeid

3.5Diferentsiaalide tehnilise

seisundi hindamine


tehnilise seisundi hindamine


õpe

Kehaline kasvatus

Keel ja kirjandus

Võõrkeel

4

4

4

1

1

E-õpe

4.Määrab vea põhjuse ja valib

remondimeetodi





2.Hindab töötava jõuülekande müra ja

vibratsiooni

3.Mõõdab jõuülekande

tööparameetreid ning võrdleb saadud

näitajaid tehniliste andmetega

4.Reguleerib ja kalibreerib

jõuülekannet vastavalt tööjuhisele



4.Jõuülekande vea põhjuse

määramine ja remondimeetodi

valimine

4.1Siduri tehniliese rikke


valimine

4.2Käigukastide tehniliese

rikke määramine ja

remondimeetodi valimine



4

8

0,5

Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused

Diskussioon

väikeses rühmas

Enesehindamine

Essee

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalik küsitlus

Koolitus läbi

küsimuste

Loeng

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Esse 400-600 sõna

teemal Jõuülekande vea

põhjustest.

Kirjalikküsitlus

Jõuülekande

remondimeetodid

Prakttilised tööd

Jõuülekande vea


58

õppeprotsessis







normi




kohale






töövõtteid









nõudeid

4.3Jaotuskasti tehniliese rikke


valimine

4.4Veosildade tehniliese rikke


valimine

4.5Diferentsiaalide tehniliese

rikke määramine ja



tehniliese rikke määramine ja



õpe

Kehaline kasvatus

Keel ja kirjandus

Võõrkeel

4

4

1

Meeskonnatöö

Proovitöö

Vastastikhindamine

Õpimapp

E-õpe

põhjuse märamine ja

remondimeetodi

valimine

5.Teostab jõuülekande remondi

vastavalt remondijuhisele

1.planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde

tegemiseks kuluva aja, arvestab



2.osandab jõuülekande vastavalt

tööülesandele

3.mõõdab jõuülekande detailide ja

sõlmede geomeetrilisi parameetreid,

võrdleb neid etteantutega ja annab

tulemusele hinnangu

4.defekteerib, markeerib,


4.Jõuülekande remont

4.1Siduri remont

4.2Käigukastide remont



4.3Jaotuskasti remont

4.4Veosildade remont

4.5Diferentsiaalide remont


remont

4

8

0,5

Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused

Diskussioon

väikeses rühmas

Enesehindamine

Essee

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalik küsitlus

Koolitus läbi

küsimuste

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Esse 400-600 sõna


remondi vajadusest.

Kirjalikküsitlus

Jõuülekande detailide ja

sõlmede geomeetrilised

parameetrid


59

komplekteerib ja ladustab

jõuülekande komponente

5.koostab ja seadistab jõuülekande ja

selle komponente

6.teeb hoolduse ja/või remondijärgse

kontrolli ning hindab töö tulemust


õppeprotsessis

8.valib ja kasutab tööülesannete






normi

10.hoiab töötamisel korda, töö



kohale

11.planeerib lähtuvalt tööjuhisest




12.kasutab tööd tehes ergonoomilisi

töövõtteid

13.sooritab oma eriala kutsetöö



14.suhtleb korrektselt, lahendab





nõudeid


õpe

Kehaline kasvatus

4

Loeng

Meeskonnatöö

Proovitöö

Vastastikhindamine

Õpimapp

E-õpe

Prakttilised tööd

Jõuülekande remont,

vajalike mõõtmiste

teostamine ja tehnilise

dokumentatsiooni

lugemine


nõudvaks tööks


seseisev töö moodulis:





60

hindamine) Iseseisva töö teemad esitatakse õppiväljundite hindamisülesannetes



Hindamisülesanded



Hindamiskorraldus



esitamine







Hindamisjuhend


juhend

Hindekriteeriumid

eeristav hindamine


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“




õppematerjale.




nõuetele.




















tegevust.



tasemel.



/õppematerjal
















61






62


5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldus, ülddiagnostika ja remont 4 EKAP

sh lõimitud võtmepädevuste õpe 1,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldust, diagnostikat ja remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid

ning ohutuid töövõtteid



Sidorova


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1.Tunneb elektriseadiste ehitust,

mugavussüsteeme ning nende

tööpõhimõtteid.

1.Selgitab elektriseadiste ehitust,

mugavussüsteeme ning nende

tööpõhimõtteid



normi


1.1Elektriseadmete ehitus ja

tööpõhimõtte

1.1.1Akud

1.1.2Akulaadimissüsteemid

1.1.3Laternad ja

siignaallambid

1.1.4Juhtmed

1.1.5Kaitsmed

1.1.6Relled

1.1.7Käivitussüsteemid

1.1.8Süütesüsteemid

1.1.9Mootori elektroonika

1.1.10Klaasipükijad ja

pesurid.

1.2Mugavussüsteemide ehitus

ja tööpõhimõtte

1.2.1Audiosüsteemid

1.2.2Navigatsioonisüsteemid

1.2.3Käivitustõkestid

(immobilaatorid)

1.2.4Istmesojendid

1.2.5Isekohanduv

püsikiirusehoidi

1.2.6Elektrilised peeglid


õpe

6

6

1

Arutelu

Joonistamine

Essee

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

Referaat

Õpimapp

E-õpe

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Esse või referaat 200-

300 sõna teemal

Elektriseadmete ehitus

ja tööpõhimõtte

Mõistekaart

Mugavussüsteemide

ehitus ja tööpõhimõtte

Kirjalikud tööd


63

Keel ja kirjandus

Matemaatika

Eestikeel

8

4

6

1

2

2.Tuvastab elektriseadiste ja

mugavussüsteemide tehnilise

seisundi.

1.Kontrollib ja annab hinnangu

elektriseadiste ja mugavussüsteemide

tööle (nt valgustid, klaasipühkijad ja -

pesurid, lukustussüsteemid,

istmesoojendused, helisignaal, käiviti,

generaator jne)

2.Valib tööülesandele vastava

tehnilise dokumentatsiooni,

mõõtevahendid ja teostab mõõtmised,

võrdleb saadud tulemusi etteantud

parameetritega ning annab hinnangu


õppeprotsessis








kohale







normi


töövõtteid







2.1Elektriseadmete tehnilise

seisundi tuvastamine ja

hindamine

2.2Mugavussüsteemide

tehnilise seisundi tuvastamine

ja hindamine


õpe

Arvutiõpe

Võõrkeel

2

2

6

6

2

2

1 Joonistamine

Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused


rühmas

Enesehindamine

Essee

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Referaat

Vastastikhindamine

Õpimapp

E-õpe

Kirjalikud tööd

Elektriseadiste ja

mugavussüsteemide

tehniliseseisundiu

tuvastamine

Prakttilised tööd

Elektriseadiste ja

mugavussüsteemide

tehniliseseisundiu

tuvastamisel

.


64




nõudeid

3.Loeb elektriskeeme, mõõdab ja

salvestab elektrisignaale ja

tuvastab rikke põhjuse.

1.Loeb ja salvestab kliendiseadeid

(raadiomälu, istme asend, peeglite

asend jne)

2.Loeb ja salvestab rikkekoode

3.Valib tööülesandele vastava





4.Salvestab andurite ja täiturite

parameetreid


õppeprotsessis








kohale







normi


töövõtteid






3.1Elektriseadmete

elektrisignaalde mõõtmine

salvestamine ja rikkepõhjuste

tuvastamine


elektrisignaalde mõõtmine

salvestamine ja rikkepõhjuste

tuvastamine

3.3Elektriskeemide lugemine


õpe

Füüsika

Kehaline kasvatus

2

1

1

8

8

4

4

2

1

2

Arutelu

Joonistamine

Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused


rühmas

Enesehindamine

Essee

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Referaat

Vastastikhindamine

Õpimapp

E-õpe

Kirjalikud tööd

Elektriseadiste ja

mugavussüsteemide

rikke põhjuste

tuvastamine

Elektriskeemide

lugemine ja

joonistamine

Prakttilised tööd

Elektriseadiste ja

mugavussüsteemide

elektrisignaalide

mõõtmine salvestamin,

rikkekoodide lugemine

ja hinangu andmine.

Rikkepõhjuste

tuvastamine


65





nõudeid

4.Hooldab ja vahetab

elektriseadiseid,

mugavussüsteeme ja nende

komponente, aktiveerib andureid

ja täitureid;

1.valib tööülesandele vastava





2.vahetab akumulaatoreid,

madalpingeosasid ja süütesüsteemi

kõrgepingeosasid ning paigaldab

sõidukitele lisaseadmeid

3.aktiveerib andureid ja täitureid

4.taastab kliendiseaded (raadiomälu,

istme asend, peeglite asend jne)


õppeprotsessis

6.valib ja kasutab tööülesannete




7.hoiab töötamisel korda, töö



kohale

8.planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde

tegemiseks kuluva aja, arvestab





normi


töövõtteid




2.1Elektriseadmete hooldus ja

komponentide vahetamine


hooldus ja komponentide

vahetamine


õpe

2

2

6

4

Arutelu

Joonistamine

Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused


rühmas

Enesehindamine

Essee

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Referaat

Vastastikhindamine

Õpimapp

E-õpe

Kirjalikud tööd

Elektriseadiste ja

mugavussüsteemide

hooldus ja

komponentide vahetus

Prakttilised tööd

Elektriseadiste ja

mugavussüsteemide

hooldus ja

komponentide

vahetamine


66







nõudeid


nõudvaks tööks




hindamine)






Hindamisülesanded



Hindamiskorraldus



esitamine







Hindamisjuhend


juhend

Hindekriteeriumid



Kirjalikud tööd, essed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui:


õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitöid õppiväljundi nõuetele.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud

tööd, vähemalt lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi

tasemel.



/õppematerjal





67

















68


6 Juhtimisseadmete ja veermike hooldus, ülddiagnostika ning remont 4 EKAP


Eesmärk: : õpetusega taotletakse, et õpilane teeb juhtimisseadmete ja veermike hooldust, ülddiagnostikat ning remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid

ning ohutuid töövõtteid

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: sõiduautotehniku alusteadmised.


Sidorova


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1.Tunneb juhtimisseadmete ja

veermike ehitust, liigitust ning

nendele esitatud tehnilisi

nõudeid;

1.Kirjeldab juhtimisseadmete ja

veermike liigitust, ehitust ja

tööpõhimõtteid

2.Selgitab juhtimisseadmete ja

veermiku seadistuse aluseid ning

tehnilisi nõudeid

3.Tööülesannete täitmisel ja

vormistamisel järgib kõne ja

kirjakeele normi


1.1Roolimehhanismide liigitus

ja ehitus ja tööpõhimõtte

1.1.1Rooliajamid

1.1.2Roolivõimendid ja

pumbad

1.1.3Rattad

1.2Veerniku liigitus ehitus ja

tööpõhimõtte

1.2.1Vedrustuse Kinemaatika

1.2.2Vedrud amortisaatorid

1.2.3 Kõrguse reguleerimine

(juhitavad vedrustssüsteemid)

1.2.4 Rattalaagrid

1.2.5 Puksid


õpe

Keel ja kirjandus

Füüsika

Matemaatika

Võõrkeel

Eestikeel

4

4

8

8

8

6

6

1

1

2

2

2

1

1

Arutelu

Essee

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Referaat

Õpimapp

E-õpe

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Esse 400-600 sõna

teemal

Roolimehanismide ja

veermiku liigitus ning

ehitus.

Mõistekaart

roolimehanismide ja

veermiku

tööpõhimõttest

Kirjalikud tööd

2.Tunneb juhtimisseadmete ja

veermiku hoolduse,

diagnoosimise ja remondi

tehnoloogiaid;

1.Valib juhtimisseadmete ja veermike

hoolduseks, vigade diagnoosimiseks

ning remondiks sobiva tehnoloogia ja

põhjendab oma valikut


1.1Roolimehhanismide

hoolduse põhimõtted,

diagnoosimise töövõtted,

4

1

Arutelu

Essee

Ettekanne

Individuaalne töö

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Esse või referaat 200-


69



kirjakeele normi




remondi tehnoloogi valimine.

1.2Veermiku hoolduse

põhimõtted, diagnoosimise

töövõtted, remondi

tehnoloogi valimine.

1.3 Veermiku ja

juhtimisseadmete hooldusel ja

remondil kasutatavad

seaadmed ja stendid.


õpe

4

2

1

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

Referaat

Õpimapp

E-õpe

300 sõna teemal

Roolimehanismide ja

veermiku hooldusest

vigade diagnoosimisest

ning remondi

tehnoloogiast.

Mõistekaart Veermiku

ja juhtimisseadmete

hooldusel ja remondil

kasutatavad seadmed ja

stendid.

Kirjalikud tööd

3.Hooldab ja remondib

juhtimissüsteeme ning

veermikke;

1.Valib juhtimisseadmete ja veermike

hoolduseks, vigade diagnoosimiseks

ning remondiks sobiva tehnoloogia ja

põhjendab oma valikut

2.Kasutab tööülesandest tulenevalt

juhtimisseadmete ja veermiku

diagnoosimisel ja remondil

kasutatavaid seadmeid, stende ja

mõõteriistu ja analüüsib stendide

raporteid

3.Osandab ja defekteerib

juhtimisseadmete ja veermike

komponente ning valib

remonditehnoloogia

4.Koostab juhtimisseadmeid ja

veermikke vastavalt tööjuhisele





6.Valmistab ette töökoha vastavalt

tööülesandele, hoiab töötamisel

korda, töö lõppedes korrastab töökoha

ning paigutab töövahendid ettenähtud

kohale



3.1Roolimehhanismide

hooldamine, diagnoosimine ja

remondi tehnoloogia

kasutamine

3.2Veermiku hooldamine,

diagnoosimine ja remondi

tehnoloogia kasutamine.

3.3 Seadmete ja stendide

kasutamine.


õpe

Arvuti õpe

2

4

8

8

Arutelu

Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused


rühmas

Enesehindamine

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Vastastikhindam ine

Õpimapp

E-õpe

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Kirjalikküsitlus

Seadmete ja stendide

kasutamine

Prakttilised tööd

Roolimehanismi ja

veermiku hooldamine

vigade diagnoosimine.

Juhtimisseadmete ja

veermiku osandamine ja

koostamine vastavalt

remonditehnoloogiale.


70

õppeprotsessis






töövõtteid









nõudeid

4.Diagnoosib ning seadistab

juhendi alusel juhtimissüsteeme

ja veermikke;

1.Kasutab tööülesandest tulenevalt

juhtimisseadmete ja veermiku

diagnoosimisel ja remondil

kasutatavaid seadmeid, stende ja

mõõteriistu ja analüüsib stendide

raporteid

2.Kontrollib ja reguleerib

rooliseadmeid, pidurisüsteeme ja

veermikke, kasutades ettenähtud

tehnoloogiat

3.Valib, koostab, tasakaalustab ja

vahetab rattaid, hindab ja põhjendab

rehvide valikut ja seisukorda; liigitab

ja eristab rehve ning velgesid

markeeringu alusel









4.1Juhtimissüsteemide

seadistamine

4.2Veermiku seadistamine

4.3Rataste ja rehvide vahetus

ja tasakaalustamine

4.3.1Rehvide ehitus

4.3.2Velgede markeering


õpe

Kehaline kasvatus

2

2

4

3

3

2

Arutelu

Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused


rühmas

Enesehindamine

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Vastastikhindam ine

Õpimapp

E-õpe

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Kirjalikküsitlus

Rehvide ehitus ja

velgede markeerimine

Prakttilised tööd

Juhtimisseadmete ja

veermiku seadistamine

Rehvide vahetus ja

tasakaalustamine

Rataste vahetamine


71


kohale


õppeprotsessis






töövõtteid









nõudeid


nõudvaks tööks.




hindamine)






Hindamisülesanded



Hindamiskorraldus



esitamine







Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“




õppematerjale.




nõuetele.

















72


Hindamisjuhend


juhend

Hindekriteeriumid

eeristav hindamine

efektiivsemaid töövõtteid ja ajafaktorit proovitöid õppiväljundi nõuetele,



tegevust.



tasemel.



/õppematerjal




















73


7 Kliimaseadmete (soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) hooldus,

ülddiagnostika ja remont 1 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb kliimaseadmete hooldust, ülddiagnostikat ja remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid

töövõtteid


Õpetajad: Kalmer Koemets, Igor Morozov, Viktor Kirichuk


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1.Tunneb mootorsõidukite

kliimaseadmete ehitust ja

tööpõhimõtet.

1.Kirjeldab mootorsõidukite

kliimaseadmete ehitust ja

tööpõhimõtet



kirjakeele norme


1.1Kliimasedmete üldehitus ja

tööpõhimõtte

1.1.1 Konditsioneeride

üldehitus ja tööpõhimõte

1.1.2 Sojendusseadmete

üldehitus ja tööpõhimõtte


õpe

4

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

Õpimapp

E-õpe

Kirjalikud tööd

Kliimasedmete

üldehitus ja

tööpõhimõtte

2.Tunneb külmaaineid

sisaldavate mahutite

käitlemisalaseid nõudeid ja

õigusakte;

1.Leiab keskkonna- ja käitlemisalased

õigusaktid ning rakendab nendes

sätestatut gaaside käitlemisel



kirjakeele norme


2.1Külmaine mahutite nõuded

2.2 Külmaine käitlemise

õigusaktid


õpe

1 Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

Õpimapp

E-õpe

Kirjalikud tööd

Külaine mahutite

nõuded ja käitlemisega

seotud õigusaktid.

3.Teab mootorsõidukite

kliimaseadmetes külmaainena

kasutatavate gaaside ja tehniliste

vedelike kasutamise ja omaduste

põhialuseid

1.Nimetab ja eristab kliimaseadmetes

kasutatavaid gaase ja selgitab nende

omadusi



kirjakeele norme


3.1 Külmaine tehnilised

omadused.

3.1.1 Gaasid

3.1.2 Vedelikud

3.2 Külmaine kasutamise

nõuded.


õpe

1

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

Õpimapp

E-õpe

Kirjalikud tööd

Kliimaseadmetes

kasutatavad tehnilisete

gaaside ja vedelike

nimetused ja nende

omadused.

4.Kontrollib, hooldab ja vahetab

kliimaseadmeid ja nende

1.Kontrollib ja hooldab

kliimaseadmeid ning vahetab nende 4.Eriala üldõpingud

4.1Kliimaseadmete kontroll

4 16 Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused

Kirjalikud tööd

Kliimaseadmete kontroll


74

komponente komponente

2.Loeb ja salvestab rikkekoode

3.Salvestab andurite ja täiturite

parameetreid


5.Mõõdab rõhkusid ja salvestab

elektrisignaale

6.Osandab, defekteerib ning koostab

soojendus-, ventilatsiooni- ja

jahutusseadmeid

7.Hindab mootorsõidukite

kliimaseadmete tehnilise seisukorra

vastavust kehtivatele tehnilistele

nõuetele









kohale


õppeprotsessis



kirjakeele norme






töövõtteid





4.2 Kliimaseadme hooldamine

4.3 Kliimaseadme vahetamine

4.4 Kliimaseadme

komponentide vahetamine


õpe

Enesehindamine

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Meeskonnatöö

Proovitöö

Õpimapp

ja hooldamine

Prakttilised tööd

Kliimaseadmete kontroll

Kliimaseadmete

hooldamine

Kliimaseadmet

vahetamine

Kliimaseadme

komponentide

vahetamine


75





nõudeid

5.Tunneb töö- ja tuleohutuse,

töökeskkonna ning

jäätmekäitluse nõudeid;



nõudvaks tööks.




hindamine)






Hindamisülesanded



Hindamiskorraldus



esitamine







Hindamisjuhend


juhend

Hindekriteeriumid






Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“



tasemel.


76



/õppematerjal




















77


8 Sõiduauto hooldus, ülddiagnostika ja remont 16 EKAP


Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb sõiduauto ning selle töö- ja lisaseadmete hooldust, ülddiagnostikat ning remonti vastutustundlikult, ennast ja

keskkonda säästes.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: sõiduautotehniku alusteadmised, sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont, mootori

hooldus, ülddiagnostika ja remont, juhtimisseadmete ja veermiku hooldus, ülddiagnostika ning remont, paktika I.


Sidorova, Larissa Žarkova, Veronika Žurina


alateemad

Maht



1.Hindab sõiduauto ning selle

lisaseadmete vastavust

kehtivatele tehnilistele nõuetele

1.Selgitab ja põhjendab sõiduauto

erinevate mehhanismide ja

süsteemide hooldusvajadust

2.Valib tööde tegemiseks tööjuhiseid,

kasutades asjakohaseid andmebaase

3.Põhjendab hoolduses ja remondis

kasutatavate materjalide ja

tehnoloogia valikut

4.Kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja

annab selle kohta asjatundlikke

selgitusi



kirjakeele norme








Eriala üldõpingud

1.Hüdropidurid

1.1Pidurite liigid

Sõidupidur, seisupidur,

varupidur,

kestuspidur, pealejooksupidur,

rattapidurid.

1.2 Piduriharud.

(K; TT; HT; LL; HH).

1.3 Piduriajamid.

mehaaniline piduriajam,

hüdrauliline piduriajam.

1.4 Pidurdusjõu võimendid.

Hüdrovõimendi,

pneumovõimendi.

1.5Pidurdusjõu regulaatorid.

mehaanilised ja

elektroonilised regulaatorid.

1.6Trummelpidurid.

trummel pidurite tööpõhimõte.

1.7 Ketaspidurid.

ketaspidurite tööpõhimõte.

1.8õhu eemaldamine

pidurisüsteemist.

õhueemaldamis seadmed ja

võimalused

20

2

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mõistekaart

Õpimapp

E-õpe

Kirjaliktöö

Hüdropidurite ehitus,

tööpõhimõtte,

õhueemaldamine

pidurisüsteemist

Mõistekaart

Õhu eemaldamise

seadmed ja võimalused,

piduriseadiste diagnoosi

seadmed ja võimalused.


78

1.9 Piduriseadise

diagnoosimine. diagnoosi

seadmed ja võimalused

2.Piduri, veojõu ja juhitavuse

korrektorid

2.1Blokeerumatud pidurid.

ABS süsteem.

2.2Kaapeväldik.

ASR süsteem.

2.3Pidurdusjõu jaotur.

EDS süsteem.

2.3Juhitavuskorrektor

ESP süsteem.

2.4Mootorpidurduse leevendi.

MSR süsteem.

2.5Hädapidurduse korrektor.

BAS süsteem.

2.6Lülitid ja andurid.

piduripedaali ja -tule lüliti,

ratta pöörlemissageduse-,

rooliratta pöördenurga-,

külgkiirenduse-,

pöördliikumise- ja

pikikiirenduse andurid.

3.Omadiagnoosisüsteem

(OBD)

3.1OBD I. OBD II. EOBD.

Diagnoosisüsteem ja standard,

Põhimõisted,süsteemi valve,

heitgaaside koostist

mõjutavate komponentide

enesediagnoos,

heitgaaside koostist

mõjutavate toimingute

järelevalve, sõidutsükkel

(mootori soojenemisest

jahtumiseni),tripp (sõiduaeg

liikumahakkamisest

20

32

2

3

Kirjaliktöö

Piduri, veojõu ja

juhitavuse korektorid

Reveraat 400-600 sõna

teemal

Omadiagnoosisüsteem

(OBD)


79

peatumiseni),tüübi test

(mudeli ja standardi vastavus).

3.2.Rikkemälu ja

rikkekoodide lugemine.

signaallambi aktiviseerimine,

rikkekoodid ja infoedastamise

protokollid, diagnoosimise

etapid, andmed ja parameetrid,

rikkemälu tühjendamine,

kontrollsõit.

4.Tehnohooldus ja diagnostika

4.1.Tehnohooldus.

Tehnohoolduse vahendid ja

meetodid.

4.2.Auto diagnoosimine.

diagnoosimise vahendid ja

meetodid.

4.3.Tehnoülevaatus.

sõiduki tehnoseisundi

eeskirjad, tehnoülevaatuse

teostamine.

5.Kliendi nõustamine

5.1Suhtlemine kliendiga.

teenuste ja teeninduse mõiste,

olemus, kvaliteet,

teeninduskultuur,

suhtlemistehnikate kasutamine

teenindamisel, toimetulek

erinevate, klientidega,

kaebuste ja probleemide

kliendikeskne lahendamine,

erinevate

suhtlemissituatsioonide

praktiline lahendamine.

kasutamine.

24

8

2

1

Kirjaliktöö

Tehnohooldus ja

diagnostika.

Mõistekaart

Suhtlemine kliendiga.

teenuste ja teeninduse

mõiste, olemus,

kvaliteet,

teeninduskultuur.

5.2.Tehnoseisundi hindamine

ja kalkulatsioonide

koostamine.

Kirjaliktöö

Tehnoseisundi

hindamine ja


80

auto tehnoseisundi

hindamine,tööde mahu

hindamine ja arvestamine,

materjalide kulu ning

tööde järjestuse kavandamine.

CABAS-programmi

3.5.Garantiitingimused ja

kvaliteedinõuded.

garantiinõuded sõidukitele ja

töödele, garantiiaeg,tööle

esitatavad kvaliteedinõuded


õpe

Keel ja kirjandus

Matemaatika

Võõrkeel

Eestikeel

Füüsika

Keemia

Arvutiõpetus

Bioloogia

20

16

20

20

8

8

24

6

3

2

3

3

2

2

4

1

kalkulatsioonide

koostamine,

garantiitingimused.

2.Teeb sõiduauto ning selle töö-

ja lisaseadmete hooldust,

diagnostikat ja remonti

1.Valib tööde tegemiseks tööjuhiseid,

kasutades asjakohaseid andmebaase

2.Põhjendab hoolduses ja remondis

kasutatavate materjalide ja

tehnoloogia valikut

3.Teeb mehhanismide ja süsteemide

ülevaatust ning mõõtmisi, analüüsib

tulemusi ja võrdleb neid tehniliste

nõuetega

4.Teostab sõiduauto tehnilist hooldust

ja/või remonti vastavalt tootja

kehtestatud nõuetele

5.Kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja

annab selle kohta asjatundlikke

selgitusi

6.Kasutab tööriistu, seadmeid ja

infotehnoloogilisi vahendeid

Eriala üldõpingud

1.Hüdropidurite hooldus ja

remont

2.Piduri, veojõu ja juhitavuse

korrektorite hooldus ja remont

3.Omadiagnoosisüsteem

(OBD) hooldus ja remont

4.Sõiduautotehnohooldus ja

diagnostika

5.Kliendi nõustamine


õpe

Kehaline kasvatus

24

16

40

32

8

40

Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused


rühmas

Enesehindamine

Ettekanne

Individuaalne töö

Info kogumine

Koolitus läbi

küsimuste

Meeskonnatöö

Proovitöö

Vastastikhindaine

Prakttilised tööd

Hüdropidurite hooldus

ja remont

Piduri, veojõu ja

juhitavuse korrektorite

hooldus ja remont

Omadiagnoosisüsteem

(OBD) hooldus ja

remont

Sõiduautotehnohooldus

ja diagnostika

Kliendi nõustamine


81

tööülesannete täitmisel otstarbekalt ja

ohutult





kohale


õppeprotsessis






töövõtteid









nõudeid


nõudvaks tööks.




hindamine)






Hindamisülesanded



Hindamiskorraldus







Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“


82

esitamine







Hindamisjuhend


juhend

Hindekriteeriumid




tasemel.



/õppematerjal




















83


9 Liiklusõpetus 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused ja hoiakud vastavalt sõiduauto juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele


Õpetajad: Kalmer Koemets, Jelena Bulejeva


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1.Teab ja järgib liiklusõigusakte

ning liiklusohutusnõudeid;

1.Selgitab ja analüüsib

liiklusõigusaktides sätestatut

2.Lahendab iseseisvalt

liiklusteste ja analüüsib

tulemusi

1. Liiklus kui süsteem

2. Ohutu liiklemise põhimõtted

3.Teiste liiklejatega arvestamine

4. Sõiduki turvalisus, inimene

sõidukijuhina

5. Sõidu alustamine ja sõiduki

asukoht sõites

6. Sõidujärjekord sõites

7. Sõidu eripära asulavälisel teel,

kiirteel ja tunnelis

8. Sõiduki peatamine ja sõidu

lõpetamine

9. Käitumine liiklusõnnetuse korral

10. Möödasõit, möödumine ja

ümberpõige

11. Sõidu planeerimine riski vältimise

eesmärgil

12. Keskkonda säästev auto

kasutamine

13. Sõitmine rasketes tee- ja

ilmastikuoludes. Pimeda ajal sõiduki

juhtimine

14. Peatamisteekonna pikkust

mõjutavad tegurid

2

2

1

2

2

2

2

2

2

1

1

1

2

2

1

1

1

1

Loeng,

Vestlus,

Esitlus

Suuline tunnikontroll

Vahekontroll – test,

milles on 50 küsimust.

Minimaalne õigete

vastuste arv on 45.


84

2.Tunneb sõiduautole esitatavaid

tehnilisi nõudeid

3.Teostab iseseisvalt

sõiduauto igapäevase tehnilise

seisukorra kontrolltoimingud

1. Sõiduauto igapäevase

tehnilise seisukorra

kontrolltoimingud

2. Sõidu alustamine ja sõiduki

asukoht sõites

3. Sõidu planeerimine riski

vältimise eesmärgil

4

2

3

1

1

3.Juhib sõiduautot ohutult;

1.Peab kinni liiklusohutuse

nõuetest

2. Juhib sõiduautot sujuvalt ja

ohutult

3. Kasutab õigeid

esmaabivõtteid vastavalt

olukorrale

1. Juhi tööasend ja turvavarustus

2. Sõiduki käsitsemine

3. Sõiduki juhtimine vähese

liiklusega teedel

4. Sõiduki juhtimine erinevates

liiklussituatsioonides

5. Möödasõit, möödumine ja

ümberpõige

6. Sõiduki juhtimine planeeritud

teekonnal

7. Keskkonda säästev sõiduki

juhtimine

8. Pimeda ajal sõiduki juhtimine

9. Algastme libedaraja

riskivältimise harjutused

(Aseris)

10. Arvestussõit

1

1

5

9

1

1

1

2

2

Proovitöö,

harjutustunnid

Praktiliine arvestus


85

4.Tunneb ja rakendab

esmaabivõtteid

1.Kasutab õigeid

esmaabivõtteid vastavalt

olukorrale

1. Sissejuhatus (Esmaabi olemus,

sissejuhatus esmaabisse.

Elusignaalide tähtsus esmaabis,

kannatanu seisundi hindamine, kiirabi

kutsumine, esmaabi andmise taktika)

2. Elustamine (Kinnised

hingamisteed. Võõrkeha

eemaldamine hingamisteedest. Valud

rinnus. Elustamine südameinfarkti

korral. Vereringe ja

hingamisseiskumise algoritm.

Elustamine)

3. Välised verejooksud ja šokk

(Verejooks: väline, sisemine.

Abistamine, verejooksu peatamise

põhiprintsiibid. Šoki olemus,

tunnused.)

4. Haavad (Haavade tekkepõhjused.

Sidumise tehnikad, praktilised

oskused. Kolmnurkräti kasutamine)

5. Traumad ja luumurrud (Traumade esmaabi põhivõtted.

Liigesetraumad. Lahtised ja kinnised

luumurrud. Lahastamise viisid.

Trauma algoritm)

6. Esmaabi andmise korraldamine

(Esmaabiandja ohutus.

Ohutusmärgid)

7. Praktika (Pulssi mõõtmine.

Elustamine mannekeen-nukul.

Sidemed, sidemete panemine, s.h.

elastiksidemed. Lahase panemine.

Kolmnurkrätiku kasutamine. Kaelatoe

kasutamine. Esmaabivahendite karp,

kasutamine. Õppevideo)

1

2

2

1

1

1

8

Loeng,

diskussioon,

ajurünnak,

harjutused

Suuline küsitlus,

proovitööd




osskused.Toetada hindamiskriteerjumide ja õppeväljundite saavutamist. Kirjeldab kehtivaid õigusakte


86

hindamine)


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Hindamise eelduseks on juhendis esitatud nõuetele vastav õpimapi esitamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse eristavalt teemasid kokkuvõtvate testide või kontrolltöödega.

● Praktilisi oskusi hinnatakse proovitööde ja probleem-ülesannete lahendamisega

Mooduli lopphinde saamiseks kontrollitakse lavendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel:

liiklusõigusaktides sätestatu ja liiklusohutuse nõuetest ning sooritatakse lavendi tasemel järgmised praktilised tood: sõiduauto

igapäevase tehnilise seisukorra kontrolltoiming, l liiklustestide lahendamine, tulemuste analüüs

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“


tööd, vähemalt lävendi tasemel , on osalenud 100 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi tasemel.



/õppematerjal

1. https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021

1. Loengutes koostatud konspekt







https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021


87


10 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva

õppe põhimõtetest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Natalja Pekarskaja

Õpiväljun

did

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad

Maht

(tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid

T P

t

P I

ÕV1.

Mõistab

oma

vastutust

teadlike

otsuste

langetamis

el

elukestvas

karjääripla

neerimise

protsessis.

1.1. analüüsib juhendamisel

enda isiksust ja kirjeldab

oma tugevusi ja nõrkusi

1. Enesetundmine karjääri planeerimisel. 4 t

1.1 Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp,

temperament ja iseloom. Väärtused, vajadused,

motivatsioon, hoiak, emotsioonid, mõtlemine

1

1

Loeng, arutelu,

praktiline töö,

grupitöö

Praktiline töö

(töölehtede täitmine

„Minu omadused“

„Temperamenditüübid“

„Väärtused ja soovid“)

1.2 Võimed, intelligentsus, huvid, oskused

(üldoskused, erioskused). Minapilt, enesehinang,

identiteet, reflektsioon, sotsiaalne küpsus

(Eneseanalüüsi läbiviimine oma tugevate ja nõrkade

külgede väljaselgitamise kaudu.)

1 1 Loeng,

praktiline töö,

grupitöö,

arutelu

Praktiline töö


„ Huvid“, „Vajadused“,

„Võimed“, „Oskused“,

„Elurollid“ „ Minapilt“)

1.2. seostab kutse, eriala ja

ametialase

ettevalmistuse nõudeid

tööturul rakendamise

võimalustega

1.3. leiab iseseisvalt

informatsiooni, sh

elektrooniliselt tööturu,

erialade ja

õppimisvõimaluste kohta

2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu tundmine

karjääri planeerimisel. 4 t

2.1. Tööjõuturg ja selle muutumine eriala

valdkonnas: nõudlus ja pakkumine, konkurents,

trendid ja arengusuunad, prognoosid.

Nõutud kompetentsid tööturul, tööandjate ootused,

kutsestandardid, ametid ja kutsed, kutseoskused,

kutse-eelistused ja kutseriskid eriala näitel.

1

1

Loeng, esitlus,

arutelu,

praktiline töö

Praktiline töö


„Erinevad tööturgu

tutvustavad infoallikad

internetis“), „ Nõutud

kompetentsid tööturul“,

„Kutsed ja ametid“)

2.2. Tööseadusandlus. töötamist mõjutavad

õiguslikud alused. Kutsestandardid, kutse ja

Töömotivatsioon. Töötus ja tööturuteenused.

Elukestev õpe. Töömotivatsioon. Valdkonna

erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus,

hariduse ja tööturu vahelised seosed,

õpimotivatsioon ja elukestev

1 1 Loeng, esitlus,

arutelu,

praktiline töö

Praktiline töö


„Töövõtulepingu näidis“

„ Töölepingu näidis“,

„ Hea töö“)

1.4. leiab iseseisvalt

informatsiooni,sh

elektrooniliselt praktika-

3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine 5t

3.1. Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad.

Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid, alternatiivid ja

Loeng, arutelu,

paaristöö,

praktiline töö

Praktiline töö


„Elurollid“, „Kuidas on


88

ja töökohtade kohta valiku tegemise tagajärjed. Ametialane

karjäär.Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess:

karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad ja

karjääriinfo otsimine. Karjääriteenused ja

karjäärinõustamine. Tööotsimine: tööotsimisallikad

ja tööinfo otsimine.

1 1 võimalik tööd leida?“)

1.5. koostab juhendi alusel

elektroonilisi

kandideerimisdokument

e- CV, motivatsioonikiri,

sooviavaldus-, lähtudes

dokumentide

vormistamise heast

tavast

1.6. valmistab juhendi alusel

ette ja osaleb

näidistööintervjuul

1.7. koostab juhendamisel

endale, sh

elektrooniliselt lühi-ja

pikaajalise karjääriplaani

3.2.Kandideerimisdokumendid, tööintervjuu eriala

näitel. Isikliku karjääriplaani koostamine:

eesmärkide seadmine, tegevuste ja aja planeerimine.

Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan eriala valdkonna

näitel.

1 2 Loeng,

iseseisev töö,

grupitöö

Grupitöö

(„Tööintervjuul“

osalemine)

Iseseisev töö

(Curriculum Vitae ja

motivatsioonikirja

koostamine ja esitamine)

(Lühi- ja pikaajalise

karjääriplaani kirjutamine)

ÕV2.

Mõistab

majanduse

olemust ja

majandusk

eskkonna

toimimist.

2.1 kirjeldab oma

majanduslikke vajadusi,

lähtudes ressursside

piiratusest

2.2 selgitab nõudluse ja

pakkumise ning

turutasakaalu kaudu

turumajanduse olemust

2.3 koostab juhendi alusel

elektrooniliselt oma

leibkonna ühe kuu

eelarve

2.4 loetleb Eestis kehtivaid

otseseid ja kaudseid

makse

2.5 täidab juhendamisel

Majanduse alused

Alateemad:

Mina ja majandus (Majanduslikud otsused.

Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused.)

Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused (Ressursid majanduses. Majanduse põhivalikud.

Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid.)

Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus, pakkumine.

Turu tasakaal. Turuhind.)

Maksud (Riigi roll majanduses. Otsesed ja

kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.)

Finantsasutused Eestis (Eestis tegutsevad

pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.)

6 9 5 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

selgitus,

rühmatöö

loeng-

seminarid

arutelu

videod

harjutused

(sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

Mitteeristav (A)

Infootsing e-

andmebaasidest

Eesti maksusüsteem;

finantsasutuste hüviste

võrdlus;

Eesti majanduse

põhinäitajad;

Uurimistöö

Turumajanduse olemuse

kirjeldamine turu nõudmise,

pakkumise ja tasakaalu

seisukohast;

Harjutused (sh

veebipõhised)

Tuludeklaratsiooni täitmine


89


elektroonilise

näidistuludeklaratsiooni

2.6 leiab iseseisvalt

informatsiooni peamiste

pangateenuste ja nendega

kaasnevate võimaluste

ning kohustuste kohta

2.7 kasutab

majanduskeskkonnas

orienteerumiseks juhendi

alusel riiklikku

infosüsteemi „e-riik“

probleemsitu

atsiooni

lahendamine

iseseisev töö

juhendi alusel;

Probleemülesannete

lahendamine (majanduslike

vajaduste kirjeldamine ja

eelarve koostamine);

Testid

ÕV3.

Mõtestab

oma rolli

ettevõtlusk

eskkonnas.

3.1 kirjeldab

meeskonnatööna

ettevõtluskeskkonda

Eestis oma õpitavas

valdkonnas

3.2 võrdleb iseseisvalt oma

võimalusi tööturule

sisenemisel

palgatöötajana ja

ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast

3.3 kirjeldab

meeskonnatööna

vastutustundliku

ettevõtluse põhimõtteid

3.4 selgitab meeskonnatööna

ühe ettevõtte

majandustegevust ja seda

mõjutavat

ettevõtluskeskkonda

3.5 kirjeldab

meeskonnatööna

kultuuridevaheliste

erinevuste mõju ettevõtte

majandustegevusele

Ettevõtluse alused

Alateemad:

Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus (Ettevõtluse

olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning

kodumaakonnas.)

Ettevõtja ja töövõtja ettevõtluskeskkond

(Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond.

Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline keskkond.)

Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede leidmine

ja hindamine. Äriplaani olemus ja näidisstruktuur.

Äriplaani koostamine.)

6 9 4 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

meeskonnatö

ö,

loeng-

seminarid

arutelu

videod

harjutused

(sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

probleemsitu

atsiooni

lahendamine

Õppemängud

Õpilasfirma

Õppekäik

Ettevõtlusalas

e info otsing

(www.eas.ee;

Töölehtede täitmine

juhendi järgi teemadel:

ettevõtja ja palgatöötaja

erinevused,

ettevõtluskeskkond,

ettevõtte töökorraldus,

äriidee

Praktiline töö (ÕF)

Test

Suuline esitlus: Eesti

ettevõtluse areng ja olukord

Enesehindamine

Ülesanne/harjutus

Tööleht (Äriideede

leidmine ja hindamine)

Majandustegevuse

ülevaate koostamine

praktikaettevõtte või

õpitava valdkonna ettevõtte

näitel;

Ärimudeli püstitamine,

lihtsa äriplaani koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis

osalemine

http://www.eas.ee/


90

3.6 kirjeldab ja analüüsib

ettevõtte äriideed õpitava

valdkonna näitel ja

koostab juhendi alusel

meeskonnatööna

elektrooniliselt

lihtsustatud äriplaani.

www.eesti.ee

jm)

iseseisev töö

Ärimudeli püstitamine,

selle põhjal lihtsa äriplaani

koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis

osalemine.

Tunnikontroll

Iseseisev töö: Oma

võimaluste hindamine

tööturule sisenemisel

palgatöötaja või

ettevõtjana;

Õpimapp/portfoolio

(kokkuvõttev)

ÕV4.

Mõistab

oma õigusi

ja

kohustusi

töökeskko

nnas

toimimisel

.

4.1 loetleb ja selgitab

iseseisvalt tööandja ja

töötajate peamisi õigusi

ning kohustusi ohutu

töökeskkonna tagamisel

4.2 tunneb ära ja kirjeldab

meeskonnatööna

töökeskkonna üldist

füüsikalisi, keemilisi,

bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi ohutegureid

ja meetmeid nende

vähendamiseks

4.3 tunneb ära tööõnnetuse ja

loetleb meeskonnatööna

lähtuvalt õigusaktides

seadustes sätestatust

töötaja õigusi ja

kohustusi seoses

tööõnnetusega

4.4 kirjeldab tulekahju

ennetamise võimalusi ja

oma tegevust tulekahju

Teema1. Sissejuhatus

töökeskkonda.Töökeskkonnaalase töökorraldus

1.1 Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahendid.

1.2 Ergonoomia.

1.3 Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused.

Teema2.Töökeskkonna ohutegurid

2.1 (Töökeskkonna füüsikalised, keemilised,

bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed

ohutegurid Meetmed ohutegurite mõju

vähendamiseks.)

Teema3. Tööõnnetused ja kutsehaigused

3.1 Kutsehaigus ja tööga seotud haigus.

3.2 Tööõnnetus.

3.3Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning

registreerimine

Teema 4.Esmaabi ja tuleohutus

4.1 Esmaabikorraldus. Esmaabivahendid ja

põhilised esmaabivõtted.

4.2 Tulekahju ennetamine. Tegutsemine tulekahju

puhkemisel

6

4

4

4

loeng

esitlus

diskussion

e-õppe

keskkond

õppefilm

meeskonnatö

ö

iseseisev töö

situatsioonüle

sanne

kirjalik töö

analüüs

selgitus

arvestus

paaritöö

Teema1. Struktureeritud

kirjaliktöö:test (õige-vale

vastustega küsimused)

Teema2.Struktureeritud

kirjaliktöö:test

(valikvastustega

küsimused)

Teema3.Struktureeritud

kirjaliktöö: küsimus -

vastus

Teema4.. Struktureeritud

kirjaliktöö: test (õige-vale

vastustega küsimused)

Teema5.Analüüs. NB!

Vaata iseseisev töö

http://www.eesti.ee/


91

puhkemisel

töökeskkonnas

4.5 leiab juhtumi näitel

iseseisvalt eri allikatest,

sh elektrooniliselt

töötervishoiu ja

tööohotuse alast

informatsiooni

Teema5. Riski analüüs ja hindamine

2

6

4.6 leiab iseseisvalt

töölepinguseadusest

informatsiooni

töölepingu,

tööajakorralduse ja

puhkuse kohta

4.7 nimetab töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu peamisi

erinevusi ja kirjeldab

töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja õigusi,

kohustusi ja vastutust

4.8 arvestab juhendi abil

iseseisvalt ajatöö, tükitöö

ja majandustulemustelt

makstava tasu bruto- ja

netotöötasu ning ajutise

töövõimetuse hüvitist

Tööseadusandlus

1. Lepingulised suhted

(Füüsilised ja juriidilised isikud. Leping, selle

liigid, sisu ja sõlmimise kord).

2. Töölepinguseadus –põhimõtted

(Töölepingu mõiste ja sisu. Tähtajalise töölepingu

sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu muutmine.

Töölepingu pooled, nende kohustused. Töölepingu

lõpemine.

3. Töökorraldus

(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Palk, lisatasu.

Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise

kord.

Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid: põhipuhkus,

vanemapuhkused, õppepuhkus. Puhkuse

tasustamine ja kasutamata puhkuse hüvitamine

4. Kollektiivleping

(Põhimõtted, vorm, sisekord. Lepingu sõlmimine,

õigused ja kohustused)

1

3

7

6 Esitlus

Loeng, kirjalik

ja praktiline töö

Loeng, kirjalik

ja praktilised

töö,situatsioonü

lesanne

Loeng, kirjalik

ja praktilised

töö,situatsioonü

lesanne

Loeng

Mitteeristav hindamine,

esitlus.


kirjalik töö.


kirjalik töö.


praktiline töö,

situatsioonülesanne.


situatsioonülesanne.

4.9 koostab ja vormistab

juhendi alusel iseseisvalt

elektroonilise algatus- ja

vastuskirja ning e-kirja

sh allkirjastab digitaalselt

Dokumentide loomine

1. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine

dokumentide vormistamisel.

2. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi

elemendid. Dokumentide liigid.

3. Dokumendiplank. Dokumendiplankide liigid.

4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm. Kirja

koostamine ja vormistamine. Kirja liigid.

5. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja

vormistamine.

6. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja esitusvorm. E-

8 1

0

4 loeng

esitlus

diskussion

e-õppe

keskkond

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

1. Algatuskirja ja

vastuskirja korrektne

vormistamine. Digitaalselt

allkirjastatud kirja e-

poostiga saatmine.

2. Test Moodle keskkonnas

„Dokumentide loomine“


92

kirja koostamine ja vormistamine. E-kirja saatmine.

E-post. E-posti haldamine.

7. Dokumentide, sh digitaaldokumentide

säilitamine: Dokumentide hoidmine, dokumentide

säilitamise vajalikkus, dokumentide säilitamise

tingimused, säilitustähtajad, dokumentide

hävitamine.)

4.10 kirjeldab iseseisvalt

dokumentide säilitamise

vajadust organisatsioonis

ja seostab seda isiklike

dokumentide

säilitamisega.

Asjaajamine ja dokumendihaldus

organisatsioonis

1. Dokument, asjaajamine, dokumendihaldus,

dokumendihaldussüsteem.

2. Dokumentide haldamise vajalikkus.

3. Dokumendi elukäik, dokumendi omadused.

4. Dokumendihalduse õiguskeskkond (seadused,

määrused, standardid, juhised). Organisatsiooni

dokumendisüsteemi alusdokumendid

(asjaajamiskord, dokumentide liigitamine.)

2

2 loeng

esitlus

diskussion

e-õppe

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

lünktekst

1. Lünktekst „Asjaajamine

ja dokumendihaldus“

2. Test Moodle keskkonnas

„Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

ÕV5.

Käitub

vastastikus

t

suhtlemist

toetaval

viisil.

5.1 kasutab situatsiooniga

sobivat verbaalset ja

mitteverbaalset

suhtlemist nii ema- kui

võõrkeeles

5.2 kasutab eri

suhtlemisvahendeid, sh

järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head

tava

5.3 järgib üldtunnustatud

käitumistavasid

5.4 selgitab tulemusliku

meeskonnatöö eeldusi

5.5 kirjeldab juhendi alusel

meeskonnatööna

kultuurilisi erinevusi

suhtlemisel

1. Suhtlemise olemus

1. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded.

2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine

3. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine.

4. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.

5. Telefonisuhtlus.

6. Internetisuhtlus.

7. Kirjalik suhtlemine.

8. Suhtlemisbarjäär ja selleületamise võimalused.

9. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid.

10. Tõepärane enesehinnang.

2. Käitumine suhtlemissituatsioonides.

1. Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja

läbirääkimised.

2. Positiivse mulje loomine.

3. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine.

4. Erinevad suhtlemissituatsioonid.

5. Konfliktid javeaolukorrad ning nende

tekkepõhjused.

6. Grupp ja meeskond.

8

8

2

2

Loeng,arutelu

Esitlus

Diskussion

Ruhmatöö

Meeskonnatöö

Analüüs

Loeng

Loeng

Situatsioonüles

ande

lahendamine

Teema1.

Arvestustöö.

,, Suhtlemise olemus,

meeskonnatöö iseärasuste

ja tähtsuse tundmine,,

Teema2.

„Käitumine

suhtlemissituatsioonides“

Struktureeritud kirjaliktöö:

Kirjalik test.


93

7. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid grupis.

8. Meeskonnatöö põhimõtted.

9. Meeskonda kuulumise positiivsed ja negatiivsed

küljed.

10. Meeskonna juhtimine ja liidri roll.

3. Toimetulek stressiga.

1. Pingete tekkepõhjused.

2. Stress ja seda põhjustavad tegurid.Tööstress.

3. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.

4. Klienditeenindus

1. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted.

2. Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine

2

2

2

Esitlus

Diskussion

Analüüs.

Esitlus

Teema3.

Ruhmatöö.,,Stress ja seda

põhjustavad tegurid.

Tööstress“

Iseseisev

töö

moodulis:

(eesmärk,

teema,

vajadusel

hindami-

ne)

Iseseisevtöö:

1. Töötervishoid ja tööohutus – 6t. Portfoolio kohustusliku osa:

Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab järgmiseid osi:

tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.

Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)

Mitteeristav hindamine (arvestatud)

2. Karjäär – 2t.

Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine –mitteeristav

Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine- mitteeristav

Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t) Hindamine- mitteeristav

3. Suhtlemine – 6t.

Õppija teeb esitluse või referaati teemal: „Suhtlemise päritolu“.

4. Asjaajamine ja dokumendihaldus – 4t.

Õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine. Õppemappis peab olema: dokumendiblank, algatuskiri, vastuskiri, CV,

motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“.

5. Tööseadusandlus – 6t.

Esitlus: „Tööseadusandluste põhimõtted“

6. Majanduse alused – 5t.

Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana". Analüüsida iseseisvalt turumajanduse

toimimist, arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas. Lisada oma uurimistöö kokkuvõttev õpimappi.

Mooduli

hinde

kujunemi

ne:

Hinda


Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist (Moodle

keskkonnas).

Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:


94

misüles

anded

Hinda

miskorr

aldus

Hinda

misjuhe

nd

Hindek

riteeriu

mid

Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)

Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan

Enda leibkonna 1 kuu eelarve

Lihtsustatud äriplaan

Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.

Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)

Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)

Algatus- ja vastuskiri, e-kiri

Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus

Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"

Kasutatav

õppekirja

ndus

(avalikult

kättesaada

v)

/õppemat

erjal

1. Töötervishoid ja tööohutus –http://ti.ee/index.php?page=16&

2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus -https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtivTöökeskkonnaohutuse alused. Ohutegurid -

https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpEsmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpRiski- ja ohutusõpetus -

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

3. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

4. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

5. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed,

2013

6. Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004

7. Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.

8. Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013

9. Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

10. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

11. Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

12. Rahandusministeerium www.fin.ee

13. Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008

14. Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013

15. Maksu- ja tolliamet www.emat.ee

16. Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

17. Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

18. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

19. Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

20. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

21. Töö- ja teenuste osutamise lepingute koostamine

22. http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

23. Tööinspektsioon. Töötervishoid ja tööohutus. Kaubandus.

24. http://www.ti.ee/index.php?page=987&

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&


95

25. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

26. http://rajaleidja.ee/106352/ - Abram Maslow püramiidi kirjeldus

27. SA Innove Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015

28. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

29. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed,

2013

30. Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26

31. Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26

32. Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23

33. Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43

34. Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7

35. http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamenditüüpid

36. http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas

37. http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi

38. http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.p

df - karjääriteemalised loengud koolides

39. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles

40. http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC

41. www.sekretar.ee

42. http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)

43. http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine

44. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

- Personalidokumendid

45. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“

46. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

47. http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


http://www.rajaleidja.ee/

http://rajaleidja.ee/106352/

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament

http://www.rajaleidja.ee/akab/

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

http://www.sekretar.ee/

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht

http://www.olekaasas.ee/rus/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


96


11 Praktika I 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub praktika käigus töökeskkonnaga, õpib tundma mootorsõiduki tehnilise hoolduse ja remondiga tegeleva ettevõtte

töökorraldust, mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust, täidab lihtsamaid tööülesandeid ning arendab isiksuse omadusi.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: sõiduautotehniku alusteadmised, sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont, mootori

hooldus, ülddiagnostika ja remont, juhtimisseadmete ja veermiku hooldus, ülddiagnostika ning remont, jõuülekande hooldus, ülddiagnostika ja remont.

Õpetajad: Määrab ettevõtte, Jelena Bulejeva


alateemad

Maht



1.Tunneb ettevõtte sisekorraeeskirja

vastava töökoha ametijuhendit ja

töökeskkonda ning –korraldust

1.Selgitab ettevõtte

sisekorraeeskirjades ja

ametijuhendis esitatut

2.Kirjeldab ettevõtte töökeskkonda,

selle korraldust ning ettevõttes

kasutatavaid

keskkonnaohutusmeetmeid

1.Tutvub ettevõtte

sisekorraeeskirjaga ja

ametijuhenditega

2. Tutvub ettevõtte

töökeskonnaga, ettevõtte

töökorraldusega ja

keskkonnaohutusmeetmetega

4

4

2.Mõistab töötervishoiu ja töö- ja

keskkonnaohutuse tähtsust


selle korraldust ning ettevõttes

kasutatavaid


2.Kasutab töötamisel ohutuid ja

ergonoomilisi töövõtteid ning

isikukaitsevahendeid



korda, töö lõppedes korrastab

töökoha ning paigutab töövahendid

ettenähtud kohale

1.Kirjeldab ettevõtte

sisekorraeeskirja ja

ametijuhendit

2. Kirjeldab ettevõtte

töökeskonnda, ettevõtte

töökorraldust ja


vastavalt töötervishoju,

tööohutuse ja

keskkonnaohutuse nõuetele.

4

4

Esse 600-800 sõna

Teemal ettevõtte

sisekorraeeskirja

ametijuhendite ja

töökorraldusest.

3.Täidab korrektselt

praktikajuhendaja poolt antud

tööülesandeid

1.Täidab juhendamisel lihtsamaid

etteantud tööülesandeid, peab kinni

tööajast ja kokkulepetest



korda, töö lõppedes korrastab

töökoha ning paigutab töövahendid

ettenähtud kohale

1. Sõiduauto kere ja sisustuse

seisundi hindamine ja remont.

2.Mootori hooldus,

ülddiagnostika ja remont.

3.Jõuülekande hooldus,

ülddiagnostika ja remont

4.Juhtimisseadmete ja

veermiku hooldus,

90

90

90

90

Prrovitööd antud

teemadel ja

töödekirjeldused tehtud

töödest.


97

3.Kirjeldab töövarjuna läbitud

tööülesandeid ja –protsesse

ülddiagnostika ja remont.

4.Suhtleb kaastöötajatega sõbralikult

ning korrektselt

1.Planeerib tööde tegemiseks

kuluva aja ning arvestab

materjalikulu

2.Kirjeldab töövarjuna läbitud

tööülesandeid ja –protsesse

1. Planeerib tööde tegemiseks

kuluva aja ja arvestab

materjalikulu.

2. Suhtleb kaastöötajatega.

3.Kirjeldab läbitud

tööülesandeid ja –protsesse.

2

4

Lisab proovitööde

kirjeldusele ajakulu

planeeringu ja

materjalikulu arvestuse.

5.Täidab praktikaga seotud

dokumente nõuetekohaselt

1.Koostab ja esitab nõuetekohase

dokumentatsiooni õigeaegselt ning

annab hinnangu läbitud praktikale

Praktika päeviku täitmine

Tööpassi täitmine

Praktika aruande koostamine

Kirjalikud tööd

2

2

4

Täidab nõutud

dokumentatsiioni.



hindamine)


Hindamisülesanded

kirjalikud tööd, essee, tööpass,

praktika päevik, praktika aruanne,

proovitöö

Hindamiskorraldus


esitatud nõuetele vastav

dokumentatsiooni esitamine


proovitööde ja probleem-ülesannete

lahendamisega

Hindamisjuhend

kirjalike tööde vormistamise juhend

Hindekriteeriumid



Kirjalikud tööd, essed, praktika aruanne loetakse arvestatuks kui: õpilane esitab nõutud kirjalikud tööd ja aruanded

õigeaegselt ja õppiväljundi nõuetele.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“


tööd, vähemalt Lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd

lävendi tasemel.

Kasutatav õppekirjandus (avalikult

kättesaadav) /õppematerjal

1. “SILMARING” AUTO: tõlge J. Habicht. – Tln: Koolibri 2000 / originaal: “Eyewiness Guides” CAR, written by

Richard Sutton, Dorling Kindersley LONDON,1990;




98
















99


12 Praktika II 30 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub praktika käigus mootorsõiduki tehnilise hoolduse ja remondiga tegeleva ettevõtte töökeskkonna ja -korraldusega,

täidab vastutustundlikult tööülesandeid, arendades seeläbi isiksuse omadusi, meeskonnatöö- ja kutseoskusi, mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: sõiduautotehniku alusteadmised; sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont; mootori

hooldus, ülddiagnostika ja remont; juhtimisseadmete ja veermiku hooldus, ülddiagnostika ning remont; jõuülekande hooldus, ülddiagnostika ja remont;

elektriseadmeteja mugavussüsteemide hooldus, ülddiagnostika ja remont; kliimaseadmete(soojendus-,ventilatsiooni-, ja jahutusseadmete) hooldus, ülddiagnostika ja

remont; sõiduautohooldus,ülddiagnostika ja remont; liiklusõpetus; karjääri planeerimine ja ettevõtte alused; liiklusõpetus; praktika I.

Õpetajad: Määrab ettevõtte, Jelena Bulejeva


alateemad

Maht



1.Teeb sõiduauto hooldus-,

diagnostika- ja remonditöid.

1.Täidab tööülesandeid korrektselt,

järgides sisekorraeeskirja peab kinni











kohale

5.Teeb juhendamisel erinevaid

sõiduauto hoolduse, diagnostika ja

remondiga seotud tööprotsesse,

tööülesandest mittearusaamise korral

pöördub selgituste saamiseks

juhendaja poole

1.Teeb sõiduauto hooldus-,

diagnostika- ja remonttöid

554 Erinevad praktilised töö

ülesanded.

2.Tunneb ettevõtte

sisekorraeeskirja sõiduautotehniku

ametijuhendit ja töökeskkonda

ning –korraldust;





kohale



sisekorraeeskirja ja

ametijuhendit

2. Kirjeldab ettevõtte


töökorraldust.

6 Esse 600-800 sõna

Teemal ettevõtte

sisekorraeeskirja

ametijuhendite ja

töökorraldusest.


100

selle korraldust ja ettevõttes

kasutatavaid





3.Mõistab töötervishoiu ja töö- ja

keskkonnaohutuse tähtsust;








kohale






töökorraldust ja


vastavalt töötervishoju,

tööohutuse ja

keskkonnaohutuse nõuetele.

6 Esse 600-800 sõna

Teemal ettevõtte

ettevõtte töökeskonnda,

ettevõtte töökorraldust

ja

keskkonnaohutusmeetm

eid vastavalt

töötervishoju,

tööohutuse ja

keskkonnaohutuse

nõuetele.

4.Täidab korrektselt


tööülesandeid

1.Täidab tööülesandeid korrektselt,

järgides sisekorraeeskirja peab kinni


2.Väärtustab koostööd, näidates

korrektse suhtlemise ja konflikti

lahendamise oskust










kohale

6.Teeb juhendamisel erinevaid

sõiduauto hoolduse, diagnostika ja

remondiga seotud tööprotsesse,

tööülesandest mittearusaamise korral

pöördub selgituste saamiseks

Teeb sõiduauto hooldus-,

diagnostika- ja remonttöid


ülesannetele

200 Erinevad praktilised töö

ülesanded.


101

juhendaja poole

7.Võtab ettevõttepoolselt

praktikajuhendajalt tööpassi tehtud

tööde kohta hinnangu




5.Suhtleb kaastöötajate ja

klientidega sõbralikult ning

korrektselt

1.Väärtustab koostööd, näidates

korrektse suhtlemise ja konflikti

lahendamise oskust

1.Suhtleb kaastöötajatega.

6 Täidab praktika

dokumentatsiooni

6.Täidab praktikaga seotud

dokumente nõuetekohaselt



2.Võtab ettevõttepoolselt

praktikajuhendajalt tööpassi tehtud

tööde kohta hinnangu

3.Kirjeldab tööpassis fikseerimata

tööprotsesse töövarju kogemuse

põhjal




1.Praktika päeviku täitmine

2.Tööpassi täitmine

3.Praktika aruande koostamine

4.Kirjalikud tööd

8 Täidab nõutud

dokumentatsiioni.



hindamine)


Hindamisülesanded

kirjalikud tööd, essee, tööpass,

praktika päevik, praktika aruanne,

proovitöö

Hindamiskorraldus


esitatud nõuetele vastav

dokumentatsiooni esitamine




Hindamisjuhend



Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Õpilane täidab prakikal antavad

tööülesanded juhendamisel, vormistab

praktika aruanded õigeaekselt ja esitab

need tähtajaliselt õppiväljundi

nõuetele.

Õpilane täidab prakikal antavad tööülesanded

iseseisvalt, vormistab praktika aruanded

õigeaekselt ja esitab need tähtajaliselt

õppiväljundi nõuetele.

Õpilane täidab prakikal antavad

tööülesanded iseseisvalt kasutades

efektiivsemaid töövõtteid ja ajafaktorit,

vormistab praktika aruanded õigeaekselt

ja esitab need tähtajaliselt õppiväljundi

nõuetele.


102

juhend

Hindekriteeriumid

eeristav hindamine



tasemel.



/õppematerjal




















103


13 Riigikaitse 4 EKAP

Eesmärk: Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilased saavad põhiseadusest lähtuvalt teadlikuks oma riigikaitsealastest kohustustest ja õigustest ning ettekujutuse

kaitseväeteenistuse liikidest.


Õpetajad: Kalmer Koemets


alateemad

Maht



1.On Eesti Vabariigile

lojaalne kodanik, järgib

demokraatlikke väärtusi ning

on vajaduse

korral valmis Eestit kaitsma.


2.Tunneb sõjaajaloo, sh Eesti

sõjaajaloo olulisemaid

sündmusi ja nende mõju ning

tagajärgi

ühiskonna arengule ja oma

lähedastele;

1.Selgitab sõjanduse arengu põhijooni

ning kirjeldab sõdade mõju ühiskonna

arengule ja inimeste saatusele; seletab

näidete kaudu, kuidas sõjapidamine ja

sellesse suhtumine on ajaloo jooksul

muutunud;

2. Nimetab Eesti ja Euroopa sõjaajaloo

olulisemaid sündmusi ning nende

põhjusi maailma ajaloo kontekstis,

analüüsib sõja tagajärgi ja mõju

3.Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi

mõisteid: sõda, sõjaajalugu, sõjandus,

sõjateadus, strateegia, taktika,

palgasõdur, üldine sõjaväekohustus,

ohvitser;

4.Kirjeldabajaloolisi isikud M.

A.Barclay de Tolly, J. Laidoner,

A.Tõnisson, J. Kuperjanov ja J. Pitka,

ning iseloomustab nende tegevust.

5.Külastab sõjaajalooga seotud

muuseumid.

2.1Sõjaajalugu

2.1.1Sõjaajaloo mõiste ja

sõjateoreetiline mõte

2.1.2Sõjanduse osa ühiskonna

ajaloos

2.1.3Eesti sõjaajalugu üldise

sõjaajaloo konteketis

2.1.4Okupatsiooniarmee

kohalolek

2.1.5Eesti riigikaitse

taastamine

6 1 Arutelu


rühmas

Essee

Info kogumine

Jutustamine

Kirjalikud tööd

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Õpikäik

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Kirjalikküsitlus

Mõistekaart

Riigikaitse taastamine

3.Tunneb ning analüüsib

peamisi aktuaalseid

1.Kirjeldab kriiside, konfliktide

põhjuseid ja tunnuseid, analüüsib

3.1Kriisid ja julgeolek

3.1 Rahvusvahelised kriisid ja

4 Arutelu

Juhtumi kirjeldused

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:


104

rahvusvahelisi probleeme ja

nende mõju Eesti

ühiskonnale ning NATO

kollektiivse kaitse põhimõtet;

mõningate konfliktidega seotud arengut

ning nende ärahoidmiseks või

ohjamiseks kasutatavaid meetodeid;

2.Eristab rahvusvahelise

julgeolekukeskkonna erinevaid

arenguetappe ja tunnuseid ning toob

näiteid külma sõja aegsest ja

tänapäevasest julgeolekukorraldusest;

3.Selgitab julgeoleku üldisi põhimõtteid

ning peamisi julgeolekuga tegelevaid

organisatsioone (NATO, EL, ÜRO,

OSCE);


mõisteid: kriis ja konflikt, sõda,

julgeolekurisk, traditsiooniline ja

asümmeetriline oht, küberjulgeolek,

kollektiivne kaitse ja julgeolek,

koostööjulgeolek, lubatud ja keelatud

relvad, terrorism, totaalkaitse.

5.Selgitab Eesti julgeoleku- ja

kaitsepoliitika põhijooni rahvusvaheliste

suhete ning Euroopa julgeoleku

kontekstis;

6.Iseloomustab Eesti peamisi

julgeolekuriske ning teab ja kirjeldab

erinevaid hädaolukordi;

7.Kirjeldab NATO kujunemist, väärtusi,

kollektiivse kaitse ja otsuste langetamise

põhimõtteid;

8.Näitab kaardil NATO laienemist ja

liikmesriike.


mõisteid: NATO, kaitsevõime,

julgeolekurisk, hädaolukord

konfliktid

3.2Eesti julgeolekuriskid

3.3 NATO, EL, ÜRO, OSCE

Essee

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Referaat

jaotusmaterjale,

Mõitekaart

NATO, EL,ÜRO, OSCE

4.Loeb, leiab ja kasutab

vajaduse korral riigikaitsesse

puutuvat olulist infot, sh Eesti

riigikaitse

1.Kasutab põhiseadust, „Rahuaja

riigikaitse seadust”, „Sõjaaja riigikaitse

seadust”, „Kaitseväe korralduse seadust”

ja „Kaitseliidu seadust”;

4.1Riigikaitse üldine korraldus

4.1.1 Eesti kaitsejõud

4.1.2Eesti kaitsevägi

4.1.3Väeliigid

6 1 Arutelu

Joonistamine


rühmas

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Kirjalikküsitlus


105

üldist korraldust reguleerivaid

õigusakte

2.Selgitab kaitseväe ja Kaitseliidu

ülesehitust;

3.Toob näiteid kaitseväe ja Kaitseliidu

ülesannete kohta;

4.Selgitab riigikaitses vabatahtlikuna

osalemise võimalusi;

5.Kirjeldab kaitseväe vormiriietust,

auastmetunnuseid ja eraldusmärke.

6.Kirjeldab kaitseväe ja Kaitseliidu

traditsioone ning sümboolikat;

4.1.4Kaitseliit

4.1.5 Seadused

Loeng

Meeskonnatöö

Mõttega lugemine

Õpikäik

5.Tunneb kaitseväeteenistuse

põhialuseid, sh on omandanud

esmase ettekujutuse

ajateenistusest ning

Kaitseliidust ja selle

eriorganisatsioonidest ning

teab ja väärtustab

kaitseväelase elukutset


mõisteid: lahingpaar, jagu, rühm,

kompanii, pataljon, brigaad,

kaitseringkond, väeliik, staap, ülem,

staabiülem, kaitseväe juhataja.

2.Kirjeldab kaitseväeteenistust ja selle

liike „Kaitseväeteenistuse seaduse”

alusel;

3.Kirjeldab

kaitseväeteenistuskohustuslase õigusi ja

kohustusi, kutsealusena arvele võtmise

korrada, kaitseväeteenistuskõlblikkuse

määramise, ajateenistusse kutsumise,

ajapikenduse ja vabastuse saamise

põhjuseid ja korda, asendusteenistusse

kutsumise korra üldaluseid;

4.Kirjeldab ajateenistust, ajateenija

õigustesi ja kohustusi ning kaitseväe

distsipliini;

5.Kirjeldab kaitseväelase elukutset ja

teenistust reservis;

6.Kirjeldab, mida toob endaga kaasa

riigikaitsealaste kohustuste eiramine,

ning hinndab tagajärgi;


mõisteid: kutsealune, ajateenija,

reservväelane, kaitseväelane,

kaitseväekohustuslane,

5.1Kaitseväeteenistuse

põhialused

5.1.1Kutsealusena arvele

võtmineja

tegevteenistuskõlblikuse

määramine

5.1.2Ajateenistusse kutsumine

5.1.3Ajapikendus

5.1.4Asendusteenistus

5.1.5Ajateenistus

5.1.66Kaitseväelase elukutse

5.1.7Teenistus reservis

5.1.8Vaidluste lahendamine ja

vastutus

8 2 Loeng

Mõistekaart

Mõttega lugemine

Referaat 200-300 sõna

teemal

Kaitseväeteenistus


106

kaitseväeteenistuskõlblikkus,

asendusteenistus.

6.Tunneb rivilise liikumise,

relvaõppe, sh ohutuse

põhialuseid, oskab käituda

kriisiolukordades ja anda

esmaabi

1. Kasutab rivivõtteid ning täidab

käsklusi;

2.Tegutseb organiseeritult jao ja rühma

koosseisus;


mõisteid: rivi, viirg, kolonn, rivi laius,

rivi sügavus, kahe-, kolme- või

neljaviiruline rivi

4.Selgitab sõjaväelist rivikorrda ning

kasutab esmaseid rivivõtteid paigal ja

liikumisel kolonnis

5.Kirjeldab, mis relvi ja relvasüsteeme

Eesti kaitseväes kasutatakse;

6.Järgib ohutusnõudeid tulirelva

kasutamisel; käitub lasketiirus

turvaliselt, kasutab ohutuid relva

hooldamise võtteid.

7.Nimetab käsitulirelva (AK 4 või Galil

AR näitel) põhiosad ja selgitab nende

koostööd;

8.Kirjeldab lasu sooritamist mõjutavaid

tegureid;

9.Valib iseseisvalt laskeasendi ning

kasutab õiget päästmistehnikat;


mõisteid: automaatrelv, püstol,

kaartulerelv, laskemoon, lask

11.Hindab olukorda õnnetuse korral,

kasutab abi kutsudes õiget

tegutsemisjärjekorda ning kasutab

erinevaid kannatanu transportimise

võtteid;

12Kaitseb ennast ja abivajajaid

võimalike ohtude eest;

13.Kasutab elupäästva esmaabi võtteid

6.1 Riviõpe

6.1.1Rivikord

6.1.2Üksiksõduri riviõpe

6.1.3Jagu koondrivis

6.1.4Rühma kooseis

6.2Relvaõpe

6.2.1Relv

6.2.2Balistika

6.2.3Ohutusnõuded

6.2.4Tiirulaskmine

6.3 Esmaabi

6.3.1Tegutsemine õnnetuse

korral

6.3.2 Elupästev esmaabi

6.3.3Esmaabi vigastuste ja

haiguste korral

6.4Massihävitusrelvad ja

kodanikukaitse

6.4.1Massihävitusrelv

6.4.2Kaitsevahendid

6.4.3kodanikukaitse

6.4.4Tuleohutus

6.4.5Mürkaineoht

6.4.6 Plahvatusohtlikud

esemed

6.5Keskonnakaitse kaitseväes

6

6

6

4

2

4

4

4

1

1

Joonistamine

Esitlus

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Koolitus läbi

küsimuste

Proovitöö

E-õpe

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale,

Kirjalikküsitlus

Prakttilised harjutused

Riviharjutus

Laskmine


107

14.Kasutab võimalikke käepäraseid ja

meditsiinilisi abivahendeid

15.Annab esmaabi erakorraliste

haiguste, mürgistuste ja traumade korral.

16.Kirjeldab massihävitusrelvade

põhitüüpe, kasutamise eesmärke ja

tagajärgi, nende kasutamist ajaloos ning

keelustamist;

17.Selgitab kodanikukaitse põhialuseid

ja eesmärke ning tegutseb

hädaolukorras;

18.Hindab ohte ja käitub vastavalt ohule:

tuleoht, mürkaineoht, radiatsioonioht

ja plahvatusohtlikud esemedt, kasutab

esmaseid tulekustutus-vahendeid;

19.Kirjeldab gaasimaski põhiosi ja

hooldust ja kasutab gaasimaski;

7.Orienteerub iseseisvalt

maastikul kaardi ja

kompassiga, arvestades

keskkonnakaitse

põhimõtteid ja norme.

1.Selgitab topograafilisi kaarte ja mis

eesmärgil Eesti kaitseväes kasutatakse;

2.Määrab paberkaardil kasutatavat

mõõtkava ja teisendab seda maastikul

sammupaaridesse; mõõdab pabeririba

kasutades kaugusi ning hindab maastikul

silma järgi erinevaid kaugusi; analüüsib

topograafilise kaardi leppemärke ja

iseloomustab kaardil kajastatud objekte

4.Määrab kaardil malli abil

direktsiooninurga ja looduses maastikul

kompassi järgi asimuudi ning kaitseväe

kaardil UTMi koordinaadid

5.Orienteerub maastikul kompassi järgi

ning orienteerub kaardi ja kompassi järgi

vähe- ja keskmiselt liigendatud

maastikul mööda etteantud marsruuti;

kirjeldab öist orienteerumist piiravaid

tegureid;


mõisteid: mõõtkava,

7.1Topograafia

7.1.1Topografia sissejuhatus

7.1.2Kaartide kasutamine

7.1.3Kompass, asimuut,

direktsiooninurk

7.1.4 Kaardi orienteerimine

7.1.5Maastikul orienteerumine

6

8

Joonistamine

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Õpimapp

Õppimapp

Õppimapp sisaldab:

jaotusmaterjale

Kirjalikküsitlus

Prakttilised harjutused

orienteerumine


108

kaardi leppemärgid, kaardi

koordinaadid, direktsiooninurk,

magnetiline asimuut, suunaparand,

punkt-, joon- ja pindobjektid maastikul

7. Kirjeldab riigikaitselise tegevusega

kaasnevat mõju keskkonnale;


mõisteid: ettevaatuspõhimõte,

väljaõppelaagri keskkond, tuleohutus,

metsatulekahju, reostus, kahjustusala

9.Kasutab keskkonnakaitse põhimõtteid

välitingimustes majutuse korraldamisel

8.Tegutseb meeskonna

koosseisus kaaslasi abistavalt

ja toetavalt.

Läbiv õpiväljund 1-7 õpiväljundis 8.1Praktiline õpe välilaagris 24 Juhtumi kirjeldused


rühmas

Enesehindamine

Harjutus

Mäng

Väliharjutused laagris



hindamine)






Hindamisülesanded


essee

referaat, mõistekaart,

proovitöö

Hindamiskorraldus





hinnatakse eristavalt teemasid

kokkuvõtvate testide või

kontrolltöödega.






Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“


109



Hindamisjuhend


juhend

Hindekriteeriumid


Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud tööd,




/õppematerjal


Documents

MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 1 KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP · KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles