Külli Kori, Meelis BrikkerTartu Ülikool

2

Mida teame?• Mis on neuraalne regulatsioon?• Mis on humoraalne regulatsioon?

Külli Kori, Meelis Brikker

3

Mida teada saame?• Millest koosneb närvisüsteem?• Milline on närviraku ehitus?• Kuidas toimub närviimpulsi

ülekanne?

Külli Kori, Meelis Brikker

Original by McZusatz

Animatsioon: magnetresonantstomograafia abil jäädvustatud kujutis inimajust

4

Inimese närvisüsteem

Külli Kori, Meelis Brikker

Original by CFCF

peaaju

seljaaju

närvid

närviganglionid

Kesknärvisüsteem

Piirdenärvisüsteem

5

Kesknärvisüsteem

Külli Kori, Meelis Brikker

• Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju.

• Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust.

6

Piirdenärvisüsteem• Närvid, mis ühendavad pea- ja

seljaaju kõigi keha piirkondadega• Jaguneb:

– sensoorseks närvisüsteemiks – retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovateks tundenärvideks

– somaatiliseks närvisüsteemiks – kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks närvideks

– autonoomseks närvisüsteemiks – näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivateks närvideks

Külli Kori, Meelis Brikker

Original by UC Regents Davis campus

7

Autonoomsed närvid• Sümpaatiline närvisüsteem:

– stress ja füüsiline koormus– kiirendab südametegevust ja avardab

kopsutorusid– valmistab organismi ette kiireks

reageerimiseks– „võitle või põgene“

• Parasümpaatiline närvisüsteem:– kõige aktiivsem puhkeolekus– kontrollib seedeelundite talitlust– „puhka ja seedi“

Külli Kori, Meelis Brikker

Original by The National Guard

Original by sethdickens

8

Närvirakk

Dendriidid

Rakukeha

MüeliintuppNeuriit ehk akson

Närvilõpmed

Külli Kori, Meelis Brikker

9

Närviimpulss• Piki närvirakke liikuv elektriline signaal• Põhineb elektrilaengu muutumisel

närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel.

• Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse membraanide vahelist pinget puhkepotentsiaaliks.

Külli Kori, Meelis Brikker

10

Potentsiaali muutus

Signaal

Ioonkanal

Külli Kori, Meelis Brikker

11

Potentsiaali muutus

Ioonpump

Külli Kori, Meelis Brikker

12

Potentsiaali muutus• Ioonide liikumine läbi membraani põhjustab

membraanipotentsiaali muutuse.• Ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust

nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks.• Suure kiirusega piki närvikiudusid liikuvat

aktsioonipotentsiaalide lainet nimetatakse närviimpulsiks.

Külli Kori, Meelis Brikker

13

Sünaps• Närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu

liigub erutus ühelt närvirakult teisele• Elektriline sünaps – elektrilise laengu

edasiandmine• Keemiline sünaps – ülekandeaine ehk

neurotransmitteri kasutamine

Külli Kori, Meelis Brikker

14

Sünaps

Original by Looie496

Ülekandeaine ehk transmitter

Põieke

Retseptor

Transmitteri tagasi toomise pump

Kaltsiumi kanal

Erutus

Sünapsi pilu

Külli Kori, Meelis Brikker

15

Ülesanne

Külli Kori, Meelis Brikker

• Vaadake kordamiseks videot närvisüsteemi ehitusest!

16

Loe lisaks

Külli Kori, Meelis Brikker

Eesti tegi arenguhüppe raske närvihaiguse ravis http://www.postimees.ee/1481069/eesti-tegi-arenguhuppe-raske-narvihaiguse-ravis (Kuus, A. , 2005)

17

Kokkuvõte• Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks

(peaaju ja seljaaju) ning piirdenärvisüsteemiks (närvid).

• Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest.• Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline

signaal, mis põhineb elektrilaengu muutumisel.• Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille

kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele.

Külli Kori, Meelis Brikker