Noorem tarkvaraarendaja 4. tase kutsekeskharidusõpe

RAKENDUSKAVA

NOOREM TARKVARAARENDAJA 4. tase kutsekeskhariduspe, esmape

Maht: 180 EKAP ppevorm: statsionaarne kooliphine

PHIPINGUD

Mooduli nr Mooduli nimetus Maht ppendalates /EKAP

1 IT-VALDKONNA ALUSTEADMISED 9

Eesmrk: petusega taotletakse, et ppija omandab IT-valdkonna rakendustarkvara, arvutivrkude, riistvara ja operatsioonissteemide alusteadmised.

pivljundid: pilane

oskab tavakasutaja tasemel kasutada enamlevinud rakendustarkvara;

kasutab matemaatilistes ja statistilistes arvutustes rakendustarkvara;

hindab riistvara komplekti vastavust tarkvara nudmistele;

kirjeldab arvutivrkude toimimise ja andmeedastuse alusphimtteid;

mistab lihtsamate arvutivrguseadmete kasutusvaldkondi;

teab operatsioonissteemi tphimtteid, liike ja plvkondi;

seadistab oma rakendusi erinevates operatsioonissteemides;

kasutab korrektset operatsioonissteemide alast ppeja ingliskeelset terminoloogiat

tlesannete lahendamisel kasutab vajadusel matemaatika ja matemaatilise loogika phiseoseid ja arvussteeme;

teab enamlevinud taristuteenuste philisi parameetreid ja suudab vastavaid klientrakendusi lihtsamatel juhtudel igesti seadistada;

mratleb nuded riistvarale ja arvutivrgule tarkvaralahenduse kasutamiseks

Nuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

petajad: Marina Oleinik, Irina Merkulova, Sergei Ustrikov, Toivo Treufeldt, Jekaterina Ustrikova, Urmi Tlgo, Maimu Ruubas, Mare Tamm, Tnu Tambur, Margus Laaneme

pivljundid Hindamiskriteeriumid ppemeetodid Hindamismeetodid ja lesanded Mooduli teemad Maht

kasutab kontorit tarkvara ECDL baastasemel

sisestab ja kujundab teksti kasutades mrgi- ja liguvormindusi;

loob tabeleid, redigeerib ning

loeng;

praktiline t;

rhmat;

Praktiline t:

Etteantud teksti vormistamine ning sisukorra koostamine Vormindab

Failihaldus Failid ja kaustad; Failiformadid;

3EKAP

kujundab neid;

lisab dokumenti vajalikke objekte ning redigeerib neid

sisestab leheklje-, sektsioonipiire;

loob ja kujundab piseid ning jaluseid, kasutades vlju ning joondusi;

kasutab teksti kujundamisel stiile;

teeb automaatse sisukorra, kasudes igeid valikuid selle loomiseks;

sisestab ja redigeerib andmeid, rakendades teksti sisestuse ja redigeerimise phimtteid;

kasutab efektiivselt; lahtrivorminduse erinevaid valikuid tabelite kujundamisel;

sisestab aritmeetilisi tehteid, kasutades igeid smboleid ja phimtteid;

rakendab igesti levinumaid funktsioone (average, min, max, count) ning lisaks erinevate kategooriate funktsioone (if, countif, round jne)

sorteerib ja filtreerib andmeid etteantud tingimustel;

koostab vastavalt andmetele graafikuid ja kujundab neid;

koostab risttabeleid etteantud tingimustel;

vormistab slaide vastavalt esitluste loomise phimtetele;

lisab slaididele siirdeid ning objektidele esitlusefekte, tehes meeleprased valikud;

lisab jalusesse slaidinumbri,

test.

etteantud teksti vastavalt nuetele. Praktiline harjutus:

Lihtsamate arvutuse teostamine ning funktsioonide kasutamine.

Lahendab etteantud lesande tabearvutusprgammi abil.

Koostab esitluse etteantud tingimustel.

Rhmat:

Koostab esitluse oma valitud erialase aktuaalsel teemal.

Test:

failihaldusest

Faili kopeerimine, teiseldamine ja kustutamine; Faili otsing; Tekstittlus Teksti sisestamine; Teksti lihtsam vormindamine; Loetelud; Dokumendimali ja stiili vormindamine; Tabeli loomine; Objektide lisamine; Hulgipostitus; Tabelarvutus Andmete lisamine mrgistamine ja korrigeerimine; Lahtri kujundamine; Valemid ja funktsioonid; Sorteerimine ja filteeimine; Diagrammid loomine; Esitlus Esitluse loomine; Slaidilisamin, koperimine ja kustutamine; Juhtslaid ja selle kujundamine; Animatsioonide lisamine; Esitluse nitamine.

automaatse/fikseeritud kuupeva etteantud tingimustel;

rakendab esitluse loomisel juhtslaidi kasutamise phimtet;

kasutab erinevaid veebiphiseid dokumendi loomise vahendeid;

kasutab operatsioonissteemi phifunktsioone ja spikrifunktsioone;

kohandab arvuti phistteid;

tunneb failihalduse phimisteid;

teostab toiminguid failide ja kaustadega;

kasutab viirusetrjeprogramme;

hindab riistvara komplekti vastavust tarkvara nudmistele ning mratleb nuded riistvarale ja arvutivrgule tarkvaralahenduse kasutamiseks

kirjeldab arvutissteemide komponentide ja lisaseadmete tphimtteid ning peamisi parameetreid;

korraldab tkoha arvutite riistvara nuetekohaseks ksitlemiseks, tagades isikliku ja tkeskkonna ohutuse;

koostab vastavalt rakendusele arvuti riistvarale esitatavate nuete loetelu;

loeng;

praktiline t;

rhmat;

iseseisev t;

info kogumine.

Test:

Riistvara komponentide philised parameetrid ning nende tlesanded

Praktiline harjutus:

Arvutikomplekti koostamine vastavalt etteantud nuetele. Loetelu koostamine vastavalt lhtelesandele.

Rhmat:

Arvutikomplekti fsiline komplekteerimine ja tkoha ergonoomiline paigutamine.

Iseseisev t:

Komponentide tuvastamine ja rikke lokaliseeerimine

Arvutite riistvara Arvutite seesmised komponendid; Sisend- vljundseadmed; Arvutite lisaseadmed; Judlustestimine.

1.5 EKAP

mistab lihtsamate arvutivrguseadmete kasutusvaldkondi

kirjeldab arvutivrgu seadmete kasutusvaldkondi ning valib seadme vastavalt olukorrale;

nimetab ja iseloomustab arvutivrgu seadmeid;

loob lihtsama arvutivrgu kasutades

loeng;

Individuaalne harjutus;

praktiline t;

iseseisev t;

Test:

Arvutivrgu seadmete funktsioonid ning kasutusvaldkonnad

Praktiline t:

Arvutivrgu skeemi loomine

Arvutivrkude alused Arvutivrgu arhitektuur; Arvutivrgu protokollid; Arvutivrgu mudelid; OSI mudeli kihtide lesanded ning kihtides toimivad protokollid; IP vrgu phited;

1.5 EKAP

vrguseadmeid;

selgitab vabalt valitud vrguseadme tphimtteid;

vastavalt etteantud algandmetele Iseseisev t:

kirjeldab arvutivrkudes toimivaid protokolle

Arvutivrkude alusprotokollid;

kirjeldab operatsioonissteemide funktsioone ning erinevate operatsioonissteemide erinevusi

kirjeldab operatsioonissteemide phivimekusi ja liike;

selgitab operatsioonissteemide sarnasusi ja philisi erinevusi;

nimetab ja selgitab operatsioonissteemi phiteenuseid;

tuvastab seadmes kasutatava operatsioonissteemi ja selle versiooni interneti- ja vrkeelsete kirjandusallikate abil.

loeng;

paarist;

iseseisev t;

praktiline t;

Paarist:

Etteantud operatsioonissteemi kirjeldamine ning tutvustamine rhmale.

Praktiline t:

mrab lhtelesande jrgi kasutatava opertasioonissteemi, paigaldab virtuaalmasinale erinevaid op-ssteeme, kirjeldab erinevaid operatsioonissteeme. seseisev t:

valib vastavalt etteantud kirjeldusele sobiva op-ssteemi.

Operatsioonissteemid Linux; Windows; Vhem levinud operatsiooni-ssteemid; Eri op-ssteemide vaiketurvalisus; Erinevate opssteemide vaiketeenuste seadistamine; Operatsioonissteemide teooria alused Op sst funktsioonid; Protsesside haldus; Failissteemid; Erinevad operatsioonissteemid ja nende plvkonnad.

2 EKAP

seadistab oma rakendusi erinevates operatsioonissteemides

paigaldab etteantud rakendustarkvara mratud operatsioonissteemis.

kirjeldab enamlevinud taristuteenuste philisi parameetreid ja suudab vastavaid klientrakendusi lihtsamatel juhtudel igesti seadistada

dokumenteerib oma tegevust ja loodud lahendusikeeleliselt korrektselt;

seadistab lihtsamatel juhtudel enamlevinud rakendusservereid erinevatel platvormidel.

loeng;

individuaalne t;

rhmat;

Individuaalne t:

Klientrakenduste seadistamine ning oma tegevuse protokollimine; kirjeldab taristuteenuste toimimist

Rhmat:

mratleb juhendmaterjali phjal nuded riistvarale ja arvutivrgule tarkvaralahenduse toimimiseks; mratleb taristuteenuse pakkumiseks vajaliku tarkvara

Taristuteenused (DHCP, DNS, NTP, AD DS, SMB) Taristuteenuste tarkvara, taristu-teenuste phiomadused ja tphimtted.

1 EKAP

LIMITAV OSA Inglise keel 1.5 EKAP

Nimetab arvuti phikomponendid ning suudab need defineerida vrkeeles; Kirjutab loetu phjal seadmele/programmile kasutusjuhendeid, tuues esile phifunktsioonid selgelt ja loogiliselt kasutades korrektselt erialaseid vrkeelseid phitermineid; Teeb sisukokkuvtteid loetud artiklite ja tekstide kohta kasutades erinevaid snaraamatuid; Vrdleb erinevaid seadmeid kasutades korrektset erialast terminoloogiat;

Vormistab oma vrkeelse CV ja kaaskirja Europassi nitel; Koostab iseseisvalt ametialaseid e-kirju, rikirju kasutades selleks sobivat keelt ja erialaseid vljendeid; Koostab ja vormistab teemavaldkonnaga seotud kakskeelse definitsioonidega snaraamatu.

Matemaatika (Hulgad ja arvussteemid) 1.5 EKAP selgitab positsiooniliste arvussteemide olemust; teisendab arve hest positsioonilisest arvussteemist teise;

ppekeel 1.5 EKAP Nimetab erialase infootsingu allikaid ja phjendab infoallikate valikut; Kasutab saadud teavet erialastes tekstides vastavalt kokkulepitud nuetele; Viitab kirjalikes tdes kasutatud allikatele; Analsib IT- alaseid telesaateid, arutleb probleemide ja vrtushinnangute le, toob sobivaid niteid nii saatest kui ka elust; Koostab arusaadavaid ja keeleliselt korrektseid dokumente; Koostab keeleliselt ja vormiliselt igesti erinevaid ametikirju (e-kirju); Teab teksti toimetamise phimtteid, valdab igekirja; Mistab ja kasutab korrektset kirjakeelt kirjalike tde - aruannete, dokumentide, tellimiste, pakkumiste vormistamisel;

Iseseisev t moodulis: Iga teema kohta on planeeritud iseseisev t valikuliselt.

koostab ja vormindab referaadi antud teemal;

koostab levaade arvuti riistvarakomponendist;

teisendab arvud hest arvussteemist teise;

koostab eesti-inglise-vene (vm) snastiku 50-200 termini ulatuses;

paigaldab ja seadistab operatsioonissteemi ning dokumenteerib kogu t;

mrab etteantud lesande phjal vajaliku riistvara ja vrgu parameetrid.

Mooduli hinde kujunemine: Mooduli hinde kujunemise eelduseks on kigi hinnatavate lesannete sooritamine tasemel arvestatud. Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltde, praktiliste tde ja iseseisvate tde hinnetest. Hindamislesanded:

kirjalik t erialasel teemal, mis sisaldab erialase info otsimist internetist, selle vormistamist vastavalt nuetele, tabeli ja diagrammi lisamist;

aktuaalsel teemal erialase esitluse loomine ja esitamine;

etteantud kriteeriumitele vastava arvutikomplekti koostamine ja kaitsmine;

paigaldab ja seadistab operatsioonissteemi ning dokumenteerib kogu t;

arvutis oleva tarkvara miinimumnuete loetelu koostamine;

arvude konverteerimine hest arvussteemist teise;

erialase snastiku koostamine (eesti-inglise).

Hindekriteeriumid Arvestatud (Hinne A) Hinde saamiseks tuleb ppijal arvestatult ra teha kik lesanded.

Kasutatav ppekirjandus /ppematerjal

Tekstittlus - http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend, http://web.ametikool.ee/anne-li/kommunikatsioon Esitluse koostamine - http://web.ametikool.ee/anne-li/pp2 Tabelttlus - http://web.ametikool.ee/anne-li/excel Irina Merkulova e-kursus Arvuti-tvahendina, https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=4267 Riistvara - http://arvutiehitus.weebly.com/, http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvara Upgrading and Repairing PCs, 19th Edition. Scot Mueller Upgrading and Repairing Laptops. Scot Mueller Arvuti ehitamine vhikutele, Mark L.Chambers, 2006 Lausuja Kirjastus Operatsioonissteemid, Jelena Vendelin, TT Kirjastus, 2003 Operatsioonissteemid - http://tera.hk.tlu.ee/~aimar/Windows/Opsys.html, http://web.zone.ee/mehine2/unix/ Margus Metsheina ppematerjalid: metshein.com Eric H. Glendinning, John McEwan Oxford English for Information Technology - 2nd Edition Santiago Remacha Esteras Infotech English for Computer Users - 4th Edition Santiago Remacha Esteras, Elena Marco Fabre, Cambridge Professional English in Use ICT Tom Ricca-McCarthy, Michael Duckworth Express Series English for Telecoms and Information Technology Colm Downes Cambridge English for Job-hunting www.vallaste.ee http://visual.merriam-webster.com/communications/office-automation.php

http://web.ametikool.ee/anne-li/juhendhttp://web.ametikool.ee/anne-li/kommunikatsioonhttp://web.ametikool.ee/anne-li/pp2http://web.ametikool.ee/anne-li/excelhttp://arvutiehitus.weebly.com/http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvarahttp://tera.hk.tlu.ee/~aimar/Windows/Opsys.htmlhttp://web.zone.ee/mehine2/unix/


2 PROGRAMMEERIMISE ALUSED 10,5

Eesmrk: petusega taotletakse, et ppija mistab programmeerimise phiolemust, nimetab ldist programmeerimisterminoloogiat ning oskab kasutada peamisi tarkvaraarenduse vahendeid ja luua

lihtsamaid rakendusi.

pivljundid: pilane

teab objektorienteeritud programmeerimise phimtteid ja misteid;

tunneb erinevaid andmetpe ja andmestruktuure;

kasutab matemaatika ja loogika phiseoseid programmeerimislesannete lahendamisel;

loob lihtsamaid rakendusi, kasutades arendusvahendeid;

jrgib programmeerimisel vastava programmeerimiskeele parimaid praktikaid;

dokumenteerib enda ja teiste meeskonnaliikmete td;

kasutab ppeja ingliskeelset programmeerimise terminoloogiat.


petajad: Marina Oleinik, Kristjan Kivikangur, Mare Tamm, Irina Merkulova, Urmi Tlgo


kasutab erinevaid andmetpe ja andmestruktuure;

valib muutuja kirjeldamiseks sobivaima andmetbi;

kirjeldab programmeerimisega seotud phimisteid;

kirjeldab erinevaid andmestruktuure;

loeng;

iseseisev t;

praktilised td;

test.

Test: programmeerimise phimisted

iseseisev t: andmestruktuuride ja programmeerimise alusphimtete

praktiline t: algoritmi koostamine ja realiseerimine mned peavoolu programmeerimis keeles;

Sissejuhatus programmeerimisse Matemaatiline loogika; Krgem matemaatika; Andmetbid; Andmestruktuurid; Algoritmid; Peavoolu programmerimise keele alged.

2.5 EKAP

koostab algoritme graafilise programmeerimise abivahendite abil (scratch vms);

koostab ja realiseerib olulisemaid algoritme vhemalt hes peavoolu programmeerimisekeeles;

kirjeldab objektorienteeritud programmeerimise phimtteid ja -misteid;

loetleb OOP phimtteid ja phimisteid;

loeng;

iseseisev t;

kirjalik ksitlus.

kirjalik ksitlus - OOP phimtteid ja phimisteid

iseseisev t tunneb ra nidisprogrammi lhtekoodis OOP phimtted

Oop Klassid; Prilus; Kapseldamine; Polmorfism; Abstraktsioon.

2.5 EKAP

loob lihtsamaid rakendusi kasutades arendusvahendeid;

loob lihtsamaid rakendusi (mnes) enamlevinud peavoolu programmeerimiskeeles kasutades objektorienteeritud lhenemist;

kasutab efektiivselt programmeerimiskeelele ja -platvormile vastavat integreeritud arenduskeskkonda ja silurit tarkvara loomisel;

loeng;

iseseisev t;

praktiline t;

loov t.

iseseisev t rakenduse kirjeldamine

loov t loob kirjeldatud rakenduse

praktilised td loodud rakenduse efektiivsuse testimine

Programmeerimine Arenduskeskkonna tutvustus; Rakenduste loomine.

3 EKAP

jrgib programmeerimisel vastava programmeerimiskeele parimaid praktikaid;.

jrgib meeskonnas kokkulepitud koodistandardeid ja keeleomaseid parimaid praktikaid;

kasutab tulemuslikult hajusat versioonihaldusssteemi tarkvaraarenduse projektis;

loeng;

praktiline t; projektimeeskonnas kasutades parimaid praktikaid.

Meeskonnat projekt (suurus 2 -3): etteantud lhtelesande alusel koostada: -algoritm - algoritm realiseerida - kasutab t koordineerimisel versioonihaldusssteemi vahendeid - phjendab koodi vastavust antud programmeerimise keele parimatele praktikatele - loodud algoritmide dokumenteerimine.

Parimate praktikate tutvustus (taanded, kommentaarid, nimekuju jne)

Programmeerimine vastavuses parimate praktikatega;

Versioonihaldusssteemid.

2,5 EKAP


Kasutab ppeja ingliskeelset programmeerimise terminoloogiat; Teeb sisukokkuvtteid loetud artiklite ja tekstide kohta kasutades erinevaid snaraamatuid; Nii suhtlemisel kui ka kirjutades kastab korrektselt peamiseid grammatika reegleid: ajavormid, eessnad jne; Eristab formaalset ning mitteformaalset kirjastiili; Selgitab vrkeelsete materjalide alusel programmeerimisega seotud probleeme, lahendusi ja petusi; Koostab ja vormistab teemavaldkonnaga seotud kakskeelse definitsioonidega snaraamatu.

Matemaatika 2.0 EKAP Seletab matemaatilise loogika phimisteid; Ttab liitlausetega; Koostab lausearvutusvalemi tevrtustabeli phjal; Joonistab lausearvutusvalemi phjal elektronskeemi;

Rakendab matemaatilist loogikat infotehnoloogias; ppekeel 1.0 EKAP

dokumenteerib enda ja teiste meeskonnaliikmete td; dokumenteerib loodavaid rakendusi vi nende osi teisele arendajatele nende mistetavuse parandamiseks; Kasutab piprojekti esitlusel korrektset eesti keelt ja loogilist lesehitust; Kirjeldab arusaadavalt programmeerimise phimisteid ja rakendusi; Kirjutab selged tjuhised ja kirjeldused.

Iseseisev t moodulis: Algoritmi koostamine. Tevrtus tabelite koostamine. Meeskonnat projekti kirjutamine.

Mooduli hinde kujunemine: Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Mooduli hinne kujuneb kigi hindamislesannete titmisest lvendi tasemel.

Hindekriteeriumid: Hinne A" ehk lvend Hinde saamiseks tuleb pilasel arvestatult ra teha kik lesanded.


Lisamaterjalid internetist. petajate poolt koostatud elektroonilised ppematerjalid. Erinevate programmeerimiskeelte ppeprogrammid, www.codecademy.com Programmerimiskeelte ppematerjalid, www.progetiiger.ee Eric H. Glendinning, John McEwan Oxford English for Information Technology - 2nd Edition Santiago Remacha Esteras Infotech English for Computer Users - 4th Edition Santiago Remacha Esteras, Elena Marco Fabre, Cambridge Professional English in Use ICT Tom Ricca-McCarthy, Michael Duckworth Express Series English for Telecoms and Information Technology www.vallaste.ee

http://www.codecademy.com/http://www.progetiiger.ee/http://www.vallaste.ee/


3 TARKVARA ARENDUSPROTSESS 6

Eesmrk: petusega taotletakse, et ppija omab levaadet tarkvara arendusprotsessist ja tarkvaraarenduses kasutatavatest metoodikatest ning tunneb vastavat terminoloogiat.

pivljundid: pilane

mistab tarkvara arendusprotsessi olemust ja mudeleid;

teab tarkvara arendusprotsessi phietappe ja arendusmetoodikaid;

tunneb CASE vahendeid ja nende kasutamisvimalusi;

teab projektijuhtimise aluseid ja mistab tarkvara projekti eriprasid;

mistab versioonihaldusssteemi olemust ja olulisust;

tunneb erinevate rakenduste arhitektuuride ja tpide eripra;

kasutab tarkvara arendusprotsessis korrektset ppeja ingliskeelset terminoloogiat.

Nuded mooduli alustamiseks: Lbitud moodul programmeerimise alused

petajad: Margus Laaneme, Kristjan Kivikangur

pivljundid Hindamiskriteeriumid ppemeetodid Hindamismeetodid ja

lesanded Mooduli teemad Maht

mistab tarkvara arendusprotsessi olemust ja mudeleid;

nimetab tarkvaraarenduse eesmrgid;

kirjeldab tarkvaraarendust he nite

phjal;

rhmat;

arutelu;

pimapp

tegevuste logi

Tarkvara arendusprotsess ja selle

mudelid

0.5 EKAP

teab tarkvara arendusprotsessi phietappe ja arendusmetoodikaid;

selgitab tarkvara arendusprotsessi

olemust ja nimetab phietappe;

eristab tarkvara arendusmetoodikaid;

koostab lhtelesande ja nuded

tarkvara loomiseks;

kasutab tarkvara arendusprotsessis

lbivalt valitud metoodikat;

rhmat;

arutelu;

anals;

pimapp

tegevuste logi

Tarkvara arendusmetoodikad

0.5 EKAP

tunneb CASE vahendeid ja nende kasutamisvimalusi;

kasutab vhemalt 2 erinevat CASE

vahendit;

praktiline t pimapp

Tarkavara ekraanikuvad

Case vahendid 1 EKAP

teab projektijuhtimise aluseid kirjeldab iseseisvalt erinevate rhmat; pimapp Projektijuhtimise alused 1 EKAP

ja mistab tarkvara projekti eriprasid;

metoodikate (agiilsed ja

monumentaalmetoodikad) phjal

tarkvaraprojektide lbiviimist;

arutelu. tegevuste logi

mistab versioonihaldusssteemi olemust ja olulisust;

selgitab versioonihaldusssteemi

vajalikkust;

arutelu pimapp

tegevuste logi

Versioonihaldusssteemid (niteks

rcs, cvs, opencvs)

1 EKAP

tunneb erinevate rakenduste arhitektuuride ja tpide eriprasid;

hindab loodud tarkvara vastavust

lhtelesandele;

rhmat;

arutelu.

pimapp

tegevuste logi

loeb (ja hiljem koostab)

arhitektuuriskeemi

Tarkvara arhitektuuriskeemide

koostamine

2 EKAP

LIMITAV OSA

Inglise keel 2.0 EKAP

Kasutab tarkvara arendusprotsessis korrektset vrkeelset terminoloogiat;

Teeb sisukokkuvtteid loetud artiklite ja tekstide kohta kasutades erinevaid snaraamatuid;

Tidab lugemis- ja/vi kuulamislesandeid etteantud tksu alusel

Selgitab dokumentatsiooni phjal tarkvara lesehitust ja tphimtet, kasutades korrektset vrkeelset terminoloogiat;

Kasutab kirjutades formaalset kirjastiili;

Tunneb ra mitteformaalse kirjastiili ning suudab kohandada teksti vastavalt vajadusele;

Nii suhtlemisel kui ka kirjutades kastab korrektselt peamiseid grammatika reegleid: ajavormid, eessnad jne.

Koostab ja vormistab teemavaldkonnaga (projektijuhtimine) seotud kakskeelse definitsioonidega snaraamatu.

ppekeel 1.0 EKAP

Kasutab tarkvara arendusprotsessis korrektset ppekeelt ja erialast terminoloogiat; Koostab projekti lhtudes kirjakeele normidest, vormistusnuetest (t lesehitus, viitamine, kirjutamise stiil, graafilise materjali valik) ja t tulemuslikkusest (lahenduste uudsus, loogilisus, phjendatus); Snastab projekti lhikirjelduse; Kirjutab koosolekute protokollid; Analsib ja kasutab pimappi kogutud meediamaterjale.

Iseseisev t moodulis:

Enesekontrolli testid (terminid selgeks). Mned arendusmustrid (MVC, Singelton jne.). pimapi koostamine

Mooduli hinde kujunemine:

Pikem projekt (veebirakendus, infossteem, taravara arendus). Projekti osad on realiseeritud vhemalt lvendi tasemel. N1.pilastel tuleb rhmatna teha infossteemi projekt. Projektis kasutatakse mnda konkreetset tarkvaraarendusmetoodikat. Projekt koosneb alljrgnevatest osadest:

lesande pstitus - projekti lhikirjeldus, kasutatavad tvahendid.

Tplaan (kes, mida, millal tegema peab) - peaks olema vhemalt poole ndala tpsusega.

Pevik (kes, mida, millal tegi) - peab olema tunniajase tpsusega.

Koosolekute protokollid. Kogu dokumentatsioon peab olema taastatava ajalooga (kes, millal mida muutis) laltoodud dokumentide juures hinnatakse: igekirja, vormistust ja vastavust nuetele. (Nuded meldakse konkreetsel juhul ise vlja) Kasutusjuhtumite skeemid (vhemalt 2-n). Kasutusjuhtumite kirjeldused. Kasutusjuhtumite puhul hinnatakse vastavust projektile. Tegutsejad ja olukorrad peavad vastama reaalsusele. Andmevoo vms. skeemid (2-n diagrammi) Skeeme joonistatakse CASE vahendiga. Prototp Prototbi koodiosa peab hoidma versioonihaldusssteemis (Git, SVN vms.) Olemi-seose skeem (ERD) (vhemalt n olemit) Andmebaasi loomine eelnevalt loodud mudelist. Andmebaasi juures hinnatakse tabelites olevate andmetpide sobivust tegelike andmevormingutega. Vtmete, seoste ja indeksite valik peab olema phjendatud ja asjakohane. Andmebaasi liides, mis koosneb graafilisest vormist ja nn. riloogika kihist. Graafiline vorm peab sisaldama serveripoolset sisendikontrolli, mis viiks minimaalseks XSS vi SQL injection vms. rnnete teostusvimaluse. Testplaan Testplaanis peab sisalduma vhemalt X dokumenteeritud testjuhtumit. Testplaan peab vimalikult lhedaselt vastama IEE829 standardile. Vt. nidis Dokumentatsioon. Tehnilises dokumentatsioonis peavad olema dokumenteeritud kik funktsioonid/meetodid, klassid. Tehniline dokumentatsioon tuleb teha dokumendigeneraatoriga (Doxygen vms.) Kasutusjuhend peab olema sihtgrupile arusaadav. Lbivalt hinnatakse projektis korrektset terminoloogiat ja keelekasutust.

Hindekriteeriumid: Hinne 3 rahuldav (lvend) Hinne 4 - hea Hinne 5 vga hea

Tplaan (kes, mida, millal tegema peab) - peaks olema vhemalt poole ndala tpsusega. Pevik (kes, mida, millal tegi) - peab olema tunniajase tpsusega. Koosolekute protokollid. Kogu dokumentatsioon peab olema taastatava ajalooga (kes, millal mida muutis) laltoodud dokumentide juures hinnatakse: igekirja, vormistust ja vastavust nuetele.

Lisaks: Projektis on kasutatud arendusmustreid vhemalt N mustrit. Koodile on kirjutatud hik- ja integratsiooni testid. Testidega kaetus vhemalt X%. Koodi versioonihalduses arendab iga arendaja oma harus ja projektist on olemas erinevad arendusversioonid (test, beeta, production). Test terminite kohta. Testis on vhemalt 75% igeid vastuseid.

Lisaks:

Projektis on kasutatud arendusmustreid vhemalt N

mustrit. Kaitsmisel phjendatakse nende kasutust.

Koodile on kirjutatud hik- ja integratsiooni testid.

Testidega kaetus vhemalt X%.

Osa projektist on optimeeritud optimeerimise aluseks on

koodi profileerimine.

Koodi versioonihalduses arendab iga arendaja oma harus

(Nuded meldakse konkreetsel juhul ise vlja) Kasutusjuhtumite puhul hinnatakse vastavust projektile. Tegutsejad ja olukorrad peavad vastama reaalsusele. Korrektseid kasutusjuhtumeid peab olema N juhtumit ja kasutusjuhtumi vorm peab sisaldama kohustulikke elemente. CASE vahenditega on tehtud projekti kontekstile vastavat 2-n andmevoo vi UML diagrammi. Andmebaasi juures hinnatakse tabelites olevate andmetpide vastavust andmetele. Vtmete ja seoste ja indeksite valik peab olema phjendatud ja asjakohane. Prototbi koodiosa peab haldama versioonihaldus (Git, SVN vms.) Vhemalt pooltel sisenditest on sisendikontroll, mis kontrollib lubatud smboleid ja sisendi suurust. Testplaanis peab sisalduma vhemalt X dokumenteeritud testjuhtumit. Testplaan peab vimalikult lhedaselt vastama IEE829 standardile. Tehnilises dokumentatsioonis peavad olema dokumenteeritud N% funktsioone/meetodeid, klasse. Tehniline dokumentatsioon tuleb teha dokumendigeneraatoriga (Doxygen vms.) Lbivalt hinnatakse projektis korrektset terminoloogiat ja keelekasutust. St. lubatud on X kirja- Z teriminikasutus- ja Y stiiliviga. Test terminite kohta. Testis on vhemalt X% igeid vastuseid.

ja projektist on olemas erinevad arendusversioonid (test,

beeta, production).


ppematerjalid internetis http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/arendus/1_ssteemiarenduse_protsess_ja_meetodid.html http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6x0f#euni_repository_10895 http://et.wikipedia.org/wiki/Versioonihaldus http://it-ebooks.info/ http://en.wikipedia.org/wiki/Software_engineering petaja koostatud ppematerjalid


4 AGIILSED TARKVARAARENDUSE METOODIKAD 4,5

Eesmrk: petusega taotletakse, et pilane omab levaadet agiilsetest tarkvaraarenduse metoodikatest ning oskab neid kasutades ttada agiilses arendusmeeskonnas.

pivljundid: pilane

selgitab agiilsete tarkvaraarendusmetoodikate phimtteid ja kasutab korrektset terminoloogiat;

jrgib ja kasutab agiilse tarkvaraarenduse phimtteid ja phipraktikaid (core practices);

iseloomustab erinevaid agiilseid tarkvaraarendusmetoodikaid.

Nuded mooduli alustamiseks: on lbinud mooduli programmeerimise alused

petajad: Irina Merkulova, Marina Oleinik, Kristjan Kivikangur


mistab agiilsete tarkvaraarenduse olemust ja erinevaid mudeleid;

teab erinevaid tarkvaraarenduse mustreid ja nende peamisi kasutamisjuhte;

iseloomustab erinevaid agiilseid arendusmetoodikaid;

kirjeldab inkremetaalset ja iteratiivset tarkvaraarendust;

kirjeldab agiilse tarkvaraarendusmetoodika erinevusi vrreldes fundamentaalmetoodikatega;

eristab agiilseid tarkvaraarendusmetoodikaid, selgitab iga metoodika raamistikku/phimtteid;

loeng

arutelu

Juhtumianals

(Antud nidise alusel analsitakse tarkvaraarendusmetoodika)

Agiilse tarkvaraarenduse olemus ja phimtted Iteratiivne ja inkrementaalne arendus; Enamlevinud agiilsed arendusmetoodikad.

1,5 EKAP

jrgib ja kasutab agiilse tarkvaraarenduse phimtteid ja phipraktikaid (core practices)

kasutab arendusprotsessis lbivalt valitud metoodikat;

jrgib meeskonnats agiilse tarkvaraarenduse phimtteid;

kasutab suhtlemisel ja dokumenteerimisel korrektset agiilse tarkvaraarenduse metoodikatega seotud terminoloogiat;

kasutab mnda agiilse tarkvaraarenduse phipraktikat tarkvaraprojekti teostamisel.

paarist

rhmat

rollimngud

Rollimng. SCRUM.

Eelduseks on suurem grupp (vhemalt 4 pilast). Eelnevalt tuleb kogu grupiga see lbi mngida. lesanne seisneb probleemi lahendamises kasutades agiilset SCRUM raamistikku.

Rhm suudab jaotada omavahel iged rollid (master, team member, stakeholder

Agiilse tarkvaraarenduse phipraktikad (ekstreem-programmeerimine, SCRUM jms) Agiilne juhtimine/projektijuhtimine.

3 EKAP

jne.)

Rhm suudab planeerida oma t vastavalt SCRUM reeglitele.

Rhm viib lbi vajalikud koosolekud igel ajal iges formaadis.

Rhm peab oma tegevuste kohta nutud logisid (sprint backlog, product backlog, burndown chart jne.)


Kasutab suhtlemisel ja dokumenteerimisel korrektset agiilse tarkvaraarenduse metoodikatega seotud terminoloogiat. Teeb sisukokkuvtteid loetud artiklite ja tekstide kohta kasutades erinevaid snaraamatuid; Kasutab kirjutades formaalset kirjastiili; Tunneb ra mitteformaalse kirjastiili ning suudab kohandada teksti vastavalt vajadusele; Nii suhtlemisel kui ka kirjutades kastab korrektselt peamiseid grammatika reegleid: ajavormid, eessnad jne.


pilane osaleb grupilesannetes.


Hinnatakse grupilesannetes osalemist.

Hinnatakse rollis olemist ja aktiivsust.

Hinnatakse koodist arusaamist.

Hinnatakse SCRUM raamistiku korrektset kasutamist. Hindekriteeriumid Hinne 3 rahuldav (lvend) Hinne 4 - hea Hinne 5 vga hea

ppija lahendab praktilised lesanded etteantud juhendi alusel petaja kaasabil. Dokumenteerib praktilise t vastavalt kirjeldatud nuetele, kuid esineb ksikuid vigu vi dokumentatsioon ei ole tielik. Projektimeeskond:

Valib tarkvaraprojekti lbiviimiseks agiilse metoodika.

Planeerib ja teostab tarkvaraprojekti vastavalt valitud metoodikale.

Saavutab lvendi hindele 3 ja lisaks:

ppija lahendab praktilised lesanded etteantud

juhendi alusel. petaja aitab ainult suunata.

ppija suudab vlja pakkuda tplahenduse

Hinnatakse:

Rollis olemist pilane suudab jda omasse rolli st. koodikirjutaja ei tee ise kike ra vi teine paariline ei hakka koodi kirjutama. Siin on vaja, et keegi seda krvalt jlgiks

Saavutab lvendi hindele 4 ja lisaks:

ppija lahendab praktilised lesanded etteantud juhendi

alusel iseseisvalt.

Dokumenteerib oma tegevust nuetele vastavalt.

Hindab projekti tulemuslikkust.

(juhendaja, kaaspilane vms.)

Aktiivsust paarillised tegelevad probleemi lahendamisega.


EUCIP ppematerjal, http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/arendus/162_agiilmeetodid.html Agiilse tarkvaraarenduse manifesti phimtted, http://agilemanifesto.org/iso/et/principles.html petajate poolt koostatud materjalid. www.vallaste.ee

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/arendus/162_agiilmeetodid.htmlhttp://agilemanifesto.org/iso/et/principles.html


5 ANDMEBAASISSTEEMIDE ALUSED 7,5 EKAP

Eesmrk: petusega taotletakse, et pilane omab levaadet agiilsetest tarkvaraarenduse metoodikatest ning oskab neid kasutades ttada agiilses arendusmeeskonnas.

pivljundid: pilane

tunneb erinevate andmebaasimootorite ja -tehnoloogiate erinevusi;

valib andmete kirjeldamiseks sobivaima andmetbi;

loob andmebaasi andmetabeleid ja teeb nendes vajadusel muudatusi lhtuvalt parimatest praktikatest;

jrgib andmebaasi turvalisuse tagamise phimtteid ja parimaid praktikaid;

kasutab pringukeelt, sh matemaatika- ja loogikatehteid andmete sisestamiseks, muutmiseks, vljastamiseks ja andmebaasi struktuuri muutmiseks ning kasutajate halduseks;

rakendab andmebaase statistiliste ja reaalseid protsesse iseloomustavate andmete kogumiseks, talletamiseks ja ttlemiseks;

kasutab SQL keele korraldustes aritmeetika ja matemaatilise loogika operaatoreid;

kasutab ppeja ingliskeelset andmebaasidealast terminoloogiat.

Nuded mooduli alustamiseks: kontorittarkvara, programmeerimise alused, IT valdkonna alusteadmised

petajad: Toivo Treufeldt, Mare Tamm, Marina Oleinik, Julia Kartuinski, Irina Merkulova



tunneb erinevate andmebaasimootorite ja tehnoloogiate erinevusi

kirjeldab erinevaid andmebaaside haldusssteeme;

selgitab erinevate andmebaasimootorite omadusi;

kirjeldab andmebaasi struktuuri ja kasutamise vimalusi;

installib ja konfigureerib andmebaasi mootori;

loeng;

praktiline t;

test

Praktiline t: andmebaasi mootori installimine ja hlestus.

Test teemal Andmebaasimootorite erinevused ja Andmebaaside haldusssteemide vrdlus.

Erinevad andmebaaside

haldusssteemid,

andmebaasimootorite

omadused.

Andmebaasimootori installimine ja

konfigureerimine.

0.5 EKAP

valib andmete kirjeldamiseks sobivaima andmetbi

kirjeldab erinevaid andmestruktuure;

valib andmete kirjeldamiseks sobivaima andmetbi;

loeng;

praktilised td;

test

Teoreetiline test andmetpide mramise phimtete kohta

Praktilised td:

andmemudeli alusel andmeobjekti omaduste (atribuutide) mramine.

Andmebaaside arhitektuur

Andmebaasiobjektid ja nende

omadused. Andmetbid. Ajast

sltuvad andmed.

0.5 EKAP

andmetpide ja andmevlja suuruste mramine.

loob andmebaasi andmetabeleid ja teeb nendes vajadusel muudatusi lhtuvalt parimatest praktikatest;

loob andmebaasi, loob andmebaasi t kiirendamiseks indeksid, vtmed ja piirangud;

analsib etteantud vi kaaslase koostatud andmemudelit;

loeng;

praktilised td

Praktilised td: tabelite loomine, indeksite loomine, vtmete ja piirangute loomine, tabelite muutmine.

Tabelite loomine

Tabelitega seotud korraldused

(loomine, muutmine).

Relatsioonide kirjeldamine.

Indeksid. Reeglid. Funktsioonid.

Indekseerimine. Planeerimine.

Indeksite tbid. Indeksite loomine

ja kasutamine. Indeksite muutmine,

eemaldamine, mbernimetamine.

1 EKAP

kasutab pringukeelt sh matemaatika- ja loogikatehteid andmete sisestamiseks, muutmiseks, vljastamiseks ja andmebaasi struktuuri muutmiseks ning kasutajate halduseks;

kasutab SQL keele korraldustes aritmeetika ja matemaatilise loogika operaatoreid;

kasutab andmete sisestamiseks sobivaimat vimalust

kasutab andmebaasi tabelite loomiseks, andmete sisestamiseks, andmetehingute kontrollimiseks ja kasutajate iguste mramiseks SQL keele vimalusi (sh trigerid);

sorteerib ja vljastab etteantud tingimustel andmed;

teostab keerukaid pringuid hest ja mitmest tabelist;

loeng;

praktiline t

Praktiline t: pringulesanded, pringute kasutamine andmete sisestamisel, tabeli loomisel

Sql keele alused

Loogilised operaatorid. SQL

sntaks. Funktsioonid.

Operaatorid. Pringu koostamine,

avaldiste moodustamine.

SQL keele spetsifikatsioonid.

1.5 EKAP

jrgib andmebaasi turvalisuse tagamise phimtteid ja parimaid praktikaid, jagab andmebaasi kasutajatele igusi;

kasutab andmetehingute kontrollkeelt (transaktsioone);

lisab etteantud tingimuste alusel andmebaasile kasutajaid ja jagab neile igusi;

loeng

praktiline t

Praktilised td: andmetehingud, iguste jagamine, varundamine ja andmete taastamine;

SQL pringud

Keerulisemad andmebaasi

tehnoloogiad

Andmebaasidel phinevate

tprakenduste levaade.

Transaktsioonide ja piirangute

olemus, nende haldus.

Trigerid

Trigerite loomine, kasutamine,

muutmine. Piirangud trigerite

1 EKAP

loomisel.

Andmebaaside turvalisus.

rakendab andmebaase statistiliste ja reaalseid protsesse iseloomustavate andmete kogumiseks, talletamiseks ja ttlemiseks;

kasutab erinevaid andmebaasi projekteerimise metoodikaid ssteemide projekteerimisel

loob andmebaasi he reaalse rakenduse (statistika rakendus, reaalajarakendus) rakenduse andmete hoidmiseks ja uuendamiseks;

kirjeldab erinevaid andmebaasi projekteerimise metoodikaid;

kasutab andmebaasi projekteerimiseks (disainiks) CASE vahendeid;

kasutab andmemudelite loomiseks sobivaid meetodeid ja vahendeid;

koostab ssteemi andmemudeli kasutades UML keelt;

koostab skeemi abil relatsioonilise andmemudeli olemi-seose (ER)

loeng;

praktikum;

meeskonnat (projekt).

Praktiline t: ER-andmemudeli koostamine.

Meeskonnat (projekt): andmebaasi loomine veebirakendusele ja selle turvaline sidumine rakendusega.

Andmebaaside projekteerimise

metoodika

Olemi-suhte diagramm ja erinevad

mrgikeeled selle

lesjoonistamiseks. UML'i

kasutamine ssteemi andmevaate

modelleerimiseks. Andmebaasi

loogiline disain.

CASE vahendid. CASE vahendite

kasutamine andmebaaside

projekteerimiseks.

Andmebaasi rakenduse loomine.

2 EKAP

teostab andmebaasi andmete eksporti ja importi, haldab kasutajajd ja mrab igused.

teostab andmebaasi andmete eksporti ja importi;

loeng

praktiline t

Praktiline t: tabelite andmete eksport;

abelite andmete import; andmebaasi kasutajate iguste mramine.

Andmebaaside haldus.

Andmebaaside formaadid; Tabelite

importimine ja seostamine

erinevatest formaatidest XML

dokumentidest; Andmete eksport

erinevatesse

formaatidesse;

igused;

Andmebaasi kasutamise iguste

jagamine;

Andmetehingud: varundamine ja

taastamine.

1 EKAP

LIMITAV OSA

Inglise keel 1.5 EKAP

Kasutab korrektset vrkeelset andmebaaside alast terminoloogiat;

Vrdleb erinevaid andmebaase kasutades erialase vrkeele terminoloogiat;

Selgitab inglise keelsete ppematerjalide alusel andmebaaside toimimist;

Teeb sisukokkuvtteid teemavaldkonnaga seotud loetud artiklite ja tekstide kohta kasutades erinevaid snaraamatuid;

Kasutab kirjutades formaalset kirjastiili;

Tunneb ra mitteformaalse kirjastiili ning suudab kohandada teksti vastavalt vajadusele;

Nii suhtlemisel kui ka kirjutades kastab korrektselt peamiseid grammatika reegleid: ajavormid, eessnad jne.

Matemaatika (Matemaatiline loogika) 1.5 EKAP

kasutab korrektselt matemaatilise loogika operaatoreid (AND, NAND, OR, NOR, XOR);

nimetab ja kasutab loogikafunktsioone SQL lausete koostamisel.


SQL pringute kasutamine andmebaasis (praktiline t). Andmebaasi projekteerimine. Andmebaasi rakenduse loomine.

Mooduli hinde kujunemine: Hindamine on eristav.

Mooduli hinne kujuneb arvestuslike tde ja testide hinde alusel ja ksikute teemade praktiliste harjutuste sooritamine vhemalt hindele rahuldav.

Hindekriteeriumid Hinne 3 rahuldav (lvend) Hinne 4 - hea Hinne 5 vga hea

Mistete test on sooritatud lvendi tasemel.

Iseseisvad td on esitatud ja arvestatud. ppija

lahendab praktilised lesanded etteantud juhendi

alusel petaja kaasabil. Dokumenteerib praktilise

t vastavalt kirjeldatud nuetele, kuid esineb

ksikuid vigu vi dokumentatsioon ei ole tielik.

Mistete test on sooritatud lvendi tasemel.

Iseseisvad td on esitatud ja arvestatud. ppija

lahendab praktilised lesanded etteantud juhendi

alusel. petaja aitab ainult suunata. ppija

suudab vlja pakkuda tplahenduse.

Mistete test on sooritatud lvendi tasemel. Iseseisvad

td on esitatud ja arvestatud. ppija lahendab

praktilised lesanded etteantud juhendi alusel

iseseisvalt.


petajate poolt koostatud elektroonilised ppematerjalid.

Andmetehingute materjalid ja praktikumid: www.dbtechnet.org

Raspel, P. Andmebaasissteemide administreerimine, e-kursus 2010, [http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6fmr#euni_repository_10895]

Mitenko, D. Andmebaasid, E-kursus 2009 [http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=5zlu#euni_repository_10895]

Eric H. Glendinning, John McEwan Oxford English for Information Technology - 2nd Edition

Santiago Remacha Esteras Infotech English for Computer Users - 4th Edition

Santiago Remacha Esteras, Elena Marco Fabre, Cambridge Professional English in Use ICT

Tom Ricca-McCarthy, Michael Duckworth Express Series English for Telecoms and Information Technology

http://www.dbtechnet.org/mailto:[http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6fmr#euni_repository_10895]http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=5zlu#euni_repository_10895

www.vallaste.ee


6 VEEBIRAKENDUSTE LOOMISE ALUSED 9

Eesmrk: petusega taotletakse, et ppija loob ning selgitab turvalisuse nuetele vastavaid asnkroonsete osadega veebirakendusi kasutades mnda veebiraamistikku ning vajalikul mral

korrektset inglise keelt

pivljundid: pilane

kasutab veebirakenduses kasutatavaid mrgendikeeli ning oskab nende abil kujundada soovitud vljundi, mis vastab W3C standardile;

kasutab veebirakenduste silumisvahendeid;

kasutab veebirakenduste loomisel JavaScript-i ja enamlevinud JavaScript-i teeke;

kasutab AJAX meetodeid asnkroonsete veebirakenduste ja nende osade loomiseks;

mistab veebirakenduste turvalisuse olulisust ning philisi rndevektoreid;

kasutab veebirakenduste loomisel levinud raamistikku;

kasutab korrektselt kokkulepitud koodistandardit,

kasutab ppeja ingliskeelset veebirakenduste loomise terminoloogiat ja dokumenteerib loodud rakendused inglise keeles.

Nuded mooduli alustamiseks: on lbinud moodul 1 (IT-valdkonna alusteadmised) ja moodul 2 (Programmerimise alused)

petajad: Irina Merkulova, Kristjan Kivikangur, Marina Oleinik


kasutab veebirakenduses kasutatavaid mrgendikeeli ning oskab nende abil kujundada soovitud vljundi, mis vastab W3C standardile;

kasutab HTML, XML, CSS jt mrgendikeeli lihtsate veebilehtede koostamiseks;

loob lihtsama veebirakenduse LAMP-platvormil;

loeng

iseseisev t

praktiline t

Planeerimise ja kujundamise lesanne:

Valmista ette veebilehe X kavandit. Tekstid, pildid jms. ks kavanditest peab olema mobiilivaade.

Koosta kavandile stiilijuhis.

Kavandi phjal tuleb luua veebileht kasutades ainult kliendipoolseid veebitehnoloogiaid (HTML,CSS, vms.)

HTML CSS

2 EKAP

kasutab veebirakenduste silumisvahendeid;

tagab erinevate veebilehitsejatega veebirakenduste t;

selgitab veebiphiste rakenduste eriprasid, vrreldes lokaalselt ttavate vi nn paksu kliendi najal realiseeritud ssteemidega;

loeng

praktiline t

Praktiline t:

Rakenduse testimine erinevatel brauseritel ja testimistulemuste dokumenteerimine

Brauserite eriprad ja nende silumisvahendid

1 EKAP

kasutab veebirakenduste loomisel JavaScripti ja enamlevinud JavaScript'i teeke;

kasutab vormi sisestuse valideerimiseks javascripti;

loob JavaScripti teegi nidiste phjal omanolise veebirakenduse;

loeng

praktiline t

Praktiline harjutus:

tiustab ette antud nidislehte oma loodud koodi ja sisuga.

Javascript 2 EKAP

kasutab AJAX meetodeid asnkroonsete veebirakenduste ja nende osade loomiseks;

loob lihtsama ASP.NET veebirakenduse (kas veebivormi vi MVC rakenduse);

loeng

iseseisev t

praktiline t

Praktiline t:

loob veebileht, mis kasutab andmebaasi ja serveripoolseid tehnoloogiaid.

PHP ASP.NET

2 EKAP

kasutab veebirakenduste loomisel levinud raamistikku;

loob lihtsama JVM-phise veebirakenduse ning kivitab selle rakenduskonteineris (Jetty, Tomcat vms);

loeng

praktiline t

Praktiline t:

tiustab etteantud nidislehte oma loodud koodi ja sisuga

JAVA 1 EKAP

mistab veebirakenduste turvalisuse olulisust ning philisi rndevektoreid;

arvestab oma veebirakenduse loomisel turvalisuse nuetega;

arvestab rakenduse disainimisel kideldavuse nuetega.

loeng

praktiline t

Praktiline t:

teeb turvalisuseteste sisselogimisvormil.

SSL, TLS XSS

1 EKAP


Oskab anda muutujaile, meetoditele, klassidele jne korrektsed, heselt mistetavad ning koodistandardile vastavad ingliskeelsed nimetused; Kirjutab pitu phjal seadmele/programmile/koodile kasutusjuhendeid, tuues esile phifunktsioonid selgelt ja loogiliselt kasutades korrektselt erialaseid phitermineid; Kirjeldab oma veebilehte kasutades korrektset keelt; Teeb sisukokkuvtteid loetud artiklite ja tekstide kohta kasutades erinevaid snaraamatuid; Kasutab kirjutades formaalset kirjastiili; Tunneb ra mitteformaalse kirjastiili ning suudab kohandada teksti vastavalt vajadusele;

Iseseisev t moodulis: Kavandite loomine. Stiilijuhise loomine. Veebilehe loomine.

Mooduli hinde kujunemine: Mooduli kokkuvttev hinne on eristav. Mooduli hinne on kigi hindamislesannete kaalutud keskmine.


Planeerimise ja kujundamise lesanne

Valmista ette veebilehe 1 kavand. Tekstid, pildid jms. veebilehel sisalduv on vigaselt ja lnklikult ette antud. Hindamine:

Kik kohustuslik tekst on lisatud.


Tidetud lvend 3 kriteeriumid

Valmista ette 2 veebilehe kavandit.

ks kavanditest peab olema

mobiilivaade.



originaalse disaini eest.

Valmista ette 3 veebilehe kavandit. ks kavanditest peab olema mobiilivaade.

Tekstid on vormistatud korrektseks (lauseehitus, igekiri).

Kasutatud sobivaid fonte.

Logo on lisatud.

+ punktid originaalse (N: ,,mitte kastidega) disaini eest. (lvend 4 ja viis)

Kavand haakub temaatikaga.

Kasutatav peamen

Pildid on optimeeritud

Otsing on lisatud

On kasutatud pealkirju ja alampealkirju

Koosta kavandile stiilijuhis.

Mida hinnatakse: On olemas:

Vrvide kavand

Tpograafia kavand

Vormielementide kavand

Graafika kavand

Kavandi phjal tuleb luua veebileht kasutades ainult kliendipoolseid veebitehnoloogiaid (HTML,CSS, vms.)

Mida hinnatakse:

Veebilehe elemendid peavad asuma kavandil nidatud asukohtades.

Ttama peavad men ja lingid.

Kik tekst on valitav tekstina (mitte pildina).

Kujundus on eraldatud sisust.

Veebileht peab valideeruma

Veebileht on kasutatav ngemispuudega isikule.

Veebileht on kasutatav ka siis kui skriptid ja pildid vlja llitada.

Kood on struktueeritud ja kommenteeritud.

Kavandile stiilijuhise koostamise lesanne.


Nuppude kavand

Tuleb luua veebileht, mis kasutab andmebaasi ja serveripoolseid tehnoloogiaid.

Veebilehe kaudu peab saama andmebaasi kirjeid kuvada, muuta, kustutada, lisada, otsida ja sorteerida.

Sisestatud andmeid valideeritakse serveri poolel. Vajadusel kuvatakse veateateid.

Andmeid valideeritakse kliendi poolel. Andmete lisamine muutmine ja kustutamine toimuvad ilma veebilehte vrskendamata (N: AJAX tehnoloogia) Veebilehel kuvatavate andmebaasikirjete sorteerimine toimub ilma lehte vrskendamata.

Loodud veebilehe riloogika tuleb realiseerida vhemalt kolmel erineval platvormil(N: PhP, Java, C#)

Kavandile stiilijuhise koostamise lesanne.


Ikoonide kavand Kavandi phjal tuleb luua veebileht kasutades ainult kliendipoolseid veebitehnoloogiaid (HTML,CSS, vms.)


Veebileht on kasutatav ka siis kui skriptid ja pildid vlja llitada.

Tuleb luua veebileht, mis kasutab andmebaasi ja

serveripoolseid tehnoloogiaid.


Disain ja kood on eraldi


Mooduli petajate antud ppematerjalid. Veebiarenduse ppematerjalid, http://www.eneta.ee/oppimine/veebistuudium/Lehed/veebiarendus.aspx Klooster, A. Veebiprogrammeerimine (PHP) . E-kursus 2012, http://students.tmk.edu.ee/php/materjal/php_gateway.php Web development site, http://www.w3schools.com. Eric H. Glendinning, John McEwan Oxford English for Information Technology - 2nd Edition Santiago Remacha Esteras Infotech English for Computer Users - 4th Edition Santiago Remacha Esteras, Elena Marco Fabre, Cambridge Professional English in Use ICT Tom Ricca-McCarthy, Michael Duckworth Express Series English for Telecoms and Information Technology www.vallaste.ee

http://www.eneta.ee/oppimine/veebistuudium/Lehed/veebiarendus.aspxhttp://students.tmk.edu.ee/php/materjal/php_gateway.phphttp://www.w3schools.com/


7 TARKVARASSTEEMIDE TESTIMINE 6

Eesmrk: petusega taotletakse, et ppija oskab enda loodud rakenduse vajalikul mral testidega katta.

pivljundid: pilane

kirjeldab testimise phimtteid, rahvuslikke ja rahvusvahelisi testimise standardeid;

koostab ssteemi testiplaani;

kasutab UI testide loomise raamistikke;

testib rakendusi ja automatiseerib testimist dokumenteerib testi tulemused ppeja inglise keeles.

Nuded mooduli alustamiseks: Programmeerimise alused, tarkvara arendusprotsess (TA).

petajad: Irina Merkulova, Margus Laaneme, Kristjan Kivikangur


Omab ldist kujutlust testimise protsessist;

tunneb testimise eesmrke;

tunneb ta ttlemise elutsklit, erinevaid mudeleid (agile and waterfall) testimise kohta selles;

tunneb testimise phitermineid;

tunneb testimise printsiipe;

tunneb testimise osa TA kvaliteedi kindlustamise ssteemis.

Loengud

Iseseisev t

stid / kontrollt

Ksitlus

Sissejuhatus Testimine kui moodus programmitoote kvaliteedi kindlustamiseks; Testimise phiarusaamad.

0.5 EKAP

Koostab ssteemi testiplaani; oskab kirjeldada testimise objekti;

oskab valida testimise strateegia;

tunneb tde lbiviimise jrjestust;

igesti valida testimise stsenaariume;

oskab kirjeldada testi keskkonda;

valib kasutajaliidese testimiseks sobiva meetodi;

Loengud

T gruppides

stimine loengu materjalide jrgi

Panuse hinne grupi tsse

Testimise liigid; TA elutskkel; st-plaan; sti stsenaariumid; Testimise meetodid;

0.5 EKAP

Omab teadmisi testimise phitpidest;

tunneb testimise phitpide thendust ja koosseisu;

Loengud

Iseseisev t

stid / kontrollt

Ksitlus

Testimise phitbid Funktsionaalsed; Mittefunktsionaalsed;

0.5 EKAP

tunneb testimise phitpide kasutamist.

Seotud muutustega.

Omab teadmisi testimise funktsionaalsetest tpidest;

tunneb testimise funktsionaalsete tpide thendust ja koosseisu.

tunneb testimise funktsionaalsete tpide kasutamise valdkonda.

Loengud

Iseseisev t

stid / kontrollt

Ksitlus

Testimise funktsionaalsed tbid Funktsionaalne testimine (Functional testing); urvalisuse testimine (Security and Access Control Testing); Vastastikuse mju testimine (Interoperability Testing).

0.5 EKAP

Omab teadmisi mittefunktsionaalsetest testimise tpidest;

tunneb testimise mittefunktsionaalsete tpide thendust ja koosseisu;

tunneb testimise mittefunktsionaalsete tpide kasutamise valdkonda.

Loengud

Iseseisev t

stid / kontrollt

Ksitlus

Testimise mittefunktsionaalsed tbid ootlikkuse testimine; Paigalduse testimine (Installation testing); Kasutuse mugavuse testimine (Usability Testing); Loobumise ja taastamise testimine (Failover and Recovery Testing); Konfiguratiivne testimine (Configuration Testing);

0.5 EKAP

Omab teadmisi testimise tootlikkusest

tunneb testimise tootlikkuse tpide thendust ja koosseisu.

tunneb testimise tootlikkuse tpide kasutamise valdkonda.

Loengud

Praktiline t

stid / kontrollt

Ksitlus

Praktilise t kaitsmine

Tootlikkuse testimine Koormustestimine (Performance and Load Testing)

Rhu / stressi testimine (Stress Testing);

Stabiilsuse ja kindluse testimine (Stability / Reliability Testing);

Mahutavuse testimine (Volume Testing);

0.5 EKAP

Omab teadmisi testimise tpidest, mis seotud muutustega

tunneb testimise, mis seotud muutustega, tpide thendust ja koosseisu.

tunneb testide kasutamise, mis seotud muutustega, tpide valdkonda.

Loengud

Praktiline t

stid / kontrollt

Ksitlus

Praktilise t kaitsmine

Muutustega seotud testimise tbid Suitsu testimine (Smoke Testing)

Regressiivne testimine (Regression Testing);

Koostamise testimine (Build

0.5 EKAP

Verification Test);

Sanitaarne testimine vi koosklastus/paranduse kontroll (Sanity Testing);

Testib rakendusi ksitsi; teostab vajalike testide valikut kriteeriumite jrgi;

kirjutab testimiste stsenaariume;

valib kasutajaliidese testimiseks sobiva meetodi;

Loengud

Praktiline t

Praktilise t kaitsmine Testide valiku kriteeriumid; stide stsenaariumid; Testimise meetodid.

0.5 EKAP

estib lisasid automaatselt; oskab kindlaks teha, millal on vajalik kasutada automaatset testimist;

testib automaattestidega enda ja teiste koostatud rakendusi;

tunneb automatiseerimise instrumente.

Loengud

Praktiline t gruppides

Praktilise t kaitsmine Testimise automatiseerimine; Testimise programmide levaade; odul testimine.

0.5 EKAP

Kasutab UI testide loomise raamistikke;

loob automatiseeritud UI teste. Praktiline t Praktilise t kaitsmine GUI utomatiseerimine.

0.5 EKAP


Dokumenteerib testi tulemused pitavas vrkeeles; Kasutab ppeja ingliskeelset tarkvarassteemide testimisega seonduvat terminoloogiat loodud testide ja testitulemuste dokumenteerimisel; Teeb sisukokkuvtteid loetud artiklite ja tekstide kohta kasutades erinevaid snaraamatuid; Oskab kirjalikult vigadeta vljendada mtet (bug report, test case); Kasutab korrektset ppeja ingliskeelset tarkvarassteemide testimise terminoloogiat; On vimeline ttama dokumentidega / materjalidega TA testimise valdkonnas snastikku kasutamata.


Riiklike ja rahvusvaheliste standardite ppimine testimise valdkonnas.


Vajalike oskuste ja teadmiste valdamise tase kirjeldatu alusel. Vastavate terminite kasutamine. Grupits osalemise aktiivsus. Tekkinud probleemi isesisva lahendamise oskuste tase


pilane oskab selgitada olukorda, mis on seotud TA testimisega, terminite abil ppekeeles, vastab

pilane selgitab olukorda, mis seotud TA testimisega terminite abiga ppekeeles, vastab

pilane selgitab olukorda, mis seotud TA testimisega, terminite abil ppekeeles ja inglise keeles, vastab

pstitatud lesannete mnedele ksimustele. Lahendab talle antud praktilise lesande TA testimise osas. Dokumenteerib tidetud t vastavalt nuetele, kuid kirjeldus on mittetielik ja vib sisaldada mningaid vigu. Testimise tulemused on kirjeldatud hajutatult, kuid testimise t on siiski tidetud.

etteantud lesande ksimustele. Lahendab pstitatud praktilise lesande TA testimise osas. Dokumenteerib teostatud t vastavalt nudmistele, kuid kirjeldus vib sisaldada mningaid vigu. Testimise tulemused on kirjeldatud tielikult ja testimise t on ties mahus tidetud.

kigile ksimustele etteantud lesande piires. Lahendab pstitatud praktilise TA testimise lesande, esitades terve rea vimalikke lahendusi. Dokumenteerib tidetud t vastavalt etteantud nudmistele phjalikult ja korralikult. Testimise tulemused on kirjeldatud tielikult, testimise t ties mahus tidetud ja terstimise tulemuse jrgi on vimalik vlja ttada juhendotsus.


ppematerjalid internetis EUCIP materjalid, http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/arendus/143_testimise_tbid.html Elektroonilise raamatud, http://it-ebooks.info/ Tarkvara testimine, http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara_testimine Tarkvara testimise alused, http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7gxe#euni_repository_10895 Tarkvara testimine ja kvaliteedi tagamine, http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=89zv#euni_repository_10895 System testing, http://en.wikipedia.org/wiki/System_testing

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/arendus/143_testimise_tbid.htmlhttp://it-ebooks.info/http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara_testiminehttp://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7gxe#euni_repository_10895http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=89zv#euni_repository_10895http://en.wikipedia.org/wiki/System_testing


8 PROGRAMMEERIMINE 13,5

Eesmrk: petusega taotletakse, et ppija kasutab enamlevinud programmeerimismustreid ja vahendeid keerukamate rakenduste loomiseks.

pivljundid: pilane

tunneb enamlevinud programmeerimismustreid;

kasutab rakenduste koostamisel matemaatika- ja loogikafunktsioone;

realiseerib rakenduse MVC (Model-View-Controller) arhitektuuriga rakendusena;

kasutab parimate praktikate kohaselt ORM (ObjectRelational Mapping) vahendeid;

mistab hiktestide olemust ning nende kasutamisvimalusi;

kasutab testides mock-klasse;

kasutab korrektselt kokkulepitud koodistandardit;

loob suurema keerukusastmega rakendusi, kasutades ka matemaatiliselt ja loogiliselt keerukamaid algoritme ja rakenduse osiseid;

dokumenteerib loodud rakendused inglise keeles.

Nuded mooduli alustamiseks: Programmeerimise alused

petajad: Kristjan Kivikangur, Marina Oleinik



tunneb ra enamlevinud programmeerimismustreid;

loetleb enamlevinud programmeerimismustreid ja selgitab nende olemust;

loeng

test

Test: Vastavusse viimine (definitsioonid - kirjeldused)

Model-View-Controller;

Object-Relational Mapping;

Model-View-ViewModel;

Testjuhitud arendus.

2 EKAP

realiseerib rakenduse MVC (Model-View-Controller) arhitektuuriga rakendusena;

loodud programm vastab MVC arhitektuuri kriteeriumitele (Mudel, vaade ja riloogika on eraldatud);

meeskonnat Praktiline harjutus: MVC arhitektuuriga rakenduse loomine

MVC rakendamine. 2 EKAP

kasutab parimate praktikate kohaselt ORM (Object-Relational Mapping) vahendeid;

selgitab ORMi olemust;

kasutab mnda enamlevinud ORMi vahendit vastavalt OOP kursuses pitud programmeerimiskeelele;

praktiline t Praktiline harjutus: Etteantud programmis ORM kasutamine

ORM parimad praktikad;

ORM vahendid;

ORM kasutamine.

2 EKAP

mistab hiktestide olemust ning nende kasutamisvimalusi

loob enne programmikoodi kirjutamist hiktesti, millega testitakse tarkvara funktsionaalsust (testjuhitud arendus);

loob ja kasutab koodi korrektsuse kontrollimiseks sobilikke hikteste;

kriitilised juhtumid

praktiline t

Praktiline harjutus: Teostab testjuhitud arendust programmi loomisel

hiktestid;

Testjuhitud arenduse rakendamine.

2 EKAP

kasutab testides mock-klasse loob ja kasutab mock-klasse hiktesti skoobist vljapoole jvate osade testimiseks;

praktiline t Praktiline harjutus: Mock-klassi loomine ja kasutamine

Mock-klassid ja nende kasutamine. 2 EKAP

Kasutab rakenduste koostamisel matemaatika- ja loogikafunktsioone

koostab rakenduse, mis uurib funktsioone ja joonistab graafikuid.

loeng

praktiline t

Esitab rakenduse abil elementaarfunktsiooni graafikut, tuletise abil kirjeldab funktsiooni omadusi.

Leiab rakenduse abil funktsiooni mramis-, positiivsus-, negatiivsuspiirkonda.

Matemaatilised funktsioonid ja

nende uurimine;

Programmeerimine-

3,5 EKAP


Kirjutab pitu abil programmile kasutusjuhendeid, tuues esile phifunktsioonid selgelt ja loogiliselt kasutades korrektselt erialaseid phitermineid; Teeb sisukokkuvtteid loetud artiklite ja tekstide kohta kasutades erinevaid snaraamatuid; Dokumenteerib loodud rakendused inglise keeles kasutades formaalset kirjastiili ja jrgides grammatika reegleid; Tunneb ra mitteformaalse kirjastiili ning suudab kohandada teksti vastavalt vajadusele; Oskab anda muutujaile, meetoditele, klassidele jne korrektsed, heselt mistetavad ning koodistandardile vastavad ingliskeelsed nimetused.

Matemaatika 2.0 EKAP loob suurema keerukusastmega rakendusi, kasutades ka matemaatiliselt ja loogiliselt keerukamaid algoritme ja rakenduse osiseid; kasutab rakenduste koostamisel matemaatika- ja loogikafunktsioone.


Osalemine projektits (Rakenduse loomine).


Mooduli hinne kujuneb hindamislesannete lahendamisel saadavate hinnete baasil. Funktsiooni uurimise lesande lahendamine OOP metoodikaga annab 50% lvendist. Rakenduse loomine annab 50% lvendist.


Oskab esitada elementaarfunktsiooni graafikut, tuletise abil kirjeldada funktsiooni omadusi.

Tidetud lvend 3 kriteeriumid. Oskab leida funktsiooni mramis-, positiivsus-,

Tidetud lvend 4 kriteeriumid Funktsioonide kohta antud lesanded lahendanud

Rakenduse loomine, kus kasutaja saab andmeid sisestada, muuta ja kustutada.

negatiivuspiirkonda. Rakenduse juurde galerii mooduli loomine

korrektselt. Rakenduse juurde igusssteemi loomine.

(Vhemalt kolm gruppi, kellele iguseid

anda/hallata) Kasutatav ppekirjandus /ppematerjal

petajate poolt koostatud elektroonilised ppematerjalid. Lisamaterjalid internetist: Teemakohaseid e-raamatud, http://it-ebooks.info/ Java programmeerimise juhend, http://docs.oracle.com/javase/tutorial/ PHP ppematerjal, http://www.w3schools.com/php/default.asp

http://it-ebooks.info/http://docs.oracle.com/javase/tutorial/http://www.w3schools.com/php/default.asp


9 HAJUSRAKENDUSTE ALUSED 6

Eesmrk: petusega taotletakse, et ppija loob hajusa arhitektuuriga rakendusi ning teostab andmete lekandeid erinevate andmeallikate vahel.

pivljundid: pilane

liidestab rakendused ja andmeallikad;

tunneb snkroonseid ja asnkroonseid andmete lekandmise vimalusi ning valib neist sobivaima;

dokumenteerib loodavad ja olemasolevad liidesed (liidestatud ssteemid, integratsioonipunktid, integratsioonimeetodid, turvalisuse reeglid);

loob hajusa arhitektuuriga rakendusi ja olemasolevatele teenustele klientrakendusi;

dokumenteerib loodud rakendused ppeja inglise keeles.

Nuded mooduli alustamiseks: eeldusained andmebaasissteemide alused, veebirakenduste loomise alused, programmeerimise alused

petajad: Kristjan Kivikangur, Irina Merkulova, Marina Oleinik, Margus Laaneme, Urmi Tlgo


lesanded Mooduli teemad

Maht

liidestab rakendused ja andmeallikad;

loob hajusa arhitektuuriga rakendusi ja olemasolevatele teenustele klientrakendusi;

selgitab, mis on andmete puhverdamine (caching) ja dubleerimine (replication);

varundab enne liidestamist ssteemi andmed;

liidestab olemasoleva andmeallika veebirakendusega andmete kuvamiseks, muutmiseks, lisamiseks ja kustutamiseks;

arvestab hajusrakenduste kasutamisel tekkida vivat andmete kadu ning rakenduse osiste mittetoimivust.

loeng

praktiline t

iseseisev t

Praktiline t:

Koostab veebirakenduse olemasolevate rakenduste liitmisel.

Hajusrakenduste loomine Hajusrakenduste alused Integratsioon ja liidestamine Liidestamise vajadus; Integratsiooni ja liidestamise kasutusalad; Liidestamise phimtted ja erinevad vormid Ldvalt ja tihedalt seotud rakendused. Snkrooneenne ja asnkroonne liidestus. Ssteemide integreerimise ja liidestamise vimalused (failivahetus, jagatud andmebaas, snumivahetus, veebiteenused, Message Queue) Integratsiooni ja liidestamise probleemid. Vimaluste ja vahendite sobivus. Riigi infossteemi liidestamine

2 EKAP

X-tee andmevahetuskiht. Teenustephine arhidektuur. Liidestamismetoodika tasandid.

tunneb snkroonseid ja asnkroonseid andmete lekandmise vimalusi ning valib neist sobivaima.

kasutab ssteemidevahelist snkroonset ja asnkroonset andmete lekandmist;

kirjeldab hajusrakenduste olemust ja kasutusvaldkondi;

loob, paigaldab ja kasutab veebiteenuseid;

liidestab veebiteenuse veebirakendusega.

loeng

praktiline t

iseseisev t

Praktiline t:

Koostab etteantud veebiteenuseid sisaldava rakenduse.

Veebiteenused XML, SOAP, WSDL, UDDI, WCF, RPC, REST standardite kasutamine Ressursiphised veebiteenused WebAPI liidestamine OData protokolli kasutamine

4 EKAP


Teeb sisukokkuvtteid loetud artiklite ja tekstide kohta kasutades erinevaid snaraamatuid; Tunneb ra mitteformaalse kirjastiili ning suudab kohandada teksti vastavalt vajadusele; Oskab anda muutujaile, meetoditele, klassidele jne korrektsed, heselt mistetavad ning koodistandardile vastavad vrkeelsed nimetused. Dokumenteerib loodavad ja olemasolevad liidesed (liidestatud ssteemid, integratsiooni-punktid, integratsiooni-meetodid, turvalisuse reeglid), kasutades selleks formaalset kirjastiili ja jrgides grammatika reegleid; Dokumenteerib hajusrakenduse komponendid ja nendevahelised liidestused pitavas vrkeeles.


IT korralduse alused: kirjeldab etteantud organisatsiooni infossteemi rolli organisatsiooni halduses Projektihalduse alused: IT alase projektiplaani koostamine ja esitlemine Infoturve organisatsioonis: etteantud organisatsiooni riskianals (juhendi alusel) ja turvameetmete kavand

Mooduli hinde kujunemine: Mooduli hinnatakse eristavalt. Mooduli hinne kujuneb projektit hindest. Hindamise eelduseks on kontrolltde ja iseseisvate tde sooritamine positiivsele hindele. Hinnatakse praktilist td.


ppija lahendab praktilised lesanded etteantud juhendi alusel petaja kaasabil. ppija suudab vlja pakkuda tplahenduse.

ppija lahendab praktilised lesanded etteantud juhendi alusel. petaja aitab ainult suunata. Dokumenteerib praktilise t vastavalt kirjeldatud nuetele, kuid esineb ksikuid vigu vi dokumentatsioon ei ole tielik.

ppija lahendab praktilised lesanded etteantud juhendi alusel iseseisvalt. Dokumenteerib praktilise t vastavalt kirjeldatud nuetele.

Kasutatav ppekirjandus /ppematerjal:

petaja poolt koostatud materjalid Veebiteenuste kirjeldused, http://www.w3schools.com/webservices/

E-pe ppematerjal, http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=65mp#euni_repository_10895

http://www.w3schools.com/webservices/http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=65mp#euni_repository_10895


10 INFOTEHNOLOOGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE ORGANISATSIOONIDES 6 EKAP

Eesmrk: petusega taotletakse, et pilane orienteerub kaasaegses infohiskonnas oma erialal ttamiseks vajalikul mral ning tuleb toime organisatsiooni ja projektimeeskonna liikmena

pivljundid: pilane

orienteerub IT-alases majandus- ja iguskeskkonnas;

mistab infotehnoloogia mju ja rolli ettevtte juhtimises ning infohiskonnas;

eristab peamisi IT-taristu haldamise ja auditeerimise standardeid ning raamistikke;

koostab lihtsama projektiplaani;

jrgib klienditeeninduse ja meeskonnat head tava;

kasutab lihtsamat majandus-, igus- ja juhtimisalast terminoloogiat;

mistab teenuste osutamise taristu lesehitust ja toimimist.


petajad: Sirje Schumann, Marina Majorova, Albert Veskilt



eristab eetilist ja ebaeetilist kitumist ning tunneb

kutse-eetika phimtteid;

jrgib teenindussituatsioonides klienditeeninduse head tava

eristab valikuvabaduslikku ja jaotuslikku mtteviisi ning nende vljendumist teenindushoiakutes;

selgitab klienditeeninduse hea tava reegleid ning demonstreerib nende jrgimist IT valdkonna teenindussituatsioonides;

Loeng/ vestlus

Anals

Juhtumite anals

Videotreening /Rollimng

Kasutab kirjalikes tdes ja suulises vestlused lihtsamat terminoloogiat

Ettevtte teenidussbralikkuse anals juhendi abil

Juhtumianals

Suhtlemis-ja teenindussituatsioonide demonstreerimine

Suhtlemine ja klienditeenindus Suhtlemise phioskused. Kontakti loomine. Kuulamine. Selge enesevljendus. Kehtestamine. Konfliktise lahendamine. Teeninduse olemus. Kliendid ja nende ootuste titmine. Kliendirhmad. Klienditeenindaja roll. Teeninduse kvaliteet. Konfliktide lahendamine.

2 EKAP

mistab multikultuurses organisatsioonis toimuvaid protsesse ning ksikisiku ja rhma kitumise ning suhtlemise seadusprasusi;

kirjeldab kooli kui organisatsiooni;

iseloomustab oma gruppi ja seal toimivaid grupiprotsesse;

toob niteid sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike faktorite koosmju

Loeng/ Arutelu

Enesekontrolli testid EUCIPI IT juhtimine osa teemade alusel

ppekik

Testid

ppekigu aruanne

Juhtumianals kooli vrtuste kohta

Organisatsioonikeskkonna

Organisatsioon ja juhtimine Organisatsioon kui avatud ssteem. Organisatsiooni tbid. Struktuur. Rollid. Ametlik suhtlemine. Organisatsioonikultuur.

1 EKAP

mistab infotehnoloogia mju ja rolli ettevtte juhtimisele ning infohiskonnale;

kasutab lihtsamat juhtimisalast terminoloogiat ;

jrgib enesejuhtimise phimtteid lhtudes enesekontrolli phimtetest ja oma rollikaardist;

teeb koostd ning jrgib meeskonnat phimtteid;

jrgib meeskonnat head tava

kohta organisatsioonides.

eristab oma tvaldkonna juhtimisalaseid probleemsituatsioone organisatsioonis, analsib neid lhtuvalt juhendist ja pakub vimalikke lahendusi, toetudes eetika phimtetele ja juhtimisteooriatele;

kirjeldab IT spetsialisti rolli ja vastutusala ning koostd teiste struktuuriksuste vi ttajatega vhemalt kahe erineva organisatsiooni sh kooli nitel;

analsib juhendi abil oma igapevast tegevust lhtuvalt enesejuhtimise phimtetest;

seostab meeskonnatna erinevaid tegevusi ja nende mju organisatsiooni arengule organisatsioonikultuurist lhtuvalt;

Probleemlesanne (kooli vrtused)

Praktilised td ( kooli infossteemi ja ppekorralduseeskirja tundmine, kahe erineva organisatsiooni kultuuri vrdlus ja lahenduste leidmine organisatsiooni probleemidele, grupiprotsesside anals)

Meeskonnat

anals (PEST)

Organisatsioonikultuuri anals

Analsib kooli infossteemi ja ppekorralduseeskirja

Analsib grupiprotsesse vastavalt juhendile

IT spetsialisti rollikaardi loomine meeskonnatna

Eneseanals

Meeskonnat. Juhtimine. Juhtimisfunktsioonid. Kvaliteedijuhtimine. Personali-

juhtimine.

koostab kliendisuhtluses vajalikke dokumente, jrgib keelereegleid ja kehtivaid dokumendivorme;

koostab juhendi abil mgipakkumisi, jrgib sh praktikal oma tegevuses teeninduslepingut

on teadlik dokumendihaldusssteemi kasutamise vimalustest dokumentide haldamisel;

Praktiline t (vormistatud dokumentidele rollile vastavalt digiallkirja andmine)

Dokumendihaldus-ssteemi kasutamine (dokumendi liikumine, juurdepsuigused, arhiveerimine)

E-lahenduste kasutamine

Dokumentide

e-portfoolio koostamine:

nuetekohaselt vormistatud ja allkirjastatud

(CV, motivatsioonikiri, kaaskiri, avaldus, e-kiri, seletuskiri, tellimuskiri, pretensioon, jrelprimine, volikiri, protokoll, akt, mgipakkumine jms)

Kasutab ppesituatsioonis dokumendihaldust ja E-lahendusi.

Asjaajamine Dokumentide vormistamine ja esitamine. Asjaajamise korraldus. Praktiliselt avalduse vormistamine, CV vormistamine, motivatsioonikiri, algatuskiri, vastuskiri. Dokumendi allkirjastamine sh digiallkirjastamine. E-kiri, selle koostamise reeglid (koosts eesti keele ja rakendustarkvara ainega). Dokumentide haldusssteemid. Arhiiv. ISO ja EVS

0.5 EKAP

koostab lihtsama projektiplaani; koostab paaristna erialase projektiplaani, milles kirjeldab projektihaldamisega seotud peamisi toiminguid;

Arutelu/Loeng

Paarist

Projekt

Infotehnoloogiliste rakenduste maksumus- ja tasuvusarvutused

IT-alane projekt paaristna,

Projektijuhtimine Projekti etapid. Projekti meeskond, rollid ja vastutus. Projektiplaan.

1 EKAP

hinnatakse tehnilist teostust, koostd, kliendile sobivust, projektijuhtimist.

Projekti haldamise infotehnoloogilised vahendid. Projekti juhtimine, projekti aruandlus.

orienteerub IT-alases igusruumis;

kasutab lihtsamat igusalast terminoloogiat;

rakendab iseseisvalt sobivaid igusakte vastavate erialaste probleemide lahendamisel;

arutelu

juhtumianals

rhmat

iguslike kaasuste anals

igusterminoloogia mistekaart

ettevtluskeskkonna iguslik anals

iguse alused EV igusruum ja igusssteem; igusharud (avalik igus, eraigus, IT-igus).

1 EKAP

Tunneb peamisi IT taristu haldamise ja auditeerimise standardeid ja raamistikke;

mistab teenuste osutamise taristu lesehitust ja toimimist.

selgitab iseseisvalt peamiste IT taristu haldamise ja hindamisega seotud standardite ja raamistike phimtteid ja erisusi;

teab teenusetaseme mittevastavuse toimet organisatsiooni tegevuse tulemustele.

paarist

loeng

ITIL mistekaart

ISMS mistekaart

Teenuse osutamise ja teenusetaseme lepingu mittevastavuse juhtumite anals

It infossteem ja taristu haldus Infossteem ja ristrateegia; Suhtekorraldus; ITIL raamistik. ISMS Infoturbestrateegia vljattamine; Veebirakenduste turvamine.

0.5 EKAP

LIMITAV OSA ppe keel 1.0 EKAP

kasutab lihtsamat majandus-, igus- ja juhtimisalast terminoloogiat; osaleb mooduliteemalistes ja ppekeelsetes arutlustes, vljendab ennast keeleliselt arusaadavalt, kasutades erialaseid phimisteid valdavalt iges kontekstis; eristab keelekasutust erinevates kultuurilistes ja sotsiaalsetes keskkondades, sealhulgas veebikeskkonnas; kirjeldab kooli ja iseloomustab oma gruppi kui organisatsiooni; analsib oma ja kaaslaste keelekasutust lhtuvalt eetika phimtetest; valib sobiva snakasutuse vastavalt suhtlusolukorrale (telefon, meil, kne, ettekanne, ootamatu snavtt, igapevased vestlused ja hisarutelud); tunneb olulisi meediatekste, hindab kriitiliselt reklaami; osaleb meeskonnats, kavandab ja toimetab IT-alast ajalehte (erialane reklaam, tkuulutus, uudis, intervjuu, arvamuslugu, portree, reportaa); analsib meedia mju vrtushinnangute ja kitumisnormide kujundamisel; koostab ja vormistab tarbetekste (e-kiri, avaldus, CV, motivatsioonikiri, seletus, algatuskiri, vastuskiri, jrelprimiskiri); loob oma teksti vastavalt igekirjareeglitele ja stiilile (essee IT spetsialisti rollist ja vastutusest vi nutikas IT spetsialist muudab Eesti elu paremaks );

Sotsiaalained -1.5 EKAP omab adekvaatset enesehinnangut ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja terviseteadliku inimese kujunemist; omab arusaama esinevatest nhtustest, protsessidest ja konfliktidest hiskonnas ning nende seostest ja vastastikusest mjust; teadvustab ja jrgib tervisekaitse- ja tohutus-nudeid.

Iseseisev t moodulis: Oma ppegrupi organisatsioonikultuuri analsimine lhtuvalt kooli phivrtustest. Dokumentide e-portfoolio. IT kaupluse vi IT teeninduse pakkuja juures toimunud klienditeeninduse situatsiooni anals pitud teooria phjal. IT ssteemi lihtne audit vastavalt juhendile.


Mitteeristav hindamine. Mooduli arvestuse saamiseks on tidetud mooduli kik hindamislesanded lvendi tasemel (A) Hindamislesanded:

Organisatsiooni keskkonna anals (PEST). Juhtumianals IT-igusest. Individuaalne vi rhmat. Organisatsioonikultuuri anals vastavalt juhendile. Juhtumianals juhtimisest. Individuaalne vi rhmat. ITIL mistekaart. ISMS mistekaart. IT-alane projekt meeskonnatna, hinnatakse tehnilist teostust, meeskonnatd, klienditeenindust, projektijuhtimist. Videoharjutus. e-pimapp iseseisvatest tdest ja dokumentidest.

Hindekriteeriumid Arvestatud ehk lvend. Kik mooduli hindamislesanded on tidetud lvendi tasemel.


Infohiskonna arengukava 2020 [http://infoyhiskond.eesti.ee/eesti-infouhiskonna-arengukava-2020] Berens, A. Projektijuhtimine. Tallinn 2002 Brifk, E, Operatsioonissteemi kasutajate haldamine, e-kursus 2011[http://e-ope.khk.ee/oo/2011/operatsioonisysteemi_kasutajate_haldamine/] Brooks, I. Organisatsioonikitumine. ksikisik, rhm ja organisatsioon. ripeva raamat. Tlge eesti keelde Marja Vaba ja Tnapev. 2008 Born,I. Matvere, R. CV meristriklass. ripev 2010 Bolton, R. Igapevaoskused. Vike Vanker 2008 Goulston, M. Lihtsalt kuula! ripev 2011 Kidron, A. Suhtlemine. Mondo 2004 Krips, H. Konfliktidest ja suhtlemisoskustest. Tartu 2011 Konno, M. Digitaalne kultuur. E-kursus 2011 [http://www.tlu.ee/opmat/tp/Digikultuur.pdf] Hanni, T. Infossteemi elutskkel. E-kursus 20111 [http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6wob#euni_repository_10895] Mets. U. Infossteemi haldus ja tugi. E-kursus 2011 [http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/haldus/] Mets. U. Infossteemi hankimine, arendus ja tugi. E-kursus 2011 [http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/arendus/] Mets, U. Infossteemi kasutamine ja juhtimine. E-kursus 2011 [http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/] Laurits, M. Infossteemi kavandamisest andmebaaside loomiseni: ssteemianalsi etapid ja vahendid, digitaalne piobjekt, [http://infosysteemianalyys.weebly.com] Laurits, M. E-teenused kui infossteem, digitaalne piobjekt [http://e-teenus.weebly.com] Lees, M. Kuidas koostada mgikirja? ripev 2008 Lilley, Roy. Toimetulek keeruliste inimestega. ripev 2010 Niiberg T. Suhtlemise kuldreeglid. Pegasus 2011 Pisuke, H. Mis on autoriigus, digitaalne piobjekt 2010 [http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/]

http://infoyhiskond.eesti.ee/eesti-infouhiskonna-arengukava-2020http://e-ope.khk.ee/oo/2011/operatsioonisysteemi_kasutajate_haldamine/http://www.tlu.ee/opmat/tp/Digikultuur.pdfhttp://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6wob#euni_repository_10895mailto:[http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6wob#euni_repository_10895]http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/haldus/http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/arendus/http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/http://infosysteemianalyys.weebly.com/http://e-teenus.weebly.com/http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/

Pllula, K. Klienditeenindus: teenuse kujundamine ja sihtrhmad. Digiaalne piobjekt 2010. [http://www.hkhk.edu.ee/klienditeenindus/] Roosipld, A. Probleemsete situatsioonide lahendamine klienditeeninduses. Digitaalne piobjekt 2013, [http://situatsioonidelahendamine.weebly.com] Tipp, V. Autoriigus, digitaalne piobjekt [http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autorioigus/] Virovere A. Alas R. Liigand, J. jt. Organisatsioonikitumine. Ksiraamat. Kirjastus Klim, 2005. ripeva ksiraamat IT juhtimine

http://www.hkhk.edu.ee/klienditeenindus/http://situatsioonidelahendamine.weebly.com/http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autorioigus/

Mooduli nr Mooduli nimetus Maht EKAP

11 KARJRI PLANEERIMINE JA ETTEVTLUSE ALUSED 6

Eesmrk: petusega taotletakse, et pilane tuleb toime oma karjri planeerimisega kaasaegses majandus -, ettevtlus- ja tkeskkonnas, lhtudes elukestva ppe phimtetest..

pivljundid: pilane

mistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjriplaneerimise protsessis;

mistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist;

mtestab oma rolli ettevtluskeskkonnas;

mistab oma igusi ja kohustusi tkeskkonnas toimimisel.


petajad: Janar Juhkov, Maimu Ruubas, Ljudmilla Mihhailova, Sirje Schumann, Toivo Treufeldt, Tnu Tambur


lesanded Mooduli teemad ja alateemad Maht

mistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjriplaneerimise protsessis;

analsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab oma tugevaid ja nrku klgi;

leiab iseseisvalt informatsiooni tturu, erialade, praktika ja ppimisvimaluste kohta;

seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nudeid tturul rakendamise vimalustega;

koostab igesti elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, sh vrkeelse, motivatsioonikirja, sooviavalduse, kaaskirja), lhtudes dokumentide vormistamise heast tavast;

valmistab ette ja osaleb nidistintervjuul (sh vrkeelse);

koostab oma lhi- ja pikaajalise karjriplaani;

Loeng ja arutelu

Rhmat

Rollimng

Iseseisev t

pimapi koostamine

Interaktiivne loeng

Praktiline t

Suhtlusphine loeng

ppevideo

Tvimelemine

Individuaalne pimapp, mis sisaldab eneseanalsi, kandideerimisdoku-mente, karjriplaani;

Rhmat/esitlus: pakkumised tturul;

Rollimng: tintervjuu;

Kollaa: tintervjuu vlimus;

Tpakkumise igesti koostamine ja loomine.

Karjripeva korraldamine.

Karjriplaneerimine Isiksuse omadused; Tturg; Elukestev pe; Totsimise viisid; CV ja sellega kaasnevad dokumendid; Tintervjuu; Karjri miste. Positiivne mtlemine ja suhtlemisoskuste arendamine. Otsustamis-, planeerimis- ja toimetulekuoskuste arendamine. Karjripev.

2 EKAP

suuline enesevljendus (sh. vrkeelne);

ettevtetega koosts karjripeva korraldamine;

Positiivne mtlemine ja stressi maandamine lbi tvimlemise.

mistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist;

mtestab oma rolli ettevtluskeskkonnas

kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lhtudes ressursside piiratusest;

selgitab nudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust;

koostab elektrooniliselt oma leibkonna he kuu eelarve;

loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse;

tidab etteantud andmete alusel elektroonilise nidistuludeklaratsiooni;

kirjeldab meeskonnatna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mju ettevtte majandustegevusele

kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks riiklikku infossteemi e-riik;

kirjeldab meeskonnatna ettevtluskeskkonda Eestis oma pitavas valdkonnas;

selgitab he ettevtte majandustegevust;

koostab elektrooniliselt lihtsustatud riidee ja -plaani.

Loeng ja arutelu

Rhmat

Iseseisev t

Praktilised harjutused

Projektpe

Esitluseks ettevalmistamine

Arutlev anals

Tlehed

Individuaalne t:

1 leibkonna he kuu eelarve;

tuludeklaratsioon etteantud andmete alusel;

pangateenuste anals; Rhmat:

IT-alane ettevtlus Eestis, ettevtluskeskkond, he IT-ettevtte anals;

Rhmat:

erialane lihtsustatud riplaan;

Majanduse phiksi-mused ja riigi osa ma-janduses. Erinevad majandusssteemid.

Majanduskeskkond;

Hinnavrdluse lbi-viimine tulemuste anals ning esitlus;

Selgitab vimalusi palgattaja ja ettevtjana;

Teeb vrdluse ja selgitab EL riikide majanduslike nitajate erinevusi.

Erialaste ettevtete klastamine.

Majanduse alused Turumajanduse olemus; Nudluse ja pakkumise mehhanism; Konkurents ja hinnasusteem; Tjuturg; Valitsuse roll ja funktsioonid Riigieelarve, maksud ja nende olemus; Pank ja panga-teenused; E-riik; Ettevtlus; riplaan. Riiklikud maksud; Ma-jandusarvestuse alused.

2 EKAP

mistab oma igusi ja kohustusi loetleb ja selgitab iseseisvalt Loeng ja arutelu Rhmat: tkeskkonna Tkeskkonna-ohutus 1 EKAP

tkeskkonnas toimimisel tandja ja ttajate peamisi igusi ning kohustusi ohutu tkeskkonna tagamisel;

tunneb ra ja kirjeldab meeskonnatna tkeskkonna ldisi fsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, pshhosotsiaalseid ja fsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vhendamiseks;

tunneb ra tnnetuse ja loetleb meeskonnatna lhtuvalt igusaktides stestatust ttaja igusi ja kohustusi seoses tnnetusega;

kirjeldab tulekahju ennetamise vimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel tkesk-konnas.

leiab juhtumi nitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt ttervishoiu ja tohutuse alast informatsiooni.

leiab iseseisvalt tlepingu-seadusest informatsiooni t-lepingu, tajakorralduse ja puhkuse kohta.

nimetab tlepingu, tvtulepingu ja ksunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab tlepinguseadusest tulenevaid ttaja igusi, kohustusi ja vastutust;

arvestab juhendi abil iseseisvalt ajat, tkit ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netottasu ning ajutise tvimetuse hvitist.

Rhmat

Iseseisev t

Praktilised harjutused

Juhtumianals

pimapi koostamine

Kitev loeng, ppefilmid

Individuaalne t

Anals

Documents

Noorem tarkvaraarendaja 4. tase kutsekeskharidusõpe