Noorteleht Tankla nr 10(03-2013)

Kas teadsid, et Valgamaa noormees mängib bändis Paha Polly?Milline on vahetusaasta Lõuna-Mehhiko päikese all? Miks vahetas Siim Säre elu linnas maal elamise vastu?

Kuidas suhtutakse õhusõiduki hooldust õppivasse tüdrukusse? Mis teeb maakoolis õpetamise eriliseks? Kõigest sellest saab lugeda lehekülgedelt 6-7.

Valgamaa noorteleht nr 1(10) Heade mõtete ja ideede jagaja Märts 2013

WWW.TANKLA.NET

«See on tõesti hea, et igas proovis saab naerda.»

Skanneeri oma nutitele-foniga sisse see QR-kood ning hakka meie fänniks!

www.facebook.com/tankla

Gertu Võ[email protected]

Ülla [email protected]

«Tulevikust rääkides on suur heameel meie noorte üle. Valgamaa noored on aktiivsed ja julgen paljusid neist seada

vanemale põlvkonnale eeskujuks. Noortekogud, avatud noortekeskused, noorte oma portaal, ajaleht ja isegi

televisioon on ainult mõned märksõnad, mis tunnustust nõuavad. Võime uhked olla meie laste üle, kelle projekt

võitis noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammis esikoha,» sõnas Valga maavanem Margus Lepik

vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel.

Ühel reede õhtul avaneb mul võimalus kohtuda Otepääl nelja imetlusväärse neiuga. Gümnaa-siumiõpilased Gertrud Aasaroht, Triinu Aasaroht, Kärt Anton ja Keiti Kirt koonduvad ühise nime alla Charlie. See peaaegu 2 aastat tagasi loodud ansambel kogub hoogsalt populaarsust.

Juhuslik nimevalik«Me kõik oleme käinud Ees-

ti lastekooris ja seal oli üks äge laul, millega tahtsime esineda kooli jõulupeol. Alguses oli meid kuus, aga meie neljakesi klappi-sime kuidagi paremini,» räägib Triinu. Ansambel sai endale ni-meks Charlie täiesti juhuslikult, kui tuli Jaan Poska gümnaasiu-mis esinemine ja nime tarvis oli. «Mõtlesime, et paneks ühe ilusa poisi nime ja nii see nimi jäigi,» kirjeldab Triinu nimevalikut.

Tüdrukute arvates oli alguses kõik kuidagi lihtsam. Nüüd on raskem, sest Kärt ja Keiti õpivad Tartus Jaan Poska gümnaasiu-mis. Samas on ka inimestel tek-kinud juba ettekujutus, milleks neiud võimelised on ja seetõttu oodatakse neilt iga korraga roh-kem. «Inimesed vahel arvavad, et see tulebki lihtsalt niisama, tu-leme kohale ja laulame,» seletab Kärt inimeste mõtlematust.

Mitmekülgne repertuaar«Meie repertuaar on väga

erinev, sest oleme esinenud ka näiteks kirikutes, sinna ju ei saa minna tavapäraste raadiolugu-dega,» räägib Gertrud. Esinemis-repertuaari kuulub umbes 20 laulu, kuid mõned lood on juba nii tüütuks kujunenud, et enam ei taha neid esitada. «Selliseid laule ei saa ka esitada, mis on proovis meid naerma ajanud, siis võib juhtuda see, et esinemise ajal mõjuvad need meile uuesti nii,» lisab neiu. Gertrud ja Triinu on ka vanadekodus esinemas käi-nud. «See oli kõige südamlikum esinemine, kus ma käinud olen,» ütleb Triinu mõtlikult.

«Tavaliselt Keiti ütleb, mis popp on ja seda laulame,» üt-leb Kärt naerdes. Kärdi sõnul ka nemad Keitiga vaidlevad kõi-ge enam lugude üle, sest nende muusikamaitsed on erinevad. «Keiti ütleb lihtsalt lõpuks, et mul on halb muusikamaitse.» Tegelikult tehakse tihtipeale va-lik publiku järgi. Kui esinetak-se koolis, siis mõeldakse ikkagi nende laulude peale, mis praegu populaarsed on. «Võõra laulu pu-hul nad võib-olla ei haaraks kohe esitusest kinni ja ei kuulaks,» ar-vab Kärt.

Värsked ja rohelisedTüdrukud räägivad, kuidas

enne esinemisi tuleb tihti kriise ette, et jõuavad kuskile kohale ja siis on tunne, et üldse ei taha lavale minna. «Vahel tahad ini-mestele vastu tulla, kes hästi pal-ju aidanud on, aga samas ei leia kuidagi aega ja pead end sundi-ma. Eks me oleme veel praegu

selline heategevuslik ansambel. Mõni inimene hõikabki välja, et meil tuleks 15 laulu teha. Inime-sed ei mõtle, mis selle taga on. Koor õpib aastas 15 lugu,» räägib Triinu.

Ansambli Charlie liikmeid ühendab pikaajaline sõprus

Ansambel Charlie (vasakult Keiti,

Triinu, Kärt ja Gertrud). ERAKOGU

Ansambli liikmed leiavad, et praegu on veel natukene vara oma esinemiste eest raha küsi-da, sest enda arvates on nad alles algajad. «Me oleme nii värsked ja rohelised,» ütleb Gertrud. Vä-hemasti sõiduraha aga tavaliselt küsivad, sest esinemise eest ei tahaks ju päris peale ka maksta.

Vahel tuleb ka tülisid etteNeidudel juhendajat ei ole.

Triinu ja Gertrud naeravad, et võib-olla nende ema on kõige suurem kriitik, kellele vahel mõni uus lugu lauldakse. «Seda peab küll ütlema, et me oleme Otepää gümnaasiumist saanud selle kaa-sa, et me oskame oma häält väga hästi kasutada. Samas me oskame ka koos laulda, et me ei tee nii, et üritame üksteisest kõik üle solee-rida,» kirjeldab Triinu ansamblis laulmist.

Vahel tuleb ette ka tülisid. «Teistel on hea, lähevad koju ära

ja järgmiseks päevaks on unus-tatud. Meie Gertrudiga peame koos koju minema, vahel sama bussiga ka veel Tartust Otepääle sõitma,» naerab Triinu. Muidu on aga väikeste riidudega ikka see, et kaks tükki omavahel tülitsevad ja teised kaks hakkavad tavaliselt naerma ja ongi tülitsemine lõp-penud.

Lõbusad ansambliproovidAnsambli tegemise juures pea-

vad tüdrukud kõige ägedamaks seda, et nad on omavahel suu-red sõbrad ja neil on koos vahva. «See on ka hea, et kui me Keitiga Tartusse ära läksime, siis võõran-dusime Otepää tüdrukutest ikka päris palju, aga Triinu ja Gert-rud on ikka olemas,» räägib Kärt. «Sünnipäevadele ikka kutsutak-se,» lisab Triinu naerdes.

«Mina tunnen seda ka, et mul on alati midagi oodata. Kui on kõige hullem päev olnud, siis lä-hen Tartusse lauluproovi ja mul läheb kõik muu meelest ära. Ma saan alati kindel olla, et seal saab nalja,» mõtiskleb Triinu. «See on tõesti hea, et igas proovis saab naerda,» lisab Kärt. «Mõnikord lähen vihale, sest ainult kaks kor-da laulame ja ülejäänud aja nae-rame,» muigab Gertrud.

Triinu õpib gümnaasiumi vii-mases klassis ja tahaks peale lõ-petamist muusikaakadeemiasse minna. «Ma tegin 2013. aasta lu-badused ja üks nendest oli, et ma ei jäta Charlie’t katki.» Seega ei peaks austajad pead norgu lask-ma, sest neiud plaanivad muusi-kaga edasi tegeleda.

Valgamaal on loodud viis noor-tevolikogu, mis töötavad selle nimel, et noorte hinnangud ja sei-sukohad kohalikes omavalitsustes kajastatud oleks. Millised on nen-de senised suurimad saavutused ja millised on tulevikuplaanid?

Tõlliste valla noortevolikogu (asutatud 2010)

Tõlliste valla NVK on eelne-vatel aastatel korraldanud Sooru Suvesummi ning Laatre lumelinna ehitamist. Hetkel ei tegutse noor-tevolikogu aktiivselt, kuna liik-mete sõnul inimestel kadus mo-tivatsioon ning enam ei viitsitud midagi teha. Teistel soovitaksid nad mitte lasta koosolekute har-jumust käest ning liikmeid tuleks võimalikult palju motiveerida.

Tõrva linna noortevolikogu (asutatud 2010)

Tõrva NVK üks seniseid suu-rimaid saavutusi on Tõrva Noor-tevolikogu auhinna väljaandmise traditsioon, kus tunnustatakse noorte poolt just neid inimesi, kes on kodukoha jaoks midagi hinnalist teinud. Lisaks on tänu noortevolikogu ettepanekutele paigaldatud Tõrva linna tänava-tele mitu liikluspeeglit.

2013. aasta tõotab tulla üsnagi teguderohke. Plaanis on korral-dada kohvikuõhtute sari, kus tee ja kohvi kõrvale saaksid noored kuulda ettevõtlikelt inimestelt inspireerivat juttu ning saada sel-lest oma tegemistele motivatsioo-ni juurde. Lisaks sellele plaanib noortevolikogu talgupäeva, mil-le käigus tehakse Tõrva rannad suveks korda ja plaanis on palju muudki.

Valga linna noortevolikogu (asutatud 2011)

Ise ollakse rahul sellega, et saadi volikogule logo. Logokon-kursile laekus 41 tööd, mille seast valiti parimaks Igor Stiba ka-vand. Igorit tunnustati tänukirja ja kinkekaardiga. Veel korraldati noortepäev Valga noortekeskuse territooriumil. Noortepäeval olid külas poisid, kes õpetasid kummi-

lindil trikke tegema. Noored organiseerisid kirbuturu, kus kaubeldi erinevate kaupade-ga ning kohviku, kust oli või-malik soetada söögipoolist ja alkoholivabu jooke. Suvel on plaanis olla abiks Valga Lin-napäevade korraldamisel.

Palupera valla noortekolikogu (asutatud 2011)

Palupera valla NVK suu-rim saavutus on olnud see, et saadi 2012. aastal rahastus kõikidele projektidele, mida kirjutati. Näiteks rahastus «Tunne oma Kodukanti!» pro-jektile, mida toetab Euroopa Noored. Selle käigus toimus videokoolitus ja kolm öömä-lumängu Palupera valla eri piirkondades. Tulemas on pildiraamide tegemise koo-litus, fotojaht ja fotonäitus. Üks suuremaid üritusi, mil-le korraldamisega hakkama saadi, oli sõbrapäev Palupera pritsikuuris, kus vaadati koos noortega filme ning mängi-ti mänge. Samuti sai tänu noortevolikogule Hellenurme vana võrkpalliplats uue liiva-katte ning võrgu mängimi-seks. 2013. aastal on tegemist palju – minnakse paraplaa-niga lendama ja lennundus-muuseumisse, kanuumatkale ning riskikäitumiskoolitusele.

Otepää valla noortevolikogu (asutatud 2012)

Otepää valla NVK on ürita-nud ennast tööle saada, kuid pisut on jäänud asi pidama noorte mitteaktiivsuse tõttu. Viimasel koosolekul otsusta-ti jätkata ja võtta kasutusele uued meetmed noorte kaasa-miseks. Aega on läinud, kuid alla ei anta ja loodetakse, et tulevikus jätkatakse veelgi hoogsamalt. Suurimaks saa-vutuseks on seni olnud «Sa oled väga ilus inimene» kam-paania. Inimestele anti või-malus tunnustada Otepää val-la tegusaid ja ilusaid inimesi. Selle raames sai tehtud Gertu Võsu abiga ka video.

Karula valla noortevolikogu (loomisel)

Noortevolikogu loomine sai alguse eelmise aasta no-vembris, kui kutsuti kokku arutelu noortevolikogu tee-mal. Reklaami tehti ka Face-bookis, kus loodi noortevo-likogule oma leht. Aktiivsed noored kirjutasid projekti, mis võimaldaks noortevoliko-gu ülesannetest, võimalustest ja väljakutsetest rohkem aimu saada kohalikus omavalitsu-ses. Rahastuse saamisel jät-katakse tegutsemist maikuus, kui tahetakse teha valimised. Lisateadmiste saamiseks on külastatud Tõrva NVK istun-git, kus koguti erinevaid ideid ning inspiratsiooni.

Noortevolikogud aitavad noortel aega sisustada

Hoian paika, kust ma pärinen

Valgamaa Noorteleht Tankla 1(10), märts 2013

2

Mind on õnnistatud sellise perega, kus kogu aeg peavad kõik teadma, millega ma tegelen. Vahel mõtlen, et jumal, kui tüütu. Ma tahan praegu neid asju teha ja ma ei viitsi kellelegi seletada, miks ma neid teha tahan. Enamasti aga on nii südantsoojendav, kui kõik minu tege-mistele kaasa elavad. Ühel päeval helistas mu õde ning ütles, et ta ostis mulle raamatu. Oli selle raamatupoes lahti teinud ja saanud kohe aru, et minul peab see raamat olema. Selles olid lustakalt kirjutatud lood, mis panid naerma ja pugesid samal ajal südamesse. Lugesin seda õe juures köögis samal ajal, kui tema süüa tegi. Mõtlesin endamisi, et selle jaoks ilmselt suured õed ongi. Selle jaoks, et olla kogu aeg kindel, et kõik asjad hästi on ja kui vahel tundub, et ei ole, siis teha kõik selleks, et need õige pea endiseks muutuksid.

Mu talvearmastus kadus ära peale seda, kui jääpurikaid enam kommi asemel limpsida ei tahtnud. Üritasin talve igati nautida, aga ikka jäi sisse üks suuremat sorti igatsus. Igatsus päike-se ja linnulaulu ja lillede järgi lõhnavate põldu-de järele. Selles õe kingitud raamatus «Kui ma armastasin tislerit» (Kerttu Soans) kirjutatakse kevadest nii: «Kevaded on muutunud, neist on saanud väikeste katkematute rõõmude voog. Heameel tärkava looduse ja kasvavate laste üle, selle üle, et kõik mured on pärast nende üleela-mist väikesed ja kaovad olematusse.»

Minu jaoks oli kevad alati millegi uue algus. Peale selle, et aastaaeg vahetus, vahetusid ka inimesed. Pealtnäha jäid nad samaks, aga oli üsna lihtne märgata, kuidas nad tahtsid rohkem päikese käes pikutada, kui oma koolitükke teha. Mulle meeldis peale raamatu lugemist kevadest mõelda aga just nii – katkematute rõõmude voog. Esimene rõõm pidi lahkuma vaid seetõt-tu, et teisele veel suuremale ruumi teha. Seda-si muutusid asjad kuidagi lihtsamaks. Ei olnud tahtmist asjade üle kurvastada ja sain ühtäkki aru, et igas minekus võib näha tulekut.

Ma loodan, et ühel hetkel oskate vähemalt mõnest asjast oma elus sedasi mõelda. Praegu on ideaalne aeg sellise mõtlemisega alustami-seks. Kõik saab uue alguse. Ilusat kevadet ja katkematute rõõmude voogu!

ARVAMUS

TOIMETUSVäljaandaja: MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus TanklaAadress: Võru 67, Valga, 68205Telefon: 5663 1024 (Gertu Võsu)E-post: [email protected]: www.tankla.net

Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Gertu Võsu. Tegevtoimetaja: Ülla Tamm. Levitoimetaja: Ester Kaasik. Sotsiaaljuht: Egle Kõvask. Turundusjuht: Kelly Kukin. Keeletoimetajad: Egle Kõvask, Elen Liigus. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm. Küljendajad: Timo Arbeiter, Merlika Hüdsi. Illustraator: Sandra Veski. Online-toimetaja: Keidy Säinas

REPORTERIDHelme vald: Elen Liigus. Karula vald: Pille-Riin Vessin. Otepää ja Sangaste vald: Seiko Kuik. Põdrala vald ja Tõrva linn: Elis Haavasalu, Marian Orav, Piia Pähklamäe. Palupera vald: Merily Viks. Tõlliste ja Õru vald: Ester Kaasik, Kaari Kaasik, Katre Kikkas, Egle Kõvask, Sandra Pikk, Merlika Hüdsi. Valga linn: Mari Kornel, Anna-Marija Sljusartšuk, Keidy Säinas, Emily-Hestia Tammeorg. Tartu: Liina Metsküla. Võru: Jane Saluorg

Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 3500Rahastajad: LEADER, Valgamaa PartnerluskoguPartnerid: Sebra Sõbrad, Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK

Loe noortelehte internetis: issuu.com/tanklaleht

Valgamaa noorteleht Tankla ilmub 2013. aastal neli korda: 4. märtsil, 6. mail, 7. oktoobril, 9. detsembril.

© 2013

FACEBOOK: www.facebook.com/tanklaTWITTER: www.twitter.com/tanklanet

JUH

TK

IRI

KÜ

SIT

LUS

Aeg uuteks algusteks

Seekordset lugu ajendas mind kirjutama fakt, et Eesti Vabariik tähistas 24. veebruaril oma 95. aastapäeva ja tõsiasi, et üha rohkem eestlasi seilab üle mere kaugele Põhja, lootuses leida võõrsilt elu, mida armastada. Mõned purjetavad igaveseks, pal-jud pendeldavad, aga ainult üksikud tulevad tagasi. Vaa-dates neid noori eestlasi ning autodest moodustunud horde, mis nädalavahetustel liigu-vad marsruudil Võru-Tartu-Tal-linn-Tallinna Sadam-Põhjamaad, küsin ma endalt tihtipeale – kui-das nad tahavad minna kuhugi, kuhu nad tegelikult ei kuulu? Eks ma saan ju aru, et kaugemal liigu-vad suuremad rahasummad, kuid kui õige on vahetada oma kodu-maa pelgalt rahatähe vastu, mis inflatsiooni käigus nagunii oma väärtuse kaotab?

Tegelikult ei pea ma üldse õi-geks oma juurtest niisama lihtsat lahtilaskmist, olgu põhjuseks siis raha või mõni muu ahvatlus. Jah, ma tean, et Eestis tasuva palga-ga tööd leida või paljude inimeste arvates ka «normaalset elu ela-da» on vahetevahel keeruline, kuid oma väheste elatud aastate jooksul on mu enda kogemused pannud mind asjadesse natuke-ne sügavamalt suhtuma.

Vaadake, mingis mõttes olen ka mina eelkirjeldatud pendel-daja, sõites iga nädalavahetus


Jane [email protected]

PLUSS JA MIINUSJuhtum Tõlliste noorte ja

abivallavanema vahel

Tõlliste noored sõitsid luba

küsimata Laatre jäärajal, mis

oli ettevalmistatud võistlu-

seks. Abivallavanem nägi

toimuvat pealt ning kasutas

ebakorrektset väljendusviisi

noorte tegevuse peatamiseks.

Valgamaa haridusmess

«Vali nutikalt!»

1. märtsil toimus

esimest korda ha-

ridusmess, mille

osalejate arv ületas

korraldajate ootusi.

ÜLLA TAMM

NB! FOTO ON ILLUSTREERIV.

TIMO ARBEITER

kooli ja kodu vahet. Õpin Tartus, aga minu juured on Lõu-na-Eestis, Varstus. Võõrlinna tuled panid mindki mõnel elumo-mendil hindama valesid väärtusi. Mäletan, et Tartusse kolides ja nendest võimalustest osa saa-des, lausa vaimustudes, mida mul Varstus ei olnud, unustasin ma oma kodupaiga – tahtsin ker-gekäeliselt loobuda kõigest, mis mind Varstuga sidus. Rääkisin sõpradele suure suuga, et tuden-gilinnas on nii lahe ja ma ei kavat-segi kodus käima hakata – mis ma seal maal ikka teen? Mäle-

tan, et esimesel kuul uues koolis tundsin piinlikkust, et olen maalt, mitte linnast, nagu enamus. Ma ei tahtnud olla maakas, nii nagu pal-jud välismaal viibivad eestlased ei taha täna enam olla eestlased. Selline nipsakas lahtiütlemine millestki, mida südames tegelikult armastan ja väga kiire kohanemi-ne pelgalt võimalustega, mida Tartu pakub, viis mind siiski rap-pa. Oma varjust ei ole võimalik

üle hüpata. Ükskõik, kuidas ma endale valetada ka ei püüdnud, ei suutnud ma lahti lasta tundest, mis tahtis tagasi rohelise metsa, looklevate aasade, kuuma leili ja ahjusooja kodu juurde. Ma ei saa kunagi olla päris tartlane või pä-ris linlane, kuna minu PÄRIS on maal – kodus. Seega ei saa ka ükski eestlane kunagi soomla-seks või täieõiguslikuks roots-laseks, sest nende PÄRIS kodu on siin, Eestimaal.

Olen pool aastat elanud linnas ja kõik see, mis al-gul tundus uus ja huvitav, on nüüd ebameeldiv. Olen mõistnud, kui sobimatu on minu jaoks sealne keskkond, kui teistmoodi on inimesed ja kui võlts on püüe iseennast ja

oma päritolu «ümberistutada». Kohutavalt igav ja võõras. Julgen öelda, et sama võõras ja sama kohutav kui teadmine, et paljud meist just selle tee üle lahe min-nes on valinud. Kodus, oma tam-mepuu all on palju parem, palju ehedam. Seepärast tunnen täna uhkust, et ma olen eestlane ja elan Eestis. Tunnen uhkust, et olen maalt ja mitte linnast nagu enamus. Täna meeldib mulle nädalavahetuseks pühkida linna-tolm saapataldadelt ja sõita sin-na, kuhu ma kuulun, sest kõige parem on seal, kust ma pärinen. Hea on olla kodus – nii riigi, asu-koha ja südame mõttes. Isegi kui see kodu tähendab kõrgemaid makse, väiksemaid palkasid ning piiratud võimalusi. Isegi siis.

«Kui-das nad tahavad minna kuhugi, kuhu nad tegelikult ei kuu-lu?»

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

Emadepäeval viime kõik oma emale ja vanaemale pisikese lille või armsa kingituse, isadepäeval aga üllatame isasid ja vanaisasid vahvate kaartide ja enda tehtud koogiga. Kas aga on ikka õige, et peame nii tähtsaid inimesi mee-les ainult kord või kaks aastas? Jah, ma pean tunnistama, et sel-lel aastal magasin ka mina vana-vanemate päeva maha, sest see on suhteliselt uus komme (see on tähtpäevade nimistus alates 2010. aastast). Kes aga ütles, et täna ei võiks olla vanemate ja va-navanemate päev?

Kui paljud meist ikka tunnevad oma vanemaid ja vanavanemaid läbi ja lõhki? Võib-olla teame me enda sõbra või sõbranna käekäi-gust ka rohkem kui enda perest... Muidugi olen ma lapsena kuulnud enda vanaema suust igasugu-seid põnevaid lugusid enda ema ja onu kohta. Mõned neist on isegi pähe jäänud, sest vanaema jutustas neid kümneid ja kümneid kordi. Viimasel ajal olen enda va-naema suust kuulnud päris palju põnevat hoopis tema noorus-

ajast. Miks siis alles hiljuti? Ma olen 100% aus ja ütlen, et mul oli vaja koolitöös tema abi. Kas ma ise oleks üldse tulnud selle peale, et minna ühel nädalavahetusel vanavanemate juurde ja neid küsimustega pommitama hakata? Oh, kes seda oskaks enam öelda.

Miks peaksime oma vanavanematele näda-lavahetusel külla minema, vanu fotosid vaatama ja lugusid kuulama? Sest see on omamoodi hu-vitav reis ajalukku. Meid võib panna imestama kui kena välimusega oli vanaisa või kui sarnased ole-me oma vanaemaga. Võib ju üllatusena tulla, et ehk oli esivanematest keegi väga mässumeelne nooruk, kel oli kodus peidus midagi keelatut. Kas vanaema ja vanaisa olid Balti ketis? Meie ajale lä-hemale tulles: kas meie vanemad käisid Michael Jacksoni või Rolling Stonesi kontserdil? Ning kui juba lugude kuulamiseks läheb, siis soovitan soo-jalt ka üles märkida kõik sugulased, keda vanava-nemad mäletavad, sest sugupuu uurimine ja te-gemine peaks olema igaühe elementaarne soov.

Meid ju ühendab vanemate ja vanavane-matega lisaks sugulusele see, et oleme kõik noored olnud. Täpselt samamoodi nagu meie esivanemad peavad hakkama saama tänapäe-vases popkultuuri täis maailmas, peaksime ka meie huvi tundma mineviku vastu. Uskuge mind, üks põnev jutuajamine võib tuua üllatusi ja pöö-raseid lugusid (ärge neid ainult vanemate vas-tu kasutama hakage, kõigil on olnud õigus olla noor ja rumal). Siit ka minu üleskutse: minge va-navanematele nädalavahetusel külla või rääkige pühapäeva hommikul vanematega nende noo-rusest. Uskuge mind, kvaliteetaeg nendega on parem kui ükski teine kingitus!

Vanavanemad räägivad kuulamist väärt lugusid

Kas ja miks tarbivad noored alkoholi?

Piia Pähklamä[email protected]

Küsitlusele vastas kokku 80 vastajat, kellest 20 poisid ja 60 tüdrukud.

Nendest 15 noort ei tarbi alkoholi ja 65 tarbivad. Mittetarbijate vanus: 14a – 2; 15a – 1; 16a – 5; 18a – 1; 20a – 3; 21a – 2; 30a – 1.Mõned mittetarbimise põhjused:

Targematki teha kui juua. Rikub tervist ja ei maitse. Vaimsed võimed on pärast alkoholi joomist vähenenud. Alkohol on mõtte-tult kallis. Hinnatakse karskust ja usutakse, et ilma alkoholita on ka lõbus, kui oled õigete inimestega. Lõõgastumiseks ja sõpradega meeldivalt aja veetmiseks on kasulikumaidki viise. Alkoholiga on seotud väga halvad mälestused.

Väga karm, otsekohene, konkreetne ja arusaadav põhjendus. Tsi-teerin 21aastast noormeest: «Olin 5aastane, kui mu ema ja isa lahu-tasid, põhjuseks isa alkoholilembus. Mu vanaisa on mitukümmend aastat olnud joodik ning mu vanaemale ja oma lastele palju palju peavalu põhjustanud. Mu tuttav sai autoavariis surma, kuna juht oli alkoholijoobes. Mu sõbrad on läinud korduvalt kaklema, sest alko-holijoobes olekus tundub see täiesti normaalne tegu. Vajate veel põhjendusi?»

Alkoholi tarbijate vanus:13a – 2; 14a – 1; 15a – 7; 16a – 10; 17a – 10; 18a – 11; 19a – 5;

20a – 5; 21a - 4; 22a – 1; 23a – 2; 24a – 2; 26a – 1; 27a – 3.Alkoholi tarbimise põhjuseid:Peamiselt tarvitatakse alkoholi sünnipäevadel või pidudel. Samu-

ti on paljud noored ära maininud nn «saunaõlle», sest «õlu sobib sauna juurde». Mõnele maitseb alkohol. Samuti mainitakse, et alko-hol käib tavaliselt millegi tähistamise juurde. Kahjuks näevad mõned noored ka alkoholi tarvitamist kui võimalust pingete maandamiseks. Tagasihoidlikele noortele meeldib julgus, mille alkohol neile annab. Samuti leivad noored, et alkoholijoobes inimesed on emotsionaal-sed, otsekohesed, ausad ja avameelsed ning näitavad joobes olekus oma tõelist mina. Mõni noor joob alkoholi enne magamaminekut unerohuna, sest siis tulevat parem uni. Õnneks on noored teadlikud alkoholi kahjulikkusest ning mainivad, et tarvitavad seda vähe, mitte igapäevaselt või pidevalt.

Üks 13aastane noormees leiab: «Nii on lihtsam naisi saada!»Siiski peame endale teadvustama, et alkohol ON tervisele kahjulik!

Katre [email protected]

Haridusmess läks üle ootuste hästi

Hoian paika, kust ma pärinen


3UUDISED

Tuuli Mekkharidusmessipeakorraldaja

Super vastutulek oli inimeste poolt, kelle poole pöördusin, kui üks asi läheb halvasti, siis ainult küsi ja sind aitatakse. Ürituse korraldamist on toe-tanud Valga Spordihall, Val-ga Linnavalitsus, Valgamaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Arenguagentuur, Eesti Töö-tukassa ja Kaitseliit.

Mulle nii meeldib kuidas koolid on vaeva näinud, nad on tulnud oma mugavusst-soonist välja. Ilus päeva oli. Tahan kindlast pärast ka osa-listelt tagasisidet saada.

KO

MM

EN

TAA

R

Jutud, et Hummuli noortekeskus saab endale ruumid, vastavad tõele. «Hetkel pole kuupäev, mil-lal ruumid täielikult valmivad, veel paigas, kuid tehakse juba re-monttöid,» sõnas Hummuli valla noorsootöötaja Kadi Valtsov.

Noortekeskuse ruumid hak-kavad asuma Hummuli valla-valitsuse ruumides. «Noortel on võimalus ühiselt oma pesas aega veeta (arvutid, lauamängud) ja ruumides on võimalik pidada ka konverentse.»

«Meie valla noored pole saanud senini ühiselt mitte kuskil aega veeta ning leian, et oma ruum on väga suur pluss, kuna see ühendab noori,» tõdes Valtsov.

Hummuli noortekeskuse põhi-listeks ülesanneteks on koolituste läbiviimine Hummuli valla noor-tele, kevadiste heakorratalgute ning jõulueelsete õpitubade kor-raldamine, noorte omaalgatuse

toetamine, ürituse Suvelõpupidu korraldamine, noorteinfo vahen-damine ja projektide kirjutamine.

Siiani, mil noortel pole oma pesa olnud, on tulnud hakkama saada olemasolevate võimaluste-ga. «Oleme kasutanud rahvamaja saali. Infot millegi toimumisest jagame nii Facebookis, teadete-tahvlil kui ka suusõnaliselt.»

Egle Kõ[email protected]

Hummuli nooredsaavad omale pesa

Kristjan TreesHummuli vallanoor

Ma arvan, et see on hea kõi-gile Hummuli noortele, kuna saame nüüd koos soojas kohas aega veeta. Sooviks, et siin oleks suurem ruum ja jõusaal, et saaks kuskil tree-nimas käia. Senini olen aega veetnud sõpradega väljas ol-les. Nüüd talvel pole midagi erilist teinud koos. Olen paar korda käinud korvpalli män-gimas ja teisipäeviti Tõrvas jalgpallitrennis ja võistlustel.

KO

MM

EN

TAA

R

Hummuli noortekeskuse ruumid on veel valmimas. KADI VALTSOV

Haridusmessi külastas erinevatel andmetel

umbes pool tuhat noort üle Valgamaa.

ÜLLA TAMM

Sel aastal paraku kanuuga sõita ei saa, küll aga on võimalik osaleda teistes huvitavates tegevustes. ESTER KAASIK

Valgamaa noorsootöökeskus Tankla korraldas 3. veebruaril Aakre rahvamajas Rändlaada. Ürituse eesmärk oli anda koha-likele noortele aimu, milline on noorsootöö.

Päeva esimeses pooles toimus väärtuste laat, kus osalised said osta sümboolse 10 000 euro eest esemeid, erinevaid tegevusi ja mittemateriaalseid asju nagu ter-vis ja aeg. Enamus kohalviibijaid kasutas kogu raha ära, kas siis üksi või mitme peale. Ostetuim väärtus oli aeg. Inimesed põhjen-dasid aja ostmist sellega, et alati võiks olla rohkem aega puhkami-seks ja iseendaga tegelemiseks. Paljud soetasid ka tervist. Selle suur populaarsus oli tingitud praegusest aastaajast, kus levivad erinevad viirused. Ühises arute-

lus selgus, et osteti palju mate-riaalset, aga samas ei unustatud soetada ka väärtusi ja tegevusi, millest on kasu suurele hulgale inimestele. Põnevamate ostude hulka kuulusid pruut, surfamine, fotolabor, moeateljee ja veesõda.

Pärast laata mängiti erinevaid mälu treenivaid mänge, millest võtsid kõik hea meelega osa. Peale einestamist tutvustati lä-hemalt Tankla organisatsiooni: noorteleht Tankla, portaal tank-la.net, vabatahtliku pass, Tankla TV, suvekool ja EVS ehk Euroopa Vabatahtlik Teenistus. Kohalikud noored said teada, milles seisneb vabatahtliku tegevus ja mis on Tankla. Noori julgustati liituma noortelehe ja Tankla TV-ga.

Üritus lõpetati päeva kokkuvõt-vate piltidega. Osalenud noortele meeldis sündmus väga. Loodetak-se, et tulevikus toimub jälle sarna-seid ettevõtmisi. Päeva lõpuks jäi kõlama mõte: «Tanklast kurke ei saa, sealt saab häid mõtteid!»

Mittemateriaalsete esemete turg

Kaari [email protected]

Suvi on peagi käes ja iga sam-muga läheneb juulikuu lõpp, mis toob taaskord kokku ligi kakssa-da Valgamaa noort eri piirkon-nast. 22.-24. juulil leiab juba neljandat aastat aset noortele põ-nevust pakkuv Valgamaa Noorte Suvekool, mille selleaastaseks teemaks on «Pärandijaht» ning toimumispaigaks Valga linn. Su-vekooli juhib Venno Loosaar.

Sellelgi aastal ootab noori ees rohkelt tegevusi. Vihjeks võib öelda, et saadakse end mitmeti proovile panna – tuua välja oma tugevamaid külgi, tõsta esile os-kusi, kasutada nutikust ja vara-semaid teadmisi, saab proovida jõudu ja osavust ning on võima-lus ka meisterdamiseks ja mängi-miseks.

Viimasel päeval antakse välja suvekooli rändkarikas, mille saab järgmise suvekooli korraldus-meeskond.

Suvekooli sihtgrupiks on Val-gamaa omavalitsuste noored va-nuses 12-20 eluaastat ja Valgamaa noorsootöötajad. Igast Valgamaa vallast (11 valda) ja linnast (2 linna) osaleb 10 noort koos kahe täiskasvanud juhendajaga.

Selleaastase suvekooli põ-hirõhk on suunatud vaimse kultuuripärandi märkamisele, teadvustamisele ja popularisee-rimisele noorte seas, sest põlvest põlve edasi antud teadmised, os-kused, kombed ja tavad on olu-lised ka praegusel ajal. Vaimne pärand on osake meie kõigi elust ning see muutub koos inimeste ja oludega. Eesmärgiks on suuren-dada Valgamaa noorte ühtsus-tunnet ja tugevdada kodumaa-konna noorsootöövõrgustikku.


Valgamaa noortesuvekool tuleb taas!

Valgamaa hariduse suursündmus «Vali nutikalt!» toimus 1. märtsil Valga spordihallis. Tegemist oli haridusmessiga, kus oli võimalik tutvuda mitmete gümnaasiumite, keskkoolide, ülikoolide ja kutse-õppekeskustega ning ettevõtete ja erinevate organisatsioonidega. Eelkõige olid messile oodatud 8.–12. klassi õpilased, aga kunagi ei ole hilja minna uut elukutset uudistama.

Haridusmessil tutvustasid en-nast erinevad gümnaasiumid: Valga, Tõrva, Miina Härma, Otepää, August Kitzbergi nime-line gümnaasium ja Lähte ühis-gümnaasium. Keskkoolidest olid messil kohal Tsirguliina ja Puka keskkool. Erinevaid erialasid tut-vustasid Luunja metsanduskool,

Räpina aianduskool, Võrumaa ja Valgamaa kutseõppekeskus. Edasiõppimise võimalusi pärast keskhariduse omandamist tut-vustasid Eesti maaülikool, Tartu ülikool, Eesti lennuakadeemia, Tartu ülikooli Viljandi kultuu-riakadeemia, Tallinna tehni-kakõrgkool, Tartu tervisehoiu kõrgkool ja palju teised. Messile olid kohale tulnud erinevad or-ganisatsioonid: Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit, Raja-leidja karjäärikohvik, Kaitseres-sursside amet, Väliskogemus.ee, SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo, VeniVidiVici, Eesti Töötukassa, Dream Foundation, Eures ja MTÜ Valgamaa Noor-sootöökeskus Tankla.

Organisatsioonidel ja koo-lidel oli võimalus ennast laval 15 minutit tutvustada. Etteaste-test oli näha, et oldi lähenetud asjale loovalt ja omanäoliselt. Valgamaa koolidel oli kõigil ole-

mas video, kus nad enda kooli ja koolisiseseid üritusi tutvustasid. Enamus koolid olid messile tulles kaasa võtnud ka oma kooli lipu.

Ürituse jooksul oli või-malik osa võtta erinevatest loosidest. Võrumaa kutseõp-pekeskus loosis välja grilli, Rajaleidja erinevaid enda logoga esemeid ja Valga-maa Noortekogu panustas mitmete põnevate meenete-ga. Ürituse jooksul toimus mäng, mida koordineeris noorte nõustamiskeskus. Selleks, et mõni auhind või-ta, tuli vastata erinevatele küsimustele.

Ürituse jooksul oli või-malus külastada ajalehte Val-gamaalane, jalatsivabrikut Moon OÜ ja mööblitehast Valga Gomab Mööbel.

Meelelahutusliku poole eest vastutasid Valga ja Tõrva muusikakooli õpilased ning tantsugrupp FeelingGood. Peaesinejateks olid Sadam ja Laikre, kellel rahvas kaasa elas.

Kaari [email protected]

Üheks põnevamaks tegevuseks oli paarilise jäljendamine peegelpildis.ÜLLA TAMM

Rattaga poodi sõites tekkis Stenil küsimus – miks ei ole kaupluste juures rattaluk-kude rattahoidikuid? Pärast juhtumit internetis lehitse-des ta ka sarnast süsteemi ei leidnud. Seetõttu tuligi endal see idee «paberile panna».

STEN RAIDE

Vabatahtlikel oli võimalus oma «vanaduspõlve» ka jäädvustada. Esiplaanil Tõnu Vahtra, tagaplaanil Jaanika Niklus (vasakul) ja Janeli Nielson. TIMO ARBEITER


4 VABA AEG

17aastane Valga gümnaasiumi 11.b klassi õpilane Sten Raide saavutas vanemas vanuserüh-mas õpilasleiutajate konkursil III koha ja võitis 500 eurot. Sten leiutas uudse jalgratta hoidiku.

Mõte millegi taolise leiutami-seks tekkis noormehel trikiratta-ga poodi sõites. «Unustasin rat-taluku koju ja tegelikult on seda nagunii piinarikas kaasas kanda, kui juba niigi palju asju kotis on. Nii siis mõtlesin, et miks ei võiks olla rattahoidikud, kus oleks lukk juba integreeritud. Internetis tuh-lates ei leidnud ma samuti ühtegi lahendust, kus poleks vaja ratta kinnitamiseks enda poolt kaasas-kantavat lukku,» nentis Raide.

Noormees on trikirattaga sõit-nud poolteist aastat. Ala, millega ta tegeleb, kutsutakse trial’iks (http://rattatrial.ee). Jalgratta trial on spordiala, mille eesmärk on sõita üle takistuste jalgu ja käsi maha panemata. Sõit koos-

leiutatu teostamine, mis võib aga veel kaua aega võtta. «Oleks vaja kedagi, kes suudaks välja mõelda mehhanismi, mis toimiks.»

Sten Raide pälvis ka USA Suursaatkonna eripreemia, mis hõlmas Amazon Kindle seadet e-raamatute lugemiseks ja väi-kest USA lippu.

võimsad ja äkilised.Steni juhendaja, Valga güm-

naasiumi majandusõpetaja Eva Tšepurko aitas poisil otsustada, milline mudel oleks õige, milline see õpetaja pilgu läbi välja peaks nägema ning motiveeris teda ettevõetut mitte pooleli jätma. Tšepurko sõnul saaks ratast luk-ku panna nutitelefoni abil. «Pil-distades nutitelefoniga QR-koodi hoidikul, läheks ratas lukku ja hiljem uuesti pildistades, ava-neks see taas,» selgitas ta.

3 nädalat kavandamist viis tulemuseni

Kogu protsess rattahoidiku valmistamiseks kestis 3 näda-lat. «Esimene nädal kulus ainult meisterdise väljanägemisele, et oleks piisavalt minimalistlik, kuid samas vägagi funktsionaal-ne. Ülejäänud aeg läks katseta-misele ning kuna programm 3 DS Max Design, millega kavandi val-mistasin, oli minu jaoks üpriski tundmatu, võttis see kaua aega,» sõnas leiutise teostaja.

Nüüd seisab ees vaid kogu

neb erinevatest tehnilistest lii-gutustest, mida kasutatakse ob-jektidest üle ja ümber saamiseks. Trial’i jalgratta kõige silmapaist-vamaks osaks on sadula puudu-mine. Samuti on raam võrreldes maantee- või maastikuratastega kõrgem. Pidurid on rattal väga

Eva TšepurkoValga gümnaasiumi majanduse ja informaatika õpetaja

Sten osales konkursil juba kolmandat aastat. Esimesel aastal sai ta riikliku kiituskir-ja ja osales noorte leiutajate suvelaagris. Teostamisel oli teda vaja vaid pisut toetada ja kiita ning öelda, et idee on seda väärt. Algul tegi ta pildi, hiljem animatsiooni. Konkur-sile laekus 620 ideed, millest jäi žüriile silma ka Steni oma, see idee tähendab ikka mi-dagi. Sten on nutikas ja mit-mekülgne õpilane. Olen tema üle väga uhke ja tean, et elus saavutab ta palju.

KO

MM

EN

TAA

R

Steni motoks, nagu särgilgi kir-jas, on «Think outside the box» (mõtle kastist välja – toim).

ERAKOGU

Stuudio Joy – Richard «Värvilised õied». TIMO ARBEITER

Tantsustuudio Lys «Pidu!». EGON TINTSE

Noormees pälvis eripreemia

Koolitantsraputas lavalaudu

Tunnustuse pälvisid maakonna silmapaistvamad vabatahtlikud

Jaanuarikuu keskpaigas toimus Valga noortekeskuses vabatahtli-ke tänuüritus «Eakad hoos – pari-mad koos», kus tunnustati 2012. aastal silmapaistnud noori.

Kuna 2012 oli aktiivsena va-nanemise ja põlvkondadevaheli-se solidaarsuse aasta, tuli sealt ka mõte teha selleaastane tänupidu eakate stiilis. Vabatahtlik Monika Muru kostis, et jättis riiete vali-mise natuke liiga hiliseks. «Enda riietusega ma just väga rahul ei olnud. Oleks võinud ka paremini, kuid vajamineva leidsin kodus olevate riidekappide pahupidi pööramisel. Täitsa meeldiv kui saab korra aastas oma riietusega nii vingelt mängida.»

Tunnustusüritusel söödi pann-kooke, vilditi ja tantsiti. Vaadati tantsijate kava ja Tõrva improteat-ri etendust, milles said vabataht-likud ka ise osalejad olla. Eakate meeli lõbustas õhtune bingo ning memmed-taadid said oma vana-

Egle Kõ[email protected] «Tööandjad hinda-

vad töölevõtmisel kogemust, mida paraku enamikul noortel pole.»

duspõlve ka pildile jäädvustatud.Eelmisel aastal said vabataht-

liku passi 29 noort, mis näitab, et eelnevate aastatega võrreldes on vabatahtlik töö noorte seas langenud, ent teod ja kogemused on see-eest mitmekesisemad. Eri-ti tõsteti esile 4 Valgamaa noort: Laura Melk, Jaanika Niklus, Egle Kõvask ja Janeli Nielson. Po-pulaarseimad organisatsioonid, kuhu noored oma vaba aega panustavad on noorteorganisat-sioon Noored Kotkad ja Kodutüt-red ning MTÜ Valgamaa Noor-sootöökeskus Tankla.

Vabatahtliku passi täitmisel on mitmeid positiivseid külgi. «Passiga kaasnevad hilisemad hüved ja eelistused noortele. Töö- pass

Vabatahtlik pass on suu-natud maakonna noortele vanuses 13-26, millesse saab jäädvustada oluli-se töökogemusena kõik vabatahtlikus korras tehtud tegemised ja nende raa-mes omandatud oskused ja teadmised.Tankla vabatahtliku passi väljaandmise õigus on Val-gamaal kaheksal organisat-sioonil.Vabatahtlik töö toimub oma vabast tahtest, tasu saamata.

INF

O

23. jaanuaril toimus Valga kul-tuuri- ja huvialakeskuses Koo-litants 2013 avapauk. Selleaas-tane koolitants on pühendatud juhendajatele ja seetõttu ongi võistluse tänavune tunnuslau-se «Juhendaja fookuses».

Festival toimub sel aastal kolmes etapis: 15 maakond-likku ja neli piirkondlikku vooru ning finaal 6.–7. ap-rillil Tallinnas, Salme kul-tuurikeskuses. Selle paari kuu jooksul saab laval näha kuues erinevas tantsukate-goorias ning viies vanuseast-mes noori, kokku enam kui 660 tantsu, milles astub üles umbes 6000 tantsijat.

Valgas esines 19 truppi, kes olid kõik kõvasti vaeva näinud. Suurt pühendumist oli märgata nii riietuse vali-kus kui ka koreograafias. La-val patseerisid isegi väikesed teletupsud ja Pipi Pikksukad.

Sel aastal koosneb žürii kolmest põhiliikmest, kes teevad edasisaamise otsu-seid. Žüriis on Semiir tant-sukooli treener ja selle üks loojatest Sergei Morgun, Myfitness spordiklubide pea-treener Eva Ottas ning tant-suteatris Tee Kuubis tegut-sev Madli Teller.

11 aastat osalemist ja lavahirmu enam ei teki

Osaleja Geirin Järve osa-les festivalil juba 11. aastat järjest. «Kuna olen niivõrd palju sellel üritusel juba osa-lenud, siis ei, lavahirmu mi-nus hetkel pole,» sõnas tüdruk enesekindlalt. Ka tema trupi-kaaslaste põlved ei värisenud, kuigi nemad polnud seda teed nõnda palju käinud.

Sellel aastal pääses Valga-maa eelvoorust edasi üheksa tantsutruppi. Õnnelikke järg-misesse vooru pääsejaid oli nii Valgast (Täheke «Olgem sõbralikud!», Stuudio Joy – Richard «Värvilised õied» ja «Roheline valss», Stuudio Joy – Klaim «Igaüks võib», «21.12.2012» ja «Enne und»), Tõrvast (Tantsustuudio Lys «Vihmapilvest lumepilv» ja «Pidu!») kui Otepäält (Feeling- Good «veri, higi, pisarad»).

Piirkondlik voor toimub Võru kultuurimajas «Kannel» 17. märtsil algustega kell 12.00 ja 19.00.

Ester [email protected]

andjad hindavad töölevõtmisel kogemust, mida paraku enami-kul noortel pole. Kust aga saavad noored omale eelneva töökoge-muse – eks ikka tehes mõtesta-tud vabatahtlikku tööd, millest tekivad ka esimesed kogemused CV-sse. Plussiks on ka noorte endi analüüs õpitule ja omandatule,» tõdes noorsootöökeskuse Tankla liige Marek Mekk.

Stuudio Joy – Klaim «21.12.2012». TIMO ARBEITER

FeelingGood «veri, higi, pisarad». TIMO ARBEITER



5TULEVIKUTÄHT

Jana Solom innustab noori enda südamesoove täitma

Valgast pärit noor naine on va-bakutseline lavakunstnik, stilist ja fotograaf. Kõigele lisaks on ta pealinnas asuva retropoe Foxy Vintage omanik.

Janal oli klassikaline lapse-põlveunistus saada iluuisutajaks. Tal polnud õrna aimugi pooltest kunstivaldkonda kuuluvatest töökohtadest, tööalast, millel ise hetkel töötab ega üldse sellest, et kunstnikuna oleks võimalik ära elada. Nüüd, 24aastasena on tema väärtushinnangud muutu-nud ning palju olulisemat rolli mängib töö kvaliteet ja rahulolu.

Kuigi huvi fotograafia vastu tekkis Janal juba keskkooli ajal, jõudis ta pildistamiseni alles üli-kooli esimesel kursusel. Sellest hoolimata on tal ette näidata portfoolio, kus võib pilte leida saatejuhist Tuuli Roosmast, näit-leja Ivo Uukkivist või kirjanikust Jaan Pehkist.

Ja pilte Tuuli Roosmast on mitmeid. Jana teeb talle stilisti-kat saate «Saladused» jaoks ja nii mõnigi kord on tal fotoaparaat võtteplatsil kaasas. Et ta on tei-nud ka planeeritud pildistamist Roosma ja tema perega, on töö-alastest suhetest kujunenud sõp-rus.

See, et Jana kõigi nende ime-liste inimestega kohtub, on mõ-nevõrra tema sõbra, režissöör Ergo Kulla tõttu, kellega tihti võt-teplatsidel kaasas käib. Ta tunnis-tab, et on mingil määral jõudnud huvitavate persoonideni tänu sõpradele ja tuttavatele. Samas toonitas ta, et kui olla ise piisa-valt aktiivne, tore ja hea, siis leia-vad õiged inimesed su ise üles.

Fotodes peitub emotsioonJana hindab fotograafia juures

kõike seda, mis jääb väljaspoole raame. Tõsi, tema albumitest ei leia klassikalist pilti heinapallil poseerivast neiust või pargis kõn-divast modellist. Fotodes on peidus

huvipakkuv emotsioon ja pilte vaa-dates ei suuda uskuda, et tegemist on eestlase kätetööga. Noore naise kõige vingem fotosessioon on toi-munud noore Eesti kirjaniku Jim Ashilevi lavastuse «Õhtute kollane tolm» saalis. «See miljöö oli sür-reaalselt ilus,» meenutab Jana.

Suurest armastusest retro riie-te vastu tuli Janal mõte luua oma pood. Kaupluse eesmärk ei ole palju teenida, vaid teisi inimesi õnnelikuks teha, neid vastu võt-ta, teed-kommi ja tasuta muusi-kaelamust pakkuda. Foxy Vintage poest leidub mõistliku hinnaga ja omanäoliseid pluuse 70-80ndate stiilis, erinevate ajastute kleite, seelikuid, jalanõusid ning ehteid. Meestelegi leidub näiteks pintsa-kuid ja kotte.

Janale meedib enda poe juures kõige rohkem see, et tal oli või-malus luua ilus keskkond, kus on hea nii endal kui ka teistel olla. Ja loomulikult see, et retropood asub teatri-ja muusikaklubi Von

Jana Solom ergutab tusast tuju

reisimõtetega. AUTOPORTREE

«Südamesoovi täi-deviimine ei olegi nii raske, kui räägi-takse.»

Ivo Reinokelukaaslane

Jana on väga aus inimene ja tänu temale olen ise ka palju ausamaks muutunud. Mul-le meeldib ta arusaam elust ja maailmast. Jana on väga hea ja hooliv. Ta mõtleb tih-ti teistele rohkem kui endale ja võib sellega endale isegi liiga teha. Jana on üks tööka-maid inimesi, keda ma tean. Talle meeldib endale igaks päevaks pikk «vajalike tege-vuste» nimekiri teha ja siis tehtud tööd maha joonida. Samal ajal on ta ka suure-pärane koduperenaine, kodu on puhas ning hea ja tervislik toit laual. Üritan talle kõiges toeks olla – täpselt sama-moodi, nagu tema toetab kõiges mind. Kõike seda hin-dan ja imetlen Janas ning see teeb ta ideaalseks elukaasla-seks.

KO

MM

EN

TAA

R

Mari Pokinensõbranna

Jana on inimeste inime-ne. Armastab oma sõpru ja teeb kõik nende heaks. On hästi emotsionaalne, aus, särav ja ilus. Ei hoia oma tundeid tagasi, ei varja – laseb endal olla täpselt nii, nagu parajasti tunneb.. Väsinud või kurb või hästi õnnelik. Jana oskab väga ilusasti öelda ja inimesed enda ümber õnnelikuks teha!

KO

MM

EN

TAA

R

Sihikindlus onedu pant

Timmo Lassi tuntakse eelkõige BMX-i sõitjana ja tubli õppurina. Ta oli üks Eesti parimaid BMX spordialaga tegelejaid ning lõpe-tas Valga gümnaasiumi hõbeme-daliga. Pärast gümnaasiumi lõpe-tamist Valgas, läks Timmo edasi õppima rakendusarhitektuuri Tallinna tehnikakõrgkooli.

Miks just rakendusarhitektuur?

Kaheksanda klassi lõpus mõt-lesin arhitektuuri peale, et see võiks olla mõnus eriala, kus töö-tada tulevikus. Arhitektuuri suur pluss on see, et sellega võib töö-tada igal pool maailmas. Samuti on ta selline mõnus loominguline töö, kuid peab ka läbi mõtlema ning välja töötama uusi lahendu-si, kuidas mõni idee teoks teha.

Elus on olulised eesmärgid ning järjekindlus

Sageli sean eesmärke, mille poole püüelda. Eriti tuleb seda teha arhitektuuris, sest arhitek-tuur on selline ala, kus on oluline tähtaegadest kinnipidamine. Kee-gi ei võta tõsiselt inimest, kes ei jõua asjadega õigeks ajaks valmis. Ennast hoian graafikus sülearvuti töölaual oleva kalendri to-do lis-tiga, mida uuendan igapäevaselt. See annab mulle hea ülevaate tu-levatest tähtaegadest ja töödest.

Arvan, et edukuse määrab oma eesmärkide täidesaatmine. Loomulikult tuleb omada moti-vatsiooni, sest selleta on eesmär-ke väga raske täide viia.

Rattasport ja saavutused2005. aasta kevadel vist nägin

esimest videot BMX-ist ja mõtle-sin endamisi, et selliseid trikke

Sandra [email protected]

võiks ka rattaga osata. Rääkisin sellest oma pinginaabrile ning nii ostsimegi esimesed jalgrat-tad. Tema ostis vist 2005. aas-ta suve lõpus ja mina 1. aprillil 2006. Esimesed kuud ei osanud ma midagi, kuid hakkas juurde tekkima sõpru, kes midagigi os-kasid ning mulle õpetasid. Selts-kond ja eneseületuse tunne olid need, mis «sundisid» õppima uusi trikke... Viimati sõitsin «korra-likult» 2011. aasta suve lõpus (Kuldrula), tollest ajast olen sõit-nud vist 2-3 korda, aga need pole enam need sõitmised, mis kunagi olid. Kuldrula võistlusel sain see-nioride finaalis 4. koha. Üpriski hea, sest minu ette jäid kõik sel-lised sõitjad (Andres Lainevool, Ingvar Neumann, Rasmus Paim-re), kes olid minust paremad ja kes mulle trikke õpetasid.

Sõitmine ammendas end ilm-selt pärast seda, kui mind ei lastud Simpel Session’i (nüüd siis Simple Session) kvalifikatsioonile Soome, mis toimus kohe pärast Kuldrula. Üritati leida igasuguseid vaban-dusi, et kohad on täis ja nii edasi, kuigi isegi üks Eesti sõitja oli nõus oma kohta loovutama.

Alustada tuleks väikestest asjadest

Samuti on mulle üsna süda-melähedane igasugune ehita-mine ja nikerdamine. Juba lap-sepõlvest peale meeldis mulle igasuguseid asju ehitada alates rahakassast kuni onnideni. See sai väljundi, kui veel rattaga sõitsin ja sisehallis muudatusi tegin – sai nii mõnigi obstaakel täiesti nullist projekteeritud ja ehitatud. Kunagi on kindlasti plaanis projekteerida ja ehitada ise endale maja, mis vastab minu soovidele.

Hariduse poole pealt on mul plaanis lõpetada oma õpingud Tehnikakõrgkoolis. Pärast seda aga sooviksin minna välismaale magistrisse. Eriti meeldiks USA-sse minna, sest sealsed finants-tingimused tagavad arhitektuuri õpingutel palju rohkem tehno-loogia ja uudsete lahenduste ka-sutamist, mis mind tõsiselt küt-kestab. Loomulikult on olemas ka «varuplaanid» Euroopas õpin-gute jätkamiseks ning keegi isegi ei tea, ehk suundun hoopiski Ees-ti Kunstiakadeemiasse magistrit tegema.

Tõrva noormees vallutab Inglismaal filmimaastikku


Nii nagu praegu keskkooli lõpe-tajad mõtlevad edasiõpingutele, tegi ka Tõrva noor Marko Leosk 2011. aastal tulevikuplaane. Ega erilist valikut olnudki – välismaa või välismaa. Õige pea pühkis noormees Eesti tolmu jalge alt ja läks Inglismaale filmindust õppi-ma.

Filmimine – mis seal nii rasket ikka olla saab

«Kuna alguses olin ikka väga amatöörne filmitegija, polnud mitte mingeid raskusi, kõik tun-dus imelihtne. Mis seal ikka, võta kaamera kätte ja filmi, ega muud midagi. Pigem on asi nüüd kee-rulisemaks läinud. Pead mõtlema kõigele ja kõik enne võtet läbi planeerima,» räägib noormees, kuidas on ta ettekujutus filmi-maailmast muutunud. Filmindu-se huvi tärkas temas alles 16aas-tasena, kui oli Kanal 2 üleskutse lühifilmide konkursile. Koos onu-tütrega võeti ilma pikemalt mõt-lemata osa, kuid 5 minutiliselt lühifilmist sai hoopis ligi poole tunnine film.

Peale gümnaasiumi lõppu teadis Leosk, et ta soovib minna Eestist ära. Nüüdseks õpibki ta Inglismaal Middlesex Universitys filmindust. Sissesaamiseks pidi olema keskmine hinne vähemalt 4.0, soovituskiri klassijuhatajalt ja motivatsioonikiri. Eesti koo-

lidesse ei teinudki katseid, kuna juba juunis oli ta Londonisse vas-tu võetud.

Sõbrad üle maailmaLeoski kursusel õpib 42 ini-

mest, seal on inimesi Tokyost, Ameerikast, Rumeeniast, Por-tugalist, Kreekast, Indoneesiast ja muudest põnevatest riikidest (kokku 15 riigist). Koolis õpib vähemalt 20 eestlast, kuid oma kursusel on ta ainuke. Noormehe sõnul on eriala väga mitmekesi-ne, teooria ja praktika jagunevad võrdselt. «Jaanuari lõpuks pidi-me kirjutama 10-leheküljelise lühifilmi käsikirja ning 60-st va-liti 18 parimat. Ka minu käsikiri valiti. Suvel käisin filmistuudios praktikal, pärast võtteid kirjutas mulle stuudio juhataja ning kut-sus tagasi, kuna oli minuga ra-hul,» kõneleb noormees mõnest suuremast saavutusest.

Üheks kohustuseks õppetöö käigus on blogi pidamine, mida hinnatakse. Õpilased peavad kirjutama koolis ja kooliväliselt filmindusega seotud tegemistest. Link noormehe blogile marko-leosk.wordpress.com.

Unistuseks suurima eelarvega film

«Parim motivatsiooniallikas on see, kui mõtlen tagasi, mida kõike olen teinud, et jõuda selle-ni, kus hetkel olen. Monteerides on kõige parem tunne, kui vaju-tad Final Cut’is export.» Enda sõ-nul on ta uhke oma ajaplaneeri-mise ja iseseisvuse üle. Õpingute

kõrvalt käib tööl, et elamiseks vajalikud kulutused saaks ise ta-suda.

Noortel filmihuvilistel soovi-tab minna välja ja filmida. «Ta-kistused on ületamiseks ning kui tahad, siis saad.» Leoski enda motoks on: Ela ilma kahetsuse-ta! Inspiratsiooni leidub ta sõnul enim igapäevases elus. «Kõige parem on käsikirju kirjutada kas hommikul või õhtul enne maga-maminekut, siis aju filtreerib tea-vet vähem. Ka füüsiline tegevus või sport aitab mõtete kogumi-sel.» Tema suurimaks eeskujuks on Andrei Tarkovski.

Tulevikus tahab noormees olla kas produtsent või režissöör. Üheks ta unistuseks on teha metsi-kult suure eelarvega film. Mis riigis või kas see Eestiga seostub, seda ei oska ta veel öelda, kuid kindlasti ei unusta ta oma kodumaad.

Krahli läheduses, kus töötab ka tema näitlejast elukaasla-ne Ivo Reinok.

Vintaažipoe stiilne atmosfäär

Vintaažipoodi külastanud välismaalased kiidavad Jana butiiki just sooja vastuvõtu, personaalse suhtlemise ja imetabaselt stiilse atmosfääri tõttu. Nende arvates on Foxy Vintage’is müügil väga uni-kaalsed, aga mõistlike hin-dadega esemed ja seetõttu ei saa poekesest kunagi lahkuda ilma midagi ostmata.

Foxy Vintage’i ülalpida-mine on Janale õpetanud, et ettevõtjaks olemine ja süda-mesoovi täideviimine ei olegi nii raske, kui räägitakse. Ta innustab, et kõik on võima-lik, kui seda väga tahta.

Tulevikku vaadates unis-tab Jana Solom sellest, et saaks rohkem moefotograa-fiaga tegeleda, oma stuudio luua ja režissööri ametit juur-de õppida.

Emily-Hestia [email protected]

Timmo oma gümnaasiumi lõpuaktusel. ERAKOGU

Iga päevaga enam tunneb Marko end Inglismaal justkui kodus. Pildil Tõrva sõbrannaga

MARI JÕEMÄGI

Hola, mu-chas gracias, adios – pool aastat hiljem

Nooruslik ValgamaaValgamaa Noorteleht Tankla 1(10), märts 2013

6

«Kui soovite iseseisvamat ja sõltumatut elu – tulge maale!»

Valgamaalt pärit noormees lööb laineid erinevates bändides

Juba mõnda aega tagasi jõudsid meie kõrvu kuuldused, et Tartust on tagasi Valgamaale (Lüllemäe-le) kolinud noor pere.

Otsustasime pereisa, Siim Sä-rega ühendust võtta, et tagasiko-limise tagamaid uurida.

Kolisite perega Tartust Lüllemäele. Millest selline otsus ?

Soov maale kolida tekkis pisut peale aastat Tartus elamist. Kui pühapäeva õhtuti Tartu poole sõites tuju ära langes, saime aru, et ei ole see asi õige. Tol ajal sel-lega väga tõsiselt ei tegelenud, sest teadsin, et pean kaitseväkke minema. Tõsisem otsus tuli pä-rast lapse sündi. Tegime paar kat-set Tartust minema saada, aga ei õnnestunud. Probleemiks sai töö-koht naisele. Siis otsustas ta min-na Tartu Ülikooli avatud ülikooli õppima klassiõpetajaks ja pärast teist õppeaastat hakkas ta otsima erialast tööd. Üks variant oli ka



Siim Säre ja tema tütar Ronja. ERAKOGU

Õru Lasteaed-Algkooli õpetaja Siiri Anier, kes õpetab praegu liit-klassina teist ja neljandat klassi ning on muusikaõpetaja nii kogu koolis kui ka lasteaias, on Õrus töötanud juba alates 1994. aas-tast. Uurisimegi Siiri käest, miks ja millega ta tegeleb.

Mis Sind selle töö juures köidab?

«Köidavad need särasilmad seal klassis! Esiteks loomulikult need lapsed, kes on lihtsad ja siirad maalapsed. Teiseks see, et saan teha kõike, mida tahan.» See, milliseid aineid keegi an-nab, on alati olnud kokkuleppe küsimus ja praegu ei õpeta Siiri ise üldse inglise keelt, vaid annab muusikaõpetust kogu koolile. Sii-ri on nende aastate jooksul töö-tanud erinevates kollektiivides. Praegu töötab ta juba neljanda direktori käe all.

Küsimuse peale, kas pole ol-

Hakkamist täis Valgamaa neiul, Merilinil, kes sõitis augustis Mehhikosse vahetusõpilaseks, on nüüdseks Eestist eemal viibitud veidi üle poole aasta. Kuidas va-hetusõpilane seal vastu võeti? On ta oma valikuga rahul?

Merilin elab Lõuna-Mehhikos, Oaxaca osariigis, väikeses linnas nimega Ixtepec. Mehhiko mõistes on see 14000 elanikuga linn väi-ke, Eesti linnadega võrreldes aga üpriski suur. Trellide nägemine hoonete akende ees ei ole enam imestamapanev, need on turva-lisuse tagamiseks. Blondipäine neiu jääb Mehhiko tänavapildis kiiresti silma, seega tuleb oma päritolu selgitamist sageli ette. Merilin vastamisega hätta ei jää: «Keel perfektselt selge pole, aga õpin iga päevaga järjest rohkem rääkima ja aru saan kõigest.»

«Siin kohanemine võttis aega paar nädalat. Kõik oli täiesti eri-nev: toit, keel, eluviis, religioon. Esimene päev kui sööma hakka-sime, alustas pereisa palve lu-gemisega ja ma ei teadnud, kui-das olla või mida teha, nutt tuli peale. Olen erinevatel põhjustel kaks korda perekonda vaheta-nud, ent nüüd olen ülimalt ra-hul. Minu vahetusperes on ema, isa ja kaks venda. Veedame koos aega ja mu «ema» on suurepärane kokk. Mehhiko toidud on ülimalt vürtsikad, alguses ei suutnud ära imestada, et mehhiklased oma toidule veel rohkelt salsat juur-de lisavad, nüüd lisan ise ka,» mainib Merilin. Omaltpoolt on neiu pakkunud kartulisalatit ja küpsisetorti. Esimese koostisosad tekitasid neis hämmingut, küpsi-setordist oldi aga vaimustuses.

Lisaks on erinev ka koolielu. «Praegusel semestril algavad tunnid kell 7.00 ja kestavad 14.00-ni. Hindamisel kasutatakse kümnepallisüsteemi, hinnatakse ainult kontrolltöid. Koolivorm on küll ebamugav ja sellega on pa-lav, kuid sellest ei pääse. Kool on suur, minu klassis on 52 õpilast, klassijuhatajat ei ole. Vaheaega-sid on 3: suvevaheaeg, mis algab juulis ja kestab 20. augustini, tal-vevaheag, mis algab detsembri alguses ja lõppeb veebruari algu-ses ning 2 nädalat märtsis. Mõnel kuul annab kool veel lisaks vaba nädala, ka sõbrapäeval jäeti kool ära,» räägib neiu. Õpingute kõr-valt käib vahetusõpilane jooks-mas, jõusaalis või veedab aega sõprade ja perekonnaga. Ta on käinud Huatulcos ookeani ääres, Mexico Citys, Morelias ning imet-lenud Paricutini vulkaani.

Suurt koduigatsust Merilinil ei ole, pigem muretseb neiu, nal-jaga pooleks: «Selle kuumusega olen siin nii ära harjunud, et ei tea enam, kuidas Eesti talve üle elan.» Tagasi kodumaale naaseb Merilin juuni lõpus.

Marian [email protected]

Merlika Hü[email protected]

Valgamaalt pärit noormees Kaur Pai, kelle põhihobiks on muusika, tegeles kunagi oma kodukülas Riidajas näitlemi-se, muusika ning spordiga. Uurime Kaurilt kuidas ta sat-tus erinevate bändide koossei-su. Kõige tuntum nendest on Paha Polly, mille peale ta ka praegu enim aega panustab.

Kuidas oled seotud Valgamaaga?

Olen sündinud ja kasva-nud Valgamaal. Elasin Põ-drala vallas, Riidajas, kus käisin põhikoolis ning pärast kuuendat klassi Põdrala ja Helme valla piiril, kuhu koli-sime oma majja elama.

Millega sa Valgamaal lapsepõlves tegelesid?

Käisin siin koolis ning peale selle tegelesin veel teat-ri, muusika ja spordiga.

Kui sageli Valgamaale satud ning mis sulle siin kõige rohkem meeldib?

Praegusel ajal väga harva, umbes nii paar korda kvarta-lis ja suuremate pühade ajal, kuid seda suurem on rõõm jälle tagasi olla. Kõige roh-kem meeldib mulle ilmselt Valgamaa kaunis loodus.

Kuidas sattusid bändi tegema?

Läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumisse, edasi läks nagu ikka tavaliselt see esi-meste bändide tegemine lä-heb, ma arvan. Klassis olid Ardis ja Jaak-Joseph, kes sa-muti pilli mängisid, alguses mängisime kahekesi Ardise pool klavereid. Mul oli suur

tahtmine bändi teha, siis hakka-simegi Ardise ja Josephiga Võru Kandle kultuurimaja prooviruu-mides koos muusikat tegema. Kõige esimesel bändil nime vist otseselt ei olnudki, me lihtsalt tahtsime muusikat teha.

Räägi oma erinevatest bändidest lähemalt.

Hetkel olen tegev üsna mitmes kollektiivis. Kõige tuntum neist on ilmselt Paha Polly, kus män-gin kitarri ja olen ka mitmete lu-gude autor. Pollyga liitusin 2008. aasta sügisel. Käisin gümnaasiu-mis segakooris ja sain seal tutta-vaks Toomas Oksaga, kes olevat Ardise käest uurinud, et kas ta teab mõnda kitarristi soovitada. Ardis olevat mind soovitanud ja nii Toomas tuligi ja kutsus bändi. Sügisel saab siis 5 kogemusteri-kast aastat Pollys täis.

Teine bänd kannab nime Inci-pit. Incipit sündis sellest samast kõige esimesest bändist. Bassi-mehest klassivenna Ardisega jät-kasime kahekesi musitseerimist kui bänd laiali lagunes. Enamasti käisime niisama Polly esimese trummari Alari Uibo garaažis (ümber ehitatud prooviruumiks) mängimas muusikat. Pärast güm-naasiumit kolisime mõlemad Tartusse, kuna alustasime siin ülikooliõpinguid. Tahtsime koos muusikat edasi teha ja otsisi-me prooviruumi ning leidsime trummari Siim Jõgioja. Tegime kolmekesi proove, mängisime mingeid lugusid, kuni lõpuks sai-me lauljaks Lauri Antsovi, kes tõi endaga kaasa ka juba hunniku lu-gusid, mida siis Incipiti jaoks ko-handasime. Nüüd oleme ka mina ja Ardis mõned lood kirjutanud, kuid eks meil annab igaüks oma panuse. Incipitil saab veebruaris täis tegevusrohke esimene aasta.

Kolmas kollektiiv esitab mu isa loomingut. Oleme andnud ühe kontserdi, kuid kindlasti on plaa-nis veel esineda. Selle projekti üle

on mul väga hea meel, kuna olen lapsest saati tahtnud koos isaga musitseerida, nüüd on lõpuks see võimalus. Kollektiiv on suhteliselt värske – alustasime jaanuaris.

Neljas projekt on minu ja Ardise instrumentaalne bluusibänd. Tee-me kahekesi nii-öelda restoranib-luusi ning viskame bluusilugude vahele ka mõne loo rokiklassikast. Lisaks kitarrile ja kitarrisarnastele instrumentidele mängin natuke klaverit ja mõnda puhkpilli. Tu-levikus tahakski võimalikult pal-ju erinevaid pille proovida, kuid muusika on väga kallis hobi.

Mis muusikat sa meelsamini viljeled?

Mulle meeldib mängida muu-sikat erinevatest stiilidest, sest leian, et see rikastab ja arendab mind üldiselt muusikuna.

Mis muusika sulle endale meeldib?

Armastan ka muusikat kuulata eri stiilidest, kuid kui peaks mõne

bändi otseselt välja tooma siis välismaalt on lemmiku-teks «vanadest kaladest» Pink Floyd, Led Zeppelin, Eric Clapton. Uuematest muusi-kutest MUTEMATH, Muse, Red Hot Chili Peppers, Them Crooked Vultures. Eestist meeldivad mulle Vaiko Eplik, Dramamama ja Nevesis.

Millal saab teid Paha Pollyga esinemas näha? Kas satute ka Valgamaale?

Konkreetset kuupäeva ei oska anda. Naljatades võib öelda, et eks siis satume, kui keegi esinemispakkumise teeb, aga eks see kuupäev ilmselt kevade või suve poole jääb.

Mis eesmärgiga teed muusikat?

Mulle lihtsalt meeldib muusikat teha. Mingit suu-remat eesmärki ei oska välja tuua.

Mis sa ülikoolis õpid?Õpin Tartu ülikoolis loo-

dus- ja tehnoloogiateaduskon-nas keskkonnatehnoloogiat.

Miks valisid just selle eriala?

Pärast gümnaasiumit sei-sin valiku ees, et mida minna õppima – valikuid oli kolm: muusika, teater või loodus-teadused. Muusikat ei taht-nud ja teatritegemisest oli tollel hetkel isu korralikult täis, kuna olin kolmandast eluaastast, kuni gümnaasiu-mi lõpuni sellega tegelenud. Valituks osutusidki seega loodusteadused. Õppisin aas-ta Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledžis tööstusöko-loogiat, kuid siis vahetasin eriala ning kooli ja astusin Tartu ülikooli.

Millised on sinu tulevikuplaanid ning unistused?

Eks ikka muusikat edasi teha ja vaadata, kuhu sellega jõuab. Suuremad unistused jätaks enda teada, mine tea, pärast ei lähe täide, kui välja ütlen. Väike ebausk.

Millised on sinu hobid ning salakired?

Muusika võtab palju aega ära, et ega millegi muu jaoks väga aega ei jää. Tegelen kõr-valt natukene disainiga: pla-katite, bännerite ning muu trükireklaamiga.

Mida teeksid 100 000 euroga?

Ostaksin endale ja bändi-kaaslastele hunniku kitarre, võimendeid ja muud tehni-kakraami. Toetaksin enda vanemaid ja lähedasi inime-si, kes mulle alati toeks on olnud ning korraldaksin sõp-radele vinge peo. Mingi osa annetaksin heategevuseks. Kindlasti mõtleksin välja kui-das seda raha ka taastuvener-geetikas rakendada.

Liana KolodinskajaPaha Polly laulja

Kaur on bändikaaslasena usaldusväärne. Laval võib tema peale alati loota. Tal on väga hea muusikamaitse, kui temalt muusikasoovitusi küsida, siis satub alati mõne hea bändi peale. See, mis kohe temast võib-olla välja ei paista, on see, et ta on väga romantiline. Võib-olla tema karm pealispind varjab seda, kuid kui teda lähemalt tund-ma õppida, siis romantilisust lausa voolab temast välja.

Kui Kaur midagi tahab, siis ta seda ka teeb. Näiteks käis ta mingi perioodi bändiproovi-des ühest linnast teise häälega. Kõik ei oleks selleks valmis.

KO

MM

EN

TAA

R

Deivi SarapsonPalupera valla noor

Õpin Tartu Ülikoolis sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat, kõrvalerialana riigiteadusi. Teadsin juba põhikooli lõpus, et tahan tegutseda noorte valdkonnas, sest nii on ka vanemas eas sotsiaaltöö valdkonnas töökoht tagatud. Riigiteadusi õpin kõrvale, kuna mind huvitab riigi toimimine. Olen oma valikuga väga rahul. Soo-vitan kooli neile, kellele meeldib põhjalik ja teoreetiline õppimine, ise panustamine praktika leidmisesse.

Andres IllakTõlliste valla noor

Õpin Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloo-giaõiguse magistriastmes, sest õigus-teadus on midagi, mis on mind alati huvitanud. Eriala avardab silmaringi ja mõtlemisvõimet ning pakub tulevikus tööturul konkurentsivõimelist posit-siooni. Kooliga olen väga rahul. Tege-mist on kaasaegse ning avatud mõt-lemisega kõrgkooliga, kus võetakse kuulda ka tudengite arvamust. Soovi-tan seda ka teistele, sest tegemist on tasemel ja maineka ülikooliga.

Jane LillmannTõlliste valla noor

Õpin Tartu Tervishoiu Kõrgkoo-lis radioloogiatehniku eriala, sest juba keskkooli lõpus tundsin eri-ala vastu huvi ja otsustasin proo-vida. Siiani olen väga rahul ning soovitan seda ka teistele. Minu arvates on selle kõrgkooli juures suureks plussiks see, et suure osa õppest moodustavad praktikad. Samuti on ka toredad õppejõud ja meeldivad kursusekaaslased.

NO

OR

ÜLI

KO

OLI

S

NO

OR

ÜLI

KO

OLI

S

NO

OR

ÜLI

KO

OLI

S

KÜSITLES: KATRE KIKKAS

Kaur on tegev mitmes bändis. Neist tuntum on ilmselt Paha Polly. UKU PETERSON

Merilin nautimas Lõuna-Mehhiko päikest. ERAKOGU

Nooruslik ValgamaaValgamaa Noorteleht Tankla 1(10), märts 2013

7

«Kui soovite iseseisvamat ja sõltumatut elu – tulge maale!»

Kes südamega teeb, see jõuab

kuhugi Pärnust põhjapoole, aga sinna ei soovinud, kuigi oli väike maakool, aga siiski liiga võõras keskkond. Põhimõtteliselt tõm-bas ikka siia Lõuna-Eesti poole. Soov oli saada elama oma majja ja omaette. Tartus on see vaid ri-kaste pärusmaa, kes põllule oma maja püsti panevad.

Gerli (Siimu abikaasa – K.K) tahtis siis kindlasti maakoolis õpetada?

See on ta alatine soov olnud. Ta on käinud ka Tartus vaatlemas (õpingute raames) ja see, mida ta seal nägi, ei meeldinud talle. Al-les hiljuti ütles, et talle meeldib töö, mida teeb. Maakoolis saab läheneda lastele loomingulise-malt, kuna klassid on väiksemad ja vanemad on avatumad. Siin pole lapsevanemaid, kes paneks kolmekuuse lapse inglise keele kursustele.

Milline Sinu haridustee on?Esimesse klassi läksin Lülle-

mäe Põhikooli. Pärast teist klassi kolisime Tõlliste valda ja jätkasin Tsirguliina Keskkoolis. Plaanid olid suured selle momendini, kui

Siim Säre ja tema tütar Ronja. ERAKOGU

sain teate lõpukirjandi ebaõnnes-tumise kohta. See oli minu jaoks paras šokk ning otsustasingi õnne proovida Tartus ja sain tööle et-tevõttesse Baltiklaas. Peale aastat seal töötamist tegin kirjandiga teise ja seekord eduka katse. Eda-sised õpingud olid rasked, kuna teadsin siis juba kaitseväkke mi-nekust, pärast mida tuli hakata aga pere ülal pidama ja nii see õpingutee katki jäi. Kuid juba mõlgutan uusi mõtteid.

Töötasid Tartus Baltiklaasis. Mis tööd Sa nüüd teed?

Tartus töötasin Baltiklaasis, nüüd nimega Saint-Gobain Glass Estonia, 6 aastat. Selleks ajaks kui saime uudise võimalusest Lüllemäele kolida, oli mul plaan olemas. Ise ma siia kolimist ei kartnud, kuna Lüllemäe on mulle tuttav piirkond ja siin elavad mi-nule lähedased inimesed. Pealegi käed-jalad terved ja toimetulekut ei peljanud. Hetkel olen töötu. Ka-sutasin töötukassa pakutud võima-lust õppida pottsepaks. See idee oli mul olemas juba aasta tagasi. Olen käinud juba päris mitmel koolitu-sel ning omandanud endale amet-liku sertifikaadi ja tõestanud pä-devust kutseeksamil Tartus. Lisaks kirjutasin alustava ettevõtte tar-beks äriplaani ja hetkel ootan sel-lele töötukassast vastust. Siiamaa-ni läheb kõik plaani järgi, täpselt nii, nagu olen soovinud. Loodan, et töötukassast tuleb positiivne vas-tus ning saan hakata pakkuma üle kogu Lõuna-Eesti pottsepa ja korst-napühkija teenust. Olen selle nimel palju vaeva näinud ja pidevalt tiir-levad peas kõiksugu sellega seotud

«Tegi-me paar katset Tartust minema saada, aga ei õnnestu-nud.»

«Liit-klassis õpetami-ne ikka omaette oskus.»

mõtted. Lüllemäel oleks hädasti tarvis ettevõtet, mis pakuks 4-5 mehele või naisele tööd. Loodan, et mina olen kunagi üks nendest inimestest, kes seda tööd pakub.

Kuidas pisitütar Ronja sellisesse keskkonnavahetusse suhtub?

Ronja käis pisut lasteaias ka Tartus. See oli tema jaoks kohu-tav kogemus. Ta oli väga häbelik ja arg tüdruk. Tartus lasteaias olid õues mänguväljakud – hekkidega piiratud murulapid, kus lapsed pi-did mängima. Tohutult palju lapsi ja see oli tema jaoks väga raske. Kuid Lüllemäel on suurepärane lasteaed. Siin ei pea lasteaed võist-lema mänguväljaku maa pärast kinnisvaraarendajatega. Keskkond lapse kasvamiseks on ideaalne. Lapsi on siin sama palju kui Tartus oli ühes rühmas. Ruume on aga sama palju kui seal kolmel rühmal kokku. Lapsed on palju sõbraliku-mad. Ronja on siin kiirelt endale sõbrad leidnud ja kasvatajad on hoolitsevad ning sõbralikud. Ma pole varem näinud sellist suhtle-mist õpilaste ja õpetajate vahel. Kui mina olen harjunud nägema pilti, kus õpetaja on justkui Jumal, kelle poole pöördudes pead olema alandlik, siis Lüllemäel suhtlevad õpetajad ja õpilased üksteisega kui inimene inimesega. Ma ei mõtle, et nad oleks nüüd parimad sõbrad, aga keegi ei vaata kellelegi ülevalt alla. Vastlapäev oli suurepärane näide, kui kõik koos võidu mäest alla kihutasid.

Mida soovitad teistele Valgamaa noortele?

Noortele võiks julgelt soovitada minna kutsekooli. Seda juba pärast põhikooli. Kutsekoolide maine ja tase on tõusnud. Mõned inimesed on osavad peaga ja teised kätega. Siin pole midagi parata. Peaga osavad mingu ülikooli ja kätega osavad mingu kutsekooli. Kui need kaks asja segamini keerata ja vale valik teha, siis pole midagi head loota. Tuleb tõele näkku vaadata ja endale selgeks teha, kummas ole-te paremad, kas matemaatikas või tööõpetuses, kas vabal ajal loete ajalooõpikuid või remondite punn-võrri. Pärast kutsekooli olete kohe valmis tööturule minema ning teid oodatakse seal. Peaga targad min-gu keskkooli ja sealt edasi ülikooli. See on neile loodud.

Elada on kõige õigem seal, kus hing ihkab. Kui te ei tunne puu-dust iganädalasest kinos käigust või pubis istumisest, siis võite va-balt maal elada. Ükski keskus ei ole nii kaugel, et maalt ei jõuaks korra kuus teatrisse sõita või kontserdile minna.

Siim Säre

Nimi: Siim SäreVanus: 26Elukoht: Lüllemäe, ValgamaaPerekonnaseis: abielusAmet: vabakutselineLemmiksöök: Toidust elamust ei otsi. Peaasi, et ära toidab. Meeldivad head apelsinid.Lemmikjook: Joon piimaLemmiklaul: Paabel – Ilus tüdrukLemmikraamat: Peep Ehasalu – «Kõik kan-ged mehed»Elu moto: Üldiselt püüan teha asju pinge-vabalt, kuigi alati see ei õnnestu. Ei salli, kui masinad ei täida inimese käsku.

INF

O

Meryt Malleus on pärit Valgamaa väikelinnast Tõrva ning õpib praegu Tartus Eesti Lennuaka-deemias õhusõiduki hooldust. Väiksena soovis ta, nagu enamus tütarlapsi, saada lauljaks või poemüüjaks, kuid hiljem oli üks unistus Mery-til veel, nimelt soovis ta olla piloodi abikaasa, kuna arvas, et lennundusega saavad tegeleda ainult mehed.

Salajane unistusVarsti taipas ta, et see ala ei ole mõeldud

vaid meestele ning alates kümnendast eluaas-tast oli Meryti soov saada piloodiks. On väga haruldane, et ühe neiu sooviks võib olla piloodi amet, seepärast hoidis ta seda ka saladuses ja ei rääkinud sellest enne gümnaasiumiastet kellele-gi, kuna mõte tundus olevat liiga hullumeelne, sest ka filmides ja seriaalides ei näe me just tih-ti, et helikopterit või lennukit juhiks naine.

Otsuse tegeminePikaajalisest soovist saada piloodiks tuli ka

otsus minna ELA-sse, kuid kuna tervislikel põh-justel polnud võimalik sellele erialale kandidee-rida, siis teistest Lennuakadeemiast pakutava-test erialadest sümpatiseeris Merytit just enim hooldus. Kuna kusagil kontoris ei kujutaks ta end kohe kindlasti istumas, vaid pigem tahab tegutseda. Eesti Lennuakadeemias õppides tu-leb Merytil ette ka raskusi, kui noormehed on juba noorest east kokku puutunud tehnikaga ja ka autosid remontinud, siis Merytil selline taust puudub ja need asjad on talle uued ja ka kõige elementaarsemad asjad vajavad selgeks õppimist. Kui uurisin, kuidas on ta rahul oma valikuga sõnas Meryt: «Eks mingil momendil on tekkinud väikseid kahtlusi, kas see ikka on päris õige valik, aga antud momendil ütlen, et jah, olen küll rahul». Oma tulevikuplaanide kohta ei oska ta veel kindlaid vastuseid anda. Praegu keskendub Meryt õpingutele ja vaatab mida tu-levik toob.

Õpinugute algusÕpingute algusajast meenub Merytile, et

õppejõud, kes vaid mehaanikutele loengut an-dis, alustas tundi fraasiga: « Tere hommikust, noormehed», kuna oli vist harjunud, et erialal ainult poisid on ja kui teise mehaaniku tüdru-kuga esiritta istuti märkas õppejõud vahest oma tervituse lõppu lisada ka tervituse tüdrukutele. Uurides Eesti Lennuakadeemiasse sisseastumise kohta vastas Meryt: «Sisseastumise käigus toi-munud vestlusepäevast meenub mulle veel see, et mind vestlusele saatnud neiu uuris ega minu erialavaliku paberil trükiviga pole tehtud, et esimeseks valikuks õhusõiduki hooldus on. Sel ajal, kui ma Lennuakadeemiasse kandideerisin, oli hoolduse eriala lõpetanud vaid üks tüdruk.

Kui aega jääb üleKui kõigi kooliga seonduvate tegemiste kõr-

valt vaba aega jääb, loeb Meryt raamatuid ja neid üpris tihti. Kui tema kodus raamaturiiulis-se piiluda, leiab sealt igasuguseid väljaandeid, nii paksemaid kui õhemaid. Lisaks tegeleb ta sellest sügisest aktiivselt Naiskodukaitsega ja käib lasketiirus AK-4ga laskmas. Tema jaoks on see väga lahe kogemus ja kirjeldab, et lastes on tagasilöök vahepeal päris tugev ja on võimalik ka õlg või silm siniseks lüüa, kuid õnneks pole seda Merytiga veel juhtunud ning loodetavasti nii see ka jääb.

Keidy Sä[email protected]

Valgamaa noorest neiust on sirgumas mehaanik

nud endal plaanis koolijuhi ame-tit proovida, vastas Siiri eitavalt, väites et ta ei ole juhtiv inimene.

Mis meelitaks Su Õru koolist ära?

Ilmselt sarnane töökoht ehk endiselt klassiõpetaja koht mõnes maakoolis, kus on veidi suurem palk. Peame ju igal õppeaastal tegema kahed tööplaanid ning tegelikult on liitklassis õpetami-ne ikka omaette oskus, sest tuleb kasutada võimalikult erinevaid ning õpilasi köitvaid õppemeeto-deid. Kasutan palju meeskonna-tööd (üks noorem, teine vanem pundis).

Kuidas oled end aja jooksul täiendanud ja milline täiendkoolitus on kõige eredamalt meeles?

Olen täiendkoolitustel osa-lenud vastavalt soovile ja või-malustele. Kõige eredamalt on meeles Avatud Meelte Instituudi

kujundava hindamise koolitus, mille kodutööna pidin ise koo-lituse läbi viima. Andsin enda õpitu edasi nii kolleegidele Õru Lasteaed-Algkoolist ning Tsirgu-liina Keskkoolist. Hetkel osalen kehalise kasvatuse õpetajate tant-sulise liikumise koolitusel.

Millega Sa peale töö veel tegeled?

Olen tegelenud rahvatantsuga

seni, kuni mäletan. Neli aastat olen laulnud folklooriansamblis Koidu Tähed. 15. veebruaril osa-lesime Rahvusvahelise Folkloo-rifestivali Baltica eelseminaril. Tagasiside meile oli positiivne, seega loodan, et meil on sel su-vel võimalik esineda Baltical, mis toimub 3. – 7. juulil Eestis.

Sel sügisel sai loodud MTÜ Joude, eesmärgiga tuua kodukan-ti toredaid muudatusi. Tahame

elama panna koha, kus ise elame ja soovime selle jaoks ise midagi korda saata. Näiteks oleme juba läbi viinud väikeseid koolitusi lastele ning sügis- ja jõululaada.

Tegeled Sa endiselt ka laululaste juhendamisega?

Jah. Oleme Valgamaa Laulu-lapse konkursi raames igal aastal korraldanud Õrus ka oma eelvoo-ru, kus olen peamiselt kõiki lapsi ise juhendanud. Parimad on saa-nud edasi piirkondlikku vooru. Nõnda on plaanis toimetada ka sel aastal, sest lauljaid lapsi on küll ja küll! Samuti viin koolis läbi väikest näiteringi, millega oleme etendusi andnud nii jõulude ajal kui ka ilu-sa ilmaga vabas õhus.

Kus näed ennast viie aasta pärast?

Kindlasti Eestis, õpetaja töö juures. Mulle meeldib igal suvel aeg korraks maha võtta. Loodan, et olen ka viie aasta pärast mõne väikese kooli õpetaja. Ei oska öel-da, kas just Õru koolis, aga töötan kindlasti lastega!

Õru Lasteaed-Algkooli õpetaja Siiri Anier oma kasvandikega. ERAKOGU

Meryt on alates kümnendast eluaastast soovi-nud saada piloodiks. ERAKOGU

Valgamaa haridusvõrk pole häbiasi! Õpime Valgamaal!



8 HARIDUS

Valga linn on teinud esimesed suured sammud koolivõrgu kor-rastamisel. Alates 2012/2013 õppeaastast tegutseb Valga güm-naasium ainult gümnaasiumi- klassidega. Valga gümnaasiumis varem toimunud põhikoolik-lassid viidi üle Valga põhikooli koosseisu, kus arendatakse ja kindlustatakse kõigile õpilastele tugev põhiharidus. Valga güm-naasiumi asukohana on planee-ritud ajalooline gümnaasiumi-hoone Kuperjanovi tänaval, mis tuleb renoveerida. Selle poole liigutakse igapäevaselt. Kuna riigil on valmisolek võtta kesk-hariduse osas suurem vastutus ja luua igasse maakonda tugev riigigümnaasium, oleme otsusta-nud anda Valga gümnaasiumi pi-damine hiljemalt 1. septembriks 2015. aastal üle Eesti Vabariigile. Praegu töötab Valgas statsionaar-ses õppevormis lisaks Valga põhi-koolile ja Valga gümnaasiumile ka Valga vene gümnaasium (1.-12. klass). Valga vene gümnaa-siumi hoolekogu, kooli juhtkond ning Valga Linnavalitsus on tä-naseks jõudnud ühisele seisuko-hale, et Valga vene gümnaasium kujundatakse ümber järk-järgult, mis tähendab seda, et 2013. aas-tal ei avata vene gümnaasiumis 10-ndat klassi. Valga gümnaa-siumis luuakse võimalus Valga vene gümnaasiumi põhikooli lõ-petanutele jätkata õpinguid küm-nendas klassis. Õpingud vene gümnaasiumist tulijate lähevad edasi samadel alustel nagu need on enne olnud. Jääb kehtima 60/40 õppekeel, mis siis tähen-dab, et 60% õpingutest on eesti keeles ja 40% õpingutest on vene keeles. Need õpilased, kes õpivad käesoleval õppeaastal VVG (vene gümnaasium – toim) 10. ja 11. klassis saavad oma koolitee lõpu-ni käia vene gümnaasiumis. Üm-berkorralduste tulemusena on 1. septembriks 2015. aastaks Valga linnas koolivõrk selline, et güm-naasiumiharidust antakse üksnes teistest kooliastmetest eraldatud gümnaasiumis.

Miks siis ikkagi nõnda?Puhaste gümnaasiumite ja tu-

gevate põhikoolide loomine on vajalik hariduse kvaliteedi ta-gamise seisukohalt ja on samas ka majanduslikult otstarbekam. Nõnda saaksid koolid keskendu-da ühele haridustasemele ning selle õppimisvõimaluste arenda-misele ning õppe korraldamisele. Samuti on uue põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikli-ku õppekavaga esitatud erinevad ootused ja nõuded õppekeskkon-nale erinevatel haridustasemetel.

Siinjuures on ääretult oluline osa karjääriõppel eelkõige põhi-kooli, kuid ka gümnaasiumiast-mes. Selline õppekorraldus tagab kindlama, toekama ja läbimõel-duma ning õpilase jaoks õigema valiku nii põhikooli kui ka kesk-kooli lõpus.

Tõrva gümnaasium jätkab ka uuel sügisel endiselt täistsükli

Kalle VisterValga maavalitsuseharidus- ja kultuuri-talituse juhataja

«Koolivõrk Valgamaal püsib hetkel muutumatuna. [---] Põdrala vald mõtleb Pikasilla kooli tuleviku üle. Teiste koo-lide osas jätkub tegevus va-nas rütmis. Maakonnas oleme koostamas, õigemini uuenda-mas koolivõrgu arengukava 2014 – 2020. [---] Sisuliselt iga neljas gümnaasiumis õp-piv maakonna noor õpib väl-jaspool kodumaakonda. See on muretsema panev prob-leem. Väga palju saavad seda mõjutada noored ise.»

KO

MM

EN

TAA

R

koolina. Õpilaste arv on hetkel ja prognoositavas lähitulevikus

selline, mis võimaldab toime tulla. Vaatamata riigipoolsele rahalisele ahistamisele tullakse iseseisvalt toime ka gümnaasiu-

miosa rahastamisega. Direktor Ivar Hanvere sõnul loodab Tõrva gümnaasium sügisest jätkata kol-me suunaga: loodussuund, sot-siaal-humanitaarsuund ja raken-dussuund. Uutest valikainetest lisanduvad kindlasti riigikaitse ja robootika. Esimesi samme on astutud loodussuuna atraktiivse-maks ja praktilisemaks muutmi-sel koostöös Eesti Maaülikooli ja Võrtsjärve limnoloogiakeskusega.

Otepää gümnaasium läheb järgmisest õppeaastast kõigis klassides üle uuele õppekavale. Uuendusi hetkel plaanis pole, küll aga tuleb järgmisel õppeaas-tal koostada esmakordselt güm-naasiumi koolieksam. Samuti saavad 12. klassis alguse mitmed ainekursused, mida varem pole

õpetatud (näiteks majandusma-temaatika elemendid, rakenduste loomine ja programmeerimise alused, inimene ja õigus, sis-sejuhatus filosoofiasse ja palju muud).

Tsirguliina keskkoolis, kus gümnasistide arv kõigub kolme- kümne ümber, pole direktor Heikki Järliku sõnul revolutsioo-nilisi otsuseid vastu võetud ja hetkel pole ka plaanis. Ta leiab, et tormata pole mõtet. Võib tek-kida olukord, et uuel õppeaas-tal pole võib-olla võimalik küll 10. klassi avada (hetkel on 2-3 soovijat), kuid keskkooliosa ära kaotada pole plaanis. «Kannataks ühe aasta ära,» lausus Järlik ning lubas, et kõigil, kes Tsirguliina keskkoolis põhikooli lõpetavad, aidatakse teha parim soovi- ja võimalustekohane valik.

Ka Puka keskkoolis, kus het-kel õpib kokku 13 gümnasisti,

avatakse uuel õppeaastal 10. klass, kui on soovijaid. «Kui soo-vijaid pole, siis pole ka midagi teha,» oli Puka kooli direktor Tõnis Mark murelik. Siiski loo-dab ta, et gümnaasiumihariduse andmine jätkub ja kutsub Puka keskkooli kõiki soovijaid, sest seal on nii mitmeidki hüvesid, mida mujal pole, näiteks heal tasemel jõusaali kasutamise või-malus ning soodustus 11. klassi õpilastele B-kategooria juhiluba-de tegemiseks.

Seega on Valgamaal haridu-se omandamine 100% võimalik ning seda hüvedega, mida mujal olla ei pruugi. Olgu see haridus kvaliteetne, mittekvaliteetne, mitteformaalset haridust, noorte omaalgatusi ja õpilasdemokraa-tiat toetav või mitte – kodukandis on lahe ning seega kutsun KÕIKI noori üles omandama keskhari-dust just Valgamaal!

Viimastel aastatel on Tõrva gümnaasiumis toimunud mitmeid uuendusi, mis toonud endaga kaasa erinevad suunad ning uute valikkursuste arv kasvab üha enam. ÜLLA TAMM

Valgamaa õppimisvõimaluste ja aktiivse Valgamaa boksid. TIMO ARBEITER

Tere taaskord! Nüüdseks olen jõud-nud uude vahetusperre Groningeni lähedal. Minu ümber on kõik täiesti uus. Isegi keele erinevust on natu-kene. Lisaboonusena pikenes koo-litee – igapäevaselt sõidan 18km kooli ja 18km tagasi. Uus pere on väga tore ja abivalmis – ema, isa ja 2 minust pisut nooremat tütart.

Vahepeal on täis tiksunud pool vahetusaastast ning olen saanud ka teada kuna Eestisse ta-gasi saabun – 2. juulil.

Alguses siia tulles küsiti minult palju, et millised erinevused on Eesti ja Hollandi vahel ning iga kord jäin vastuse võlgu. Nüüdseks võiksin terve raamatu kirjutada Hollandist ja hollandlastest. Mind paneb ikka ja jälle imestama, kui-das nad nii avatud, sõbralikud ja viisakad on. Unustades vahel «ai-täh» ütlemast, olen ma automaat-selt tohutult ebaviisakas. Hol-landlastele meeldib rääkida. Kui vanemad küsivad, kuidas koolis läks, siis oodatakse detailset lugu tervest päevast ning vastus «nor-maalselt» ei ole vastuvõetav.

Üks päev uurisin sõbra käest, et kas ta ei karda veeuputuse pä-rast, kuna Hollandi territooriu-mist osa on madalam merepinna kõrgusest. Sain eitava vastuse. Lund kardetakse rohkem, sest

kõik veega seotu on väga kõrgelt arenenud ja neil on palju hüdroloogiateadlasi.

Hollandlased on teada-tun-tud head pidutsejad ja õlukul-tuur on tohutult tugev. Põh-jused pidutsemiseks on alati teretulnud. Heaks näiteks võin tuua 30. aprilli, mis on kunin-ganna päev ja see on päev, kus KÕIK on riietatud oranži (rah-vusvärv) ning pidutsetakse nagu ei olekski homset päeva. Millest ma aru ei saa on see, et tavalistel nädalavahetusel minnakse välja ainult laupäe-viti. Minu jaoks suures linnas Gronigenis (pindalalt sama suur kui Tallinn, rahvastikku arvestades ½ Tallinna rahvas-tikust) ei ole neljapäeviti ja reedeti mitte midagi teha.

Tahaksin ära mainida taaskord oma kallid toetajad, kelleks on: Margus Timmo, Eesti Meetootjate Ühendus, Tiit Raud, UPM- Kymmene Otepää AS, OÜ Taagepera Loss, Bacula AS, Rein Uibo, Palupera Vallavalitsus, Sp-litter OÜ, Valga Puu OÜ, OÜ RST Valga, Tiina Ivask, Evicon OÜ, Nõuni Noorteklu-bi, Nelly Oinus, Otepää Me-tall AS. Aitäh ka organisat-sioonile YFU, kes korraldab ja tegeleb paberimajanduse-ga ning ka Otepää gümnaa-siumile, kes aitab teha mul koduõpet. Järgmise korrani!

Merily [email protected]

Hollandlased uputusi ei karda

29. novembrist – 1. detsembrini viibisid aktiivsed Valgamaa noo-red haridusmessil Teeviit promo-mas noorte võimalusi Valgamaal, sama tehti ka hiljuti haridusmessil Intellektika. Sellise projekti idee tuli Tankla noortelt ning Valgamaa Partnerluskogu toetas algatust omaltpoolt. Projektis oli võimalik osaleda kõigil, kes tegelevad Val-gamaa noortega ja soovisid seda tegevust ka teistele inimestele tut-vustada. Oma soovi osalemiseks avaldasid Motoklubi K&K (Karmid Karlid), Valga gümnaasium ja Val-gamaa kutseõppekeskus.

Head mõtted ValgamaaltLisaks olid esindamas noori

ka kaks aktiivse noore maskotti. Messil osalejatele tehti mõlemal korral nii mänge kui ka viktorii-ne. Uuriti, kui palju üldse inime-sed teavad Läti piiri ääres asuva maakonna kohta ning kui paljud on käinud linnas, mis ei mahu ühte riiki ära. Tublimatele vas-tajatele jagati ka auhindu. Isegi, kui vastuseid ei teatud, saadi juurde mõni tarkusekübe. Igaüks, kes külastas Tankla boksi, sai kaasa ka ühe mõttetera või moti-veeriva lausega sildikese. Noortel oli võimalus inimestele tutvusta-da, millega saab meie kodukohas tegeleda ning kus õppida, kui tul-la Valgamaale elama.

Võimalus arenedaIntellektikal andsid Valga

gümnaasiumi noored messikülas-tajatele võimaluse mikroskoobiga kõike 200 korda paremini näha. Huvilised said vaadata ja uurida, milline näeb välja inimese nahk ja juuksed tegelikkuses. Nii näita-sid noored, et ka meil on võimalik teha natuke teadust. «Loodan, et järgmine õppeaasta on meie koo-lis hästi palju uusi ja vingeid noo-ri,» sõnas Kermo Küün.

Peale selle, et noored said tutvustada aktiivseid tegevusi Valgamaal, oli noortel ka endil võimalus arendada iseennast võõrastega paremini suhtlemises. Intellektikale eelnenud päeval mängisid mõningad noored läbi ka erinevaid situatsioone, mille-

ga võib sellistel üritustel kokku puutuda. Noortelehe reporter Kairi Piir ütles: «Nii Teeviit kui ka Intellektika andsid mulle juur-de tohutul hulgal julgust. Paar kuud tagasi ei kujutanud ma et-tegi, et astun võhivõõra inime-se ette ja hakkan talle rääkima organisatsioonist, mis mulle nii südamelähedane on. Mõlemad messikülastused avardasid sil-maringi, andsid võimaluse veeta aega omade keskel ning leida ka uusi tutvusi.»

Tankla tänabTankla soovib koostöö pu-

hul teha kummarduse Valgamaa Kutseõppekeskuse ees, kes aitas Tankla noortel varustada messib-oksi mööbliga ning toetas trans-

pordiga. Samuti suur aitäh Val-gamaa Arenguagentuurile, Valga Maavalistsusele, Valgamaa Tea-vitamis- ja Nõustamiskeskusele ja Europe Direct Valgamaa infopunk-tile ning ka Valga Linnavalitsusele, kes abistasid meenetega. Tänusõ-nad Anu Hellenurmele, kes aitas noori majutada Tartus. Imeilusate messiboksi seinade kujunduse eest aitäh Timo Arbeiterile ja Marek Mekile ning messi kontseptsioo-ni kokkupaneku eest Siiri Liivale. Ühed olulised inimesed, kelle abi-ta ei oleks kogu Valgamaal toimuv nähtavaks saanud, on kõik need, kes aitasid inimestele tutvustada, kui hea on elada Valgamaal ja kui ainulaadsed on siinsed võimalu-sed. Aitäh Valgamaa Partnerlusko-gule projekti vedamise eest!

Keidy Sä[email protected]

Aktiivne Valgamaa tegi end nähtavamaks

Väikese külategemised

Aprillis toi-mub kooliteatrite festival

Sandra Vungi ja Rain Pohlaku muusikast ja elust


9ELU MAAL

Sandra Vungi ja Rain Pohlak moo-dustavad grupeeringu Neoander-tals, mis ammutab inspiratsiooni inimestega koos eksisteerinud ja neid hirmu all hoidnud neander-tallastest. Basstrummi brutaalsus ja basskitarri madalsagedused panevad inimkeha võimed proo-vile viisil, mis justkui paneb mõt-lema, kas homo sapiens üldse on nende sihtgrupiks.

Sõit Sandra ja Raini ajutisse elupaika oli kõike muud kui igav – auto ei soovi püsida sissetalla-tud rajal ning kipub uudistama meetriseid lumevalle kahelpool teed. Sihtpaika jõudes tervitab mind Sandra, kes aitab mul ava-da värava, mis minu jaoks tun-dub avamatu. Linnainimene, mis muud. Kahemeetrise aia taga pei-tub intervjueeritavate praegune elupaik ja karumõõtmetes koer, kes minu hingerahu tagamiseks on eraldi aias.

Sandra Vungi (24) ja Rain Pohlak (27) on elukaaslased, kel-le huvid ja tegemised on sarnased nagu õed Olsenid: nad musitsee-rivad koos bändis Neoandertals, kuulavad rohkesti black ja death metal’it, söögilauda katavad ai-nult taimsed toidud ning huvi arvutimängude vastu on suurem kui Hiina iive. Nii Rain kui Sand-ra on mõistnud, et edasiõppimine pole nende jaoks: «Milleks raisata aega tühiste ja mõttetute asjade peale,» lausub Rain, kes on va-bakutseline. Viimati tegi ta tava-pärastel tundidel tööd, kui kogus raha krundi ostmiseks.

Arvutimängude kirev maailm

Esimene pooltund möödub kiiresti, räägime ainult arvuti-

mängudest. Sandra lemmikute hulka kuuluvad Fallout 3 ja L.A. Noire. Sel-gub, et Rain töö-tab ka ise arvuti-mängu loomise kallal. «Horror s u g e m e t e g a brutaalne vägi-väldne mäng, kus protagonist hakkab mahajäetud Antarktika baasis elavaid surnuid nottima,» saan vastuseks, kui kü-sin, mida mäng endast kujutab. «Paljud mängud on nii lihtsad ja ägedad ning see ajendas mind midagi sarnast tegema,» seletab Rain mänguloomise tagamaid. «Esialgne alpha versioon valmib märtsis-aprillis,» pakub Rain väl-ja tähtaja. Kuigi noortele meeldib oma aega mängimisega täita, siis oma maalapi omamine on täht-sam: «Müüsin kõik oma mängud ja konsoolid maha, et saaks kor-raga pangalaenu tagasi maksta.»

Virtuaalsest ehitamisest realsesse

Üks põhjus, miks Rainil on aega tegeleda arvutimängu loo-misega, on seotud talve ja lume-rohkusega. Neoandertalsi ainus keelpillimängija ja laulukõri os-tis 2009. aastal krundi, kuhu ta viimased kaks ja pool aastat ena-masti üksi oma kodu ehitab. «Kui mängu saan üles riputada, siis saan maja edasi ehitada ja arvu-tisse enam ei lähe,» räägib Rain, kes on palkmaja ehitamiseks ka-sutanud väheseid tööriistu, neist suurim abiline kirves. Praeguseks on tulevase kodu vundament lao-tud ja seinad püsti. On märkimis-väärne, et enamus palkidest, mil-lest maja ehitatakse, pärinevad nende oma krundilt ja vunda-ment on laotud tee äärest leitud kividest. «Ma ei salli tööstuslikke palkmaju, sest neilt on looduslik

kaitsekiht maha võetud ja nad ei hoia nii hästi sooja,» sõnab Rain.

Kevade alguses plaanib paar oma krundile elama minna, ol-gugi et katust selleks ajaks veel pea kohal ei ole. «Magame autos ja ostame nädala või kahe jagu toitu kaasa, et ei peaks vahepeal maja juurest lahkuma,» räägib Sandra. Tulevikus saab maja kat-ma murukatus. Tulevase kodu elektri tagavad päikesepaneelid. Muuseas auto, mida noored ka-sutavad vahel öömajana, tarbib kütusena toiduõli, mis saadakse restoranidest. Talvel ringirända-miseks peab toiduõli segama läbi diisliga, sest viie soojakraadi juu-res muutub õli tarretise taoliseks.

Metsamaailmast muusikamaailma

Vastuseks küsimusele, kas kevade saabumise ja rohelisuse tärkamisega plaanib Neoander-tals ka uut plaati, saan teada, et uue plaadi loomeprotsess on juba ammu alanud ning pool plaadist valmis. Neoandertalsil on ilmunud kolm albumit, lisaks veel demo- ja proovisalvestused. Sandra ja Raini ühistööna valmi-nud «Ebu Gogo Gutting the Child» sai palju positiivset tagasisidet ning valiti ka Eesti Ekspressi nä-dala plaadiks. Bänd on esinenud Kesk-Euroopas, Baltikumis, Nor-

ras ja korduvalt Eestis. «Kesk-Eu-roopa tuuril käisime koos lätlaste bändi Flaying’iga. Esinesime Slo-vakkias, Poolas, Tšehhis ja Aust-rias,» meenutab Sandra.

Neoandertalsi muusikastiiliks on avangardlik bassipõhine death metal. Bändi nimi ja temaatika on suuresti seotud meie eellaste neandertallastega, kes Rainile suurt huvi pakuvad. «Õppisin ülikoolis ühe aasta ajalugu ainult neandertallaste pärast.» Teema-kohasest kirjandusest puudust tundma ei pea, sest iga aasta avastatakse midagi uut meie eel-laste kohta.

Mustad toonid vahetuvad roheliste vastu

Neoandertalsi liikmed on tai-metoidulised, Sandra juba kuus ja Rain kolm aastat. «Olen suur loomasõber ja lihtsalt ei tahtnud enam liha süüa ning toetada seda tööstust,» põhjendab Sandra oma toitumiseelistusi. Öelge veel, et taimetoidust ei saa kõiki eluks vajalike aineid kätte – trum-mipõristaja viimane arstilkäik näitas, et kõik tema verenäita-jad on korras. Mäletamaks kõiki retsepte, lõi Sandra oma retsep-tilehe. Lehe loomisele aitas kaa-sa lapsepõlvest talletatud huvi kokanduse vastu. 2009. aastal sündis taimetoit.net (praegune taimetoit.ee). «Mõni aasta tagasi saatsin kirju kirjastustele, et soo-vin väljastada oma taimetoitude retsepte, kuid vastused jäid tu-lemata.» 2012. aasta veebruaris, kui Sandra astus kirjastustega uuesti ühendusse, olid nad huvi-tatud avaldama taimsete toitude retseptiraamatu. 24. august 2012 ilmus Sandra Vungi esikteos «Ko-dused ja maitsvad taimetoidud. 100% taimne», mis on äärmiselt menukas ja üle poole tiraažist on raamatulettidelt juba soetatud. Raini retseptide ampluaa ei ole väga laiahaardeline, kuid see ei ole ka vajalik, sest paar viibib harva teineteisest eemal rohkem kui paar päeva.

Sandra ja Rain on inimesed, kes juba pikemat aega teavad, kuidas oma elu elada. Nad suu-davad silmapilkselt eristada va-jaliku mittevajalikust. Nende elu koosneb maaläheduse ja natu-raalsuse, karmi muusika ja teh-noloogia sümbioosist. Sandra ja Raini esmapilgul mitte kokkuso-bivad huvid ja hobid moodusta-vad nende elu, kus kõik võngub omavahel täiuslikus bassi ja trummi rütmis.

Seiko [email protected]

Liina LiivInnove kommuni-katsioonispetsialist

«Õppisin ülikoolis ühe aasta ajalugu ainult neoander-tallaste pärast.»

Sandra Vungi (24) ja Rain Pohlak (27) on elukaaslased, kelle huvid ja tegemised on sarnased nagu õed Olsenid. ERAKOGU

Basstrummi brutaalsus koos basskitarri madalsageduste-ga panevad inimkeha võimed proovile. ERAKOGU

Tisler Kuido Torp tööd tegemas. ERAKOGU

Taagepera on küla, kus ela-nikke vaid veidi üle saja. Võiks arvata, et sealne elu on üsna igav ja vaba aja tegevusi napib. Kuid nii see pole.

Möödunud sündmustest rääkides on põnevamad kad-ripäeva trall ja muidugi jõulu-pidu koos tõelise jõuluvana-ga. «Veebruari alguses toimus esimest korda kohviklubi üri-tus. Esines kohalik ansambel 2T ja hiljem oli disko,» rääkis Taagepera aktiivne noor Vii-vika Valner. Samuti lõppes äsja keraamika koolitus «Sa-vitrei õpitoad Taageperas,» kus osalesid nii noored kui vanad, noorim oli 5aastane ja vanim 75. Koolituse viis läbi Margi Vähi. «Iga nädala tei-sipäeva ja kolmapäeva õhtul toimuvast saviringist võttis osa umbes 20 inimest,» lisas Valner. «Saviringis on väga vahva meisterdada igasugu erinevaid esemeid ja seda just koos nii teiste noorte kui ka vanemate inimestega,» kom-menteeris Taagepera noor Laura Renke.

Märtsikuus on plaanis veel disko ja karaoke ja mai algu-ses osaletakse «Teeme ära» projektis. Spordiarmastajate-le leidub samuti Taageperas tegevust. Kõik saavad kasuta-da matka- ja suusaradu.

Neljapäeval, 4. aprillil algu-sega kell 12.00 toimub Valga kultuurikeskuses järjekordne kooliteatrite festival.

Esinemisaja pikkus maa-konna voorus pole määrat-letud. Riigifestivalile pää-semisel tuleb kohandada esinemisaja pikkus koos ette-valmistuse ja lava vabastami-sega järgmiselt:

- Algklasside vanuseastmes kuni 20 min.- Põhikoolide vanuseastmes kuni 30 min.- Gümnaasiumi vanuseast-mes kuni 45 min.

2013. aastal toimuvad riigi-festivalid: Gümnaasiumiklas-side (10.-12. kl.) teatritrup-pide riigifestival toimub 12.-14. aprillil Jõgeval. Põ-hikooli klasside (5.-9. kl.) teatritruppide riigifestival toimub 26.-27. aprillil Oris-saares Saaremaal. Algklasside (1.-4. kl.) teatritruppide riigi-festival toimub 10.-11. mail Abjas Viljandimaal.

Valgamaa Kooliteatrite festivalile registreerimine lõpeb 25. märtsil!

Registreerimisankeet tuleb saata e-postile [email protected] (tank-la.net)

Elen [email protected]

Sadade koolide ja erialavalikute hulgast endale kõige õigem leida ei pruugi olla ülesanne kergete killast. Kas õppida teoreetilisi või praktilisi erialasid? Kus õppida? Need ja mitmed teised küsimused on aktuaalsed iga põhikooli- ja gümnaasiumilõpetaja peas. Sage-li liiga teoreetilise haridusmaas-tikuga ühiskonnas on praktilise suunitlusega erialaste oskuste omandamine meie tööturul väga soositud, sest kuldsete käte ja eri-alaste oskustega noortele meeste-le ja naistele jagub nii tööd kui ka isetegemisrõõmu.

Just sel põhjusel läks Kuido Torp Valgamaa Kutseõppekes-kusesse tisleri ametit õppima. «Kuidagi on välja kujunenud, et puutööga seonduv on olnud just mulle sobiv ja meeltmööda. Kut-

seõppes õppimine on nagu kaks kärbest ühe hoobiga, omandad erialased teadmised ja oskused ning samas saad kätte ka keskha-riduse,» sõnab noor tisler. Tisleri ametit läks Torp õppima tulene-valt juba varasemalt tekkinud huvist ja sooviga olemasolevaid teadmisi edasi arendada. «Mul olid eelnevalt mõned oskused ja teadmised, näiteks juba põhi-kooli puutööringist,» räägib Torp ning rõhutab, et eelnevad koge-mused ole määravad ametikooli sissesaamisel, kuna vajalik päde-vus tuleb õppides – kõige oluli-sem on enda motivatsioon.

Mitmekülgne kutseõpeKutseõppeasutuses lähene-

takse ametile nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Torpi sõnul ei eelda tisleriks õppimine vaid käelisi oskusi. Tundma peab ka joonestustehnikaid ja vajalikku paberimajandust, mille täitmist tuleb harjutada ja täpselt osata.

«Teooriat käsitlevates tundides saab vajalikud teadmised, et min-na edasi praktilise poole peale,» räägib Torp, kes samas tõdeb, et praktilist poolt võiks rohkemgi olla, «koolisisesel praktikal päris kõike ei omanda, aga needki os-kused, mis sealt saame, annavad piisava aluse, millele edasisi ko-gemusi ja teadmisi rajada.» Koo-lisisesel praktikal on tislerid tei-nud näiteks taburette, kappe ning harjutanud trepi tegemist.

Torpi sõnul eeldab tisleri eri-ala rahulikku närvi, kannatlikkust ning pealehakkamist. Pealtnäha rahulik amet peidab endas head soodumust loominguliseks tööks. Just seda peab noor tisler ka ni-metatud ameti suurimaks plussiks. «Eriala plussiks on võimalus lä-heneda tööle loominguliselt ning esitada lõpptulemusena midagi ainulaadset. Töö on mitmekülgne, kui teha toode otsast lõpuni ise valmis, kasutades selleks erinevaid töövõtteid ja vahendeid.»

Enese proovilepanek: praktikad ja võistlused

Torp soovitab ametit õppiva-tel noortel otsida lisavõimalusi praktikaks mõne ettevõtte või

ametispetsialisti juures. «Välis-praktikal olles on koolis õpitust palju kasu. Kui peamised tead-mised ja oskused omandatud, tuleb ülejäänud ise ajapikku.» Lisaks praktikale Eestis, on Torp saanud välispraktika kogemu-se ka näiteks välismaalt. «Kaks kuud väldanud praktika Rootsis on andnud mulle hindamatu ko-gemuse.» Praktika kõrvalt paneb Torp end proovile ka mitmetel kutsemeistrivõistlustel.

«Hetkel tegelen Noor Meister kutsemeistrivõistlusteks etteval-mistumisega. Lihvin oma oskusi, katsun kiirendada töökäiku ja täpsust,» sõnab eelmisel aastal Noorel Meistril viiendale koha-

le platseerunud Torp. Kogemuse poolest peab Torp kutsevõist-lustel osalemist omapäraseks, kuna võistlus eeldab väga suurt täpsust, kiirust ja sihikindlust oma eesmärgi täitmisel. «Sellis-tel võistlustel osalemine annab hea kogemuse, võistluse käigus omandad uusi oskusi ja näed, kuidas teised sama asja teevad. Vaadates tulevikku, arvan, et tänu sellistel võistlustel osalemi-sele on lihtsam ka töökohta lei-da.» Olles veendunud, et noored peaksid millegi poole püüdlema ja kogemusi saama, sõnab Torp: «Midagi karta pole vaja, vaid na-tuke usku iseendasse ja kõik on võimalik.»

Kutseõppuri edu saladus: käi praktikal ja pane end võistlustel proovil

Konstantin Ptšelnikov (19):Valga vene gümnaasiumi õpilane

Arvan, et kevadeti armutakse ikka kõige rohkem. Ees-tis näeb päikest harva ja kui kevadel tulevad esimesed päikesepaistelised ilmad ning kõik lumi sulanud on, siis on tuju eriti hea. Tahaks kohe kõiki armastada ja teistele head teha. Enda kogemusi just kevadel armastuse leid-misega mul pole. Ma arvan, et armastus on ikka see, kui oled valmis ohverdama selle nimel kõike.

Laura Illak (18):Tartu Descartes’i lütseumi õpilane

Ma ei usu, et armumise ajaks on kevad, sest iial ei tea, kuna armastust kohtad, aga kindlasti on see aastaaeg armumiseks ilus ja romantiline. Päikesepaisteliste ilma-dega läheb tuju igal juhul paremaks, sest suvi jõuab aina lähemale. Ma usun tõelisse armastusse. Oma õnne leid-sin ma aastaid tagasi kevadel, ta on armas ja hooliv ning temale võin kindel olla ja tean, et ka tema tunneb minu vastu sama.

Esimesed päikesekiired toovadarmastust

Anna-Marija Sljusartš[email protected]

«Kõige raskem oli alguses ko-haneda ning esimene metsalaager oli ka väga ebamugav, kuid selle-ga harjub kiirelt. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.» sõnas Arro Vahtra miinipilduja patareist.

Ajateenistuses viiakse läbi välilaagreid, pikki rännakuid ja muid erinevaid kursuseid. Se-nistele ajateenijatele on kõige vaevanõudvamateks etappideks olnud sõduri baaskursus (SBK) ja nooremallohvitseride kursus (NAK). Jalaväekompaniis ole-va Rain Blaumeri meelest on raskeim olnud SBK: «Kuna koju sel ajal ei saanud ja lähedaste-ga suhtlemine oli raskendatud.» «NAK-is oli kõige raskem lõpu-rännak umbes 85 km, kui ma ei eksi ja seda täisvarustuses. Eksa-

mi preemiaks oli auaste – reame-hest nooremseersandiks,» rääkis jalaväekompanii nooremseersant Toomas Savisaar, «kuid peab tõ-dema, et suuremad õppused on veel tulekul: Tormi hoiatus, Mur-tud saabas ja Kevadtorm.»

Vaba aega ajateenistuses kuigi palju ei anta. Tavaliselt umbes 2 tundi päevas, kui pole loenguid või õppuseid. «Vaba aja kohta oskan nii palju öel-da, et seda antakse võitlejatele. Saavad helistada lähedastele ja ülejäänud aja sisustada sõduri-kodus. Seal on sõduritele antud võimalus vaadata filme, lugeda raamatuid, mängida piljardit, kasutada internetti ja osta en-dale kohvikust midagi meelepä-rast.» jutustas Toomas.

Ajateenistuse jooksul oman-datakse palju tsiviileluks vaja-likke oskusi – esmaabivõtteid, topograafiat, side- ja infotehno-loogiat, keskkonna- ja kodani-kukaitset, aja planeerimist ning korra ja puhtuse hoidmist. Noo-remallohvitserid või reservrüh-maülemad saavad väärtusliku juhtimiskogemuse. Parameediku

kompaniid

Kuperjanovi jalaväepatal-joni kuulub 5 kompaniid:

- jalaväekompanii- luurekompanii- miinipilduja patarei- tagalakompanii- staabi kompanii

INF

O

Mida kujutab endastajateenistus?Pille-Riin [email protected]

Ajateenistus on kindla ajakest-vusega riigikaitseline või sise-kaitseline tegevteenistus kindlale vanusegrupile ning meestele ko-hustuslik. Ajateenistuse eesmärk on Eesti kaitseks vajalike reser-vüksuste väljaõpetamine ja eel-duste loomine elukutseliste kait-seväelaste teenistusse võtmiseks.

Enamik Valgamaa noori suunduvad aega teenima Võrus asuvasse Kuperjanovi jalaväepa-taljoni ning oma kohustusi täide-takse kas 8 või 11 kuud, vastavalt sellele millal on astutud teenis-tusse. Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud ning kõigist ajateenijatest peavad saa-ma kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid. Põhivõtmise ajateenijatele kestab ajateenis-tus 8 kuud ning sõdurid saavad reakoosseisu madalamatel ameti-kohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada alloh-vitseriks.

kursused läbinud ajateenijad saa-vad hiljem asuda tööle paramee-dikuna ning autojuhikursuste lõ-petajad saavad endale CE või DE kategooria juhiload.

«Detsembris oli meil viie päe-vane kaitselaager, mis oli väga huvitav, kuid samas ka raske. Seal saime teada, kuidas on või-malik hakkama saada külma ja unega. Polnud just suurem asi mee lakkumine.» rääkis Arro Vahtra oma kogemustest.

Teadmised pole ainukesed as-jad, mida sel ajal õpetatakse ja kogetakse, kõige meeldejäävam ja tähtsaim on meeskonnatöö tunnetamine. Luurekompaniis aega teeniv Ain Kornel ütleb: «Ajateenistus on mulle õpetanud ühtsustunnet, teistega rohkem arvestama ja töötama meeskon-nas.»

Seal õpitakse väärtustama vaba aega ning pisiasju, millest võiks rohkem rõõmu tunda ning mis tavakodanikule täiesti tühi-sed võivad tunduda. Sõjavägi on Arrole õpetanud, kuidas hinnata inimesi ja oma ülemusi ning suu-remaks on kasvanud ka vastutus-tunne.


10 AJARATAS

tal ilusad unistused – soovis saa-da loomaarstiks, palentoloogiks (taimede, loomade kivististe uu-rija) ning isegi tallipidajaks.

Iga algus on raskeKuigi Jelena on hariduselt sot-

siaaltöötaja, oli uus amet hirmu-äratav. «Mul oli kindel töökoht, kus sain hästi hakkama. Pidin otsustama, kas vahetan valdkon-da ja liigun edasi või jään turvat-sooni ning jätkan hästitoimivat tööd töötukassas. Otsustasin tulla maavalitsusse tööle, et avastada enda jaoks uusi koostööpartne-reid, rikastada enda töökogemust ühe valdkonda võrra. Arvan, et väga oluline on tunne, et sa hoo-lid oma tööst. Kuni sa hoolid, jak-sad teha oma tööd hästi ja süda-mega,» kirjeldab ta oma tundeid uue ameti valikul.

Noorsootöö spetsialisti üles-

annete hulka kuulub riikliku ning maakondliku kultuuri- ja noorsoopoliitika kujundamine, koostöö Valgamaa omavalitsuste liiduga, kohalike omavalitsuste ja asutustega ning maakondlike noorsoo- ja kultuuriürituste pla-neerimine. Kohustusi on palju, kuid Jelena pole üksi, talle on abiks maakonna noored, noor-sootöötajad, maakondlik noorte nõustamiskeskus ning ka Tankla.

Enda töö eesmärgiks peab Je-lena toeks olemist nii aktiivsetele noortele kui ka kõigile noortest hoolijatele. Kuna uues ametis on ta alles algaja, siis õpib ja ammu-tab ideid staažikamatelt tegijatelt noorsootöö valdkonnas.

Krutskeid täis JelenaLapsepõlves tegi Jelena ikka

koerustükke ka, ei olnud mida-gi ta nii eeskujulik. Õega sai nii

mõnigi põnev seiklus ette võetud. «Ühel ilusal päeval arvasime näi-teks, et väga tore on politseiniku amet, võtsime pulgakesed kätte ja tee peale – dokumente kont-rollima. Jõudsime kontrollida mitut autot, enne kui isa meile jälile sai,» tuletab Jelena üht sei-ka meelde.

Noorena oli Jelena ise küllalt-ki passiivne, seetõttu soovibki praegustele noortele võimalikult mitmekesiseid vaba aja veetmi-se võimalusi. Kui küsida temalt, milline on parim võimalus saa-da vanematel noor arvutist väl-ja, vastab ta koheselt, et kõige kergem on arvuti ostmata jätta. Teiseks variandiks pakub laste kaasavõtmist erinevatele üritus-tele. «Väiksest peale arendada huvitegevuses osalemist, olgu see sport, laul, tants, kunst. Peaasi, et vahetu kontakt teiste inimestega säiliks, siis jääb arvutiks vähem aega.»

Iga hetk on oluline, hinda seda

Vabal ajal püüab spetsialist võimalikult palju aega veeta koos perega. Väga sageli võib teda lei-da värskes õhus jalutamas, foto-kaamera kaelas. Kunstihingega

inimene pole kerge olla, kõikjal on midagi ilusat, mida saaks jääd-vustada. «Tegelikult autosõidud üksinda, head muusikat kuulates, on head, ainuke häda, et taevailu ei saa nautida, peab ju tee peale vaatama,» toob Jelena ühe näite, kus tekib suur tahtmine kaamera järgi haarata.

«Sisemist akut laen kuula-tes head muusikat, minu suur lemmik on Yann Tiersen, eri-liste momentide looja. «Üheks sooviks on lasketiirus käimine, mis mõtetes olnud juba tükk aega, kuid teostuseni pole veel jõudnud.» Igapäevaselt elab ta mõtte järgi, et tuleb nautida iga väiksemat momenti, sest nen-dest koosnebki elu. «Iga inimene võiks kirglikult hoolida vähe-malt ühest asjast oma elus, siis paranev elukvaliteet märgata-valt.»

Valgamaal on Jelena sõnul väga hea elada. «Maakonnale on ilu antud küllaga, vaadates kui palju on Eestis loodusfotograafiat harrastavaid inimesi, on näha, et hindame loodust. Peaksime seda rohkem märkama ja rõhutama just Valgamaal,» annab ta mõned näpunäited, kuidas vaba aega mõnusasti veeta.

õige pea nautida.«Kui praegu analüüsin oma

tööelu, siis esimeseks nelja-aas-taseks tsükliks oli töö eakate ini-mestega, sellele järgnes viis aas-tat tööd täiskasvanutega. Nüüd algas etapp noorsootöö vald-konnas. Praegust kronoloogiat vaadates ootab mind kindlasti tulevikus töö lasteaias,» räägib Jelena naljatades oma senistest töökogemustest eakate inimeste hooldaja ning töötukassas teenu-sekonsultandina. Väiksena olid

Selle aasta algusest on Valga-maal uus noorsootöö peaspet-sialist – Jelena Kalames, kes tuli pikaajalise töötaja, Siiri Põld-saare, asemele. Vaatamata sel-lele, et Jelena tegi oma tööelus suure pöörde, on ta maavalitsu-ses end mõnusalt sisse seadnud ning töö tulemusi võime kõik


Igapäevast noorteelu asus korraldama naerulembeline Jelena

Markus Kuslap (16):Otepää gümnaasiumi õpilane

Nähes, kuidas iga kevad tekib silmnähtavalt rohkem paare kui muidu, siis jah, kevad on populaarseim aeg ar-mumiseks. Esimesed päikeselised ilmad ei erine teistest kuidagi, ainult rohkem energiat on suhtlemiseks. Küll aga käituvad minu arvates tüdrukud teistmoodi. Igaühe jaoks on kindlasti olemas keegi, lihtsalt tuleb see «õige» üles leida. Minu arvates leiab selle inimese siis, kui oled saanud vähemalt täisealiseks.

Väljas on suurepärased ilmad, meeleolu on hea ja emotsioonid on laes. Kas see paneb noorte südamed teistmoodi põksuma? Mis üldse on noorte arvates tõeline armastus?

Kadriann Kalamees (16):Tõrva gümnaasiumi õpilane

Elu on näidanud, et kevad on tõesti kõige tüüpilisem aeg armumiseks. Pean tunnistama, et ka mina olen leidnud en-dale kevadel silmarõõmu. Suvi on lähedal, motivatsiooni rohkem ja ma lausa säran rõõmust! Tõeline armastus... Al-guses ei oskagi sellele tundele nime panna ja armastusest saadakse aru alles siis, kui see on läinud. Armastus on see, mille nimel oled valmis andma kõike. Kõik muu ununeb.

Ajateenistus õpetab ühtsustunnet ja teistega arvestamist. ERAKOGU

Jelenale meeldib värskes õhus viibida, naudib looduses nii sportimist, jalutamist kui ka pildistamist. ÜLLA TAMM

Tublid noor- sportlased 2012. aastal

Üks korvpallipoiste lugu

«Pisikese poisipõnnina tahtsin saada tippkorvpalluriks. Reaalsus tuletas ennast aga meelde – ma ei ole piisavalt pikk. Sellest hoolima-ta pole korvpall minu elust kusa-gile kadunud. Mängin Kuldre koo-li võistkonnas – hangin lauapalle ja «tantsin» vastastega,» lausub Jaan Ringinen, meeskonna pikim mängija, kellel tänavu täitub 8. mänguaasta. Jaan ei ole ainus, kes sealses kandis korvpalluriks on unistanud saada – Margus Klaari käe all treenima hakanud samasuguse unelmaga kohalikke maapoisse leidub veelgi.

Tegemist on 1992. – 1994. aastal sündinud Urvaste valla poistega, kes korvpallini jõudsid suhteliselt hilja, alles kuuendas klassis – enne seda püsis au sees rahvastepall. Kuid vaatamata sel-lele on noored mehed palju saa-vutanud. Võite on korjatud Eesti meeste korvpallimeistrivõistluste II liigas Võru KK duubelmeeskon-nana, kott on pähe tõmmatud pal-judele Eesti A-klassi noormeeste esiliiga konkurentidele, meda-leid on kaela riputatud Võrumaa meistrivõistlustelt ning võidurõõ-mu on poisid kogenud ka tänava-korvpallis. «Ega treeningutesse alguses väga tõsiselt ei suhtutud – tuldi kambavaimuga ja seepä-rast et aega sisustada. Tavaliselt toimus trenn kaks korda nädalas, lisaks veel mõni mäng. Kuid II liigasse mängima minnes muu-tus asi tõsisemaks – saadi aru, et meestega mängides enam nii liht-salt läbi ei saa. Treeningutesse hakati pühendunumalt suhtuma. Näiteks toimusid meil augustis erinevad kohtumised, mille käi-gus käisime jooksmas ja jõusaalis ning veetsime aega ka pallisaalis. Arvan, et treeningud tulid ka-suks, sest kaotasime vastastele küll pikkuses, kuid korralikud kolmepunktivisked hoidsid meid vee peal,» meenutas Klaar. Noor-meeste endi sõnul jäi neile paa-rist korrast nädalas väheks: «Kui oleks olnud võimalus, oleksimegi saalis elanud,» lausus Ringinen. «Meile meeldis õppimisest kõr-vale hiilida ja korvpall oli selleks hea võimalus,» lisas Roosimaa.

Üheskoos oli kriitika talumine lihtsam

Treeneri arvates tegi võist-konnast meeskonna kambavaim, mis oli väga tugev. «Plussiks loen veel kahe liidri (Eiko Roosimaa ja Renee Kilter) olemasolu, sest nad julgesid olukorra raskenedes võtta vastutuse. Mulle meeldis ka see, et poisid teadsid üksteise võimeid – millises korvpalliele-mendis keegi tugev on. Miinuse-na toon välja põrumisi maa-ala kaitses ja algusaastatel logises ka kriitikatalumine – ajakirjandus ei hellitanud kui mõnest meie kao-tusest loo tegi, teadmata ise, kui raske on noorteliigast üleminek meesteklassi ja mis oli eesmär-giks.» Noormehed on treeneriga nõus. «Eriti masendav oli luge-da ühepunktilistest kaotustest. Hakkasid mõtlema oma lollidele eksimustele ja tuju läks ära,» üt-les Roosimaa. Poisid lisavad ne-gatiivsuse loetellu veel ka nõrga

Jane [email protected]

«Kirke on väga enesekindel – ta teab, mida teeb. Ta on alati rõõmus ja elav!»

Tüdrukud 15-16aastased:Anette Veerpalu – murdmaa-

suusatamine, Otepää Eesti noorte meistrivõistluste (edaspidi MV) V kl. eraldistart 1. koht, sprint 1. koht, Põhjamaade MV 18. koht.

Mirell Luik – kergejõustik, Tõrva. Eesti noorte MV 1. koht vasaraheites ja odaviskes.

Kadi Kaart – kergejõustik, Tõlliste vald. Eesti noorte MV 1. koht kettaheites, 2. koht 7-võist-luses ja 3. koht 5-võistluses.

Poisid 15-16aastased:Ott Saar – kreeka-rooma

maadlus, Valga. Eesti õpilaste MV kreeka rooma maadlus 1. koht, vabamaadlus 1. koht

Kevin Podnieks – kergejõus-tik, Valga. Eesti noorte MV kol-mikhüpe 2. koht ja kõrgushüpe 3. koht

Anvar Karimov – laskmine, Valga. Eesti noorte MV vabapüs-tol 1. koht, 30+30 lasku sport-püstol 3. koht

Tüdrukud 17-18aastased:Margot Meri – kergejõustik,

Valga. Eesti noorte MV 300mtj. 1. koht, 7-võistlus 3. koht, si-se-MV kõrgushüpe, 60mtj. ja 5-võistlus, 2. koht.

Maarja Maranik – laskesuu-satamine, orienteerumissuusata-mine, Otepää. Eesti noorte MV suusaorient. 3., laskesuusatamine sprint 1., murdmaasuusatamine sprint 1. koht, noorte OM laske-suusatamine 33. koht

Silvia Luup – laskesuusata-mine, Otepää. Noorte laskeorien-teerumisjooksu MM sprint 3. ja distants 3. koht

Poisid 17-18aastased:Andreas Veerpalu – murd-

maasuusatamine, Otepää. Noorte OM 8. koht, Põhjamaade MV 11. ja 12. koht

Andreas Saal – orienteerumi-ne, Otepää. Eesti noorte MV suu-saorienteerumine sprint 2. koht, tavarada 2. koht, noorte EM lühi-rada 14. koht

Siim Lehismets – murdmaa-suusatamine, Otepää. Eesti noor-te MV kl. sprint 2. koht, vabateh-nika sprint 3. koht. Põhjamaade MV sprint 20. koht

Tüdrukud 19-20aastased:Grete Gaim – laskesuusatamine,

Otepää. Noorte ja juunioride MM 1. koht, Eesti noorte MV 1. koht

Poisid 19-20aastased:Siim Paalo – lumelauakross,

Otepää. Eesti MV lumelauakross 1. koht, rahv. FIS võistlus 6. koht

Noorsoo neiud:Kirke Kirt – kergejõustik, Tõr-

va. Eesti noorsoo MV kettaheide 2. koht, kuulitõuge 3. koht, Balti matš kuulitõuge 2. koht, ketta-heide 2. koht

Noorsoo noormehed:Nikita Molodkin – poks, Valga.

Eesti MV 1. koht, Balti MV 2. koht

Anna-Marija Sljusartš[email protected]

Keegi ei tea oma võimeid enne, kui need on järele proovitud

Kirke Kirt on 21aastane Tõrva noor, kes jõudnud kergejõus-tikuni oma isa kaudu. Isa oli see, kes vedas teda käekõrval treeningusse. Spordipisiku-ga on ka nakatunud ta vend Magnus Kirt, kes on spetsia-liseerunud odaviskele. Kirke teeb ettevalmistusi Euroopa noorsoo (U-23) meistrivõist-lusteks. Euroopa noorsoo MV toimuvad selle suve 11.-14.juulil. Kirke jaoks on see het-kel kõige tähtsam võistlus.

Kadri Mekksõbranna

Kirke on neiu, kes särab juba kaugelt. Ta on alati rõõmsa-meelne ja abivalmis. Ta on palju muutunud nende aas-tatega kui on Tallinnas olnud ja treeninud, temas on palju rohkem enesekindlust. Mis on ka mõistetav, ta on suure muutuse oma välimuses tei-nud ja kindlasti kõvasti oma unistustele lähemale jõudnud – just spordi suhtes!

Ma hindan tema sihikind-lust ja seda jaksu kuidas ta trenni teeb. Arvan, et mitte just paljud ei peaks sellisele koormusele vastu, kui Kirke. Jõulude ajal oli minul ja ühel teisel sõbrannal võimalik te-maga mõned päevad trenni teha. See oli väga inspireeriv kogemus ja mulle meeldis. Naersingi, et temast saaks hea treener.

Arvan, et tal on kindlad sihid silme ees ja kõige oluli-sem selle juures on see, et ta NAUDIB seda, mida ta teeb... ta armastab sporti ja see viib ta veel kaugele.Mina südamest loodan, et tema unistused täituvad ja ta võib meile, oma sõpradele, alati loota!

KO

MM

EN

TAA

R

Mari [email protected]


11ATLEET

kokkumängu ning fakti, et va-hepeal ei osalenud treeningutel kogu võistkond.

Iga roppus või hilinemine maksis

Kuid vaatamata nendele asja-oludele on siiski ka palju sellist, mis paneb treeneri silmad särama ja mängijate näod naeratama. «Nal-ja sai ikka kõvasti,» lausub Klaar. «Näiteks mingil hetkel seadsime sisse maksud. Need olid pisikesed sümboolsed summad, mida pidi maksma ropendamise, hilinemi-se ja treeningust puudumise eest. Trahvid treenerile olid muidugi mitmekordsed ja lõpuks kogunes nii suur summa, et saime selle eest võistlustele sõita,» naerab Klaar. Ringinenile meenub seik, kui taas-kord mindi kaugele võistlema: «Nagu alati, hakkasime ka too-kord suhteliselt viimasel minutil Kuldrest sõitma, ja siis ma ütlesin Margusele, et nagunii on kusagil teeparandus. Ja oligi! Stiilne hiline-mine oli meie puhul tavapärane.» Roosimaale meenub kihlvedu: «II liigas teist hooaega mängides veda-sime kihla, et kui saame vähemalt 3 võitu, ajab Margus ennast kiila-kaks. Nii läkski ja kuigi Margus küll põdes, pidas mees oma sõna!»

Elu teeb omad korrektuurid

Mis on kõigest sellest edust ja võistkonnast aga tänaseks saa-nud? Klaar ohkab raskelt: «Eks sa tead ise, millised need võima-lused maal on. Pärast põhikooli lõppu tuleb enamusel uus tee leida. Mõned on veel erinevates kutsekoolides laiali, aga paljud juba tööl, kas siis Soomes või kohalikes firmades. Mängime ja võistleme ikka edasi, aga ega see pole enam see, mis varem.» Poiste mõnus huumor tõsistub seda küsi-must kuuldes samuti. «Kuna meil kõigil on juba oma elu ja muud huvid, siis mingil hetkel lihtsalt mõistad, et harjumuspäraselt eda-si liikuda ei saa. Kui eelmine hoo-aeg mängisime Võrumaa meist-rivõistlustel medalitele, siis selle hooaja eesmärk on mitte jääda viimaseks. Elu teeb omad korrek-tuurid,» sõnavad poisid. «Ma olen mõnikord mõelnud, et kui mulle antakse võimalus midagi teis-moodi teha, alustaksin ma nende poistega varem ning pööraksin treeningutel rohkem tähelepanu võistkonnamängule. Nad on te-gelikult tublid olnud – vahepeal oli isegi mõni mu poistest suure-mate klubide vaateväljas,» lausub Klaar. Poisid naeravad ja ütlevad, et nad viskaksid võimaluse korral rohkem mõne viske sisse ja olek-sid sportlikult nahaalsemad. «Te-gelikult on korvpall röövinud to-hutult palju meie ja Marguse vaba aega, kuid ma usun, et keegi ei kahetse, et oleme oma senise elu korvpalli, Kuldre ja Margusega sidunud,» lasub Roosimaa. «Vaa-tamata kõigele oleme tegelikult võitjad – silmaring on lai, tutvusi on palju, füüsiline vorm hea ja oh neid mälestusi, mida meenuta-da!» lisab Ringinen. «Mina olen koos poistega väga palju arene-nud. Ja kuigi ma vahepeal võtan kedagi karmimalt ette, olen ma ikkagi neile nagu kasuisa, sest eemal olles helistavad nad mulle alati. Annaks jumal sellised poisse rohkem!» sõnab Klaar lõpetuseks.

saavutas ta Eesti Meistri tiitli ket-taheites. Isiklikud rekordid ket-taheites 44.48m ja kuulitõukes 13.36m.

Kirke arvab, et Tõrva noor-te järelkasv on suhteliselt kehv, kuigi treenimisvõimalused väga head. Hetkel harjutab neiu Tal-linnas treener Raigo Toompuu ju-hendamisel. Pingutust nõudvaid treeninguid on tal kuus korda nädalas.

Kirke lõpetas hiljuti Eesti esimese erakosmeetikakooli ja hetkel pühendab ennast treenimisele. Mõtles küll sel-le peale, et minna õppima kehakultuuri, aga kosmeeti-kuks õppimine huvitas teda rohkem.

Vabal ajal puhkab ja on sõbrannadega koos. Ta on mõelnud edasi õppima min-na küll, kuid vaatab mis selle aasta spordivaldkond toob. Kindlasti tahab tulevikus teha tööd kosmeetika vald-konnas. Talle meeldib iga-suguseid protseduure teha nii näohoolduses ja keha-hoolduses, teha maniküüri ja pediküüri. Meeldib inimesi ilusaks teha.

Kirke kirjeldab ennast sedasi: «Mida ma ette võtan selle ka lõpuni viin. Annan endast alati parima, aga kui trennis midagi välja ei tule, eks siis ikka võtab mossita-ma küll.» Kirke vend Mag-nus lausub, et ta õde on väga enesekindel ning teab, mida ta teeb, ta on alati väga rõõmus ja elav, mis teeb temaga suhtlemise liht-saks teistele. Vennana ütleb ta, et tal on väga hea õde, kelle peale saab alati loota. Merili Kamenik, kes on Kir-ke tuttav, sõnab: «Kirke on üks rõõmsameelsemaid ini-mesi, keda ma tunnen. Olen alati imetlenud tema mee-letut tahtejõudu ja pühen-dumust tegelemaks endale meelepäraste tegevustega. Tema positiivsus lööb sära-ma iga vastutulija silmisse ning kindlasti ei jäta kedagi külmaks ka tema tagasihoid-lik, kuid samas pilkupüüdev välimus. Ta on äärmiselt sõbralik ning positiivne ini-mene.»

Eesmärk – täita Euroopa U-23 MV norm

Esimeste trennideni jõudis neiu isa käekõrval, kus teda pandi kohe raskealasid tege-ma – ketas ja kuul kätte, mis esialgu Kirkele ei meeldinud-ki. Teda suunati sellele alale sellepärast, et noorena oli natuke kogukam tüdruk. Vas-tumeelne oli aga see ala see-pärast, kuna arvas, et kuul ja ketas on meeste ala ning miks ta peab neid tegema.

Aga Kirke arvamus muu-tus. Nüüdseks on see kuju-nenud ta lemmikalaks. Neiu suurimateks saavutusteks on hetkeni Noorsoo Eesti meist-rivõistluse II koht kettaheites ja nooremas vanusegrupis

Taaskord ootab Kuutsemägi kooli-vaheajal mäehuvilisi noori laagris-se. Kuutsemäe Cämp 2013 toimub 18. – 22. märtsil ning osalema on oodatud kõik, kes tahavad oma os-kusi mäenõlval lihvida või lihtsalt lõbusalt aega veeta.

Viie päeva jooksul õpetavad osavõtjatele trikke Eesti parimad

Vaheaja lumelaua- laager kutsub osalema!

lumelaudurid Joel Pärle, Keijo Ruuven, Eero Järviste ja Hindrek Väravas.

Korraldatakse ka igasugu-seid võistlusi, mängitakse lõbu-said mänge ja kõige olulisem on loomulikult see, et sõidetakse Kuutsemäel võimalikult palju lumelauaga. Peale kõige selle

on veel plaanis ka ujumas käia, lumerõngastega sõita, grillida ja Munamäge külastada. Kõikidel osalejatel on kindlasti võimalus endale uusi sõpru ja tuttavaid saada, kellel samad huvid on.

Kõik osalejad saavad endale Kuutsemäe Cämpi t-särgi ja muid vahvaid asju Surfhouse’ilt ja teis-telt sponsoritelt.

Kõik tehtu filmitakse üles, et pärast analüüsida saaks ja laagri-lised oma vigadest edaspidi õppi-da oskaksid. Laagri vältel toimub

ka parima foto ja video võist-lus. Seega tasub laagrisse võtta kaasa kaamera, et teis-te või iseenda lahedaid hetki jäädvustada.

Kogu laager maksab 150 eurot. Hind ei sisalda mäepile-tit ja õhtusööke. Hooajapileti olemasolul muretsema ei pea. Kuid kui pilet puudub, saab laagris osaleja 5 päeva mäepi-let soodushinnaga 45€. Roh-kem infot ürituse kohta leiad www.facebook.com/suusakool.

Kirkel on pingutust nõudvaid treeninguid kuus korda nädalas. ERAKOGU

Korvpallimeeskond on korjanud mitmeid erinevaid võite. ERAKOGU

Lumelauasport on noorte seas populaarne


12 MEELELAHUTUS

Puka noormees töötleb laule ja räpib: püüan inimestele head muusikat pakkuda!

«Loo töötlus annab juurde efek-te, mis teeb kuulamise paremaks. Hea töötlus on kindlasti kvaliteet-ne ja hästi läbi mõeldud,» kirjel-dab Puka noormees Rasmus Põld-sepp kiiduväärt töötlust ja loodab, et tema tööd ongi sellised.

21aastane Pukast pärit ja praegu Soomes elav Rasmus Põldsepp on oma mitmeid töötlu-si ka raadiojaamadesse saatnud. «R2 kindlasti, Spin FM, Ruut FM, NRJ,» loetleb ta. Viimane nen-dest raadiojaamadest asub muide Soomes.

Otsest tagasisidet noormees kahjuks saanud ei ole, küll aga on temani jõudnud kuuldused, et muusika pole prügikasti lennanud. «No ütleme, et ma olen saatnud, kuid pole kindel, kas on vastu võetud. Kuigi inimesed on öelnud, et nad on neid raadios kuulnud,» lausub Rasmus, kes on pannud oma lugusid raadiojaamade poole teele, et end promoda ja ka ini-mestele head muusikat pakkuda.

Siiski tõdeb ta, et ega raa-diojaamad kuigi palju töötlusi ei mängigi – kõigest paar korda pärast saatmist või ettetellimisel.

Usub, et töödeldud lugude esitajad on rahul

Muusikat töödeldes lähtub ta eelkõige kvaliteedist. «Seejärel kindlasti erinevatest efektidest, et kokkuvõttes oleks huvitavam kuulata,» lisab ta. Töödelda meeldib talle kõige enam hip-hop’i, kuid ka dubstep’i, house’i, dance’i, pop’i, alternative’i.

Rasmus kinnitab, et töötleb kõikide laule, kes vaid soovi aval-davad. Siiamaani usub ta, et laul-jad, kelle lugusid ta töödelnud on, on rahule jäänud. Muuhulgas on temalt saanud töötluse Helen

Ott Kartau üritab mullekitarrimängu selgeks õpetada.

LIIS MATSALU

Adamsoni laul «Kas tead» ja Ru-meenia tantsumuusikatähe Inna lugu «Hot».

Töötlusi on võimalik kuulata nii Rasmuse YouTube’i (Rasmu-sEst) kui Soundcloudi (Razhube-ats) kontol. «Seal on kuulamised, kommentaarid, meeldimised, mittemeeldimised nähtaval. Õn-neks positiivset tagasisidet on ol-nud rohkem kui negatiivset, kuid eks negatiivseid ole ka omajagu,» räägib noormees.

Räppimine on vaba aja meelelahutus

Rasmus ei tegele muusikalises mõttes mitte ainult töötlustega, vaid ka räppimisega. «Räppimine on rohkem meelelahutus vabast ajast,» tunnistab ta tagasihoidli-kult. «Üldiselt ma panen rohkem rõhku produtseerimisele ja muu-sika tegemisele.»

Lugude kirjutamisel abistab Rasmust ennekõike teiste lugude kuulamine. «Vahetevahel annab igasuguseid uusi mõtteid.»

Räppimisega on Rasmus käi-nud mitmel korral ka esinemas. Enamus esinemised on olnud Val-gamaa piirkonnas, paar esinemist on olnud ka Tartus, Pärnus.

Muusika juurde jõudis Ras-mus enda sõnul üsna noorelt. «13-14aastaselt, vaikselt-vaik-selt, ja siis hakkas järjest rohkem meeldima. Hakkasin panema enda asju internetti üles ja inime-sed kuulasid,» meenutab Rasmus.

Oma suurimaks muusikaliseks eeskujuks peab ta Eiko Altmäed. «Eiko Altmäe ei ole just väga tun-tud nimi, kuid tema muusika on mind alati inspireerinud. Kunagi tegi ta lugusid ja esines nimega LuckyE. Nüüdseks on ta Tre Raa-dio produtsent, teeb lugusid ja käib esinemas koos oma õe Ave Altmäega. Üldiselt viimasel ajal on ta teinud rahulikku dubstep’i,» selgitab Rasmus neile, kellele see nimi tundmatu on.

Muusikaga mul lähedased suhted puuduvad. Mulle meeldib küll seda kuulata ja aeg-ajalt laulan ka midagi, aga seda enamasti üksi kodus ja suletud uste taga. Ei ole mulle antud imelist laulu-häält või muusikalist kuulmist. Sellest hoolimata otsustasin, et panen ennast proovile ja õpin ühe päevaga kitarril vähemalt ühte lugu mängima.

Mäletan, et aastaid tagasi ot-sustas ema, et mul tuleb muusi-kakooli minna. Ma olin sellele kategooriliselt vastu. Olin kus-kilt kuulnud, et seal peab «tii-

Eksperiment: kõik tundub lihtne, kuni seda ise tegema ei pea

Liina Metskü[email protected]

Joel ei kujutaks talve ilma lume-lauasõiduta ettegi. JAANUS REE


tii-tihast» koputama ja see ei tundunud mulle meelepärane. Vähemalt pooled sõbrannad aga läksid. Mõned aastad hiljem kuul-sin, kuidas nad rääkisid ühest koledast loomast solfedžost, kes muusikakoolis elab ja ma ohka-sin kergendatult, et mina selliste asjadega tegelema ei pidanud. Kuulsin veel kõiksuguseid õudus-jutte, kuidas üritati muusikakoo-list kõrvale hiilida ja mõtlesin, et küll mul ikka on vedanud.

Sellest ajast on nüüd aga möö-das juba umbes 15 aastat. Nüüd olen iga muusiku peale kade. Olen pisut ka kuri iseenda peale, et kunagi nii kergekäeliselt otsus-tasin, et see minu jaoks ei ole.

Seetõttu mõtlesin nüüd, et teen vähemalt proovi. Tuleb,

mis tuleb. Esmalt lepime Otiga kokku, et õpetame mulle selgeks ühe loo klaveril. Ott valib välja Mozarti klaveripala, mis mulle aga ei meeldi. Vaidleme pisut ja mõne aja pärast pakub Ott välja, et proovime siis hoopis kitarril mõnda lugu.

Mõlemad jääme lõpuks nõusse, et Tom Petty «Free Fallin’» peaks olema mulle sobilik ära õppida küll. Alguses kuulame paar korda lugu, Ott mängib seda esmalt ise ja ulatab seejärel kitarri mulle.

Enne seda hetke olen juba väga elevil, olen mitu päeva mõelnud selle peale, kuidas ma lihtsalt võ-tan kitarri kätte, Ott näitab, kuhu sõrmed seadma pean ja juba ma mängingi. Praktikas aga kukuvad

asjad hoopis teistmoodi välja. Esiteks, ei oska ma kitarri kui-dagi käes hoida. Käed tunduvad liiga lühikesed ja sõrmed liiga väikesed, aga mitte kuidagi ei ole mugav olla. Üritan Otile selgeks teha, et äkki mul lihtsalt ongi lii-ga pisikesed käed selle jaoks, et kitarri mängida. «Mari Pokinenil on ka väga väikesed käed, aga mängib nagu noor jumal,» vastab Ott selle peale.

Üritan asjaoluga leppida ja lei-da mingit sobivamat viisi kitarri hoidmiseks. Lõpuks saan aru, et kui ma käed üksteisele lähemale viin, siis polegi asi päris lootusetu. «Näe, need kolm sõrme paned siia ja siis pöidlaga tõmbad,» seletab Ott toimuvat. Mul on need sõrmed küll õige koha peal, kuid kitarrist ei võlu ma mitte kuidagi sama-suguseid helisid välja nagu tema. «Sa hoiad oma sõrmi nii pingul, käed peavad lõdvemad olema.»

Natukene hiljem käseb Ott

mul küüned lühemaks lõigata, sest muidu ei saa ma sõrmeots-tega keeli vajutada. Seda ma ka teen. Ainult, et nüüd oleme teise

probleemi ees, mu sõrmeotsad vä-sivad õige pea ära ja iga kord, kui Ott mu sõrmede peale surub, siis kostub üle mu huulte üks päris korralik «ai!». Kaks tundi hiljem on sõrmed veel valusamad ja Ott lubab vahepeal puhata. Laul aga pole veel selge.

Mõned tunnid peale seda saan juba aru, mida ma tegema pean, sõrmed on aga veel valusamad ja olen ka juba üsna väsinud. «Nüüd vaatad küll kõiki kitarriste hoopis teise pilguga,» muigab Ott.

Päriselt ma laulu nii selgeks siiski ei saa, et saaksin seda män-gida ja Ott selle saatel samal ajal laulda saaks. Ma tean täpselt, mida ma tegema pean, aga mu liigutused jäävad siiski liiga aeg-laseks, et sellest päris laul välja tuleks. «No, ega see kiirus tulebki harjutamisega,» seletab Ott.

Kui oleme lõpetanud, siis pean tõdema, et kõik tundub ikka palju lihtsam, kui teised seda teevad.

vaata videot

Vaata ka Tankla TV saadet, kuidas õppimine välja nägi:http://youtu.be/6cv5Psgub_U

INF

O

Valgamaal on ilmselt vähe inimesi, kes ei oleks mitte ku-nagi Kuutsemäele sattunud. Sinna on mindud konkreet-se mäehuvi tõttu või mõnda võistlust vaatama. Sellel ajal, kui valget vatti taevast alla ei saja, mägi puhkab. Praegu aga ei pea veel mäevarustust kappi pakkima, sest sõita saab mäel tükk aega.

Töö mäel otsa ei saaSee talv on kulgenud kes-

kusele võrdlemisi soodsalt. Vedas sellega, et detsembri alguses tulid juba sobivad külmad lume tootmiseks ja sisuliselt saadi tootmisega lõpetada enne jõule. «Pole vähetähtis, et suure energia-kuluga periood sai läbi enne märkimisväärset elektriener-gia hinnatõusu aastavahe-tusel,» räägib Kuutsemäe Puhkekeskuse juhatuse liige Peeter Ilmas.

Mäe juures erinevate tee-nuste arendamine on pidev protsess, mille peale kulub palju aega ja energiat. «Külas-tajatele märkamatuks jäävat tehnilist poolt tuleb täiustada – lumetootmisvõimsus, nõl-vahooldustehnika, tõstukid ja muu selline,» kirjeldab Peeter keskuse pidevat arengut.

Algaja sõitja saab instruktoritelt abi

Kuutsemäel on populaar-sed ka koolide ja klasside ühiskülastused, kus mägi

üsna ruttu huvilistega täitub. Sa-muti on mägi tihedamini asusta-tud nädalavahetustel, eriti lau-päeval, kui võib täheldada ka keskpäevaseid tõstukijärjekordi. «Nõlvad on mitme erineva rasku-sastmega ja kindlasti saab leida ka nõlva, kus sõitjaid on vähem.» Peeter soovitab kõikidel algajatel paluda siiski abi suusakooli inst-ruktoritelt, sest siis saab oman-dada valutult õiged sõiduvõtted ning sõitjad ei ole ohuks endale ja teistele mäekülastajatele.

«Oleme kindlasti avatud ter-ve märtsikuu. Kas mõni päev ka aprillist, see ilmselt selgub juba sündmuste käigus.»

Kuutsemäe nõlvadelt leiab värvikaid inimesi

Mägi näeb iga päev tohutul hulgal sõitjaid. Mõned näod on talle võõrad, kuid on ka neid, keda ta juba väga hästi tunneb. Üks taolistest on Otepää noor-mees Joel Pärle, kes esimest kor-da sattus mäele juba 1999. aas-tal. «Sain esimest korda proovida sellise lumelauaga, millel sõideti mäesuusa saabastega, oli väga kange ja ühesuunaline, aga piisa-valt vahva, et sellest korralikult vaimustuda,» meenutab Joel esi-mesi lumelauasõite.

Lumelauapisik oli seega ole-mas, kuid selleks, et mäel end kindlalt tunda, läks Joeli sõnul aega siiski 2 või 3 hooaega. «Sain siis päris oma lumelaua, mis oli pehmema saapa ja kinnitusega ning juba tänapäevasem.»

Koos Joeliga mäenõlval osavaks

Joel räägib, kuidas tal ei ole

kunagi olnud ühte kindlat isikut lu-melauamaailmas, kelle poole oleks imestusega vaadanud. «Loomuli-kult on olnud tüüpe, kelle mõnda trikki olen vaadanud ja mõelnud, et oh, see kutt teeb seda maailma kõige ägedamini.» Samal moel vaa-tas Joel alguses ka vanemate poiste poole, kes Kuutsemäel või Muna-mäel juba trikke oskasid teha, kui ise alles algaja oli. «Võib-olla on asi ka selles, et lumelaud on vaba ala. Seda ei saa teha nagu laskesuusata-mist või kuulitõuget – peaaegu igal lauduril on oma stiil ja siis ongi na-tukene tuim ainult ühele konkreet-sele sõitjale keskenduda.»

Selleks, et ka teised saaksid mäenõlval osavamaks, teeb Joel treeneri tööd. «Olen viimased kaheksa hooaega instrueerinud erineval tasemel sõitjaid Eestis ja välismaal. Treeneri töö on aga instruktori omast pisut erinev. Tegelen samade inimestega pike-malt ja eesmärk on suurem. Saan näha, kuidas arenetakse iga tren-niga, väga kihvt on.»

Vaheldusrikas lumelauasport

Joeli sõnul ei ole ta kunagi eri-line võistleja olnud. Palju suurem huvi on tal olnud lumelauafil-mide vastu. «Vanaisaga (Roman Neimann – Teipfilms/AllFilm) oleme filminud 3 lumelauafilmi.»

Peale Eesti mägede on Joel käinud sõitmas üsna paljudes riikides – Itaalia, Prantsusmaa, Austria, Soome, Rootsi, Slovak-kia, India, Jaapan ja ühe hooaja oli ta Austraalias mäe peal tööl.

Algajatele soovib Joel rõõm-sat pealehakkamist ja seda, et ei kaoks ära entusiasm, mille algu-

ses selle kihvti ala juurde toob. «Lumelauasõit on pa-rim asi, mis minuga talvel juhtuda saab,» ütleb Joel lõpetuseks.

Kõik saab alguse väikestest asjadest

Tsirguliina noormees Igor Amonenko alustas lume-lauasõiduga 3-4 aastat tagasi. «Sõbral oli lumelaud ja taht-sin seda proovida. Esimest korda läksin mäele väga hea tundega, sest kõik paistis nii ilus ja tahtsin kiiresti mäetip-pu jõuda,» kirjeldab Igor oma esimesi tundeid lumelauasõi-duga seoses.

Igori sõnul sai tema mäel hea tunde sisse peale seda, kui sai selgeks pidurdamise ja pööramise. «Minu esime-ne suur saavutus oli see, kui jõudsin Kuutsemäel mäetip-pu nii, et tõstuki peal maha ei kukkunud.»

Algaja lumelaudur võiks tema arvates alustada väik-sematest mägedest, kus saab hästi harjutada pidurdamist ja pööramist, sest hoog ei ole nii suur. «Võiks alguses teha neid asju ka kellegagi koos, kes õpetaks ja aitaks püsti, kui tarvis. Pole mõtet kohe suure hooga mäest alla sõi-ta, kui valu tunda ei taha,» seletab Igor.

Noormees on ka Lätis sõitmas käinud ja hindab Kuutsemäe sõidutingimusi üpriski headeks. «Kui tahad mäel midagi uut proovida, siis kindlasti leiab sealt ini-mesi, kes aidata oskavad.» Mäelt võib endale seega väga palju samade huvidega sõpru leida.


Rasmus on esinenud ka Eesti hiphop festivalil. ERAKOGU

Documents

Noorteleht Tankla nr 10(03-2013)