Noorteleht Tankla nr 17 (detsember 2014)

Valgamaa noorteleht nr 4(17) Detsember 2014Heade mõtete ja ideede jagajawww.tankla.net

«Rõõm oli lugeda tagasisidest kommmentaare «ma ei tee rohkem poppi!», «õpetöö on huvitav!», «mulle meeldib nüüd koolis käia!» ja veel palju positiivset.»

«Teadsime, et meie töö ei kao kuhugi ja see aitab meie õpetajaid ja koolilapsi.»

EGLE KÕ[email protected]

Õppeainetesse põnevaid rakendusi loo-nud koolipere ihkas võitu kogu süda-mest. Viimaks saavad nad töö vilju maitsta. «Pingutasime mitu kuud selle nimel, et Valga lastele selline võimalus anda,» sõnas Valga vene gümnaasumi haridustehnoloog Eva Tšepurko.

Olukord pealinnas oli viimasel päe-val pingeline, sest kõik koolid tundusid võitu väärt. Eva arvates kaotati esitluse ajal täielik lootus ja korraliku etteaste asemel tehti hoopis showd, kus lisaks ideele tutvustati ka Valga linna ja oma kooli uut nime – Valga Priimetsa kool – mis hakkab kehtima järgmisest õppe-aastast. «Kui võitja kuulutati, karjusime, hüppasime, nutsime. Igasugused emat-sioonid tulid esile. Meie digipoiss lausa lendas lavale. Olime väga õnnelikud.»

Üks rakenduse loojatest, Elina Te-der aimas võitu ette. «Teadsime, et meie töö ei kao kuhugi ja see aitab meie õpetajaid ja koolilapsi. Tegin kõi-ke, mis oli minu võimuses – lõin äppe, käisin regulaarselt projekti kodulehel ja jagasin infot.»

Võidetud 10 000 euro eest saadak-se tehnoloogiaseadmeid Samsungilt. «Plaanis on soetada digiklassi tahvel-arvutid ja juhtmed projektoritele.»

Hetkel on koolis kuus tahvelarvutit ja üheksa nutitelefoni. Et digiseadme kasutamine oleks võimaldatud kõigile, ütles Eva, et kasutavad VOSK (võta oma seade kaasa) võimalusi. «Samsun-gi digiklass lubab monitoorida õpilas-te tegevusi ja need kinni panna. Vaja-dusel palub õpetaja otsida rakendusi ning installida need tahvelarvutitele. E-kooli kaudu pani õpetaja teate, mil-list rakendust vaja läheb ja palus lap-sevanemate luba seade kaasa võtta.»

Kehaline kasvatus nutiseadme abilIga õpetaja otsustab, kas kasutab nuti-seadet materjali kinnistamiseks, huvi äratamiseks või hindelise töö jaoks. «Algul planeerisime rakenduste kasu-tamist kolmele ainele – muusika- ja loodusõpetus ning kehaline kasvatus.

Tegime aga rohkem ja kasutasime kõi-kides ainetes, isegi poiste tööõpetuses.»

Praegustele rakendustele on käe alla pannud abituriendid ja mõned ka-heksandikud. Rakenduse loomiseks kasutatakse online-keskkonda. «Äpi loomisest võtab rohkem aega idee mõtlemine ja katsetamine. Tuleb mõelda mida teha, kuidas teha, mille abil, kas on pedagoogiline sisu. Kui kõik eelnev paigas, luuakse uus äpp ühe õppetunniga.» Tehtuga saab tut-vuda nende digipöörde kodulehelt vvgdigipoore.weebly.com

Lemmiktunniks, kus nutiseadme ra-kendust kasutatud, on kehaline kasva-tus. Eva sõnul on see innovatiivne ja ta pole kuulnud, et keegi seda teeks. «Õpi-lased kasutasid rakendust Daily Wor-

kout. Eelnevalt vaatasid harjutusi ja see-järel töötasid paarides. Üks teeb harju-tust, teine filmib, siis vahetavad õpila-sed rolli. Hiljem vaatavad videot ja ana-lüüsivad üksteise harjutuste sooritusi.» See on hea viis arendada kriitilist mõt-lemist ja enesehindamisoskust. «Tavali-selt õpilased paluvad korraga õpetaja tähelepanu, et «õpetaja, vaata kas ma teen õigesti», «kas peab nii või hoopis naa tegema», kuid digivahendite kasu-tamisel toimus tunnis usin töötamine. Püüdlikult tegid kaasa ka need, kes ta-valiselt tunnis aktiivselt kaasa ei tööta.»

Elina jaoks muutis nutitehnika ka-sutamine arusaamise lihtsamaks. «Mind isiklikult aitas see palju bioloogias. Pal-ju parem on ju vaadata 3D rakuehituse mudelit seadmest kui õpikust.»

Nutiekraanil eelis projektori eesVeel toob Eva välja, et kõik, mis sai va-rem tehtud arvutiklassis, on nüüd või-malik koduklassis. «Alati ei ole arvuteid vaja kasutada 45 minutit, mistõttu

oleks klass asjata hõivatud. Selle jaoks on nutitelefon väga hea lahendus.»

Õpilastes väljenduv sära ja tänu-likkus on parim tagasiside seni tehtud tööle. Õpetajad, kes varem olid vähem

Digipööre tabas Valgamaad

Aastaid nutiajastu suunas liikuda püüdnud Valga vene gümnaasium kuulutati 4. detsembril Tallinnas väldanud kooliuuendusprogrammi lõpuüritusel Samsung digipöörde võitjaks.

Moodus eesti keele õppe populariseerimiseksDigitehnika võimalusi arvestades on vene gümnaasium populariseerinud eesti keele õpet, et ei kardetaks õppi-da eesti keeles, läbi lõbu ja põnevuse. «Keelekümbluses aitab see lastel visu-aliseerida paremini isegi siis, kui laps mingit sõna ei tea või ei oska tõlkida.»

Tundides nutiseadmete lubatus te-kitab tihtipeale mitmeid kiusatusi. Näiteks hindeliste tööde ajal, mil jäi õppimata, tahaks otsida vastuseid in-ternetist. Eva aga kinnitas, et tänapäe-va lapsed ei oska enam spikerdada. Tema sõnul oskavad seda kunsti eel-mise sajandi õpetajad. «Sooritades kontrolltöö nutitehnika abil, tuleb spi-kerdamiseks rakendus sulgeda ja see on kohe nähtav.»

Haridustehnoloogi sõnul õpetab protsess ka info otsimist, milleks nen-de kooli õpetajad võimaluse annavad. «Näiteks kolm minutit enne kontroll-töö lõppu saavad õpilased võimaluse otsida vastuseid. Õpilane, kes õppis ja unustas ära, leiab ruttu üles, ent õpi-lane, kes ei õpinud, ei saa midagi te-ha. Loota, et sõbralt tuleb telefonile midagi, ei saa. Igaüks kaitseb enda huve ja ei raiska aega.»

Tulevikku nähakse positiivse ja edasiviivana. Plaanis on jätkata nuti-tundi ja teha koostööd Valga ja teiste maakonna koolidega, viies läbi töötu-basid ja soovi korral minnakse koha-le, et anda koolid saaksid proovida. Veel jätkatakse kogemuste jagamiseks enda alustatud nuti keelekümbluse konverentsiga ning uude arenguka-vasse pannakse sisse digipööre.

populaarsed, on ära teeninud laste austuse, sest õpilased nägid, et ka õpetajal oli algul raske ja kartis, kuid siiski proovis. «Rõõm oli lugeda taga-sisidest komentaare «ma ei tee roh-kem poppi!», «õpetöö on huvitav!», «mulle meeldib nüüd koolis käia!» ja veel palju positiivset.»

Küll aga on fakt see, et tänapäeval veedetakse iga võimalik hetk kusagil nutiseadmes ja seda mitte ainult koo-lis õppeaine raames, vaid ka kodus, sõbra juures – igalpool kus võimalik. Eva aga ei arva, et nutitehnika kasuta-mine koolis annab tõuke noortele vee-ta ka enda vaba aeg selles keskkonnas. «Meil toimub tund seadme abil mak-simaalselt 20 minutit ja nutitehnika ekraani vaatamine ei kahjusta näge-mist nii palju kui halvasti seadistatud odav projektor, mida enamasti kooli õpetajad kasutavad ja tihti terve tund.» Valga vene gümnaasiumis on loodud silmade puhkamiseks nutiekraanidest mängimise nurgake, kust võib leida Jenga, Twisteri ja muud mängud.

Tumedapäine esiplaanil istuv poiss Martin Aade aitas kaasa looduõpetuse tunni jaoks vajalike äppide otsimisele.

2015. aasta sügisest hakkab asutus kandma nime Valga Priimetsa kool. FOTOD: TIMO ARBEITER

Sel aastal alustatakse juba Valgamaa noorsootöö

arengustrateegia 2009-2020 uuendmist. Strateegia avardab

võimalusi taotleda aastatel 2015-2020 lisarahastust noortele

suunatud meetmetest.

PLUSS +

On jõulukuu. Poelettidelt võib lei-da jõuluhõngu tekitavaid tooteid, raadiost kuuleb üha enam jõulu-laule, inimesed teevad märagata-valt rohkem kingitusi, sealhulgas ka heategusid. Saabumas on rahu aeg. Periood, mil meie sees on ta-valisest rohkem heldust, hoolivust, märkamist.

Kõige olulisem on sallivus, ar-mastus, heatahtlikkus – need aita-vad toime tulla ka kõige raskemal ajal. Me oleme harjunud hindama materiaalseid väärtusi kõige täht-samateks, ka inimesi märkame alles siis, kui nad on muredesse uppumas või on pälvinud mõne kõrge tiitli. Vahel on vaja märgata vaid õnnetus olukorras inimest ja hinnangu andmise asemel otsida sobilikku abi. Isegi kui endal ei ole parim päev, saame jagada seda, mida meil on – südamesoojust. Rikkus, võimsad autod ja uhke kodu on küll suured asjad, kuid õnn koosneb pisiasjadest.

Laseme oma mõtetel suust välja voolata, küsime tagasisidet möödunud päevale, jagame ideid, innustame, võtame koos ette, avaldame kiitust ka kõige lihtsama töö eest, vajadusel aitame ja suuname – mis saaks olla parim tundest, et Sind ümbritsevad hoolivad inimesed, Sul on kaaslasi, kellega oma mõtteid jagada. Ja nii ei peaks me tundma ainuüksi pühade või tähtpäevade puhul, vaid iga päev. Hoolivus, millega püüame teist inimest aidata, ei saa olla mõõdetav ühegi rahalise väärtu-sega, sest just see teeb rikkaks nii andja kui saaja.

Käes on aeg jagada hea-dust, olla helde. Olla vastuvõtlik abikätele, olla aldis koostööle. Aidates ja andes saamegi rik-kamaks. Oma südames. Igaüks meist on väärtus omaette.

On pime aeg, olgem näh-tavad ja püsigem õigel rajal. Soovime Sulle rahulikku ja sooja jõuluaega, värviderohket selle aasta ärasaatmist ning ettevõtlikku uut aastat!

Arvamus2Lubame hoolivust igasse päeva

JUHTKIRI

sebra sõbrad

TOIMETUSVäljaandja: MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus TanklaAadress: Aia 18, Valga, 68205Telefon: 5617 9757 (Egle Kõvask)E-post: [email protected]: www.tankla.netLoe noortelehte internetis: issuu.com/tanklaleht

Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Egle Kõvask. Sotsiaaljuht: Catlin Saar. Turundusjuht: Ülla Tamm. Keeletoimetaja: Maileen Pillaroo. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm, Egle Kõvask. Küljendajad: Timo Arbeiter, Triin Talvik. Illustraator: Sandra Veski. Reporterid: Kaari Kaasik, Karoliina Kruusmaa, Siiri Linde, Maileen Pillaroo, Mia Melanie Saar, Pille-Riin Vessin, Jane Saluorg, Nadya Parmenenkova, Lee Johanna Saul. Hakka noortelehe reporteriks! Kirjuta endast aadressile [email protected] ning võtame ühendust! Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit. Partnerid: Sebra Sõbrad, Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK. Noorteleht Tankla ilmus 2015. aastal neli korda: 16. veebruar, 11. mai, 12. oktoober, 14. detsember.

FACEBOOK: facebook.com/tankla

Kõnnin lumisel ja päikesekiirte tõttu sillerda-val härmas puudega alleel. Kuna samm on reibas, jõuan peagi järele enda ees kulgevale neiude kolmikule, kel käsil suuremat sorti arutelu – vähemalt nii tundub mulle hääle-toone ja žeste jälgides. Mitte ebaviisaka, vaid uudishimuliku inimesena otsustan kiirust oma sammudes kaotada ja neidude selja taga teekonda jätkata, et korrakski kuulata, mille üle küll kolm noort inimest nii emotsionaal-selt ja tuliselt diskuteerivad. Spioonilikult hii-lides ning kuulmist teritades saab peagi sel-geks, et neidude kirglik mõttevahetus on seo-tud 13. detsembril Tartus toimuva õpilasfir-made laadaga. Fookuses ei ole mitte niivõrd laat ise, vaid järele jäänud nädalate tööjaotu-se ja tegevuste paikapanemine selleks, et 13. detsembril Tartu kaubamajas särada.

Tüdrukute juttu kuuldes rändan oma mõ-tetes tagasi aega, mil ka ise õpilasfirmat lõin ja juhtisin. Ärevus, põnevus, huvi ja rasku-sed, mis tookord toodete valmistamise, tu-rundamise ja bilansi koostamisega kaasnesid, äratavad minus üles ammu uinunud koolijüt-si, kelle sooviks oli õpilasfirmaga miljoneid kokku hakata ajama. Või olla vähemalt sama edukas nagu õpilasfirma 4Poega, tänu mille-le on iga kooliaasta alguses jaemüügis massi-de viisi valemivihikuid või nagu õpilasfirma Kolm Põrsakest, mis Euroopa parima õpilas-firmana on tänaseks arenenud osaühinguks, korraldades teadusetendusi lastele ja ka täis-kasvanutele.

JANE [email protected]

TWITTER: twitter.com/tanklanet

TUMBLR: valgamaa.tumblr.com

Jah, selleks, et olla keegi ja luua midagi, on vaja teadmisi, oskuseid ja kogemusi.

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

ta, kuid me siiski ei teinud seda. Miks küll?Peamiseks põhjuseks oli see, et me ise ei

olnud valmis. Mina ei olnud valmis. Puudus kindlustunne, et ettevõtlikuks hakates usk ja toetus meie kui noorte tegemistesse säilib, et küsimuste ja probleemide korral on kellegi poole pöörduda. Puudus tunne, et ühiskond on positiivses ootuses, sest oma ideest rääki-des ja inimestega nõu pidades vastasime pi-devalt küsimustele nagu «kust sa algkapitali võtad?», «teil pole isegi mitte kogemusi ja teadmisi, et ettevõtet luua!», «keskkooli noo-rest ja ärimees, hea nali küll!».

Jah, selleks, et olla keegi ja luua midagi, on vaja teadmisi, oskuseid ja kogemusi. Kuid millised kokkupuuted ja võimalused on noo-rel inimesel koolipinki nühkides, arenda-maks ettevõtlusalaseid oskusi? Peale güm-naasiumis läbitud majandusõpetuse meil neid väga ei olnud. Selle asemel, et praktilisi teadmisi elus hakkama saamiseks omanda-da, õppisime üksipulgi lahti raku ehituse, võrdlesime paleoliitikumi, meseoliitikumi ja

neoliitikumi, nimetasime nagu eksperdid kuulmise järgi ära mõne igivana ja igava muusikapala pealkirja ja esitaja ning analüü-sisime lehekülgede kaupa teoreetikuid, teoo-riaid ja seadusi. Mitte, et teadmised haritud inimesel ülekülje maha voolaksid, aga mida annab faktide tuupimine selleks, et tahtejõu-lisel ja värsketest ideedest pakataval noorel inimesel oleksid soovi korral oskused, tead-mised ja kogemused ettevõtlusesse sisenemi-seks?

Kõigele vaatamata oli keskkooliaeg tore, lihtsalt praktilisusest ja «päris» elust jäi puu-du. Seepärast tuleb pöidlaid hoida, et õpilas-firmade tegemine ja laatadel osalemine muu-tuksid kõikidele soovijatele kättesaadavaks võimaluseks ja haridusprogrammi «Ettevõtlik kool» mudel leviks kõikidesse Eesti maakon-dadesse. Selleks, et mõne aja pärast lumisel alleel kõndides ärataks eespool olevate ini-meste jutt ühes edukas ettevõtjas üles nostal-gia sellest, kuidas koolipingist kõik alguse sai, mitte katki ei jäänud.

Talvises karges õhus ja krudiseval lumel siiski miljonäri täna ei kõnni. Samuti ei tooda me praegu oma õpilasfirma «kolleegidega» CDst ehitatud lambikesi. Miks küll? Eeldused ettevõtlikuks nooreks hakata olid ju olemas. Vastavad institutsioonid ja toetavad inimesed olid olemas. Isegi võimalus ideekonkursil osaleda ja oma mõtteid väljapoole presentee-rida oli olemas. Tahe, soov ja plaanid olid suured – kõik oli justkui valmis, et härjal sar-vist haarata ja sel teekonnal ratsutama haka-

91%

9%

Jah

Ei

Kas koolides peaks olemarohkem ettevõtlusõpet?

52% 48%Ei Jah

Kas oled saanud piisavalt infotettevõtte rajamise kohta?

Uurides küsitlusele vastanud 33 maakon-na noorelt ettevõtte rajamise plaanide kohta lähiaastate jooksul, vastasid 14 ini-mest, et neil on plaanis see rajada ning 30 unistavad enda ettevõttest.

Ettevõtet nähakse tegutsevat laste, klien-diteeninduse, ajakirjanduse, fotograafia, tervise, turismi, IT, spordi, ilu, toitlustuse, moe, meelelahutuse ja kästiöö valdkonnas. Ettevõtte plussidena toodi esile meelepä-rase tööga tegelemine, enda peremeheks olemine, silmajäämine teistele ettevõtetele, va-bam töögraafik ja suurem sissetulek. Miinustena on välja toodud raske paberimajandus, kõrged maksud ja kulutused, suur konkurents ja töögraafiku puudu-mine.

Kuusteist noort väidab, et on saanud piisavalt infot ettevõtte rajamise kohta ning 30 peab vajali-kuks rääkida ettevõttest võimalustest koolis. Infor-matsiooni on peamiselt saadud internetist, koolist ja sõpradelt.

67%Ettevõtlus

Palgatöö

Mitte kumbki

24%

9%

Kas sinu hobist saaks pigemettevõtlus või palgatöö?

10%

20% 30% 40%

50%

Raamatutest

Sõbralt/tuttavalt

Internetist

Koolist

Mujalt

Polegi saanud

Kust oled saanud infotettevõtluse kohta?

Küsitlus ettevõtlusest PILLE-RIIN [email protected]

Maakonnas on mitmeid kordi kõne all olnud noorte ettevõtlus. Paljud ametnikud soovivad, et noored tegeleks ettevõtlusega, ent üldjuhul puuduvad koolides korralikud ettevõtlusõppe tunnid.

- MIINUS

Minifirma Üraski valmistatud nagid.

Uudis3VALGAMAA SAI OMA 3D KINO

MAILEEN [email protected]

Valga kultuuri- ja huvialakeskuse teat-risaalis on 31. oktoobrist alates võima-lik vaadata uusimaid filme kvaliteet-se heli- ja videopildiga. Teatrisaali on paigaldatud 3D-tehnoloogiat toetav 4K-valmidusega (üliterav kinopilt) Sony digitaalne kinoprojektor. Sarnast 4K tehnikat pole kasutusel isegi Tal-linna ja Tartu suuremates kinodes.

Mõte uuest ja kaasaegsest kinost oli olnud maakonna inimestel peas juba pi-kaldaselt. Olukorra ja vajaduse tõsidu-se tekitas oluline muutus kinotehnoloo-gias, millega välistati uute filmide näi-tamise võimalus endise tehnikaga. Koostöös Tartu Elektriteatri ja Võru kul-tuurimajaga koostati rahataotlusprojekt Kultuuriministeeriumile, millele saadi positiivne vastus.

Õigepea toimus kino nimekon-kurss, kus valituks osutus «Säde». Nimi on Valga linnaga tihedalt seotud, kuna linnas on ajalooline Säde maja, park, kohvik ning kunagine Säde hotell.

Nüüdseks on kadunud ka vajadus sõita uusi filme vaatama Tartusse, sest maakonnakeskus pakub sama elamust. Filmi valikul arvestatakse vanusegruppide soovidega, ent selle-gipoolest püütakse ekraanile kuvada vaadatumad ja uuemad filmid.

NOORTEVOLIKOGU SAI UUE KOOSSEISU

ROMET [email protected]

Septembrist alanud kandideerimis-periood ja oktoobris olnud valimised selgitasid välja uue koosseisu, kes hakkavad järgneva kahe aasta jook-sul noorte elu Tõrvas juhtima. Alg-selt loodetud kandidaatide arv jäi küll tulemata, aga siiski on uues koosseisus muudatusi näha.

Tegelikkuses on noortevolikogu koosseis väga uuenenud. Võrreldes eelmise koosseisuga on uusi liikmeid 9 ja liikmeid, kes olid ka eelmises koosseisus 6. Seega võib põnevusega oodata uute liikmete värskeid ideid ja noortevolikogu aktiivset tegutse-mist.

Kui lugeda kõigi kandidaatide ja nüüdsete noortevolikogu liikmete mo-tivatsioonikirju, jääb enim silma soov tegeleda spordi ja kultuuriga. Loomu-likult on need kaks teemat ka enim Tõrvale omased. Kindlasti jätkab noortevolikogu seniste tööde ja tege-mistega, näiteks auhindade välja- andmisega. Täpsemalt pole veel tea-da, kuid ilmselt on ka uuel koosseisul plaan korraldada kohvikuõhtuid ja miks ka mitte helkurikampaaniat, ku-na see osutus menukaks. Aga nagu ju-ba mainitud, on noortevolikogu uue-nenud ning täpselt pole teada, mille-ga tegelema hakkame.

Hiljuti kohtusid Marja talus vana ja uus koosseis arutlemaks tehtu üle ja järgmiste tegevuste paikapanemi-seks. Lähiajal toimub ka uue koossei-su esimene koosolek, kus valitakse esi- ja aseesimees. Seega väike puh-kus, mida noortevolikogu endale lu-bas, on läbi ning algamas on taas-kord kibe tööaeg.

Kõigile noortele soovime kaunist jõuluaega ja ilusat uut aastat. Meie kontaktid on saadaval aadressil tor-vanoored.ee – kui on mure, idee või midagi muud, millest soovid rääkida, võta julgelt ühendust.

KAROLIINA KRUUSMAAkaroliina.kruusmaa.tankla.net

«Tehtud sai väga palju ning asjad sujusid planeeritult. Vaja on veel te-geleda peamiselt detailidega, kuid jõudsime ilusti avamise ajaks val-mis,» sõnas Siim Kalda, kes on üks Winterplace’i omanikest.

Talvekeskuses pakub lustijatele erinevaid võimalusi. Olemas on snowtubingu rajad ja laenutus, lint-tõstuk, liuväli ja uiskude laenutus, kelgumägi, iglukino ning lumelinn. Tänu ilmataadile saab parki juba praegu külastama minna. «Lume-tootmine sõltub paljustki just il-mast. Meie jaoks on olulised mii-nuskraadid. Õnneks saime juba no-vembri lõpus hakata tegelema lu-metootmisega, mistõttu avasime pargi juba detsembri alguseks,» rääkis Siim. Winterplace’is kasuta-takse lumetootmiseks võimast kunstlumesüsteemi, mis on toodud Itaaliast. «Looduslik lumi on vaja-lik selleks, et üldine taust oleks ilus ning talvest saaks maksimaalselt rõõmu tunda,» lisas ta.

Mudilastele on ehitatud pehmete diivanitega igluki-no, kus näidatakse nii kaas-aegsed animatsioone kui ka Pingviinipoeg Lolo aegseid multifilme. Talveparki valmib ka lumelinn, kus saavad väik-

sed lapsed hullata ja liugu lasta. Talviseid tegevusi leiavad sealt ka noorukid ja täiskasvanud.

Siim toob eraldi veel välja, et Winterplace’is saavad lõbusalt ae-ga veeta ka ettevõtete kollektiivid ja kooliklassid ning alates 15 osale-jast kehtivad grupisoodustused.

Just tuubitamine pakub lusti nii suurtele kui väikestele. Allasõitmise teeb põnevaks see, et kummirõngas pole juhitav. Tuubimäel on kasutu-ses 8 erineva profiiliga rada, mille pikkused on 100-250 meetrit. Vali-da saab kiirete otselaskumistega ra-dade ning suuremate kurvidega ra-dade vahel. Maksimaalne kiirus võib ulatuda isegi kuni 60 km/h.

Karulasse talve nautimaVeel on Valgamaal võimalus talve-mõnusid harrastada Karula-Lülle-mäe tervise- ja spordikeskuses. Lül-lemäel on mitmeid tervise- ja suu-saradasid, kelgumägi ning valgus-tatud laskumisnõlv, kus on ka tõs-tuk ning saab sõita lumelaua ja mäesuuskadega või hoopis tuubi-ga. Kui omal varustus puudub, võib laenutada seda kohapealt. Spor-diinventarist on valikus nii murd-maa- kui ka slaalomisuusad, lume-lauad, uisud ja tuubid. Lüllemäe laskumisnõlv on piisavalt järsk ja

pikk – nõlva pikkus 120 meetrit ning tuubiga on võimalik lasta liugu ku-ni 170 meetrit. «Talihooaja avame niipea kui lumi saabub ja on võima-lik mägi sisse sõkkuda,» rääkis kes-kuse perenaine Kaidi Mändla. Suvi-sel ajal on aktiivseks tegutsemiseks avatud erinevaid pallimänguvälja-kuid, oravarada puude otsas, vibu-rada ja spordistaadion. Lisaks välite-gevustele võib sportlikult tegutseda ka jõusaalis ning sisesaalis. «Pakume öömaja kuni 50le inimesele, semina-riruumi renti ning ettetellimisel ka toitlustust. Peale sportlikke tegevusi saab kasutada saunamõnusid,» tut-vustas keskuse perenaine ka muid võimalusi.

Lisaks neile kahele talvekeskuse-le pakub Valgamaa veel mitmeid või-malusi talvest maksimumi võtmi-seks. Mõnusalt sõprade või lähedas-tega värskes õhus tegutsedes saab energiat pimedaks ajaks ning keva-de ootamiseks.

Talvelusti jagub kõigile

Kelgumäe kasutamine enda kelguga on kõigile tasuta.

«Siia kuulub suur osa minu sõpruskonnast.»

Uusim talvepark on Winterplace Otepää kesklinnas Linnamäe orus. Selle ehitustöödega alustati alles suve alguses, kuid juba esimeste külmakraadidega on võimalik talveparki külastada.

Asukoht: Linnamäe org, Otepää kesklinn

Võimalused: Snowtubing, uisutamine, kelgutamine, iglukino, lumelinn

Lisainfo: www.winterplace.ee

Otepää Winterplace

Asukoht: Lüllemäe küla, Karula vald, Lüllemäe põhikooli juures

Võimalused: Murdmaasuusatamine, laskumisnõlv, snowtubing

Lisainfo: www.karulatsk.ee

Karula-Lüllemäe tervise- ja spordikeskus

le kohta pärinevad 1480. aastast Norrast. Laialdasemalt levis kelgu-tamine umbes 1520nda-tel Kesk-Euroopas.

Winterplace’is saab valgustatud kelgumäel al-la lasta nii oma kelgu või siis vajaduse korral laenuta-tud kelguga. Uudse kelguta-misvahendina Eestis renditakse Zipfy Mini Luge’i (käepidemega ju-hitav kelk, kus ennast kallutades on võimalik kelgu suunda muuta nii ühele kui teisele poole).

Kelgumäe kasutamine enda kel-guga on kõigile tasuta. Soovides aga jalavaeva kergendada energia jätmiseks liulaskmisel, on võimalik soetada pilet ning üleskõndimise asemel kasutada tõstukit. Selle nii nimetatud võluvaiba puhul on tegu kaasaegse ja laste jaoks ohutu la-hendusega. Samuti on see justkui omaette atraktsioon – võluvaibaga võib sõita jalutades, seistes, istudes, lamades või kas või peapeal seistes.

Peale kelgutamise võivad väike-lapsed sõita mäe peal ka mäesuusa ja lumelauaga.

Tegevusi leidub kõigileKellele kelgutamisest jääb väheks, saab panna jalga tritsud ja liuelda valgustatud uisuväljal, mis on ca 1500 m2 suurune ja kõigile tasuta.

Küll on kena kelguga hangest alla lasta…Kelgutamine on üks vanimaid talvi-seid harrastusi – esimesed teated sel-

Novembrikuu viimasel reedel Ote-pää golfikeskuses toimunud Kaitse-liidu Valgamaa maleva 96. aasta-päeva ja Naiskodukaitse Valga ring-konna taasasustamise 20. aastapäe-vapeol tituleeriti Maileen Pillaroo aasta kodutütreks ning Erki Vessin aasta noorkotkaks.

Tublid noored tõdesid, et ülla-tusmoment oli tõesti väga suur. «Kui ma oma nime kuulsin, jäi tões-ti suu lahti,» oli Erki hämmingus. Tiitli pälvimist peavad noored suu-reks motivatsioonitõstjaks. «See te-kitab endas nii uhke tunde ja annab tegutsemistahet,» kostis Erki.

Organisatsioon on Maileeni ja Erki elus väga tähtsal kohal. «Siia kuulub suur osa minu sõpruskon-

nast. Tänu liikmeks olemisele olen saanud juurde nii palju uusi tead-

Aasta kotkas ja tütar pälvisid tunnustuse

misi, oskusi, sõpru ja kogemusi,» tõi Maileen välja. Erki ise peab organi-

satsiooni esindamist enda üheks tähtsamaks prioriteediks. «Kui on va-lida, kas noorkotkaste sündmused või miski muu, siis tihtipeale teen va-liku esimese kasuks.»

Noorkotkaste ja kodutütarde te-gemiste kõrvalt käivad mõlemad tublisti koolis. Erki tegeleb veel ho-bikorras jalg- ja võrkpalliga ning Maileen ratsaspordi ja koorilauluga. Ühisteks hobideks on neil noorteleht Tankla. (tankla.net)

Otepää Linnamäe org jäädvustatult enne talvepargi avamist.

FOTO: TIMO ARBEITER

Tiitli pälvijad hindavad pakutavaid võimalusi organisatsioonis. FOTOD: ERAKOGU

Täisväärtuslik pere on lapsed koos ema ja isaga. Juba aastaid on Valgamaal tunnustatud emasid, kuid egas isad pole vähem tähtsad. Nii valitigi sel aastal esimest korda aasta isa.

4 Maakond

«Tänapäeval on vastupidi, lapsi tuleb just pigem õue ajada. Kõik suhtlevad kuidagi palju lihtsamalt ekraani taga.»

ÜLLA [email protected]

Üks päev või õhtu elektrita ei tekita probleemi, ent kui juhtub ootama-tult, et voolu pole, on küll jama ma-jas. Antud loo tegemiseks planeerisin nädalavahetuse, et oleks võimalikult lihtne vältida elektri kasutamist, kuid 12. novembri varahommikul ootas mind ees üllatus...

Pidime varahommikul sõbranna-ga Tallinnasse noortekonverentsile «Lahe Koolipäev» minema ning kuna teadsime, et pikk päev ees, võib ras-kusi tekkida nutitelefoni akuga. See-tõttu olin planeerinud veel hommikul telefoni laadida, et saaks terve päeva olla jooksvalt kursis tööasjadega. Ku-na eelneval õhtul käisin hilja dušši all, pidin magama minema niiske peaga. Muidugi oli plaanis hommikul juuk-seid sirgendada, sest kuidas ma lähen pealinna kui lokilammas.

Läksime siis magama positiivses ootuses, et homme tuleb tore päev. Varsti lauliski telefoni äratuskell. Elektrooniline kell, mis kapikese peal tuba valgustab, oli pime. Juba siis tek-kis kahtlus, et asi pole õige. Saimegi kinnitust – elektrit pole. Paanikat meil ei tekkinud, kuna kohe sai küünlad välja otsitud. Taskulampe mul muidu-gi polnud, sest olin need mõned päe-vad tagasi tuttavale laenanud.

Ühes käes ripmsetušš, teises taskulampPüüdsime võimalikult vähe telefoni taskulampi kasutada, vaja ju akut säästa. Tegutsesime siis küünlavalgel, teatud tegevusteks pidime kasutama telefonivalgust. No püüa ripsmeid värvida ühes käes küünal, veidi oht-lik ja keeruline. Niisiis jäidki mul juuksed sirgendamata, telefon laadi-mata ning kogu tegevus toimus vara-hommikul pooleldi pimeduses.

Elekter tuli tund aega hiljem ta-gasi, aga mis kasu meil enam oli, me olime juba kodust läinud. Teade elektri kadumisest tuli öösel ema te-lefonile, siis kui seda enam polnud. Kiire elutempo juures olin unustanud emale mainida, et lähen sel päeval Tallinna ning seetõttu ei osanud ta veel päevalgi kahtlustada, et mul võis olla selline ekstreemne hommik.

Ütleks, et põhimõtteliselt läks eks-periment korda. Tahtsin ilma elektri-ta hakkama saada, sain ka, kuigi vei-di ootamatult, aga ülesanne sai täide-tud. Üha enam sõltume elektrist ja kaasaegsetest vidinatest. Peavalu võib tekitada nutitelefoni aku või hoopis sama lihtne juuste sirgendamine. Me ei oska enam hinnata ja väärtustada võimalusi, mis meil on, võtame neid kui iseenesest mõistetavate asjadena. Püüdke teie üks õhtugi elektrita olla ja vaadake, mis teete ilma teleri, ar-vuti või elektripliidita. Väärtustage 21. sajandi võimalusi ning proovige veeta küünlavalgel mõnus õhtu pere või sõprade seltsis.

ELEKTRIT POLE, MIS NÜÜD SAAB?!

Noor vajab õnnestumiseks tuge

Hädaolukorras saab jumestust teha ka küünlavalgel. FOTO: ÜLLA TAMM

ÜLLA [email protected]

«Isa peab olema hooliv, toetav, ar-mastav, heatahtlik, täis julgust ning kelle jaoks pole ükski olukord üle-tamatu. Isa saab hakkama kõigega, mis on kord ette võtnud ning tema suuremeelsus on piiramatu,» sellis-te sõnadega kirjeldavad selle aasta isa, Aleksander Zemskovi, ta lapsed.

Konkurents oli tihe – esitatati nii õpetaja, arst, ametnik kui ka politsei-nik. Aleksander Zemskovi esitasid ta lapsed ja Hummuli vallavalitsus. Pe-res elab kolm tütart ning poeg.

Tiitli kohta sõnas Aleksander, et kõik väärisid seda. Kõik selleaasta-sed kandidaadid olid tugevad, ku-na kõigil on pered ja tublid isad. Aleksander räägib enda kohta, et ta

püüab olla võimalikult õiglane ning alati pere jaoks olemas olla.

Maaelu Valgamaal ei ületa miski«Aleksander Zemskovi pere elab Hummulis alates 1994. aastast. Noore pere sooviks oli tulla elama maale ja unistuseks rajada oma ko-du. Algul elas pere korrusmaja kor-teris, seejärel õnnestus pereisal os-ta maakodu, mis renoveeriti esialg-selt võimaluste piires ja mille re-mondi ning ehitusega tegeleb pe-reisa ka käesoleval ajal.

Aleksander Zemskovil on palju huvisid ja hobisid (jahindus, kalan-dus, ehitus, aiandus) ja ta on üks Hummuli kogukonna elu edendaja-test. Isa eestvedamisel on perel pal-ju ühiseid ettevõtmisi ja traditsiooni-lisi sündmusi (suvised puhkusereisid perega, kodused tähtpäevade tähis-

da. Aleksander toob välja, et meie maakonna võlu ongi kaunis ja mit-mekesine loodus, kui me oskaks se-da ainult ka paremini reklaamida ning eksponeerida.

Aasta isa võrdleb enda lapsepõl-ve nüüdse kaasaegse eluga. «Täna-päeval on vastupidi, lapsi tuleb just pigem õue ajada. Kõik suhtlevad kuidagi palju lihtsamalt ekraani ta-ga. Kui mul lapsepõlves ei lubatud välja minna mingil põhjusel, siis see oli ikka suur karistus. Võimaluste poolest, mida tänapäev pakub, on noortel kordades parem elu, kui nad neid võimalusi muidugi ainult kasutaks.»

Noortele soovitab aasta isa õppi-da ning uusi teadmisi saada. «Tuleb kõigepealt hea haridus omandada. Praegu ei taha palju noored põhikoo-list rohkem haridust saadagi, kuigi kõigi tööde ja tegemiste aluseks on teadmised ja seepeale juba siis kõr-gaharidus või kutseharidus.»

Isa väärtustab perekondlikke koosviibimisi

tamised, kuhu on kaasatud ka vana-vanemad). Isa peab tähtsaks põlv-kondadevahelist head ja üksteist toe-tavat läbikäimist,» kirjeldas Hummu-li vald Aleksandrit nii tubli isa kui ka kogukonna edendajana.

Valgamaal meeldib perele ela-

Feliks Rõivassepp Valga haigla kirurgiaosakonna juhataja

Heikki Must Otepää päästekomando pealik

Peeter Kangur Pühajärve põhikooli loodusainete õpetaja

Robert Kõvask Valga politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht

Ainar Kukk Bergermaster OÜ juhatuse esimees

Riho Karu Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakonna juhataja

Aleksander Zemskov Valga politseijaoskonna piirkonnapolitseinik

Nominendid


Mitmeid kordi on maakonnas teemaks tulnud noorte passiivsus. Loodetavas-ti saadi julgust ja inspiratsiooni no-vembrikuus toimunud Valgamaa noor-te ettevõtlusseminarilt «Loomelabor».

Iga meie samm on osa loovuse suunas. Kas me aga tegelikkuses os-kame näha sügavamale kui seda on pelgalt sõna «loovus» või «loome-majandus», mis esmapilgul tundu-vad liiga suuretähenduslikud ning mille taga kujutame ainuüksi suurt ettevõtet või tuntud persooni.

«Loovus on kõik, mis tegutseb meie ümber. See on midagi, mida sa oskad enda ning teiste jaoks väl-ja mõelda ja edasi anda,» sõnas Elisabeth Mitri.

Elisabethi meelest seab noorte ettevõtluse kujunemisele piiri ette hirm ebaõnnestuda, kriitika ja ar-gus. «Minagi kardan asju ette võtta just seetõttu, et ebaõnnestun ja ar-

van, et noor, kes alles alustab või püüab, vajab endale sellist sõpra, kes oleks hästi aktiivne, kes organi-seeriks ja julgustaks seda tegema.»

Ettevõtlikkuse suurendamiseks

astuti sammuke lähemale loovate võimaluste tutvustamisega ettevõt-lusseminaril. «Loomelabor on selli-ne koht, kus saad ise proovida ja vaadata, mida teised teevad. Katse-tad ja uurid, kas see mulle meeldib ja õnnestub – nii nagu laboris,» sel-gitas Tuuli sündmuse omapärast pealkirja.

Laborisse olid koondatud aktiiv-ne ja sportlik tegevus, disain moe-maailmas, teadus ja etendus, imp-ro ja improvisatsioon, tants ja muu-sika, mida noored ise tutvustasid.

«Loovuse leidmine endas on noorele kõige olulisem. Just seepä-rast, et ta õpiks iseennast esmalt tundma,» lisas Tuuli. Ainuüksi see-tõttu tuleb noorte mõtteid ja ette-võtmisi kuulata ning vajadusel nen-de õnnestumisele kaasa aidata.

Stilist Aili Sture õpetas, kuidas anda tavalisele kriipsujukule moodne välimus.FOTO: EGLE KÕVASK

Traditsiooniliselt kingitakse nii aasta emale kui isale Valgamaa mõne piirkonna mustriga padi. FOTOD: ÜLLA TAMM

Töövarjupäev tõi noorte plaanidesse selgust

Haridus 5


Töövarjupäev on eelkõige mõeldud gümnaasiumiõpilastele, mille ees-märgiks on saada kindlust karjääri-valikus, tunnetada hariduse väärtust edu saavutamisel, näha ja õppida tundma reaalset töökeskkonda, tut-vuda ametitega ning märgata oskusi ja isikuomadusi, mis on vajalikud töökohal.

Teadaolevalt pakkus Valgamaa noortele huvi näiteks politseinike, loomaarstide ja nende abide, jalaväe-kompanii ülema abi, tele- ja raadio-ajakirjanike, ajakirjanike, pressifoto-graafi-videoreporteri töö.

Noored, kes erinevate ametitega tutvumas käisid, peavad töövarjupäe-va olemasolu väga oluliseks. Henriet-te Rehelem (18) Otepäält käis varju-tamas Kuperjanovi jalaväepataljoni c-jalaväekompanii ülema abi, kelle ülesandeks on tundide ja väljaõppe läbiviimine. Varjutamas käis ta sel-leks, et näha, milline võib olla tema tulevikutöö ja kas see on ikka see, mida soovib. «Kui ma enne nii kindel ei olnud, siis selle kogemusega sain kindlustunde. Olen veendunud, et selline asi sobib mulle ja tahan väga juba sellega tegeleda,» sõnas neiu.

Mida põnevam on amet ja mida rohkem võimalusi päev tööga tutvu-miseks pakub, seda positiivsemalt mõjub see noorele tulevikuplaanide tegemisel.

Kuuldi, nähti, kogeti«Minule kui linnalapsele oli väga põnev,» sõnas Kermo Küün (19), kes loomaarsti abi tööga tutvumas käis. «Aitasin lehmi vaktsineerida ja neilt verd võtta. Telgitagusena võib öel-da, et nägin pealt opereeritavat koe-ra, mida iga tavainimene nägema ei juhtu.»

Kristin Laas (16) Leebikust varju-tas politseinikku ning jäi samuti ra-hule. «Päeva jooksul käisime Ala põ-hikoolis, kus õpilastele näidati ja sel-gitati, miks peab helkurit kandma. Käisime vaatamas politseiõppusi, kus lahendati mehe ja naise vahelist tüli rangemal viisil, kuhu oli kaasatud ka koer.»

Jalaväepataljonis toimus sel päe-val ajateenijate baaskursuse proo-vieksam. «Nägin täpselt, milline see välja näeb ja kuidas poisid hakkama saavad. Sain ka üpris põhjaliku eks-kursiooni terves pataljonis,» meenu-tas Henriette.

Mõlemad neiud tõdesid, et ise nad midagi proovida ei saanud, kuid nägid ja kuulsid nii mõndagi. «Polit-seinikku varjutades sain teada, et töö ja eraelu peavad olema täielikult la-hus ning et nende vaba aja liigutusi jälgitakse. Nad peavad olema head

Iga november on noortel õppuritel võimalus käia tutvumas oma ala spetsialiste töö olemusega ehk võtta osa töövarjupäevast.

suhtlejad ja ei tohi kergelt är-rituda. Vaja on suuta inimes-tele selgeks teha, mida võib teha, mida mit-te,» jäi Kristinile meelde.

Henriettele meeldis väga tegev-väelaste ja ajateenijate avatus ja en-dale saadud kogemus. «Ausalt öeldes poleks ma arvanudki, et seal nii lõ-bus seltskond koos on. Tegevväela-sed rääkisid minu kui kolleegiga, see oli päris vahva. Mõned ajateenijad olid vaimustuses, et sellise alaga te-geleda soovin.»

Haridusel ja õigel otsusel on tähtis rollRääkides töövarjuks käinud noorte-ga haridusest, ütlesid nemad, et tä-napäeval on see noorte seas küllalt-ki maha käinud, sest seda ei väärtus-tata, kuid igaüks võiks tõdeda, et see on hea karjääri aluseks. «Kui võtta rahalise poole pealt, siis tuleb hari-dus kindlasti kasuks. Kui aga sulle meeldib mingi töö, mis ei nõua kõr-get haridust, siis minugi poolest – ka see on hea töökoht. Peamine on mi-nu arvates see, et sulle meeldib, mi-da sa teed,» sõnas Henriette. Kermo lisas seepeale, et tarkust ei saa kuna-gi liiga palju olla.

Tõde on aga, et mida madalam on haridustase, seda väiksem võima-lus on tänapäeval tööle saada. Kui Kristin peab üheks töötuse põhjuseks noorte seas laiskust, siis Henriette ar-vab, et tegu on hoopis teadmatuse-

ga. «Paljud noored ei tea, mis neile sobiks ja mida teha tahavad. Seetõt-tu tehakse rutakaid otsuseid ja vali-takse vale ala. Tihtipeale leitakse en-nast töökohtadelt, mis ei meeldi ja ei valmista rõõmu ning see võib olla üheks halvasti minemise põhjuseks.» Sobiliku ameti väljaselgitamiseks soovitab Henriette läbida rohkem kutsesobivusteste.

Tööotsija peab olema pakkumistele avatud2014. aasta oktoobrikuu seisuga on 16-24aastaste noorte töötute arv Val-gamaal 154, kellest 82 on mehed ja 72 naised. Tööjõuvajaduse suhtes on tulevikus enim tööliseid vaja medit-siini, IT, mehhatroonika ja robootika valdkonnas.

Kermo aga leiab, et kui noored näitavad üles tahet ennast tõestada ja usuvad endasse, siis on neil alati võimalik tööle saada. «Tööle saami-seks tuleb olla ise hakkaja ning pak-kumistele avatud.»

Veel lisab ta, et noorte aktiivsus ja ettevõtlikkus on tähtsad. «Sageli näevad noored asju uue nurga alt, mida vanemad inimesed ei näe. Ja uuendustes peitub see jõud, mis viib meid edasi,» on Kermo nõus.

«Politseinikku varjutades sain teada, et töö ja eraelu peavad olema täielikult lahus ning et nende vaba aja liigutusi jälgitakse.»

KAROLIINA [email protected]

Detsembrikuu on heade tegude kuu. Sel ajal mõeldakse rohkem lähedastele ning aidatakse võima-lusel nõrgemaid. Naiskodukaitse üleskutsel hakkasid Otepää güm-naasiumi 8. klassi tüdrukud käsi-tööõpetaja Ave Kruusmaa juhen-damisel kuduma heategevuseks kindaid ja sokke. Need saadetak-se Ukrainasse Zaporižžja oblasti sisepõgenikele ning Eesti vaba-tahtlikele päästjatele.

Naiskodukaitse on alates 2010. aastast saatnud igal aastal paarsada isetehtud soki- ja kin-dapaari Afganistanis ja mujal vä-lismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele. Sellel aastal kutsuti heategevusaktsioonist osa võtma igaühte ja abi otsus-tati suunata Ukrainas võitleva-tele meestele ning kriisipiirkon-nas abivajavatele tsiviilelanike-le. Ukraina kohalik omavalitsus koostöös ettevõtjatega on aida-nud paljusid sisepagulasi, aga neil on jätkuvalt puudu esmava-jalikust. Talve saabudes on suur puudus just soojadest riietest.

Ave Kruusmaa luges üleskut-sest ajalehest Valgamaalane. «Mind huvitas, kas õpilastele meeldiks see mõte ja kas nad oleksid valmis panustama oma aega kellegi jaoks, keda nad ei tunne. Lihtsalt niisama ning il-ma midagi vastu saamata,» rää-kis ta. Tagasiside oli positiivne –

klassist kuuldus juba mitu jaata-vat vastust enne, kui Ave jõudis oma idee lõpuni rääkida. 8. klassi õpilane Annela Jürgenson märkis, et aidata tuleb ikka, kui võimalik. «Väike panus on kas või sokkide tegemine. See ei ole midagi väga suurt, aga kellegi jaoks, kes talvel sooje jalavarje vajab, tähendab see üsna palju.» Ave kordas tüdrukutele, et ette-võtmine on vabatahtlik ja tahe peaks tulema südamest ning kes tunneb, et ei taha kududa, siis pahaks seda ta ei pane. «Paar tüdrukut kahtlesid, kas nende tehtud sokke keegi ikka jalga ta-hab panna, sest kõik pole just kõige osavamad kudujad. Täna-seks aga on kõik vardad kätte võtnud ja oma ebakindlusest üle saanud,» rõõmustas ta.

Igaüks sai valida endale jõu-kohase suurusnumbri – mõni võttis sokimodelliks väikese õe-venna, mõni aga hoopis isa. Üheskoos otsustati, et kasutatak-se ainult Eesti ja Ukraina lipuvär-ve toetamaks sümboolikat. «Mi-na teen sini-must-valged sokid, sest siis sokisaaja saab mõelda, et neid toetab ka üks väike riik seal põhjas,» rääkis Annela. Kudumis-materjalid leiti õpilaste enda ko-dudest ning aidanud on ka pal-jud õpetajad, kes tõid kooli oma seismajäänud lõngu. Vene keele õpetaja Ene Vister oli aga eriti agar ning kudus ise mitu soki-paari abivajajatele saatmiseks.

SOE JA PEHME HEATEGU ABIVAJAJATELE

Otepää gümnaasiumi 8. klassi usinad kudujad. FOTOD: AVE KRUUSMAA

ILLU

STRA

TSIO

ON

: SAN

DRA

VESK

I

Kudumites kasutasid 8. klassi neiud peamiselt Eesti või Ukraina sümboolikat.

JÕULUAJAKS RAHU JA RÕÕMU

Jõulueri6

SIIRI [email protected]

Kuidas jõuluvanaks saada ja mida peab ta oskama?Jõuluvanaks ei saada niisama, jõulu-vanaks ikka sünnitakse. Juba minu esivanemad olid jõuluvanad ning seega on ka minust saanud jõuluva-na. Õppima selleks ei pea. Minu ha-ridus on tulnud kõik elukoolis käies ehk vanematelt ja targematelt jõulu-vanadelt õppides. Praeguseks on ju-ba loodud küll erinevaid jõuluvana-dele mõeldud kutsehariduskesku-seid, kuid mina paraku sellist kooli läbi käinud ei ole. Ajal kui mina sain jõuluvana ametipaberid tasku, ei nõutud haridust. Tänapäeval on pa-berimajandus muidugi keerulisem, nõutakse litsentse ja kindlustusi. Te-gutsema hakkamiseks on vaid vaja-lik piisavalt pikka habet ning armas-tust laste vastu.

Kas jõuluvana saab palka?Palk ei ole selle jaoks õige sõna. Jõu-luvanad saavad annetusi. Jõuluvana-le saab annetusi saata mitut moodi. Üks variant on jätta annetus sussi sis-se ja päkapikud toimetavad selle jõu-luvanani. Kuid selle mooduse nega-

tiivne pool on see, et päkapikud on hakanud annetusi enda taskusse pist-ma ning seega on kõige kindlam an-netused jõuluvanale siiski isiklikult üle anda.

Kui päkapikud aastaringselt töötavad, kas nad ära ei väsi? Päkapikkude motiveerimisega on nii, et igal aastal peale jõule vaadatakse palgad üle ja palga suuruse tulevaks aastaks määrab päkapiku töötundide ja kodukülastuste arv. Mida suurem tööstaaž päkapikul on, seda rutem saab ta ka eelpensionile. Selline süs-teem toimib väga hästi ning minu pä-kapikud on väga motiveeritud.

Jõuludevälisel ajal peab jõuluvana välja uurima, kui palju on häid ja halbu lapsi. See töö on enamasti päkapikkude töö, kuid isiklikult enne lõpliku otsu-se tegemist, kumba nimekirja laps lä-heb, vaatan üle ka nende Facebooki kontod. Tõeliselt hea laps on see, kes aitab kodus vanemaid, armastab soo-last, läheb arvutisse ainult siis, kui vanemad sunnivad ning kes igal või-malikul hetkel proovib õppida, luge-da raamatuid ning käia trennis – sel-line laps on kingid ja sussiüllatuse

igati ära teeninud. Pahade laste pu-hul sooviksin kohtuda algatuseks isiklikult lapsevanematega. Kui mõ-ni laps tõesti on paha, siis on see ki-vi pigem ikka lapsevanemate, mitte lapse kapsaaeda.

Olen pikalt arutlenud selle üle, kes on siiski see mees, kes meile igal talvel kingitusi toob ja kuidas ta oma tööd teeb. Septembri algusest peale olen pidanud kirjavahetust 126aastase jõuluvana Ron-Robertiga, et saada selgust peas ringlevatele küsimustele.

Jõuluvana Rob jõulude telgitagustest

kude jõulupidu algab siis, kui pe-rerahvas on ma-gama jäänud – kõik, mis leidub laual ja kapis, proo-vitakse järele. Memm peab jõule selle kraami kes-kel, mis minul on kogemata jäänud välja saatmata. Ise pean pidu igal õhtul seal, kus lõpeb minu päeva viima-ne kodukülastus. Tavaliselt selli-sed jõulupeod kestavad hommi-kuni ning saan taas valges oma teekonda jätkata.

Millised on kõige huvitavamad juhtumid, mis on kinke jagades ette tulnud?Kõige naljakamad lood on tavaliselt ka väga valusad. Enamasti üritatak-se mu habet kakkudes mind paljas-tada, kuid peale paarikümment se-kundit kestnud kakkumist saadakse siiski aru, et see on päris habe ja ma olen päris jõuluvana, mitte naabri-mees Jüri, kes eelmisel aastal käis.

Kui palju on sinu alluvuses päkapikke?Pärast kahe aasta tagust suurt koon-damislainet töötab minu alluvuses 8463 lihttöölist, kes tegelevad kingi-valmistamise, pakkimise, jõulukau-nistuste valmistamise ning jõulusoo-vide vastuvõtmise ja läbilugemisega. Lisaks sellele kontoripikud, kes tege-

levad kõiksuguse paberimajanduse-ga. Väga tähtsa osa jõulude toimimi-sest moodustab ka logistikaosakond. Logistikatiimis on meil tööl vaid pa-rimad päkapikud. Väga tähtis töö on veel meie kvaliteedikontrolli osakon-nal, kelle ülesanneteks on kontrolli-da, et kõik kingid on ilusti pakitud ning neil oleksid õiged nimed peal.

Milline on Sinu suurim unistus?Minu suurim unistus on, et ka mind külastaks ükskord jõuluvana. Jah, jõuluvana ei saa kahjuks kingitusi, sest eelarve on väga kindlalt paigas ning selleks ei jätku vahendeid.


Jõulud on aasta kõige ilusam ja ra-hulikum aeg. Ilmselt ei saa kõik ini-mesed selle väitega nõustuda ning leiavad jõulude ajal end kogu selle sagimise keskel hoopis suurest stres-sist. Kuidas aga nautida pühi ning lei-da endas rahu?

Jõuluaeg võib tunduda täieliku energiaröövlina, kuid tegelikult peaks see olema hoopis teisipidi – ini-mesed peaksid aja maha võtma ja se-da aega lihtsalt nautima. Pühade põ-hirõhk ei tohiks laskuda rohkete ja kallite kingituste kokkuostmise või meeleheitliku toidukoorma valmista-misele. Võiksime olla koos oma lähe-dastega ning tunda rõõmu nende seltskonnast.

Kui aga kodu vajab kaunistamist

ning kingitused ostmist-pakkimist, tu-leks sedagi võtta rahulikumalt. Ei ole vaja püüelda ülima täiuslikkuseni, mis televiisorist nähtud, vaid teha asju täp-selt nii, nagu võimalusi ja oskusi on, kuid samas ise ettevalmistusi nautida.

Ettevalmistuste perioodi keskel tasub aeg maha võtta ning end veidi poputada. Võtta üks mõnus vann, is-tuda õhtul hämaras toas küünlaval-gel ning kuulata vaikselt mõnusat muusikat. Lõputu sagimise eest võib põgeneda ka metsa, näiteks aitab üks väike jalutuskäik samuti lõõgastuda ja pea selgeks saada.

Jõulude ajal tuleks keskenduda rohkem oma lähedastele, tunda rõõ-mu lihtsatest asjadest ning mitte suh-tuda jõuludesse kui millessegi, mis tuleb lihtsalt üle elada. Võta aeg ma-ha ja naudi!

Mida poisid ja tüdrukud jõuludeks ihkavad?

Brandon Undrus14aastane, Sangaste

Minu suurim jõulusoov on veeta see imeline aeg koos lähedastega. Teiseks tahan tunda hinges seda soojust ja fantastilist tunnet, mis jõuludel tekib. Ning viimaks tahaksin, et kõik inimesed tunneksid jõuludest rõõmu ja saaksid palju toredaid kingitusi.

Merit Letlane14aastane, Riidaja

Minu selle aasta jõulusoovideks on, et inimesed oleksid üksteise vastu soojemad ning hoiaksid rohkem kokku. Teiseks soovin, et juhtuks vähem õnnetusi, seda eriti just jõuluajal ja et inimesed oleksid pühade ajal õnnelikud ning naerataksid rohkem.

Karmel Kala15aastane, Tiidu

Ma soovin, et minu jõulud mööduksid rahulikult ning saaksin olla koos oma perega. Lisaks sellele soovin, et kõik inimesed tun neksid jõuludest rõõmu ja naudiksid neid. Muidugi soovin ma veel, et jõuludeks tuleks korralik lumi maha.

«Põhjapõtrade lendama saamine on kõige kulukam osa, sest energiajoogid on meil väga kallid.»

Kuidas põdrad lennata oskavad ja on nad selleks aastaks vormis?Põhjapõtrade lendama saamine on kõige kulukam osa, sest energiajoo-gid on meil väga kallid ja võite ette kujutada, kui palju Red Bulli üks põ-der peab ära jooma enne, kui see tal-le tiivad annab. Kuid tuleb tõdeda, et investeering on seda väärt ja pealegi ostame energiajooki kokku hulgi-laost, kust saab seda veidi odava-malt. Kuna selleks aastaks lubatakse musti jõule, siis ei hakka saani garaa-žist välja ajama ning valisin sõiduva-hendiks saani asemel hoopis Ford Focuse, millel on kehtiv ülevaatus ja liikluskindlustus olemas. Tänu selle-le saavad ka põdrad üks aasta natu-kene puhata ja mängida.

Kuidas te koos memme ja päkapikkudega jõule tähistate?Kahjuks tähistan nii mina, memm kui ka päkapikud jõule eraldi. Päkapik-


Mardo Kööp19aastane, Restu

Ma mäletan hästi, kui eelmisel aastal soovisin ma endale midagi materiaalset, aga sel aastal ma midagi sellist ei taha. Soovin hoopis, et mu vanematel ja vanavanematel ja sugulastel läheks hästi ja et kool saaks lõpetatud. Minu kõige suurem jõulusoov on minna detsembris oma tüdruku juurde Hollandisse, kus ta on vahetusõpilane ning seal veeta ka aastavahetus.

Karel Sarv16aastane, Puka

Esimesena sooviks jõulu-deks kinke, mis ei pea olema kallid, vaid südamelähedased. Teine jõulusoov oleks, et uus aasta tooks rohkelt seiklusi ja põnevaid väljakutseid. Kolmandaks, et saaks tihedamini lähedastega koos olla ja et oleks rohkem sündmusi.

Liisa Villemson20aastane, Laatre

Esiteks ma soovin endale kahte patja, need võiks olla suured ja pehmed. Minu teiseks sooviks on see, et ka kõikide teiste jõulusoovid läheksid täide. Minu kolmandaks sooviks oleks, et kevad hästi ruttu tagasi tuleks.

FOTO: INTERNET

Talvine Valgamaa pakub ohtralt võimalusi

Jõulueri7

JANE [email protected]

Vaimu turgutamiseks on talvine aeg Valgamaal võimalusterohke. Miks mitte nautida Valga kultuuri- ja hu-vialakeskuses Maarja-Liis Ilusa ja Koit Toome kontsertit «Jõulupuu-dutus», stand-up komöödiat «Ott Sepp tõuseb üles!», huvialaringide talvekontserti «Lumi lendab, lumi keerleb», neljanda advendi kontser-ti «Jõuluõhinapõhine» või Arise jõulukontsertit «Kellamuusikat meilt ja mujalt». Tõrva linna talvi-ne programm pakub samuti palju. Näiteks toimub Tõrva noortekesku-ses eakate jõulupidu, keskväljakul pidu «Tantsuga talve», kus esinevad tantsustuudio Lys ja tantsuklubi Hop ning Tõrva kirik-kammersaa-lis aastalõpukontsert ansambliga Kuninglik Kvintett ning sõnali-ne-muusikaline põimik «Hetked ajas...» koos Tõrva linnapea aasta-lõpukõnega.

Kui on soov linnakärast kauge-male saada, tasub külastada erine-vaid Valgamaa valdasid. Näiteks Pa-lupera valda, kus korraldatakse Lei-go jõulupuhkust peredele ehk jõu-luõhtu Lumehelbekesega ja Poni-maa külastusega. Hellenurme rah-vamajas toimub puhkeõhtu «Valsi-ga jõuludesse», Karula kultuurikes-kuses jõulupidu ansambliga Singa-pur, Pilkuse külalismajas toimub jõuluteemaline kirbuturg, Koikküla külakeskses jõulupidu ansambliga Saatanlik Naine ja Hargla maakul-tuurimajas toimub tantsuõhtu an-sambliga Svips ning esinevad ka kultuurimaja huvialaringid.

Sportlik OtepääOmaette «rahvamagnetiks» on tal-

va või Kuutsemäe-Otepää mootor-saaniradadel.

Ka uus aasta tõotab Otepää jaoks tulla üdini sportlik. Märki-misväärseteks sündmusteks on siinkohal näiteks 17.-18. jaanua-ril Otepääl toimuva FIS murdma-suusatamise maailmakarika etapp klassikasprindis ja vabatehnika sprinditeates ning 26. jaanuarist 3. veebruarini Otepääl toimuv IBU Euroopa lahtised meistrivõist-lused laskesuusatamises. 15. veebruaril antakse Tehvandi suu-sastaadionilt start 43. Tartu mara-tonile ning nädal enne seda, 8. veebruaril toimub neljas Tartu teatemaraton. Maratoni ja suu-sarütmi jätkub nii veebruari lõ-puks, kui toimub järjekordne Ote-pää saunamaraton ja ka märtsi al-guseks, kui Kääriku spordikesku-sest antakse stardivile Kekkose 20. suusasõidule.

Kultuur ei ole kaugelTalvisest Otepääst võib leida ka killukesi kultuurivaldkonnast. Näiteks 21. detsembril toimuvad talvepealinna ametlikud avamis-pidustused ja aasta viimastel päe-vadel leiab Otepää Palveränduri kirikus aset kontsert «Hingemuu-sika». Kultuuri jätkub ka uude aastasse, näiteks Pühajärvel toi-mub 6. veebruaril kolmas talveöö-laulupidu.

Välja toodud üritused ja või-malused ei ole kindlasti ainuke-sed, kuhu korraldajad meid oota-vad. Siiski annavad need päris hea platvormi väitmaks, et Valga-maa on talvel aktiivne paik. Miks siis mitte minna välja ennast tuu-lutama ja unustada korrakski ko-gu jõulu-ja aastavahetuse tralli sees meeliköitev mandariinilõhn, isuäratavad piparkoogihunnikud ning mugav diivan soojaksköetud ahju ees. Võimalusi nii vaimselt kui ka füüsiliselt puhata on ju roh-kem kui küll.

«Kui on soov linnakärast kaugemale saada, tasub külastada erinavaid Valgamaa valdasid.»

Värskelt kooritud mandariinide lõhn, laual seisev kauss värviliste piparkookidega, kruusitäis auravat glögijooki ja sädelevad jõulutulukesed – mida veel võiks hing talveperioodil ihata? Hing võib-olla midagi rohkemat, kui eelmainitu, ei ootagi, ent vaim ja keha küll.

MIA MELANIE [email protected]

Ühestki jõululauast ei puudu üks korra-lik omatehtud pasteet. Seega toon teie-ni ühe väga lihtsa ja vähe aega nõudva jõuluhõngulise pasteedi retsepti.

TEE ISE JÕULUDEKS PASTEETI

KUIDAS TÄHISTATAKSEJÕULE TEISTES RIIKIDES?

1. Lõigu sibul, porgand ja küüslauk tükkideks.

2. Seejärel pane need koos võiga potti ja kuumuta läbi

3. Lisa pannile õli ja pruunista maks, kuid ära küpseta läbi.

Keeda seni kuni porgand ja maks on täiesti pehmed. Vahepeal sega, et vältida põhjakõrbemist. Lisa maitse järgi pipar, tüümiani, rosmariini ning erilise jõulutunde tekitamiseks võib lisada kaneeli. Seejärel võta pott tulelt ja püreesta sisu saumiksriga läbi. Maitsesta soola ja pipraga.

5. Serveeri.

750g grammi pasteedi jaoks läheb vaja:• 1 sibul• 3 küüslaugu küünt• 1 porgand• 50 grammi võid• 500g kana, küüliku

või pardi maksa• maitsestamiseks soola,

pipart ja maitsetaimi• 3 dl puljongit

4. Seejärel lisa potti 3dl puljongit nii, et kõik oleks kaetud, kuna vastasel juhul võib maks ära kõrbeda.

visel Valgamaal konkurentsitult Ote-pää ja selle lähiümbrus, mis pakub võimalusi, elamusi ja rõõmu eelkõi-ge talispordiharrastajatele.

Juba novembri lõpus avati Teh-vandi spordikeskuses 1,1 km pikku-ne kunstlumest valmistatud suusara-da suusatamiseks nii klassika- kui va-batehnikas. Lume lisandumisel ava-takse ka Tehvandi treeningsuusaraja 3,75 km lõik, laskesuusatamise tree-ning- ja võistlusrada kuni 4 km pik-kusena ning Tehvandi 10 km suusa-matkarada, kus suuskade puudumi-sel on võimalus ka lihtsalt matkata. Kuutsemäe puhkekeskusesse, Anso-mäe mäesuusakeskusesse ja Väi-ke-Munamäe suusakeskusesse on oo-datud erinevate laskumisnõlvade peale lustima kõiki mäesuusa- ja lu-melauahuvilisi.

Ansomäel asuvad Baltimaade pikimad snowtuubingurajad. Lume lisandumisel on snowtuubitamise võimalus olemas ka Otepää Winter-place’is.

Tõukekelgumatkade võimalus on Pühajärve liikumisradadel ja soodsate ilmastikutingimuste kor-ral isegi Pühajärve saarte vahel. Paap Kõlari safarikeskuse kaudu saab talvist loodust nautida lume-taksodel. Rentides Killu mängu-maalt kolmekohalisi mootorsaane, avanevad huvilistele mootorsaani-delt kaunid vaated Kuutsemäe-Tõr-

AUSTRAALIAS on traditsiooniliseks sündmuseks Carols by Candlelight, kus kogunetakse Melbourne’i linnaväljakule ja lauldakse jõululaule. Tuppa tuuak-se jõulupõõsas, mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana saabub surfi-lauaga.

INDIAS kaunistatakse kuuskede asemel hoopiski banaani- või mangopu-id. Samuti on kombeks kaunistada pisikesi õlilampe punaste lilledega. Jõulu-kinke ei anta mitte ainult perekonnaliikmetele, vaid ka heategevuseks vaes-tele inimestele.

NORRAS käivad lapsed pimedal jõuluõhtul majast majja, küsides maius-tusi. Iga norralane teab ka lugu väikesest päkapikust Nissest, kellele peab jõu-luõhtul akna peale pudrukausi asetama.

FILIPIINIDEL algavad jõulud aga üheksa päeva enne missaga. Igal aas-tal on kombeks sel ajal etendada lugu Joosepist ja Maarjast, kes otsivad en-dale peavarju. Missa lõppeb jõululaupäeval, kus käiakse kirikikus.

EGIPTUSES lähevad jõuluõhtul kõik kirikusse ja kombekohaselt peavad nad kandma uusi riideid. Jumalateenistus lõppeb keskööl kiriku kellade helina-ga. Siis lähevad inimesed koju, kus nad perekeskis tähistavad jõule suure pidu-söögiga. Jõuluhommikul, mis on riiklik püha, külastatakse sõpru ja sugulasi.

KREEKAS kogunevad pisikesed poisid tänavatele tuntud jõululaule laul-ma. Nad käivad majast majja ja pererahvas annab neile maiustusi või pisike-si kinke. Kreekas tehakse pereliikmetele vaid pisikesi kingikesi. Selle asemel toetatakse haiglaid, vaeseid ja lastekodusid.

ALLIKAS: MIKSIKE

FOTOD: MIA-MELANIE SAAR

FOTO: TIMO ARBEITER

et spordiga tuleb mõnda aega pausi pidada. Sama on tundma pidanud ka Kris, kellel on kas-vuplaat jalast väljas. «Minu vigas-tus on päris tõsine, sest mu vasa-ku jala kasvuplaadi ja kannaluu vahe on päris suur. Tänaseks olen saanud kannatoed ja võin tree-ninguid jätkata.»

Sellisel hetkel soovitab Kris end positiivselt meelestada, sest ainult nii saab olukorra edukalt ületada. «Tuleb endasse uskuda, tugev olla ja püüda taaskord ees-märgi poole liikuda. Kogu aeg tu-leb uuesti ja uuesti proovida ning mitte lasta end sellest heidutada.»

Hobi8


Hea rütmitaju ja füüsiline vastupida-vus on kaks omadust, mille mõlemad tantsulõvid esimestena ala kohta väl-ja toovad. Peotantsuga tegelev Sand-ra tõdes, et see pole pelgalt tants, vaid tõsine sport. «See on raske töö ja vaev. See on tants, mille juures pead alati 100% kohal olema ja kaa-sa mõtlema. Pead alati mõtlema, mis sammud tulevad, millal on kand või päkk, kas mul on piisavalt hea siru-tus, kas raam on paigas, kas ma olen muusikas või olen rütmist väljas, kas mu hoid on nii nagu olema peab.»

Peotantsu iseloomustab sellega Sandra kui väga karmide reeglite ja ettekirjutistega kirge. «Alati leidub midagi, mida saab paremini teha. Ka kriitika on sellel alal väga suur tegur ja seetõttu ei tohi inimene iga kurje-ma sõna peale nutma puhkeda, vaid tuleb püüda end parandada. Kui trennis endast maksimumi annan, siis selle lõpuks olen no nii läbi kui läbi, kuid olen valituga väga rahul.»

Pidev füüsiline kontaktTantsus on aga väga tähtis roll mõ-lemal osapoolel ja selle juures on tähtis juba alguses endale sobiv paa-riline leida. «Meie peotantsuõpetaja on alati öelnud, et tantsija peab ole-ma selline, et kui sa teda kõndimas näed, siis on kohe aru saada, et ta on tantsija. Tal peab olema hea rüht,» sõnas tantsimisega kaheksa aastat tegelenud Aleks.

Peotantsu valiku osas ütles Aleks, et tema arvates on see huvitavam

«Oi, Kaera-Jaan, oi, Kaera-Jaan, karga välja kaema!» – just nende sõnade saatel võite aimata, et juttu tuleb tantsust, kuid mitte rahvatantsust, vaid peotantsust, millega tegelevad ALEKS TAMMELA (17) Valgast ja SANDRA BUDA (15) Tõrvast.

«Meie peotantsuõpetaja on alati öelnud, et tantsija peab olema selline, et kui sa teda kõndimas näed, siis on kohe aru saada, et ta on tantsija.»


Pallimängud, lekad, tagaajami-sed, pätt ja politsei – need on mõ-ned vähesed tegevused, millega poistele enim tegeleda meeldib.

Valgast pärit 13aastane Kris Hermann harrastab korvpalli. «See arendab mõtlemist ja edendab meeskonnatööd – mulle meeldib see.» Tee antud alani leidis ta läbi vanemate, kes ühel päeval temale võimalust korvpalli trenni astuda pakkusid. «Olen tänaseks korvpal-liga tegelenud seitse aastat, sellest neli olen mänginud.»

Mängu juures kõige olulise-maks peab Kris meeskonnatööd. «Meeskond peab olema tugev ja sõbralik. Tähtis on anda häid sööte ja mitte teha üksikmängu. Veel tu-leb tähelepanu pöörata enesekind-lusele.» Nagu ta ise ütleb, on mees-konnaga vedanud. «Meil ei ole pal-ju probleeme, aga kui tekib, teeme paar nalja ja kõik on jälle korras.»

Magusaim võit Krisi jaoks oli möödunud aastal, mil tuli suurte võistkonnas mängides Valgamaa meistriks. «Sellega oli selline pull, et minu treener ei viitsinud mängi-da ja ma mängisin tema eest.» Võit tähendab poisi jaoks palju, sest see annab talle enesekindlust juurde.

Alati pole kõik aga nii lihtne. Eriti kui ühel päeval saad teada,

KORVPALL NÕUAB VÄGA HEAD MEESKONNATÖÖD

MIS ELUKAS SEE TANKLA IKKAGI ON?

13aastane Kris on korvpalliga tege-lenud juba seitse aastat.

FOTO: EGLE KÕVASK

MAILEEN [email protected]

Iga inimene on kuulnud sõna «tankla». Aga mida see tähendab? Valgamaal on selle sõnal hoopis rohkem tähendusi kui bensiini-jaam. Iga siinne noor või noorte-meelne on kuulnud ka Tanklast ehk ametlikult MTÜ Valgamaa noorsootöökeskus Tanklast.

Organisatsioon sai alguse 2010. aastal ning seda juhib kol-meliikmeline juhatus. Eesmärgiks on arendada ja toetada maakon-na noorsootöövõrgustiku erine-vaid osapooli ja nende tegevusi. Seeläbi korraldatakse koostöö-partneritega koolitusi ja õpperei-se noorsootöötajatele ning aktiiv-setele noortele. Koostöös on sün-dinud mitmed suunad.

Üle maakonna panevad noo-red ise kokku Valgamaa noorte-lehte Tankla. Noored on võtnud kanda mitmeid rolle – kirjutavad, toimetavad, küljendavad, pildis-tavad, joonistavad ja korraldavad meeskonnasündmusi. See on Ees-

ti ainulaadseim noorteleht, mis il-mub kord kvartalis ja on tasuta.

Veel on meil internetipõhine noorte televisioonikanal Tankla TV, mis levib läbi Youtube’i. See on noorte endi algatatud projekt, mille eesmärgiks on laiendada noorte silmaringi ning anda või-malus olla reporter, operaator või monteerija. Tankla TV on näili-selt jagatud kolmeks piirkonnaks Valgamaal: Valga, Otepää ja Tõr-va. Igas piirkonnas tegutseb meeskond, kes üheskoos valmis-tavad 2-3 minutit kestva saate.

Nii lehte kui televisiooni tee-vad noored vabatahtlikult tasu saamata. Seepärast on 13-26aas-tastele maakonna noortele välja töötatud ka Tankla vabatahtliku pass, kuhu saab kirja panna tööko-gemusena vabatahtlikuna tehtud tegemised ja nende raames oman-datud oskused ning teadmised.

Viiendat suve järjest toimus Val-gamaa noorte suvekool. See on sündmus, mis toob kokku 130 noort Valgamaa erinevatest omava-litsustest. Kolmepäevase kooli jook-sul suurendavad maakonna noored ühtusustunnet, veedavad lõbusalt aega ning õpivad uusi asju.

Hetkel viimane allharu, mille Tankla enda õlule võtnud, on sel suvel esimest korda toimunud 15-20aastastele noortele mõeldud Tankla õpilasmalev, mis pakub su-vist kahenädalast tööpraktikat. Selle aja jooksul saavad noored tööandja juures taskuraha teenida ning käia maleva kokkutulekul, saadakse omavahel tuttavaks ning valitakse parimad malevalaulud, -lipud, -videod ja -etendused.

kui mõni teine tantsustiil. «See on koostöö tantsupartneriga.» Tantsijad treenivad ennast iga nädal kaks tun-di Valga kultuuri- ja huvialakeskuses ning kaks korda aastas toimuvad ka tantsulaagrid.

neriga läbi ei saada, paistab see tant-sus silma. «Kui nooremate tantsud piirduvad kätest kinnivõtmise ja tant-simisega, siis suurematel, nagu minul on juba veidi tundelisemad tantsud, näiteks nagu rumba ja tango. Nendes peab kontakt olema sujuvam ja sen-suaalsem,» ütles Sandra.

Lasin neiul kirjeldada mõnda po-sitsiooni tantsus, et manada kujutlus-lik pilk kahe inimese vahelisest kon-taktist. «Standardtantsude algposit-sioon. Poiss ja tüdruk seisavad vasta-misi. Käed hoiavad tugevalt raami ja kõhud on üksteise vastu, kael on väl-ja sirutatud ja pea on pööratud vasa-kule poole, lõug veidi üles tõstetud. Terve keha peab olema pingul.»

Muredest priiksKõigi nende detailide juures peavad tantsuharrastajad seda siiski stressi maandavaks. «See lõõgastab. Enne trenni kaovad ära kõik mured,» kos-tis Aleks. Uurides tantsijatelt, mis saab siis, kui üks osapoolest on stres-sis või teda kurnab mure, tõdesid ne-mad, et tantsides tuntakse ennast pa-remini või kui tõesti olukord on kehv, räägitakse ja otsustatakse ühiselt.

Seitse aastat tantsimisele pühen-dunud Sandra rääkis, et kui teda val-dab paha tuju, siis tantsides püüab ta endast kõik anda, sest kui tal on kusagil midagi viltu läinud teab, et tantsimises on ta hea ja tahab olla veel parem.» Mind isiklikult on tihti see aidanud, kui õpetaja ütleb otse, et see, mis ma praegu teen, ei vasta minu võimetele, et ma oskan tundu-valt paremini. See krutib mind üles ja ma püüangi olla parem ja annan endast rohkem.»

Noored peavad tantsimist üheks elu osaks ja panevad südamele, et vähemalt aegalase või viini valsi os-kamine võiks olla selge igal noorel kui eakal. «Tantsimine on vajalik os-kus, mis jääb kogu eluks,» jäi Aleks oskuse vajalikkusele kindlaks.

Paariliste vahel on pidev füüsiline kontakt ning usaldus ja kui oma part-

Karmide reeglitega tants aitab see Sandral mured unustada. FOTOD: ÜLLA TAMM

Head kontakti ja rütmilist tunnetust on Aleks paarilisega aastaid treeninud.

Peotants nõuab täielikku kohalolu

ValgamaaRajaleidja keskussoovib kõikidelerahulikku jõuluaega!

Ootame sind keskusesse!

Aia 9, Valga tel 5886 [email protected] rajaleidja.ee/valgamaa

E-R 8.30-17.00

Keskuse juht Jaanika Kä[email protected] 2974

Infotöötaja Aive [email protected] 3613

Psühholoog Endla Lõ[email protected] 3610

Sotsiaalpedagoog Õnne [email protected] 0329

Logopeed Carmen Kruš[email protected] 3611

Eripedagoog Marina [email protected] 3615

Karjäärinõustaja Jelena [email protected] 3612

Karjääriinfospetsialist Tuuli [email protected] 0115

Lava9

NADYA [email protected]

Novembrikuu lõpus leidis juba 18. korda Valga kultuuri- ja huviala-keskuses aset koolimood, kus tänavuseks teemaks oli «Rütm ja har-moonia».

Antud teema valiti sellepärast, et see on piirideta, loominguline ja inspireeriv. Sellel aastal tulid noored taaskord esile väga paljude eri-nevate idede ja lahendustega.

Koolimoel toodi publikuni 10 erinevat kollektsiooni. Juba neljan-dat aastat järjest pani võistluse kinni Valga vene gümnaasiumi 9.a klass, sel aastal kollektsiooniga «Applause».

«Uskumatu, et võitsime. Võimatu on nii kaua järjest esikohta hoi-da. Me oleme väga õnnelikud ja soovitame kogemuse pärast osa võt-ta kõigil, kes seda veel teinud pole,» sõnasid võitjad.

Nagu eespool mainitud, pälvis esikoha Valga vene gümnaasiumi 9.a klassi kollektsioon «Applause», teise Valga vene gümnaasiumi 7.a klassi kollektsioon «Music is life» ja kolmanda koha Otepää gümnaa-siumi 8.klassi kollektsioon «Taevavärvid». Žürii andis välja ka kaks eripreemiat. Esimene neist läks Rita Sobrakule kollektsioonist «Music

is life» kõige parema modelliliku liikumise ja omapärase kostüümi eest ning teine Hummuli noorte kollektsiooni-le «Pimeduse puudutus».

ESITLETI OMAPÄRASEID RIIDEKOLLEKTSIOONE


Teatavasti on iluvõimlemine ala, millega tegelevad enamjaolt tüd-rukud. See nõuab enda ja oma keha head tundmist. «Võimlemi-ne on spordiala, mis vajab füüsi-list jõudu, kiirust, koordinatsioo-ni ning graatsiat. Vahel ka pain-duvust,» tõi Rose-Marie välja omadused, mida tarvis. Veel lisas ta, et sellega kaasneb palju posi-tiivset. «See annab mulle rühi, palju painduvust, julgust, õpin rühmakaaslastega koostööd tege-ma ja töötama eesmärgi nimel.»

Võistlustulle astutakse kahes kategoorias: individuaal- ja rühmkavas. Peamiste iluvõimle-misvahenditena kasutatakse pal-li, rõngast, kurikaid, linti ja hü-pitsat. «Trenn algab tavaliselt balletiga, peale seda teeme veni-tusi, siis alustame rühmatreenin-guga ja kui jõuame, teeme ka in-dividuaalkavu,» sõnas Karmen.

Harjutusteks on näiteks jala tagant kinnivõtmine, pöörded ja hüpped. Enim tähelepanu pöö-ratakse elementidele ja kava üht-susele. «Soovitan healolu pärast harjutusi teha ka neil, kes ilu-võimlemisega üldiselt ei tegele. Näiteks selja, jalgade venitamine ja tasakaalu harjutused on head koordinatsiooni parandamiseks,» tõi Karmen välja. Rose-Marie li-sas, et veel tasuks igapäevaselt teha seljalaineid, jalaringe ja tu-gevat varbavenitust.

Järjepidevad treeningudKui praegu on iluvõimlemisega seitse aastat tegelenud Rose-Ma-rie jaoks keha painutamine väga lihtne ja ta naudib enese paindu-vuse näitamist teistele, tõdes ta, et algus on enamikule raske. «Olin nelja-aastane ja käisin lasteaias kui esimest korda iluvõimlemistrenni läksin. Alguses oli mu selg väga kinnine, aga pärast mitmekülgseid harjutusi ja selja venitust paindun paremini,» kostis Karmen.

Mõlemad tüdrukud treeni-vad Tartus, lisaks toimub tree-ning kaks korda nädalas ka Ote-pääl. Treeningu pikkuseks on ku-ni kolm tundi. «Treenin nädalas

kuus korda: kahel päeval on ballett ja neljal päeval ilu-võimlemine ning kui ma parasjagu trennisaalis pole, teen seda ilusa ilmaga näiteks koduõuel,» sõnas Rose-Marie.

Iluvõimleja riietuseks trennis on must pluus, mustad re-tuusid, valged sokid või sussid, võistlustel aga kantakse Swa-rovski kristallidega trikood, enamasti sukkpükse, sokksusse ja juuksed on krunnis. «Igaks võistlushooajaks õmmeldakse rühmale uus trikoo, kus arvestatakse muusika iseloomu, si-su ning kava kompositsiooni,» nentis Rose-Marie.

Võimlemine parandab enesetunnetKeha on võimalik painduma panna ainult järjepidevalt tree-nides. «Tuleb palju venitada ja pingutada. Mõelda läbi teh-nika ja keskenduda sellele,» arvas Karmen õigeks pidavat.

Tüdrukute arvates pole aga võimalik üleöö iluvõimlejaks sün-dida. Nagu Karmen sõnas, tuleb sellega alustada varakult. Küll aga on iluvõimlemine kasuks kergejõustikus ja tantsimises.

Meelepärase alaga tegelevad Karmen ja Rose-Marie see-tõttu, et see on huvitav, annab kogemuse, julgust, hea ene-setunde ja võimaluse oskused proovile panna. Veel sõnasid tüdrukud, et võimlemine pole ette nähtud ainuüksi antud ala harrastajatele. Meeleolu ja füüsilise vormi paranda-miseks ning aktiivsuse tõstmiseks sobib see kõigile ini-mestele, kes vähegi raatsivad end liigutada.

Endasse tuleb uskudaIgapäeva-selt õpib R o s e - Marie Tõr-va güm-naasiumi 7.a klassis ja Karmen Ote-pää gümnaasiumi 4.b klassis. Rose-Ma-riel on võimlemise kõr-valt veel hobideks tantsimine, kä-sitöö ja ratsutamine ning Karmenil kergejõustik. Tõrva tüdruk vä-simuse ja ajanappuse üle ei kurda. «Mulle väga meeldivad need hobid ning seega ei ole see eriti väsitav. Kui koolist antakse mida-gi õppida, teen ma selle tavaliselt vahetunnis ära. Puhkan autos, kui me sõidame trenni ning öösel,» sõnas Rose-Marie.

Igast treeningust ja võistlusest õpitakse miskit, olgu sel-leks siis uued trikid või keha parem valitsemine. Karmeni suurimaks eneseületuseks on nõrgemate grupist tugevamas-se ehk a-gruppi jõudmine. Rose-Marie peab tähtsaks aga või-met ennast kokku võtta ka kehval ajal. «Kõige suurem ene-seületamine oli siis, kui mu kõht ja pea valutasid enne plat-sile minekut väga tugevalt. Ma lamasin pool tundi kava har-jutamata. Teiste kavu vaadates nägin, et neil ei lähe hästi. Mi-nu etteasteni oli jäänud üks kava ja ma otsustasin, et suudan. Mul oli küll nutune nägu, aga võtsin end kokku ja tegin puhta kava, millega saavutasin teise koha.»

Tüdrukud soovitavad endasse uskuda, tegeleda sellega, mis meeldib, olla järjekindel ja tunda rõõ-mu. «Kui näha vaeva, on võimalik nii mõndagi saavutada!» julgustas Karmen.

Enda keha elegantne ja täpne painutamine ning trikkide tegemine pole tavainimesele kõige meelepärasem ja lihtsam, kuid just seda, iluvõimlemist, harrastavad Tõrvast pärit ROSE-MARIE RIITSALU (13) ja KARMEN MATSALU (11) Otepäält.

Valga vene gümnaasium oli väljas mitmete kollektsioonidega.FOTO: EGLE KÕVASK

Karmeni suurimaks eneseületuseks on nõrgemate grupist tugevamasse jõudmine. FOTOD: TIMO ARBEITER

Seitse aastat iluvõimlemisega tegelenud Rose-Marie peab tähtsaks

regulaarseid harjutusi.

Võimleja edu tagab järjepidev töö

Välismaa10

ANDRA SÖÖ[email protected]

Luise Krause on 18aastane neiu, kes tuli Saksamaalt Eestisse vaba-tahtlikuks. Oma vabatahtlikku tööd teeb ta alates septembrist Tõrva Kodus, kus ta oma jõu ja nõuga on suureks abiks tervelt 11 kuud.

Luise on väga aktiivne ja abival-mis noor, kes ei oska abivajajale «ei» öelda. Tunnen teda ajast, mil ta Tõrva jõudis. Tutvustasime koos sõbrannaga talle linna, et näidata, kus asuvad poed, noortekeskus, Tõrva Kodu ja teised temale oluli-sed asutused. Luise jättis alguses väga tagasihoidliku ja ebatavalise mulje, sest sakslased on minu sil-mis jubedad jutupaunikud ja vähe-ke üleolevad. Luise purustas minu jaoks tüüpilise sakslase mudeli. Te-maga tutvudes ja aega veetes ei ole näinud tal kunagi morni näoilmet, pigem naerab ta alalõpmata.

Esimese asjana kandideeris Lui-se EVS’i kaudu paljudesse erineva-tesse riikidesse, kuid ei saanud vas-tuseid või olid need negatiivsed. Viimasel hetkel, kui ta oli jõudnud mõelda, et ei lähe välismaale, pot-satas meilipostkastki kiri, milles pa-kuti võimalust osaleda Eesti projek-tis. «Mu esimene mõte oli, kus üld-se Eesti asub ja miks ma ei peaks sinna minema?» kirjeldas Luise oma üht pakkumist, mille ta vastu võtta otsustas.

Eestisse tulekuks oli vaja esime-se asjana paberid korda ajada ja koguda informatsiooni elamisest välismaal. Tuli käia koolitustel, et olla erinevateks situatsioonideks valmis. Palju vajalikku informat-siooni sai Luise organisatsioonilt ESTYES, mille kaudu sai ta ka Tõr-va Kodu töötajate Skype’id, et rää-kida eesseisvast vabatahtlikust tööst.

Väikesed asjad toovad rõõmuLuise sõnul oli selle projekti valimi-ne üks parimatest otsustest, mida ta on teinud. «Iga tööpäev on eri-nev, isegi kui teen samu asju. Minu töö sõltub inimestest, kellega töö-tan ja ma ei tea kunagi, milline mi-nu ja teiste töötajate tööpäev ole-ma saab.» Luisel on vähe halva-tu-ju-päevi ja ta imestab alatihti kui eufooriline saab inimene olla. «Väi-kesed asjad, nagu hommikune «te-

VABATAHTLIK TÖÖ TÕI NOORE NEIU EESTISSE

LEE-JOHANNA [email protected]

Teekonna Austraaliasse võttis Marili ette 2013. aastal. See idee tuli läbi nalja ühe kursuseõega. «Viskasime omavahel nalja, et kui lõputöö valmis, läheme Austraaliasse. Ja siis juuni kes-kel, kui olin magistriastmesse juba pa-berid sisse andnud, andis ta mulle va-lida, kas tulen või ei. Ma mõtlesin, et miks mitte ja tegimegi viisa ära, ostsi-me piletid ning oligi minek.»

Austraalias olles töötas Marili ka-hes firmas, üks tegeles õuntega ja tei-ne mandariinide ning laimidega. Öel-dakse küll, et tööd ei tohiks teha ainu-üksi palga pärast, vaid ikka südamest ja seda, mis meeldib. Tõsiasi on see, et saarel teenitud palga üle, kus mii-nimum tasu oli 13 eurot tunni kohta, neiu kurta ei saanud.

Emotisooniderohked seiklusedSeiklusi oli Marili sõnul palju. «Üldi-selt õpib inimene oma piire katsetama ja üllatab end mitmelgi moel. Mina näiteks käisin kaljuronimas, sattusin väga laheda bändi Mason Rack solis-tiga ühele lavale kitarri mängima, mürkmadu black snake oli minust sen-timeetrite kaugusel, väliköögi laes jooksid pisikesed läbipaistvad gekod (suure pea ja silmadega sisalik), tegin ära langevarjuhüppe, nägin maailma ilusaimat päikesetõusu Austraalia kõi-ge idapoolsemas tipus, matkasin öö-sel täielikus pimeduses kell kolm ka-heksa kilomeetrit mäkke, et näha päi-kesetõusu, mida sel päeva kahjuks nä-ha polnud, ujusin koos imeliste kala-dega kristallselges vees.»

Pärast üheksat Austraalias veede-tud kuud on Marili tagasi Eestis ja õpib Tartu ülikooli geenitehnoloogia magistriastmes. «Elu on seal hea, aga minu pere ja sõbrad on siin, Eestis. Austraalia on küll kaunis koht, kus elada ja inimesed sõbralikud, aga kui sinu kõrval pole «sinu» inimesi, siis ko-gu selle ilu juures on siiski suur tõe-

re», palju naeru ja rohkelt heas mõttes absurdsust, on need, mis päeva rõõmsamaks teevad.»

Luise saab Tõrva gümnaasiumi saksa keele õpetajalt personaalseid eesti keele tunde. «Minu eesti kee-le oskus ei ole halb, kuid ma peaks regulaarselt rohkem sõnavara õppi-ma.» Kohalikega eesti keeles suht-lemisele paneb piiri ette eestlaste sorav emakeele kasutamine. Kuna Luise alles õpib eesti keelt, tuleb se-gaseid seiku üsna tihti ette. Suuri raskusi tekitavad ka kurikuulsad 14 käänet, millest arusaamiseks on va-ja suurt tahet, mida Luisel on palju. «Eesti keelest arusaamine ja õppi-mine on mulle kerge, sest paljud sõ-nad sarnanevad saksa keelega, kui-gi kirjapilt on erinev. Suureks abiks suhtlemisel on käed.»

Eestlased oskavad hämmastadaTeatavasti on Luise igati aktiivne ja kodus ei püsi. Just seda on näida-nud tema usin osavõtt erinevatest kultuurisündmustest, kuigi etendu-sed ja kontserdid on eesti keeles. Tõrvas on ta avastanud enda jaoks ka spordihalli, kus tublisti treenib. Saksamaal käis ta tihti ka võistlus-tustel, kus tema leivanumbriks oli kaugushüpe.

Peale spordi on Luise ka tragi Tõrva noortekeskuses toimuvates käsitööringides ja tüdrukute klubis. Ka Tõrva Kodus võib teda tihti nä-ha savi voolimas ja meisterdamas. Veel jääb aega Eesti erinevate pai-kade avastamiseks. «Nädalavahe-tustel käin teistes linnades ja koh-tun teiste vabatahtlikega.» Luisel on kaksikõde, kes teeb ka vabataht-likku tööd Eestis, küll aga Tartus. Nad hoiavad pidevalt sidet ja käi-vad üksteisel külas. «See, et õde sai ka Eestisse vabatahliku tööd tege-ma, oli puhas juhus.»

«Eestlased on vastandid külma-dele, suletutele, häbelikele ja pes-simistlikele inimestele. Minu jaoks on veel imelik, et igapäevaelus ka-sutatakse palju saksa päritolu too-teid ja et eestlased kannavad hel-kureid ning bussid sõidavad ühest riigi otsast teise 3-4 tunniga.» Veel hämmastas teda, et selliseid kohti nagu Tõrva kutsutakse linnadeks, mitte küladeks. Kuigi Luise armas-tab saunas käimist, peab ta ühist saunatamist imelikuks.

Eestimaa on kodumaa ja igaühele kallis, kuid pole harv juhus, kui minnakse elama hoopis kodumaast eemale. Mis on aga need põhjused ja kuidas on Valgamaa noored sattunud näiteks Hawaiile ja Austraaliasse? Mis on välismaal parem ja mis halvem? Millega seal tegeletakse? Nendele küsimustele annavad vastused Kaagjärvest pärit MARILI PALOVER (23) ning Valgast pärit KEIRIN REBANE (20).

näosus end üksikuna tunda. Väga tähtis on, et oleks inimene, kellega kogu seda ilu jagada,» tõdes neiu.

Paradiisi võlud ja mõnudKeirin vahetas aga oma elukoha Val-ga Hawaii vastu möödunud aasta ke-vadel. «Kui püüan meenutada, kus mul see idee tuli, siis ei oska ma ise ka sellele õiget vastust leida. Küllap jalutasin ühel tänase moodi, kargel talvepäeval koolist koju, vaatasin pea kohal külmunuid puid ja tund-sin igatsust palmide järele.»

Igapäevaelu Hawaiil«Ärkasin alati väga varakult, kuna mu magamistuba asus rõdul ja kella kaheksa ajal hommikul hakkas päike nii lõõmavalt paistma, et kui iga hommik voodis päike-se käes end ära põletada ei tahtnud, tuli end selleks ajaks ilusti üles ajada.»

Olles hommikuse külma duši alt lä-bi hüpanud, viisid sammud ranna poo-le, mis meie korterist jalutades vaid viie minuti kaugusel asus. «Rannas surfasime ja võtsime päikest. Surfami-ne on midagi, mida Hawaiil iga teine inimene harrastab,» sõnas Keirin. Töö-le läks Keirin otse rannast kella kol-meks päeval, kus oli tavaliselt üheksa-ni õhtul. Pärast tööd ruttas ta koju, et tõmmata selga liibukad ja minna õh-tusele jooksule. «Tihtipeale olid meil ka hilisõhtused kokkusaamised teiste eestlastega, kus kuulati rannas muusi-kat ja tantsiti,» meenutas neiu. Marili-ga sarnaselt on jõudnud ka Keirin taa-gasi Eestisse ja õpib Tallinna ülikoolis.

Mõlemad neiud kinnitavad, et suu-rimaks erinevuseks kodu- ja välismaa vahel on inimesed, nende suhtumine igapäevaellu ja teistesse. «Võõrad on sõbralikumad ja tunnevad huvi selle vastu, kuidas sul läheb. Harva näeb inimesi, kes on nukrad,» ütles Keirin. Teiseks erinevuseks on ilm. Näiteks Hawaiil saab ööpäevaringselt hakka-ma lühikeste pükste ja maikaga. Päik-seline ilm hoiab inimesed rõõmsatena. Eestis on päevavalgust vähe (eriti tal-vel) ja see muudab inimesed tusaseks ning depressiivseks. Veel puuduvad meil looduskatastroofid ja keegi pole üleujutuste tõttu kodu kaotanud.

«Kui sinu kõrval pole «sinu» inimesi, siis kogu selle ilu juures on siiski suur tõenäosus end üksikuna tunda.»

Mida troopilisem ja soojem tun-dub piirkond, seda ligitõmbavam ja avastamistväärt ta on. Reisimine ja millegi uue nägemine oli ka Keiri üheks põhitegevuseks. «Suurema osa oma ajast veetsime koos teiste Eesti noortega džunglites ja mäge-des seigeldes.» Elukalliduse korva-vad aga Eestiga võrreldes kordades suuremad palgad. «Mina leidsin en-dale töö kodu lähedal asuvas pisike-ses poes, kus müüsin suveniire ja kä-sitööehteid.» Siinkohal kiidab Keirin ka USA palgasüsteemi, kus palga-päevad on vastavalt lepingule kas iga nädala või kahe tagant.

Põhiliseks tööks oli Marilil laimide ja mandariinide korjamine. FOTO: SIGRID HUNT

Kaugel maal kuulub surfamine inimeste elustiili juurde. FOTO: KEIRIN REBANE

11 kuuks vabatahtlikuks tulnud Luise naudib kõike, mida teeb. FOTO: ANDRA SÖÖT

Tervis 11

KUI TEAD, KES ON SINU KÕRVALPOLE OLULINE,KES ON SINU VASTAS.

www.sojakool.eewww.facebook.com/s6jakool

MIA MELANIE [email protected]

Väljas on ilmad juba külmemaks ja kargemaks läinud, mis võib põhjus-tada mitmeid nahaprobleeme. Kui talvel kanname paksemaid riided ja oleme kauem kuuma duši all, võib see muuta naha väga kuivaks ja tundlikuks. Käes on aeg, kus enda naha eest hoolitsemine on olulisel kohal.

Kaitsmaks nägu talvekarguse eest, kanna kaasas alati ühte rasvasemat niisutava toimega kreemi, mis oleks losjooni vaba. Nägu tuleks eelistada leiget vett kuumale veele ja seebiva-ba pesemisvahendit. Isegi talvel on päikesekahjustuse risk suur ning see-ga tuleks kasutada päikesekreemi vä-hemalt faktoriga 15 ja kanda seda peale iga kahe tunni järel. Ära ei to-hiks unustada huuli. Nende kuivami-se ja lõhenemise vältimiseks võiks ka-sutada huultepalsamit, mis sisaldaks vähemalt päikesefaktorit 15.

Kehahoolduse juures on oluline pesta leige vee all, sest tuline vesi ee-maldab nahka kuivamise eest kaits-va rasukihi. Duši all piirduge 10-15 minutiga ja kuuma vanni korral ka-sutage vanniõli. Peale vannis või duši all käimist on soovitatav kasutada ihupiima.

Kindlasti tuleks suurt rõhku pan-na ka kätehooldusele. Käsi tuleks kreemitada mitu korda päevas rasva-se kätekreemiga. Kuna õues on ma-dal õhuniiskus ja külm õhk, tuleks kanda ka kindaid. Kui teil on külma tagajärjel tekkinud lõhed, on soovi-tatav neile määrida antibakteriaalset salvi, mitte glükoolhapet, piimhapet või uureat sisaldavaid tooteid, kuna need võivad põhjustada kipitust.

TALVINE NAHA-HOOLDUS VAJAB TÄHELEPANU

KAROLIINA [email protected]

Üks põhjus, miks sügiseti hakkab ini-mene ennast kehvemini tundma, on vitamiinide raskem kättesaamine – toidulaud muutub üksluisemaks ning päikest näeb järjest vähem. Vitamii-nid on aga ained, milleta meie orga-nism normaalselt ei toimi. Nende puudust võivad tekitada ka antibioo-tikumide, rasestumisvastaste tablet-tide, lahtistite, kohvi ja alkoholi tar-bimine, suitsetamine, suur füüsiline koormus, allergiad, ekstreemsed dieedid (ka taimetoitlus) ja toiduai-nete vale töötlemine (pikaajaline kuumutamine või toidu valmistami-ne mikrolaineahjus).

Täiesti tervel, tervislike eluviisi-dega mitmekesist segatoitu tarbival inimesel ei tohiks tekkida vitamiini-vaegust ka talvisel perioodil.

VitamiinitähestikVitamiiinid jagunevad vesilahustuva-teks ja rasvlahustuvateks. Esimeste varu jätkub organismis paariks näda-laks, viimaseid kuudeks kuni aasta-teks. Üks vajalikumaid vesilahustu-

vaid on C-vitamiin, mida vajame naha, igemete, peenikeste ve-resoonte, hammaste, luude ja side-koe korrashoiuks, valkude normaal-seks sünteesiks ning samuti haava-de kiireks paranemiseks.

Teine väga tähtis on D-vitamiin, mis on rasvlahustuv. Sellel tuntud päikesevitamiinil on oluline roll luu-de ja hammaste normaalses arengus ning vere hüübimisel. Lisaks on sel ateroskleroosi ehk arterilubjastuse arengut pidurdav, vererõhku alandav ja teatav vähi- ja tuberkuloosivasta-ne toime. Et immuunsüsteem toi-miks normaalselt vajame C- ja D-vi-tamiini ning peame vajadusel neid toidulisandina lisaks võtma.

Kus peidavad ennast vitamiinid?Eelkõige tuleks meeles pidada, et toi-dulisandid ei asenda mitmekesist põ-hitoitu, nad võivad seda ainult täien-dada. C-vitamiini looduslikeks allika-teks on must sõstar, kibuvits, lehtkap-sas, hapukirss, mädarõigas, petersell ja astelpaju. Võõramaistest viljadest leiame energiavitamiini paprikast, kiivist, papaiast ja tsitrusviljadest.

D-vitamiini süntee-sib nahk päikese ultraviolet-tkiirguse toimel, kuid pimedal ajal saame kompenseerida seda toiduga.

Inimorganism omastab D-vita-miini vaid loomse päritoluga toidu-ainetest. Kõige paremad allikad on rasvane kala (lõhe, forell), muna-kollane, maks, või ja pärm.

Kindlasti peab teadma, et vita-miinid on ainevahetuslikult väga aktiivsed ühendid, seega on ühtvii-si ohtlikud nii nende puudus kui ka ülemäärane tarbimine.

Nippe talvel terve püsimiseksPeale mitmekülgse menüü on ter-vena püsimisel veel mitu teist tegu-rit. Oluline on mõõdukas kehaline koormus vähemalt 30 minutit viis

Suvisel ajal pakatame enamasti kõik energiast ja heast enesetundest. Sügise saabudes, eriti kui päevad jäävad lühemaks, hakkavad meid kimbutama väsimus, stress ja külmetushaigused. Miks nii on, selgitab apteeker Anne Jaaniste ja annab ka soovitusi, kuidas talvisel perioodil terve püsida.

Organism vajab vitamiine, et olla terve kui purikas

korda nädalas.Füüsilise pingutuse kõrval on

väga oluline ka puhkus. Öösiti peaks magama vähemalt 8-9 tundi ning vältida tuleks energiajooke. Külmade ilmade saabumisega võiks mõelda ka vastavale riietusele, sest külmetus teeb organismi viirustele vastuvõtlikumaks. Immuunsüstee-mi toetamiseks võib viirusepuhan-gu ajal kasutada punase päevaküba-ra preparaate, küüslauku, greipfruu-di seemne ekstrakti või pro-biooti-kume.

Viimaseks paljastab Anne ühe sa-lakavala nipi: positiivne ellusuhtumi-ne peletab eemale kõik pisikud!

Talvel vajab organism enim

C- ja D-vitamiine.FOTO: EGLE KÕVASK

Meelelahutus12

Tramburai jabamba talvelaager

ÜLIÄGE

OOTAB OSALEJAID!ÜHESKOOS SUUSATATAME, UISUTATAME, KÄIME PÜHAJÄRVE SPAS, SÕIDAME SAANIGA,KÜLASTAME ALPAKASID, TEEME PIPARKOOKE JA PALJU MUUD PÕNEVAT LÜLLEMÄEL!

VANUSELE 8-15

LISAINFO JA BRONEERIMINE KODULEHELT TRAMBURAI.EE

VÕTA SÕBRAD KAASAJA LÕBUTSEME KOOS!

K

U

U

S

E

K

Ü

Ü

N

L

A

D

Kui sa juuresolevad sõnad õigesti ruudustikku paigutad, saad punastest ruutudest lahenduse.

Kuuseküünlad Leevike Lumine Sõrmikud Must jää Kard Karupüksid Labakud Jäide Tuled Kuusk Lumehelves Tuttmüts Jõuluvana Labidas Lörts Lumehanged

Jõulud on imeline aeg, veel imelisem on aga olemasoleva hindamine läbi aja. Teadmine, et Sind ümbritsevad lähedased, et saad nendega oma sä-ra jagada. Elu nääridest tänapäevani manab silme ette Nõuni noorsootöö-taja Marika Viks.

Kui mina veel noor olin, tähistati nääre ja olid näärivanad, näärikingi-tused, näärirõõm. Rõõm oli seesama, mis praegune jõulurõõm. Esimene mälupilt on mul ajast, mil olin nii ka-he-kolme aastane. Ema oli mul õpe-taja ja mind võeti täitsa suurte laste nääripeole kaasa. Kõik tahtsid minu-ga sõbrad olla ja minulgi oli väga lõ-bus. Järgmisena meenub, kuidas ma oma suurust karumõmmi kõrvupidi lavalt alla tirin.

Teine hetk olin juba «täitsa suur» lasteaialaps. Meil oli Neerutis selline lasteaed, kuhu lapsed toodi esmas-päeval ja viidi reedel koju, sest vane-mad pidid tööl käima varavalgest hi-lisööni. Mina, kes elasin lateaia kõr-valmajas, olin kade nende teiste las-te peale, sest nemad sõid õhtuti moo-sisaia. Kuidagi tundus too moosisai magusam kui kodune. Nüüd, hiljem, on selgunud tõsiasi, et tegelikult ol-di minu peale kadedad, sest mina läksin ju oma emaga õhtul koju.

Laulud ja tantsud nääride ajastRääkides aga nääripidudest, siis õpi-ti hoolega laule, tantse, luuletusi ja

päev veel ilusam, kui kohtad pere juhuslikult mäkis.. oot miks nad mind ei kutsunud

@ewerclin

«Mul ei ole haridust vaja, Bill Gates kukkus ka koolist välja.»Jah debiilik, aga Bill Gates kukkus välja Harvardist, mitte põhikoolist..

@MarkusPunnar

«Sa oled nii lühike, et kui vihma hakkab sadama, saad sina sellest viimasena teada»

@keiiiili

oodati seda valge habemega meest suure kingikotiga. Selleks tähtsaks päevaks sõitis kindlasti külla vana-ema, kes õmbles mulle uue kleidi. Tehti kleidiproove, õmmeldi kraele pitse ja oi-oi, kuidas oodati. Eredam kingimälestus on suur nukk ja kind-lasti kommipakk, kus sees paar man-dariini (sel ajal poes mandariine ei müüdud – see oli defitsiit).

Ei saa oma mälupilte pidama. Kol-mas nendest oli siis, kui käisin alg-koolis. Soomekelk ja 48 värviga vär-vipliiatsid ja õnne taevani. Lõbu loo-mulikult kauba peale. Joonistada ma

armastasin väga ja kelguga tuuritada meie kõrgetel küngastel samuti. Kuusk aga toodi tuppa jõuludeks, sest emal on 23. detsembril sünnipäev. Ja nii ma arvasingi, et kuusk ja sünni-päev käivad käsikäes. Tegelik aru-saam jõuludest tuli alles hiljem. Arm-sa meeleolu lõi, kui iga pereliige ripu-tas kuusele oma ehte. Minul oli üks armas oravake, emal lapsepõlvest pä-rit käbi. Ja säraküünlaid, seda tolle aja ainukest ilutulestikku, kulus ikka kümnete kaupa.

Aga siin meenub, et ükskord läk-sime naabripoistega eriti hoogu ja

Tagasi lapsepõlve ehk näärist jõulunikui ema võttis kuuse alt oma armsa kingitud kleidiriide – pruunililleline krimpleen – oli riie «vähe» auguline. Õnneks oli oskaja õmbleja ning ema sai ihaldatud kleidi ja mu süda roh-kem ei valutanud. Tore oli kingid puu alla sättida, sest õhtul magama min-nes ja hommikul ärgates oli kõik see toredus silme ees.

Jõuludega tuli mõnus sigin-saginKeskkooliplikana manan silme ette enda kolmanda mälupildi. Loosipa-kid, kes teeb? Ülivahvad esinemiska-vad koolipeol, diskod, romantilised lumesõjad. Ja ööl vastu uut aastat näidati must-valgest telerist välismaa artiste (kord aastas) – ABBA, BonyM, Smokie – issand, kui äge!

Mõni aasta veel ja järgmised mä-lupildid pärinevad jõuluajast. Hom-mikused päkapiku ootamised koos lastega, jõulusalmide õppimine, kuu-se otsimine ja ehtimine, jõuluõhtud vanaema-vanaisa juures, hobusega kirikus käimine, verivorstid. Ja ikka see jõulutaadi ootamine, õnne en-nustamine – mõnus sigin-sagin.

Nüüd on suurim kingitus kui pe-re on koos, kui sõpradel läheb hästi ja meil on aega üksteise ning teine-teise jaoks. Osakem hinnata kõike se-da imelist, mis on meie ümber, mis annab meile elujõudu ja võlub välja naeratuse. Kaunist ja imelist jõuluoo-tuse aega meile kõigile!

Stiilinäide 1988. aasta näärivanast. FOTO: ERAKOGU

Niipaljud noored mingi 100 erineva haiguse ja vigastusega ja siis endal siuke tunne at ainuke kes vâiksena piima jõi😄😄

@Kamatahvel7

Suvaline vanem härra bussis ütles, et mul on vist telefoniga sama, mis temal enda naise rindadega - lihtsalt ei suuda käsi eemal hoida.

@fageeet

Istud keemias nagu: «Opetaja, palun kas te räägiksite eesti keeles voi siis tölgiksite oma juttu?»

@Burgittt

TRIIN [email protected]

Kes mida säutsub?KAARI [email protected]

Õues sajab laia lund,lastel ei tule toas und.Jõulutaat on varsti teel

rõõmsaks läheb laste meelSandra S.

* * *Jõuluõhtul kõik on rahus,iga hing on omas kodus.Vaikselt katsub ukselinkijõuluvana, kes tõi kinki.

Siiri L.

* * *Kuuse tuppa toomejõuluhõngu loome

Küünlad põlema süütamepoodides müüjaid tüütame

Kristin S.

* * *Kingitusi pole palju vaja,

Soojust , hellust pigem majja.Kallistusi, piprkook, rahuNeid su südamesse mahub.

Eveli K.

* * *Päevast päeva sa ripud mu aknal,

ja tudised külmast kui kringel.Su eredat põlemist näha ka taamal,oh see oled ju sina – mu jõuluingel!

Liina T.

LUULETUSTE KIIRABI

Documents

Noorteleht Tankla nr 17 (detsember 2014)